KUUUUUUUUUUUUM!!!!!!!!!!!

KUUM!!! Meie termomeeter just praegu, kell 13: 58 :D Õhtuks lubab 35. No vähemasti kraad vähem kui eile, eile lubas 36 :D 

Inno käis Roosiga hommikul kell kümme poes, kuna see on ainus aeg, kui kannatab väljas käia, aga juba siis oli väljas 30 kraadi.
Nüüd pikutame ja peame siestat nagu siin tavaks. Inno ostis poest paella tegemise materjali (riis, mereannid, safran) ja tegi meile suure pannitäie paellat. Hirmhea. Küll on ikka hea, kui mees kokkab. Minu emal oli ka lukselu - isa tegi kogu aeg köögis, põll ees, süüa. Ta jäi 60-aastaselt pensionile ja mina olin siis alles kümnene. Ema pidi pärast ainult nõus ära pesema. Mul pole ka nõudepesu vastu midagi :D 

Isa firmaroogadeks olid igat sorti liharoad, eriti hästi kukkus tal välja romstek. Mäletan siiani selle maitset. Ja pärast küpsetas ta veel plaaditäie saiakesi või õuna- või rabarbrikooki. Oma aia õuntest või rabarbritest. Mu sõbrannad jumaldasid mu isa küpsetisi ja seepärast oli meil laua taga alati hästi palju sööjaid :D 

Sedasi. Nüüd on kõht täis, no mõni arbuusitükk ehk mahub veel sisse. Kuis teil? Surete palavusest või peate veel mõned päevad vastu? 

VALMISTUME ELLA SÜNNIPÄEVAKS!

Tundub, et see aasta tuleb Eestis jälle soe ning päikeseline jaanipäev. Väga vahva! Meil siin on ka kuumalaine tulekul. Täna on veel 31, aga homme juba 36 ning ülehomme 38 (!!!) kraadi. Õnneks meil on konditsioneer :D 

Laupäeval on Ellakese sünna ja siis on 36 kraadi. Pidu koos sõpradega tuleb pühapäeval, siis õnneks "vaid" 31 :D Roosi korraldab õekesele basseinipeo koos veeleludega, mida ta tema jaoks nüüd juba pikemat aega varunud on. Meil on olemas lastebassein väikestele, hulk veepüstoleid, ujumisrõngaid ja igat sorti muud kraami. Kingitused peitsime aegsasti ära ja Ella neid õnneks üles otsida ei oska. Põhikingituseks on palavalt igatsetud Peppa jooksuratas. Ella sai eile lahasest lahti (hurraaa!) ja võib nüüd muretult ratta selga hüpata. Nii et ootame aga pühapäevast pidu, kui Roosile ja Ellale tulevad külla nende siinsed sõbrad :) 

Pildil Ella veel lahasega, alates eilsest seda enam ei ole. 

KUIDAS VENELASED LÄÄNE ÜLE MÄNGISID EHK HÜVASTI, RELVAD

Praegu Ukrainas toimuvat vaadates ei tea, kas nutta või naerda. Kuidas lääs end sedasi haneks püüda lasi? Kõik see tehnika, kõik need relvad, mis kõigepealt meeletute jõupingutustega hammaste vahelt välja kisuti ja siis kiiduavalduste saatel Ukrainasse saadeti, lendavad seal nüüd kurvalt ja kuulsusetult vastu taevast. Sest Venemaa on toonud välja oma võimsamad relvad, mida ta siiamaani on säästnud. 

Mind hämmastab ja samas kurvastab (aga mis sest kasu?) Lääne liidrite, sealhulgas Eesti omade, pimedus. Kuidas on võimalik, et endalt ei küsitud - miks Venemaa võimsamaid relvi hoiab, miks ta neid juba sõjaväljale ei too? Kas tõesti arvati, et Putin on loll? No vot siis on mul teie pärast tõsiselt kurb. Juba Sun-Tzu pani südamele, et oma vastast EI TOHI ALAHINNATA.

Lääs ja ennekõike Lääne poliitikud on seda aga teinud. Tohutult Venemaad alahinnanud. Nüüd on tagajärjed käes - Venemaa liigub Ukrainas võidult võidule ning Ukraina vasturünnak löödi mängeldes tagasi.

Oleme palun, ausad, eks. Eesti meedia sõjapropagnada on juba nii vastik, et ajab öökima. Valetatakse suure suuga, ühe kaotused tõlgendatakse võitudeks ning teise võidud kaotusteks. 

Aga samas on tõde näha nii selgesti, et silmadel hakkab vaadates valus. Ukraina on seda sõda kaotamas ning lääneriikide senine taktika - saadame relvi ja moona - on läbi kukkunud. 

Venemaa taktika oli teine. Venemaa näitas end sõja alguses nõrgana ning Putin surijana. Siis kõik hõiskasid - vanaraud, vanaraud, Putin kohe suremas! Keegi ei küsinud - aga äkki Venemaa lihtsalt teeskleb nõrka? Äkki tal on pikem plaan? 

Ja nüüd me näemegi, miks Venemaal oli vaja nõrka teeselda. Et lääs kõik oma relvad Ukrainasse ära saadaks. Nüüd heidab Venemaa endalt nõrkuse keebi ning paljastab oma tegeliku, hirmuäratava jõu.
Ma ei oska seda millegi muuga seletada, kui et läänel on praegu masendavalt rumalad juhid. Mitte ühegi Euroopa riigi eesotsas ei seisa juhti, kes suudaks mõelda strateegiliselt, pikalt ette. Kas pole kohutav perspektiiv? Praegused juhid mõtlevad umbes nii: "Uihh! Aihh! Appiiiiii! Mis me nüüd teeme, mis me nüüd teeme? Saadame veel relvi! Kus on relvad? Ah pole? No ostame juurde! Miljardi eest!" 

Et jah. Näis, mida need tarkpead Viulniuse tippkohtumisel otsustavad. Aga ma ennustan, et pärast katkume kõik juukseid ja kiristame hambaid. Ja venelased naeravad, sest neil õnnestus taas lääs üle mängida.

Mis on džuudo kuldreegel? Kasuta vastase tugevust tema enda vastu. Just seda on Venemaa siiamaani edukalt teinud. Ja meie - eestlased eesotsas - maksame selle kõik oma elatustaseme languse ning võimalik, et ka eludega, kinni. Sest Lääne-Euroopa on enne Venemaale alla vandumist valmis sõdima viimase idaeurooplaseni.