Kenderi languse põhjuseid otsides: Ülbus ei ole enam cool

Väljavõte Kaur Kenderi blogist.

Olen jälginud huviga Kenderi/Langi vastuseisu kultuurirahvaga. Alguses olin jäägitult kultuuriinimeste poolt - marssis ju Kender Sirbi toimetusse nagu mafiooso ja sobis sinna nagu Christopher Moltisanti (Tony Soprano nõbu) näidendit kirjutama. Pealegi tunnen päris mitut luuletajat, kes kinniteibitud suuga poseerisid, isiklikult ja elasin nende jõupingutustele kõigest hingest kaasa. Kõige rohkem häiris see, et Kenderi taga seisis Lang, kes on veel kümme korda ülbem kui Kender. Häiris, et ajaleht - sest mis muud kui üks ajaleht see Sirp on - võeti üle jõuga, kõike eelnevat maha tehes ja jalge alla trampides.

Ja häiris ka Kenderi sõnum, et tema ongi see esimene õige kirjanik siin Eestimaal. Sest mis muud kui seda tema sõnad „enne mind olid kirjanikel aated, minul tulid mõtted” ikka tähendas.

Siis hakkasin mõtlema, miks Kender langes, vabandust, tagasi astus. Ja sain aru, et põhjus pole mitte selles, et ta midagi valesti tegi - see Andres Aule avaldamata luulekogu arvustamine oli ainult mugav ettekääne. Ei, Kender ei teinud mitte midagi valesti. Ta oli see, kes ta on ikka olnud - inimene, kes pole kunagi kartnud väljendada oma arvamust. Sellisena tuleb temast lugu pidada, sest ega neid inimesi, kes veel oma arvamust julgevad välja öelda, palju pole. Aga. Häda on selles, et Kenderi trump, see, mis teeb temast Kenderi (isegi kui tegelik Kaur on hoopis teistsugune inimene, näiteks õrn romantik) - ÜLBUS - ei ole enam moodne. Ei ole enam cool. Ei kutsu enam esile imetlevaid sosinaid ega halvastivarjatud vaimustusepuhanguid. Seda ei üritata enam järele teha. Ja kui midagi ei üritata enam järele teha, siis lets be honest - selle asja ajad on möödas. Narkoninadest rokkarite aeg on läbi. Ma arvan, et Kender sai sellest - et ta ei ole enam moes - ka ise aru ja tal hakkas häbi. Kaua sa ikka esined, kui sulle kaasa ei plaksutata.

Nii väites tekib küsimus, kas Kenderi aeg on möödas. Ei pruugi olla. See sõltub sellest, kas tema järjekordne aktsioon, kus ta kirjutas kinniteibitud kultuuriinimeste nägudele sõnad: BORING, ASS ja SHIT, on haavatasaanud ülbuse viimased solvunud rapsimised või peen huumor. Kui viimane, siis võib Kenderist isegi veel asja saada, sest rafineeritud huumor on alati moes. Tähtis ongi tabada aja hõngu ja sellega kohaneda.

Sama soovitus on mul langeva toetusega Reformierakonnale. Ärge elage minevikus, kus jumalad istusid pilve peal ja võisid lubada endale luksust narridele šampust pähe valada. Need ajad, paraku, on pöördumatult möödas. Praegu on nii, et kes endale veel ülbust lubab, saab ise narrimütsi pähe. Ja langeb nagu mäda õun. Ükskõik kui cool ta ka kunagi oli.