Sitad mehed need reformierakonna mehed. Nende toetus väheneb, oi kuidas väheneb, päevade, tundide, minutite ja sekunditega väheneb... IRL-i oma aga tõuseb! Jaa. Istuvad ja mõtlevad siis reformierakonna mehed. Ingrid Tähismaa annab ka natukse nõu ja - välja mõtlevad. Heihoo! Aga blokeerime kõik irl-i plaanid, ütleme igaljuhul ei. Ei, ei ja veelkord ei. Vaatame, mis nad siis teevad. Hähää.
Kõige selle taga on hirm valimistel hävida. Pronksiöös kangelasena tõusnud koeraässitaja Näksipi populaarsus on langenud drastiliselt. Rein "Vangi!" Lang ja Jürgen Ljubobratets-Ligi oma nõunik-armukestega. Uljas eesti keelt mitte rääkiv naisepeksja Gritskov. Ja nõnna edasi. Ega selline lõhkumine ja laamendamine rahvale ju meeldi. Ja siis veel Jõksi lahti kangutamine, ai-ai-ai. Ja töölepingusäädus, mida küll truult kaitses Ansipi sõbramees Kadastik, kellega sagedasti koos saunas käiakse. Aga ikka. Rahvale selline lõhkumine ja laamendamine ei meeldi. Ullikest meenutav president, kes tantsib kui tsirkusekaru reformierakonna pilli järele. Kõiksugu afäärid ja afäärikesed, mis ju kajastamist leidnud ka seesinatses blogis. Kõik rahval värskelt meeles. Aga ega valimised ei ole seitsme maa ja mere taga. Ikka aastakese pärast. Tarvis sestap valmistuma hakata. Koerad, khm, kallale lasta, kui sedasi väljenduda tohib.
Esimesed koerad lasi Näksip niisiis lahti. IRL-i peale. Aga te seal irl-is, hoi, olete tublid ja targad poisid. Inno ja Irja toetavad teid (Irja toetab tegelikult küll Edgar Savisaart, aga see on teise jutu teema). Andke vanadele peksa. Tegelt ka. Kloppige vanadest tolm välja ning me garanteerime, et te võidate kov-d Tartuga eesotsas.
Vanad on tegelt idikad, ei jõua enne eest, kui teie olete neil turjal. Vanadel on küll nõukanõksud, aga hoi, irl-poisid, nende nõukanõksude ajad on möödas. Ja rahvas teab seda. Rahvas pole loll, oo ei, nagu vanad teinekord arvama kipuvad. Rahvas on õite tark. Nii et selg sirgu ja malakad kätte. Mis nad siis tulevad siia meie õue peale sigatsema, eks.
Reform teeb nii, sest on kabuhirmul. Suured (laine)jänesekõrvad on reformil peas. Ja need paistavad juba jubehästi välja.
laupäev, 16. veebruar 2008
Bonnieri kõrvale astub Kakatriibu-auhind
Rahvas on rääkinud.
Tervelt 242 teist leiab, et EEL tegelinski Riivo Sinijärv ei ole talle peatselt antavat teenetemärki väärt. Pelgalt 61 leiavad, et ta seda siiski väärt on.
Küllap on osalt põhjus Riivo minevikus ja teisalt selles, kuidas ta käitus Anna-Maria Galojaniga, käivitades temavastase jõhkra meediakampaania, mille õnge läksid kõik "väärikad" ajalehed Eesti Ekspressiga eesotsas ning mis jätkub siiani (Eesti Pävalehe uhuudis, kus kirjas, et Galojan kulutas toidule 50 tuhhi).
Vat siis selliseid uhuudiseid toodab meie meedia. Hans H on ilmselt kuskil koomas ega tea maast ega ilmast, saati siis sellest, mis teevad tema alluvad ara ning võimutruu Priit Hõbemäega eesotsas. Ja Kadastik on Ansipiga saunas.
Meedia on tõega võimu sabarakk. Siit tekkis muide huvitav idee. Hakata täpselt vaatama, millised need meie eesti ajakirjanikud siis täpselt kirjutavad kõige võimutruumasid lugusid. Kes kõige rohkem võimu (siis Reformi) perset lakub? Kel keel kõige sitasem?
Armsad lugejad! Taaskord pöördume teie poole. Palun saatke meile kandidaate, kes meie ajakirjanikest võiks kandideerida uusima küsitluse "Kõige persepugejalikum ajakirjanik" tiitlile. Põhjendage ka, miks. Tooge ära viited-lingid neile artikliltele, mis on olnud kallutatud ühe või teise võimupartei kasuks. Pärast koostame nimekirja, heihoo! Sellist võistlust pole varem korraldatud. Teeme ajalugu.
Ehk siis. Kõige persepugejalikum ajakirjanik saab omale austava tiitli KAKATRIIP, mis vastandub BONNIERILE, mida saab kõige parem uuriv ajakirjanik. KAKATRIIBU austava tiitli pälvinud ajakirjanik saab meie poolt suure pudeli Törley shampust. Osalege selles põnevas aktsioonis, armsad lugejad! Saatke nimesid ja vihjeid!!
Tervelt 242 teist leiab, et EEL tegelinski Riivo Sinijärv ei ole talle peatselt antavat teenetemärki väärt. Pelgalt 61 leiavad, et ta seda siiski väärt on.
Küllap on osalt põhjus Riivo minevikus ja teisalt selles, kuidas ta käitus Anna-Maria Galojaniga, käivitades temavastase jõhkra meediakampaania, mille õnge läksid kõik "väärikad" ajalehed Eesti Ekspressiga eesotsas ning mis jätkub siiani (Eesti Pävalehe uhuudis, kus kirjas, et Galojan kulutas toidule 50 tuhhi).
Vat siis selliseid uhuudiseid toodab meie meedia. Hans H on ilmselt kuskil koomas ega tea maast ega ilmast, saati siis sellest, mis teevad tema alluvad ara ning võimutruu Priit Hõbemäega eesotsas. Ja Kadastik on Ansipiga saunas.
Meedia on tõega võimu sabarakk. Siit tekkis muide huvitav idee. Hakata täpselt vaatama, millised need meie eesti ajakirjanikud siis täpselt kirjutavad kõige võimutruumasid lugusid. Kes kõige rohkem võimu (siis Reformi) perset lakub? Kel keel kõige sitasem?
Armsad lugejad! Taaskord pöördume teie poole. Palun saatke meile kandidaate, kes meie ajakirjanikest võiks kandideerida uusima küsitluse "Kõige persepugejalikum ajakirjanik" tiitlile. Põhjendage ka, miks. Tooge ära viited-lingid neile artikliltele, mis on olnud kallutatud ühe või teise võimupartei kasuks. Pärast koostame nimekirja, heihoo! Sellist võistlust pole varem korraldatud. Teeme ajalugu.
Ehk siis. Kõige persepugejalikum ajakirjanik saab omale austava tiitli KAKATRIIP, mis vastandub BONNIERILE, mida saab kõige parem uuriv ajakirjanik. KAKATRIIBU austava tiitli pälvinud ajakirjanik saab meie poolt suure pudeli Törley shampust. Osalege selles põnevas aktsioonis, armsad lugejad! Saatke nimesid ja vihjeid!!
Nüüd on siis selgunud ka Kroonika seksikaimud
kes, nagu kirjutab Postimehe veeb, olid Jürgen Veber ja Ines Karu (meie bloogi küsitluse seksikaimad olid Mirtel Pohla ja Dag Hartelius).
Nagu ma olen varem kirjutanud, siis käis Kroonikas seksikate valimine varasemalt "loosi" teel, kus siis "loositakse" välja sobivaimad kandidaadid. Ja rahvale aetakse üldrahvaliku hääletusega ainult puru silma. Ma ei tea, kuidas nüüd, aga tundub, et süsteem on samaks jäänud.
No see Veber lendas meie küsitlusest kohe algul välja, ja Karu kah oli suht lahja. Ma ei kujuta ette, mis neid sinna etteotsa tõi?! Aga nad on kõvad nn meediapersoonid, korralikud eputrillad, kes aitavad meediamulli üleval hoida, näiteks teeb Veber Kroonika leivaisale, Schibstedi-Kadansipi grupile kuuluvas Kanal 2-s saadet Trikimees. Mis pole kah just teab mis vaadatav ja ehk aitab seksika staatus siis vaatajaid juurde meelitada ja telekanalile pappi teenida.
Panen üles küsitluse, kumb on seksikam, kas meie blogi või siis Kroonika seksikam.
neljapäev, 14. veebruar 2008
No nüüd tuli kohe nagu oavarrest vihjeid Saue reformierakondlasest linnapea Orm Valtsoni kohta
Selline inff siis, et oi-oi-oi (loe lisa Valtsoni kohta ka varasemast sissekandest):
Tähtsündmusi Saue linnast:
Valtsonile krundieraldamine ja majaehitus koostöös tolleaegse Sauremi direktoriga (teised võisid ainult krundist und näha), õuelastud lemmikloomade aktiivne püüdmine, Steri kiirgustehase sokutamine Saue külje alla (Harju maavanema ametikohal), valikuline tööstusettevõtetele kruntide eraldamine, alluvate reatöötajate mõnitamine, koosviibimised Lohusalus linnavalitsuse arvel, kandidaatide piinlik valik volikokku kandideerimisel, häältemangumine Saue saunas valimiste eel, p....e kukkunud abilinnapeade kohalemääramine (mahavõetud partorgist Keila vallavanem ja tall.EPT meister), 8000 eegi auto kompens. määramine kuus (jalutuskäik tööle max. 15 min.), reisid sõpruslinnadesse, vajalike inimeste abikaasade töölevõtmine linnavalitsusse, avalikus teenistuses olemine 20 a.( EV 17a.), koosseisude pidev suurendamine (3 korrust, vene aeg alevina eksisteerides 3inimest), säästumarketi ehitamisega maksimaalne venitamine, ameti ja eraautode parkimise suunamine haljasaladele seoses autoparkla likvideerimisega, kuna arvatavasti ei laekunud piisavalt nutsu, tasuva koha saamisel määravaks kom. parteisse kuuluvus.
ORM-rootsi keeles madu.
Tähtsündmusi Saue linnast:
Valtsonile krundieraldamine ja majaehitus koostöös tolleaegse Sauremi direktoriga (teised võisid ainult krundist und näha), õuelastud lemmikloomade aktiivne püüdmine, Steri kiirgustehase sokutamine Saue külje alla (Harju maavanema ametikohal), valikuline tööstusettevõtetele kruntide eraldamine, alluvate reatöötajate mõnitamine, koosviibimised Lohusalus linnavalitsuse arvel, kandidaatide piinlik valik volikokku kandideerimisel, häältemangumine Saue saunas valimiste eel, p....e kukkunud abilinnapeade kohalemääramine (mahavõetud partorgist Keila vallavanem ja tall.EPT meister), 8000 eegi auto kompens. määramine kuus (jalutuskäik tööle max. 15 min.), reisid sõpruslinnadesse, vajalike inimeste abikaasade töölevõtmine linnavalitsusse, avalikus teenistuses olemine 20 a.( EV 17a.), koosseisude pidev suurendamine (3 korrust, vene aeg alevina eksisteerides 3inimest), säästumarketi ehitamisega maksimaalne venitamine, ameti ja eraautode parkimise suunamine haljasaladele seoses autoparkla likvideerimisega, kuna arvatavasti ei laekunud piisavalt nutsu, tasuva koha saamisel määravaks kom. parteisse kuuluvus.
ORM-rootsi keeles madu.
Veel huvitavat EELi asjaajamisest
Ja muideks, taustaks niipalju, see uus tšika, "asjalik noor daam", keda Sinijärv oma jutus vilksamisi mainib, ja keda ta lausa "intervjueeris", pole ei keegi muu kui Kristiina Ling, kellest sai uus EELi tegevjuht lausa ennetähtaegselt ja väljaspool igasugust konkurssi, nagu need asjad seal EELis käivad, paraku.
Aga siin see huvitav tekst on, aitab natuke veel valgustada telgitaguseid, ja seda, kuidas Sinijärv kõiki niite tõmbas. Ja ma kaldun üha enam arvama, et Anna-Maria Galojani ainus "süü" EELi juhina seisnes selles, et ta ei soovinud Sinijärvega magada. Või siis ei saanud aru, mis "tegema" peab. Majanduslikud need põhjused ei saanud olla, või mingi vargus, sest Galojani ajal tasuti, ka rõivaste eest, varasemaid maksmata arveid, mida EELil on omajagu. Nii et sellised viitsütikuga pommid olid EELi asjaajamisse juba sisse kirjutatud. Mida siis oleks ükskõik kes võinud plahvatama panna, ja mille eest vastutas juhataja. Muuseas, Sinijärv ja Galojan lausa ise käendasid üht möödunud aastal võetud mitmesaja tuhande kroonist laenu EELile, kuna seis oli nii sitt ja pank niisama raha välja ei andnud. Aga arved vajasid maksmist, muidu oleks inkassofirmad peale tulnud. Mnjah, kurb lugu.
>
>----- Original Message ----- From: riivo
>To: pillemai
>Cc: aivar; annamaria;
>sinijarv; jaan.sorra; ttl;
>viljar; hannes.rumm
>Sent: Tuesday, June 12, 2007 7:00 PM
>Subject: Re: juhataja ametikohast
>
>>Tere,
>>
>>Ma olin möödunud ja sel nädalal Pille-Maiga möned korrad
>>telefonikontaktis
>>ja asjadega kursis. Uhtlasi hoiatasin ka, et esmaspäeval mind
>>Eestis pole
>>ja kättesaadav vaid telefonitsi.
>>
>>Minu meelest on ainult kaks kandidaati, keda on mötet sellele
>>ametikohale
>>silmas pidada ja need on Galojan ja Saarepera, kellest siis
>>Saarepera
>>oleks vaja ka intervjueerida. Neid omavahel vörreldes eelistan
>>selgelt
>>Galojani, sest Saareperal puudub arusaamine EEL-st ja ka EEL
>>tegevuse
>>taustsusteemist. Ka saan aru, et tema suhtes on eitaval seisukohal
>>uks
>>nöukogu liikmetest ja ma jagan tema pöhjendatud seisukohta.
