Inno majanduskommentaar

Ma mõtlesin, et kuivõrd ma olen olnud aastaid majandusajakirjanik ja Eestis kahtlemata kõige kogenum majandusajakirjanik, kes näeb erinevalt paljudest teistest ka uudiste taha, ja kuivõrd mul parasjagu üheski väljaandes tööd ei ole, siis jagan oma mõtteid tasuta. Võibolla kellelegi pakub huvi.

Võtame ette viimase nädala uudised. Kõige suurem pomm oli muidugi see, et InBank ja Coop, mis on nüüd aastaid koostööd teinud ühise krediitkaardiga, et nad võtavad üle Krediidipanga. Või õigem oleks öelda selle, mis sellest pangast alles on jäänud. Sest iga mõtlev hoiustaja on oma raha sellest pangast välja viinud kõigi nende Venemaa-seoste ja arvete arestimiste peale, mis Krediidipanka on saatnud. Selle, endise Eesti Panga presidendi ja Eesti krooni isa Rein Otsasoni loodud panga ainus ja kõige tähtsam vara on panganduslitsents ehk tegevusluba, mida tänapäeval on päris keeruline saada. Niisiis, sisuliselt ostetakse ära panganduslitsents. Mis tähendab, et Eestis sünnib uus pank, kus töötab omajagu inimesi eesotsas Priit Põldojaga, kes kunagi Eestis Hansapanka juhtisid. Krediidipank pole just päris Hansapank, aga vähemalt algus on tehtud. Ja tekib kolmas arvestatav kodumaisel kapitalil põhinev pank LHV Panga ja Bigbanki kõrval. Kes seda oleks kunagi osanud arvata, eksole, et Hansapanga riismetele tekivad kunagi Krediidipank ja LHV Pank. Kui panete tähele, siis LHV nimest pole H-tähte ära koristatud, kuigi Tõnis Haavel oli üksvahe oma kohtuasjade pärast koguni üle Euroopa tagaotsitav. Lõpuks leiti mees üles Lätist, kus ta olevat olnud päris legaalselt. Lihtsalt keegi ei osanud teda sealt otsida.

Tegelikult on minu soovitus panna nii LHV kui Krediidipank omavahel kokku ja teha üks korralik pank, mingi normaalsema nimega. Siis on vana Hansapanga seltskond koos ja sellest võib midagi lahedat tulla. Ma arvan, et seda tegelikult Nordea juhid kartsid ja sellepärast nad Erkki Raasukese enda juurde meelitasid. Aga esialgu saab ka ilma Raasukeseta hakkama, tal hakkaks nagunii väikses ja kiiresti arenevas pangas igav, ta on rohkem suurte numbrite mees. Mina ootaks uuelt kodumaiselt pangalt seda, et Eestis saaks pangaarveid avada ilma pangakontorisse minemata, selleks on Skype'i näol tehniline lahendus olemas. Ja et muid asju, näiteks PIN-koodi saaks muuta samuti ilma pangaautomaadi taga järjekorras külmetamata. Selle tarbeks võiks olla üks funktsionaalne mobiiliäpp, millega Eesti taibud kindlasti hakkama saaksid. Ja sularahale võiks samuti olla mingi elektrooniline aseaine, mida oleks lihtne näiteks käeviipega ühelt telefonilt teisele üle kanda. See on lihtsalt idee, ärge palun küsige, kuidas seda teostada.

Ühesõnaga, teha üks kodumaine pank, mis on pank. Ja kuhu võiks tulevikus suunata Eesti maksumaksja hoiused, millega praegu nuumatakse Soome ja Rootsi koduostjaid. Aeg oleks Eesti panganduses teha Trumpi ja ohjad jälle enda kätte võtta. Nüüd peaks olema kogemusi ja teadmisi ka piisavalt kogunenud, et ei peaks esimese vile peale minema oma panka müüma. Oma pank võiks olla lisaks muule ka üks pensionikindlustuse sammas nii panga juhtide kui klientide jaoks. Või kuidas?

