laupäev, 11. aprill 2009
Intervjuu Dmitri Linteriga, IV osa: me pole Venemaalt raha saanud!
Dmitri Linteriga intervjuu IV osa Juutuubis nähtav, kui klikid siia (või pildi peale).
Intervjuu pronksiöö ühe nn ninamehe Dmitri Linteriga. Küsimus: millised on olnud sinu kontaktid "kapošnikutega"?
Linter vastab, et on nendega kohtunud mõned korrad, juba aastat viis tagasi. Enne 9. maid olid tõsised vestlused. Ja lõppes asi sellega, et keelati aastaks Lätti sõita. Eriti jutt ei edenenud nendega. Ilmselt ei saanud ta aru, mis temalt taheti, kuna pärast seda algas jõuline pressing.
-Kas nüüd on ka sama, et Lätti ei lasta?
-Nüüd on ka sama, keegi minister tegi midagi. Aga see ei muuda kuidagi minu elu. Mul on oma siht ja liigun selle poole. Mul on missioon, mida täidan. See mis peab tulema, see tuleb. See on vanade vene tsaariohvitseride loosung. Sa lihtsalt täidad oma kohust.
-Aga mis sinuga Moskvast naastes juhtus, tahtsid Lätti sõita, aga ei lastud?
-Huvitav oli, kino sai. Ma olen juba väsinud sellest rääkimast, see on lapsik mäng. Lastele anti mänguasi, eriteenistustele ja nüüd nad mängivad. Tunnevad end tähtsatena. Anti mulle siis diplom, kaks korda arreteeriti. Kaks korda otsiti läbi. Ähvardati. Läti piiril, kohalikus arestimajas.
-Mis seal räägiti?
-No mis seal ikka räägiti, et anna ära videokaart, muidu saab olema veel hullem.
-Milline videokaart?
-Ma filmisin kinnipidamist. Küsiti, miks sa seda teed. Miks sa siia sõitsid. Kas sa siis ei tea, mis me sinuga teha võime.
-Ja mis nad ütlesid, miks sind kinni võeti?
-Ma ei saanudki aru. Kuus tundi istusin kinni ja ikka ei saanud aru. Ma sain aru, et neile miski ei meeldi, aga mis, ei saanud aru. Kujutate ette, mind saadeti Venemaale tagasi, ei antud võimalust helistada ei advokaadile, ei konsulile. Ma ütlesin, et Suur-Munamägi on näha, ma tean, et see seal on. Öeldi, et ei-ei, tagasi Venemaale. Putini juurde. Aga Putin seda ei hinnanud, ta isegi ei saanud teada, et mind tema juurde saadeti. Mina Moskvasse tagasi ei läinud, vaid tulin Pihkvasse. Aga need, kes mind vahi alla võtsid, olid kindlad, et mul on otseside Putiniga. Nad näisid olevat väga teadlikud ja täitsid oma püha kohust. Selle põhjal, mis toimus Riias, võib öelda, et püha kohust täitis suurem osa politseinikke.
-Aga Eestis ka inimesed arvavad, et te saate suuri rahasid Kremlilt.
-Aga minge küsige Hansapangalt, palju ma pangale võlgu olen. Nad muidugi tagasihoidlikult vaikivad, aga mind juba hoiatati, et kui ma pole lojaalsem, rahaliselt, siis ... Teate, ma ootan jätkuvalt ülekannet Kremlist, sest probleeme on palju kuhjunud ja peab nad lahendama. Raha on palju vaja. Juba väga palju. Aga ei saabu veel, ma pole veel Putinini jõudnud. Ma olen kindel, et kui Putinini jõuan, siis lahenevad kõik küsimused. Aga eestlased võivad rahulikud olla, me pole veel Putini ega Medvedjeviga rääkinud. Mul oli kohtumine välisminister Lavroviga, aga ma ei küsinud, kus mu rahad on. Meil polnud sellest juttu, rääkisime muudest asjadest. Ei tahtnud teda selliste tühiste asjadega tülitada. Seetõttu oleme rahalisest toetusest väga huvitatud. Ja ma oleksin rõõmus, kui see oleks Venemaalt. Küsimus on ainult, kus see on.
-Aga kas sina või Õine Vahtkond saate mingisugust toetust Venemaalt?
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis loomulikult on moraalne toetus väga tugev. Kui seda poleks, poleks mina ega kolleegid endas nii kindlad. Inimesed ei räägi sellest valjult, aga sisemine veendumus on olemas, et me ajame õiget asja. Aga rahalist toetust pole, isegi Izvestija preemia oli vaid üks raamatuke ja diplom.
-Kas see on siiras toetus?
-Mõne jaoks kindlasti siiras, mõne jaoks konjunktuur. Me pole psühholoogid, kes uuriks, mis kellegi peas toimub. Aga Vene juhtkonnas on inimestele vaja edasi anda sõnum, et raha ei jätku. Ma ei usu, et nad reageerivad, aga ... teate, eestlased on veendunud, et me saame raha Venemaalt. Väga hea võimalus oli, ma istusin 7 kuud vanglas ja kõik mu paberid ja arved, kõik mu laste ja sugulaste asjad, kõike Kapo kontrollis. Olime ju massirahutuste organiseerijad, kõike oli võimalik kontrollida. Oleks kuskil leidunud kasvõi üks kahtlane kroon. Ja ka praegu nad jälgivad. Kas te tõesti arvate, et kui neil oleks mingit infot, et me saame raha Venemaalt, et nad poleks sellest mingil moel teada andnud.
-Aga Euroopa Liidult raha saada?
-Ma arvan, et jah, ja on isegi lihtsam. On võimalik kirjutada taotlusi eri fondidele, me oskame seda teha. Näiteks eri organisatsioonid kutsuvad meid osalema eri seminaridel.
-Aga kas Läti esindaja, Ždanoki kaudu oleks võimalik raha saada?
-Ma pole isegi sellele mõelnud. Hea idee, peab küsima. Ma tean teda, suhtlen temaga palju. Aga sel teemal pole mul temaga juttu olnud.
-Kõik olulised otsused tehakse nagunii Brüsselis, mis puudutavad Eestit.
-Ma ei tea, mis otsuseid kuskil tehakse, nii globaalselt me ei mõtle, aga ma arvan, et Eesti kindlasti ei tee otsuseid täiesti iseseisvalt.
-Näiteks inimõiguste alal?
-Inimõiguste alal ei toimu midagi toetuse ja sidemeteta kõrgemalt poolt. Isegi Euroopa konsititutsioonis, kuhu Euroopa kristlikud demokraadid tahtsid sisse viia kodanikuühiskonna mõistet, ei läinud see läbi. Aga inimõiguste alal on kõige tähtsam kaitsja Jeesus Kristus. Tema on kaitsjate sümbol.
Nestor usub, et inimesed oleks tulumaksu tõstmise poolt
Väljavõte Äripäeva veebist.
Vahi aga vahi, Eiki Nestor usub, et inimesed oleks tulumaksu tõstmise poolt, kõigil siis, praeguselt 21%lt 26%ni. Ehk siis sinna, kus ta kunagi, mõned aastad tagasi oli.
Huvitav mõte, aga see samm lööks just sotside valijaid, ehk madalama sissetulekuga inimesi, nagu näiteks õpetajad, teenistujad. Samuti suurendab maksutõus tööpuudust, ja esimesena satuvad löögi alla just väiksema sissetulekuga inimesed. Ning kahtemata suurendab maksutõus ümbrikupalkade osa. Mistõttu vähenevad laekumised eelarvesse.
Ilmselt on Nestor end pühade puhul lihtsalt ära "säädinud".
Mihkelsonil avanesid alles nüüd silmad?
Väljavõte Delfi veebist.
Huvitav, et Marko Mihkelsonile hakkab alles nüüd kohale jõudma, et Gruusia president Mihhail 'Miša' Saakašvili on ära pööranud. Mees, kes veel hiljuti lipsu näris ja lennukite eest põõsa alla pages, olevat viimasel ajal täitsa ogaraks läinud. Mistõttu olevat tema hollandlannast kaasa võtnud oma kolm asja ja lapsed ning põgenenud tagasi sünnimaale.
Kelle tankist on Toomas Luman?
Väljavõte tarbija24 veebist.
Võtaks ette sellise mehe nagu Toomas Luman. Kes siis Reformile "füüri laseb", kui tsiteerida Rein Kilki. Keda justkui ei kõiguta miski. Mis tähendab, et tal peab olema kõva seljatagune. Kes seisab tema taga? Kelle tankist on Toomas Luman?
Tuli ka selline tagasiside/kommentaar:
Järgmisena võiks sellise mehe nagu Toomas Luman geniaalsust ja tähelendu lahata. Kelle tankist on see kõigutamatu tüüp kõik need aastad olnud? Selge see, et reformierakonna kardinal aga kellegi eriline soosik peab ta veel tagatipuks olema, ehk kellega jagab füüri.
Pihtas, põhjas!
Väljavõte Inno ja Irja kohviku veebist.
Nonii. Ei läinudki palju aega, poolteist aastat, pärast üleskutset kasiinofirma Olympic põhja lasta, kui asi ongi sealmaal. Et firma põhjas. Mis on kokku korjanud oma kodinad enamikest kohtadest Eestis. Uhhh...
Nüüd oleks aeg sama teha Reformierakonnaga. Parem valige kasvõi Rahvaliit (Villu 'mul on pappi nagu ratsahobuse sitta' Reiljan loodetavasti enam ei kandideeri), ka seal on korralikke inimesi küllaga. Või kasvõi sotsid, kuigi kisub mendierakonnaks kätte, aga ka sotside hulgas on korralikke inimesi. Muideks, ka Keskis on korralikke inimesi, ning IRLis, isegi Iseseisvusparteis, rohelistest rääkimata. Aga Reformis ei tea ma ühtegi korralikku inimest. Nii palju kui on Reform rahva tagant kaude ja otse varastanud, pole keegi teine suutnud, alustagem kasvõi sellest 10 miljoni dollari afäärist, kus raha pandi Eesti Pangast tuuri ja kasutati seda erakonna upitamiseks. Ja lõpetades maadevahetuste ning ehitushangete ja kinnisvaratehingutega läbi Toomas Lumani ja Märt Vooglaiu firmade. Ja nii on see jätkunud juba 15 aastat. Tõesti, aitab. Heal ajal, kui raha voolas Rootsi pankade kaudu sisse küllaga, võis vargusi veel välja kannatada, või õigemini ei pandud neid nii tähele, aga nüüd, kus raha niigi napib, ei saa seda enam lubada. Pätierakond tuleb võimult alla tuua. Täpselt nii nagu toodi alla see Olympic. Kas teeme ära?!
Kas Reform hakkab Rakveres Jaadla kaudu füüri laskma?
Väljavõte Virumaa Teataja veebist.
Reformil on näpud põhjas. Riigi rahakotist on viimne kui piisk välja pigistatud, sealt enam võtta ei anna. Seetõttu tuleb näpud ajada omavalitsuste kaukasse. Tartus on Reform teinud puhta vuugi, kõikvõimlike silla-, pilvelõhkujate ja muude projektide kaudu. Nüüd on järg väiksemate linnade käes. Näiteks Rakvere. Kus hiljuti astus linnapea Andres Jaadla, kes roheliste kaudu võimule pääses, taas Reformierakonda. Ja kohe pärast seda tuli uudis, et linnavalitsus tahab müüki panna pangamaja, mille linn ostis paar aastat tagasi SEB käest nö sõbrahinnaga, suur kesklinna maja vaid 20 miljoni eest ja kuhu pidi kolima linnavalitsus. Kolimisraha pidi tulema linnavalitsuse vana maja müügist.
Nüüd, kui Jaadla astus Reformierakonda, on aga plaanid millegipärast kardinaalselt muutunud, ja linn on otsustanud hoopis pangamaja maha müüa. Ja arvestades praegust hinnataset, siis ilmselt päris võileivahinna eest. Võib arvata, et ostja on juba olemas, müüakse poolmuidu ja vaheraha saavad omale nii Reform kui Jaadla ise. Sest ükski õige omanik, kel just hirmsuurt rahahäda pole, ei tõtta praegu kinnisvara müüma. Ja ühel omavalitsusel ei tohiks ometi nii suurt rahahäda olla.
Küll on aga rahahäda suur Reformierakonnal. Rakvere rahvas ei tohiks siin lasta omale mütsi pähe tõmmata.
Kõigele lisaks pole Jaadla avalikult põhjendanud, miks ta sinna Reformi astus, kui rahvas upitas ta võimule kui roheliste esindaja. See on rohelisele Rakverele otsene näkku sülitamine, siduda end pätikambaga.