>>
>>Seega, vöttes kokku praeguseni avaldatud seisukohad nöukogu
>>liikmetelt,
>>teen järgmise ettepaneku:
>>
>>Valida juhatajaks Anna-Maria Galojan ja sölmida temaga tähtajaline
>>tööleping kaheks aastaks (mis langeb kokku praeguse nöukogu
>>volituste
>>tähtajaga); tema intervjueerimiseks vajadust pole, kuna köik
>>nöukogu
>>liikmed tunnevad teda; hääletus läbi viia e-mailiga tänase ja homse
>>päeva
>>jooksul ja kui see on positiivne, siis korraldada Ulrikalt
>>Anna-Mariale
>>asjade uleandmine käesoleva nädala jookul; olen palunud Ulrikal
>>koik
>>uleandmiseks ette valmistada ja see peaks olema tehtud. Kohtun
>>Ulrikaga
>>nädala eest kokkulepitu kohaselt homme, kolmapäeval kell 11 ja kui
>>enne
>>seda on seisukohad tulnud, utlen tulemuse Ulrikale homsel
>>kohtumisel.
>>
>>Meil on muide veel uks asjalik noor daam, kes praegu kandideerib
>>Arvo
>>kohale ja keda me Arvoga intervjueerisime möödunud nädalal. Tema
>>suhtes
>>tuleb tehnilistel pöhjustel otsustamine juuli keskel ja ma loodan,
>>et ta
>>liitub meie meeskonnaga. Praegu ma arvan, et temast vöiks tulla
>>tösine
>>kandidaat kahe aasta pärast juhataja kohale. Aeg näitab.
>>
>>Paluksin teie seisukohti nii peatselt kui vöimalik.
>>
>>Tervitades,
>>Riivo
Aga siin see huvitav tekst on, aitab natuke veel valgustada telgitaguseid, ja seda, kuidas Sinijärv kõiki niite tõmbas. Ja ma kaldun üha enam arvama, et Anna-Maria Galojani ainus "süü" EELi juhina seisnes selles, et ta ei soovinud Sinijärvega magada. Või siis ei saanud aru, mis "tegema" peab. Majanduslikud need põhjused ei saanud olla, või mingi vargus, sest Galojani ajal tasuti, ka rõivaste eest, varasemaid maksmata arveid, mida EELil on omajagu. Nii et sellised viitsütikuga pommid olid EELi asjaajamisse juba sisse kirjutatud. Mida siis oleks ükskõik kes võinud plahvatama panna, ja mille eest vastutas juhataja. Muuseas, Sinijärv ja Galojan lausa ise käendasid üht möödunud aastal võetud mitmesaja tuhande kroonist laenu EELile, kuna seis oli nii sitt ja pank niisama raha välja ei andnud. Aga arved vajasid maksmist, muidu oleks inkassofirmad peale tulnud. Mnjah, kurb lugu.
>
>----- Original Message ----- From: riivo
>To: pillemai
>Cc: aivar; annamaria;
>sinijarv; jaan.sorra; ttl;
>viljar; hannes.rumm
>Sent: Tuesday, June 12, 2007 7:00 PM
>Subject: Re: juhataja ametikohast
>>Tere,
>>
>>Ma olin möödunud ja sel nädalal Pille-Maiga möned korrad
>>telefonikontaktis
>>ja asjadega kursis. Uhtlasi hoiatasin ka, et esmaspäeval mind
>>Eestis pole
>>ja kättesaadav vaid telefonitsi.
>>
>>Minu meelest on ainult kaks kandidaati, keda on mötet sellele
>>ametikohale
>>silmas pidada ja need on Galojan ja Saarepera, kellest siis
>>Saarepera
>>oleks vaja ka intervjueerida. Neid omavahel vörreldes eelistan
>>selgelt
>>Galojani, sest Saareperal puudub arusaamine EEL-st ja ka EEL
>>tegevuse
>>taustsusteemist. Ka saan aru, et tema suhtes on eitaval seisukohal
>>uks
>>nöukogu liikmetest ja ma jagan tema pöhjendatud seisukohta.
>>
>>Seega, vöttes kokku praeguseni avaldatud seisukohad nöukogu
>>liikmetelt,
>>teen järgmise ettepaneku:
>>
>>Valida juhatajaks Anna-Maria Galojan ja sölmida temaga tähtajaline
>>tööleping kaheks aastaks (mis langeb kokku praeguse nöukogu
>>volituste
>>tähtajaga); tema intervjueerimiseks vajadust pole, kuna köik
>>nöukogu
>>liikmed tunnevad teda; hääletus läbi viia e-mailiga tänase ja homse
>>päeva
>>jooksul ja kui see on positiivne, siis korraldada Ulrikalt
>>Anna-Mariale
>>asjade uleandmine käesoleva nädala jookul; olen palunud Ulrikal
>>koik
>>uleandmiseks ette valmistada ja see peaks olema tehtud. Kohtun
>>Ulrikaga
>>nädala eest kokkulepitu kohaselt homme, kolmapäeval kell 11 ja kui
>>enne
>>seda on seisukohad tulnud, utlen tulemuse Ulrikale homsel
>>kohtumisel.
>>
>>Meil on muide veel uks asjalik noor daam, kes praegu kandideerib
>>Arvo
>>kohale ja keda me Arvoga intervjueerisime möödunud nädalal. Tema
>>suhtes
>>tuleb tehnilistel pöhjustel otsustamine juuli keskel ja ma loodan,
>>et ta
>>liitub meie meeskonnaga. Praegu ma arvan, et temast vöiks tulla
>>tösine
>>kandidaat kahe aasta pärast juhataja kohale. Aeg näitab.
>>
>>Paluksin teie seisukohti nii peatselt kui vöimalik.
>>
>>Tervitades,
>>Riivo
Jou-jou-jou...
... another one bites the dust. Aga kas nii on ilus?!
Üks huvitav väljavõte meilindusest:
Mnjaa, see räägib nii mõndagi.
Veidi tausta Tšernõševast ja Vaderist.
Praegune EELi (see on see firma, mida juhib Riivo Sinijärv) raamatupidaja Viktoria Tšernõševa oli 2005. aastast kuni 2007. aasta alguseni transiidifirma Transgroup finantsanalüütik.
2007. aasta jaanuari esimestel päevadel vallandati Tšernõševa Transgroupi juhtide Sergei Glinka ja Maksim Liksutovi poolt päevapealt. Nimelt, teda süüdistati selles, et ta esitas otse andmed Transgroupi niiditõmbajale Iskander Mahmudovile (mitte segi ajada Tartus 1990ndate algul ilma teinud kantpeaga) Soomes olevate probleemide kohta, kus Transgroup oli oma firmadega vahele jäänud maksude maksmata jätmises ja muudes jamades.
Tšernõševa, kes on praeguseks võtnud tagasi oma neiupõlvenime Vader, on endise tuntud tippkommunisti Artur Vaderi tütar. Ta sai Transgroupi tööle selle firma osaniku Juri Rapoporti kaudu, kuna viimane töötas kunagi Vaderi isa alluvuses. Viktoria vend Nikolai Vader töötab Sillamäe sadamas.
Transgroupist lahkus Viktoria kopsaka kompensatsiooniga, kuna ähvardas anda andmed kõikide offšooride kohta maksuametile ja Kapole. Siis sekkus tema vend Nikolai Vader, klattis asjad ja konflikt hääbus.
Huvitav on see, et pärast nn jamade ilmsikstulekut EELis said lisaks Galojanile kinga ametnikud Klarika Virit ja Olga Väina, kuid raamatupidaja Viktoria Vader-Tšernõševa, kes kõige rohkem kritiseeris Sinijärve, on ikka jätkuvalt tööl edasi. Milles asi? Kas ta šantažeerib Sinijärve või/ja sekkus jälle tema vend Nikolai Vader, kes teab Sinijärve kohta nii mõndagi?!
Üks huvitav väljavõte meilindusest:
Mnjaa, see räägib nii mõndagi.
Veidi tausta Tšernõševast ja Vaderist.
Praegune EELi (see on see firma, mida juhib Riivo Sinijärv) raamatupidaja Viktoria Tšernõševa oli 2005. aastast kuni 2007. aasta alguseni transiidifirma Transgroup finantsanalüütik.
2007. aasta jaanuari esimestel päevadel vallandati Tšernõševa Transgroupi juhtide Sergei Glinka ja Maksim Liksutovi poolt päevapealt. Nimelt, teda süüdistati selles, et ta esitas otse andmed Transgroupi niiditõmbajale Iskander Mahmudovile (mitte segi ajada Tartus 1990ndate algul ilma teinud kantpeaga) Soomes olevate probleemide kohta, kus Transgroup oli oma firmadega vahele jäänud maksude maksmata jätmises ja muudes jamades.
Tšernõševa, kes on praeguseks võtnud tagasi oma neiupõlvenime Vader, on endise tuntud tippkommunisti Artur Vaderi tütar. Ta sai Transgroupi tööle selle firma osaniku Juri Rapoporti kaudu, kuna viimane töötas kunagi Vaderi isa alluvuses. Viktoria vend Nikolai Vader töötab Sillamäe sadamas.
Transgroupist lahkus Viktoria kopsaka kompensatsiooniga, kuna ähvardas anda andmed kõikide offšooride kohta maksuametile ja Kapole. Siis sekkus tema vend Nikolai Vader, klattis asjad ja konflikt hääbus.
Huvitav on see, et pärast nn jamade ilmsikstulekut EELis said lisaks Galojanile kinga ametnikud Klarika Virit ja Olga Väina, kuid raamatupidaja Viktoria Vader-Tšernõševa, kes kõige rohkem kritiseeris Sinijärve, on ikka jätkuvalt tööl edasi. Milles asi? Kas ta šantažeerib Sinijärve või/ja sekkus jälle tema vend Nikolai Vader, kes teab Sinijärve kohta nii mõndagi?!
kolmapäev, 13. veebruar 2008
Naljakas onu Riivo Sinijärv ja Euroopa Liikumine
on esitanud Anna-Maria Galojanile rahalise nõude. 800 000 krooni vist oli? Mnjaa. Anna-Maria pole isegi mitte uurija juurde jõudnud, kahtlustust ega süüdistust pole esitatud, aga onu Riivo juba teab, kui palju Anna-Maria talle võlgu on.
Lõhnab selle järele, et rahaline nõue oli tarvis esitada enne seda, kui onu Riivo presidendilt auraha vastu võtab. Et nagu puhas poiss või nii. Vähemasti avalikkuse silmis. Sest kuis sa muidu lähed seda au ja õnnistust vastu võtma, kui sinu kohal ripub kahtlustuse tume vari. Häbi ju. Sestap tuligi kiiresti, enne vabariigi aastapäeva esitada kellelegi rahaline nõue. See nõue on alusetu, sest Anna-Maria Galojan ei kõrvaldanud Euroopa Liikumise raha, aga maine-aspektist on sel teatav jõud. Turumutid saavad nüüd kätsatada, et mõtleks, kui palju see Galojan ikka raiskas. Seega oli selle nõude esitamine enne vabariigi aastapäeva Sinijärve, vana kavala rebase, PR-trikk.
Eile olin vihane, sest olen loomult õiglusjanune, aga nüüd ajab mind see Euroopa Liikumise ümber toimuv juba naerma. See on nagu muinasjutt heast ja kurjast, kus alguses võidutseb kuri, sest ta ujub hästi sogases vees, aga pärast hea, kui ta suudab kurja selge veega allikasse juhtida.
Lõhnab selle järele, et rahaline nõue oli tarvis esitada enne seda, kui onu Riivo presidendilt auraha vastu võtab. Et nagu puhas poiss või nii. Vähemasti avalikkuse silmis. Sest kuis sa muidu lähed seda au ja õnnistust vastu võtma, kui sinu kohal ripub kahtlustuse tume vari. Häbi ju. Sestap tuligi kiiresti, enne vabariigi aastapäeva esitada kellelegi rahaline nõue. See nõue on alusetu, sest Anna-Maria Galojan ei kõrvaldanud Euroopa Liikumise raha, aga maine-aspektist on sel teatav jõud. Turumutid saavad nüüd kätsatada, et mõtleks, kui palju see Galojan ikka raiskas. Seega oli selle nõude esitamine enne vabariigi aastapäeva Sinijärve, vana kavala rebase, PR-trikk.
Eile olin vihane, sest olen loomult õiglusjanune, aga nüüd ajab mind see Euroopa Liikumise ümber toimuv juba naerma. See on nagu muinasjutt heast ja kurjast, kus alguses võidutseb kuri, sest ta ujub hästi sogases vees, aga pärast hea, kui ta suudab kurja selge veega allikasse juhtida.
Veel üks huvitav dokument EELi asjaajamisest
Millest järeldub, et hr Riivo Sinijärv, EELi president on tõeline tantsulõvi, poleks osanud oodatagi (NB! Lisamärkusena veel, et EELiuht oli tollal Sinijärve armuke Ulrika Hurt):
EEL president
Lgp. Riivo Sinijärv 12 mai 2007
Lähtudes meie kokkuleppest informeerin teid EEL raamatupidamise ja finantsseisu kohta.
