laupäev, 7. november 2009

Siin üks näide ehedast loomulikkusest



Siin üks näide ehedast loomulikkusest.  Kujutisel on Postimehe Arteri toimetaja Ingrid, õlleklaasi kummutamas. Selline ehe loomulik elegants. Ja mõjub väga hästi, kaspole. Ent miks ei näe me selliseid loomulikke, elust enesest kujutisi näiteks ajakirjade esikaantel. Kas te arvate, et see lugejale ei meeldiks?! Ma arvan, et meeldib küll. Ja kuidas veel!

Nii et Merle Liivakud ja muud, kes te seal neid ajakirju teha vorbite ja kel ikka miski ei õnnestu, rohkem loomulikkust! Minupärast tehke lugu kasvõi Ingridiga, ja las ta räägib oma suhtest õlledega. Mis õlled talle meeldivad ja miks. Oleks ju põnev teema! Praegu käib mingi igav ninnu-nännutamine, mil pole reaalsusega mingit pistmist. Ja sellepärast kukuvad ka väljaannete tiraažid - võlts on igav, see on ära tüüdanud ja ei paku enam midagi.

Samas Epp Petrone on veel vanas kinni



Väljavõte gossip.ee veebist.
Kui Kati Murutar on juba trendikalt loomulik, siis tema jälgedes kõndiv ajakirjanik, kirjanik ja kahe lapse ema Epp Petrone eelistab veel vana: end meikida ja värvida, ehk sellist tehislikkust. Millest tänapäeva ajakirjad kubisevad ja mis seetõttu pole enam eriti IN. Moodne on naturaalne look. Isegi maailma iluetalon Posh Spice on viimasel ajal üha naturaalsem.

Nii et, Epp, järgmine kord, kui poseerid, võta Kati'st eeskuju! Loomulikkus on voorus.

Tubli, Kati, loomulikkus on moes!


Kirjaneitsi Kati Murutar, väljavõte Trend24 veebist.

Ajakirjanik, kirjanik ja viie lapse ema üllatab jälle. Ja seekord oma nö loomulikkusega, kus ta poseerib, ilmselt koduses miljöös, veebiportaalile Trend24 antud intervjuus. Või, õigemini, on ta Trendile saatnud endast pildi.

Tubli, Kati, ten points loomulikkuse eest. Ajal, kui ajakirjanikud, väljaannete juhid end üha uhkemalt sätivad, ja kõiki pilte photoshop'itakse, on loomulikkus muutumas üha haruldasemaks, ja seda nauditavamaks. Jätka samas vaimus! Kui mahti, võiksid endast lasta pilte teha ka näiteks vannitoas, saunas, köögis hommikul pärast ärkamist, koos hobustega jms. Oleks päris põnev vaadata.

Kas Läti lehtede uus omanik on Hans Hadniels?


Väljavõte diena.lv veebist, läbi Google'i tõlke.

Äsja oli ETV AK pealt saatelõik, kus oli juttu Läti meedia olukorrast. Et kus parlamendivalimised on ukse ees, järgmisel aastal, pole Lätis õiget sõltumatut meediat. Mida selle "sõltumatuse" all täpselt silma peetakse, on muidugi selgusetu, ent näiteks riigi suurima väljaande "Diena" ja sellega koos maha müüdid "Dienas Bizness"'i omanik on veel selgusetu. Endiselt on firma taga Kalles Norbergs, kes siis tegutseb Luksemburgis ja on eestlane.

Diena ajakirjanikud on nördinud, et tegelikke omanikke ei avalikustata, ning ärksamad neist on lahkunud ja asutanud oma veebiväljaande citadiena.lv, siin väljavõte, läbi Google'i tõlke:


Leht näeb küll närb välja, aga seal töötavad parimad ajakirjanikud, kes on lubanud ka paberväljaannet hakata ilmutama.

Kes siis on aga Diena salapärane uus omanik? Kas tõesti see Briti "mnis ta nimi nüüd oligi" vanahärra, keda on esitletud? Khmm, nalja teete?!

Kui vaatame seda härrasmeest, seda Kalles Norbergs'i, siis on ta hea tuttav ... ei kellegi muu kui meie hea sõbra, kohviku aukülalise Hans Hadniels Luiks'iga. Mäletatavasti korraldas Norbergs ka Luiks'i firma börsiletoomist ning juhib Luiks'i raha-asju. Ilmselt siis pööritada ka tulu maksuvabalt. Ja kes hoiab silma peal Luiks'i rahadel välismaa pankades. Millest pole raske tuletada, kes on Läti lehtede TEGELIK uus omanik. Ei keegi muu kui ..., õige!, Hans Hadniels. Kes siis veel!

Miks Hans Hadniels oma isikut ei avalikusta? Väga lihtne. Tal oleks raske oma Eesti firma võlausaldajatele põhjendada seda, miks tal pole raha, et Eestis kohustusi täita, kui tal on raha, et osta Lätis asju kokku.

Ma söön oma vanad sokid ära kui Diena uus tegelik omanik pole Luiks.

Väikse Inno küsimus laiale ringile: mida on Kapo teinud eesti rahva heaks?


Pildil väike Inno emaga.

Väikse Inno küsimus laiale ringile:
Mida Kapo eesti rahva heaks teinud on ja teeb, selle kõrval, et mingeid põtru (ning loomakaitsjaid ja teisitimõtlejaid) mööda ilma taga ajada ja neid kollitada, selleks kulutades Eesti maksumaksja 500 miljonit aastas?

Suure Inno kommentaar:
Tõepoolest, huvitav. Kära on väga palju, aga villa pole üldse. Näiteks Andres Raid esitas kohtule taotluse tunnistada NLiidu okupatsiooniarmees sunniviisiliselt aega teeninud eesti poisid õigusvastaselt represseerituteks. Täiesti õigustatud ettepanek, kuna paljud said sellest hingelise või füüsilise trauma. Polnud kuulda, et Kapo oleks kuidagi selle asja menetlemisele kaasa aidanud, kuigi see puudutas eesti rahvast laiemalt ja Kapo palgal on trobikond ajaloolasi, kes oleks saanud selle küsimusega tegeleda. Selle asemel ajab Kapo taga teisitimõtlejaid Eestis ja välisriikides, kulutades selleks tohutuid ressursse ja kasutades NKVD meetodeid. Ja ka seal pole peale suure kära mingeid tulemusi näha. Vähemalt eesti rahva jaoks küll mitte. Kelle huvides Kapo tegutseb?

Ülevaade Rakvere volikogu esimesest istungist


Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=ptsZvQmG5FI.

Ülevaade Rakvere volikogu istungilt 04.11.2009. Värske volikogu võtab istet laua taha, esitab esimehe kandidaadiks Mihkel Juhkami, ja lahkub volikogu esimehe kandidaatide sedelite ettevalmistamise ajaks.

Järgnevalt intervjuud volikogu liikmetega: mis te arvate volikogu esimehe kandidaadist Mihkel Juhkami'st? Küsimustele vastavad Aleksander Holst, Rannar Vassiljev, Valeri Vaselenko, Peeter Võsa, Roman Kusma, Ain Suurkaev, Heli Kirsi, Üllar Saaremäe ja Olev Puldre.



Edasi järgneb volikogu esimehe Mihkel Juhkami valimine:



Siis volikogu esimehe Mihkel Juhkami kinnitamine ametisse. Volikogu aseesimeeste kandidaatide esitamine: Andres Jaadla ja Olev Puldre.



Volikogu aseesimehe kandidaadid Andres Jaadla ja Olev Puldre tutvustavad ennast. Volikogu aseesimehe hääletamine.



Volikogu aseesimehe hääletamine. Häälte lugemine. Andres Jaadla saab 16 poolthäält. Olev Puldre saab 5 poolthäält. Volikogu aseesimeheks kinnitatakse Andres Jaadla.



Lahkuva linnapea Andres Jaadla ettekanne, I osa.



Lahkuva linnapea Andres Jaadla ettekanne, II osa. Mihkel Juhkami lõpetab istungi.

Kuidas ära tunda seagrippi haigestunut?


Vastuse annab ajakiri New Yorker.

reede, 6. november 2009

Kohvik edastab Johan Bäckmani seisukoha küüditamiste osas


Johan Bäckman.

Helsingi Ülikooli dotsendi Johan Bäckmani kohta on ilmunud kriitika, et ta on nimetanud küüditamist evakueerimiseks. Näiteks selline tagasiside:

Ma ei saa nüüd aru, kust otsast väide, et küüditamine oli "evakueerimine sõja eest" ja üleüldse tasuta piknik kaunisse Siberi loodusse, idealismi moodi paistab? Et ideaalis oleks võinud nii olla või et nii oligi ideaalne?

