esmaspäev, 30. jaanuar 2017

Soomes toit odavam kui Eestis?

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Need ajad on möödas, kui Eestis oli toit odav. Nüüd, nagu selgub Helsingin Sanomate hinnavõrdlusest, mida vahendab eestinen.fi, on hinnad Soomes langenud alla Eesti taseme. Võrreldes aasta taguse ajaga on toidukaupade hinnad neljandiku võrra langenud. Näiteks kust saab Eestis 500g kohvipaki 1,54 euroga?

Olgu lisatud, et palgad on Soomes 3-4 korda kõrgemad kui Eestis.

22 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Delfis täna mingi hinnavõrdlus toodud soome ja eesti hindade yle ei ytleks ei soomes toit odavam on!

Anonüümne ütles ...

So what? Seda toitu, mis Lidl'is odavalt saab, ei tohiks inimene suhu pistagi. Saksamaal on samuti paljud toidukaubad Lidl'is ulmeodavad. Kuid kes julgeb süüa broilerit, mille kilo maksab 1 euro- steroide ja antibiootikume täis vedel liha, sest lind oma elus liikuda pole saanud ja muskleid tal ei ole.

Tänapäeval inimesed, kellel on sissetulek ehk kes käivad tööl või tegelevad kodus millegagi, mis tagab äraelamise, ei otsi ammu poodidest kõige odavamaid toiduaineid, vaid tervislikke, soovitatavalt mahetooteid. Biomarketid laiendavad oma haaret ja suurte kaubakettide mahetoodete osakond võtab varsti juba pool kaupluse pinnast. Kohvi puhul teeeb teadlik tarbija valiku fair- trading toote kasuks, kus tead, et kasvataja saab õiglase hinna, mitte kapitalist- vahendaja ei rikastu.
Teie, kes armastate võidelda kõige vastu- miks te tahate tootjat või kasvatajat pügada ja kutsute üles inimesi toitma sellist hiidkorporatsiooni nagu Lidl? Ettevõttele, mis ei maksa õiglast palka, õiglast hinda tootjatele- kasvatajatele? Ja lisaks müüb tooteid, mida ei tohiks suhu pistagi.
Kui ma peaksin iga senti peos veeretama, siis teeksin ikkagi targemaid valikuid. Kaunviljad, köögiviljad oma kandi kasvatajatelt. Liha ei pea iga päev sööma ja kohvi ostaks õige toote. Ja ei mingeid Nespressosid(Nestle hiidkorporatsioon ja tohutu saaste kapslite näol) või Lidl'i poolmuidu kohvi!

Irja ütles ...

No kes see selle maailma paavstidega võistelda jõuab :). Rohkem relax-attitude'i toidu suhtes, muidu saad veel maohaavad oma suure fair trade'i poole püüdlemisega. Elu on palju mõnusam, kui võtad vabalt.

Irja ütles ...

Kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis loomulikult eelistame ka meie tavaliselt alati mahetoodangut ja näiteks ka Katariina kohvikust ostame sooja sööki ja saiaksei just nimelt sel põhjusel. Kuna saiad tehakse seal kohapeal ja nad on värsked ning ka paljud toiduained tulevad kohvikuperenaiste oma aiast, nagu näiteks kõrvitsasupi sisse käiv kõrvits, maitseroheline jne. Odavam oleks osta toitu Võrumaa toidukeskuse letist, aga see ei ole nii värske ega ka mahe.

That said, ma arvan, et fanaatiliseks ei ole kunagi mõtet minna, fanatism mis tahes kujul on halb. Vahel võib ka lastega McDonalds'is käia ja Lidl'ist toitu osta. Ja gluteenivabade saiakeste asemel täiesti tavalisi saiakesi süüa :). Ma olen enda puhul täheldanud, et just selline suhtumine - võimalusel mahe, aga vahel "pole vahet" - on kõige tervislikum, kuna sa ei aseta endale ülikõrgeid nõudmisi ja see ongi kõige mõnusam elamise viis.

Inno ütles ...

Kohv on Soomes ka teistes poodides odav. Ja pole see Lidli toit nii kehva midagi. Portugalis sai päris palju Lidlis käidud ja kui konservid kõrvale jätta, on enamus toitu ikka suht värske ja hea.