See on esialgne ülevaade esimese nädala tutvumise pärast. Esimesel korral vastavalt Teie soovile tutvustasin hankijate arvete arvestusega, raha korraldamisega nn. finantsplaneerimisega, panga väljavõttega. Ma leidsin, et
1. on rikutud raamatupidamise seadus, mis nõuab kajastada operatsioonid dokumendi alusel majandustehingu kuupäeval; näiteks, arved, mis on tasutud vastavalt panga väljavõttele 16 jaanuaril, raamatupidamises on kantud 9 jaanuaril; on rikutud hea raamatupidamise kava, mis ütleb, et raamatupidamine mitte ainult arvestus (kõik dokumendid on kantud registresse, sellepärast lõppsaldod, bilanss on õiged, mis määras audiitor oma otsuses), vaid andmete süsteem, mis võimaldab kasutada neid finantsissekontrollimiseks nii juhtimisarvestuseks ning finantsanalüüsiks
2. ei ole dokumentide arhiiverimese süsteemist, mis tekkib segaduse projekti juhi poolt lisa kontrollimise vajadusel või vajaliku arve otsingul; arved on ainult köidetud ühes kaustas, arve leidmiseks on vaja ümber vaadata terve kausta (panin kõik arveid kuu kaupa, mis annab võimalus projekti juhile lihtsam töötada, enamus teenuseid osutatakse üks kord kuus)
3. puudub finantsplaneerimine, arvete sisestamine Interneti panka oli antud üle raamatupidajale, kelle vastutus ei ole kinnitatud lepinguga, sellepärast tema ei ole võetud arvete tasumise jälgimise eest vastutust endale ja teostas ainult sisestamine (ettevalmistatud maksukorraldused) nagu operaator
4. puudub finantsjuhtimine; ei jälgitakse arve maksetähtaja; arved maksatakse kui „see põleb”, millest informeerib iga projekti juht, see pimendab tervikuna EEL finantsseisu ja teostab pingsust raha küsimuste alas
5. puudub finantsissekontrollimise süsteem, mis peab sisaldama kolm osad: projekti raha kulutamine; tervikuna EEL finantskontroll ja finantsdistsipliin; raamatupidamise ja finantsanalüüsitabeleid, mis siduvad ja ühinevad mõlemad esimesed osad
Kuna EEL põhitegevus on selles, et saanud projekti all raha õigesti, otstarbekalt ja kasulikult kulutada, ma algasin luua finantsplaneerimise ning sisekontrollimise süsteemi. See süsteem peab sisaldama järgmised allsüsteemid:
1. projekti eelarve täitmine,
2. finantsplaneerimine ja finantsdistsipliin (raha korraldamine, maksetähtaja jälgimine, laekumiste jälgimine, jtc) kui iga projekti nii EEL tervikuna jaoks
3. aruandluse tabelite ja raamatupidamise süsteemi moodustamine esimeste allsüsteemide vajaliku andmetega tagamiseks ja sisekontrollimiseks (ma kasutan EL rahvusvaheline sisekontrollimise printsiip „neli silmad”)
Jätkuva tutvustamise käigus ma informeerin teid saanud tulemusest.
Lugupidamisega
Viktoria Tsernõseva (Vader)
Finantskonsultant
EEL president
Lgp. Riivo Sinijärv 12 mai 2007
Lähtudes meie kokkuleppest informeerin teid EEL raamatupidamise ja finantsseisu kohta.
See on esialgne ülevaade esimese nädala tutvumise pärast. Esimesel korral vastavalt Teie soovile tutvustasin hankijate arvete arvestusega, raha korraldamisega nn. finantsplaneerimisega, panga väljavõttega. Ma leidsin, et
1. on rikutud raamatupidamise seadus, mis nõuab kajastada operatsioonid dokumendi alusel majandustehingu kuupäeval; näiteks, arved, mis on tasutud vastavalt panga väljavõttele 16 jaanuaril, raamatupidamises on kantud 9 jaanuaril; on rikutud hea raamatupidamise kava, mis ütleb, et raamatupidamine mitte ainult arvestus (kõik dokumendid on kantud registresse, sellepärast lõppsaldod, bilanss on õiged, mis määras audiitor oma otsuses), vaid andmete süsteem, mis võimaldab kasutada neid finantsissekontrollimiseks nii juhtimisarvestuseks ning finantsanalüüsiks
2. ei ole dokumentide arhiiverimese süsteemist, mis tekkib segaduse projekti juhi poolt lisa kontrollimise vajadusel või vajaliku arve otsingul; arved on ainult köidetud ühes kaustas, arve leidmiseks on vaja ümber vaadata terve kausta (panin kõik arveid kuu kaupa, mis annab võimalus projekti juhile lihtsam töötada, enamus teenuseid osutatakse üks kord kuus)
3. puudub finantsplaneerimine, arvete sisestamine Interneti panka oli antud üle raamatupidajale, kelle vastutus ei ole kinnitatud lepinguga, sellepärast tema ei ole võetud arvete tasumise jälgimise eest vastutust endale ja teostas ainult sisestamine (ettevalmistatud maksukorraldused) nagu operaator
4. puudub finantsjuhtimine; ei jälgitakse arve maksetähtaja; arved maksatakse kui „see põleb”, millest informeerib iga projekti juht, see pimendab tervikuna EEL finantsseisu ja teostab pingsust raha küsimuste alas
5. puudub finantsissekontrollimise süsteem, mis peab sisaldama kolm osad: projekti raha kulutamine; tervikuna EEL finantskontroll ja finantsdistsipliin; raamatupidamise ja finantsanalüüsitabeleid, mis siduvad ja ühinevad mõlemad esimesed osad
Kuna EEL põhitegevus on selles, et saanud projekti all raha õigesti, otstarbekalt ja kasulikult kulutada, ma algasin luua finantsplaneerimise ning sisekontrollimise süsteemi. See süsteem peab sisaldama järgmised allsüsteemid:
1. projekti eelarve täitmine,
2. finantsplaneerimine ja finantsdistsipliin (raha korraldamine, maksetähtaja jälgimine, laekumiste jälgimine, jtc) kui iga projekti nii EEL tervikuna jaoks
3. aruandluse tabelite ja raamatupidamise süsteemi moodustamine esimeste allsüsteemide vajaliku andmetega tagamiseks ja sisekontrollimiseks (ma kasutan EL rahvusvaheline sisekontrollimise printsiip „neli silmad”)
Jätkuva tutvustamise käigus ma informeerin teid saanud tulemusest.
Lugupidamisega
Viktoria Tsernõseva (Vader)
Finantskonsultant
Veel üks huvitav meil EELi asjaajamisest
See on üks huvitav meil 2007. aasta kevadest, mil oli selge, et EELi asjaajamine läheb perse. Siis taandas end juhatusest Riivo Sinijärv, tema armuke Ulrika Hurt kutsuti juhataja kohalt tagasi ning uueks juhatajaks määrat heauskne Anna-Maria Galojan, kellele Sinijärv hiljem soovitas end põlema panna. Roop oli nõukogu liige ja tundis muret...
Vat sellised lood. Eesti vabariigis tänapäeval, jah tänapäeval, mitte aastal 1120.
Ja veidi reklaami Andrus Noraku bloogile
Väljavõte Andrus Noraku blogist.
Eriti, mis puudutab tema analüüsi Kati Murutari meeste-teemalisele heietusele Delfis.
Üks kümnesse kommentaar Maimikult...
Väljavõte Postimehe veebist.
... ehk sellelt mehelt, keda Irja hiljuti tögas tema väikse tilli pärast, aga kes tundub muidu selline muhe tegelane.
Ja Maimiku jutule lisaks veel niipalju, et oleks see ETV, "Bourdieu unistus", jututelevisoon siis vähemalt asjalik. Nad ajavad sellist paska suust välja, et... Saateid peaks juhatama igal juhul professorid ja teadlased, selleks, et olla omas nišis tugev.
Mõned näited:
poliitikasaateid võiks juhatada Rein Taagepera või Ene Ergma, majandussaateid Mart Sõrg või Maris Lauri, kultuurisaateid Rein Raud või Sirje Olesk, elu-saateid Peeter Tulviste või Margit Sutrop, loodussaateid Mati Kaal või Kristel Vilbaste.
Postimees korjas Saagimi üles- tublid!
Väljavõte Postimehe veebist.
Kuigi oleme Postimeest viimasel ajal kõvasti rappinud, tuleb tunnistada, et Saagimi üleskorjamine oli õige tegu (tegelt võis seda aimata ka, sest Saagimit hakati juba Eesti Meediaga seotud väljaannetes "söödavamaks" tegema).
Ja tegelt oleks olnud seda särtsakat mutti vaja muidugi Kroonikasse, aga sinna teda ilmselt ei lastud, ma kujutan ette, et see Ingrid Tähismaa-mutt, kel Kadastiku munad jätkuvalt kõvasti peos, ja kes ikka veel Kroonikas vaikselt niite tõmbab, keelas selle ära.
Ligi 10 aastat tagasi oli just vabameelne Saagim see, kes viis Kroonika tiraaži suurele tõusule. Ma usun, et Kroonika ja Saagim olid vastastikku kasulikud, sest ega enne Kroonikas ilmutamist keegi eriti Saagimit ei tundnud, seda vähemalt Eestis. Kroonika tegi Saagimist Eestis staari, ja Saagim nautis seda täiel rinnal.
Ja see oli viga, et Ingrid Tähismaa keelas Saagimist kirjutamise pärast viimase tõusu Justi peatoimetajaks. Sest Just oli, vähemalt algul, täielik naljanumber, temast polnud Kroonikale mingit konkurenti. Aga Ingrid, paranoiline nagu ta on, näeb igas asjas tonti, hakkas Saagimit kartma. See oli viimane lollus, sest Saagimit oleks saanud jätkuvalt Kroonikas edasi eksponeerida ja ekspluateerida. Ja Saagimil, nagu aru sain, poleks olnud selle vastu midagi.
Ja nüüd on siis mutt otsaga Postimehes, selle nö kollasemas servas, Elu24 portaalis. Edu talle! Mul on olnud õnn temaga mõned korrad kohtuda, ja ta jättis sellise entuasiastliku inimese mulje. Ja sellega ta sobib ajakirjanikuks. Ajakirjanik ei pea olema väga tark, sest muidu ei saaks ega julgeks ta millestki kirjutada, sest ajakirjanduslik artikkel ei saa kunagi olla piisavalt põhjalik. Ja kui ajakirjanduses ainult targad inimesed töötaksid, siis ei ilmuks seal enam varsti ühtegi lugu. Või oleks need lood nii igavad, et neid viitsiks väga vähesed lugeda.
Ainult et Saagim vajab suunamist. Ja ma ei ole kindel, kas see Elu24 portaali juhi koht talle kõige parem on. Ta võiks olla pigem selline auesimees. Aga ma usun, et ta saab hakkama, ta on selline hakkaja naisterahvas. Ja ta on ka väga kena, sära, särtsu ja seksapiili on temas kõvasti. Nii et, konkurendid, värisege!
Ja selles on Saagimil õigus, et seda Elu24 asja peaks Eesti-kesksemaks tegema. Ära tüütab juba see Britney Spearsi iga puuksatuse kajastamine, ja ausalt, selle tüdruku võiks juba rahule jätta! Aga mingit ninnu-nännu asja pole mõtet teha. Sest see, mis nö müüb, mida loetakse, on ikkagi skandaal. Klatš ja kõmu. Elu24s saab siis korjata seda staaride ja staarikeste kohta, aga paluks ikka tõelisi staare, nagu Koit Toome, Urmas Ott või Eve Kivi. Mitte mingeid staarihakatisi, kes esiteks seda ei vääri, ja teiseks, kes võivad oma kogenematusest rängalt haiget saada. Samas oleks kasvõi iga päev mõnus lugeda selle kohta, kuidas Urmas Ott ajakirjaniku perse saadab. Või Peeter Oja. Näis, kaua nad jaksavad. Ja Heimar Lenk võiks muidugi olla! Võiks teha sellise mängu, kus Heimar end päev-päeva haaval lahti riietab, kui näiteks lugejad on küsimusele õigesti vastanud, ja siis viktoriini võitja saab auhinnaks ühe öö Heimariga voodis. Jas järgmine lahtiriietuja võiks olla Peeter Oja. Ja siis paluks Mart Juur! Ja Saagim võiks teha rubriigi, minupärast kasvõi videona (veebis on kõik võimalik) "Saagimiga voodis", kus siis Anu intervjueerib voodis tähtsaid avaliku elu tegelasi. Oleks maru vahva vaatamine ja lugemine.
Igal juhul edu Anule uuel kohal!
Kuningas on alasti
Inimesed märkasid tegelikult juba ammu, kuis kuningas (tema nimi oli juhtumisi Riivo), õllekõht üle püksivärvli rippu, oma kuningalossi rõdul ringi patseeris ja moosisaiu sõi. Hallipäine kuningas, vunts kikkis, noor armuke (juhtumisi oli ta nimeks Ulrika) kõrval, kah kuninga moosisaiast tükikest haukamas. Kuningas muidugi lubas armulikult. Ilus tüdruk ikkagi. Ja mitte keegi ei julenud selle kohta mitte midagi ütelda. Sest nii oli see alati olnud ja nii pidi see igaveseks ka jääma.
Nii pistis see kuningas koos oma armukesega kinni kõik moosisaiad, mis selles riigis saadaval olid. Võttis ära vaeste moosisaiad ja tellis osa moosisaiu veel välismaaltki juurde. Käis välismaal saiadel järel. Laostas riigi.
Rahvas hakkas nurisema. Riigi varakambrid olid tühjad. Kuningas tegi pähe süütu näo, sügas vuntsi, kahmas kratist oma kuningriigi varakambri valvuril (oli juhus, et ta nimi oli Anna-Maria), kes oli kena heledapäine tütarlaps (kuningas oli ta oma õukonda kustunud, lootes ta ühel ilusal päeval sängi viia), ja kriiskas koleda häälega, et just tema ongi varas, just tema sõigi ära kõik kuningriigi moosisaiad. Tütarlaps sosistas küll, et ei ole ta midagi varastanud ja inimest ei tohi ju enne kohut süüdi mõista, aga või sellest hoolis kuningas. Ta kiristas hambaid ja ulus: VARAS! Kuninga armuke ulus kuninga järel: JAAH! VAA-RAAS! Kuningas parastas takka: TAPA ENNAST ÄRA!
Nooruke varakambri valvur ei uskunud, et selline asi oli temaga juhtunud. Aga juhtus ja kuidas veel! Kuningas kablutas seejärel tulise rutuga kõigi selle kuningriigi vägevamate klatshimooride juurde ja teatas neile, et tema nooruke varakambrivalvur on varas. No levitage nüüd seda uudist nii kuis jaksate, ähkis kuningas. Ja seda ei tarvitsenud mooridele kaks korda ütelda. Oh ei. Nad hakkasidki kohe seda uudist levitama. Varas, raiskas kuningriigi raha lukseluks, tänitas üks moor. Kõrvaldas isiklikuks tarbeks, kõrvaldas isiklikuks tarbeks! kaagutas teine.
Ja rahvas uskus. Ikka usud ju klatshimoore. Küll nemad juba teavad! Kus suitsu, seal tuld! Jajaa, egas me tark ja hea, teeneline kuningas ju valeta. Nii õitsvas riigis ei saagi valetada! Kahe aastaga Euroopa rikkaimaks riigiks ikkagi või mida see kuningas täpselt rahvale lubas. No pole tähtis, peaasi, et lubas. Nii õitsvas riigis läheb elu nagu lauldes! Laulame kõik koos! Vargad pannakse vangi! Sulid ripuvad võllas ja paras neile! Kuningas korraldas rahvale toreda näitemängu, nõiapõletamise, ja rahvas rõõmustas. Rahva esindajad riputasid kuningale kuningriigi aastapäeval rinda teenetemärgi. Kuningas lausa säras. Õhtul õgis ta koos armuksega voodis moosisaiu edasi.
