kolmapäev, 1. juuni 2016

Pea ees kuristikku ehk millal on Venemaa alistunud sõjalisele jõule?

Praegu käib Ida-Euroopas, sealhulgas väikses Eestis kõva armeerimine ehk relvastumine, mille põhjuseks on eeldus, et Venemaa lööb kartma ehk siis alistub sõjalisele jõule. Seda on öelnud nii suured (Stoltenberg), kui väiksed (Kaljurand) ninad, et Venemaasse peab suhtuma jõupositsioonilt, kuna arvatakse, et ainult jõud paneb venelase alistuma. Mis sisuliselt tähendab ühtlasi, et Venemaa või selle juhtkond nõustub oma surmaotsusega. Või vähemalt annab selleks võimaluse - Venemaa alistamiseks.

Aga nüüd peaks küsima, millal on selline asi juhtunud. Millal viimati Venemaa sõjalisele jõule alistus? Kas keegi aitab mind natuke ja oskab seda meenutada? Sest kui seda pole juhtunud, on tõenäoline, et ei juhtu ka nüüd, mistõttu tähendab vägede Venemaa piiri äärde koondamine sisuliselt pea ees kuristikku sööstmist. Venemaa esindajad on juba viidanud paralleelile 1941. aastaga, mil see juhtus viimati - kui Saksamaa koondas oma vägesid Vene piiri äärde.

Nüüd, kas Venemaa alistus Saksamaale? Enamus Euroopat (sealhulgas väike Eesti) alistus Saksamaale ja juhid lasid jalga, kes kuhu, nelja tuule poole. Nii nagu see oli juhtunud varemgi, näiteks siis, kui Napoleon Euroopat laastas. Aga kas venelased alistusid? Või põgenesid? Ajalooürikud räägivad, et mitte. Venelased kannatasid kõvasti, aga ei alistunud, ei Saksa- ega Prantsusmaale. Sellega on Venemaa päästnud juba mitu korda Euroopat hullunud inimeste käest. Napoleoni vallutusretke ajal jätsid venelased isegi oma armastatud Moskva linna maha, aga ei alistunud, vaid sundisid hoopis Napoleoni taganema läbi laastatud maa, mis selle mehikese viimased jõuvarud nii kokku kuivatas, et Euroopa valitsemisest ei tulnud enam midagi välja.

Kas nüüd kordub sama? Et ameeriklased arvavad, et nad on ülivõimsad ja sunnivad Venemaa alistuma? Kas ma hakkan ennustama, millised võivad olla selle tagajärjed?

Muide, venelased kahetsevad siiamaani, et ei näinud 1941. aastal läbi Hitleri tegelikke kavatsusi ja ei andnud Saksamaa vastu ennetavat lööki. Mis te arvate, kas nad astuvad uuesti sama reha otsa?

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Jah astuvad uuesti sama reha otsa, sest putin ütles, et venemaa esimest sammu ei astu.

Inno ütles ...

Mina olen aru saanud, et venelased peavad esimese sammu astumiseks NATO laienemist Ida-Euroopasse, mida USA olevat kunagi lubanud vältida. Igal juhul on asi läinud väga põnevaks.

Anonüümne ütles ...

Ennetav löök... tagantjärgi võib ju hoobelda mida tahes. Eestlased, kellel oli "õnn" olla mobiliseeritud nii Punaarmeesse kui Saksa väkke ja mõlemat näinud, on arvanud, et omavahelises vastaseisus oleks tugevam Saksamaa Vene kindlasti võitnud. Saksa võidu vääranud pmst USA - mistõttu USA sõtta astumine pani elu lõpuni kiruma need vanamehed, kes oleks heameelega saksa võitu näinud.

Anonüümne ütles ...

Mõtlen... Eesti alistus viimati Saksamaale vist 1220. aasta kandis , piiskop Alberti ja Lembitu päevadel. Küll alistus Eesti riik Venemaale 1939-40. Mis puutub ennetavasse lööki 1941, siis oli ikka nii, et Hitler suutis ennetada Stalinit, Punaarmee oli juba valmis Läände tungima. Aga noh, oli kuidas oli , kõige tähtsam on , et siiski ei tuleks mingit uut sõda ei Euroopas ega ammugi Eestis.

Anonüümne ütles ...

Natuke ajalugu: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/hilinenud-koolitund-jaak-allikule-venemaa-runnakud-eesti-vastu-1030-1944?id=65946812 Viimase 1000 aasta jooksul üle 70 korra rünnakuid Eesti alade vastu... Sisevaenlaste pidevast otsimistest rääkimata. Hetkel oodatakse vaid võimalust,et suurtel oleks käed mujal seotud, et siis... Seega. Olge Valmis!

Anonüümne ütles ...

Millal on Venemaa alistunud sõjalisele jõule? Esimeses maailmasõjas näiteks, Saksa Keisriarmee esitas neile ultimaatumi, millega Idarinne kokku kukkus ja Venemaa mängust välja löödi. Samuti on õigus mõnel eestkõnelejal, et ka Teise maailmasõja saatuse mängis neile välja USA. Silmas ei peeta, mitte teise rinde avamist läänes, mis ka aitas kaasa, kuid 44. aastaks oli sõja kulg juba otsustatud. Oluline moment seisnes abis konservide, moona, Shermanite jne näol ning sakslaste hõivamises ebaõnnestunud Seelöwe kampaanias koos majandusliku embargo, ülemaailmse boikoti ja saboteerimistega. Ilmneb, et pole impeeriumi, mida ei saaks vallutada.