Linnas on samal ajal asjad üldse liga-loga. Tänavad koristamata, pole ime, sest linnahooldust toimetab Jaadla enda firma. Teine kurioosum on see, et Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev on ühtlasi Kadrina valla volikogu esimees, pistes taskusse raha mõlema omavalitsuse juhtimise eest. Huvitav oleks teada, kumb talle seejuures siis kallim on, kas Rakvere või Kadrina. See oleks sama kummaline, kui Tallinna linnapea Edgar Savisaar, näiteks, oleks samal ajal Tartu volikogu esimees. Seejuures võtab Jaadla välja samapalju palka kui 20 korda suurema Tallinna linnapea.
Jaadla osalus linnahooldust tegevas firmas on viinud absurdse olukorrani, kus omavalitsus ei saa linnas korrahoidmist jälgida, sest see valmistaks peavalu linnapea firmale. Näiteks oli üks juhtum eelmise aasta lõpus, kus mees murdis kesklinnas jalutades libedal teel käeluu ning linn ei suutnud meest aidata, kuigi seaduse järgi on kinnistu omanik kohustatud maksma hüvitist. Linn veeretas kogu süü ühele kesklinna kinnistu omanikule, kes sai linnalt vaid hoiatuse. Tegelikult oleks linn pidanud meest aitama, nõudma kinnistu omanikult raha, või kui see juhtus linna maal, siis maksma mehele hüvitist, või õigemini linna hooldav Jaadla firma OÜ Domus Group.
Reform kuivab kokku
Väljavõte Postimehe veebist.
Reform on ikka tõsiselt kokku kuivanud. Mõni päev tagasi tuututati, et erakond sai 7,2 miljonit, aga jäeti märkimata, et lõviosa sellest (6,9 mln) tuli riigieelarvest. Ja tegelikke toetajaid vaid ainult näputäis. Ja suuremaid ainult kaks: Toomas Luman, kes on saanud soodsaid diile Reformilt, millest on ka olnud kohvikus juttu, ehk see 100 000 on see raha, mis Reform on Lumani kaudu eesti rahva tagant varastanud, ja mis nüüd maandub "pestuna" Reformi kassasse. Ja Alar Tamming, see valuutavahetuskantoora juht, maksab seetõttu, et Reform on venitanud SIHILIKULT eurole üleminekuga, et Tammingu bisnist üleval hoida. Sest olgem ausad, kui tuleb euro, siis on Tammingu valuutavahetuskontor Tavid (kuhu läks hiljuti tööle Reformi endine aseesimees ja praegune juhatuse liige Meelis Atonen) PANKROTIS. Nii et ka see raha on eesti rahva tagant varastatud, see on raha, mille eesti rahvas on viinud Tavidisse, kui on vajadus olnud kroone eurodeks vahetada.
Toetuste kokkukuivamine tähendab, et Reformil on kriips peal. Sest just Reform on olnud see, kes on seni kogunud populaarsust massiivsete reklaamikampaaniatega, millega siis on rahva ajusid pestud. Sest sisu pole neil ollagi. Ja kui see pätierakond oma pillid kokku paneb, kahju ka pole, ausalt. Aitab pullitegemisest, või nagu sotsid kunagi ütlesid, vaheta valitsust, mitte kodumaad. NII ON!!!
Liis Haaveli juhtumiga sarnane ka Tartus, JA SEAL EI ALGATATUD KINGI SAAJA SUHTES KRIMASJA!!!
Väljavõte Pealtnägija veebist.
Viimane Pealtnägija rääkis ühest Liis Haaveli juhtumile sarnasest asjast, kus inimene kinkis oma vara ära ja sugulased algatasid sõja kingi saaja suhtes, et pöörata tehing tagasi ja vara omale saada.
Mis on aga kummaline, et Liisi puhul algatas politsei juhtumi põhjal krimasja ja süüdistab Liisi kuriteos, ent Tartu juhtumi puhul, kus kingi saajaks oli koguni inimese enda raviarst, politsei mingit asja ei algatanud. Et millest selline vahetegemine? Mõlemad juhtumid on sarnased, Liis Haaveli puhul, tõsi, on asjasse segatud tema tähtsad reformierakondlastest vanemad, kelle ainus soov on tütre elu põrguks teha.
Kas Jaadla korraldas Rakvere komissari auto põletamise?
Väljavõte Õhtulehe veebist.
Kas pole huvitav, et sellises pealtnäha rahulikus kohas nagu Rakvere pannakse politseikomissari auto põlema?! Ja teine asi on kindlasti see, et selle taga ei saa olla mingid noorsandid, nagu võib Õhtulehe artiklist mulje jääda. Sellisel sündmusel peab olema seljatagune.
On teada, et politseikomissar, kelle auto süüdati, oli tuntud liiklushuligaanide vastase võitluse poolest. Ehk siis võitles nn rullnokkadega, kes nö sajaga mööda linna ringi kihutavad. Eks neid ole igal pool. Aga Rakvere puhul on tähelepanuväärne see, et ka linna juhib rullnokk, Andres Jaadla, kelle kohta linnarahvas teab rääkida, et kimab öösiti mööda linna, auto rahvast täis, ning külastab kõrtse ja lõbumaju. Pole siis ime, et poisikesed temast eeskuju võtavad. Suurema osa ajast, tõsi, veedab Jaadla üldse kas mujal Eestis, paemiselt Tallinnas või siis välismaal, et mitte linnarahvast päris ära ehmatada. Sest ameti poolest on ta ikka linnapea. Kuigi, ja seda teavad kõik, juhib linna hoopis Jaadla sõber ja äripartner Üllar Vaserik. Kelle ärid pööritavad suurt osa linnarahva rahast. Ja saadud raha eest ostavad kokku kinnisvara, mida siis omakorda linnarahvale välja rendivad. Lisaks ostsid omale soodsalt terve Rakvere raudteejaama, mille lubasid juba mitu aastat tagasi rahvale avada, aga inimesed peavad endiselt vihma käes rongi ootama. Rakvere linnajuhtide korruptsioonist on mõnevõrra kirjutanud näiteks Äripäev.
Kusjuures üldse on asjad Rakveres väga mädad. Rohelised, te võiks asja uurida võtta, pidite olema selline demokraatiat armastav erakond. Jaadla, tõsi, põgenes rohelistest minema, Reformi, omasuguste pättide sekka, aga see Vaserik on ikka veel roheliste erakonna liige, isegi mingit sorti esinumber Lääne-Virumaal. Uurige, rohelised asja, mis teie erakonna liikmed toimetavad. Et mitte valimiste eel üllatuda. Asi haiseb Rakveres ikka väga tõsiselt.
Jaadlal ja tema kannupoisil Vaserikul on palju valgustkartvaid tegusid, mis neil on seni õnnestunud kõik kinni mätsida. Näiteks siis, kui riigikontroll tuvastas ligi poole miljoni krooni ebaseaduslike maksete tegemise linnavalitsuse liikmetele ja volikogu liikmed selle kohta täiendavaid järelpärimisi tegid, saadeti nad pikalt väitega, et see on lihtsalt pahatahtlik kiusamine.
Üllar Vaserik näeb välja selline (Rakvere linna veebist):
Andres Jaadla näeb välja selline (Kroonika veebist):
Ojuland: kas ilus ja tark või kole, ahne ja rumal? Põhjalik analüüs, I osa.
Väljavõte Delfi meelelahutusportaali Publiku veebist.
Kirjasaatjad, kes laiali üle maa, annavad Kristiina 'ojulind' Ojulandi kohta teada järgmist:
Võiks nõustuda ojulinnuga, et et ilus ei tähenda loll ja tark ei tähenda kole, eks ole? Tema näiteks on musternäide, et keegi võib olla rumal, ahne ja kole ka nii välimuselt kui sisemiselt.
Tema valimine Euroopa Parlamenti oleks Eesti rahvale suur häbi, sest midagi asjalikku ta ei tee ega ka ole.
http://publik.delfi.ee/archive/article.php?id=22740763
Pole üldse arusaadav, kuidas ta teise tarkust võib mõõta, kui tal endal seda pole. Tema "ilu ja tarkus" on kohe näha, piisab vaid, kui meelde tuletada mõned tema sõnavõtud:
Ametiauto, aga ojulind kasutas seda erahuvides. Kes siis maksis remondi?
Väljavõte Delfi veebist.
Ojulandi ametiauto: lõhkised rehvid ja muljutud velg
Pool päeva ümbritses kerge salapära küsimust, kas Ojuland tegi avarii ameti- või mingi muu autoga, sest Ojulandi abi Andrus Viks soostus ütlema vaid seda, et kõigil riigikogu juhatuse liikmetel on ametiauto, kuid mitte seda, kas Ojuland ka avarii hetkel ametiautot pruukis.
Väljavõte Delfi veebist.
demokraatide ja reformierakondade (ELDR) valitsus- ja parteiliidrite kohtumisel kritiseeris ELDR’i asepresident Kristiina Ojuland teravalt samuti Euroopa liberaalide sekka kuuluva Keskerakonna retoorikat..” ütles Ojuland Reformierakonna pressiesindaja teatel. Ojuland tõstatas taaskord küsimuse Keskerakonna sobivusest Euroopa liberaalide perre.
Väljavõte Delfi veebist.
Ojuland asub ennetama Moskva tülisid naabritega
Pariisis toimunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitikakomitee istungil määrati riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland Vene-Gruusia konflikti jälgiva ajutise komitee koosseisu.
Väljavõte Delfi veebist.
Ansip annetas Gruusiale 5000 krooni
Riigikogu reformierakonna fraktsioonist on annetanud Silver Meikar, Imre Sooäär ja Erik Salumäe ning riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland, Rahvaliidu fraktsioonist on annetuse teinud Karel Rüütli, Mai Treial, Ester Tuiksoo, Villu Reiljan ja Tarmo Mänd.
Väljavõte Delfi veebist.
... räägib poliitik Kristiina Ojuland. “Kui see oleks Eestis lubatud, ei välistaks ma ka ise sellise meetodi kasutamist,” ütleb Ojuland ajakirjale Naised.
Väljavõte Delfi meelelahutusportaali Publik veebist.
Armulahingu Raimo üle võitis Kristiina!
Eesti kuumim suhtepundar Katrin Kanter-Raimo Kägu-Kristiina Ojuland on saanud järsu lõpu.. Armulahingust väljus võitjana poliitik Kristiina Ojuland. “Mind on reedetud ja mul on tohutult valus,” ütleb ärinaine Katrin Kanter (38) ajakirjale Kroonika.
Väljavõte Delfi meelelahutusportaali Publik veebist.
Ojuland: seksikus tuleb noorpoliitikule kasuks
“Sõltub sellest, kuidas seksikust võtta,” arutleb poliitik Kristiina Ojuland teemal, kuidas seksikus mõjutab algaja poliitiku shanssi läbi lüüa. “Meeldiv välimus annab algajale poliitikule vast parema stardipositsiooni,” räägib Ojuland Playboyle.
reede, 10. aprill 2009
Pihl varjab Toomas Savi seotust KGBga?
Kirjasaatjad, kes laiali üle maailma, annavad teada:
1997. aastal tuli Ekspressi vahendusel päevavalgele Toomas Savi seotus KGB-ga.
Huvitav on juhtumi juures Jüri Pihli roll.
Ekspressi artiklist:
"Kaitsepolitsei töötajad leidsid märkuse Toomas Savi koostööst KGBga
poolteist aastat tagasi. Pihl ei informeerinud leiust ei presidenti,
peaministrit ega siseministrit. Ta ei võtnud tollal ühendust ka Savi
endaga." [http://paber.ekspress.ee/arhiiv/Vanad/1997/20/magnet.html]
Savi oli toona Riigikogu spiiker - teine mees riigis.
Kas Pihli vaikimine oli tingitud soovist Riigikogu esimeest vajalikul
hetkel mõjutada?
Inno kommentaar: aga mis siis veel?
1997. aastal tuli Ekspressi vahendusel päevavalgele Toomas Savi seotus KGB-ga.
Huvitav on juhtumi juures Jüri Pihli roll.
Ekspressi artiklist:
"Kaitsepolitsei töötajad leidsid märkuse Toomas Savi koostööst KGBga
poolteist aastat tagasi. Pihl ei informeerinud leiust ei presidenti,
peaministrit ega siseministrit. Ta ei võtnud tollal ühendust ka Savi
endaga." [http://paber.ekspress.ee/arhiiv/Vanad/1997/20/magnet.html]
Savi oli toona Riigikogu spiiker - teine mees riigis.