Lõpp
Lõpp? Kas tõesti? Aga kuidas siis lõppeb me muinasjutt, mille tegevuspaik võiks sama hästi olla Eesti Vabariik ning mille tegevusajaks võiks väga vabalt olla meie aeg. MEIE AEG - see kõlab vägevalt, aga minu kõrvadele kõlab see praegu näruselt.
Näruselt, sest me elame riigis, kus inimesi mõistetakse süüdi enne kohut eesotsas valitsuse ja prokuratuuriga. Meie prokuratuur otsib kuritegusid kui kass Basilio Pinocchio peidetud tukateid, selle asemel, et aidata inimestel kaotatud tukateid üles leida.
Me elame riigis, kus vaba ajakirjandus ei näe, kuidas võim tõmbab inimesele mütsi pähe ja see on lihtne nagu sõrmenips. Me elame riigis, kus ajakirjandusest - andke andeks, aga nii see on, on saanud vabariigi ja valitsuse narr. Pime narr sealjuures. Kelle osaks on meelt lahutada, totakaid nägusid teha, kukerpalligi visata - ainult mitte teravaid teemasid torkida, ainult mitte valitsusega vastuollu minna. Häbi, närune riik ja su närune, närune ajakirjandus.
See on riik, kus süütud inimesed tembeldatakse vargaiks ja kus varastele riputatakse kaela teenetemärk. Kus vaim on vardas.
See on riik, kus justiitsminister kogub inimeste kohta komprat ja kus tema armuke ähvardab inimesi vangi panna.
See on riik, mida valitsevad kuningas Midased. Te ikka teate seda lugu? Ei? Früügia kuningal Midasel avanes kord võimalus paluda jumal Dionysoselt mida iganes. Ja ta palus, et kõik, mida ta puutub, muutuks kullaks. Nii läkski, aga kullaks muutus ka see söök ja jook, mida ta puutus. Ja kuningas Midas oleks lõpuks nälga ja janusse surnud, kui Dionysosel poleks temast hale hakanud.
Ma loodan, et Dionysos halastab ka sinule,
närune eesti vabariik,
närune president,
närune reformierakond
ja su närused sabarakud.
Nii pistis see kuningas koos oma armukesega kinni kõik moosisaiad, mis selles riigis saadaval olid. Võttis ära vaeste moosisaiad ja tellis osa moosisaiu veel välismaaltki juurde. Käis välismaal saiadel järel. Laostas riigi.
Rahvas hakkas nurisema. Riigi varakambrid olid tühjad. Kuningas tegi pähe süütu näo, sügas vuntsi, kahmas kratist oma kuningriigi varakambri valvuril (oli juhus, et ta nimi oli Anna-Maria), kes oli kena heledapäine tütarlaps (kuningas oli ta oma õukonda kustunud, lootes ta ühel ilusal päeval sängi viia), ja kriiskas koleda häälega, et just tema ongi varas, just tema sõigi ära kõik kuningriigi moosisaiad. Tütarlaps sosistas küll, et ei ole ta midagi varastanud ja inimest ei tohi ju enne kohut süüdi mõista, aga või sellest hoolis kuningas. Ta kiristas hambaid ja ulus: VARAS! Kuninga armuke ulus kuninga järel: JAAH! VAA-RAAS! Kuningas parastas takka: TAPA ENNAST ÄRA!
Nooruke varakambri valvur ei uskunud, et selline asi oli temaga juhtunud. Aga juhtus ja kuidas veel! Kuningas kablutas seejärel tulise rutuga kõigi selle kuningriigi vägevamate klatshimooride juurde ja teatas neile, et tema nooruke varakambrivalvur on varas. No levitage nüüd seda uudist nii kuis jaksate, ähkis kuningas. Ja seda ei tarvitsenud mooridele kaks korda ütelda. Oh ei. Nad hakkasidki kohe seda uudist levitama. Varas, raiskas kuningriigi raha lukseluks, tänitas üks moor. Kõrvaldas isiklikuks tarbeks, kõrvaldas isiklikuks tarbeks! kaagutas teine.
Ja rahvas uskus. Ikka usud ju klatshimoore. Küll nemad juba teavad! Kus suitsu, seal tuld! Jajaa, egas me tark ja hea, teeneline kuningas ju valeta. Nii õitsvas riigis ei saagi valetada! Kahe aastaga Euroopa rikkaimaks riigiks ikkagi või mida see kuningas täpselt rahvale lubas. No pole tähtis, peaasi, et lubas. Nii õitsvas riigis läheb elu nagu lauldes! Laulame kõik koos! Vargad pannakse vangi! Sulid ripuvad võllas ja paras neile! Kuningas korraldas rahvale toreda näitemängu, nõiapõletamise, ja rahvas rõõmustas. Rahva esindajad riputasid kuningale kuningriigi aastapäeval rinda teenetemärgi. Kuningas lausa säras. Õhtul õgis ta koos armuksega voodis moosisaiu edasi.
Lõpp
Lõpp? Kas tõesti? Aga kuidas siis lõppeb me muinasjutt, mille tegevuspaik võiks sama hästi olla Eesti Vabariik ning mille tegevusajaks võiks väga vabalt olla meie aeg. MEIE AEG - see kõlab vägevalt, aga minu kõrvadele kõlab see praegu näruselt.
Näruselt, sest me elame riigis, kus inimesi mõistetakse süüdi enne kohut eesotsas valitsuse ja prokuratuuriga. Meie prokuratuur otsib kuritegusid kui kass Basilio Pinocchio peidetud tukateid, selle asemel, et aidata inimestel kaotatud tukateid üles leida.
Me elame riigis, kus vaba ajakirjandus ei näe, kuidas võim tõmbab inimesele mütsi pähe ja see on lihtne nagu sõrmenips. Me elame riigis, kus ajakirjandusest - andke andeks, aga nii see on, on saanud vabariigi ja valitsuse narr. Pime narr sealjuures. Kelle osaks on meelt lahutada, totakaid nägusid teha, kukerpalligi visata - ainult mitte teravaid teemasid torkida, ainult mitte valitsusega vastuollu minna. Häbi, närune riik ja su närune, närune ajakirjandus.
See on riik, kus süütud inimesed tembeldatakse vargaiks ja kus varastele riputatakse kaela teenetemärk. Kus vaim on vardas.
See on riik, kus justiitsminister kogub inimeste kohta komprat ja kus tema armuke ähvardab inimesi vangi panna.
See on riik, mida valitsevad kuningas Midased. Te ikka teate seda lugu? Ei? Früügia kuningal Midasel avanes kord võimalus paluda jumal Dionysoselt mida iganes. Ja ta palus, et kõik, mida ta puutub, muutuks kullaks. Nii läkski, aga kullaks muutus ka see söök ja jook, mida ta puutus. Ja kuningas Midas oleks lõpuks nälga ja janusse surnud, kui Dionysosel poleks temast hale hakanud.
Ma loodan, et Dionysos halastab ka sinule,
närune eesti vabariik,
närune president,
närune reformierakond
ja su närused sabarakud.
Ja lisaks peaks Kapo uurima...
... mis kuradi porduelu elavad Reformierakonna liikmed, kus edutatakse tüüpe, kodanikeks ja mujale, kes eesti keelt ei valda. Kus prassitakse armukestega nii kuis jaksatakse, kus armukesed on riigi palgal, ja kus siis need armukesed ähvardavad heauskseid kodanikke vanglaga.
Kas see on riik või mingi kuramuse pordumaja?
Ja seda peaks kah Kapo uurima, mis kuradi värk toimus Tartus 2. veebruaril 1988. aastal, kus siis praegune peaminister Andrus Ansip ässitas koerad inimeste kallale. Kas selline mees sobib Eesti riiki juhtima?!
No andke andeks, mitte!
Ja meediapopulismi juhtumeid peaks kah Kapo uurima, kus Ansip sõbrustab meediamonopoli juhi Mart Kadastikuga, nad ajavad ühist asja nii, et Ansip sõidab kõigest üle, ja nii pole vaikiv ajastu enam kaugel, kui ta juba käes pole. Sest paljudest asjadest ajalehes ei kirjutata, kuigi juhtumid on laialt teada. Kuna ei juleta lihtsalt enam. Tõesõna. Vanduma võtab.
Kas see on riik või mingi kuramuse pordumaja?
Ja seda peaks kah Kapo uurima, mis kuradi värk toimus Tartus 2. veebruaril 1988. aastal, kus siis praegune peaminister Andrus Ansip ässitas koerad inimeste kallale. Kas selline mees sobib Eesti riiki juhtima?!
No andke andeks, mitte!
Ja meediapopulismi juhtumeid peaks kah Kapo uurima, kus Ansip sõbrustab meediamonopoli juhi Mart Kadastikuga, nad ajavad ühist asja nii, et Ansip sõidab kõigest üle, ja nii pole vaikiv ajastu enam kaugel, kui ta juba käes pole. Sest paljudest asjadest ajalehes ei kirjutata, kuigi juhtumid on laialt teada. Kuna ei juleta lihtsalt enam. Tõesõna. Vanduma võtab.
Kapo peaks hakkama EELi asju uurima!
Eesti Euroopa Liikumise (EEL) rahaasju, kust viimase kümne aastaga on läbi käinud mitukümmend miljonit krooni, peaks hakkama uurima Kapo. Sest tundub, et lisaks üllale Euroopa ühendamise ideele on asutus tegelenud kõige otsesema rahapesuga.
Näiteks näitavad dokumendid, et Riivo Sinijärve, EELi presidendi juhtud AS Eesti Raudtee maksis organisatsiooni raha sisse, kümneid tuhandeid kroone, ja Sinijärv ning tema armuke Ulrika Hurt võtsid selle raha välja, küll sularahas, küll muidu teenustena, käisid koos reisimas. Ja lisaks EELi liikmete, eraettevõtete rahadele lendas tuulde maksumaksja raha.
EELi juhtimise juures on olnud mitmed tähtsad ametiisikud, nende seas president Toomas Hendrik Ilves.
EELi arvepidamisest nähtub, et kümneid tuhandeid kroone on makstud kohtutäituritele ja inkasso-firmadele seoses tähtajaks maksmata võlgadega. Samas on ettevõtte juhid viimase 5 aasta jooksul kantinud raha isiklikuks tarbeks välja nii mis mühiseb. Kuidas seda kõike tolereeritakse? Ja praegu jätkab MTÜ Eesti Euroopa Liikumine endiselt vana presidendi juhtimisel. Kes on käskinud, poonud ja lasnud viimased 8 aastat.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt, ja lähtuvalt dokumentidest on EELis toimunu puhul tegemist ühe viimase aja ulatuslikuma pettuse-vargusejuhtumiga, kus kõik osalised tuleks avalikkuse ette tirida ja kui vaja, siis karistada.
Ja ma ei tea, kas Kapo on juba uurinud Londoni saatkonnaostu juhtmit. Kus toonane suursaadik Riivo Sinijärv naases pärast kaht aastat suursaadikuna ootamatult kodumaale tagasi. Väidetavalt kutsuti Sinijärv 1995. aastal kaks aastat enne tähtaega Londonist suursaadiku kohalt tagasi, kuna oli ühe varifirma kaudu vehkinud riigi tagant sisse mitukümmend miljonit krooni saatkonnale maja ostmiseks. Maja kuulus tegelikult juba Eesti riigile. Pärast seda oli koonderakondlane Sinijärv mõnda aega Vähi valitsuse välisminister, siis siseminister Vähi ja Siimanni valitsustes, pärast mida teda enam kuhugi saadikuks ei lastud. Ja siis leidis ta sooja koha EELis.
Ja nüüd süüdistab Sinijärv kõigis maailma pattudes Anna-Maria Galojani, kes oli EELi tegevjuhina ametis kõigest paar kuud. Omast kogemusest ütlen, et selle ajaga jõuab uus juht vaevu sisse elada, aru saada, mis üldse toimub. Ja kuidas sai ta selle aja jooksul tekitada ettevõtmisele miljonikroonise augu?! Kus olid siis EELi presidendi Sinijärve silmad?! Samas, kui on teada, et Sinijärve enda armuke Ulrika Hurt oli mitme aasta jooksul võõra rahaga suisa pillavalt ümber käinud ja ühingu eelarvesse ligi miljonikroonise augu keevitanud. Kas Sinijärv tahtis oma armukese patud võõra naise kraesse veeretada? Sest, pangem tähele, kui hoolikalt ta ise 2007. aasta kevadel EELi juhatuse liikme kohalt taandus! Enne seda istus ta nii nõukogu kui juhatuse toolil. Tal oli juurdepääs ühingu rahale. Oh, ma ei hakka rääkimagi. See asi on nii õudne!
Näiteks näitavad dokumendid, et Riivo Sinijärve, EELi presidendi juhtud AS Eesti Raudtee maksis organisatsiooni raha sisse, kümneid tuhandeid kroone, ja Sinijärv ning tema armuke Ulrika Hurt võtsid selle raha välja, küll sularahas, küll muidu teenustena, käisid koos reisimas. Ja lisaks EELi liikmete, eraettevõtete rahadele lendas tuulde maksumaksja raha.
EELi juhtimise juures on olnud mitmed tähtsad ametiisikud, nende seas president Toomas Hendrik Ilves.
EELi arvepidamisest nähtub, et kümneid tuhandeid kroone on makstud kohtutäituritele ja inkasso-firmadele seoses tähtajaks maksmata võlgadega. Samas on ettevõtte juhid viimase 5 aasta jooksul kantinud raha isiklikuks tarbeks välja nii mis mühiseb. Kuidas seda kõike tolereeritakse? Ja praegu jätkab MTÜ Eesti Euroopa Liikumine endiselt vana presidendi juhtimisel. Kes on käskinud, poonud ja lasnud viimased 8 aastat.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt, ja lähtuvalt dokumentidest on EELis toimunu puhul tegemist ühe viimase aja ulatuslikuma pettuse-vargusejuhtumiga, kus kõik osalised tuleks avalikkuse ette tirida ja kui vaja, siis karistada.