Anonüümne ütles ...

Fanaatiline ei peagi olema, kuid Lidl'i taoliste poodide eelistamine, mis esialgu võib tunduds hinnavõiduna,teeb ju lõppkokkuvõttes inimesi ja eriti kohalikke tootjaid vaeseks. Lidl'is võib ju värske kaup olla, Saksamaal mõned kiidavad, et hea köògivilja valik. Aga mis selle taga on? Millise hinnaga ostetakse toorainet köögiviljakasvatajalt?Kas näiteks kui pood asub Stuttgardis(täiesti suvaline näide), kas siis kohalik Lidl võtab müüki Stuttgardi ümbruse köögiviljakasvatajate tooteid? Lisaks on see kaubanduskett tihti ajakirjanduses kui ebainimlike töötingimuste ja palkadega asutus. Meie kandis öeldakse, et Aldi'st ostavad pensionärid, Lidl'ist eluheidikud ja sissesõitnud- grupid, keda ei huvita kellegi teise töötingimused või kauba päritolu- peaasi, et on odav.
Kuidas näiteks abirahad Eestis saavad tõusta kui me ise anname parema meelega raha ära näiteks Poola põllumehele või Leedu piimatootjatele?
Fanatismist on asi kaugel, inimesed on sunnitud oma tarbimisharjumusi muutma, kui tahavad muuta maailma 😀 Kas sulle siis Irja meeldib praegune elu ja ma ei mõtle otseselt sinu elu, vaid üldse? Seda saab muuta vaid ise ja kindlasti pole mõtet reklaami teha Lidl' kaubandusketile! Kui nad selle kohvi abivajajatele laiali jagavad tasuta, siis oleks uudis!

Irja ütles ...

Loomulikult ostan ka mina alati võimalusel kohalikult põllumehelt ja kohalikku kaupa - toodud Katariina kohviku näide - , aga ma pidasin silmas seda, et vahetevahel võib ka Lidl'ist osta. Näiteks Lissabonis ostsime sageli Celeiro'st, aga vahel ka Lidl'ist. Täiesti tavalisi portugali peresid nägin seal, nii pensionäre kui peresid väikeste lastega. Sissesõitnuid ei pannud tähelegi ega ka eluheidikuid. Eestiski ostab tavaline inimene hinna, mitte kvaliteedi järgi. Ilmselt on üks põhjus ka selles, et kohaliku kasvataja kaup ei ole kättesaadav, pole turge, ning odavketist saab kauba lihtsamini kätte.

Anonüümne ütles ...

Ohjah, ja siin Eestis on Lidli asemel Maxima see kurjategija, ikka vilets palk töötajatel ja võõramaised juurikad jne blaablaa. Aga - MIS EELIS ON KOHALIKUL?

Rannamõisa ja Tallegi broilerid on kõik puuris kasvanud ja muid meil siin üheski poes eriti ei müüda. Enne jõule olen tibupoegi näinud eiteakust päritolu. Niiet on küll vahe, kas ostad Rannamõisa broileri 1.90 kilo või ostad 2.60. Sama on apelsinide-manariinide-õunte-porganditega. Mis pergli päralt ma peaksin ostma sama kaupa Selverist kallimalt kui ma saan Maximast odavamalt?

Muide, ise eelistan iga kell Poola-Hispaania kurki Luunja omale. Miks? Sest mul on illusioon ja lootus, et Hispaanias kasutatakse talvise kurgi kasvatamisel tibake vähem keemiat kui meil, kuna ilmad on valgemad. Luunja keemilises lahuses kasvanut - no ühe ostad, aga mitte rohkem. Kuigi ega seal suurt vahet vist ei ole...

Mahedaga on aga nii, et mahe peab olema kontrollitud. Lihtsalt turult ostes võid halastamatult petta saada. Ma olen trehvanud rääkima Peipsi sibulakasvatajatega ja tunnen veidi nende hingeelu - vist enamus viskavad ohjeldamatult siinist oma sibulale. Siinine on väetis muidugi ja eriti targad viskavad nii siinist kui umbrohumürki koos, et poleks kaks korda vaja põldu läbi käia.