 Kohvik esitas vastava küsimuse Bäckmanile. Ja Bäckman vastas:
Olen vain sanonut sen, mikä on totta. En ole sanonut, että kyyditys oli ihmisten pelastaminen. Kyyditys on virallisesti joukkokarkotus, joka oli siis repressiivinen toimenpide. Olen sanonut tämän Viron ja Suomen televisiossa. Olen sanonut, että kyydittäminen ei ollut sama kuin murhaaminen. Kaikkia ei murhattu tietenkään. Oli sellaisiakin ihmisiä, jotka olisivat varmasti kuolleet, jos olisivat jääneet Viroon, kuten juutalaiset. Minun mielestäni kyydityksien kauheuksia liioitellaan, koska se ei ollut sama kuin joukkomurhaaminen. 
 Ehk tõlkes Bäckmani sõnad:
Olen vaid öelnud seda, mis on tõsi. Ma ei ole öelnud, et küüditamine oli inimeste päästmine. Küüditamine oli ametlikult massdeporteerimine, mis oli repressiivne toiming. Olen seda öelnud Eesti ja Soome televisooonis. Olen öelnud, et küüditamine polnud sama mis mõrvamine. Kõiki teatavasti ei mõrvatud. Oli ka selliseid inimesi, kes oleks surma saanud, kui oleks jäänud Eestisse, nagu näiteks juudid. Minu meelest küüditamise õudustega liialdatakse, kuna see polnud sama mis massimõrv.

Ja veel, täpsustava küsimuse peale, et Eestis räägitakse, et Bäckman oli öelnud, et küüditamine oli inimeste päästmine:

En minä vastaa siitä, mitä Viron media sanoo. Viron mediassa on Kapon provokaattoreita. Ne kirjoittavat minusta kaikenlaista, jotta ihmiset suuttuvat.

Minun lausuntoni kyydityksistä voi tarkistaa  Viron ja Suomen television haastatteluohjelmista.

On totta, että vuonna 1941 Virossa oli 3000 juutalaista, joista 2000 vietiin Venäjälle. Loput 1000 juutalaista murhattiin hyvin julmalla tavalla. Tietenkin ne 2000, jotka vietiin Venäjälle, heistä moni pelastui.

Olen kirjoittanut siitä, mitä Lennart Meri ja Georg Ots kirjoittavat ajastaan Venäjällä. Meri kyyditettiin sinne ja Ots mobilisoitiin. He kirjoittavat siitä ajasta hyvin lämpimästi. Uskon, että Lennart Meri olisi ammuttu, jos olis jäänyt Tallinnaan. Natsit olisivat ampuneet hänet.


Tõlkes:
Mina ei vastuta selle eest, mida Eesti meedia räägib. Eesti ajakirjanduses on Kapo provokaatoreid. Nad kirjutavad minust igasuguseid asju, mis inimesi ärritab.

Minu väljaütlemisi küüditamisest võib kontrollida Eesti ja Soome televisiooni saadetest.

On tõsi, et 1941. aastal oli Eestis 3000 juuti, kellest 2000 viidi Venemaale. Alles jäänud 1000 juuti tapeti väga julmal kombel. Neist 2000st, kes viidi Venemaale, pääsesid paljud.

Olen kirjutanud sellest, millest Lennart Meri ja Georg Ots kirjutasid ajast Venemaal. Meri küüditati sinna ja Ots mobiliseeriti. Nad kirjutasid sellest ajast väga soojalt. Arvan, et Lennart Meri oleks maha lastud, kui ta oleks Tallinna jäänud. Natsid oleks ta maha lasknud.

Mis signaali saadab Eesti eurovisioonil osalemisega ja miks eurovisioon praegu tähtis on


Väljavõte Õhtulehe veebist.

Eesti osaleb tänavu läbi häda eurovisioonil. Ehk, piltlikult öeldes, endal püksiperse paljas, aga tikub suurele peole.

Ja mis huvitav, seda teleshow'd toetab omalt poolt EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), summa pole küll suur, 1,5 miljonit, aga ikkagi. Mis näitab, et Eestis pole piisavalt häid äriprojekte, mida toetada, ja selle asemel laristatakse raha mingi peo peale.

EASi esindaja Maria Alajõe põhjendab toetust sellega, et nii saavad Euroopa televaatajad teavet Eesti kui laulumaa kohta. Nojah, kuivõrd on viimaste aastate lood Eestit kui laulumaad reklaaminud?! Olukorras, kus kõik laulavad, on kõik ühtviisi head laulumaad. Ja Eesti tulemused on olnud suht kesised.

Küll aga saab Eesti end reklaamida siis, kui ei osale sel võistlusel. See ületab kahtlemata uudisekünnise. Ja Eesti saab reklaamida sõnumit, et ei kuluta raha kõiksugu tilu-lilu peale olukorras, kus ettevõtetel napib raha töökohtade loomiseks.

Pigem on eurovisioonile mineku puhul olulisem see teine põhjus, mille tõi välja ETV peatoimetaja Heidi Pruuli: et eurovisioon ergutab eestlaste eneseteadvust ja rahvuslikku uhkust. Loobumine valmistaks paljudele pettumuse ja olukorras, kus niigi on tööpuudus suur, ja leiba ei ole, võib tsirkuse puudumine viia massilise rahulolematuseni. Seega, tuleb kütta rohkem tsirkust. Eurovisioon oleks siis, mille nimel eestlane elab, millest kinni hoida, enne järgmist suuremat verstaposti, eurot. Kui hästi läheb, saab õukonnameedia kiita Suurt Juhti Ansipit, kui halvasti, siis saab kiruda venelasi, lätlasi, soomlasi ja lõunaeuroopa kambakat.

Veel infot Ekspressi kohta: mida ütleb meile salapärane EBITDA?


Väljavõte Ekspress Grupi 2009. aasta III kvartali aruandest.

Nõnna. Ekspress Grupi uus juht Gunnar Kobin kommenteeris ettevõtte tulemusi nii:

Ekspress Grupi EBITDA on ilma erakorralisi mahakirjutamisi positiivne ka praegu. Saavutada aasta kõige madalama aktiivsusega kuudel 8,5 miljoni kroonine positiivne normaliseeritud EBITDA on vist üsna hea tulemus, või mis? Järgmisel aastal eeldame EBITDA agressiivset kasvu.

Et siis see salapärane EBITDA on väga hea! See on siis ettevõtte kasum enne intressi, makse, mahahindlusi ja kulumit (Earnings Before Interest, Taxes, Depreciation and Amortization). Mis peaks siis kajastama ettevõtte põhitegevuse seisu.

Ja mis me siis välja loeme, ülal toodud aruandest (selgituseks niipalju, et sulgudes numbrid on miinusmärgiga). Et see EBITDA on positiivne vaid trükikojal, siis sel Leedu kirjastusel, millest juba tükk ära müüdi, siis Ekspress Hotline'il, mis samuti maha müüdi, siis Päevalehel ja Õhtulehel, millest kummastki omab Ekspress Grupp vaid 50%, siis kojukandefirmadel Express Post (osalus samuti 50%) ning Medipresa (osalus 40%).

Ehk: hästi läheb neil, mis on kas maha müüdud või milles Ekspressil vaid osalus, ning siis tugistruktuuridel nagu trükikoda. Ent põhitegevus: portaal Delfi ning ajalehed Maaleht ja Eesti Ekspress on sügavas kahjumis: -5,5 mln. Samuti on kahjumis raamatute müük. Kusjuures kukkumine on võrreldes eelmise aastaga väga järsk: Eesti Ekspress -20 mln, Delfi -30 mln, Printall -20 mln, Maaleht -6 mln, Rahva Raamat -4 mln, Päevaleht -3 mln.

Trend on selgelt langev, ja väga järsult langev. Ja nagu näitab olukord turul, siis pole märke, et see niipea oluliselt paraneks.

Ja millele tuginedes loodetakse EBITDA agressiivset kasvu? Häid ajakirjanikke on üles ostnud pigem Postimees. Kasvu võib sealt oodata. Mitte millelegi tuginedes ei saa loota mingit kasvu.

OLULINE TEADAANNE: CONTRA TÄNA ROCKVERES!!!



Niimoodi, Contra siis täna Rockveres, kell 21.

Lisainfot kogu üritustesarja kohta siit: http://www.dekadendz.ee/plakatid/tuur_yld.pdf.

Kohvik intervjueeris Johan Bäckman'it



Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=yZ66yUrKs6o.

Johan Bäckmanist on palju räägitud, talle on keelatud koguni Eestisse siseneda, ja teda piiri peal läbi otsitud. Ent talle pole eriti sõna antud. Kohvik usutles Bäckmani Tallinna sadamas nädal aega tagasi.

Neile, kes soome keelt ei valda, selgituseks niipalju, et Bäckman räägib, kuidas ta töötas Eestis kümme aastat tagasi kahe aasta jooksul, nõustades muu hulgas justiitsministeeriumi ja Kapo-t. Bäckman ütleb, et viimase 10 aasta areng Eestis pole olnud selline, nagu ta lootis. Eestis on kehtestatud apartheid-võim, kus suur osa ühiskonnast on jäänud ilma kaasa rääkimise ja otsustusõiguseta. Ja kõiki neid, kes kritiseerivad sellist võimu, ning asjade sellist käiku, kiusatakse taga. Kiusatakse neid, kes kaitsevad neid, keda taga kiusatakse. Üks neist kiusatutest on ka Johan Bäckman, keda pole mitmel korral lastud Eestisse.

Bäckman ütleb, et Soome pole tal olnud kordagi mingeid probleeme ametivõimudega, kuigi on ka Soomes korraldanud meeleavaldusi inimõiguste kaitseks Eestis. Bäckman leiab, et lahendus oleks Eesti liitmine Soomega.

Bäckman ütleb, et võttis Eesti suhtes kriitilise hoiaku peale pronksiööd, mil ta kirjutas juhtunust raamatu. Peale seda ilmutasid tema vastu huvi Eesti võimud, kes hakkasid talle külge pookima eri süüdistusi.

