New York Times'i kolumnist Paul Krugman julgeb pärast Eesti juhtide poolset laussõimu võtta sõna Eesti teemal, seekord väga lakooniliselt pealkirja all: "Hated in Estonia" ehk "Eestis vihatud". Krugman viitab ajakirjas Businessweek ilmunud artiklile "Krugmenistan vs Estonia", mis lahkab Ilvese Twitteri-saaga tagamaid.
Businessweeki artiklis on võetud Ilvese teemal kommentaar ka Krugmanilt, kus ta juhib tähelepanu nn alalõua kompleksile. Ajakirjanik ütleb, et Ilves on pärit New Jersey'st, mille peale kostab Krugman, et ta ei teanud seda, aga seda teades on tema vastus Ilvesele: "Kas sul on sellega probleem?" Krugman märgib, et saab oma blogi postitustele hüsteerilisi reaktsioone iga päev. Ta ei oodanud seda ühelt riigijuhilt.
Ilves ütleb Businessweeki ajakirjanikule, et oma 840 sõnaga Twitteris saatis ta korda rohkem kui kõigi oma elu jooksul ilmunud akadeemiliste eesseedega.
Krugman seletab Businessweeki ajakirjanikule lahti ka oma varasema postituse tagamaad. Eesti-suguse riigi puhul peab ta oluliseks, kuidas muuta palgad konkurentsivõimeliseks: kuidas maksta töötajatele vähem selleks, et müüa rohkem kaupu välismaale. Selleks on kaks võimalust: üks on valuuta devalveerimine ehk väärtuse alandamine, mis muudab tooted odavamaks. Teine moodus on lahendus, mida majandusteadlased kutsuvad sisemiseks devalveerimiseks, kus valuuta väärtus jääb samaks, aga töötajaid sunnitakse nõustuma madalama palgaga.
Krugman ise oleks Eesti juhtide asemel 2009. aastal valinud valuuta devalveerimise, kuna inimestele on raske peale suruda palga vähendamist. Devalveerimine on lihtsam variant, aga Eesti valis raskema tee.
Peaminister Andrus Ansip põhjendab Businessweeki artiklis krooni kursi säilitamist vajadusega hoida investeeringuid. Eurole üleminekut põhjendab Ansip vajadusega hoida usaldust, kuna investorid ei usaldanud krooni.
Ilves ütleb Businessweeki ajakirjanikule, et oma 840 sõnaga Twitteris saatis ta korda rohkem kui kõigi oma elu jooksul ilmunud akadeemiliste eesseedega.
Krugman seletab Businessweeki ajakirjanikule lahti ka oma varasema postituse tagamaad. Eesti-suguse riigi puhul peab ta oluliseks, kuidas muuta palgad konkurentsivõimeliseks: kuidas maksta töötajatele vähem selleks, et müüa rohkem kaupu välismaale. Selleks on kaks võimalust: üks on valuuta devalveerimine ehk väärtuse alandamine, mis muudab tooted odavamaks. Teine moodus on lahendus, mida majandusteadlased kutsuvad sisemiseks devalveerimiseks, kus valuuta väärtus jääb samaks, aga töötajaid sunnitakse nõustuma madalama palgaga.
Krugman ise oleks Eesti juhtide asemel 2009. aastal valinud valuuta devalveerimise, kuna inimestele on raske peale suruda palga vähendamist. Devalveerimine on lihtsam variant, aga Eesti valis raskema tee.
Peaminister Andrus Ansip põhjendab Businessweeki artiklis krooni kursi säilitamist vajadusega hoida investeeringuid. Eurole üleminekut põhjendab Ansip vajadusega hoida usaldust, kuna investorid ei usaldanud krooni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar