KATEL HAKKAS SUITSEMA!

 See hetk, kui katlast suitsu hakkas tulema, oli päris ehmatav :D Aga lõpuks tuli ikka armas sinine loomake välja :D Muidu oli Hispaanias selle mänguasja hind 90 eurot, aga Portugalis Pingo Doce'is oli soodusmüügis 40ne euroga :) 

Eestis on hind 120 eurot, soodushind 100. No 100 euro eest ma ei ostaks, aga 40ne eest küll :D Tegu siis Magis Mixies maagilise udulise pajaga, kus sees roosa või sinine plüüsist mänguasjake :) 

ISADEPÄEV!

 Meie peres on traditsioon alustada kõiki tähtpäevi ning tähistamisi nii nädal aega varem. Sünnipäevad algavad nädal aega varem ja kestavad nädal aega kauem, sama lugu isadepäevaga :D Ja kui on kellegi tähtis päev, siis saavad kingitusi kõik, mitte ainult päevakangelane :D Isadepäeva puhul näiteks sai kinke issi (ehk valis endale poest riideid, mida tal vaja oli), aga ka lapsed. Issi ostis nimelt tüdrukutele eile Pingo Doce'i mänguasjade soodusmüügilt lemmikmänguasju, mille peale hõisati rõõmsalt: "Issi on kõige parem issi kogu maailmas!" 

Meie jälle ostsime issile mitu torti, sest kui juba, siis juba :D Ja tordisöömisega hakkasime pihta juba täna! Siin üks tortidest. Ananassi-kookose oma :) 

KUIDAS PÄRAST RASKET HETKE ELUS EDASI MINNA

Üks sõber kirjutas, et imetleb mu oskust ka rasketel aegadel nalja visata. Ma siis natukene kirjutan, kellet ma seda õppinud olen :) 

Oma isalt :) Ta oli kaheksa aastat Vorkutas ning üks päikselisemaid inimesi, keda ma tean. Kui ma tema peale mõtlen, siis mul tuleb esimese asjana meelde tema naeratus, mis oli nii suur ja soe, et isegi tema silmad naersid. 

Isa ütles, et mõtles seal kaugel, kus talviti möllas purgaa (tugev lumetorm ja -tuisk Siberi põhja- ja idapiirkondades) ning võis olla lausa miinus 50 külmakraadi: ma ei hakka halama, vaid võtan igast hetkest parima. Mis ta tegi? Õppis kiiresti selgeks vene keele ning pääses nii metsatöölt kontoritööle. Kasutas vaba aega lugemiseks. Luges seal läbi terve maailmakirjanduse klassika - mida tutvustas pärast ka mulle :) Kirjutas romaani, mängis orkestris, osales teatritegevuses. Ja pärast, kui tagasi tuli, ei hakanud ka norutama. Ei öelnud, et vaene mina. Kui palju mulle on liiga tehtud. Läks hoopis tagasi ülikooli, otse rektor Minna Klementi jutule, ning palus naeratades, et teda ülikooli tagasi võetaks. 

Võetigi :) Ja nii õppis ta koos endast kümme aastat noorematega metsandust EPAs edasi :) Kõrgendatud stipendiumile. Ehk siis pani mineviku selja taga ukse pauhti kinni ning läks elus rõõmsalt edasi.

Ehk - nutta võib ning peabki, aga ainult korraks :) Nutad ära ja siis... TÄISKÄIK EDASI!

ENESETUNNE

Sõbrad helistavad ja on hästi armsad. Küsivad, kuidas on mul enesetunne. Pisar tuleb silma, kui mõtlen sellele, kui toetavad kõik on olnud. Mitte ühtegi halba sõna pole öeldud. 

Täna on juba parem. Teisipäeval olin veel väga nõrk ning väsisin juba pärast väikest kõndimist ära. Korraks tekkis isegi nõrkus ja Inno ütles, et ma olen näost valge. Puhkasin siis ning läks paremaks. Temperatuur oli 36, 2. Eile niisama. Täna enam nõrkust ei ole ja verejooks on ka pea lõppenud. Ärkasin reipalt. Lapsed ronisid hommikul kaissu ja mängisime kohe mõnuga :) 

Mul on hea meel, et seda kõike jagasin, sest sain ka ise teada seda, mida enne ei teadnud. Nimelt et ma pole ainus, kellega selline asi on juhtunud. Või noh, loomulikult on selline asi juhtunud paljude teiste naistega, aga ma ei teadnud, et see on juhtunud NII PALJUDE naistega minu tutvusringkonnas. Ühe minu sõbrannaga. Ühel tuttaval lausa kaks korda. Ja kõigil, kellega see on juhtunud, on pärast seda laps või lapsi sündinud.

Ehket jah! See ei ole maailma lõpp :) Nii tore on seda teada. Me peaks rohkem üksteisele sellistest asjadest rääkima. Sest rääkida on valus, ma tean seda ka ise. Mul oli pärast Juuli diagnoosi ka metsikult valus rääkida, kuna ma kujutasin ette, kuidas kõik näitavad mu peale näpuga ja loetlevad üles asjad, mida ma valesti tegin, et seda kõike ära teenida. Nüüd kujutasin sama ette.