Ja ma ei tea, kas Kapo on juba uurinud Londoni saatkonnaostu juhtmit. Kus toonane suursaadik Riivo Sinijärv naases pärast kaht aastat suursaadikuna ootamatult kodumaale tagasi. Väidetavalt kutsuti Sinijärv 1995. aastal kaks aastat enne tähtaega Londonist suursaadiku kohalt tagasi, kuna oli ühe varifirma kaudu vehkinud riigi tagant sisse mitukümmend miljonit krooni saatkonnale maja ostmiseks. Maja kuulus tegelikult juba Eesti riigile. Pärast seda oli koonderakondlane Sinijärv mõnda aega Vähi valitsuse välisminister, siis siseminister Vähi ja Siimanni valitsustes, pärast mida teda enam kuhugi saadikuks ei lastud. Ja siis leidis ta sooja koha EELis.
Ja nüüd süüdistab Sinijärv kõigis maailma pattudes Anna-Maria Galojani, kes oli EELi tegevjuhina ametis kõigest paar kuud. Omast kogemusest ütlen, et selle ajaga jõuab uus juht vaevu sisse elada, aru saada, mis üldse toimub. Ja kuidas sai ta selle aja jooksul tekitada ettevõtmisele miljonikroonise augu?! Kus olid siis EELi presidendi Sinijärve silmad?! Samas, kui on teada, et Sinijärve enda armuke Ulrika Hurt oli mitme aasta jooksul võõra rahaga suisa pillavalt ümber käinud ja ühingu eelarvesse ligi miljonikroonise augu keevitanud. Kas Sinijärv tahtis oma armukese patud võõra naise kraesse veeretada? Sest, pangem tähele, kui hoolikalt ta ise 2007. aasta kevadel EELi juhatuse liikme kohalt taandus! Enne seda istus ta nii nõukogu kui juhatuse toolil. Tal oli juurdepääs ühingu rahale. Oh, ma ei hakka rääkimagi. See asi on nii õudne!
teisipäev, 12. veebruar 2008
Huvitavat EELi raamatupidamisest (4/100)
Siin üks huvitav dokustaat veel, eks see, kes saab aru, see saab, aga muidu võib öelda, et see on siis seis, mis tekkis pärast tirtsuparve-trio Riivo Sinijärv-Ulrika Hurt-Aivar Roop (nemad asjatasid põhiliselt) ülekäimist sellest asutusest. Ehk 820 000 krooni suurune kahjum, kui ärikategooriates mõõta. Hirmus lugu, sinna on muu hulgas maetud sadu tuhandeid maksumaksja raha.
Äriseis ehk bilanss (kroonides)
31.12.2006; 31.12.2005
VARAD
KÄIBEVARA
Raha (2) 710 595; 435 046
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded liikmete vastu 16 002; 23 124
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -16 002; -15 598
Laekumata toetused (3) 501 606; 265 085
Muud nõuded (4) 7 366; 10 334
Ettemaksed teenuste eest (4) 31 213; 4 056
Nõuded ja ettemaksed kokku 540 185; 287 001
KÄIBEVARA KOKKU 1 250 780; 722 047
PÕHIVARA
Materiaalne põhivara (5) 27 672; 0
PÕHIVARA KOKKU 27 672; 0
VARAD KOKKU 1 278 452; 722 047
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Laenukohustused
Lühiajalised laenud ja võlakirjad 0; 90 000
Laenukohustused kokku 0; 90 000
Võlad ja ettemaksed
Võlad tarnijatele (6) 370 184; 235 538
Võlad töövõtjatele 158 212; 40 414
Maksuvõlad (8) 307 271; 135 265
Muud lühiajalised võlad 35 412; 21 040
Tulevaste perioodide tulu toetustest (7) 1 228 011; 580 000
Võlad ja ettemaksed kokku 2 099 090; 1 012 257
KOHUSTUSED KOKKU 2 099 090; 1 102 257
NETOVARA
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -380 210; 275 190
Aruandeperioodi tulem -440 428; -655 400
NETOVARA KOKKU -820 638; -380 210
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 1 278 452; 722 047
Tulude ja kulude aruanne
(Korrigeeritud)
2006; 2005
Tulud
Liikmemaksud (12) 12 025; 18 461
Sihtotstarbelised toetused (9) 5 113 362; 1 671 164
Tulud ettevõtlusest (11) 103 244; 334 241
Muud tulud (10) 165 407; 28 294
Tulud kokku 5 394 038; 2 052 160
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (13) 3 751 766; 1 560 046
Mitmesugused tegevuskulud (14) 203 587; 267 717
Tööjõu kulud, sh maksud 1 828 054; 820 894
Palgakulu 1 371 384; 615 102
Sotsiaalmaksud 456 670; 205 792
Põhivara kulum (5) 6 594; 26 720
Muud kulud (15) 42 731; 25 470
Kulud kokku 5 832 732; 270 0847
Põhitegevuse tulem -438 694; -648 687
Finantstulud ja –kulud (16)
Intressitulud 1 306; 0
Kahjum valuutakursi muutusest -3 040; -6 713
Finantstulud ja –kulud kokku -1 734; -6 713
Aruandeaasta tulem -440 428 -655 400
Rahavoogude aruanne
RAHAVOOGUDE MUUTUS JOOKSVAST TEGEVUSEST
Lisa nr 2006; 2005
Põhitegevuse rahavood
Aruandeaasta tulem -440 428; -655 400
Korrigeerimised:
Eelneva perioodi tulemi korrigeerimine 0; -135 705
Põhivara kulum (5) 6 594; 26 720
Tarnijatel tasumata võlgadest 134 646; 183 867
Võlgadest töövõtjatele 117 798; 13 403
Ettemaksed ja muud nõuded -16 609; 83 030
Aruandeaasta väljamaksmata kulud 14 372; 19 353
Maksuvõlgadest 172 006; 115 989
Viitlaekumistest -236 521; 0
Tulevaste perioodide kuludest 648 011; 580 000
Saadud laenudest 0; 300 000
Tasutud laenudest -90 000; -210 000
Põhivara ostust -34 266; 0
Põhitegevuse rahavood kokku 275 549; 321 257
Rahavood kokku 275 549; 321 257
Raha ja ekvivalendid perioodi alguses 435 046; 113 789
Raha ja ekvivalendi muutus 275 549; 321 257
Raha ja ekvivalendid perioodi lõpus 710 595; 435 046
Netovara muutuste aruanne
2005
Netovara perioodi alguses 410 895
Korrigeerimine -135 705
Aruandeaasta tulem -655 400
Netovara perioodi lõpus -380 210
2006
Netovara perioodi alguses -380 210
Aruandeaasta tulem -440 428
Netovara perioodi lõpus -820 638
Allikas: EEL raamatupidamine
Äriseis ehk bilanss (kroonides)
31.12.2006; 31.12.2005
VARAD
KÄIBEVARA
Raha (2) 710 595; 435 046
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded liikmete vastu 16 002; 23 124
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -16 002; -15 598
Laekumata toetused (3) 501 606; 265 085
Muud nõuded (4) 7 366; 10 334
Ettemaksed teenuste eest (4) 31 213; 4 056
Nõuded ja ettemaksed kokku 540 185; 287 001
KÄIBEVARA KOKKU 1 250 780; 722 047
PÕHIVARA
Materiaalne põhivara (5) 27 672; 0
PÕHIVARA KOKKU 27 672; 0
VARAD KOKKU 1 278 452; 722 047
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Laenukohustused
Lühiajalised laenud ja võlakirjad 0; 90 000
Laenukohustused kokku 0; 90 000
Võlad ja ettemaksed
Võlad tarnijatele (6) 370 184; 235 538
Võlad töövõtjatele 158 212; 40 414
Maksuvõlad (8) 307 271; 135 265
Muud lühiajalised võlad 35 412; 21 040
Tulevaste perioodide tulu toetustest (7) 1 228 011; 580 000
Võlad ja ettemaksed kokku 2 099 090; 1 012 257
KOHUSTUSED KOKKU 2 099 090; 1 102 257
NETOVARA
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -380 210; 275 190
Aruandeperioodi tulem -440 428; -655 400
NETOVARA KOKKU -820 638; -380 210
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 1 278 452; 722 047
Tulude ja kulude aruanne
(Korrigeeritud)
2006; 2005
Tulud
Liikmemaksud (12) 12 025; 18 461
Sihtotstarbelised toetused (9) 5 113 362; 1 671 164
Tulud ettevõtlusest (11) 103 244; 334 241
Muud tulud (10) 165 407; 28 294
Tulud kokku 5 394 038; 2 052 160
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (13) 3 751 766; 1 560 046
Mitmesugused tegevuskulud (14) 203 587; 267 717
Tööjõu kulud, sh maksud 1 828 054; 820 894
Palgakulu 1 371 384; 615 102
Sotsiaalmaksud 456 670; 205 792
Põhivara kulum (5) 6 594; 26 720
Muud kulud (15) 42 731; 25 470
Kulud kokku 5 832 732; 270 0847
Põhitegevuse tulem -438 694; -648 687
Finantstulud ja –kulud (16)
Intressitulud 1 306; 0
Kahjum valuutakursi muutusest -3 040; -6 713
Finantstulud ja –kulud kokku -1 734; -6 713
Aruandeaasta tulem -440 428 -655 400
Rahavoogude aruanne
RAHAVOOGUDE MUUTUS JOOKSVAST TEGEVUSEST
Lisa nr 2006; 2005
Põhitegevuse rahavood
Aruandeaasta tulem -440 428; -655 400
Korrigeerimised:
Eelneva perioodi tulemi korrigeerimine 0; -135 705
Põhivara kulum (5) 6 594; 26 720
Tarnijatel tasumata võlgadest 134 646; 183 867
Võlgadest töövõtjatele 117 798; 13 403
Ettemaksed ja muud nõuded -16 609; 83 030
Aruandeaasta väljamaksmata kulud 14 372; 19 353
Maksuvõlgadest 172 006; 115 989
Viitlaekumistest -236 521; 0
Tulevaste perioodide kuludest 648 011; 580 000
Saadud laenudest 0; 300 000
Tasutud laenudest -90 000; -210 000
Põhivara ostust -34 266; 0
Põhitegevuse rahavood kokku 275 549; 321 257
Rahavood kokku 275 549; 321 257
Raha ja ekvivalendid perioodi alguses 435 046; 113 789
Raha ja ekvivalendi muutus 275 549; 321 257
Raha ja ekvivalendid perioodi lõpus 710 595; 435 046
Netovara muutuste aruanne
2005
Netovara perioodi alguses 410 895
Korrigeerimine -135 705
Aruandeaasta tulem -655 400
Netovara perioodi lõpus -380 210
2006
Netovara perioodi alguses -380 210
Aruandeaasta tulem -440 428
Netovara perioodi lõpus -820 638
Allikas: EEL raamatupidamine
Üks huvitav tagasiside Riivo Sinijärve kohta
Mnjah, tõepoolest huvitav, ja huvitav ka see, et president Ilves otsustas Sinijärvele teenetemärgi anda. Ju siis on kõrva sosistanud presidendi pressiesindaja Toomas Sildam, kelle kohta nõuka ajal lõpus rääkisid teised ajakirjanikud, et ta on KGB kaastöötaja, hoidis "asjadel" silma peal Noorte Hääles. Nii nagu Sildam, on ka Sinijärv osav "imbuja".
Aga siin see tagasiside on (kindlasti on selles ka möödapanekuid, aga kindlasti ka terake tõtt ja kuivõrd tegemist ühiskonnas tähtsa persooniga, kes kontrollib maksumaksja raha, siis pole põhjust telgitaguseid avalikustamata jätta):
President autasustab kahtlaseid „sõpru“
Riivo Sinijärvel, kes on saanud president Ilveselt Valgetähe III klassi ordeni, on ülimalt kahtlane minevik ja hägune tulevik just selles vallas, milles Ilves tunnustas tema „teeneid“ – rahvusvheliste suhete arendamises.
Tänaseks on teada mitmed Sinijärve „teened“. Ta ei ole mitte ainult Eesti Euroopa Liikumise juhataja ja nõukogu esimees, vaid oli samaaegselt ka nimetatud liikumise juhatuse esimees. Sel moel on ta kogu ametis oldud aja rikkunud seadust: võttis otsuseid ise vastu ja ise neid ka kontrollis. Peale tema enda ei saanud tal keegi silma peal hoida. Euroliikumises töötamise ajal oli Sinijärv nõukogu liige 1999. aastast ja juhatuse esimees 2002. aastast. Euroliikumise raha vargused said alguse 1999. aastal.
Teine Riivo Sinijärve „teene“seisneb selles, et ta oli ennetähtaegselt ära kutsutud Suurbritannia saadiku ametipostilt seoses rahamahhinatsioonidega Eesti saatkonnas – seda ametisse määramisest kahe aasta möödudes, kui töötada jäi veel kaks aastat.
Sinijärve kolmas teene on see, et 2003. aastal toimus Tallinnas konverents „Kopenhaagenist Kopenhaagenisse“, millel räägiti Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Toomas-Hendrik Ilves oli juba lihtsalt Riigikogu liige, Eesti Välisministeeriumi eesotsas oli Kristiina Ojuland. Vastuseks korraldajate pakkumisele võtta Ilves ettekannete esitajate või vähemalt osalejate hulka, oli Sinijärve vastuseks: „Ta on juba tühi koht, mitte keegi, mitte kutsuda, ta on juba minevik...“ Sellele on kümneid tunnistajaid ja isegi kirjavahetus on säilinud. Kas kristlane Ilves keeras ette teise põse, andes Sinijärvele teenetemärgi?
Sinijärve neljas teene on see, et Euroliikumise raha varastamise uurimist teostab praegusel hetkel Põhja Ringkonnaprokuratuur ja härra Sinijärv on üks potentsiaalsete kahtlusaluste kandidaat. Isegi kui menetlusele sellisel viisil survet ei avaldata, annab president igal juhul mõista, kelle poolt ta on.
Rahavarguse kahtluse all olev Sinijärv, Eesti Raudtee mahhinatsioonidega seotud inimene – kas president Ilvese antud teenetemärk annab talle puutumatuse ja vabastab ta kahtlusest? Kas President teeb tõesti sama vea, mis eelmiselgi aastal, kui ta andis teenetemärgi kohtunikule, kes määras KGB käsu järgi eesti õiguskaitsjatele karistusi, ja siis oma otsust muutis?
Ka siseministri ametist lahkus Sinijärv mitte päris vabast tahtest – ta vabastati ametist.