Bäckman juhib tähelepanu asjaolule, et Eestis kirjutavad ja tõlgendavad ajalugu kaitsepolitseiametnikud ning represseeritakse neid, kes selle tõlgendusega ei nõustu.

Johan Bäckman töötab Helsingi ülikooli juures dotsendina.


Teine osa intervjuust on siin: http://www.youtube.com/watch?v=lb2FqtdnnlA




Kolmas osa siin: http://www.youtube.com/watch?v=GnbfCPtQgco

Ja nüüd 10. lugu Ekspressi teemal: Miks on kõigile kasulik Ekspress pankrotti lasta


Väljavõte Ekspress Grupi veebist.

Niimoodi. Praegu on seis selline, et Ekspress Grupp on küll pankrotiseisus, ent seda ettevõtet hoiavad üleval võlausaldajad - pangad, peamiselt sellest tulenevalt, et nad usuvad Hans Luige lubadusi ning Luik on pantinud kogu oma maise vara, et tagada võetud laene ning üha suuremat kahjumit tootvale firmale peale maksta.

Ekspress on juba pikemat aega makseraskustes. Mis väljendub selles, et klientidele ei tasuta arveid. Ent keegi ei julge kobiseda, kuna, teate ju küll, vastas istub Hans H. Luik. Kes siis võib korraldada üpris karme asju, et tülikast võlausaldajast vabaneda. Ent suuri Luik kardab, neile mängib ta paipoissi. Ja suured usuvad teda, sest kuidagi muudmoodi ei saa põhjendada seda, miks Ekspressi aruannetes lastakse Delfi väärtusena kajastada 800 miljonit, kuigi selle firma väärtus on kuskil 50 kanti.

Aga loomulikult ei peaks olema makseraskused veel ühe firma pankroti põhjuseks, kuigi seda nad enamasti on, formaalselt. Püsivad makseraskused siis, mida Ekspress praegu katab ühelt poolt võlausaldajate hirmutamisega (ka president Ilveselt, või teda esindanud proualt ei julgenud kohalik väikeettevõtja saamata jäänud summat tagasi küsida) ning teiselt poolt Hans Luigelt saadud rahasüstidega. Ent võlgnevused üha suurenevad ja tõenäosus, et Luik suudab neid katta, väheneb iga päevaga.

Aga see selleks. Kui nüüd laiemalt vaadata, siis esiteks, ei ole pankrot veel ühe firma lõpp. See on tegelikult loomulik viis, turumajanduses, kuidas jänni jäänud ettevõte saab uue(d) omaniku(d), kes paneb paika uue juhtkonna, ja kel on rohkem võimeid, ja tegevus saab sisse uue hoo. Selliseid näiteid võib ajaloost tuua mitmeid, kuigi enamasti vahetavad uued omanikud firma nime, kuna vanal on kopitanud mekk man. Vanast ettevõttest võetakse vara ja töötajad üle ning jätkatakse uue hooga.

See, et Ekspressil on kopitanud mekk man, on kaugele tunda. Kogu Ekspress Grupp on nagu Luik ise, kes on aastaid tarbinud narkootikume, ning kui algul paistis kogu maailm ilusates värvides ja maailma jaoks paistis ka Ekspress tore (seksikas narko-läige oli silmis), siis viimasel ajal paistavad nii Luik kui Ekspress sellised pikaajalised sõltlased, kes võivad küll tuhmil pilgul vesta narkovanaisa-muinasjutte, ent kes pole võimelised adekvaatselt ei ennast ega ümbritsevat hindama.

Luik ise kirjutab Ekspressis üha harvemini. Ning tema väljaanded, Ekspress ja Päevaleht siis, on üha nõrgemad. Sealt pole juba ammu olnud lugeda midagi sellist, ütleme vapustavat, mida võis nautida iga nädal Ekspressi algusaegadel. Kus Ekspressi tulekut hinge värinal oodati. Isegi varem kahvatu paistnud Postimees tundub juba huvitavam. Ja sama lugu on Ekspressi veebiportaali Delfiga. Mis tammub paigal, seda juba aastast aastasse. Isegi Postimehe oma, mis nullist alustas, on mööda rühkinud. Ja sellega sai hakkama Aivar Reinap, lihtne Postimehe majandusreporter. Tegi ära Delfi veebimaailma suurtele tuusadele: lisaks Luigele veel Ville Jehe ja Allan Sombri.

Nõnna. Hiljuti vahetas Ekspress juhtkonda. Vana, Priit Leito juhitud seltskond lasti lahti ja asemele võeti Gunnar Kobini bande. Kes siis juhtis Ekspressi metsikutel 90ndatel, mil Kobin sai omale hüüdnimeks hr Divec, või Luige tankist. Seoses sellega, et aitas Luigel läbi Diveci tulusid peita ja nõnda kiirelt rikastuda, makse maksmata. Isegi Ekspressi töötajatele maksti palka ümbrikus, mustalt. Raha võeti välja Divecis registreeritud firmade kontodelt. Ok, mis me norime, siis tegid seda paljud, krahmasid kokku varasid, millest nad nüüd on suures osas ka ilma jäänud, aga see selleks. Kobin pole mingi meedia-asjatundja. Igal juhul pole Leito, vana meedia-guru Toomas Leito poeg temast millegipoolest kehvem. Kobin on sahkerdaja, kui anda asjale täpne nimetus.

Aga praegu on, vaatame kalndrisse, mis aasta. Jaa. Enam pole meil 1997. Vaid 2009. Eesti on Euroopa Liidu liige. Ja siin kehtivad omad reeglid. Divec on ammu kinni pandud, tema riismed hingitsevad veel Kalle Norbergi juhtimisel kuskil Luksemburgis, aga ega neilgi pikka pidu pole. Sahkerdamisega täna enam kaugele ei jõua. Ja mis on veel uudne: sahkerdajad võetakse vahele, ja kui vaja, pannakse kinni. Ehk siis, need trumbrid, mis Kobinil kunagi olid, enam ei tööta. Neil pole enam mingit väärtust. Nende abil tühjale ja auklikule pallile enam õhku sisse ei puhu.

Ja isegi sellest poleks kasu, kui Kobin aitab Luigel varasid Ekspressi aktsionäride selja taga maha parseldada. Sellega kaugele ei jõua. Mingit uut väärtust sellest ei sünni. Ei teki sellest paremat ajakirjandust. Ja ei tõuse seoses sellega ka mingit erilist tulu, vähemalt mitte Ekspressi aktsionäridele, ega ka lugejatele.

Sesoses sellega peangi mõistlikuks Ekspress pankrotti lasta. Mida varem, seda kõigile parem. Sest praeguse juhtkonnaga sealt head nahka enam ei tule. Ja Luik on, nagu juba öeldud, nii paljudesse asjadesse end sisse mässinud, et ta ei saa enam teha ka head ajakirjandust. Mistõttu kannatab sellest vindumisest kogu ühiskond.

Pankroti abil leiavad võlausaldajad firmale uue, võimeka juhtkonna. Minupärast võib palgata kasvõi Aivar Reinapi. Kes suudaks teha palju paremat ajakirjandust kui Luik. Ja anda ka Delfile võimalus arenguks, selle võib taas uutele omanikele anda, sest praegu takistab Delfi arengut konflikt Ekspressi paberväljaannete ja nende veebisaitide ning Delfi vahel: Delfi kõrval püütakse elus hoida kõiki üeljäänud veebisaite. Postimehel näiteks sellist probleemi pole, tulistatakse ühest võimsast torust.

Praegu on kahju vaadata Delfi ning ülejäänud Ekspressi väljaannete mandumist Postimehe kõrval.

Mis surimuri toimub Ekspress Hotline'i müügiga?

Ekspress Grupi 2008. aasta aruandes on öeldud Ekspress Hotline'i müügi kohta järgmist:

23. aprillil 2009 sõlmis AS Ekspress Grupp lepingu 100% ASi Ekspress Hotline ja tema tütarettevõtjate AS Kõnekeskus, Ekspresskataloogide AS ja AS Infoatlas aktsiate müümiseks BaltCapi investeerimisfondile kuuluvale valdusfirmale Cheh OÜ. Tehingu eest saadav tasu koosneb järgmistest komponentidest: 2 miljonit eurot (31.3 miljonit krooni) kuulub tasumisele tehingu hetkel, hinnanguliselt 2 miljonit eurot (31 miljonit krooni) kuulub tasaarveldamisele ASi Ekspress Grupp kohustus Ekspess Hotline Grupi vastu ning 2 miljonit eurot (31.3 miljonit krooni) tasutakse 5 aasta pärast, sellelt summalt tasub ostja  intressi 8% aastas. Müüdava äriüksuse bilansiline väärtus kokku on 116 miljonit krooni (7,4 miljonit eurot) sisaldades ettevõtetes olevat raha. Lisaks on müügitehingu tulemusena Ekspress Grupil 5 aasta jooksul õigus konverteerida kogu nõue (2 miljonit eurot ehk 31.3 miljonit krooni) SIA Contact Holdingu ja Ekspress Hotline tegevuste ühendamisel tekkiva ülebaltilise ettevõtte aktsiatesse, 13.5%-liseks osaluseks 5-ndal aastal. Müügitehingu jõustumise eeltingimuseks on konkurentsiameti koondumist lubav otsus. Kuna tehing toimus vahetult enne aruande kinnitamist ning tehingu hinnakomponentide hindamine ei olnud lõplikult lõpule viidud, siis ei olnud aruande kinnitamise ajaks veel lõplikult selgunud tehingu tulemus ning tekkinud kasum või kahjum. 

