Eesti riigijuhid eesotsas Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneriga müüsid 1939. aastal oma riigi venelastele maha, jutuga, et venelane oleks muidu vägisi võtnud. Eesti otsuse järel murdusid ka Läti ja Leedu. Ent Soome ei murdunud, ja venelane ei saanud Soomestki jagu, mis tekitas Hitlerile kiusatuse sellele saamatule Venemaale käpp peale panna.
Üks huvitav lugu Ekspressis, kus on öeldud, et 1940. aasta jaanuaris langes temperatuur Eestis 45 külmakraadini. See oleks just olnud see hetk, kui kardeti sõda Venemaaga. No mis sõdijaid oleks venelastest selle külmaga olnud? Ja ega olnudki, kui vaadata nende saamatust võitluses soomlastega. Isegi jumal, kui nii võib öelda, või saatus tuli eestlastele appi, kui eestlastel endal oleks vähegi rohkem julgust olnud.
Niisamuti oleks olnud Saksa okupatsiooniga, kuna ka 1941-1942. aastal, mil sakslane oma sõjamasinaga itta tungis, olid samuti väga külmad talved, nii et tankide kütus ära külmus, masinad seiskusid ja saksa sõjamehed nagu prussakad neist abituna välja roomasid.
Saatus soosib julgeid.
20 kommentaari:
Venelastest oli sellise külmaga vägagi sõdijaid. Ega Mannerheimi liinist läbimurdmine mingi naljaasi olnud. Ja Eesti oleks selleks ajaks juba ammu vallutatud olnud. Mis muidugi ei tähenda seda, et pisut paugutama ei oleks pidanud.
Siis ikka Eesti, Soome, Läti ja Leedu koos. Eestil oli Soomega ühine kaitsesüsteem, Soome laht oli mineeritud, Eesti alistumisega sai Venemaa Soomele kergesti ligi, ja sellele vaatamata ei saadud jagu.
to 18:33
_Ja Eesti oleks selleks ajaks juba ammu vallutatud olnud._
Ei oleks ta midagi. Vene okupandid oleks massiliselt surnuks külmunud Sinimäe liinil. Circa 100 000 surnut. Kevade poole oleks vene okupandid Tartu alt tulnud. Kui oleks. Äkki oleks vaherahu pakkunud. Igatahes selle ajaga oleks Eestil juba "rahvademokraatia" staatus välja võideldud ja rõve venestamine oleks ära jäänud.
Poluvernik Pätsu Eesti rahva "ravimise" plaan igatahes täitus. Vaat mis saab, kui poluvernikud otsustavad.
"No mis sõdijaid oleks venelastest selle külmaga olnud?"
1940. aasta jaanuaris olid ju vene baasid 25000 punaväelasega juba Eesti tagalas.
Ma pean silmas seda, kui neid baase poleks tekkinudki.
Hitleril mitte ei "tekkinud kiusatust" Venemaale kallale minna vaid see oli meeleheitesamm peale seda kui ta silmad lõpuks avanesid ja ta NLiidu läänepiirile koondatud hiiglaslikust punaarmeest ning operatsioonist Groza teada sai. Pealt nägijad räägivad memuaarides, et Aadu olevat näost lubivalgeks muutunud...
Alles aasta varem, peale Prantsusmaaga vaherahuleppe sõlmimist, arvas ta, et nüüd ongi tuhandeaastane rahuriik loodud, lasi uute relvasüsteemide projekteerimise peatada, osad relvatehased tsiviiltoodangule ümberseadistada ja pool wehrmachti reservi.
Eesti on kogu aeg kellegi mõjusfääris. Kelle omas - see sõltub eria aegadel kehtivatest asjaoludest. Oma peaga ei otsusta siin mitte keegi.
A mis see NLiidu läänepiirile koondatud hiigelarmee siis magas, kui sakslane sisse tungis.
Hitler võis ju rahust rääkida, aga tegelikkuses tahtis kogu maailma valitsejaks saada, kõik oli ette ära plaanitud, mis saab juutidest, mis venelastest, mis jänkidest jne. Eestlastelgi olevat olnud oma roll: vangivalvurid Siberi koonduslaagrites, kus venelased ja muud alamad rahvad pidid hakkama tööd rügama.
"A mis see NLiidu läänepiirile koondatud hiigelarmee siis magas, kui sakslane sisse tungis"
See hiigelarmee oli mõeldud rünnakuks, mitte kaitseks. 6. juulil 1941 oleks N. Liit Saksamaad rünnanud. Mingit kaitseplaani neil polnud. Seetõttu sõja algul nii palju punaarmeelasi vangi langeski.
Ei maksa arvata, et Sinimägede kangelaslik kaitsmine oleks 1939-40 kordunud. 1944 tehti seda saksa tehnikaga, 1939 poleks Eestil olnus sellist relvastust välja panna. Ja ei tea, kus need eesti väed siis Sinimägedes sooja oleks saanud - mingit kaitseliini seal ju polnud...