Aga ei midagi sellist :D Kõik olid nii toetavad. Sain headest sõnadest nii palju jõudu juurde, et olen täiesti veendunud - see kiirendas mu paranemist. Kui halb energia vajutab sind seda vastu võttes maadligi, siis hea energiaga on täpselt vastupidi - ta tõstab sind taevastesse kõrgustesse ning annab supervõimed :) 

KATKEMINE

Eks ma seda kartsin, et see mu läinud esmaspäeval alanud väike veritsemine hästi ei lõppe. Mingeid valusid mul küll polnud, aga hinges oli kuidagi halb tunne. Seepärast läksin ka kahe päeva päeva pärast Portugali haiglasse kontrolli. Arst vaatas mu üle ja ütles, et tema verd ei näe ning kõik peaks olema korras. Tõsi, ta ei kuulnud lapse südamelööke, aga kuna nii vara neid kuulda ei pruugigi, siis ohtu ta ei näinud ning soovitas mul lihtsalt füüsilisest pingutamisest hoiduda. 

Seda ma tegingi. Puhkasin kogu ülejäänud nädala ning jalutasin vaid toas ning aias. Ega kaugemale poleks jaksanudki jalutada, sest jõud kadus juba väikese tegevuse järel. Inno tõi mulle voodisse süüa ja tegi kõik ette-taha ära. Sõin tortillasid :) 

Esmaspäeval, täpselt nädal pärast väikese veritsuse algust, algas aga suur veritsus. Ehmatasin sellest loomulikult väga ära - mis toimub, arst ütles ju, et kõik on korras? Valusid polnud mul endiselt, lihtsalt suur nõrkus oli. Ühel hetkel ei olnud aga enam kahtlust - see rasedus lõppes. Õnneks kulges see siiski minu jaoks kergelt ning täna, kolmapäeval, tunnen ma end juba - imekombel - väga hästi. Isegi paremini kui enne rasedaks jäämist.

Kurb on muidugi, aga üks põhimõte, mille järgi me Innoga alati oleme elanud, on see, et me ei takerdu mitte kunagi ebaõnne. Lihtsalt vaatame sellele hetkeks otsa, noogutame, võtame siis käest kinni ning liigume elus reipa sammuga edasi. Täpselt nagu me ei hakanud pärast Juuli diagnoosi küsima, KES või MIS on selles ikkagi süüdi, ei tee me seda ka nüüd. Mul oli seitsmes nädal ning see ongi kõige tavalisem katkemise aeg - kuues kuni kaheksas nädal. Ja kõige tavalisem katkemise põhjus on lihtne - kas loote väärareng või mõni ema põetud viirus. Kui väärareng, siis selle vastu ei saa, tuleb loodust usaldada, ning kui viirus, siis ka sellega tuleb leppida - inimene ei saa elada kotis :). Kuna arst südamelööke ei kuulnud, siis võis väike embrüo olla surnud juba tükk aega tagasi. Või polnud ta elule ärganudki.

Tuleb imetleda laste elutervet pragmaatilisust :) Roosi oli alguses väga kurb, et emme kõhus suri ära tema väike õde. Kuuldes, et tegu võis olla ka poisiga, oli ta aga väga rõõmus ja ütles, et väga tore, nüüd võime saada tüdruku. Veel parem, kui kaksikud tüdrukud!
Väga õige attitude. Ei mingit haletsemist ega nutunägusid! Nüüd keskendume kaksikute tüdrukute saamisele :D Sest nii ta on - iga lõpp on ühtlasi algus ning ring algab uuesti. Meie oleme valmis ning võtame kõik lapsed, kes meie poole saadetakse, rõõmsalt vastu :) 

Nüüd aga puhkan ning taastun. Inno tõi mulle eile poest nii palju head süüa, et silma võttis kirjuks. Roosi joonistas mulle mitu ilusat pilti. Väike Ella, kes on ju ikka veel alles kahene, tuli kaissu tudule. Kui sinu ümber on nii palju armastust, siis on võimatu olla kurb.

Ärge teie ka olge. Maailmas on nii palju kurbust praegu, palju suuremat kurbust kui see, ja sellele ei ole mõtet kaalu lisada. Parem elame ja tähistame elu. Ning elame suurelt ning stiilselt edasi :) 

RASEDUSPÄEVIK (7ndl). TORTILLAD!!!!!!!!!!!!!!!

TORTILLAD!!! Inno jooksis juba vara hommikul poodi ja naases uhkelt kahe tortillaga. Lisaks muidugi palju muud kraami, aga mind see muu kraam üldse ei huvitanud. Mind huvitasid tortillad. Inno soojendas mulle mitu tükki üles ja ma sõin kahe suupoolega. Peale lõikus küüslauku - mul on praegu mingi viirus ilma palavikuta, aga nohu, külmavärinad ning lõualuuvalu, nii et tuleb kasuks. 

Inno ise sööb bacalaod ehk turska, mille poole mina ei suuda vaadatagi. Isegi nuusutada ei saa, süda läheb pahaks. 

Nii et tänane päev on igati korda läinud. Kõht on täis, meel on hea, mida veel oskad tahta. No viirusest võiks lahti saada, aga siin aitab ilmselt ainult puhkus. Ja palju küüslauku :D

Pilt tortillast ka! Ahjaa, maksab see siin Hispaania poes 2. 50 ehk maru odav.