Niimoodi. Sellest võib välja lugeda, et Ekspress Hotline, mis maksab firma bilansis 116 miljonit, müüakse maha ja selle eest saadaks küll 31 miljonit, aga kuna Ekspress Grupp on Ekspress Hotline'ile just sellise summa võlgu, siis justkui midagi ei saa. Ja et 5 aasta pärast saab ehk 31 miljonit, vahepeal maksab ostja 8% intressi. Mingit raha seega ei liigu. Ekspress Hotline on seega väärt vähemalt 123 miljonit krooni. Ja tehing tundub plussis, kuna 116 ja 123 vahel on 7 miljonit. Väike küll, aga asi seegi, raskel ajal.

Nii. Nüüd paar päeva tagasi teatas Ekspress Grupi uus juht Gunnar Kobin börsile:

Kandsime III kvartalis maha Ekspress Hotline’i firmaväärtust summas 35,2 miljonit krooni
(2.2 miljonit eurot), kuivõrd bilansipäeva järgselt saime Konkurentsiametilt kinnituse
müügitehingu lubamise kohta. 


Mis värk siis nüüd toimub? Esialgu oli kavas tehingu pealt teenida, nüüd selgub, et tuleb hoopis peale maksta. Kas sama lugu on ka Delfiga? Et paberil paistab kõik ilus, ent kui tehinguks läheb, siis tuleb välja, et on suur kahjum. Ja kui on selge, et Ekspress Hotline oli aruandes üle hinnatud, miks siis ei hinnata alla teisi ettevõtteid?

2008. aasta aruandes märgib audiitor, et Ekspress Hotline'i müügi eest saadavast summast moodustab osa optsioon mingi teise ettevõtte aktsiatele. Mis optsioon see oli ja mis ettevõtte aktsiatele? Mis mäng käib?

Ekspress Grupi aruannetes vähemalt MILJARD kroonine auk


Väljavõte Ekspress Grupi 2008. aasta aruandest.

Niimoodi, vaatame edasi Ekspress Grupi auditeeritud aruannet. Lisa 17 (ülal) toob välja, et grupi materiaalne põhivara, ehk siis masinad ja seadmed, ning kinnisvara väärtus on 389 miljonit. Tuletan meelde, et see on hinnatud ajal, kui kogu gruppi hinnati börsil 200 miljoniga. Aga, ok, mõnda vara saab üksik-tükkidena kokkuvõttes kallimalt maha müüa kui pundis.

Ent nüüd huvitavam osa, lisa 18, immateriaalne põhivara:

kus siis istub Delfi ost ilusti üleval 800 miljoniga, pluss, Maalehe jms ostud veel lisaks, kokku ÜKS MILJARD. Kas te kujutate ette! Hinnata ühe miljardi peale osa varast (ja väites, et see hind on õiglane), kui terve vara hind on kõigest 200 miljonit. Tule taevas appi!, eksole. Täielik bullshit, ühesõnaga. Luik, kes arvatavalt kontrollib ligi 80% Ekspress Grupist, võib esitada täpselt selliseid aruandeid nagu tahab.

Lisatud on küll veel see, et vara on hinnatud diskonteeritud rahavoogude meetodil ja arvutatud vara väärtuseks 5 aasta kasum. Ent Delfi seis on üha kehvem, 2009 aasta 9 kuud on toonud juba ligi miljon kahjumit, mis peaks vara hinnaks andma kokkuvõttes hoopis negatiivse tulemuse!

Kuidas Ekspress hindas firmaväärtust- täielik kino

Esitan väljavõte Ekspress Grupi 2008. aasta aruandest (rasvase kirja olen lisanud ise):

c) Firmaväärtuse hindamine.
Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Firmaväärtust kui määramatu kasutuseaga immateriaalset vara ei amortiseerita, vaid viiakse vähemalt kord aastas läbi vara väärtuse test. Juhtkond on viinud läbi vara väärtuse testid järgmiste ettevõtete soetamisel tekkinud firmaväärtuste kohta lähtudes raha teenivate üksuste põhimõttest (cash-generating unit): AS Delfi (Eesti), Delfi AS (Läti), Delfi UAB (Leedu), AS Maaleht, UAB Ekspress Leidyba, ASi Eesti Päevaleht töökuulutuste portaal hyppelaud.ee, ASi Rahva Raamat alla kuuluv hulgimüügidivisjon, Ajakirjade Kirjastuse AS, AS Ekspress Hotline ja Ekspress Kirjastuse ASi alla kuuluv autoportaal ekspressauto.ee. Vt lisa 18. 

Tuleviku oodatavad rahavood, mis tuginevad müügitulu prognoosidele Eesti, Läti ja Leedu  turgudel on võetud aluseks leidmaks investeeringu kaetavat väärtust. Tuleviku oodatavad rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC). Kui investeeringu kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest maksumusest, kajastatakse väärtuse langus kuni kaetava väärtuseniinvesteeringuobjektilt saadud kahjumina. Analüüsi tulemusena ületas kõigi nimetatud raha genereerivate üksuste kaetav väärtus bilansilist väärtust, seega puudus vajadus firmaväärtuse allahindluseks.

Inno kommentaar:
Ehk siis: aruande aluseks on võetud ettevõtte juhtkonna enda tehtud "vara väärtuse test", mis hindas Delfi väärtuseks 2008. aasta lõpus üle 800 miljoni krooni, ajal, kui kogu Ekspress Grupi väärtus oli 200 miljonit krooni. Ehk siis, ma ei kujuta ette, mida ettevõtte toonasele juhile Priit Leitole sisse söödeti, et ta sellistele järeldustele jõudis. Objektiivselt hinnates oleks Ekspress Grupp pidanud juba 2008. aasta lõpus võtma sisse seoses Delfi ostuga vähemalt 700 mln kahjumi. Ent seda ei tehtud. Sest see oleks näidanud välja ettevõtte pankrotiseisu.

Juba 2008 aruandes oli Delfi väärtuseks märgitud 119 mln


Väljavõte Ekspress Grupi 2008. aasta aruandest.

Pidevalt on käinud jutt, et Delfi 800 mln väärtuse kajastamine Ekspress Grupi aruandluses on seotud kaubamärgi maksumusega, et suure osa sellest summast moodutab kaubamärk. Samas oli juba 2008. aasta Ekspress Grupi aruandes, mis esitati tänavu kevadel, märgitud Delfi kaubamärgi väärtuseks 119 miljonit. Ja ega seal palju suurt rohkem vara peale kaubamärgi pole, ehk siis ÕIGLANE VÄÄRTUS Delfi eest oli 2008. aasta lõpu seisuga 119 miljonit, tänaseks ilmselt veelgi väiksem.

Tähelepanu: Ekspress Grupp on sisuliselt pankrotis

Kuigi Ekspress Grupi uus juht Gunnar Kobin ütleb, et firma seis on rahuldav ja ettevõttel korralik kasvupotentsiaal, on ettevõte sisuliselt pankrotis, kuna omakapital on negatiivne ja firma ülalhoidmiseks peab üks aktsionär omaenda käendusega laenu võtma.

Esiteks haigutab Ekspressi raamatupidamises suur auk: Delfi väärtuseks on hinnatud 800 miljonit olukorras, kus kogu Ekspress Grupi väärtus on 300 miljonit, millest tulenevalt võib Delfit hinnata praeguses seisus 50 miljoni peale. Ehk 50 miljonit on hind, millega võlausaldajad ja aktsionärid võivad Ekspressi pankroti puhul arvestada.

Mis ühtlasi tähendab, et Ekspress Grupil on vara vähemalt 750 miljoni võrra vähem kui aruandes kajastatud, mistõttu võib öelda, et ettevõte on sisuliselt pankrotis, kuna omakapitali mahuks on märgitud 560 miljonit. Tegelikkuses on ettevõtte omakapital 560-750=-190. Ehk, ettevõtte juhtkond, selle asemel, et teha suuri sõnu, peaks algatama pankrotimenetluse. Sest juba praegu on võlausaldajatel oht jääda ilma oma rahast. Kas asjaga on kavas viivitada a la Estonia, nagu oli Hüvitusfondi ja Maapanga puhul, kus võlausaldajad kaotasid miljardeid kroone?!

Sisuliselt on ettevõte maksujõuetu. Selliseid signaale on juba tulnud, näiteks väiksematele kirjastajatele on Rahva Raamat jäänud võlgu müüdud raamatute eest. Ja mitte ainult, võlgu jäädakse juba ka suurematele, nagu on kuulda olnud.

Nii et, võib öelda, et Ekspress Grupp hingitseb veel niikaua (olukorras, kus ametkonnad ei sekku, aga Eestis on kombeks lasta asjad ikka suure pauguga lõhki minna) kuni Luigel jätkub isiklikku raha ja vara panti panna, et laenu saada jooksvate kulude katmiseks (Ekspressist võib ka tükke müüa, aga need on praeguses olukorras väärtusetud, isegi Delfit on müüa pakutud, aga keegi ei taha osta). Ent seda pole enam palju, kui vaadata, millise intensiivsusega Luik oma võlausaldajatelt raha välja pressib, kasutades selleks Eesti Ekspressi. Aga ka võlausaldajatelt pole midagi saada, Indrek Pertelson tambiti küll mutta, aga mees on paljas kui püksinööp, käib isegi oma EMT mobiiliarveid arglikult kontoris sulas maksmas. Mis sellistelt võtta?! Ja kui Luigel kõik otsas, ka tema Šveitsi pangaarved tühjad, siis saabub lõpp. Ja see ei pruugi enam olla, kuidas nüüd öelda, Alpide taga.

