laupäev, 21. september 2013

Kohvik soovitab: Sami Lotila uus raamat *

Lotila uue raamatu esikaas.

Kohvik soovitab, eriti enne valimisi kõigile opositsionääridele, kui neid veel Eestis alles on, sest viimasel ajal suhtutakse opositsiooni Eestis nii nagu Pätsu või nõukogude ajal- suure põlgusega, ühesõnaga soovitav opositsionääridele, sest juhib tähelepanu Eesti ... khmm... kuidas nüüd öelda.... iseärasustele. Mida ehk saaks valimiskampaanias kuidagimoodi rakendada, kuigi ega kohalikest omavalitsustest Eestis enam suurt ei sõltu, sest nende tiivad on kärbitud nagu lindudel loomaaias. Parimal juhul suudavad nad ainult koha peal ahvi kombel keksida, mitte aga lennata.

Aga ma ei hakka suuri sõnu tegema, raamat räägib iseenda eest kõige paremini. Küll aga toksin sisse Lotila sissejuhatava teksti (olgu öeldud, et Lotila on abielus eestlannaga, mistõttu on Eestis elanud kauem ja tunneb Eesti olusid veidi paremini kui keskmine välismaalane, kes teeb Eesti kohta järeldusi vaid Tallinna südalinna ja Radissoni hotelli numbritoa põhjal) :

"Hea lugeja, hea Eesti rahvas!

Oh, meid!
Kurb, aga nii see läks, nagu oli karta ja nagu teile ütlesin ja kirjutasin juba aastaid tagasi. Eesti jätkab üha kukkumist allapoole nagu Stenbocki maja seinast lahti varisenud kivihunnik ja on oma elatustaseme poolest varsti Euroopa kõige vaesem riik.
Tehtud, põhi on juba lähedal! Selles võime olla kindlad, aga selle üle pole me vist sugugi uhked.
Selle üliisamaalise kogumiku 50 arvamuslugu olen ma kirjutanud viimase umbes viie aasta jooksul. Neist ligikaudu 40 on avaldatud varem, ja ülejäänud on uued või peaaegu uued, mitte varem avaldatud.

Lugudest ilmselt kõige tuntumad ja armastatumad on Õhtulehes aastatel 2008-2010 avaldatud kirjutised, tõeline Eesti klassika, mis pani terve Eesti või vähemalt suure hulga poliitikuid ja teisi "arvamusliidreid" täis laskma oma püksid. Vaesekesed raevusid minu lugude peale, läksid paanikasse.
Keegi sõjaväejuht või mingi polkovnik või generalissimus nimetas isegi Sami Lotilat ohuks Eesti turvalisusele! Niipalju siis Eesti riigijuhtide arusaamisest sõnavabadusest.

Tõde on tihti valus, aga eriti valus on see Eestis, kus väike eliit püüab näidata oma riigi majanduskatastroofi, ühiskondlikku kaost ja igal pool vohavat räiget ebaõiglust ja lollust eduloona, millest teised riigid peaksid võtma eeskuju.
Noh, teised riigid ei võta Eestist eeskuju. Nad võtavad Eestist vaid töökäsi, tööjõudu. Nad võtavad Eestist kõige nutikamad ja julgemad ja ettevõtlikumad tegelased, kõige helgemad pead- just need tüübid, keda oleks hädasti vaja Eesti ühiskonna ülesehitamiseks ja paremaks, elamiskõlblikumaks muutmiseks.

Käesolev raamat kirjeldab hulganisti Eesti probleeme ja Eestile omaseid lollusi. Oh, neid jätkub! Saame nimetada neid ka väljakutseteks. Raamat imestab ka selle üle, miks probleemidega ei taha Eestis eriti keegi tegeleda. Sallimatud eestlased sallivad probleeme aga mitte seda, et neid lahendataks. Pisut perversne!

Siinmail tahetakse uskuda ikka veel, et kõik jamad on pärit välismaalt, ja et välismaa kohustus on neid lahendada. Sellise suhtumise taga on muidugi tuhat aastat orjapõlve, mis jätkub veelgi. Eestlastel on raske uskuda, riigina, et tema saatus on tema enda kätes. Eesti on nagu põlvpükstes, eri paari sokkides ja tatise ninaga väike poisike, kes ootab, et ema tassib toidu, ehk kartulikoored lauale kindlal kellaajal. Ise ei taha ta vastutada mitte millegi eest.