Huvitav on see, et igal pool, kuhu Sinijärv ilmus, algasid rahavargused, ning iga kord teadis ta kindla peale, et süüdi on... tema alluvad. Nii oli Inglismaal, Europa Liikumises, kui ka Eesti Välisministeeriumis.
SLÕhtuleht kirjutab: „EÜSi liige Sinijärv on olnud välisminister. Juba siis oli kantsleriks Indrek Tarand. Tiit Vähi valitsus otsustas ja Sinijärv sai ülesande 1995. aastal Tarand ametist vabastada. Sinijärv tegi aga suure vea, rikkudes seltsi sisemisi reegleid, sest asus asja ajama EÜSiga kooskõlastamata. Tarand on hiljem tunnistanud, et EÜSi ja riigiametniku tahe ristusid skandaali ajal tõepoolest. Sinijärv lahkus ametist. Seltsi üks vaimseid liidreid Indrek Tarand jäi…
Mullu oktoobris ilmnes, et MTÜ Eesti Euroopa Liikumise juhataja Anna-Maria Galojan (25) on organisatsiooni 600 000 krooni eest ostnud rõivaid ja ehteid. MTÜ nõukogu esimees on Riivo Sinijärv, kelle sõnul tulnud Galojani tegu nõukogule üllatusena. Kuid siiani pole täpselt teada, kes ikkagi raha kadumises süüdi on.
SL Õhtulehele vihjati, et eelkõige on Sinijärve ordenisaamise põhjuseks tema tubli tegevus Eesti esimese suursaadikuna 1990. aastate alguses Suurbritannias».
Teenetemärgi üleandmine toimub tavaliselt siis, kui inimese minevik ja puhtus seaduse ees on üle vaadatud. Kuid härra Sinijärvega toimuvad imelikud asjad. KGB endise tähtsa tegelase Randar "Непотопляемый" Hiire lähikondne tundis ennast suurepäraselt nii Nõukogude valitsuse ajal ning halvemaks ei lähe ta elu ka taasiseseisvunud Eestis.
Väga huvitav on see, et aastaid pole keegi rääkinud sellest, kuidas algas Riivo Sinijärve karjäär Nõukogude Liidus.
Karjäär aga algas siis, kui noor Riivo Sinijärv abiellus KGB vanemohvitseri Randar Hiire noorema õe Liili-Ann Hiirega, hiljem Sinijärv. Sellest ajast saadik on Sinijärv alati olnud KGB katuse all. VEKSA mehena saatis Randar Hiir oma õemeest ka NSVL aja lõpus Soome äri ajama. Nii mitmedki poliitilised ringkonnad on tahtnud tõstatada seda küsimust, kuid seda pole tehtud, kuna keegi ei soovinud halvustada president Lennart Meri mainet. Meri oli vanema Hiire hea tuttav. Sinijärv šantažeeris teda sellega.
Tuleb välja, et KGB töötaja, mida ta kindlasti Hiirega seoses oli, sai ka mitmeid kuid töötada EV nii välis-, sise-, kui ka euroministrina. Mõnest kuust tavaliselt piisas, sest Sinijärve ülesandeks oli ainult dokumentide kopeerimine ja edastamine oma vanale katusele.
Tasub mainida, et Sinijärv on alati seal, kus on probleemid. Näiteks raudtee- ja riigi-case. Läti, mitte Eesti pool. Ka tema partneri Burkhardti tagasitulekus tuleb otsida seoseid.
Miks mees, kes ütles, et ei tee riigiga enam kunagi koostööd, tuli tagasi? Huvitav, et just Reformierakonna ja Burkhardti vastasseis oli väga pingeline. Mis neid siis nüüd ära lepitas?
Mis siis Ilvest ja Sinijärve ikkagi seob – kas tõesti sõprus? Seda on raske uskuda. Või presidendi, kes ei orienteeru Eesti siseasjades, tavapärane „sõrme ümber keeramine“? Võimalik. Kuid sellisel juhul pole härra president nii tähtsa ameti jaoks veel piisavalt suureks kasvanud, kui ebameeldiv see tõde ta kõrvadele ka poleks.
Aga siin see tagasiside on (kindlasti on selles ka möödapanekuid, aga kindlasti ka terake tõtt ja kuivõrd tegemist ühiskonnas tähtsa persooniga, kes kontrollib maksumaksja raha, siis pole põhjust telgitaguseid avalikustamata jätta):
President autasustab kahtlaseid „sõpru“
Riivo Sinijärvel, kes on saanud president Ilveselt Valgetähe III klassi ordeni, on ülimalt kahtlane minevik ja hägune tulevik just selles vallas, milles Ilves tunnustas tema „teeneid“ – rahvusvheliste suhete arendamises.
Tänaseks on teada mitmed Sinijärve „teened“. Ta ei ole mitte ainult Eesti Euroopa Liikumise juhataja ja nõukogu esimees, vaid oli samaaegselt ka nimetatud liikumise juhatuse esimees. Sel moel on ta kogu ametis oldud aja rikkunud seadust: võttis otsuseid ise vastu ja ise neid ka kontrollis. Peale tema enda ei saanud tal keegi silma peal hoida. Euroliikumises töötamise ajal oli Sinijärv nõukogu liige 1999. aastast ja juhatuse esimees 2002. aastast. Euroliikumise raha vargused said alguse 1999. aastal.
Teine Riivo Sinijärve „teene“seisneb selles, et ta oli ennetähtaegselt ära kutsutud Suurbritannia saadiku ametipostilt seoses rahamahhinatsioonidega Eesti saatkonnas – seda ametisse määramisest kahe aasta möödudes, kui töötada jäi veel kaks aastat.
Sinijärve kolmas teene on see, et 2003. aastal toimus Tallinnas konverents „Kopenhaagenist Kopenhaagenisse“, millel räägiti Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Toomas-Hendrik Ilves oli juba lihtsalt Riigikogu liige, Eesti Välisministeeriumi eesotsas oli Kristiina Ojuland. Vastuseks korraldajate pakkumisele võtta Ilves ettekannete esitajate või vähemalt osalejate hulka, oli Sinijärve vastuseks: „Ta on juba tühi koht, mitte keegi, mitte kutsuda, ta on juba minevik...“ Sellele on kümneid tunnistajaid ja isegi kirjavahetus on säilinud. Kas kristlane Ilves keeras ette teise põse, andes Sinijärvele teenetemärgi?
Sinijärve neljas teene on see, et Euroliikumise raha varastamise uurimist teostab praegusel hetkel Põhja Ringkonnaprokuratuur ja härra Sinijärv on üks potentsiaalsete kahtlusaluste kandidaat. Isegi kui menetlusele sellisel viisil survet ei avaldata, annab president igal juhul mõista, kelle poolt ta on.
Rahavarguse kahtluse all olev Sinijärv, Eesti Raudtee mahhinatsioonidega seotud inimene – kas president Ilvese antud teenetemärk annab talle puutumatuse ja vabastab ta kahtlusest? Kas President teeb tõesti sama vea, mis eelmiselgi aastal, kui ta andis teenetemärgi kohtunikule, kes määras KGB käsu järgi eesti õiguskaitsjatele karistusi, ja siis oma otsust muutis?
Ka siseministri ametist lahkus Sinijärv mitte päris vabast tahtest – ta vabastati ametist.
Huvitav on see, et igal pool, kuhu Sinijärv ilmus, algasid rahavargused, ning iga kord teadis ta kindla peale, et süüdi on... tema alluvad. Nii oli Inglismaal, Europa Liikumises, kui ka Eesti Välisministeeriumis.
SLÕhtuleht kirjutab: „EÜSi liige Sinijärv on olnud välisminister. Juba siis oli kantsleriks Indrek Tarand. Tiit Vähi valitsus otsustas ja Sinijärv sai ülesande 1995. aastal Tarand ametist vabastada. Sinijärv tegi aga suure vea, rikkudes seltsi sisemisi reegleid, sest asus asja ajama EÜSiga kooskõlastamata. Tarand on hiljem tunnistanud, et EÜSi ja riigiametniku tahe ristusid skandaali ajal tõepoolest. Sinijärv lahkus ametist. Seltsi üks vaimseid liidreid Indrek Tarand jäi…
Mullu oktoobris ilmnes, et MTÜ Eesti Euroopa Liikumise juhataja Anna-Maria Galojan (25) on organisatsiooni 600 000 krooni eest ostnud rõivaid ja ehteid. MTÜ nõukogu esimees on Riivo Sinijärv, kelle sõnul tulnud Galojani tegu nõukogule üllatusena. Kuid siiani pole täpselt teada, kes ikkagi raha kadumises süüdi on.
SL Õhtulehele vihjati, et eelkõige on Sinijärve ordenisaamise põhjuseks tema tubli tegevus Eesti esimese suursaadikuna 1990. aastate alguses Suurbritannias».
Teenetemärgi üleandmine toimub tavaliselt siis, kui inimese minevik ja puhtus seaduse ees on üle vaadatud. Kuid härra Sinijärvega toimuvad imelikud asjad. KGB endise tähtsa tegelase Randar "Непотопляемый" Hiire lähikondne tundis ennast suurepäraselt nii Nõukogude valitsuse ajal ning halvemaks ei lähe ta elu ka taasiseseisvunud Eestis.
Väga huvitav on see, et aastaid pole keegi rääkinud sellest, kuidas algas Riivo Sinijärve karjäär Nõukogude Liidus.
Karjäär aga algas siis, kui noor Riivo Sinijärv abiellus KGB vanemohvitseri Randar Hiire noorema õe Liili-Ann Hiirega, hiljem Sinijärv. Sellest ajast saadik on Sinijärv alati olnud KGB katuse all. VEKSA mehena saatis Randar Hiir oma õemeest ka NSVL aja lõpus Soome äri ajama. Nii mitmedki poliitilised ringkonnad on tahtnud tõstatada seda küsimust, kuid seda pole tehtud, kuna keegi ei soovinud halvustada president Lennart Meri mainet. Meri oli vanema Hiire hea tuttav. Sinijärv šantažeeris teda sellega.
Tuleb välja, et KGB töötaja, mida ta kindlasti Hiirega seoses oli, sai ka mitmeid kuid töötada EV nii välis-, sise-, kui ka euroministrina. Mõnest kuust tavaliselt piisas, sest Sinijärve ülesandeks oli ainult dokumentide kopeerimine ja edastamine oma vanale katusele.
Tasub mainida, et Sinijärv on alati seal, kus on probleemid. Näiteks raudtee- ja riigi-case. Läti, mitte Eesti pool. Ka tema partneri Burkhardti tagasitulekus tuleb otsida seoseid.
Miks mees, kes ütles, et ei tee riigiga enam kunagi koostööd, tuli tagasi? Huvitav, et just Reformierakonna ja Burkhardti vastasseis oli väga pingeline. Mis neid siis nüüd ära lepitas?
Mis siis Ilvest ja Sinijärve ikkagi seob – kas tõesti sõprus? Seda on raske uskuda. Või presidendi, kes ei orienteeru Eesti siseasjades, tavapärane „sõrme ümber keeramine“? Võimalik. Kuid sellisel juhul pole härra president nii tähtsa ameti jaoks veel piisavalt suureks kasvanud, kui ebameeldiv see tõde ta kõrvadele ka poleks.
esmaspäev, 11. veebruar 2008
Reformikas Riho "eesti mees on tantsulõvi" Kruuv saatis tagasiside- tunnustus selle eest!
Siin on Riho Kruuv (Kruuvi veebist):
Ja siin tagasiside, mis saabus ühele hiljutisele sissekandele Inno ja Irja päevikus:
Austatud Inno ja Irja,
Üks tuttav juhatas mind teie blogisse väites, et seal on minust üks naljaks lugu kirjutatud. Külastasingi teie blogi ja ma ei pidanud selle külastamist kahetsema! Olen tõsiselt meelitatud sellest ebatervest huvist, mida te olete minu ja minu õe Krista vastu üles näidanud. Teie motiivid jäävad mulle siiski ebaselgeks.
Mis puutub tantsimisse, siis ei saa ma teiega kahjuks nõus olla selles, et Eesti mees on tantsulõvi. Kui pidada tantsimiseks õlise peaga ahvi liigutuste tegemist, siis võib teil isegi õigus olla... Tegelikult on Eesti mees tantsimise osas paras möku. Mul on hea meel, kui mul õnnestus kuidagigi anda mingit sisu ansambli Meie Mees ühele laulule.
Saan teile ainult soovitada, et te kasvõi osa sellest ajast, mis te oma kadetsevale-enesehaletsevale-kibestunudolevale blogile kulutate pühendaksite pigem tansimise õppimisele ja harrastamisele. Uskuge mind, see aitab ka teil oma probleemidest kui mitte üle, siis vähemalt nendega hakkama saada!
Minu kontaktaadress on endiselt see, mis oli kirjas teie poolt avaldatud kirjutises, juhuks kui teil peaks tekkima tahtmine mind otse kritiseerida. Loodan, et varustate selle siiski kasvõi väikese kontruktiivse ivaga ;))))
Parimate soovidega,
Riho Kruuv
Ja siin tagasiside, mis saabus ühele hiljutisele sissekandele Inno ja Irja päevikus:
Austatud Inno ja Irja,
Üks tuttav juhatas mind teie blogisse väites, et seal on minust üks naljaks lugu kirjutatud. Külastasingi teie blogi ja ma ei pidanud selle külastamist kahetsema! Olen tõsiselt meelitatud sellest ebatervest huvist, mida te olete minu ja minu õe Krista vastu üles näidanud. Teie motiivid jäävad mulle siiski ebaselgeks.
Mis puutub tantsimisse, siis ei saa ma teiega kahjuks nõus olla selles, et Eesti mees on tantsulõvi. Kui pidada tantsimiseks õlise peaga ahvi liigutuste tegemist, siis võib teil isegi õigus olla... Tegelikult on Eesti mees tantsimise osas paras möku. Mul on hea meel, kui mul õnnestus kuidagigi anda mingit sisu ansambli Meie Mees ühele laulule.
Saan teile ainult soovitada, et te kasvõi osa sellest ajast, mis te oma kadetsevale-enesehaletsevale-kibestunudolevale blogile kulutate pühendaksite pigem tansimise õppimisele ja harrastamisele. Uskuge mind, see aitab ka teil oma probleemidest kui mitte üle, siis vähemalt nendega hakkama saada!