Ja ma ei tea, mis tulemuse saaks kui teha Kadarbiku või Timmi porganditele keemilist analüüsi ja teha Läti-Poola porganditele. Täitsa põnev oleks teada saada.

Garanteeritult maheda saab vaid ise kasvatades. Teravilja puhul ma siiski loodan, et väga ei anna slikeradada, et pindalad on suured ja seepärast kui ostad poest mahejahu, siis on lootus, et saadki mahejahu. Kuid on võimalik, et ma olen siinkohal lihtsalt naiivne ja ei tunne elu selle kandi pealt.

Hiidkorporatsioonide kaitseks ma ütlen seda, et hiiud hoiavad paljudel naha seljas toore. On kaupu, mida ostan Maximast, ja on kaupu, mida ostan Maksimarketist. Ja on väga hea, et nad mõlemad on olemas.

Anonüümne ütles ...

Hispaania kurk ei kasva mullas ja keegi ei näita talle päikest. Hispaania on Euroopa köögivilja ait, mida tuleks küll nimetada Hispaania suurim sotsiaalne põrgu ja slumm. Almeria ümbrus on lihtsalt katastroof. Nii kaugele kui silm ulatub, näeb ainult kasvuhooneid. võtke ette huvireis sinna, šokk on garanteeritud ja tomati-ja kurgiisu kaob pikaks ajaks.
kõik köögivili Hispaanias kasvatatakse geotekstiili peal, toitelahustes, protsessi juhivad arvutid ja kasvuhoonetes töötavad sõna otsese mõttes orjalikes tingimustes immigrandid. Igatahes tuleb eelistada Luunja kurki, mitte aidata kaasa sellele kõigile Euroopas teadaolevale kuritegelikule tegevusele, millele keegi ei taha lahendust leida.

http://lh4.ggpht.com/-6sEPR-CCBco/UiGe_RYlX5I/AAAAAAAAr7M/--28KE4gl6o/greenhouses-almeria-7%25255B2%25255D.jpg?imgmax=800

Anonüümne ütles ...

Kohv ei ole õige võrdlusmaterjal, kuna Soomes on see klassikaline sisseviskamistoode, olnud aastakümneid. Eestis see nii ei ole. Soomlane on maailmas ka suurim kohvijooja, seega odava kohviga teda lihtne poodi meelitada.

Anonüümne ütles ...

1 link veel

http://english.periodismohumano.com/2011/11/04/the-spanish-cucumber%E2%80%99s-taste-of-slavery-i/

Irja ütles ...

Luunja kurk on minu maitse järgi ka parem kui Hispaania oma, ise ostan Luunja oma.

Triin ütles ...

Minu pere ostukorvi saavad ka fair trade tooted ehk siis eetiline kaubandus on oluline.

Anonüümne ütles ...

Vaat kui hea, sain teada, et Hispaanias on samuti nagu Luunjas. Ma siiski ei usu, et Hispaania köögivili on Hollandist hullem. Suvel on Hispaania tomatil tomati lõhn ja maitse, Hollandi oma on nii suvel kui talvel ikka seesama kalageenidega ristatud maitsetu plönn. Niiet ma usun, et see suvine tomat võib olla põllutomat.

Aga kui kurgil on Hispaanias ka kasvulahus, mis mõte on siis osta Luunja kasvulahuse kurki kolm korda kallima hinnaga? Üks kasvulahus puha, arvutiprogramm juhib. Ja nii patriootiline ma ei ole, et kolm korda kallimalt kodumaise kasvulahuse toodet osta. Siin tulevadki mängu põllumajndustoetused - ühe riigi plönnil on toetus ja teisel ei ole. Kui kvaliteedis vahet ei ole, siis ei saa riik põllumajanduse toetamist ainult vaese teadliku tarbija kukile asetada.

Et Hispaanias töötavad immigrandid? Kas siis oleks parem kui nad ei töötaks ja põletaksid ainult autosid nagu Rootsis ja Saksamaal? Vaikne esmaspäevaõhtu Malmös, kõigest 10 autot pandi põlema - alles lugesin seda uudist.

