reede, 30. september 2016

Kersti, kes siis on need „nõrgemad”?

Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid ütleb, et eetiline on selline Eesti, kes enesekindlalt aitab nõrgemaid eelarvest enne, kui hakkab kulutama neile, kes peaksid olema tugevad.

Okei, nõus. Aga kes siis on need niiütelda nõrgemad, Kersti?

Kõige nõrgemad on ühiskonnas puudega inimesed.

Aga just nende olukord on Eestis kõige kehvem.

Kui lastetoetused tõusid, siis puuetega inimeste toetused jäid samaks. Ei tõusnud sendi võrragi. Nn tööjõureform (rahvakeeli: sandid tööle) kärbib erivajadusega inimeste toetusi veelgi.

Kuidas käib see kokku mõttega, et kõige nõrgemaid tuleb aidata esimeses järjekorras?

Või tähendab Kaljulaiu jutt nõrgematest seda, et kõige nõrgem selgitatakse välja omavahelises võitluses nagu selles vene multikas, kus saabus kingitus „kõige nõrgemale”, millele pretendeerisid lisaks jänesele ka hunt, rebane ja metssiga? Eestis on see siiani nii olnud. Kõige nõrgemad on olnud need, kes on selle „nõrkuse” endale jõuga välja võidelnud. Ehk Riigikogu liikmed, pangad ja suurärimehed. Sest just neid on riigieelarvest kõige rohkem aidatud.

Kui Kaljulaid soovib senist kurssi muuta, siis tuleks täpselt selgitada, keda ta nende „nõrkade” all silmas peab. Ja mida konkreetselt ta nende nõrgemate heaks teha kavatseb.