Kas Pihli vaikimine oli tingitud soovist Riigikogu esimeest vajalikul
hetkel mõjutada?
Inno kommentaar: aga mis siis veel?
Ojuland: enne iga valimist lapseootel
Kristiina Ojuland, enne 2003. aasta Riigikogu valimisi Ida-Virumaal oma "rasedust" eksponeerimas.
Kirjasaatjad, kes naksid nagu traksid on saatnud avalikkuses veel avaldamata fotod selle kohta, kuidas Kristiina 'ojulind' Ojuland presenteeris oma rasedust Ida-Virumaal Mäetaguse rahvamajas. Ojuland näitab beebikäru, mille oli endale muretsenud. On veebruari lõpp 2003, Ojuland räägib inimestele, et ootab last. Ja reklaamis samas Reformi vanemahüvitiste lubadusi.
Sama trikki kasutas ta 2007 aastal, kui vahetult enne valimisi tuli välja info tema raseduse kohta.
Huvitav kas nüüd on euro-laps ka tulemas?
Võimuperekonna räpased saladused: Jüri Pihl ja Lavly Lepp
Väljavõte Ekspressist.
Kirjasaatjad, kes terased nagu nugised, ja laiali üle maailma, annavad teada järgmist Eesti võimuperekonna, Jüri Pihli ja Lavly Lepa kohta:
“Eesti Ekspress” 9. veebruaril 1996. Eesti riiklikku suveräänsust kaitsvas salapolitseis töötasid 1996. aastal järgmised KGB töötajad: Vladimir Veitman, Valeri Titov, Uno Puussepp, Aleksandr Repkin, Tatjana Valtbach, Aleksei Posledov, Vladislav Preitlov jt. Eesti Vabariigi valitsus on neile endistele “kagebiitidele”, kel kodakondsus puudus, andis selle “eriliste teenete eest.”
Endisi “kagebiite” hakati “organisse” tööle värbama Mart Laari isamaaliseks kutsutud valitsuse ajal, mil siseministri koht kuulus ERSP-le (Parek, Arike). Sel ajal tehti endiste KGB-laste töötamisest kaitsepolitseis riiklik saladus, millest üldsus ei tohtinud midagi teada.
Suvel 1991 hakati Eesti politseiameti koosseisu moodustama kaitsepolitseid ja Jüri Pihlist sai kapo esimene ülem. Eraldi ametiks sai salapolitsei koos oma eelarvega “Isamaa” valitsemise ajal. Pärast kaitsepolitsei seaduse vastuvõtmist 1993 kinnitas Riigikogu Pihli iseseisva ameti peadirektoriks. On andmeid, et Jüri Pihli kandidatuuri suurimaks pooldajaks oli tollane peaminister Mart Laar. Mitmed teised “Isamaa” juhtivad poliitikud (Kannik, Hallaste) olevat endisesse “Viru” turvapealikusse suhtunud palju tagasihoidlikuma optimismiga. Kaitsepolitsei šeffi on lausa piiritult usaldanud endine ERSP-lasest siseminister Lagle Parek. Aktiivsest poliitikast eemaldunud Parek suhtles (oma jutu järgi) kapo juhiga väga aktiivselt veel 1996. aastal. Vilja Laanaru kirjutas: “Täiesti tema mõju all oli Parek, kes teda piiritult usaldas. Mulle on jutustatud, kuidas Pihl saatis oma agendid, kes kuulusid ERSP organisatsiooni Võrumaal, ministrile rääkima, kuidas kapo peadirektor on alati toetanud ERSP ideoloogiat.” Jüri Pihli kohta on rääkinud Enn Tarto, et mees oskab ülemustele meeldida. Lagle Parek pidas ministriksoleku ajal paljusid endisi “punaseid” (kes tema ees püüdlikult pugesid) “väga meeldivaiks” inimesteks. Ometi on kummaline, et rohkete KGB-kogemustega endine poliitvang ei suutnud aru saada, et “Viru” turvateenistust võeti okupatsiooniajal juhtima ainult kontrollitud ja süsteemile ustavaid inimesi. Juhuslikke, kes “ERSP ideoloogiat toetasid”, sinna ei võetud. Kas mitte seetõttu saanud Simm aastaid Venemaa kasuks spioneerida?
"Eriteenistuste entsüklopeediast" saab teada, et kuigi mees lõpetas 1982.a. TRÜ õigusteaduskonna, asus ta siseminni organite teenistusse juba varem - 1975.a.
Nimelt kriminaaljälituse struktuuris. Mitemeid aastaid töötas ta kriminaaljälituse selle osakonna juhatajana, mis tegeles "Inturisti" süsteemiga. See osakond oli KGB huviorbiidis ja selle osakonna juhataja oli ENSV RJK ühe vastuluureosakonna töötajate usaldusisik.
Kuidas sai Simmile, vene agendile, riigisaladuste loa andnud Pihl uurimiste alt välja jääda?
Miks riigiprokurör Aas, kes seaduserikkumisi ise peab menetlema, määras Simmi uurimiste juhiks Pihli abikaasa Lavly Lepa, ehkki Pihl figureerib selgelt Simmi spionaažiuurimistes?
Eesti Ekspressi andmeil surus Pihl Langi mõjutades oma tulevase abikaasa Lepa peaprokuröri asetäitjaks, juhtima just neid valdkondi, kus käivad läbi ka Pihli taolised uurimiste juhtumid-spionaaž -- kapo eriti tähtsa keskosakonna järelvalve, samuti eriti tähtsad korruptsiooniuurimised.
Pihli uuel naisel on nüüd juurdepääs tippkorruptsiooni uurimistele ja neid mõjutada. Seega on sama info juba kodus kättesaadav Pihlile.
Miks vabastati ametist ja pandi jälitamise alla Margus Kurm, kes juhtis Reiljani korruptsiooniuurimisi?
Võib ehk loota, et meie NATO liitlaste eriteenistused, kes paljastasid Simmi, paljastavad varsti ka Pihli?!
Tartu Ülikooli kantsleriks sai soss-sepast ettevõtja
Väljavõte e24 veebist.
Kas pole huvitav, et Tartu Ülikool valis kantsleriks soss-sepast ettevõtja Andres Liinati. Kes viimased 4 aastat tegeles internetis reiside broneerimise firmaga, aga edutult, nii et firma on nüüd likvideerimisel. Põletatud sai hea mitu miljonit.
Enne seda oli Liinat ametis Hansapanga jaepanganduse juhina, kus ta ka ei saanud hakkama, sest päris ausalt, ta ei jaga pangandusest ega rahandusest suurt midagi (tal on TPI tööstuse juhtimise eriala). Enne seda oli ta ametis Olümpia hotellis, aga sealtki tuli tulema. Pistis pärast erastamist koos Tarmo Sumbergiga mingi nutsu tasku ja oligi kõik.
Ta on saamatu mees. Selliseid nn tippjuhtte on Eestis jalaga segada, huvitav oleks teada, miks just Liinat. Ja panna ta veel juhtima 2 miljardit krooni, no, eks näis, kuidas see tal välja kukub. Ja pealegi elab ta Tallinnas, kuidas ta seal Tartus asju ajama hakkab, tont teab.
Näe, Viru-Jüri, siin sulle üks eeskuju!
Väljavõte Postimehe veebist.
Vot on mees, Fidžil, eksole, tühistab hopsti! põhiseaduse ja tagandab kõik kohtunikud ning kuulutab end riigipeaks. Selliseid asju juhtub tänapäeval, maailm on suur ja lai. Ja sinnapoole tüürib ka Jüri "Viru" Pihl oma tegevusega.
Irja hoiatas, et ma sõnun jälle ära, nagu oli sellest Rootsi häkitud blogijast kirjutamisega. Et nüüd võtab Viru-Jüri tollest Fidži tegelasest eeskuju. Loodetavasti seda siiski ei juhtu.
Tubli, Anu!
Väljavõte Delfi meelelahutuslisa Publiku veebist.
Vau!, nagu armastab öelda Priit Pullerits. Peaministriproua Anu Ansip on saanud pildile! Ta kirjeldab Delfi Publikule, millega tegeleb riigijuhtide abikaasade nn padjaklubi. Ja päris meeleolukalt seejuures. Anus on ajakirjaniku silma, oskab näha detaile, ilmselt on ka tütar Tiina siis rohkem temasse. Nii et, Anu, pole siin midagi, kanna aga igal pool märkmikku kaasas ja hakka tegema kaastööd!
Näiteks märkas Anu kohe, et Prantsuse esileedit Carla Brunit "kiikasid nii mehed kui ka naised". Super! Carla rääkis vaba inglist ja oli muidu muhe. Väha head tähelepanekud.
Kui norida, siis rohkem oleks võinud olla juttu Michelle Obama köögivilja-aiast ja siis nendest koertest. Ilmselt huvitaks kõiki, et mis koerad siis maailma juhtivpoliitikutel ka on.
Tundub, et Aaviksoole on välismaal aru pähe pandud
Väljavõte Delfi veebist.
Kas pole huvitav, et kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes veel mõni aeg tagasi nägi igas Kremli puuksatuses ohtu Eesti riiklikule julgeolekule ja rääkis, et varsti hakatakse eestlasi Siberisse küüditama, räägib nüüd sellest, et "Venemaa soov sõjavägi kaasaegselt relvastada, võib olla ka Moskva siseriiklik propaganda".
No näed siis. Aaviksoo käis äsja NATO tippkohtumisel, Prantsus- ja Saksamaa piiril Strasbourgis, suhtles seal tähtsate välismaa onude ja tädidega ning kohe jutul teine tera! Mis on õige. Pole mõtet õhutada sõda kahe naabri vahel. Ja soomlastel on ka õigus, Venemaa pole Nõukogude Liit. Külma sõja aegne jutt, mida ajavad Marko Mihkelson ja tema agressiivsed jüngrid, Läänes eriti peale ei lähe. Sest inimesed tahavad rahu. Mihkelsoni võiks kokku lasta Žirinovskiga, panna nad näiteks ööseks ühte puuri kinni. Las pusklevad.
Narko-Hansu Ekspressil ja Päevalehel nüüd suu vett täis!
Eile, kui kohvik kinni oli, esitasid mõlema lehe veebid üksteise võidu üha arutumaid spekulatsioone selle kohta, miks kohvik kinni pandi. Inno ja Irja ise panid! Savisaar käskis! Kohus käskis! Andmekaitseinspektsioon käskis! Google käskis!
Võimutruuilt küsiti kommentaari ka kohtult ja andmekaitselt. Pragati meiega, et kuis nii tohib, kuis nii saab, lugupeetud ühiskonnakodanikku ja reformierakondlast, kuulsa dirigendi Peeter Sauli poega Indrek Sauli solvata, rikume ju seadust. Tajuda oli teatavat bravuuri : Paras teile!
Me oleme muidugi Ekspressil ja Päevalehel pinnuks silmas ka. Või õigemini oleme pinnuks silmas selle lehe auväärt omanikul Narko-Hansul, sel kunagisel entusiastlikul ajakirjanikul, kellest on nüüdseks on saanud äpardunud kinnisvaraärimees ja kokaiinijunky. Sest punnitab see Hans mis punnitab, karjub või hääle kähedaks oma alluvate peale, aga Ekspressi artiklid on ikka nii küündimatud, et lehega on paras perset pühkida, ja Päevaleht vee-eel igavam, nõnda et isegi perset ei tahaks sellega solvata.
Mõista võib seepärast Hansu ja tema juntsude esialgset rõõmu, kui kohvik kinni läks. Ekspressi saidil oli kohe nooruslikku särtsu. Üksteise järel ilmusid veebiajakirjanike sügelevate sõrmede alt tekstid, kus spekuleeriti selle üle, kuhu meie kohvik kadus, miks ilmus meie kohvik uuesti üles endise keskerakondlase Virgo Kruve saidil (siin lihtsalt peab olema Savisaare käsi mängus, kas pole, kallis hansjugend?) ja kas ja kuidas meie kohvik rikub seadust.
Nüüd, kus kohvik uuesti üleval, on hansjugendi bravuur millegipärast vaibunud. Sära on silmist kadunud, üleval on jälle igavad uudised, mis ei ei huvita mitte kedagi. Ei saa enam juubeldada ega parastada, et kohvik, kus Hans oli sagedaseks märklauaks, i k k a v e e l kadunud on.