Miks Luik ebaõnnestus? Sest tema väljaannetest pole midagi lugeda. Miks pole midagi lugeda? Sest ta on viimase paarikümne aastaga tegelenud saja asjaga ja sõbrunenud praktiliselt kõigiga, nii et tal pole võimalik kellegi kohta teravalt kirjutada. Sellest säravast vaba ajakirjanduse lipulaevast, mis Ekspress oma algusaegadel oli, on järel vaid riismed. Ja needki kopitavad. Juba ammu ei saa enam öelda, et kobad pimeduses, kui sul on lugemata Ekspress. Pigem võib öelda, et pimeduses kobad siis, kui Ekspressi loed.

Aga ega Ekspressi kadumisega kõik kadunud pole. Kohvik jääb ja on valmis Ekspressi rolli üle võtma. Juba praegu on kohvikus palju sellist infot, mida kuskilt mujalt ei leia, Ekspressist ammugi mitte. Ja seda infot tuleb üha juurde.

Miks Eestisse TEGELIKULT ei investeerita, Ekspress Grupi näitel

Valitsuse juhid armastavad öelda, et Eestisse ei investeerita sellepärast, et käibel pole eurot. Või siis, et Eestisse hakatakse investeerima, kui tuleb euro, aga see on üks ja sama.

Aga vaatame nüüd neid ettevõtteid, kuhu peaks siis investorid, välismaalt hakkama investeerima. Võtame Ekspress Grupi. Selle ettevõtte raamatupidamises on kajastatud selline ettevõte nagu Delfi ligi 800 miljoni kroonise hinnaga. Põnev, eksole. Kui kogu Ekspress Grupi väärtus (mis siis hõlmab lisaks Delfile ajalehti Eesti Ekspress ja Maaleht, 50% Eesti Päevalehest, 50% ajakirju kirjastavast Ajakirjade Kirjastusest, raamatukauplusteketti Rahva Raamat, trükikoda Printall, kojukandefirma Express Post, kirjastusi Leedus ja Ukrainas jm kribu-krabu) on 300 miljonit krooni. Ehk: kui Ekspress Grupp peaks minema pankrotti, siis aktsionärid ega võlausaldajad (kaasa arvatud näiteks töötajad, kes pole palka saanud) ei saaks mingi nipiga Delfi eest 800 miljonit. Pigem 100 miljonit, aga ma arvan, et mitte sedagi. 50 miljonit vast saaks.

Nüüd, kujutate ette, asi, mis maksab 50 miljonit, on hinnatud aruandes 800 miljoni peale. Ja see pole nali. Tegemist on suure ja tähtsa börsiettevõttega.

Nüüd miks peaks üks investor, välismaalt, investeerima ettevõttesse, mis reklaamib oma väärtuseks mingi summa, kui tegelikkuses maksab see ettevõte mitu korda vähem. Umbes kümme korda vähem. Ja ettevõtte raamatupidamises laiutab hiigelsuur auk. Selge, et sellisesse ettevõttesse ei investeerita, ja see on ka TEGELIK põhjus, miks Eestisse ei investeerita. Nagu on vihjatud, on paljudes Eesti ettevõtetes veel buumiaegne mull sees ja see tuleb sealt välja lasta. Enne ei muutu midagi. Tulgu käibele või Šveitsi frank.

neljapäev, 5. november 2009

Üks varasem tsitaat Mare Lust'ilt, siis kui ta ilmselt veel täie aru juures oli

Üks varasem tsitaat Mare Lustilt, 9 aasta tagusest ajast, ajakirjast Arter, kus Lustil olid veel enam-vähem seisukohad:

Lapse eest tuleb võidelda
Mare Lust, vandeadvokaat
Igal vanemal on lisaks õigustele ka kohustused, sealhulgas kohustus kasvatada oma last. Kohustus ei tähenda ainult elatise maksmist.
Ema peab võimaldama isale lapsega kohtumisi. Kui kaua võib läbirääkimisi pidada?! Lõputud läbirääkimised ei anna tulemusi. Kui isa tõesti tütart näha tahab - nagu Rein sel leheküljel kirjeldatud loos -, leiab ta selleks võimalusi. Eelkõige tuleks pöörduda eestkosteasutuse poole. Aga ta pole seda teinud.
Selles loos on ema kõrvaldanud lapse isa oma elust, kuid isa peab näitama üles soovi last kasvatada. Lapse eest tuleb võidelda, eriti olukorras, kui isa ja tütar olid lähedased. Aga elu näitab, et mehed on liiga nõrgad oma vanemlike õiguste realiseerimisel. Nad suruvad tihti oma soovid alla. Võibolla on isa solvunud, et ta maha jäeti? Võibolla solvas lapse ema tema eneseuhkust? Samas ei tohi, mõistagi, oma õiguste maksma panemisel ka üle piiri minna.
Ema peaks aru saama, et keeldudes lubamast isal tütrega kokku saada, ei karista ta mitte ainult endist abikaasat, vaid eelkѕige tütart. Laps vajab tuge, ka isalt. Keelata tal isaga kohtuda on vastuolus lapse huvidega. Ema peaks sellest aru saama.
See, et ema uus mees suhtub lapsesse hästi, on iseenesest tore. Aga see mees ei ole lapse isa, vaid ema elukaaslane.
 ----
Praegune Lusti "praksis" on muidugi sootuks teistsugune, mehe huvide peale lastakse kaarega, ja tullakse neile lausa kohtus kallale, ähvardatakse, nagu näha sel videol:

Ja veel üks asi: Ekspressi raamatupidamises haigutab vähemalt 700 mln auk

Nimelt, kogu Ekspress Grupi turuväärtus on mingi 300 miljonit krooni. Delfi osa sellest on laias laastus kolmandik, ehk Delfi turuväärtus on kuskil 100 miljonit, kõige rohkem.

Samas Ekspress oma raamatupidamises näitab Delfi väärtust ikka mingi 800 miljonit. Mis on absurd ja ei käi ka kokku heade raamatupidamistavadega. Vara tuleb hinnata alla tema tegeliku väärtuse peale, mitte hoida kuskil ulmekõrgustes.

Millest johtuvalt on Ekspressi arvepidamises vähemalt 700 mln auk. Tegelikult on vara 700 mln vähem. Ehk, kui asi pankrotti läheb, siis saavad võlausaldajad 700 mln vähem vara kui praegu paistab.

MIda võiks ajakirjanikud ja aktsionärid Hans Hadnieli käest pärida

Et kuda siis ikka nõnda on, et need Ekspress Hotline ja Leedu ajakirjade kirjastus suurte kahjudega maha müüakse. Varem kiideti justkui kõike taevani, eriti seda Hotline bisnist ja Leedu ajakirju.

Ja samas kõrval tulevad uudised, kuidas Luik muudkui ise aktsiaid juurde ostab. Te vaadake, sõbrad, et omale mütsi ei lase pähe tõmmata. Mulle tundub, et Luik müüb paremaid tükke teie selja taga, ja võtab raha vahelt, ning ostab selle eest vaikselt, teie oma rahaga seda Ekspress Gruppi omale tagasi.

Ma võin oma vanad sokid ära süüa, kui see pole tõsi.

Millest Delfi täna ei kirjuta


 
Küllap taipasite juba ise: tegemist on Ekspress Grupi, ehk Hans Hadniel Luige firma kolmanda kvartali tulemusega, mis oli 67 miljonit miinust, võrreldes 12 miljoni kroonise kasumiga eelmisel aastal.

Ehk, Luigel on PUPU käes. Luik on siis see narkar, kes kasutas tema enda poolt kinni makstud eetriaega TV3s ja sõimas kohvikut saastaks. Samas on selle saasta loetavus üha parem ja entusiasm näib kulgevat tõusvas joones, samas kui selle Luige väljaanded on üha igavamad, entusiasmi pole kuskil näha (va mõned üksikud välgatused nagu Vahteri-Kivi valimiseelsed intervjuud), kuigi, tõsi, päris saastaks seda veel ilmselt nimetada ei saa. Aga tulemuste järgi otsustades midagi head seal ka ei ole. Trend on selgelt langev.

Eks nüüd siis Luik koos oma väikeaktsionäridest- Ekspressi tellijatest ja töötajatest kaaskonnaga võtab dividende välja. Oma ülevoolava ülbuse ja laiskuse eest. Kõikide nende narko-pidude eest, mida Luik on viimastel aastatel võõrustanud. Kõik väikeaktsionärid ja Ekspressi töötajad: tänagem nüüd oma ebajumalat, kes teile tähed taevast alla tõi. Halleluuja!

Lõpetuseks tahaks lisada veel ühe tõe: kõigil, kes kohvikut on kirunud, on lõpuks sitasti läinud.

Lisan siia ka Hans Hadnieli pildi sellest saatest (siis veel võidukana):


Tartu linna omanik pani oma emissarid paika

Kirjasaatjad, kes laiali üle maa, ja naksid nagu taksid annavad teada, et Neinar Seli, keda tartlased kutsuvad hellitavalt "omanikuks" (kes siis veel, eksole!), pani paika oma emissarid linna juhtimises.