Minu kontaktaadress on endiselt see, mis oli kirjas teie poolt avaldatud kirjutises, juhuks kui teil peaks tekkima tahtmine mind otse kritiseerida. Loodan, et varustate selle siiski kasvõi väikese kontruktiivse ivaga ;))))
Parimate soovidega,
Riho Kruuv
Kogume vihjeid Orm Valtsoni kohta
Selline mees (väljavõte Delfist):
Parasjagu Saue linnapea, ja saab ilgelt suurt palka.
Mis ta selle rahaga teeb, kus ja kellega käib?
Varem olnud kah Saue linnapea, siis Harju maavanem. Reformierakonna lehel kirjutab, et hobid on windsurf ja meri, eks sinna kulub kah omajagu. Ja et talle meeldib otsida võimete piire, eks see palga kergitamine ole kah midagi säärast, et kuhu veel annab tõusta?! Milline on maksumaksja taluvuse ja võimete piir?! Ja loomulikult tahab ta viia Eesti 15 aastaga 5 rikkama riigi hulka, aga tundub, et ei jaksa ise seda 15 aastat ära oodata, tema ootab teisi seal rikaste klubis juba ees. Kah võimete piiri otsimine, et kui ruttu ta ise sinna rikaste seltskonda jõuab?! Kui nunnu! Sellised mehed on eesti rahva au ja uhkus! Oskavad elada!, öeldi vanasti selliste kohta.
Mõned aastad tagasi jäi Valtson riigikontrollile korruptsiooniga vahele, kui võttis Harju maavanemana ebaseaduslikku palka, summa polnud, tõsi, suur, sellega rikkaks ei saanud (väljavõte Päevalehe veebist):
Parasjagu Saue linnapea, ja saab ilgelt suurt palka.
Mis ta selle rahaga teeb, kus ja kellega käib?
Varem olnud kah Saue linnapea, siis Harju maavanem. Reformierakonna lehel kirjutab, et hobid on windsurf ja meri, eks sinna kulub kah omajagu. Ja et talle meeldib otsida võimete piire, eks see palga kergitamine ole kah midagi säärast, et kuhu veel annab tõusta?! Milline on maksumaksja taluvuse ja võimete piir?! Ja loomulikult tahab ta viia Eesti 15 aastaga 5 rikkama riigi hulka, aga tundub, et ei jaksa ise seda 15 aastat ära oodata, tema ootab teisi seal rikaste klubis juba ees. Kah võimete piiri otsimine, et kui ruttu ta ise sinna rikaste seltskonda jõuab?! Kui nunnu! Sellised mehed on eesti rahva au ja uhkus! Oskavad elada!, öeldi vanasti selliste kohta.
Mõned aastad tagasi jäi Valtson riigikontrollile korruptsiooniga vahele, kui võttis Harju maavanemana ebaseaduslikku palka, summa polnud, tõsi, suur, sellega rikkaks ei saanud (väljavõte Päevalehe veebist):
Inno ja Irja hotellide TOP 10 Eestis
(peab mainima, et me Schlössles pole veel käinud)
1. Ammende Villa- eriti sviidid, meeldiv soe, personaalne teenindus, tipp-topp restoran
2. Viljandi EVE- korralik klassikaline hotell, nii toad kui sviidid, hea restoran
3. Pädaste- suurepärane hommikusöök
4. Katariina külalistemaja Rakveres- väga meeldiv teenindus, mullivanniga sviidid soodsa hinnaga
5. Olümpia- klassikaline hea hotell, stabiilselt tugev tase, sviidid korralikud, ja deluxe toad
6. Kalvi mõis- väga korralik sviit, soe hubane atmosfäär
7. Victoria Pärnus- hea teenindus
8. Kolm Õde Tallinnas- omapärane interjöör, suur ja pehme voodi ka tavalises toas, hea minibaar
9. Lepanina hotell- super asukoht, vaated merele
10. Domina Inn Tallinnas- hubane hotell kesklinnas
1. Ammende Villa- eriti sviidid, meeldiv soe, personaalne teenindus, tipp-topp restoran
2. Viljandi EVE- korralik klassikaline hotell, nii toad kui sviidid, hea restoran
3. Pädaste- suurepärane hommikusöök
4. Katariina külalistemaja Rakveres- väga meeldiv teenindus, mullivanniga sviidid soodsa hinnaga
5. Olümpia- klassikaline hea hotell, stabiilselt tugev tase, sviidid korralikud, ja deluxe toad
6. Kalvi mõis- väga korralik sviit, soe hubane atmosfäär
7. Victoria Pärnus- hea teenindus
8. Kolm Õde Tallinnas- omapärane interjöör, suur ja pehme voodi ka tavalises toas, hea minibaar
9. Lepanina hotell- super asukoht, vaated merele
10. Domina Inn Tallinnas- hubane hotell kesklinnas
KLM- täitsa vinks-vonks lennufirma
Väljavõte KLMi kodukalt.
Lendasime Lissaboni lennufirma KLM kaudu. See oli meile esimene kogemus selle firmaga. Mis sõidab Tallinnast välja normaalsel ajal, peale lõunat ja edasi Lissaboni samuti, kohale jõudis lennuk veidi enne keskööd ja Amsterdamis, vahemaandusmispaigas oli umbes tunnike võimalik ringi vaadata. Pagas jõudis ilusti kohale. Väga viisakas teenindus. Ja isegi turistiklassis pakuti tasuta süüa-juua, kuigi üldine hinnatase on soodsam kui näiteks Estonian Airil, kus tasuta süüa-juua ei saa.
Erinevalt SASist, mis väljub Eestist väga varastel hommikutundidel ja ümberistumiste vahel on mitmeid tunde, mis võib olla kaunis tüütu neile, kes Kopenhaageni lennujaamas ei viitsi šopata.
Mis oli muidugi tüütu, et Amsterdamist Lissaboni lennates sattusime lennuki viimasesse ritta, kus reavahe oli suht väike ja seljatuge kah alla lasta ei saanud. Tagasisõidul boneerisin kohad juba interneti teel ette (seda saab teha kuni 30 tundi enne väljalendu), ja saime väga edevad äriklassi tasemel kohad 10. ritta. Suure istmevahega ja puha.
Söögist pakuti Tallinna ja Amsterdami vahel võileiba, mida me Irjaga kahjuks süüa ei saanud. Aga oli prii vein (1 pudel per kärss) ja mittealkohoolsed joogid. Ning kohv või tee. Kohv oli suht sitt muidugi, nagu enamike lennufirmade puhul. Ja Amsterdami ning Lissaboni vahel pakuti salatit ja pirukat, samuti üks vein per kärrs, punane või valge, ning siis mittealkohoolsed asjad. Kusjuures see vein oli täitsa joodav!
KLM sõidab paljudesse kohtadesse Euroopas, kuulub ühte gruppi Air France'i ja Czech Airlines'iga. Täitsa tasub proovida seda seltskonda, hinna ja kvaliteedi suhe tundub väga hea. Eriti, mis puudutab sõite Lõuna-Euroopasse. Ja ka Põhja-Aafrikasse.
KLMi lend Tallinna ja Amsterdami vahel on samasugune nagu Estonian Airi lennud, ainult selle vahega, et saab tasuta süüa. Ajalehti samas ei pakuta. Ja hind tundub kah märksa soodsam. Ja oli tunda, et kella-aegadest üritatakse igal võimalusel kinni hoida. Piloot oli väga mures, kui lend 20 minutit hilines, näiteks, Lissaboni ja Amsterdami vahel, vabandas ette ja taha.
pühapäev, 10. veebruar 2008
Keskerakonnalepanija jälle eetris
Just selline võiks olla "Ärapanija" uus alapealkiri: Keskerakonnalepanija, sest tänases saates "pandi ära" järgmistele isikutele:
1. Riho Rõõmus
2. Edgar Savisaar (lausa 3 korda)
3. Märt Sults
Kõik nimetatud on seotud Keskerakonnaga.
Kordagi ei "pandud ära" Reformierakonnale. Pole kunagi pandudki, kui välja arvata see õnnetu "Tule taevas appi!" Andrus Ansipi suust. Leiab - veelkord! - tõestust, et Ärapanija ei ole muud kui Reformierakonna ning Kanal 2 (mis kuulub nagu Postimeeski 100 % Schibsted-ile, Hans H. Luigel pole siin mingit sõnaõigust) sisulise juhi Mart Kadastiku eraprojekt poliitiliste rivaalide naeruvääristamiseks.
Kahju, et nii andekad humoristid nagu Mart Juur ja Peeter Oja on end ühele erakonnale ja tolle kardinalile (Kadastikule) maha müünud.
1. Riho Rõõmus
2. Edgar Savisaar (lausa 3 korda)
3. Märt Sults
Kõik nimetatud on seotud Keskerakonnaga.
Kordagi ei "pandud ära" Reformierakonnale. Pole kunagi pandudki, kui välja arvata see õnnetu "Tule taevas appi!" Andrus Ansipi suust. Leiab - veelkord! - tõestust, et Ärapanija ei ole muud kui Reformierakonna ning Kanal 2 (mis kuulub nagu Postimeeski 100 % Schibsted-ile, Hans H. Luigel pole siin mingit sõnaõigust) sisulise juhi Mart Kadastiku eraprojekt poliitiliste rivaalide naeruvääristamiseks.
Kahju, et nii andekad humoristid nagu Mart Juur ja Peeter Oja on end ühele erakonnale ja tolle kardinalile (Kadastikule) maha müünud.
Üks põnev tagasiside, tunnustus Irjale
Saabus selline tagasiside:
Ega ma tähelepanu soovi aga teisalt ega ma karda ka. Olen teadlik ka meie mõningatest lahkarvamustest. Siiski tahaks jõudu soovida blogipidamiseks, mis annab minu arvates silmad tublisti ette kogu Eesti kollasele ajakirjandusele.
Te nagu ei olekski samas žanris, vaid mängite julgelt lubatu ja keelatu piirimail, nihutades seeläbi meie kõikide vabaduse piire. Siiras tunnustus teile selle eest. Ärge siis laske kellegil endile mütsi pähe tõmmata! Eriti meeldis viimane s.o. 10.02 kanne, mis rõhutas vabaduse olulisust kirjaniku jaoks. Suudan teid tunnustada hoolimata sellest et pean Runnelist veelgi enam lugu kui teist. Loote kui inimese elu pühadusest on meil vast ka väga erinev nägemus.
Siiski arvan ma et praeguses olukorras kus teatud põhivabadused Eestis on pehmelt öeldes "rünnaku all" on teil suurem roll kui ehk isegi arvata oskate. Enamik meie rahvast läks kunagi suure heameele ja rõõmuga "vaikiva ajastuga" kaasa. Annaks Kõigekõrgem ja tema tööriistad et see enam nõnda ei sünniks. Ja kui sünnibki siis on vabad inimesed siiski puhta süümega sest nemad ei ole vaikinud.
Tervitades,
Andrus Norak
Ega ma tähelepanu soovi aga teisalt ega ma karda ka. Olen teadlik ka meie mõningatest lahkarvamustest. Siiski tahaks jõudu soovida blogipidamiseks, mis annab minu arvates silmad tublisti ette kogu Eesti kollasele ajakirjandusele.
Te nagu ei olekski samas žanris, vaid mängite julgelt lubatu ja keelatu piirimail, nihutades seeläbi meie kõikide vabaduse piire. Siiras tunnustus teile selle eest. Ärge siis laske kellegil endile mütsi pähe tõmmata! Eriti meeldis viimane s.o. 10.02 kanne, mis rõhutas vabaduse olulisust kirjaniku jaoks. Suudan teid tunnustada hoolimata sellest et pean Runnelist veelgi enam lugu kui teist. Loote kui inimese elu pühadusest on meil vast ka väga erinev nägemus.
Siiski arvan ma et praeguses olukorras kus teatud põhivabadused Eestis on pehmelt öeldes "rünnaku all" on teil suurem roll kui ehk isegi arvata oskate. Enamik meie rahvast läks kunagi suure heameele ja rõõmuga "vaikiva ajastuga" kaasa. Annaks Kõigekõrgem ja tema tööriistad et see enam nõnda ei sünniks. Ja kui sünnibki siis on vabad inimesed siiski puhta süümega sest nemad ei ole vaikinud.
Tervitades,
Andrus Norak
NAK ja mina - uus peatükk
Irja 2006. aastal Massiarus NAKi suveseminaril "Lätete pääl".
Mul on täna mõnede sõprade-naklaste pärast häbi. Ehh, sõbrad... Me olime ju kunagi mässajad, mäletate? 90ndate keskel, enne kui paljudest meist said Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu liikmed. Sellesama liidu liikmed, mida kunagi kritiseeris Sven Kivisildnik, kes asutas koos Kauksi Üllega Tartu NAKi. Oh seda meie bravuuri siis! Kuidas me sõimasime Tartu Kirjanike esimeest Janika Kronbergi "munniks" ning ajasime teda mõnuga vihale, kui ta meid Tartu Kirjanike majas pudelite puruks peksimise pärast korrale kutsus. Ja eriti armastasime irvitada kuulsa luuletaja Hando Runneli üle. Olime ikka päris julmad ega kahetsenud sugugi. Sealjuures tegime seda täitsa häbenemata, eetika oli meie jaoks võõrsõna.
Ja teate, me saime seda teha seepärast, et me olime VABAD. Vabad mässumeelsed noored, kes oleksid võinud MUUTA KIRJANDUST, teha selle endanäoliseks, mäslevaks. Võinuksime kirjutada asjadest, nagu nad on. See võimalus oli, aga me lasime selle käest.
Enamus meist astus üksteise järel Kirjanike Liitu ja hakkas võimule kooris kaasa kaagutama. Kirjutama asjadest kivirähklikult, läbi huumoriprisma, pikkerlikult. Nagu see oli nõukaajal, kui rahva lemmiksaade oli Reklaamiklubi. Aga meie ei elanud ju enam nõukaajal. Me astusime lihtsalt nõukaaegsete kirjanikega samasse liitu ja võtsime omaks nende võimutruuduse. Muutusime "teie alandlikeks teenriteks", kes ei saanud enam teravatel teemadel sõna võtta, sest muidu poleks me kaukasse tilkunud kulkapapp (aka kultuurkapitali rahad), auhinnad, sõidud Frankfurdi ja Göteborgi festivalidele. Tulid auhinnad ja rahad, aga me muutusime iseenese haledateks paroodiateks. Just meie, mässajahingega naklased, oleksime pidanud olema need, kes juhivad inimeste tähelepanu ühiskonna kitsaskohtadele, võimu juhmusele, ahnusele ja tölplusele. See blogi, mida me praegu Innoga peame, pidanuks olema MEIE ÜHISLOOMING.