Mul hea soovitus, kuidas teha nii, et inimesed jälle Ekspressi ja Päevalehte lugema hakkaks. Te kirjutage Hansu narkopidudest, kuidas ta prokuröre ära ostab ja kuidas oma naisi teiste meestega jagab. Vat kus siis oleks lugejamenu. Ekspress oleks kui endine!
Ahjah, aga mida teha Päevalehega? Selle sandiga ei ole küll muud teha kui jalaga perse ja üle aia.
Võimutruuilt küsiti kommentaari ka kohtult ja andmekaitselt. Pragati meiega, et kuis nii tohib, kuis nii saab, lugupeetud ühiskonnakodanikku ja reformierakondlast, kuulsa dirigendi Peeter Sauli poega Indrek Sauli solvata, rikume ju seadust. Tajuda oli teatavat bravuuri : Paras teile!
Me oleme muidugi Ekspressil ja Päevalehel pinnuks silmas ka. Või õigemini oleme pinnuks silmas selle lehe auväärt omanikul Narko-Hansul, sel kunagisel entusiastlikul ajakirjanikul, kellest on nüüdseks on saanud äpardunud kinnisvaraärimees ja kokaiinijunky. Sest punnitab see Hans mis punnitab, karjub või hääle kähedaks oma alluvate peale, aga Ekspressi artiklid on ikka nii küündimatud, et lehega on paras perset pühkida, ja Päevaleht vee-eel igavam, nõnda et isegi perset ei tahaks sellega solvata.
Mõista võib seepärast Hansu ja tema juntsude esialgset rõõmu, kui kohvik kinni läks. Ekspressi saidil oli kohe nooruslikku särtsu. Üksteise järel ilmusid veebiajakirjanike sügelevate sõrmede alt tekstid, kus spekuleeriti selle üle, kuhu meie kohvik kadus, miks ilmus meie kohvik uuesti üles endise keskerakondlase Virgo Kruve saidil (siin lihtsalt peab olema Savisaare käsi mängus, kas pole, kallis hansjugend?) ja kas ja kuidas meie kohvik rikub seadust.
Nüüd, kus kohvik uuesti üleval, on hansjugendi bravuur millegipärast vaibunud. Sära on silmist kadunud, üleval on jälle igavad uudised, mis ei ei huvita mitte kedagi. Ei saa enam juubeldada ega parastada, et kohvik, kus Hans oli sagedaseks märklauaks, i k k a v e e l kadunud on.
Mul hea soovitus, kuidas teha nii, et inimesed jälle Ekspressi ja Päevalehte lugema hakkaks. Te kirjutage Hansu narkopidudest, kuidas ta prokuröre ära ostab ja kuidas oma naisi teiste meestega jagab. Vat kus siis oleks lugejamenu. Ekspress oleks kui endine!
Ahjah, aga mida teha Päevalehega? Selle sandiga ei ole küll muud teha kui jalaga perse ja üle aia.
Kohviku vahepealne kodu Minu Eesti veebis
Väljavõte Minu Eesti veebist.
Siin kohviku vahepealne kodu Minu Eesti veebis, olgu kohvikuski jäädvustatud. Suur tänu Virgo Kruvele, kes sellise võimaluse kiiresti organiseeris, ja oli sisuliselt terve öö üleval ning otsis veebist allesolevaid materjali blogi taastamise tarbeks. Veelkord, suur tänu, Virgo! Kes kohvikut ka IT-alaselt nõustas. See abi oli raskel tunnil hindamatu väärtusega.
Pihl on üks paras mokeldaja?
Väljavõte Delfi veebist.
Üks põnev kommentaar Delfi veebist:
ja jah, 28.02.2008 07:24
Vana hobune tahab ju ka kaeru saada! Samas söömisega on probleeme ja Pihli kodukohas õeldakse selliste kronude söömise kohta, et nad rohkem mokeldavad.
Vaata sama kasutaja kommentaare (2)
Ja-jah, eks ta ole. Kuigi tundub et see paarisrakend noor mära ja vana setukas kipub rohekm riigi kallale mokeldama (kas pole vahva sõna Pihli kodukandist?).
Panen siia ka Google'i eilse e-maili, mis südame soojaks tegi
Thank you for your report. We've completed our investigation and we're
re-enabling your access to this account. We've changed the secondary email
address to ...@gmail.com. To sign in, you'll need to reset your
password by visiting this link:
https://www.google.com/accounts/ForgotPasswd
If you're asked a temporary security question while trying to reset your
password, ignore it. Instead, click the link that says "Change your
password by sending an email to your secondary address."
Once you've reset your password, please sign in at
www.google.com/accounts/Login and select a new security question. We've
removed the existing security question. We encourage you to add a new
question to your account to make it easier to recover it in case you have
problems accessing your account in the future. To do so, follow these
steps:
1. Visit https://www.google.com/accounts/ManageAccount
2. Sign in with your username and newly-reset password.
2. Click 'Change security question' next to Security.
3. Enter your password, select a new security question and answer, and
click 'Save.'
For tips on how to create a secure password, please see
http://www.google.com/support/accounts/bin/answer.py?answer=32040. For
information on selecting a strong security question, see
http://mail.google.com/support/bin/answer.py?answer=29414
We also suggest you check that the personal name on your account is
correct. To do so, follow the instructions at
http://www.google.com/support/accounts/bin/answer.py?answer=27442
We look forward to having you as a Google Accounts user again.
Regards,
The Google Team
----------------
Please don't reply to this email, as we won't be able to review your
response. If your question wasn't answered, please search or browse the
Google Accounts Help Center at http://www.google.com/support/accounts/
re-enabling your access to this account. We've changed the secondary email
address to ...@gmail.com. To sign in, you'll need to reset your
password by visiting this link:
https://www.google.com/accounts/ForgotPasswd
If you're asked a temporary security question while trying to reset your
password, ignore it. Instead, click the link that says "Change your
password by sending an email to your secondary address."
Once you've reset your password, please sign in at
www.google.com/accounts/Login and select a new security question. We've
removed the existing security question. We encourage you to add a new
question to your account to make it easier to recover it in case you have
problems accessing your account in the future. To do so, follow these
steps:
1. Visit https://www.google.com/accounts/ManageAccount
2. Sign in with your username and newly-reset password.
2. Click 'Change security question' next to Security.
3. Enter your password, select a new security question and answer, and
click 'Save.'
For tips on how to create a secure password, please see
http://www.google.com/support/accounts/bin/answer.py?answer=32040. For
information on selecting a strong security question, see
http://mail.google.com/support/bin/answer.py?answer=29414
We also suggest you check that the personal name on your account is
correct. To do so, follow the instructions at
http://www.google.com/support/accounts/bin/answer.py?answer=27442
We look forward to having you as a Google Accounts user again.
Regards,
The Google Team
----------------
Please don't reply to this email, as we won't be able to review your
response. If your question wasn't answered, please search or browse the
Google Accounts Help Center at http://www.google.com/support/accounts/
Mida teha, kui keegi teie Google'i konto üle võtab
Väljavõte Google Help veebist.
Kui teie paroolid langevad ühel või teisel moel pahalase kätte, kes teie Google'i kontod (see on siis näiteks Orkut, Gmail, Blogger, Analytics, Picasa) üle võtab ja seal muudatusi teeb või midagi kustutab, siis soovitan soojalt seda lehekülge:
https://www.google.com/support/accounts/bin/request.py?ara=1&hl=en
kahjuks seda veel eesti keeles pole, aga selle kaudu on võimalik taastada oma õigused, ja seda üsna ruttu, minu kogemus ütleb, et mõne tunni jooksul. Ning mis huvitav, SINU ÕIGUSTE TAASTAMISEGA TAASTUB KA VIIMANE SEIS, MIS OLI SIIS, KUI SA VEEL ÕIGUSI OMASID. Vähemalt minu puhul oli see nii. Mis on minu meelest fenomenaalne.
Kohvik tänab sind, Google, või õigemini tahaks tänada siiralt selle firma meeskonda! Ma ei tea, kas on võimalik teada saada, kuidas ja kes kontrolli üle võttis, ilmselt saadi teada paroolid. Ja kui arvestada, et Elioni kontol olid mul samad paroolid, kahjuks, mis seal salata, siis võib arvata, et rünne tuli Elioni kaudu. Elion andis välja paroolid ning nendega tõmmati maha Google'i saidid.
Nii et ettevaatust Elioniga asjade ajamisel! Vähemalt mis puudutab hot.ee kontosid. Ärge kasutage hot.ee paroole oma muudel kontodel!
Ja see on hea näide sellest, mida me oleme Irjaga ka varem välja öelnud, et internetiajastul on väga raske kehtestada politseiriiki. Hiina on internetiga hädas, samuti tundub, et üha enam Eesti võimustruktuurid, kes tahaks kõike kontrollida, aga ei suuda. Kohviku mahatõmbamine oli sisuliselt pimeduse impeeriumi (mis elab visalt edasi paljudes inimestes) võitlus valgusega, kus need nö valged jõud jäid peale. Head peavad kokku hoidma, ainult siis on nad tugevad (Ameerikas on väga levinud ütlus United we stand (kokku hoides püsime), mis on vastandiks divide et impera (jaga ja valitse) põhimõttele). Kohviku taastamine on kokku hoidmise ilmekas näide. Inimesi ühendab armastus, armastus nii üksteise kui ka oluliste väärtuste, näiteks vabaduse vastu. Seda ei tohi unustada! Väike kohvik langes vahepeal kurjade jõudude meelevalda, ent võitles omale taas vapralt tee vabadusse. See on suur asi!
Valitsus kutsub ettevõtjaks hakkama, kui alustaval ettevõtjal pannakse käsi raudu, Pertelsoni juhtumi näitel
Väljavõte Äripäeva veebist.
NB! Eriti soovitav lugemine kõigile alustavatele ettevõtjatele!!!
Viimasel ajal kutsub valitsus õhinal töötuks jäänud inimesi ettevõtjaks hakkama, ettevõtlusega alustama. Samas kõrval torkavad silma juhtumid, kus neilsamadel algajatel ettevõtjatel väänatakse käsi ja pannakse neid käsi suisa raudu.
Viimaseks selliseks näiteks on kuulsa judoka Indrek Pertelsoni juhtum. Kes tõi Eestile kuulsust kui võitis olümpial kaks korda järjest pronksi (viimati 2004. aastal), tuli Euroopa meistriks. Ja vaid mõned aastad hiljem võetakse mees pärast pressikonverentsi vahi alla. Ja kõik vaatavad nõutult justkui pealt seda tsirkust.
Vaatame lähemalt Pertelsoni juhtumit. Ta on hingega judoka, ja omal alal edukas. Selles pole ilmselt põhjust kahelda, tunnustus on tulnud nii Eestist kui väljastpoolt Eestit. Ja pole siis midagi imestada, kui selline andekas judoka tahab oma spordiala veelgi rohkem propageerida, luua Eestis džuudo kooli.
Ja ta tegigi selle ära! Leidis partnerid ja raha, nagu nüüd välja tuleb, siis 150 miljonit ja ehitas Õismäele ühe uhke keskuse. Pani algaja ettevõtjana panti kogu oma maise vara ja käendas isiklikult laenusid. Sest algaja muud moodi ei saa. Sest kellel ikka on kohe algul suured miljonid välja käia.
Keskus näeb välja selline (Postimehe veebist):
Üks partner, nagu nüüd võib aru saada, oli AS Eesti Talleks, õigemini siis Andres Sarri, selline Neinar Seli tüüpi mees, kes kunagi lubas ekskavaatoritehast võileivahinnaga erastades, et investeerib ja jätkab seal tootmist, aga tegelikkuses alustas Tallinna magusal krundil hoopis kinnisvarabisnisega. Ostis omale ilusad autod, kaatrid, jahid, elamised, kõik mis vaja. Viimasel ajal kuulsaks saanud oma ütlusega, et pole kellelegi altkäemaksu pakkunud, see oli sel ajal, kui tedagi süüdistati Villu Reiljaniga seotud maadevahetusärides. Sarri lihtsalt kinkis Reiljanile, oma jahipidamise semule kõrbesafari ja VW auto, kinkis noh, KINKIS. Ikka ei usu või, KINKIS! KINKIS küll!
Ja, nagu võib aru saada, siis ühel hetkel sai üks neist Pertelsoni partneritest, Andres Sarri aru, et sellest judo-bisnisest suuremat asja ei saa. Või, ütleme siis nii, et tal tekkis kahtlus, et ei saa oma raha tagasi. Kuna judo-bisnis majanduslikult kehval ajal piisavalt sisse ei too ja võlausaldajatele, ehitusfirmale Celander, põrandakatete kauplemisega tegelevale firmale Floorin olid suured summad maksmata. Aumees oleks sellisel juhul oma rahale öelnud adjöö ning kuulutanud selle üheks ebaõnnestunud äriprojektiks. Nagu ikka äris, osa investeeringuid teenivad hästi, teised mitte. Judokeskus Arigato oleks siis läinud võlausaldajate, Celanderi ja Floorini kätte.