Eesti aastal 2013 on nagu esimese maailmasõja kaevikulahing, kus on kasutusel modernsed relvad nagu suurtükid, kuulipildujad ja mürkgaas, aga lahingutaktika ja väejuhide mõtteviis on vanad ja aegunud. Tulemuseks on tuhandeid ja taas tuhandeid ohvreid, mõttetu veresaun, mida oleks saanud vältida.
Ja see usaldamatus. Eestlane ei usalda oma riigijuhte ega vallaametnikke ega oma abikaasat ega oma naabrimeest, isegi oma lapsi või vanemaid, kindlasti mitte ka Jumalat. Ta ei usalda mitte kedagi, ja ka ennast mitte.
See usaldamatus tõmbabki Eestit allapoole, põhja. Eesti tahtis saada riigiks Põhjalas, aga sellest sai riik põhjas.

Eesti tahtis väga saada Lady Gagaks ehk oh kui julgeks, enneolematult innovatiivseks ja pööraselt seksikaks, aga sellest sai puhtaid alukaid põlgav Lady Kaka.
Oh, meid!

Selle raamatu lugudest on suurem osa originaalversioonid ehk need on pikemad ja põhjalikumad kui ajelehtedes avaldatud lood. Olen natuke lihvinud ja kaasajastanud neid, aga ainult natuke. Mulle tundub, et isegi kõige vanemate lugude sõnum on nüüd, paar aastat hiljem aktuaalsem kui kunagi varem.
Need lood polnud ainult lood, vaid profeetia, mis osutus õudsaks tõeks. Ja mina olen Muhammed Sami from Tallinn.

Selle raamatu müügituludest annan ma siin Eestis heategevusele 50 eurosenti per müüdud raamat. Seda pole ma veel otsustanud, et millele või kellele raha annan. Võtan vastu ideid ja ettepanekuid. NB! poliitikud: erakonna suvelaagri või aastavahetuse joomapeo korraldamine pole minu arvates heategevus.

Nagu nendest arvamuslugudest on näha, olen mina väga mures Eesti ja eestlaste pärast, ja mulle tundub, et ma pole ainus. Oleme kindlad, et sellist Eestit me kindlasti ei tahtnud? Sai tehtud, aga selle üle pole meie uhked vähemalgi määral.
Nüüd on aeg liikuda edasi, aga enne seda tuleb otsustada, et kuhu poole. Kas eestlased suudavad ise määrata suuna, või kas eestlaste saatuse üle otsustatakse jälle kord mingis teises riigis?

Demokraatlikku riiki arendatakse ja selle jamasid lahendatakse ja ennetatakse läbi poliitika. Lõppkokkuvõttes poliitikud vastutavad kõige eest, mis riigis toimub. Nii lihtne see on.
Selle vastutuse eest tasutakse poliitikutele väärilist, head palka ja muid hüvesid. Pidagem meeles, et siin vaeses Eestis on poliitikute palk eriti hea ja vääriline.
Ega muud, kui julgust juurde, olge tublid, mitte tulbad ja peske ennast!

Sami Lotila, Talinnas, suvel 2013"

* NB! Mittesoovitav lugemine neile, kes arvavad, et 19-eurone lapsetoetus on suur.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ega eestlane ennast saagi õieti hinnata. Väljamaalane vaatab kaine pilguga ja ütleb tõe välja. Pürgib põhjamaaks ja saab põhjaks s.o. kloaagiks ja mõni eriline lurjus on veel uhke selle üle.Nii kaua kui autorollu suguseid skandaale loetakse eestis normaalseks,esinevad "puutumatud-seaduslikud" vargad:roosamannad,kallased ja muu kõnts ei muutu midagi paremaks. Ka aastal 3013 saame rääkida vana juttu,et nõukogude aegne taak ja pole aega noorel riigil olnud ennast "näidata".Noored kellel on energiat ja kainet mõtlemist lahkuvad sellisest "riigist" aga valitsust see ei koti,alati jääb mingi osa ullikesi-lollikesi kelle kulul elada ja rahulikult vilet lasta.Kui piraati,varast ja seaduste peale sülitajat kaitstakse,poputatkse ja kõige kõrgemal tasandil linnapeaks upitatakse mida arvata? Ei midagi.....ka rooma paavstiks on olnud piraat,mõrtsukas,verepilastaja ja pervert. Järsku eesti võtab eeskuju keskajast?

http://w3.ee/?id=51&action=find&find=Autorollo+&sort=2

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/keskkonnaminister-keit-pentus-rosimannus-saab-ametisoiduks-audi-luksusmaasturi.d?id=66769687

http://eestielu.delfi.ee/eesti/valimised/liisa-pakosta-eerik-niiles-kross-on-juba-monda-aega-korraliku-liiklejana-kaitunud.d?id=66766627

Anonüümne ütles ...

Vajalik raamat.

Anonüümne ütles ...

A miks Lang raamatukogudesse pole lubanud? Ma igatahes ei leidnud.
Kartulikoortest rasvamaoks õginu ei julge peeglisse vaadata?!? ... :)