Aga mida Kostja valesti ütles?

Kui Kostja Kossatshov, vene föderatsiooni riigiduuma väliskomisjoni esimees, ütles eile ugrikongressil, et eesti politsei peksis möödunud aastal läbi pronkssõduri kaitsjad, siis tõusis TH Ilves solvunult püsti ning marssis saalist välja.

Äärmiselt lasteaedlik ning ennast ja kogu Eesti riiki alandav käitumine meie presidendi poolt. Kui sa arvad, et rünnak sinu suhtes on ebaõiglane, siis tõuse püsti ja kaitse end, mitte ära page, saba jalge vahel.

Ja mis Kostja õigupoolest valesti ütles? Pronksööl seisis me politsei algul nagu tummahammas, nagu oleks ootamatult suhu saanud, ja pärast ületas selgelt võimupiire. Tean isiklikult inimest, kelle politsei tema koduukse juurest üles korjas, maha väänas, autosse toppis ning jalgadega peksis. See mees on suhtekorraldaja Raul Kalev ning ta tuli lihtsalt välja vaatama, mis toimub. Samuti on teada, et politsei tõepoolest peksis tavalisi vene inimesi, kes olid tulnud pronkssõduri teisaldamise vastu meelt avaldama. Inimesi võeti suva järgi kinni, neil pandi käed raudu ning nad pidid tunde külmal ja märjal rohul lamama, enne kui nad politseiautodesse topiti ja kongidesse küüditati. Saatjaks politseiametnike jalahoobid ja sõim.

Minul eesti riigi kodanikuna ja vabadusvõitleja tütrena on igatahes eesti politsei pärast häbi ning ma ei saa aru, miks me ei või sellest rääkida. Egas politsei kritiseerimine tähenda veel üleskutset riigipöördeks. Lihtsalt üks õigusriik peaks ka kriitilised olukorrad inimõigusi rikkumata lahendada suutma.

Kostja ei käsitlenud niisiis põrmugi ajalugu valesti. Eesti politsei ületas oma võimupiire ja rikkus räigelt inimõigusi, sealjuures nii eesti kui vene inimeste omi, ning sellest tuleb kõval häälel kõnelda.

Ilvese käitumine polnud mitte resoluutne, vaid argpükslik. Aga mida sa ikka selgitad, kui tead, et teisel on õigus, kas pole? Aga arg on mees, kes jookseb vaidlusplatsilt minema ning ajab nurga taga rinna kummi, oi kui arg.

Huraaa! Meie sõber Peep "peebik" Vain jälle tele-eetri orbiidil!

Peep Vain täna ETV ekraanil, natsa jobu näoga, aga muidu päris kompu.

Vaatame me siis Irjaga täna suvehommiku saadet (tahaks kiita, Elis Aunaste ja Urmas Vaino on väga head teleajakirjanikud, neil on annet, ja saatejuhtimine tuli neil samuti hästi välja) ja mida me näeme: ekraanile vupsab PEEP [pi:p] VAIN. Kes siis rääkis midagi sellest, kui tore mees ta on, ja et kirjutab raamatut (te lugesite õigesti: RAAMATUT!) ja et ta hakkab nüüd tihedalt ETV ekraanile vupsama, vist suisa iga päev. Ja veel, et ta tahab nüüd puhata natsa, mõned kuud.

Tore! Pakume siis Peebule, või Peebikule nagu teda tantsusaates hellitavalt kutsuti, pakume talle siis puhkuse ajaks meeldivat suvelugemist.

Ja alustuseks, ma ei hakka kirjutama sellest, mis toimub Peebu koolitustel, kuigi ma olen seal käinud ja need jätsid, olgu öeldud, kustumatu mulje. Ma võtan pigem vaatluse alla Peebu romaani ühe toreda ja väärika daamiga, ajal, mil Vainu naine ootas nende esimest last. Ja mil Peep (õigemini küll tema firma) võttis üksteise järel vastu kõige peresõbralikuma ettevõtte auhindu. No tere talv! Sinna on siis, olgu öeldud, juba 7 aastat tagasi. Aga midagi ei ole ununenud, vastupidi, palju asju on vahepeal meelde tulnud. Ja nüüd on siis põhjust hakata neist asjadest kirjutama. Nii et püsige meie blogi lainel! Ja ilusat suve!

