pühapäev, 30. detsember 2007

Üks põnev tagasiside Delfi naistelehes ja minu vastus

Delfi naistelehes oli selline sissekanne:

Vennad Tühismaad ei suuda muud moodi elus ette tulevaid probleeme lahendada kui hakkavad teisi enda isikliku sopaga üle kallama.
Inno kirjutas kunagi et talle meeldis enesele rusikat pärakusse suruda, sittumise ajal onada jne ning kui õhtuleht teda seeperale perverdikd ja enesepilastajaks (sry kuid anaalfisting paistab üsna pilastav) nimetas leidis et õhtuleht on teda solvanud!

no kurat küll, kui sa ikka kirjutad näitsk et sind erutavad seksuaalselt 5 aastased lapsed ning saad seepeale pedofiiliks nimetatud ei ole vist tegu ainult solvanguga.

seetõttu ei võta mina tõsiselt mitte ühtegi selle paarikese kirjutatud jutukest - nad väänavad tõde ja esitavad seda endale sobivas valguses hullemini kui keskerakond.

minu esimeses lõigus olevat teksti pole nende kommentaariruumis kordagi avaldatud (ei sobi ju enda esitatava kuvandiga) ehkki olen seda vähemalt 10 korda postitanud.

Ja minu vastus:

Laias laastus võib öelda nii: kui kirjutad enda kohta, kirjuta mida iganes, teiste kohta kirjutades pead olema veendunud, et see on tõsi. Pead suutma selle ära tõestada. Sest teise kohta kirjutatud tõndamata halvustav jutt on seaduse järgi laim, mille eest on võimalik nõuda kahjutasu.

Politsei ei tule pedofiile mingite jutukeste põhjal kinni võtma, neil on vaja konkreetseid tõendeid. Kui ei suuda tõestada, siis tuleb vastutada vastavalt seadusele, laimu ja solvangu, tekitatud moraalse kahju eest. Kui palju on politsei ohvritele hüvitist makstud, miljoneid kroone!

Ja see, mida üks või teine on enda kohta kirjutanud, mõnes ajalehekommentaaris näiteks, pole mingi tõend või alus laimamiseks. Sest üks inimene võib eksida, ka enda kohta kirjutades.

Samuti pole tõend ilukirjanduslik tekst, raamat või blogi, mis on oma olemuselt veel avaldamata raamat. Jätke see omale juba ükskord meelde!

Küll on kohtus tõend ajalehes ilmunud, teiste kohta kirjutatud ajakirjanduslik tekst, sest ajakirjandus pretendeerib tõele, seal kehtivad oma reeglid, infot tuleb kontrollida mitmest allikast, ja muud sellist. Kui ilukirjanduslik tekst oleks tõend, peaks pooled kirjanikud vangi pandama. Mis ei tähenda samas, et see, mis raamatutes või blogides kirjutatud, oleks vale. Sest kirjanikud võtavad palju asju elust enesest. Aga kirjutatu pole piisav põhjus, et kirjanikku vangi panna, teda avalikult laimata. Kirjanik saab tagatipuks alati öelda, et mõtles kõik välja, mida kirjutas.

Ehk, SLÕhtuleht oleks pidanud teistest, kolmandatest, neljandatest allikatest saama kinnituse, või muul moel tõendama, et ma olen enesepilastaja. Ja Postimees oleks pidanud saama kinnituse, näiteks haiglast, et olen seksihull. Ja kuni seda kinnitust pole, ei saa minust niimoodi kirjutada, kuigi tahe võib olla suur. Ja kui siiski kirjutatakse, siis tuleb vastutust kanda.

Postimees ja SLÕhtuleht on nagu Eino ja Vello, teisi kottida ja solvata on tahtmine suur, ahnus on kah suur, aga kui vastutama peab hakkama, siis pole tegijaid kusagil, siis on jänes põues.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

See on nüüd puhas demagoogia, häbi teile.
Te ei kaeba ju neid väljaandeid kohtusse. Te mängite märtreid, et teid on solvatud. Justnimelt SOLVATUD. Kuid kui Inno kirjutab oma intiimseimatest tegevustest, fantaasiatest ja jumal teab millest veel toorelt otseses ja kompleksivabas võtmes, siis peab ta ka arvestama sellega, et enamusele inimestest on see väga vastumeelne. Ma ei pea siin isegi silmas tegevust vaid selle avalikku eksponeerimist. Toomik saab siiani oma junni eest purgis rahvalt võtta (ka te ise olete sellel teemal sõna võtnud) kuigi situme me ju kõik, noh ja saate võtta ka teie. On ju iseenesestmõistetav, et sellisel provokatiivsel ning sihikindlal tegevusel on ka vastukaja. Ja pole midagi imelikku kui see vastukaja kõlab ka ajalehtedes. Või arvate, et teatri-, muusika- ja kunstikriitika ei puuduta kedagi? Et negatiivsed raamatuarvustused ei lähe kirjanikele korda? Et poliitikuid ja teisi avaliku elu tegelasi üldse ei puuduta kuidas neist räägitakse?
Villu Reiljanist kirjutatakse kui korruptandist sest ta on selleks korduvalt põhjust andnud. Savisaarest kirjutatakse kui mahhinaatorist sest ka tema on aastatega end sellisest küljest näidanud. Ja Innost kirjutatakse kui perverdist sest ta ise eksponeeris ja eksponeerib oma perversseid fantaasiaid avalikult.
Piltlikult öeldes - avalikult laiata kuidas sa rusikat endale persse pistad ja sittudes onaneerid julged kuid inimeste arvamust sellisest tegevusest ning selle tegevuse eksponeerimisest kuulata ei julge?

Inno ütles ...

Ise oled paras demagoog.
Ja ma kaebasin küll väljaanded kohtusse. Nii Postimehe kui SLÕhtulehe.

Aga mis neisse junnidesse puutub, siis ongi Eesti kultuuriliselt väga mahajäänud, nagu Soomegi. Siin pole olnud renessansi haisu, muust rääkimata, elatakse kuskil sügavas keskajas oma väärtushinnangute poolest. Ehk selles hetkes, kus siin mehed maha löödi ja naised vägistati ning aeti sunniviisiliselt kirikusse palvetama. Täitsa õige on võrdlus, et Eesti on Euroopa Setumaa, kus naised laulavad oma laulukesi, vaatavad kõigele teistsugusele kõõrdi ja meestel on kõigest pohhui ning joovad hirmsal kombel. Ime veel, et Toomiku ja minu suguseid tuleriidale ei aeta. Sest see oleks meile paras! Õnneks kaitsevad meiesuguseid väärakaid euroopalikud seadused.