Väljavõte
Ekspress Grupi veebist.
Niimoodi. Praegu on seis selline, et Ekspress Grupp on küll pankrotiseisus, ent seda ettevõtet hoiavad üleval võlausaldajad - pangad, peamiselt sellest tulenevalt, et nad usuvad Hans Luige lubadusi ning Luik on pantinud kogu oma maise vara, et tagada võetud laene ning üha suuremat kahjumit tootvale firmale peale maksta.
Ekspress on juba pikemat aega makseraskustes. Mis väljendub selles, et klientidele ei tasuta arveid. Ent keegi ei julge kobiseda, kuna, teate ju küll, vastas istub Hans H. Luik. Kes siis võib korraldada üpris karme asju, et tülikast võlausaldajast vabaneda. Ent suuri Luik kardab, neile mängib ta paipoissi. Ja suured usuvad teda, sest kuidagi muudmoodi ei saa põhjendada seda, miks Ekspressi aruannetes lastakse Delfi väärtusena kajastada 800 miljonit, kuigi selle firma väärtus on kuskil 50 kanti.
Aga loomulikult ei peaks olema makseraskused veel ühe firma pankroti põhjuseks, kuigi seda nad enamasti on, formaalselt. Püsivad makseraskused siis, mida Ekspress praegu katab ühelt poolt võlausaldajate hirmutamisega (ka president Ilveselt, või teda esindanud proualt ei julgenud kohalik väikeettevõtja saamata jäänud summat tagasi küsida) ning teiselt poolt Hans Luigelt saadud rahasüstidega. Ent võlgnevused üha suurenevad ja tõenäosus, et Luik suudab neid katta, väheneb iga päevaga.
Aga see selleks. Kui nüüd laiemalt vaadata, siis esiteks,
ei ole pankrot veel ühe firma lõpp. See on tegelikult loomulik viis, turumajanduses, kuidas jänni jäänud ettevõte saab uue(d) omaniku(d), kes paneb paika uue juhtkonna, ja kel on rohkem võimeid, ja tegevus saab sisse uue hoo. Selliseid näiteid võib ajaloost tuua mitmeid, kuigi enamasti vahetavad uued omanikud firma nime, kuna vanal on kopitanud mekk man. Vanast ettevõttest võetakse vara ja töötajad üle ning jätkatakse uue hooga.
See, et Ekspressil on kopitanud mekk man, on kaugele tunda. Kogu Ekspress Grupp on nagu Luik ise, kes on aastaid tarbinud narkootikume, ning kui algul paistis kogu maailm ilusates värvides ja maailma jaoks paistis ka Ekspress tore (seksikas narko-läige oli silmis), siis viimasel ajal paistavad nii Luik kui Ekspress sellised pikaajalised sõltlased, kes võivad küll tuhmil pilgul vesta narkovanaisa-muinasjutte, ent kes pole võimelised adekvaatselt ei ennast ega ümbritsevat hindama.
Luik ise kirjutab Ekspressis üha harvemini. Ning tema väljaanded, Ekspress ja Päevaleht siis, on üha nõrgemad. Sealt pole juba ammu olnud lugeda midagi sellist, ütleme vapustavat, mida võis nautida iga nädal Ekspressi algusaegadel. Kus Ekspressi tulekut hinge värinal oodati. Isegi varem kahvatu paistnud Postimees tundub juba huvitavam. Ja sama lugu on Ekspressi veebiportaali Delfiga. Mis tammub paigal, seda juba aastast aastasse. Isegi Postimehe oma, mis nullist alustas, on mööda rühkinud. Ja sellega sai hakkama Aivar Reinap, lihtne Postimehe majandusreporter. Tegi ära Delfi veebimaailma suurtele tuusadele: lisaks Luigele veel Ville Jehe ja Allan Sombri.
Nõnna. Hiljuti vahetas Ekspress juhtkonda. Vana, Priit Leito juhitud seltskond lasti lahti ja asemele võeti Gunnar Kobini bande. Kes siis juhtis Ekspressi metsikutel 90ndatel, mil Kobin sai omale hüüdnimeks hr Divec, või Luige tankist. Seoses sellega, et aitas Luigel läbi Diveci tulusid peita ja nõnda kiirelt rikastuda, makse maksmata. Isegi Ekspressi töötajatele maksti palka ümbrikus, mustalt. Raha võeti välja Divecis registreeritud firmade kontodelt. Ok, mis me norime, siis tegid seda paljud, krahmasid kokku varasid, millest nad nüüd on suures osas ka ilma jäänud, aga see selleks. Kobin pole mingi meedia-asjatundja. Igal juhul pole Leito, vana meedia-guru Toomas Leito poeg temast millegipoolest kehvem. Kobin on sahkerdaja, kui anda asjale täpne nimetus.
Aga praegu on, vaatame kalndrisse, mis aasta. Jaa. Enam pole meil 1997. Vaid 2009. Eesti on Euroopa Liidu liige. Ja siin kehtivad omad reeglid. Divec on ammu kinni pandud, tema riismed hingitsevad veel Kalle Norbergi juhtimisel kuskil Luksemburgis, aga ega neilgi pikka pidu pole. Sahkerdamisega täna enam kaugele ei jõua. Ja mis on veel uudne: sahkerdajad võetakse vahele, ja kui vaja, pannakse kinni. Ehk siis, need trumbrid, mis Kobinil kunagi olid, enam ei tööta. Neil pole enam mingit väärtust. Nende abil tühjale ja auklikule pallile enam õhku sisse ei puhu.
Ja isegi sellest poleks kasu, kui Kobin aitab Luigel varasid Ekspressi aktsionäride selja taga maha parseldada. Sellega kaugele ei jõua. Mingit uut väärtust sellest ei sünni. Ei teki sellest paremat ajakirjandust. Ja ei tõuse seoses sellega ka mingit erilist tulu, vähemalt mitte Ekspressi aktsionäridele, ega ka lugejatele.
Sesoses sellega peangi mõistlikuks Ekspress pankrotti lasta. Mida varem, seda kõigile parem. Sest praeguse juhtkonnaga sealt head nahka enam ei tule. Ja Luik on, nagu juba öeldud, nii paljudesse asjadesse end sisse mässinud, et ta ei saa enam teha ka head ajakirjandust. Mistõttu kannatab sellest vindumisest kogu ühiskond.
Pankroti abil leiavad võlausaldajad firmale uue, võimeka juhtkonna. Minupärast võib palgata kasvõi Aivar Reinapi. Kes suudaks teha palju paremat ajakirjandust kui Luik. Ja anda ka Delfile võimalus arenguks, selle võib taas uutele omanikele anda, sest praegu takistab Delfi arengut konflikt Ekspressi paberväljaannete ja nende veebisaitide ning Delfi vahel: Delfi kõrval püütakse elus hoida kõiki üeljäänud veebisaite. Postimehel näiteks sellist probleemi pole, tulistatakse ühest võimsast torust.
Praegu on kahju vaadata Delfi ning ülejäänud Ekspressi väljaannete mandumist Postimehe kõrval.