Aga ei, Sarri millegipärast otsustas ka sellest ebaõnnestunud ärist välja tulla võitjana. Ta tegi diili võlausaldajatega, nagu nüüd võib aru saada, ja tõmbas Pertelsoni, tegelikkuses selle kõige suurema vaeva nägija lihtsalt tanki. Ja tankistiks palkas, nagu nüüd selgub, Tüdrukute klubist tuttava Terje Eipre. Kes siis ühelt poolt nõustas Sarrit advokaadina, teiselt poolt aitas pankrotihaldurina korraldada nii, et kogu "süü" langeb Pertelsonile, ning Sarril õnnestub pankrotipesast isegi mingi raha kätte saada. Ilmselt õnnestus see Sarril seetõttu, et ei Celander ega Floorin ei tahtnud endale judo-keskust, vaid raha (NB! Igor Rõtov ja teised, kes te soovitate praegu ettevõtlusesse investeerida- tuntud Rootsi ettevõte Celander ja kogenud Eesti ettevõtja Arvi Mägin, Floorini omanik, ei taha mitte midagi kuulda uuest ettevõttest, neid huvitab ainult puhas cash!). Ja nad lälsid Sarriga diili peale, Pertelsoni selja taga.
Asja muudab veel pikantseks asjaolu, et seesama Terje Eipre, kes siis on ühelt poolt Sarri nõustaja, teiselt poolt kohtu määratud Arigato (Haabersti Perespordikeskuse AS) pankrotihaldur ja politsei usaldusisik, on veel kolmandalt poolt ka ühe suurema võlausaldaja AS Floorin osanik. Võimalik, et Floorini kaudu temasugune raisakotkas mängu tuligi (NB! Ettevaatust, kui Floorinilt põrandat või vaipa tellite, see võib teile VÄEGADE kalliks maksma minna). Nii et isiklik huvi ka mängus. Aga seda ei pane muidugi tähele ei kohus ega politsei, kes Eipre näpunäidete järgi Pertelsoni kotivad.
Terje Eipre näeb välja selline (Äripäeva veebist):
Millega asi päädib? Aga sellega, et mingi osa rahast saavad tagasi nii võlausaldajad (Celander, Mägin, Eipre) kui üks osanikke (Sarri), ent üks osa osanikest (Pertelson), kõige suurema vaeva nägija ja töö tegija tehakse paljaks, võimalik, et pannakse isegi vangi. Ja jääb kohtu otsusega veel aastateks maksma, nii et peab oma medalid müüki panema nagu Nykäse Matti.
Siit moraal kõigile Pertelsoni-sugustele alustavatele ettevõtjatele: VALIGE HOOLIKALT OMA PARTNEREID! Kui keegi teile midagi krediiti pakub (seda teevad paljud ehituse ja ehitusmaterjalidega tegelevad firmad), siis kandke hoolt, et te ikka saate oma rahad makstud, sest vastasel korral vupsab mõne sellise ettevõtte tagant välja Eipre-sugune koletis. Jätke meelde, et tasuta lõunaid pole olemas! Ja ärge lootke õigust riigilt, kohtult ega politseilt! Pertelsoni juhtum näitab, kuidas riik ise osaleb rõõmsalt temavastases hävitustöös. Võimalik, et ka maksuamet mängib Sarri ja Eiprega kokku. Te peate olema valmis selleks, et esialgu usaldusväärsena tundunud partner teid reedab ja ühel hetkel ei aita teid mitte keegi ja teie vastas on see riik, keda te olete truult teeninud. Ja see riik paneb teid vangi. Teie arvamust küsimata. Selle eest, et tahtsite midagi teha, oma unistusi ellu viia.
IRL sisemiselt lõhki
Kirjasaatjad, kes agarad nagu nugised, annavad teada, et IRL on sisemiselt lõhenenud. Nimelt, Isamaaliiduga, müts alandlikult peos liitunud Res Publica punt on vaikselt kosuma hakanud ja lükkab juba kõrvale erakonna juhti ja kunagist Isamaaliidu staari Mart Laari. Võimuvõtmise vahendina kasutatakse "Minu Eesti" kampaaniat, kus on positsioonid sisse võtnud IRLi tegelased. Laari seltskond on juba parajalt närvis. Sellest tulenevalt kirjutas IRLi Laari tiiva esindaja Artur Talvik hiljuti Päevalehte tigeda loo "Minu Eesti" kohta. Sellised artiklid pole kunagi juhuslikud.
Res Publica seltskonna nõrk koht on ainult selles, et "Minu Eesti" liider Rainer "prügi" Nõlvak on väikse aruga musklimees, kellest suuremat liidrit ei saa, vähemalt mitte poliitikas. Ja kaugelt mitte arvamusliidrit. Sestap on sisse ostetud "neeger" või "keha" Marju Lauristini näol. Viimane teeb seda ilmselt omakorda protestist sotside mendierakonnastumise vastu. Kus võimu tema koduerakonnas on haaranud tema suurimad vaenlased- jõmmid. Sellised täiskasvanuks saanud rullnokad. Ja kujutate ette, eksole, seda sotsides. Kes seda veel paar aastat tagasi oleks suutnud uskuda.
Res Publica seltskonna nõrk koht on ainult selles, et "Minu Eesti" liider Rainer "prügi" Nõlvak on väikse aruga musklimees, kellest suuremat liidrit ei saa, vähemalt mitte poliitikas. Ja kaugelt mitte arvamusliidrit. Sestap on sisse ostetud "neeger" või "keha" Marju Lauristini näol. Viimane teeb seda ilmselt omakorda protestist sotside mendierakonnastumise vastu. Kus võimu tema koduerakonnas on haaranud tema suurimad vaenlased- jõmmid. Sellised täiskasvanuks saanud rullnokad. Ja kujutate ette, eksole, seda sotsides. Kes seda veel paar aastat tagasi oleks suutnud uskuda.
Sahinad: Anvelt tahab saada Narva linnapeaks
Kirjasaatjad, kes naksid nagu traksid, annavad teada, et mendi-erakonna, vabandust sotside teiseks numbriks tõusev Andres Anvelt tahab saada hoopis Narva linnapeaks.
Point on selles, et ta peaks Narvas hästi peale minema venekeelsele elanikkonnale, kuna tema vanaisa Jaan Anvelt oli kunagi tuntud kommar.
Mendierakonna esinumber Jüri Pihl kavatseb ise gastroleerida Tallinnas.
Point on selles, et ta peaks Narvas hästi peale minema venekeelsele elanikkonnale, kuna tema vanaisa Jaan Anvelt oli kunagi tuntud kommar.
Mendierakonna esinumber Jüri Pihl kavatseb ise gastroleerida Tallinnas.
Ojulinnu jõu- ja ilunumbrid
Kristiina 'Ojulind' Ojuland lavale trügimas, väljavõte Äripäeva veebist.
Väga lahe pilt, või mis? Kurikuulus Ojulind, Reformi eurovalimiste esikandidaat kasutab oma elupõhimõtet, et kui ei saa uksest, ronib kasvõi aknast. Nii et seelik käriseb.
Sügavalt kaheldav, et see naine suudab adekvaatselt ja väärikalt Eesti esindada.
Siin veel üks kujutis Äripäeva veebist:
Ja siin urvakil tagument suuremana:
Üks huvitav kommentaar sekspomm Jüri Pihli kohta
Üks huvitav kommentaar Pihli, või õigemini tema noorusaja kohta (Õhtulehe veebist), lühidalt selles, kui Pihl Viru hotelli turvaülemana üht soomlannat keppis, ilmselt tema lemmik sado-maso stiilis (ta pidi seda harrastama ka Lavly Lepaga), ja selle eest kinga sai:
Kordame:
Kordame:
http://www.e-hydepark.com/new/?id=thread&parent=296&forum=Teemad&showposts=1
Vilja Laanaru (Savisaar) on oma raamatus Jüri Pihli äraminekut hotelli "Viru" turvatöölt seletanud ühe turvapealikule õnnetult lõppenud kontaktiga, kus teine osapool oli kergete elukommetega soomlanna. Paarikest olevat filmitud mitte kõige sündsamas asendis. Seda tegevust, mida Pihl soomlannaga harrastas, ei peetud nõukogude miilitsatöötaja jaoks moraalseks. Lubja tänavas olevat kokku tulnud miilitsa parteiaktiiv, et arutada parteikaaslase amoraalset käitumist, kuna asi oli suure kella külge läinud. Moraali vastu eksinut ähvardas parteist väljaviskamine, kuna kommunistile ei peetud kohaseks lõbutseda kapitalistlikust riigist saabunud turistiga - ikkagi klassivaenlane! NLKP-st väljaviskamine tähendas ühtlasi ka seni edukalt kulgenud miilitsakarjäärile krahhi. Keegi parteiaktiivil kohalolnuist on jutustanud, et Pihl sulgenud end WC-sse ning ähvardanud maha lasta, kui ta kommunistlikust parteist välja visatakse.
Vilja Laanaru (Savisaar) on oma raamatus Jüri Pihli äraminekut hotelli "Viru" turvatöölt seletanud ühe turvapealikule õnnetult lõppenud kontaktiga, kus teine osapool oli kergete elukommetega soomlanna. Paarikest olevat filmitud mitte kõige sündsamas asendis. Seda tegevust, mida Pihl soomlannaga harrastas, ei peetud nõukogude miilitsatöötaja jaoks moraalseks. Lubja tänavas olevat kokku tulnud miilitsa parteiaktiiv, et arutada parteikaaslase amoraalset käitumist, kuna asi oli suure kella külge läinud. Moraali vastu eksinut ähvardas parteist väljaviskamine, kuna kommunistile ei peetud kohaseks lõbutseda kapitalistlikust riigist saabunud turistiga - ikkagi klassivaenlane! NLKP-st väljaviskamine tähendas ühtlasi ka seni edukalt kulgenud miilitsakarjäärile krahhi. Keegi parteiaktiivil kohalolnuist on jutustanud, et Pihl sulgenud end WC-sse ning ähvardanud maha lasta, kui ta kommunistlikust parteist välja visatakse.
Kronoloogia, kuidas kõik juhtus
Kõigepealt kolmapäeval kella 21:30 ajal, kui olin lõpetamas oma sissekannet Soome TV uudisest tööpuuduse ja majanduse väljavaadete kohta, teatas Irja järsku, et ei saa blogisse sisse. Ma vaatasin ta arvutit ja sealt vaatas vastu tekst: Teie blogi on eemaldatud. Ja umbes nii, et seda enam taastada ei saa.
Mul ikka võttis junni jahedaks küll, kui aus olla. Tšekkasin kiiresti oma kontosid, olin just kirjutamas üht sissekannet, ja juurdepääs kõigile Google'i kontodele oli suletud. Ma ei saanud enam oma sissekannet isegi sisestada. Keegi oli mu paroolid ära muutnud. Siis tšekkasin e-maili, seal sama lugu. Kusjuures Google'i kontoga oli seotud mu hot.ee meil, millele ma samuti juurde ei pääsenud, ning ei saanud seetõttu ka Google'ilt uut salasõna hankida. Sõnaga, kõik juurdepääsuteed näisid olevat suletud. Orkutti ka enam sisse ei pääsenud.
Mõtlesin kohe, et selge, selleks siis helistas Mihkel Kärmas päev varem. Ju tal oli see kokku lepitud, Kapoga või kellega iganes. Et siis Kärmas teeb reportaaži ühe blogi ülevõtmisest. Sest miks muidu pandi asi kinni kolmapäeva õhtupoolikul, kella 21 ajal, vahetult enne Ekspressi trükkiminekut.
Ainuke meil, mis mul töötas, oli mac.com oma. Vahetasin kiiresti selle paroolid ja tõmbasin igaks juhuks stepsli seinast välja kodusel arvutivõrgul. Et mine sa tea, kui kaugele või kuhu on kurjam sisse tunginud. Vastu ööd käisime lihtsalt jalutamas ja arutasime, mis kuramuse värk see võis olla. Oli tahtmine veidi värsket õhku hingata. Mõtlesime isegi, et ehk ongi hea, saab mingi uue asja alustada. Samas oli kahju ka, et nii läks.