Aga sa ise, kas oleksid nõus 40-kraadise pakasega õues, lumehanges, õõl kui päeval, püss käes oma verd valama koduma eest?
Enne kui vastad, mine 10-kraadisesse õhe kasvõi 30ks minutiks, toas soojas on klaniatuuril mõnus klõbistada.
..a kes krt käskis Hitleril hakata Poolat jagama..? ise tõmbas endale ja tervele Euroopale selle MRP-ga jama kaela..nüüd tehakse temast maeiteamiskrdipäästjat..
"1940. aasta jaanuaris langes temperatuur Eestis 45 külmakraadini. See oleks just olnud see hetk, kui kardeti sõda Venemaaga."
Hm? Kui baaside lepingut poleks sõlmitud (28.09.1939), siis oleks Nõukogude Liit Eestile kallale tunginud 29. või 30. septembril 1939
Kogu punaarmee tagalateenistus ja tohutud sõjamoona ning kütusevarud olid koondatud otse läänepiirile. Iga sõjaväelisi algteadmisi omav inimene - eeldan, et Inno omab endise tudengina NA reservohvitseri aukraadi - teab, et kaitseks valmistuv pool ei toimi sedasi iial, reservide otse eesliinile kuhjamine on äkkrünnakuks valmistuja taktika, sest peale pealetungikäsu saamist muutub eesliin loetud tundidega tagalaks. Nagu siin juba mainiti ennetasid sakslased operatsiooni Groza algust ca kahe nädala võrra, sest kui nõukogude tehnika ja varud olid juba kohal, siis vägesid "hüppeks Läände" alles koondati. Kõik need hiigelvarud langesid sõja esimestel päevadel sakslaste kätte ja saksa armee sõdis paljude järgnevate kuude jooksul "kingituseks" saadud nõukogude kütusega. Samuti moodustasid trofeesuurtükid ja nende laskemoon märkimisväärse osa saksa kahurväe tulejõust.
Täpsemad andmed leiab siit: http://www.kool.ee/?5885
relvad olid ju ära võetud.
Franz, aga miks Soome alles novembris tungiti? Kuigi olud olid ju palju soodsamad tänu Balti riikide alistumisele.
2:17 anole:
ja sellele järgenud Londoni pommitamine oli puhas miraaž, eksole. Allumatute, seega lollide brittide väljamõeldis.
7:44 anole:
ja mismoodi see sakslane siis nõnda siva end mobiliseeris? Kas mitte hoopis Saksamaa ei koondanud salaja oma vägesid NLiidu piiri äärde, et oma Euroopa rahvaste peal edukaks osutunud välksõja plaani ka venelaste peal proovida. Ja kuigi venelased plaanisisd samuti sõda, jäid nad hiljaks.
"Franz, aga miks Soome alles novembris tungiti?"
Nõukogude Liit võttis oma läänenaabrid käsile ükshaaval. Kõigepealt kallaletung Poolale (17.09.1939), seejärel sõlmiti kallaletungi ähvardusel "baaside lepingid" Eesti (28.09), Läti (05.10) ja Leeduga (10.10).
Soomega alustati läbirääkimisi alles 12. oktoobril. Esialgu võttis sellest osa väga kitsas grupp juhtkonnast. Eduskunda informeeriti alles 28. oktoobril ja avalikkust 31. oktoobril. Nõukogude Liit lootis ka Soomelt samasuguse lepingu välja pressida. Osa Soome juhtkonnast oligi sellega nõus, kuid välisminister Eljas Erkko ei uskunud, et Nõukogude Liit tegelikult Soomet ründab.
Ma lihtsalt ei viitsi. Innole soovitaks sõna võtta teemadel mida ta vähegi mõikab - ntx. majandus, seksuoloogia, eesti lumpeneliidi tegemised, etc. - teisi valdkondi puudutagi mitte liiga kategoorilises vormis, sest muidu kaob usutavus ka mujal. Tead, usu mida tahad, kuid enne kirjutamist kontrolli fakte. Mul on niikuinii suht pohh mida keegi usub või arvab, see tõsiseltvõetavuse jutt rohkem teie endi huvides. Eestis on veel paar mõtlemisvõimelist inimest kelle ajud pole meinstriim meedia ja history kanali poolt siledaks triigitud. Kannatage nad välja. Veel nii umb. paarkümmend aastat kulub, siis korraldage synagoogis orgia ;P
Keskerakondlase Evelyn Sepa tänavuseks hittlauseks on arvamus võidusambast: "Kahtlemata on väga tore, et Eestis on lõpuks midagi, mis meile vabadust meenutab, kuid esteetilistel kaalutlustel kuulun mina pigem nende inimeste hulka, kelle jaoks see sammas kuulub bläkkide või käkkide rubriiki."
Postita kommentaar