Niisiis, volikogu etevalmistavat koosolekut juhtis Suur Juht ehk omanik Neinar Seli ise ning andis teada, et tema asemikeks Tartu linnas saavad (jätke nüüd meelde, tartlased, kellega peate järgmised 4 aastat hästi läbi saama, et mitte omaniku pahameele alla sattuda):

1. RAIMOND TAMM
kes näeb välja selline (Reformi veebist):

ja kellest saab Tartu abilinnapea ning tema valdkonnaks saab "planeeringud ja arendus". Ehk siis võtmekoht.

2. TRIIN-ANETTE KAASIK
kes näeb välja selline:


ja kellest saab Tartu linnavolikogu aseesimees.

Tamm on olnud Seli palgal ja Kaasik on praegu Seli palgal.

"Nemad viivad ellu minu tahet," öelnud omanik Seli lõpetuseks.

Pihl on väga võimas relv Savisaare käes

ja seda on tunda.



Pihl on käitunud sarnaselt Inno ja Irja kohvikuga: algul õõnestas Keskerakonda ja Savisaart ning sai sellega seoses tuntuks, ning siis lõi Savisaarega liitu. Ainult erinevalt kohvikust ei ole Pihl oma asju välja rääkinud, vaid hoiab kõik enda teada. Aga vahet pole. Kes oskavad, need näevad ka ridade vahelt, mis mäng käib. Ei pea olema raketiteadlane, et aru saada, et vahetult pärast sotside valitsusest väljaviskamist lahvatanud skandaalid Otsalti ja Seli ümber ei tulnud selgest taevast.

Ma olen tähele pannud ka seda, et avalikult ei julge keegi sõimata Pihli. Ma mõtlen poliitikud. Isegi Mart Laar ei julge, kuigi ma ei kujuta ette, mis temal karta on. Savisaart küll materdatakse nagu mingit kaltsuvaipa, aga Pihli koha pealt ollakse täiesti kuss. Püütakse iga hinna eest vältida Pihli ja Savisaare liitu. On kuulda olnud, et juba püütakse ära osta Keskerakonnaga seotud inimesi, ilmselt siis selleks, et erakonda kompromiteerida, näidata Keskerakonda kui äraostetatavat, kes pole usaldusväärne, kellega Pihlil pole mõtet mingit diili teha.

Mnjah. Ja näha on, et need, kes varem Pihlile lootsid, võitluses Savisaare vastu, on väga närvis. Näiteks Mart Laar, kellega me paar nädalat tagasi kohtusime, oli päris endast väljas. Mees on ikka täiesti liimist lahti. Võib arvata, et Ansip, kes armastab "tuima teha", nagu ta ise ütleb, on samuti närvis. Ja meedia ilmunud kommentaaridest näib, et kogu Reformi-IRLi punt on nagu üks närvipundar. Kes ei suuda isegi ära oodata Pihli-Savisaare liidu esimesi tulemusi, vaid juba on asutud materdama. Eks nad kardavad kõige hullemat. Ja neil pole ka nii palju raha, praegusel masu ajal, et konkurente üles osta.

Mis on muidugi kokkuvõttes hull nende poliitikute suhtes, kes on vigureid teinud. Aga eesti rahvale ning Eesti riigile tervikuna võib selline väike tuulutus isegi kasuks tulla. Midagi hullemaks ma küll ei näe, et muutuda enam saab. Kus siis kasutatakse ära Savisaare kogemust ning Pihli infot.

Olev Puldre (IRL) põhjendab, miks ta ei vasta küsimustele



Video vaatamiseks klikka pildil või sellel lingil: http://www.youtube.com/watch?v=Ei6p1WdSDcE.

Kohvik avaldab video, kus Rakvere volikogu liige Olev Puldre (IRL) põhjendab, miks ta ei vasta küsimustele, näiteks selle kohta, miks ta üleöö erakonda vahetas.

Kohvik küsis ka Puldre armusuhete kohta, sest Rakveres on üldteada, et Puldre peab naise kõrval oma bowlingu-klubis armukesi. Puldre ei vasta ka sellele küsimusele. Küsimustele vastamisest keeldus ka IRLi Lääne-Viru piirkonna juht Kert Karus, kes lausa minema põgenes, koos Puldrega. Ai-ai-ai. Ja sellised inimesed siis toimetavad maksumaksja rahaga. Elavad teiste kulul, aga aru anda ei taha.

Puldre ütles veel, et tema ettevõtja amet ei võimalda tal volikogu kohuseid täita, näiteks asuda volikogu aseesimeheks. Tekib küsimus, miks ta üldse voikokku kandideeris, kui tal seal osalemiseks aega pole. Väga kummaline. Linnas oleks palju inimesi, kes said valijatelt rohkem hääli kui Puldre ja kel oleks piisavalt aega, et volikogu töös kaasa lüüa, ja vajadusel ka koosolekut juhatada.

Uus laks Puldrele! IRLi piirkonnajuht Gert Karus jättis Puldre hätta! No mida veel?

Vaese, paljukannatanud ekskeskerakondlase, nüüd IRLi kuuluva eakate kaitseingli Olev Puldre elu on oma uues koduerakonnas kõike muud kui meelakkumine.  Nimelt sattus Puldre eilsel volikoguistungil meie, s.o siis minu ja Inno küsimusterahe alla. Ja viipas siis abitult IRLi Lääne-Viru piirkonna juhile Gert Karusele, kes oli end samuti volikogu istungile kohale vedanud ja jälgis seal laisalt toimuvat.

Kuid mida tegi Karus! Pööras Puldrele selja ning jooksis, keel vestil, volikogu saalist välja. Jättis oma hoolealuse täitsa saatuse hooleks! Puldre veel karjus seal midagi, et Kert, tule appi, aga mees, kes oli süüdistanud Puldret, et too lahkus Keskist Tähismaade, s.o meie blogi pärast, kuigi Puldre ise kinnitas meile jumalakeeli, et tegi seda seepärast, et EI TAHTNUD ENAM ISTUDA PINGI PEAL, pani plagama ja jättis end IRLi heaks seaks rühmanud Rakvere ärimehe üksi.

Vat niimoodi käitutakse Rakveres sangariga! Ma ei saa aru, mida IRL mõtleb. Sest on selge, et Puldre vajab abi, kaitset. Teda on vaja õpetada, toetada, juhendada. Seletada, kuidas IRLis asjad käivad. Aga selle asemel, et IRLi päästnud, ta KOALITSIOONI UPITANUD, suisa partei kasuks LUURANUD ausat ja väärikat ärimeest kaitsta, sülitab IRL talle sisuliselt näkku ja ütleb, et vaata ise, kuidas saad.

VANUREID JUURDE EI ANTUD!
ABILINNAPEAKS EI SAANUD!
KULTUURIKOMISJONI ESIMEHEKS EI SAANUD!
VOLIKOGU ASEESEIMEHE KANDIDAADIKS ESITAMISE PEALE NAERDI!
INNO JA IRJAGA JÄETI ÜKSI!

No mida veel, mida veel, ma küsin? Kas Puldre kannatused kunagi ka lõppevad?

PS Mõtlen juba, et peaks ilmutama raamatu pealkirjaga "Wagga Olew Puldre kannatused"!

Saatsin küsimuse NATOsse

Viimasel ajal on olnud palju juttu Eesti poistest Afganistanis. Eesti kontingent on Afganistanis suhtarvult rahvastikku teistest peajagu üle. Mistõttu on Eesti panus Afganistani sõtta, ja mis seal salata, ka surmadesse maailma suurim. Kuigi räägitakse, et ilma NATOta eesti poisse Afganistanis poleks, kuna see sõda on Eesti jaoks mõttetu, kuivõrd tegemist on USA huvide kaitsmisega Lähis-Idas, kuna USA tahab mängida maailmapoliitikas esimest viiulit. Vähemalt nii tuli välja ühest hiljutisest ETV saatest, kus osalesid kindral Urmas Roosimägi, Afganistanis pikka aega elanud Õnne Pärl, välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna juhataja Margus Kolga ja julgeolekupoliitika analüütik Kaarel Kaas.

Saatest tuli välja ühtlasi, et see on NATO soov, pidada eesti poisse Afganistanis, ja see on vastutasuks Eesti kaitsmisele Vene agressiooni eest. Kui Eesti asuks kusagil Šveitsi kandis, siis eesti poisse Afganistanis poleks, öeldi välja.

Ma saatsin siis NATOle küsimuse, et kas see vastab tõele, et NATO soovib eesti poisse Afganistanis, et siis vastutasuks pakkuda Eestile kaitset Vene ohu eest. Ja kui vastab, siis mis see nõudmine on. Eks näis, mis nad vastavad. Kui vastavad.

Kuidas Elisa lüpsab pensionäre

Kohvik edastab mureliku lugeja kirja Elisa kohta (etteruttavalt võib öelda, et sama "jama" käib ka teiste kohta, mis näitab, et mobiilsidefirma jaoks on hetkekasu olulisem kui kliendi lojaalsus):

Elisa lüpsab pensionäre‏!
Olen aastaid olnud Elisa klient ja kasutanud Seenior paketti, mille minutitasu on 2,33. Paar päeva tagasi kuulsin juhuslikult poja käest, et on olemas uus pakett Seenior Pluss, mille minutitasu on 0,92 lisaks veel viiele sõbranumbrile tasuta helistamine. Muutsin paketi loomulikult kohe uue ja soodsama vastu. Kuid tekkis küsimus, miks ei teavitata vaest pensionäri sellisest soodsamast variandist. Arvutit mul ei ole ja kodulinnas pole ka Elisa esindust. Ühesõnaga kui poleks ise teada saanud, maksaks aastaid veel seda vana megahinda.