Anonüümne ütles ...

asi ei ole selles, muidugi on parem, et immigrandid töötavad kui autosid põletavad. Kuid neid immigrante tassivad kasvuhoonete omanikud ise kohale. Odavat põllutomatit Hispaaniast Eestis kindlasti müügil ei ole.
Hispaanias on kõvad põllumajandustoetused, aga inimese ahnusel pole piire...
Lisaks on tapetud maastik, kurat ise teab kuhu suunatakse taimedest ülejāäv väetisekogus, mööda ei saa vaadata ka Andaluusia magevee probleemist ja see on meeletu kogus vett, mis salatikastmisele kulub. Kui palju diislit päevas kulub salati vedamiseks lõunast põhja? Internetis andmed, et päevas liigub 7000 veoautot loode suunas ja 5000 veoautot kirde suunas. Kes suudaks seda atmosfääri paisatud CO2 kogust kokku arvutada? Ka see on avalik saladus, et mitteametlike põgenike sissevedu on organiseeritud nendesamade kasvuhoonete omanike poolt. Järgmine puhkuse sihtpunkt El Ejido??? 🙂 – maailma suurim kasvuhoonete linn ja arvatavasti ka maailma kõige koledam linn ja ehk jõuab siis paremini pärale, et Hispaania salat, kurk ja tomat haisevad orjatöö järgi.
Minu arvates on oluline endale see teadvustada, kellele me tegelikult raha viime, ostes odavaid tooteid.

Irja ütles ...

Nõustun sellega, et Hispaania tomat vähemasti maitseb tomati järele :). Hollandi oma ükskord sõin ja pärast seda - tänan, ei! Mina ostsin muidu Intsu talu tomateid, aga praegu neid millegipärast poes saada ei ole, nii et ostan Hispaania omi.

Inno ütles ...

Minu teada kasvatatakse neid Hispaania tomateid Eestist veetud turba peal. Nii et nad pole nii välismaised ühti. :)

Anonüümne ütles ...

Intsu talu tomatid on sama hüdropoonika peal- lihtsalt ökoloogiline jalajälg on väiksem, ei veeta neid 7000 km kauguselt rekkadega läbi kogu Euroopa.

Inno ütles ...

Jalajälg, khmmm... Kuidas neid Intsu kasvuhooneid köetakse?

Anonüümne ütles ...

See on hea küsimus, aga ei saa välistada, et kasutatakse alternatiiv-energiaallikat. Tegelikult on ju asi lihtne-süüa tuleb hooajalist kraami ja kõik see talvine kurk-tomat on üks suur saaste nii keskkonnale kui inimorganismile.

Anonüümne ütles ...

Nõus, et süüa tuleb hooajalist ja kõige tomatisemad ning kurgisemad on oma aia kurgid ja tomatid.

Ja kui oma veel ei saa, siis on minu eelistus Läti-Leedu-Poola poolpikad või lühikesed kurgid, mullased veel mõnikord, vahet ei ole kus poes. Kui nad on värsked, siis on olnud kurgisemad kui turult ostetud kurgid. Turu üle ma ei imesta, sest kui väiketootja ohjeldamatult siiinist viskab, siis on maitsega jama muidugi.

Mis mind imestama paneb, on Läti-Leedu kurgi-porgandi kvaliteet ja hind. Läti lõunaosas ilm muidugi varem soe, vist see mõjutab. Ja kuidas nad nii odavalt saavad müüa, kas sealsed toetused on siis palju suuremad meie omadest? Poola on iseasi, Poola toetused on suuremad, aga vot Lätit-Leedut ei teagi. Ja need Läti porgandid on mahlasemad ja maitsvamad Kadarbiku omadest. Andku Timmi andeks, aga tema porgandid on mõnikord väga puised, kas see on sort või muld või midagi muud, võta kinni.

Maroko tomat on ka hea, aga seda pole ammu poes näinud.

Inno ütles ...

Maroko tomatid kasvavad samuti Eesti turba peal. :)

Aga mis porgandisse puutub, siis vajab porgand liivast maad, mida siis ilmselt Läti pool on rohkem. Lätis ja Leedus oli veel hiljuti märksa odavam elekter ja gaas, samuti saavad nad rohkem tuua Venemaalt odavat kütust, mis annab maainimestele olulise eelise.