teisipäev, 18. aprill 2017

Vennasvabariigid Eesti ja Kirgiisia


Piisas vaid sellest, kui eile tuli avalikuks, et Kirgiisia presidendi tütar Alija Šagijeva on üles pannud pildid selle kohta, kuidas ta last imetab, kui tänaseks on kõik pildid tema kontodelt maha võetud ja osa kontosid üldse kinni pandud.

Mida see meenutab? Õige! Elu Eestis. Kus enese väljendamine, arvamuse avaldamine, eriti kui jutt on aus, on kuritegu. Kus veendumuste ja arvamuste avaldamisele järgnevad repressioonid. Kus kõik ära killitakse, mis vähegi ametlikust joonest erineb. Mis korda selline asi meenutab? Õige, nõukogude korda. Kust tulevad, mis seal salata, nii Eesti kui Kirgiisia. Kus elu meenutab elu koonduslaagris ja kust võrreldes nõukogude ajaga on inimestele antud võimalus vahepeal väljas käia.

Olgem ausad, Kaur Kender võeti ju pihtide vahele samuti tema Nihilisti arvamuste, mitte aga mingi pseudo-erootilise kirjutise pärast, milliseid on terve internet täis. Läänemaailmas oleks sellele järgnenud üldrahvalik mäss ja meeleavaldused, valitsusväliste organisatsioonide toetusavaldused, aga Eestis kannatatakse see asi vaikselt ära, neelatakse alla nagu mõru pill, sest kõik teavad, mis saab, kui süsteemi vastu minna.

Ma võiks siia veel ühte koma teist lisada ja midagi veel arvata, aga ma tunnistan, et ma ei julge. Ma olen hirmul vabas Eestis. Ja ma arvan, et ma pole sugugi ainus.

Kes seda oleks veel paarkümmend aastat tagasi osanud ette näha, eksole.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas te oleks ehk nii lahked ja selgitaks mulle üht pisiasja. Miks peaks oma arvamust ilmtingimata avalikult presenteerima, mis sellest muutub? Mul on kahtlemata samuti terve hulk isiklikke eelistusi, aga see ei tähenda, et ma neid teistele mingil viisil peale suruksin - no milleks? Ma ei viitsi isegi oma blogi teha - mis ma sellest ise saaksin?
Ja omaenese kodus arvan millest iganes nagunii mida tahan. Kui vaja, siis ka väga ebakorrektselt.

Seega mis on avaliku rahulolematuse mõte? Seal on hea, kus meid ei ole? Aga kui asi on tõsine, siis välispass, kohvrid ja minema.
Eesti on ilmselgelt nagunii omadega läbi.

Inno ütles ...

Ega lihtsal inimesel polegi vaja mingit arvamust avaldada, seda keegi ei ootagi. Aga laiemalt ühiskonnas tuleneb innivatsioon ja muu areng just neist arvamustest ja hulludest ideedest. Julgusest arvata ja mõelda. Sellepärast üritati NLiidus mahajäämust just Glasnosti ehk arvamusvabadusega korvata, aga vanameelsetel ei pidanud närvid vastu, nad tahtsid teha riigipöörde, aga see kukkus läbi ja tekkinud segaduses lagunes terve NLiit laiali. Selles on süüdistatud Gorbatšovi, aga tegelikult lagundasiud NLiidu putšistid eesotsas toonase NLiidu kaitseministri Dmitri Jazoviga.

Eestist armastatakse rääkida kui Põhjamaast, aga Põhjamaades on ühiskonna alustala just seesinane arvamusvabadus ning solidaarsus, mida Eestis üldse ei ole. Eesti on täielik Põhjamaade vastand, siin valitseb sotsiaalne darvinism, kus arvamused tallatakse jalge alla ja nõrgemaid ning väetimaid kasutatakse ära, sellepärast pole 25 aasta jooksul ka mingit arengut olnud. Nõuka aja lõpus ja Eesti iseseisvuse alguses oli mõni aasta arengut ja vabamat aega, kui poliitvangid lahti lasti ja inimestel lasti rääkida, aga see aeg ei kestnud kaua. Tiit Madisson pandi varsti jälle oma mõtete pärast trellide taha. Eestis represseeritakse jälle inimesi nende vaadete pärast. Ühiskond toppab ühe koha peal, nii nagu see oli nõuka ajalgi. Eestit ei saa kuidagi pidada Põhjamaaks, Eesti on tüüpiline endine nõukogude liiduvabariik koos oma suuremate ja väiksemate hädadega ning karta on, et selleks ka jääb lähematel aastakümnetel.

Anonüümne ütles ...

Mitte et "karta on" vaid ilmselgelt jääbki. Arvamusvabadust ei suru Eestis alla ju mitte ainult valitsus, vaid ka mitmesugused muud rühmitused - tavaliselt küll oportunistlikust motiivist tingituna, aga siiski. Isegi märgatav hulk Eesti elanikkonnast lõugab kõige kallal, mis ei meeldi või millest nad aru ei saa.
Vanasti öeldi, et tühi tünn kõmiseb ikka kõige valjemini. Peab paika küll.
Ma rohkem ei viitsi. Välispass on juba käes.

Inno ütles ...

Nojah, Stalini kollektiivne karistamine mõjub siiamaani. Nagu sõjaväes, kus ühe sõduri üleastumise tõttu kannatab terve jagu. Hiljem hoiatakse ühiselt silma peal, et keegi korda ei rikuks. Üks osa ühiskonnast represseeriti ja viidi ära, et teistes hirmutunnet tekitada ning panna ühiskond ennast ise kontrollima. See süsteem toimib siiamaani ja ilmselt jääbki nõnda toimima.

Anonüümne ütles ...

Kirgiisia ei muutu iialgi peenrahaks saksa ja vene tehingutes. Eestiga on seda ilmast-ilma juhtunud. On kordumas Aadu-aegne seis. Inglisannn tõmbubki juba nn euroliidust kõrvale - järjekordne kokkulepe Euroopa jagajate vahel on tulekul.

Inno ütles ...

Väga huvitav tähelepanek. Tõepoolest, kõik kordub.

Anonüümne ütles ...

Aadul oli ka ju mitmekiiruseline Euroopa. Perifeeria rahaks oli ost- mark. nüüd peab ida-eurooplane kordades rohkem härrasrahva heaks tööd tegema kui sakslane, et oma € kätte saada.