Mina ei astunud Kirjanike Liitu ega astu kunagi ka, kuigi mulle on selline ettepanek tehtud. Pakutud koguni soovituskirju. Aga ma ei taha. Igasugune liit on ahistav, murrab nurgad maha, silub siledaks. Me kirjanikena peaksime seda ju teadma. Au ja südametunnistus, sõnavabadus peaks meile auhindadest, rahadest ja festivalidest tähtsamad olema.
Me blogi on teile pinnuks silmas. Eile kirjutas mulle Jaak Urmet, toosama uljas manifestikirjutaja, ja ähvardas NAKist väljaviskamisega. Bring it on, ütlen ma seepeale. Las ma siis olen esimene, kes NAKist välja visatakse. Järeldused teeb igaüks ise.
Mul on täna teie pärast häbi, sõbrad. Ütlen seda süümepiinadeta. Ja mul on häbi ka nende tublide naklaste ees nagu Tartu NAKi esimees Vahur Afanasjev (Vahur Afanasjevi kinnitusel on NAKi esimees praegu siiski Priit Salumaa alias blogiriimur. Lugege ka Vahuri kommentaari kommentaariumis), kes Jaagu manifestile alla ei kirjuta. Mul on häbi ka seepärast, et ma ei ole kunagi oma blogis manifesteerinud, et ma esindan Tartu NAKi seisukohti. Olen esindanud iseenda seisukohti. Ja seisan nende taga täna, homme ning igavesti.
Veel - ma ei ole nii malbeke kui te ehk arvama olete harjunud. Ja ma ei allu survele. Mitte kunagi. Mitte mingisugustel tingimustel. Kui teie tahate olla reformierakondlasest kultuuriminister Laine Jänese truud teenrid, siis laske käia. Aga ärge unustage saba liputada, kui uue kulkapapi või mõne auhinnalise äramärkimise teenite.
Revolutsiooni ei saa teha süsteemi sees. Süsteemis sees olles muutud sa süsteemi orjaks, väikseks märkamatuks mutriks, mis on vajalik, kuid kerge vaevaga asendatav. Kogesin seda prokuratuuris, ses mõttes oli see mulle hea elukool. Süsteemi muuta, piltlikult öeldes maailma uueks luua, mis ju peakski olema kirjaniku ülesanne, saab vaid süsteemist väljaspool seistes, sellele väljakutseid esitades. Kirjaniku surm on see, kui ta hakkab eetiliseks komblusvalvuriks, kui ta ütleb korraga, et on teemasid, millest ei tohi kirjutada. Nobelist Toni Morrison on öelnud, et kui sinu jaoks on /kirjanikuna/ tabuteemasid, siis vali endale teine amet.
Minu, Irja ja NAKi suhetest avameelselt
Laulvad poeedid Jaan Pehk ja Aapo Ilves 2006. aasta suvel meie maakodus Massiarus toimunud Tartu NAKi suvepäevadel.
On tulnud mõned kommentaarid seoses minu ja Irja ja NAKi suhetega. Seoses sellega tahaksin veidi tausta selgitada, kuna paljudest asjadest pole me Irjaga rääkinud, kuigi oleks võinud, nagu paljud kogu aeg tuututavad, isegi siis, kui otsest põhjust pole.
Pean alustama kõigepealt sellest, kui ma Irjaga kokku sain. See oli 2005. aasta 21. mail, see toimus Tartus Rüütli tänaval kohvikus Crepp, õigemini Crepi välikohvikus. Kus siis mina olin tulnud pärast loenguid istuma oma kursaõe Kairit Lillepärgiga ja meie ühine kursaõde Liisa Past helistas äkki ning palus meil ära oodata üks tema sõbranna Irja Vaher. Kellest ma polnud, ausalt öeldes, varem midagi kuulnud. Kes oli elanud kaks aastat Portugalis ja mõneks ajaks Eestisse naasnud.
Ja nii me ajasime seal koos juttu, Kairit sõitis vahepeal Rakverre, kuigi hoopis Irja oli plaaninud Rakverre koju sõita. Ja meie Irja ning Liisaga läksime hoopis Mailaulu kontserdile, kus Irja tahtis kaasa elada oma sõpradele Aapo Ilvesele ja Jaan Pehkile. Ja seal Mailaulul siis Irja näitas oma sõpru, keda ma varem ei tundnud, aga kelle kohta Irja rääkis, et nad on noored ja andekad kirjanikud. Ja mõni päev hiljem tutvustas Irja mulle Olavi Ruitlast, samuti toredat inimest. Ja Irja rääkis mulle palju Tartu NAKist ja kogu sellest seltskonnast: Veiko Märka, Jaak Urmet, Contra, Priit Salumaa, Vahur Afanasjev jpt. Irja rääkis, et NAK on hääbumas, sest Kirjanike liit võttis sellelt rühmituselt Tartus ruumid ära ja isegi suveseminar oli ära jäänud. Inimesed enam koos ei käinud. Ja Irjal oli sellest väga kahju, ning ta tahtis väga uuesti NAKi elu lõkkele puhuda. Hakata käima kirjandusüritustel, kajastama neid ajakirjanduses, tegema noorte hakkajate kirjanikega intervjuusid.
Ja kuigi meil oli raske aeg, rajasime omale nullist kodu Tartusse, Irja aitas oma eakat isa, lubasin Irjat aidata. Nii me siis alustasime kohe, kui ma end rahandusministeeriumist töölt lahti võtsin, kirjandusüritustel käimist ja kirjanike intervjueerimist. Tegime seda esialgu ajakirjas Just ja oma blogis. Ja kuigi NAKi suveseminar "Lätete pääl" ähvardas juba teist aastat ära jääda, valmistasime kõvasti tööd rabades ette oma suvekodu, kuhu kogunes kokku ligi 50 noort kirjanikku ja loojat. Ja kõik, tundus, jäid väga rahule. Kuigi ilmad olid väga palavad. Pärast seda kirjutas Irja mitmeid artikleid nii "Lätetest" kui muudest üritustest. Ja mina panin meie blogisse pilte üles nii et higimull otsa ees. Kuigi aeg, nagu ma juba ütlesin, oli väga raske. Mind survestas minu eksabikaasa Ingrid oma hagide ja nõudmistega, Irja ajast võttis suure osa hoolitsemine isa eest. Aga meid toetas tahtmine noorte kirjanike heaks midagi ära teha. Õigemini Irjat. Kes tundis end justkui süüdi, et oli läinud Portugali ära ja just sel ajal oli NAK oma ruumidest ilma jäänud ning kogu rühmitus lagunemas. Mina siis toetasin Irjat nagu truu koer, või abiline. Sest ma armastan teda.
Irja hakkas koguni rajama oma vanaisa majja Tartus uut NAKi peakorterit, kus siis noored kirjanikud saaks käia koos, oma loomingut esitada ja koosolekuid pidada. See saigi peaaegu valmis, isegi üks koosolek sai seal peetud. Ning sinna kõrvale planeerisime kirjanduskohvikut, kus siis noored loojad saaks oma loomingut esitada. Ja enda arust tegime ära suure asja, sest kirjanikest, eriti noortest, hakati rohkem rääkima. Nende tegemisi kajastasid juba suured lehed, kuigi varem polnud näiteks kirjandusfestivalist Sotsia ja Prima Vista üldse juttu. Ja me ei saanud selle eest mitte kelleltki punast krossigi. Ja me ei oodanudki. Meil oli puhas entusiasm, heategemise, andmise rõõm.
Kuni Irjal suri ootamatult sügisel isa ja ta elas seda väga üle. Matuste ajal rabelesime kõvasti ja Irja jäi mingisse viirusesse, ning mina ka. Ja nii me siis istusime kodus ja põdesime, jõime teed ja sõime banaani. Kuni ühel õhtul, kui olime juba magama sättimas, kell oli juba mingi üks öösel, helistas Aapo Ilves ja ütles, et on kohe vaja leida öömaja Veiko Märkale ja Jaak Urmetile. Ja kui Irja ütles, et tuba on külm, seda tuleb kütta, ta on haige, ja tahab magama minna, siis käratas Aapo: "See plödin on juba liiga pikaks läinud! Kui sa nüüd midagi ei tee, siis jääte Innoga päris üksi."
Olime Irjaga ausalt öeldes jahmunud. Et mis plödin!? Et mis mõttes üksi?! Vastupidi, meil oleks olnud viimased kaks aastat palju lihtsam, kui poleks rüganud noorte kirjanike toetamise rindel. Selle asemel, et oma aega ja energiat panustada NAKi tegemistesse, oleks me võinud ringi reisida, või rohkem isaga tegeleda. Või ma oleksin saanud rohkem kasvõi enda ja eksabikaasa Ingridi asjadega tegeleda. Sest suures teiste abistamises unustasin ma enda asjad ära, ning see võimaldas Ingridil mulle korralikult pähe istuda oma nõudmistega ja mind kottida. Samuti ei jõudnud me suure koormuse juures kirjutada ja blogida nii palju, kui oleks tahtnud.
Aapo tahtis kohe järgmisel päeval, et Irja astuks ka NAKist üldse välja. Selle eest siis, et Irja ei täitnud tema käsku. Aga Irja ei allunud ka sellele käsule, tal pole seda vajadust. Ta pole mingi Aapo Ilvese ori, kuigi Aapo Ilves tahab, nagu olen aru saanud, et NAKis käiks kõik tema tahtmise järgi.
Ja nüüd on see Irja-Aapo konflikt siis eskaleerunud, kuigi, tõesti, me oleme oma blogis hoidnud viimasel ajal NAKi suhtes hästi madalat profiili. Ja pole end kuidagi NAKi tegemistega upitanud. Pigem oleme lihtsalt valgustanud NAKi tegemisi, kõrvaltvaataja pilguga.
Ja tõesti, ma ütlen ausalt, Irjal pole kunagi olnud mingit soovi end kuidagi NAKi najal upitada, ta pole üldse selline inimene. Ta on pigem andja tüüp, ja selline andja, et valmis ise surema. Nägin seda, veendusin selles, kui kogesin, kuidas Irja tegeles oma isaga. Ma ei usu, et Eestis oleks teist sellist tütart, kes oleks oma isa eest nõnda hoolitsenud kui seda tegi Irja. Kuigi ta vaakus ise raskekujulise astma tõttu elu ja surma piiril. Sellist ennastohverdust olin seni näinud ainult filmides ja lugenud raamatust. Ja samasuguse kirega suhtus Irja oma NAKi kaaslastesse. Ta pidas Aapot lausa oma vennaks. Ja suhtub siiamaani hästi kõigisse oma kaaslastesse, ta ei oskagi teistmoodi. Aapos on ta muidugi pettunud. Aga ma arvan, mis on Irja kõige suurem viga teiste, kaasa arvatud Aapo Ilvese silmis: Irja on aus. Liiga hea ja aus inimene paljude jaoks. Selles ongi kogu asi. Sest ausus võib olla teinekord väga valus, talumatult valus. Aus inimene vajab kaaslaseks samuti ausat, tugevat inimest. Nõrga inimese jaoks on aus ja tugev inimene nagu tuli, mis kõik ära põletab.
Reklaamiklubi ETV ekraanil
Üks klubireklaam täna ETV ekraanilt.
Ma saan aru, et sport, eriti tippsport on eesti rahva jaoks oluline, sest muidu sureks eesti rahvas välja, kui poleks sportlasi ja nende edu rahvusvahelisel areenil. Ja teleülekandeid, mis näitavad siis sportlaste edu. Kus Eesti võidab!!! Ja sellepärast tuleb anda sportlastele miljoneid, sest ainult nemad hoiavad veel seda rahvast ja seda edu üleval, mis muidu kaoks ära ja lahustuks lihtsalt laiali. Miks muidu kantakse sportlasi nagu sitta pilpa peal, võrreldes paljude teiste, täiesti tähtsusetute elualadega. Sest mis on näiteks koristaja võrreldes sportlasega. Või luuletaja. Või müüja. Kärbsesitt!
Ja ma saan aru, et spordi ülla ürituse nimel võib teha mida iganes. Aga selleks, et tuua reklaam tagasi ETV ekraanile, võiks ikka seadust tagasi muuta. Sest muidu kujuneb välja mingi täiesti perversne olukord. Kuid samas, miks ei võiks kõik Eesti ettevõtted toetada sportlasi ja sporti, ainult neid, et siis ETV saaks hommikust õhtuni neid reklaame näidata. Selle jaoks võiks lausa eraldi kanali teha. Või ei, see tunduks naeruväärne. No aga siis võiks võtta kõige soliidsemad ja väärikamad ettevõtted, ühesõnaga kõige rikkamad, kes on saanud võimaluse oma kliente või töötajaid kõige rohkem peedistada, noh need, kelle juhid nagunii juba presidendi vastuvõtul käivad, kes klubisse kuuluvad. Ja muidu ka on tähtsamad kui teised. Nõndaks jah. Nagu see praegu on. Nagu see oli ja on olnud. Nagu see olema peab.
Siin veel veidi Eestimaa au ja uhkust: PUHAST RAHA! Sest ütleb ju vanasõnagi, et mida rohkem sporti, seda rohkem raha, ja vastupidi! Sport, see on meie aja au, mõistus ja südametunnus! Oo, sport, sa oled elu! Oo, sport, sa oled rahu! Oo, sport, oo, sport!
Avameelne Leontjev
Üks hetk Vene TV ekraanilt, räägib Mihhail Leontjev.
Ma ei tea, kui paljusid huvitab Vene TV, aga üks huvitav ja üllatavalt avemeelne jutt Mihhail Leontjevilt, Vene tuntud saatejuhilt, kes on muu hulgas kutsunud üles eestlasi hävitama.
Aga mees on ilmselt permanentses tugevas pohmellis, ja täiesti aus seejuures, ses mõttes, et ütleb, mida mõtleb. Igatahes huvitav vaatamine-kuulamine, (kui ta parasjagu Eestist ei räägi) oleks Eestis mõni selline mees, kes julgeb otse-eetris presidenti peedistada.
Huvitav vaatamine-kuulamine kindlasti ka neile, kes venelasi ja Venemaad vihkavad.
Tellimine:
Postitused (Atom)