Teine suurem viimase nädala uudis on see, et valitsus otsustas vaatamata rahva vastuseisule siiski edasi minna Rail Balticu projektiga. Ohh, see on jube asi. Kui mäletate, siis Rail Balticu vajadus tekkis siis, kui Islandil purskas 2010. aastal vulkaan ning tuhapilv liikus üle Euroopa. Paljud lennud peatati mitmeks nädalaks või isegi terveks kuuks. Ja oh seda kiunumist, mis siis lahti läks, kuna Eesti hästimakstud ja ülikõrge enesehinnanguga euroametnikud ei saanud Brüsselist tulema ega sinna mindud. Lõpuks klapiti mitme peale autoraha ja osteti lausa autod selleks, et kuidagi koju pääseda. Ning kiruti Eesti olematut rongiliiklust. Küllap võeti siis valitsusringkondades vastu otsus, et maksku mis maksab, aga tuleb luua rongiühendust Euroopaga. Mis praktikas tähendab siiski ühendust Varssaviga ja mitte eriti kiiret. Asja taga olid Brüsseli ametnikud ja kuivõrd kõik Eestit puudutavad tähtsamad otsused tehakse täna Brüsselis, siis ... Pole raske arvata, miks selline, maksmumaksla mitu miljardit eurot maksev projekt ludinal läbi läks. nagu hästi teame, siis ametnikud raha ei loe. Neil on kogu aeg meri põlvini.

Aga tegelikult ka. Kas on vaja kõike seda jama, mis selle raudteega kaasneb üksnes selleks, et rahuldada paari nädala jooksul mõnesaja ametniku vajadusi, ja seda iga 10 aasta tagant või umbes nii, mil selline probleem võib esineda. Ok, need ametnikud on tähtsad, aga kas nad on ikka nii tähtsad?

Tegelikult oleks ju vaja Eesti-sisesed raudteed korda teha. Need ei kannata praegu mingit kriitikat. Tallinna-Tartu otsa on enam vähemna, aga ülejäänud. Andke andeks. Pisar tuleb silma, kui vaatan, kuidas Võrumaa ettevõtjad ja inimesed ootavad pikisilmi 50 km pikkuse Võru-Valga raudteeühenduse taastamist. Aga seda pole juba aastaid saanud teha rahapuudusel. Seleks ei leita paarikümmet miljonit eurot, et perroonid korda teha. See raudtee tooks igapäevaselt kasu tuhandetele inimestele, kes veel Kagu-Eestisse elama on jäänud, Näiteks Valgast, mis on täiesti Jumala poolt hüljatud piirkond ja kus juba kortermaju kokku lükatakse, oleks hea Võrus tööl käia. Samas Võru ettevõtjatel pole, kust omale tööjõudu hankida. Suurt hulka töötajaid pole nad ise võimelised pika maa tagant kohale vedama.

Kiiret rongiühendust oleks vaja Tallinna ja Tartu ning Tallinna ja Pärnu vahel, aga seal oleks samuti hea, kui on ikka mõni peatus ka vahepeal, mitte nii nagu praegu Rail Balticuga, et on Tallinn ja siis Pärnu ja siis kohe Riia. Mis paganama kasu on Eestile sellisest raudteest. Ma mõtlen päriselt ka!

Praegusel valitsusel oli tegelikult võimalus tulla rahva tahtele vastu ja see Rail Balticu asi ümber vaadata. teha kasvõi lahendus läbi tartu, olemasolevat raudteed kõpitsedes. Oleks saanud mõelda, kas on mõtet miljardeid riigi ja rahva raha magama panna mingile projektile, millest on rahvale ainult kahju, kui arvestada neid kannatusi, mida Rail Baltic endaga kaasa toob. Sisuliselt rajatakse ju uus raudtee läbi sadade inimeste eluasemete, kes peavad oma elukohtadest välja kolima. Ma saan aru, et Euroopast pakutakse selle projekti jaoks raha, aga kas peab ikka kõike vastu võtma ja kõigega nõustma. Kas valitsuse liikmed pistaks ka oma pea ahju, kui selle eest hästi makstakse?