Hilisõhtul olid tulnud mõned meilid küsimustega, et mis ja kuidas, kuhu kadus blogi. Vastasin, et ei tea, täielik mõistatus, et tõmmati maha. Üks küsijatest oli kohviku külastaja Virgo Kruve. Saatsin ka meili hot.ee haldajale küsimusega, et mida teha, kui konto on üle võetud.
Hommikul, kui uuesti arvuti taha istusin ja meile vaatasin, leidsin üllatusega, et Virgo oli öösel kõvasti vaeva näinud ja oma mingist arhiivist mõned sissekanded taastanud. Ning isegi need uuele aadressile pannud: minueesti.com. Ja küsis, kas ta võib sellega jätkata. Pidasime Irjaga veidi nõu ja leidsime, et miks ka mitte. Nimi iseenesest huvitav ja blogi tundus kah täitsa kobe. Wordpressi võimalustega ja puha. Ning siis otsustasime, et jah, hakkame seda vaikselt arendama. See oli muidugi konarlik. Algul ei läinud pildid kuidagi üles, ning tekste oli harjumatu sisestada. Aga me harjusime ruttu ja õhtuks oli juba miskit olemas.
Samal ajal käis ajakirjanduses sel teemal kõva andmine. Juba hommikupoolikul helistasid ajakirjanikud ja pärisid, mis juhtus. Seletasin, et ei tea. Et tõmmati maha, aga kes, tont teab. Võibolla Kapo, ütlesin naljaga pooleks. Sest viimased sissekanded olid just Kapo ja Jüri Pihli kohta. Kärmast ma enam ei kahtlustanud, sest tema kirjutatud lugu Ekspressis oli küllaltki leebe. Mõtlesin, et ka Kärmas tõmmati tanki, koos selle Indrek Sauliga, kes juba rääkis sellest, kuidas blogi mahavõtmise taga oli Andmekaitse Inspektsioon. Inspektsioon muidugi teatas, et nemad selle taga pole, kuigi neil on Google'iga "hea läbisaamine". Käisid spekulatsioonid, et me Irjaga võtsime selle ise maha. Mis oli küllalt absurdne, sest enne Ekspressi artiklit blog maha võtta oleks olnud suurim lollus. Kaotada sedavõrd magus võimalus loetavuse tõstmiseks. Või siis, et seda käskis Edgar Savisaar. No meil on Savisaarega head suhted, aga mitte nii "head", et ta meid kamandama hakkaks. Ja miks ta peakski, me oleme Savisaart toetanud puhtast heast tahtest. Kuna ta on meie arvates võimekas ja tark poliitik. Miks ta peaks mingi kamandamisega kõik ilusa ära rikkuma?
Pealelõunal sain hot.ee-lt sellise kirja:
Tere!
Logidest on näha salasõna ning salaküsimuse/vastuse muutmist. Juhul kui tegemist on kahtlusega küberkuriteos siis soovitaksime koheselt pöörduda politsei poole avaldusega, nende kaudu saaks tõenäoliselt ka siis taastada ligipääsu.
Rivo Lipp
andmesideklientide administraator
Elion Ettevõtted AS
Info ja tehniline tugi tel: 6069966
Tehniline tugi veebis: http://www.elion.ee/abi
Mõtlesin, et no tore on, et kaua see politseiuurimine aega võib võtta ja kas sellega praegusel säästuajal üldse keegi viitsib tegeleda. Hakkasin vaikselt uurima alternatiivseid variante, Google'i saidilt võimalusi, et kasvõi küsida selle kohta, et mis siis juhtus. Et isegi kui Google kohviku kinni pani, siis miks ta seda tegi. Täitsin ühe vastava formulari, mille ma veebist leidsin ja saatsin teele. Sinna tuli sisestada niipalju infot kui ma asja kohta teadsin, et siis saaks tuvastada, kas ma olen ikka kasutaja või mitte. Ja juba poole tunni jooksul tuli tagasi viisakas teade, et peaks veel täpsustama infot. Täpsustasin siis, niipalju kui oskasin, saatsin ära ja mõne aja pärast tuli järgmine teade:
Thank you for your report. We've completed our investigation and we're
re-enabling your access to this account. We've changed the secondary email
address to ...@gmail.com. To sign in, you'll need to reset your
password by visiting this link:
https://www.google.com/accounts/ForgotPasswd
millele järgnes õpetus selle kohta, kuidas saada uus salasõna ja oma konto taastada. Ning õhtupoolikul uurisin, kuidas oleks võimalik kohvik uuesti üles panna ja avastasin, et see on täitsa võimalik. Klikkisin sõrmede värinal lingile "UNDELETE" ja Bingo!, oligi kohvik taas üleval.
Selline lugu siis. Oli kuum päev.
Mul ikka võttis junni jahedaks küll, kui aus olla. Tšekkasin kiiresti oma kontosid, olin just kirjutamas üht sissekannet, ja juurdepääs kõigile Google'i kontodele oli suletud. Ma ei saanud enam oma sissekannet isegi sisestada. Keegi oli mu paroolid ära muutnud. Siis tšekkasin e-maili, seal sama lugu. Kusjuures Google'i kontoga oli seotud mu hot.ee meil, millele ma samuti juurde ei pääsenud, ning ei saanud seetõttu ka Google'ilt uut salasõna hankida. Sõnaga, kõik juurdepääsuteed näisid olevat suletud. Orkutti ka enam sisse ei pääsenud.
Mõtlesin kohe, et selge, selleks siis helistas Mihkel Kärmas päev varem. Ju tal oli see kokku lepitud, Kapoga või kellega iganes. Et siis Kärmas teeb reportaaži ühe blogi ülevõtmisest. Sest miks muidu pandi asi kinni kolmapäeva õhtupoolikul, kella 21 ajal, vahetult enne Ekspressi trükkiminekut.
Ainuke meil, mis mul töötas, oli mac.com oma. Vahetasin kiiresti selle paroolid ja tõmbasin igaks juhuks stepsli seinast välja kodusel arvutivõrgul. Et mine sa tea, kui kaugele või kuhu on kurjam sisse tunginud. Vastu ööd käisime lihtsalt jalutamas ja arutasime, mis kuramuse värk see võis olla. Oli tahtmine veidi värsket õhku hingata. Mõtlesime isegi, et ehk ongi hea, saab mingi uue asja alustada. Samas oli kahju ka, et nii läks.
Hilisõhtul olid tulnud mõned meilid küsimustega, et mis ja kuidas, kuhu kadus blogi. Vastasin, et ei tea, täielik mõistatus, et tõmmati maha. Üks küsijatest oli kohviku külastaja Virgo Kruve. Saatsin ka meili hot.ee haldajale küsimusega, et mida teha, kui konto on üle võetud.
Hommikul, kui uuesti arvuti taha istusin ja meile vaatasin, leidsin üllatusega, et Virgo oli öösel kõvasti vaeva näinud ja oma mingist arhiivist mõned sissekanded taastanud. Ning isegi need uuele aadressile pannud: minueesti.com. Ja küsis, kas ta võib sellega jätkata. Pidasime Irjaga veidi nõu ja leidsime, et miks ka mitte. Nimi iseenesest huvitav ja blogi tundus kah täitsa kobe. Wordpressi võimalustega ja puha. Ning siis otsustasime, et jah, hakkame seda vaikselt arendama. See oli muidugi konarlik. Algul ei läinud pildid kuidagi üles, ning tekste oli harjumatu sisestada. Aga me harjusime ruttu ja õhtuks oli juba miskit olemas.
Samal ajal käis ajakirjanduses sel teemal kõva andmine. Juba hommikupoolikul helistasid ajakirjanikud ja pärisid, mis juhtus. Seletasin, et ei tea. Et tõmmati maha, aga kes, tont teab. Võibolla Kapo, ütlesin naljaga pooleks. Sest viimased sissekanded olid just Kapo ja Jüri Pihli kohta. Kärmast ma enam ei kahtlustanud, sest tema kirjutatud lugu Ekspressis oli küllaltki leebe. Mõtlesin, et ka Kärmas tõmmati tanki, koos selle Indrek Sauliga, kes juba rääkis sellest, kuidas blogi mahavõtmise taga oli Andmekaitse Inspektsioon. Inspektsioon muidugi teatas, et nemad selle taga pole, kuigi neil on Google'iga "hea läbisaamine". Käisid spekulatsioonid, et me Irjaga võtsime selle ise maha. Mis oli küllalt absurdne, sest enne Ekspressi artiklit blog maha võtta oleks olnud suurim lollus. Kaotada sedavõrd magus võimalus loetavuse tõstmiseks. Või siis, et seda käskis Edgar Savisaar. No meil on Savisaarega head suhted, aga mitte nii "head", et ta meid kamandama hakkaks. Ja miks ta peakski, me oleme Savisaart toetanud puhtast heast tahtest. Kuna ta on meie arvates võimekas ja tark poliitik. Miks ta peaks mingi kamandamisega kõik ilusa ära rikkuma?
Pealelõunal sain hot.ee-lt sellise kirja:
Tere!
Logidest on näha salasõna ning salaküsimuse/vastuse muutmist. Juhul kui tegemist on kahtlusega küberkuriteos siis soovitaksime koheselt pöörduda politsei poole avaldusega, nende kaudu saaks tõenäoliselt ka siis taastada ligipääsu.
Rivo Lipp
andmesideklientide administraator
Elion Ettevõtted AS
Info ja tehniline tugi tel: 6069966
Tehniline tugi veebis: http://www.elion.ee/abi
Mõtlesin, et no tore on, et kaua see politseiuurimine aega võib võtta ja kas sellega praegusel säästuajal üldse keegi viitsib tegeleda. Hakkasin vaikselt uurima alternatiivseid variante, Google'i saidilt võimalusi, et kasvõi küsida selle kohta, et mis siis juhtus. Et isegi kui Google kohviku kinni pani, siis miks ta seda tegi. Täitsin ühe vastava formulari, mille ma veebist leidsin ja saatsin teele. Sinna tuli sisestada niipalju infot kui ma asja kohta teadsin, et siis saaks tuvastada, kas ma olen ikka kasutaja või mitte. Ja juba poole tunni jooksul tuli tagasi viisakas teade, et peaks veel täpsustama infot. Täpsustasin siis, niipalju kui oskasin, saatsin ära ja mõne aja pärast tuli järgmine teade:
Thank you for your report. We've completed our investigation and we're
re-enabling your access to this account. We've changed the secondary email
address to ...@gmail.com. To sign in, you'll need to reset your
password by visiting this link:
https://www.google.com/accounts/ForgotPasswd
millele järgnes õpetus selle kohta, kuidas saada uus salasõna ja oma konto taastada. Ning õhtupoolikul uurisin, kuidas oleks võimalik kohvik uuesti üles panna ja avastasin, et see on täitsa võimalik. Klikkisin sõrmede värinal lingile "UNDELETE" ja Bingo!, oligi kohvik taas üleval.
Selline lugu siis. Oli kuum päev.
neljapäev, 9. aprill 2009
Kohvik on tagasi!
Halleluuja!
Nüüd tuleb vist küll taevast tänada, või ma ei tea mida. Sest kohvik, mis veel eile õhtul ootamatult üle võeti, õnnestus täna tagasi saada. Ja taastada ka juba kustutatud sissekanded.
Ja selle kõige juures tuli appi ei keegi muu kui Google. Me oleme Irjaga juba varem rääkinud, et Ameerikas kehtib asjaajamises heausksuse põhimõte ja sa ei pea igal sammul tõestama, et pole kaamel. Näiteks Eestis võeti üle ka hot.ee konto ja kui tegin vastava järelpärimise Elioni, siis vastati, et nad ei saa aidata enne kui teen politseile avalduse. Selline on siis suhtumise vahe. Kusjuures Google'i klient olen olnud vast 3 aastat, Elioni oma üle 10 aasta. Aga ikka suhtutakse sinusse kui mingisse tõprasse. Selline vana nõuka-aegne suhtumine. Pole ka imestada, monopoolne ettevõte, teeb mis tahab.
Nüüd tuleb vist küll taevast tänada, või ma ei tea mida. Sest kohvik, mis veel eile õhtul ootamatult üle võeti, õnnestus täna tagasi saada. Ja taastada ka juba kustutatud sissekanded.