Saadan ka Elisa meilivastuse teile lugemiseks...

Tere,

täname teid tagasiside eest.

Seenior Pluss paketi lisasime paketivalikusse 01.06.09 alates. Seni paktud Seenior pakette ei ole
meil õigust ilma kliendi nõusolekuta ümber vahetada, seega seda ka ei tehtud. Seenior pakettide
aktiivse pakkumise me lõpetasime samuti 01.06.09, kasutusel olnud paketid kehtivad edasi kuni
kliendipoolse soovini pakett vahetada.
Kuna tegemist on suhteliselt kitsale kasutajaskonnale suunatud paketiga, ei olnud paketi
turuletoomisel reklaamikampaaniat avalikus ringhäälingus vaid informatsiooni avaldasime oma
kodulehel www.elisa.ee ja Elisa esindustes.

Lugupidamisega
Elisa

kolmapäev, 4. november 2009

Isade eest


Väljavõte Õhtulehe veebist.

On isasid, kelle juures on lapsed, palju lapsi ja kes neid lapsi siis kuritarvitavad. Ühiskond hoiab selliseid isasid nagu sitta pilpa peal, varjates nende tegevust ja määrates neile naeruväärseid karistusi.

On isasid, kes tahaks olla oma lastele hea isa, oma lapsi hoida ja kaitsta, ja kel ei tuleks mõttessegi oma lapsi kuritarvitada, ent kellelt on võetud võimalus lastega kohtuda. Kuna laste ema seda ei taha. Ja ühiskond annab sellistele isadele veel jalaga takka, mõnitab ja alandab selliseid isasid, suhtub neisse nagu koertesse.

Laupäeval korraldab ühing Isade eest kell 11 Tallinnas Toompeal, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja saalis Toom-Kooli 17 isadehommiku, kus tulevad arutusele just need viimati nimetatud küsimused, miks isad, kes tahaks olla head isad, seda ometi olla ei saa.

Nagu kaks pedo't


Warren Jeffs (vasakul, mormoon, bech-tech.net veebist) ja Rene Truber (IRLi poliitik, IRLi veebist).

Sensatsioon! IRL hääletas Rakveres omaenda liikme kandidatuuri vastu!! Puldret räigelt petetud!!!


IRLi reeturlikkuse pärast pettunud Olev Puldre.

Meie armsas väikses Rakveres on leidnud aset järjekordne kurioosum. Imede ime - tänasel Rakvere volikogu istungil hääletas IRL omaenda liikme Olev Puldre vastu.

Lugu ise on järgmine: Kesk eesotsas Peeter Võsaga seadsid üles Olev Puldre kandidatuuri volikogu aseesimehe kohale, kuna Peetri ja tema meeskonna üksmeelne otsus on, et just Olev Puldre on sellele austavale ametikohale vääriline mees, kuna ta on aus, lojaalne ja põhimõttekindel. Seepärast tegigi Peeter tänasel volikoguistungil ettepaneku, et volikogu aseesimeheks võiks saada ekskeskerakondlane, valimisööl IRLi hüpanud Olev Puldre. Olev Puldre vastaskandidaadiks oli Andres Jaadla, kelle kandidatuuri esitas reformierakondlane Ain Mets.

Olev Puldre ise oli lahkesti nõus kandideerima, kuigi sõnas tagasihoidlikult ja mitte eriti tõsiseltvõetavalt, et soovitab kaasvolikogulastel siiski Jaadla poolt hääletada, kuna temal endal pole lihtsalt nii palju aega, et volikogu aseesimees olla. Kuid oli näha, et sisimas ta siiski ihkas seda kohta ja lootis erakonnakaaslaste toetusele.

Mindi hääletama ning hääletuse tulemus rabas ka kogenumaid volikogulasi. Nimelt sai Olev Puldre ainult viis häält, tema poolt hääletasid kunagised erakonnakaaslased Keskist ja VL Rakvere esindaja Arvo Roosipuu (kokku viis inimest), kuid oma koduerakonnalt IRLilt (kokku kuus inimest) ei saanud väärikas IRLlane ainsatki häält. Mitte ainsatki!

Siit ei saa järeldada muud kui et IRL on ausat ärimeest Olev Puldret räigelt petnud. On ju siin kohvikuski olnud juttu sest, kuidas Puldrele lubati küll tema vanadekodu vanureid täis panna, küll abilinnapea, siis kultuurikomisjoni esimehe kohta, aga lubadusteks need jäidki ning nüüd tõmbas IRL omaenda liikmele täiega vee peale. Isegi mitte volikogu aseeesimehe koha vääriliseks ei pidanud Mihkel Juhkami, Ain Suurkaev, Rainer Miltop, Heli Kirsi ja IRLi nimekirjas kandideerinud Üllar Saaremäe teda! 

Milline reeturlikkus. Kui palju Puldre on IRLi heaks teinud!! Toonud valimisööl Keski hääled kandikul IRLi staapi Art Café'sse! Pugenud Mihkel Juhkamile ja Rainer Miltopile praktiliselt perseprakku!!!!

Ja ikka ei midagi. Ikka peab istuma, nagu öeldakse, pingi peal. Istus Keskis pingi peal ja istub IRLis pingi peal.

Kohviku kindel seisukoht on, et nii käitudes, omaenda liikme vastu hääletades reetis IRL Olev Puldre. Kuidas saab nüüd üldse ükski IRLi liige oma erakonna peale kindel olla, ma küsin?

Ja kui IRL omaenda liikmeidki ei usalda, siis kuidas saab valija usaldada IRLi!?

Karvased mehed ruulivad!

No nüüd on asi selge. Midagi ei ole teha. Meie kohviku külalised on otsustanud, et karvased mehed ON seksikamad kui karvutud mehed. Karvane Inno hääletati ülivõimsalt seksikamaks kui karvutu Inno ning karvane Laar niisamuti (siis mäekõrguselt seksikamaks kui karvu-tu Laar).

Mida sellest järeldada? Ega muud, kui et karvad on seksikad. Ja karvased poliitikud seksikamad kui karvutud. Nüüd on lihtsalt vaja karvastest poliitikutest see KÕIGE SEKSIKAM välja valida. Esimese vooru panid kinni Laar, Padar, Viisitamm ja Puldre (eriauhind selle eest, et on Rakvere seksikaim karvane poliitik). Panin üles ka teise vooru, kus esimese vooru võitjatega asuvad rinda pistma need karvased poliitikud, kes mul kohe meelde ei tulnud.

Pihli ma ei lisanud, sest minu meelest need naljakad vuntsid teda veel karvaseks ei tee. On vastuvaidlejaid? Kas Pihl on karvane või mitte? Hädavajadusel saab teda veel kolmandasse vooru lükata... ???

Noore poliitiku kommentaar Tallinna võimuleppele: peaasi, et Katu sooja koha peale sai


Uhh, tulin just Rakvere volikogu istungilt, kus säras targa ja vaimuka sõnavõtuga senine linnapea Andres Jaadla, kes nüüd kahjuks ametist lahkuma peab, ja loen, et Tallinna võimulepe on sõlmitud.

Tore! Minul isiklikult on kõige parem heameel selle üle, et minu sugulane Katrin Saks sai sooja koha peale, volikogu aseesimeheks. Katrin on minu sugulane isa poolt ning minu meelest on ta igati viks ja kraps naisterahvas, kes sobib hästi linna juhtima. Üldse olen selle poolt, et linna juhtide seas oleks rohkem naisi. Rakvere linna volikogus on näiteks häbiväärselt vähe naisi, seekordses koosseisus ainult minu ajalooõpetaja Heli Kirsi IRList ja Kairit Pihlak sotsidest (Kelli Tühis Keskist ja Anne Nõgu IRList jäid välja, häh), ning mitte kumbagi neist ei valitud tänasel volikogu istungil linnavolikogu esimeheks või aseesimeheks. Valiti hoopis Mihkel Juhkami (volikogu esimeheks) ja Andres Jaadla (volikogu aseesimeheks). Muide, see on naljakas, aga mulle hakkab Jaadla üha rohkem meeldima. Täna oli ta igatahes väga reibas, viskas nalja ja pidas särava kõne. Inno paneb selle pärast üles ka.

Aga Tallinna võimuleppest. Ma saan aru Reformierakonna ja IRLi emotsioonidest, sest neid ei kutsutud koalitsiooni. Kutsuti hoopis sotsid. Ja need, kes ukse taha jäid, on nüüd hirmväga solvunud. Aga ei maksa heituda! Opostitsioonis ongi lõbusam. Saate sõimata nii palju, kui süda kutsub. Kulla Andres Herkel, ka sul soovitan täitsa maha rahuneda.

Sest vaata Jaak Jusket. Kes sõimas Savisaart enne nii, et sülge pritsis mõlemast suunurgast. Aga on nüüd täitsa kuss. Tema ei saa enam Savisaart kritiseerida. Aga sina ning Laar & co saate.

Sama lugu Peeter Võsaga Rakveres. Mõelge, kui Võsa oleks koalitsiooni võetud. Istuks pingil nagu miška, eks, ega paotaks suudki. Nüüd oli Peeter aga tragi ja pakkus Rakvere volikogu aseesimeheks ei kedagi muud kui Keskist IRLi putkanud reetur Puldret. Hea nali ju! Puldre läks näost punaseks ja kukkus kokutama, et va-valige ikka Jaadla. Vat selliseid trikke saab teha, kui oled opositsioonis.

Ja ma ei saa aru, mis mure sotside pärast, palun. Et sotsid kaotavad Savisaarega liitudes oma näo. Lõpetage ära, palun! Pihl on endine Viru hotelli turvamees, küll tema teab, kuidas enda eest seista. Ja nagu nägite, ei olnud ka teistel juhtsotsidel Savisaarega koalitsiooni moodustamise vastu miskit. Hea, et nad linnavalitsuse ust maha ei murdnud. Himu jalg ukse vahele saada oli nii suur, et Pihl, Kreitzberg, Saks ja Juske oleks nõustunud millega iganes. Ootusärevale meediale lehvitati "aususe" lippu üksnes seepärast, et oma nägu säilitada.

Kas keegi üldse usub, et on selliseid enesetapjalikke hulle, kes on valmis võimule pääsedes, süsteemi sees seda õõnestama hakkama, s.o kaevama auku iseenese jalgade all? Ma kahtlen ses. Ma arvan, et selleks peab olema kas (ideeline) kommunist või anarhist. Aga ma ei usu, et Pihl, Saks, Kreitzberg või Juske seda oleksid. Kaks keskmist on tavalised inimesed, kes soovivad sooja koha pääle. Pihl on Suur Juht ja Juske on selline komnoore tüüpi aktivist, kes teeb kõik, mis Suur Juht tal teha käsib. Valimiskampaania ajal käskis Suur Juht, kes meenutab väga üht teist Suurt Juhti, Stalinit, tal Savisaart tampida ja nüüd käskis Suur Juht tal vait olla. Ja nagu Suurt Juht käskis, nõnda ka tehtud sai. Eiki Nestor ja Hannes Rumm (tervitused talle!) on ainsana nii siin kui seal piiksatanud, et tark ei torma, ehk Suure Juhi autoriteeti vaidlustanud, aga kes neid, dissidente, kuulab. Suur Juht, kapošnik Pihl määrab, mis teed minnakse. Neil sotsidel, kes tema teega rahul pole, on ülim aeg hakata uut erakonda moodustama või Refi või IRLi ukse taha kraapima minna.

Mina muretsen pigem Savisaare pärast. Et kuidas ta selle Pihliga seal hakkama saab. Muidugi, kuna Pihli osaks jäi vaid abilinnapea koht, siis tema mõjuvõim on tilluke ning tal ei ole erilist võimalust linnavalitsusele oma autoritaarset juhtimisstiili peale suruda. Ja see on hea.

Mina soovin mõlemale, nii Keskile kui sotsidele külma pead ja sooja südant, sest neid läheb vaja seks, et mitte unustada tähtsaimat - oma valimislubadusi ja valijaid. Sel, kes oma poolehoidjaid ja liitlased ära unustab, läheb halvasti. Nagu läks ka Stalinil, muide ;).

PS Keda huvitab, mida ma loen, siis Emma Goldmani mälestusi. Emma Goldman oli vene-juudi rahvusest ideeline anarhist, kes tegutses möödunud sajandi alguses Ameerika Ühendriikides. Vat temal oli entusiasmi. Lugege, soojalt soovitan. Ma ei tea, kas ta memuaarid ka eesti keeles on, aga inglise keeles on nad ilmunud Peguin'i sarjas pealkirjaga "Living My Life", by Emma Goldman.

Üks põnev tagasiside EÜSi kohta

Saabus selline kommentaar/tagasiside EÜSi kohta:

Pole olemas ühte EÜSi.
On Kivirähu EÜS ja paljude teiste kenade haritlaste EÜS.
Ja on olemas Laari-Ilvese-Maasika-Saksa EÜS. Mille satelliidid on Mihkelson, Türkson, Bärenklau-son, Rumm-son, Koppel-son ja veel moned -sonid, keda rohkelt siin-seal leidub.


EÜS ei ole tõesti Laari ja Tarandi taskuklubi. Vähemalt mitte peale seda kui IT aukoodeksi vastu patustades seltsi-mees Mihkelsonil europarlamendi sooja tugitooli alt ära tõmbas.


EÜS oli tegelikult juba enne seda Laari ja Ilvese taskuklubi, mis Tarandil kopa ette viskaski. Ikkagi haritlaste perest inimene, mitte nagu need kaks.

Inno kommentaar:
kas Mihkelson on ka seltsi võetud? Mina olen aru saanud, et ta on golfi- ja ratsutamis-, kallite autode ja ilusate tibide klubi liige. Midagi sinna Tönis Paltsu kanti mees. Samas on ta muidugi kena eesti soost ponks juntsu, kõlbab plakatipoisiks küll. Ja kui Olev Puldre võeti üleöö IRLi, siis ma ei imesta enam millegi üle.

Aga et Tarandi samm elevust tekitas, seda ma poleks küll oodanud. Või et tal miski kopa ette viskas. Varem oli ta olnud küll rohkem selline Robin Hood'i moodi tegelane, keda ei kottinud mingid tormid veeklaasis.

Nii et nüüd on meil siis kaks EÜSi: üks Laari-Ilvese-Maasika-Saksa ja nende satelliitide, nende -sonide oma, ja teine Tarandi oma. Viimasesse siis kuuluvad, nagu aru saan, EÜSi haritlased, nagu Kivirähk. Mulle isiklikult, mis seal salata, sümpatiseerib see haritlaste EÜS. Indrek Tarand meeldib mulle ka, mis sest et sõimab. Vähemalt läheb talle korda, mis me Irjaga teeme. Ja tema koduleht on ka ülejäänud eurosaadikute omast parem.

Eelinfo: kultuurikonverents

Kohvik edastab kultuurikonverentsi eelinfo:
Reedel, 6. novembril 2009 kell 10.00 - 16.00

Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis

(Tõnismägi 2, 15189 Tallinn)

toimub konverents:

Kas ajalugu ja kultuur lahutavad või  liidavad rahvaid?
 


Head sõbrad

Kutsun Teid aktiivsele osalusele konverentsi töös, kus esinevad tuntud teadlased, pedagoogid, ajaloolased, ajakirjanikud, poliitikud, ühiskonnategelased jt.

Konverentsi töökeeleks on eesti ja vene keel. Tõlge tagatakse.

Sissepääs  tasuta.   
Osavõtust palun teatada hiljemalt 01. novembriks 2009
/aga - lihtsalt kuulama tulla saab ju ka ilma - registreermisetagi!!!/
tel.: 53420476
või e-postil: rafik.grigorjan@gmail.com


Konverents toimub Kodurahuprogrammi ja Analüütiline ja Kultuurhariduslik                              Koolituskeskuse Intellectus projekti &bdquoRahvuste vaheline dialoog ja ühiste väärtuste otsimine” raames.


Rafik Grigorjan

Konverentsi korraldaja

 




Kas ajalugu ja kultuur lahutavad või  liidavad rahvaid?

06. november 2009

Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaal



Konverentsi kava

09.30 – 10.00   Registreerimine

10.00 – 10.05   Konverentsi avamine.

                        Rafik Grigorjanprojektijuht, PhD  

10.05 – 10.15   Külaliste tervitused

10.15 – 10.35   Siberi eestlased: kultuurikontaktid ja kultuurikonfliktid (19. sajandi ja

                         20. sajandi alguse arhiivimaterjalide põhjal).

                         Aadu Must - Riigikogu liige, Tartu ülikooli professor

                      

10.35 – 11.55    Mõningate Eesti ajaloo faktide vahetu tajumine ja muutused Narva  elanike

                         pilgu äbi.

                         Mihhail Stalnuhhin  – Narva Linnavolikogu esimees

                       

11.55 – 12.15   "Ajalugu ja kultuur: kollektiivse mälu kaks aspekti. Eesti näide.

                          Rein Veidemann Tallinna  ülikooli professor

12.15 – 12.35   Legendid ja müüdid  tänases Eestis.

                        Leivi Sher  - ajakirjanik

12.35 – 12.55   Kas ajalugu võib olla objektivne?

                         Igor Kalakauskas - Tallinna Tõnismäe reaalkooli huvijuht

12.55 – 13.40    Lõuna

13.40 – 14.00    Eesti - kas sild või bastion?(ajalugu massimeedia seisukohalt

                          lähtuvalt).

                          Aleksandr Šegedin - ajakirjanik, PhD

14.00 – 14.20    Meedia ja ajaloolised aspektid ühiskonna integreerimisel.

                         Valeria Jakobson - Tartu Ülikooli Haridusuuringute ja õppekavaarenduse

                         keskus

14.20 – 14.40    Eestimaa vene kogukonna müüdid ja reaalsus: eile

                           täna, homme.

                          Vladimir Vaingort - majandus teaduste doktor

14.40 - 15.00     Kultuur lepitab ajalooga.

                         Malle Salupere - teadur

15.00 – 15.20    Ajaloo ja kultuuri müüdid.

                          Eduard Tinn - Euroülikooli professor

15.20 – 15.50    Avatud mikrofon.

                       

15.50 – 16.00  Kokkuvõte konverentsist.