Ja selle kõige juures tuli appi ei keegi muu kui Google. Me oleme Irjaga juba varem rääkinud, et Ameerikas kehtib asjaajamises heausksuse põhimõte ja sa ei pea igal sammul tõestama, et pole kaamel. Näiteks Eestis võeti üle ka hot.ee konto ja kui tegin vastava järelpärimise Elioni, siis vastati, et nad ei saa aidata enne kui teen politseile avalduse. Selline on siis suhtumise vahe. Kusjuures Google'i klient olen olnud vast 3 aastat, Elioni oma üle 10 aasta. Aga ikka suhtutakse sinusse kui mingisse tõprasse. Selline vana nõuka-aegne suhtumine. Pole ka imestada, monopoolne ettevõte, teeb mis tahab.
Uskumatud vandenõuteooriad ja tõde
Uskumatu, milliseid vandenõuteooriaid Ekspressi ja Päevalehe veeb meie blogi sulgemise kohta välja pakuvad. Ekspress pakub, et me sulgesime selle ise Andmekaitseinspektsiooni kartuses.
Mida on siin karta, palun? Me ei ole oma blogi kuskil registreerinud, nii et Andmekaitsel on sisuliselt võimatu tõestada, et seda blogi peavad just Inno ja Irja Tähismaa. Tõsi, kolm kaebust on sinna meie peale laekunud, aga blogidest tekstide mahavõtmine ei ole selline swift ride nagu mõni ehk mõtleb. Nimelt tuleb enne ära tõestada, et andmeid on töödelnud just see isik, kellele ettekirjutus tehakse. Ühtegi menetlust ei saa alustada nö õhust.
Andmekaitsele on see üllataval kombel uudis. Nimelt kui ma neile helistasin ja küsisin, mis alusel on tehtud ettekirjutus ehk kust võetakse, et nimetatud blogi peab just nimelt Inno Tähismaa, siis maigutati sealtpoolt toru vaid suud ning noorepoolse kana hääl küsis: “A mis te ei peagi seda vä?”. Ähvardati ip-d üles otsida ja mis-kõik-veel, aga üritus jäi ja ka jääb hambutuks, sest ip-aadressid, kust sa sisened, muutuvad pidevalt.
Pärast kõnet Andmekaitsele helistas kohe Ekspressi ajakirjanik Mihkel Kärmas ja küsis nendesamade kaebuste kohta. Inno siis vastu, et aga kui ma ei peagi seda blogi. Sest kui minu nimel ei ole ühtegi blogi registreeritud, siis kes võib täie kindlusega väita, et just mina olen see, kes need tekstid on üles riputanud? Ma ei jäta ju ühegi teksti alla oma digiallkirja. Täpselt samamoodi nagu mitte keegi teie seast ei saa väita, et neid praeguseid ridu kirjutav inimene on päris kindlasti Irja Tähismaa, ei saa ka keegi teie seast väita, et Inno ja Irja kohvikut pidasid Inno ja Irja Tähismaa. Te võite seda oma südames teada, aga te ei saa seda tõestada kohtus. Nii see lihtsalt paraku on. Ja jääb, kuni inimesi ei kohustata oma blogisid ametlikult registreerima. Seni on ka ettekirjutuste tegemine naeruväärne.
Ehk siis - milleks sulgeda blogi, kui ei ole midagi karta? Pealegi pole Andmekaitse otsus lõplik, selle võib edasi kaevata Tallinna Halduskohtusse. Tarmukas ajakirjanik Mihkel Kärmas tõmmati lihtsalt tanki. Kapo ilmselt lekitas talle inffi ning kärmas Kärmas tormas kohe lugu tegema, aimamata, et blogi mahavõtmisega Kärmase loo ilmumise eelõhtul üritab Kapo jälgi segada. Et jätta muljet, et meie blogi sulges Andmekaitse või me sulgesime selle ise, hirmust Andmekaitse ees.
Ekspress üritab küll minu terminit “kontserniväline sõltumatu ajakirjanik” naeruvääristada, aga paraku on see tõde, et praeguses Eesti Vabariigis suudavad demokraatiat ja vaba ühiskonda tagada vaid kontsernivälised sõltumatud ajakirjanikud. Need, kes on kontserni sees, on nagu Laskurkorpuse või Relva SS-i sõdurid - nende võimalused vabaduse eest võidelda on pea olematud. Generalissimus Kadastik ja Führer Luik annavad suuna kätte ja seda mööda tuleb rühkida, tahad või ei taha.
Blogide puhul on hea veel see, et kui ajaleht kinni panna, siis selle uuesti avamine on väga raske ja vaevanõudev. Blogide puhul on aga nii, et sa võid uue blogi luua kasvõi järgmisel päeval. Ka 40ndail olid kõige efektiivsemad just metsavennad.
Kahju on sellest, et kunagine sõnavabaduse lipulaev Eesti Ekspress on nüüd asunud sõnavabaduse vastu võitlema ning vaba sõna lämmatamist õigustama. Kahju, et kunagine särav ajakirjanik Hans H Luik on etableerunud. Aga nagu öeldakse, loodus tühja kohta ei salli.
Inno ja Irja on nagu seitsme peaga lohe. Te lööte ühe pea maha ja kohe kasvab mitu uut asemele. Nii et võitlus selle lohega on - kuidas ma seda küll ütleks? - suht mõttetu.
Mida on siin karta, palun? Me ei ole oma blogi kuskil registreerinud, nii et Andmekaitsel on sisuliselt võimatu tõestada, et seda blogi peavad just Inno ja Irja Tähismaa. Tõsi, kolm kaebust on sinna meie peale laekunud, aga blogidest tekstide mahavõtmine ei ole selline swift ride nagu mõni ehk mõtleb. Nimelt tuleb enne ära tõestada, et andmeid on töödelnud just see isik, kellele ettekirjutus tehakse. Ühtegi menetlust ei saa alustada nö õhust.
Andmekaitsele on see üllataval kombel uudis. Nimelt kui ma neile helistasin ja küsisin, mis alusel on tehtud ettekirjutus ehk kust võetakse, et nimetatud blogi peab just nimelt Inno Tähismaa, siis maigutati sealtpoolt toru vaid suud ning noorepoolse kana hääl küsis: “A mis te ei peagi seda vä?”. Ähvardati ip-d üles otsida ja mis-kõik-veel, aga üritus jäi ja ka jääb hambutuks, sest ip-aadressid, kust sa sisened, muutuvad pidevalt.
Pärast kõnet Andmekaitsele helistas kohe Ekspressi ajakirjanik Mihkel Kärmas ja küsis nendesamade kaebuste kohta. Inno siis vastu, et aga kui ma ei peagi seda blogi. Sest kui minu nimel ei ole ühtegi blogi registreeritud, siis kes võib täie kindlusega väita, et just mina olen see, kes need tekstid on üles riputanud? Ma ei jäta ju ühegi teksti alla oma digiallkirja. Täpselt samamoodi nagu mitte keegi teie seast ei saa väita, et neid praeguseid ridu kirjutav inimene on päris kindlasti Irja Tähismaa, ei saa ka keegi teie seast väita, et Inno ja Irja kohvikut pidasid Inno ja Irja Tähismaa. Te võite seda oma südames teada, aga te ei saa seda tõestada kohtus. Nii see lihtsalt paraku on. Ja jääb, kuni inimesi ei kohustata oma blogisid ametlikult registreerima. Seni on ka ettekirjutuste tegemine naeruväärne.
Ehk siis - milleks sulgeda blogi, kui ei ole midagi karta? Pealegi pole Andmekaitse otsus lõplik, selle võib edasi kaevata Tallinna Halduskohtusse. Tarmukas ajakirjanik Mihkel Kärmas tõmmati lihtsalt tanki. Kapo ilmselt lekitas talle inffi ning kärmas Kärmas tormas kohe lugu tegema, aimamata, et blogi mahavõtmisega Kärmase loo ilmumise eelõhtul üritab Kapo jälgi segada. Et jätta muljet, et meie blogi sulges Andmekaitse või me sulgesime selle ise, hirmust Andmekaitse ees.
Ekspress üritab küll minu terminit “kontserniväline sõltumatu ajakirjanik” naeruvääristada, aga paraku on see tõde, et praeguses Eesti Vabariigis suudavad demokraatiat ja vaba ühiskonda tagada vaid kontsernivälised sõltumatud ajakirjanikud. Need, kes on kontserni sees, on nagu Laskurkorpuse või Relva SS-i sõdurid - nende võimalused vabaduse eest võidelda on pea olematud. Generalissimus Kadastik ja Führer Luik annavad suuna kätte ja seda mööda tuleb rühkida, tahad või ei taha.
Blogide puhul on hea veel see, et kui ajaleht kinni panna, siis selle uuesti avamine on väga raske ja vaevanõudev. Blogide puhul on aga nii, et sa võid uue blogi luua kasvõi järgmisel päeval. Ka 40ndail olid kõige efektiivsemad just metsavennad.
Kahju on sellest, et kunagine sõnavabaduse lipulaev Eesti Ekspress on nüüd asunud sõnavabaduse vastu võitlema ning vaba sõna lämmatamist õigustama. Kahju, et kunagine särav ajakirjanik Hans H Luik on etableerunud. Aga nagu öeldakse, loodus tühja kohta ei salli.
Inno ja Irja on nagu seitsme peaga lohe. Te lööte ühe pea maha ja kohe kasvab mitu uut asemele. Nii et võitlus selle lohega on - kuidas ma seda küll ütleks? - suht mõttetu.
Päevalehe online kustutas minu kommentaari
Kapo-Kärdil on ilmselt Päevalehes suur võim. Sest hetk tagasi postitasin Päevalehe online’is oma kommentaari, mis kõlas: meie ise oma blogi ei kustutanud. Suure tõenäosusega tegi seda Kapo Jüri Pihl korraldusel, kuna eile oli meie põhiteemaks Kapo, Pihl ja tema uus jünger Anvelt. Blogi uus aadress on www.minueesti.com. Ikka teie Inno ja Irja.
Kommentaar kadus kohe, sest ei jäänud mingit jälgegi. Isegi mitte minu nime kirjega “kustutatud, kuna ei vasta EPL hea tava reeglitele”. Ilmselt seepärast, et kui oleks näha, et Irja Tähismaa kommentaar on kustutatud, siis hakkaks rahvas küsima.
Aga nii see on sel hetkel Eesti riigis. Pihl kontrollib nüüd siis ka Eesti Päevalehte. Tal on seal nüüd ka oma kubjas ehk järelevaataja - Pihli lakei Anvelti abikaasa Kärt alias Kapo-Kärt, kes hiilgas hiljuti Päevalehes oma Tallinna korruptsioonist kõneleva artkliga.
Sedasi siis on lood Täielises Eesti Pihliriigis.
Katariina Padari uus peika - jälle kursavend!
Väljavõte Õhtulehe veebist.
No ma ei või. Alles ma kirjutasin sellest, et Pronksöö nn ninameeste Linteri, Reva, Klenski ja Sirõki üle hakkab kohut mõistma mu kunagine kursavend Paavo Randma (32). Ja nüüd on meedia huviorbiiti kerkinud uus kursavend - Aro Kaljuste (33), kes on, nagu kirjutab Õhtuleht, Tanel Padari eksnaise Katarina Padari uus peika! Aro vanematekodu on Õhtulehe kinnitusel Muhus kadakase karjamaa veerel Ivo Linna suvekodu naabruses ning ta olla seal nüüd Katariinaga sage külaline.
Õhtuleht tsiteerib Aro “tuttavaid”, kes väidavad, et ta on mees, kellele on alati meeldinud ennast parema ja edukamana näidata, kui ta tegelikult on. No ma ei tea, kust sellised “tuttavad” küll välja on karanud. Mina mäletan Arot vaikse ja tagasihoidliku, toreda ja sõbraliku kursavennana, kellega oli alati väga meeldiv suhelda. Ehk on need nõndanimetatud tuttavad lihtsalt Aro peale kadedad?
kolmapäev, 8. aprill 2009
Soome uudised: tööpuudus kõige karmim eeloleval talvel- NB! Ajalooline sissekanne
NB! See on ajalooline sissekanne, mis jäi eile pooleli ajal, kui kohvik üle võeti. Kirjutamata jäid veel ainult viimased paar lauset.
Soome YLE TV1 uudised edastas äsja, tuginedes kohalike uurijate prognoosidele, et tööpuudus tuleb kõige karmim eeloleval talvel. See käis siis Soome kohta, aga puudutab ilmselt ka Eestit. Nii et kõige halvem aeg on kahjuks alles ees. Aasta pärast siis.
Ilmselt saab eeloleva aasta märksõnaks mitte see, kuidas edasi minna, vaid see, kuidas ellu jääda. Ja selle asemel, et katastroofi kõrvalt vaadata ja tuimalt fakte konstateerida, peaks Eesti valitsus kiiremas korras looma tööjõuagentuuri, mis hakkab tegelema intensiivselt töötutega. Neid nõustama, minupärast kasvõi käe kõrval talutama. Sest töötuks jäämine on paljudele šokk, mis võib muuta inimese pikaks ajaks tegutsemisvõimetuks. Paralüseerib nii tegutsemis- kui mõtlemisvõime.
Minu Eesti mõttetalgute-kampaania mõjub sellises olukorras samuti grotsesksena. Et ajada töötud kokku ja sundida neid koos mõtlema?! Paljudel nutt kurgus. Mis tulemust sealt tulla saabki, praeguses olukorras. Selline asi tuleks kõne alla olukorras, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja on mõtetes ning valikutes vabad, ehk nö heal ajal. Praegu tuleb aidata inimestel säilitada töökohti, neid nõustada.
1. juulist on oodata suurt koondamiste lainet, kuna jõustub uus töölepingu seadus, mis koondamist hõlbustab. Ja mida ootavad, hambad ristis, paljud tööandjad. Selleks ajaks peaks looma inimestele turvalisusvõrgu. Sinna tuleks suunata need kodanikualgatuse miljonid (20 miljonit maksumaksja raha), mida praegu Minu Eesti palgal olevate PR-tegelaste kaudu mööda meediafirmasid laiali määritakse. Ja sinna peaks oma tähelepanu suunama kõik need Elionid, Microlinkid, Praxised ja Vaata Maailmad, kes seda Minu Eesti kampaaniat toetavad.
Vot nii!
Soome YLE TV1 uudised edastas äsja, tuginedes kohalike uurijate prognoosidele, et tööpuudus tuleb kõige karmim eeloleval talvel. See käis siis Soome kohta, aga puudutab ilmselt ka Eestit. Nii et kõige halvem aeg on kahjuks alles ees. Aasta pärast siis.
Ilmselt saab eeloleva aasta märksõnaks mitte see, kuidas edasi minna, vaid see, kuidas ellu jääda. Ja selle asemel, et katastroofi kõrvalt vaadata ja tuimalt fakte konstateerida, peaks Eesti valitsus kiiremas korras looma tööjõuagentuuri, mis hakkab tegelema intensiivselt töötutega. Neid nõustama, minupärast kasvõi käe kõrval talutama. Sest töötuks jäämine on paljudele šokk, mis võib muuta inimese pikaks ajaks tegutsemisvõimetuks. Paralüseerib nii tegutsemis- kui mõtlemisvõime.
Minu Eesti mõttetalgute-kampaania mõjub sellises olukorras samuti grotsesksena. Et ajada töötud kokku ja sundida neid koos mõtlema?! Paljudel nutt kurgus. Mis tulemust sealt tulla saabki, praeguses olukorras. Selline asi tuleks kõne alla olukorras, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja on mõtetes ning valikutes vabad, ehk nö heal ajal. Praegu tuleb aidata inimestel säilitada töökohti, neid nõustada.
1. juulist on oodata suurt koondamiste lainet, kuna jõustub uus töölepingu seadus, mis koondamist hõlbustab. Ja mida ootavad, hambad ristis, paljud tööandjad. Selleks ajaks peaks looma inimestele turvalisusvõrgu. Sinna tuleks suunata need kodanikualgatuse miljonid (20 miljonit maksumaksja raha), mida praegu Minu Eesti palgal olevate PR-tegelaste kaudu mööda meediafirmasid laiali määritakse. Ja sinna peaks oma tähelepanu suunama kõik need Elionid, Microlinkid, Praxised ja Vaata Maailmad, kes seda Minu Eesti kampaaniat toetavad.
Vot nii!
Pihl: salajane mees küll, aga kergitame tekki
Väljavõte Delfi veebist.
Vastsel sotside juhil, endisel miilitsal Jüri Pihlil, kes pürgib suurde poliitikasse, on tavaks teha kõike salaja. Sest, õigupoolest, mida me temast teame. Erinevalt näiteks Savisaarest, kelle igast puuksatusest tehakse kah suursündmus. Aga Pihli kohta ei tea mitte tuhkagi. Tema ametid on olnud salajased. Ja ega ta midagi ka ei avalda. Isegi abiellus ta salaja, nii et isegi kolleegid midagi ei teadnud. Selline mees. Pürgib Eestit juhtima. Kellest rahvas midagi ei tea ja kes ka midagi ei räägi.
Ja väga sarnane on ka Pihli jüngri, Andres Anvelti tulek. Ka tema hiilis salaja. Ja paljukest siis temastki teatakse.
Delfi uudisest selgub, et Pihlil purunes vahepealne liit uurija ja kunagise Võru uurimisbüroo direktori Kaire Jaakson'iga (45). Kas keegi teab, mis seal juhtus?
Jas miks purunes Anvelti eelmine suhe?
Pronksöö neliku üle mõistab õigust kursavend!
Paavo Randma, väljavõte Tartu Ülikooli veebist.
Rõõm on näha, et tagasihoidlikust kursavend Paavost on saanud tähtis Ringkonnakohtu kohtunik. Nimelt on just tema, nagu minagi 1977. aastal sündinud Paavo Randma see, kel seisab nüüd Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eesistujana ees vastutusrikas ülesanne otsustada, kas Harju Maakohtu kohtuniku Violetta Kõvaski otsus Reva, Linter, Sirõk ja Klenski õigeks mõista oli ikka õiguspärane või mitte. Prokurör Triin Bergmann nimelt väitis, et Violetta õigeksmõistev otsus on "motiveerimata, sellest kumab läbi kohtuniku subjektiivsus, ka meelsus, mis kõik kokku on viinud vale lahendini".
Triin vihjab Violetta venemeelsusele ja eks see, mis seal salata, ole ka osaliselt tõsi. Violettake armastas nii väga vene keelt rääkida, et sundis seda tegema ka kõikidel prokuröridel. Kui mul oli kord julgust tõlki paluda, siis kärkis Violettake, et ei saa, räägid nii hästi nagu oskad. Et siis selles osas on Triinul õigus, Violetta võis otsuse tegemisel kallutatud olla, aga see ei tähenda, et tema otsus oleks olnud vale.
Nüüd peabki Paavo, 32- aastane eesti rahvusest noorkohtunik otsustama, kuidas neliku tegevust siis õigupoolest hinnata. Tasakaalu huvides kuulub kriminaalkolleegiumisse ka üks vene rahvusest kohtunik, Julia Katškovskaja.
Paavo on õigusteaduste magister ning loeb Tartu Ülikooli üliõpilastele kursust pealkirjaga Sissejuhatust õigusteadusesse, nii et oidu peaks tal jaguma. Loodame, et tal jagub ka piisavalt kainet meelt, et ajakirjanduses tavapäraseks saanud grupimõtlemisest ning samuti kohtunikeks kippunud duo Reinsalu ja Vaheri eelkohtulikest avaldustest mitte välja teha.
Edu igal juhul!
Ja kus hundist räägid ... Anvelt läkski poliitikasse!
Väljavõte Ekspressi veebist.
Nagu Irja mõni aeg tagasi kohvikus väga ettenägelikult märkis (tal on selle koha pealt kaasasündinud anne), ongi Anvelt nüüd Pihliga samas paadis! Ja mis huvitav, enne seda teadet sillutas ta omale veel teed oma abikaasa Kärt Anvelti kaudu Päevalehes, ka sellest oli kohvikus juttu. Kus siis materdati hoogsalt Pihli peamist rivaali Edgar Savisaart ja Keskerakonda.
Ja üleüldse näib olevat praegune Savisaare materdamine meedias üks järjekordne tellimustöö, mille taga seisavad siis Jüri Pihl-Andres Anvelt (viimase tippajakirjanikust naise kaudu) ja Andrus Ansip (oma kamraadi Mart Kadastiku kaudu). Ja siis antakse nii et tolmab ja ajakirjanikud kribavad truuilt kõik tekstid üles ja toimetajad avaldavad, sest muidu võidakse lahti lasta. Või juhtub midagi veel hullemat. Kärt sai oma lookesed veel enne oma mehe poliitikasse siirdumise avalikustamist nö sisse ära susata. Ja nüüd võivad kõik Päevalehe ajakirjanikud end soojaks käepigistuseks Jüri Pihli ette üles rivistada, ja tõmmata keelega veel limpsti üle perse kah, kui käepigistusest väheks jääb.
Ja nii need Pihl ja Ansip siis ratsutavad võidukalt ajakirjanduse seljas, selle ajakirjanduse seljas, mis nimetab end sõltumatuks. Ehh, sõltumatus. See on kõik nii kergesti äraostetav-müüdav. Ja kahjuks ka läbinähtav.
Aga igal juhul welcome to the club!, Andres, ja Kärt ka. Ning kogu see Päevalehe-Ekspressi mansahvt+Kapo ajaloolased, kes te Pihli presidendiks upitate. Kohvikul on teie tuleku üle ainult hea meel.
Üks asjalik kommentaar
täna Päevalehes ilmunud Artur Talviku kriitilise arvamuse kohta "Minu Eesti" kampaania suhtes:
põliselanik 08. aprill 2009 11:04:07
Tunnistan ausalt, et selle "mõttetalgu" mõte on minu jaoks arusaamatu!
1. mai on põllutööde aeg! Sellepärast ka soovitan igal mõistusega inimesel põllule siirduda, et sügisel midagi maast võtta oleks! Rahatu ühiskond võib paljude jaoks ootamatu kiirusega saabuda!
Sami Lotila paneb hästi!
Väljavõte Õhtulehe veebist.
Soovitan soojalt, Sami Lotila uus kirjatükk Õhtulehes. Peaks olema kohustuslik lugemine igale eestlasele, või ütleme neile, kes Eestis elavad.
Tubli, Sami! Kirjutad nii nagu asjad on. Ausalt ja avameelselt. Jätka samas vaimus! Eestlastele on vaja peeglit näidata.
Kas tasuta kõrgharidus aitaks piirata loomastumist?
Väljavõte Delfi veebist.
Euroametnik ja kirjanik Vahur Afanasjev jutustab Delfis mõtlemapaneva loo sellest, kuidas tasuline kõrgharidus loomastab Eesti, kuna ajudega, aga vaesed inimesed ei pääse enam nö löögile, ning ühiskonda hakkavad kujundama ajudeta, aga rahakate vanemate lapsed, kes suudavad maksta kalli kõrghariduse eest.
See haakub osaliselt mu eelmise postitusega. On suur küsimus, kas see tasuta kõrghariduse saanud ajudega tegelane ka oma haridusega Eestisse jääb? Ja mis seal salata, seda küsimust küsivad ka tasulise kõrghariduse pooldajad ja see on argument, miks kõrgharidus muutub üha tasulisemaks: miks peaks eesti maksumaksja maksma tippspetsialistide koolitamise eest välisriikide tarbeks? Eeldatakse, et kõrgharidusega spetsialist Eestisse ei jää. Ja seetõttu, ma julgen arvata, on ajude kontsentratsioon Eestis üha hõredam. Kahjuks. Põhjusi on ilmselt mitmeid ja see on omaette uurimise teema, miks see nii on, aga näiteks minu endistest klassikaaslastest keskkooli päevilt elab suurem osa välismaal, või veedab seal suurema osa oma ajast. Ja Eestisse jääjaid vaadatakse rohkem nagu õnnetuid luusereid. Sest elu keerleb mujal. Tõsist teadust ja kultuuri tehakse mujal. Maailma kujundatakse ja juhitakse mujalt. Võtame või Eesti presidendi TH Ilvese. Enne ametisse asumist lubas ta, kuidas hakkab presidendina kujundama Euroopa Liidu poliitikat, võitlema selle eest, et Eestit pandaks rohkem tähele, Eestiga arvestataks. On ta midagi selles suunas suutnud teha? Kaugel sellest, tema asemel juhib Eestit Ärma-Evelin, koos oma meikaritest ja personaaltreeneritest koosneva saatjaskonnaga.
Nii et kas tasuta kõrgharidus ikka aitaks piirata Eesti ühiskonna loomastumist? Võibolla aitaks, aga seda mitte lühiajalises plaanis. Selleks kuluks mitukümmend aastat tõsist pealemaksmist, et mingeid vilju saaks maitsma hakata. Aga kas keegi Eestis mõtleb sellistes kategooriates? Ma mõtlen poliitikuid, kes otsuseid teevad. Kahjuks mitte. Nende mõttelõng piirdub 3-4, parimal juhul 5 aastaga. Ja nii on see Vahuri artikkel suure tõenäosusega täpselt sellisel kujul aktuaalne ka, ütleme, 20 aasta pärast.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)