Jalgpall Portugali moodi

Mul on Hispaania võidu üle hästi hea meel, nii et jätkaks jalgpalli lainel. Mulle on alati jalkat vaadata meeldinud, väikse tüdrukuna hakkasin issu kõrval vaatama ja see kirglik mäng, mis meenutab sõda, erutab mind siiani. Kunagi oli mu lemmikmängija Itaalia Roberto Baggio, nüüd vaatan huviga, mis teeb Portugali väike, aga väle Deco. Üldse ei meeldi David Beckham ja Cristiano Ronaldo, esimene on ilueedi ja teine pirtsakas primadonna, kes mängib hästi siis, kui tal on hea tuju. Tõeline jalkaekspert sai must Portugalis. Portugallased juba naljalt ühtki olulist jalkamatshi vahele ei jäta ning nö oluline on seal pea iga matsh. Olgu see siis kohaliku või üleeuroopalise tähtsusega. Kui EM neli aastat tagasi Lissabonis peeti, siis ma elasin seal, üsna stadio de Luz'i ligiduses. Oi kui suured olid portugallaste lootused. Bairro Altol, nende peotänaval oli igal õhtul pidu, pidu, pidu, fiesta. Ja Portugalil läkski hästi, kuni finaalini siis, mil keegi paha kreeklane Cristiano Ronaldole jalgadesse sõitis ning primadonnal mängutuju ära rikkus. Nagu ühele tõelisele Portugali mehele kohane, oli ka J, mu elukaaslane, suur jalkafänn. Neil õhtutel, kui Portugal mängis, kogunesid me suurde, avarasse korterisse kõik J "lähemad" sõbrad, keda oli nii umbes 20. Enne seda tuli J suure ähmiga koju ning me tormasime Corte Ingles'i (see on umbes samasugune kaubamaja nagu Stockmann Tallinnas) ning ostsime sealt kärutäie toitu. Kõik sõpradele! J'le meeldis võõrustada ning ta oli oma sõprade meelest suurepärane kokk, kelle valmistatud road viisid lihtsalt keele alla. Eriti hästi õnnestusid J'l pastaroad ning jalkaõhtutel tegigi ta alati pastat, sest seda oli suurele seltskonnale hea pakkuda. Sõbrad tulid pool tundi enne mängu algust, sõid omamehelikult tühjaks me külmkapi ning säädisid end mõnusasti diivanile külili. Kui kõlas Portugali hümn, tõusti kui üks mees püsti ning karjuti kõigest kõrist kaasa. Minulgi tuli sellist pühendumist nähes liigutuspisar silma. Mängule elati kaasa häälekalt, hoiti peast kinni, kui oma meeskond mööda lõi, sõimati vastaspoole mängijaid ning juubeldati ja kaelustati, kui Portugal värava lõi. Minule oli seda naljakas vaadata. Einoh, mäng oli ju huvitav, aga milleks see elajalik karjumine!? J oli jälle pahane, kui ma ei ilmutanud tema arust asjakohast vaimustust. Ta ei mõistnud, miks ma ei tahtnud portugallaste gol'i peale hüpata ja karjuda. Kui Portugal võitis, siis ma teadsin täpselt, mis juhtuma hakkab. Et akende taga algab üks jube röökimine ja tuututamine ning me kõik peame ronima autodesse ning sõitma Bairro Altole, kus me peame kuni hommikuni jooma, tantsima ning karjuma. See kõik kestis kuni kella neljani hommikul ning oli hirmutavalt intensiivne. Inimesed rippusid poole kerega autodest väljas, hüppasid auto kapoti peal ja peksid üksteist suurest rõõmust õhupallikurikatega vastu pead. Sekka kõrvulukustav kisa. Seda oli liiga palju. Ma kartsin neid ekstaasis inimesi, oleksin nagu sattunud veinijumal Dionysose auks korraldatud pöörasele pidustusele, kust ma ei teadnud teed välja. Hakkasin juba lootma, et Portugal finaali kaotaks, et ma ei peaks seda põrgut enam kaasa tegema. See oli arvatavasti üks traagilisemaid päevi Portugali ajaloos. Algas ta igatahes juba kurjakuulutavalt. Hommikul Avenida de Liberdadele ning Rossiole kogunenud kreeklased olid igatahes kahtlaselt heas tujus ning hüüdsid portugallastele solvanguid. Nagu nad oleks oma võidus kindlad. Portugallased lootsid siiski, see oli ju nende maa, nende väljak, nende võimalus, lõpuks ometi, see lõputu melanhoolia pidi ju ükskord ometi lõppema, aga... Kõik lõppes siiski Cristiano Ronaldo pisaratega. Ikkagi melanhoolia, fado. Mitte keegi ei röökinud, mitte keegi ei tuututanud. Mitte keegi ei tahtnud minna Bairro Altole ja end täis juua. J läks vihaselt magama ning ärkas hommikul peavaluga, kuigi ta polnud tilkagi joonud. Portugallaste viga on see, et nad võtavad seda mängu liiga tõsiselt. Isegi elu ei tohi liiga tõsiselt võtta, saati siis mängu. Ja kuna nad loodavad pimesi oma staarile, siis häving on paratamatu. Sest staari elus on nii häid kui halbu päevi. Hispaanlased on seevastu mõnus tiim, kelle mäng on kirglik, aga vaba. See ongi nende edu saladus. Nad on sellised päikesepoisid. Ükskord Portugal muidugi võidab ja ma loodan südamest, et see juhtub Lissabonis. Sest neile on seda väga vaja. Neil on küllalt häid mängijaid: Deco, Maniche, Nuno Gomes, Helder Postiga. Ainult primadonna peaks vahetuma.

Amatöör-paparatso tabas Vene suursaadiku korda rikkumast

Kuda siis mees (Nikolai Uspenski) käis Tallinna linnavalitsuses, ai-ai, häbi-häbi-püksis-käbi (allikas: PoLtErQeIsT):

Panen siia ka Šuvalovi kohtuotsuse

1
Ärakiri
Kohtuasi 1-06-12960

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
31. 01. 2008


Viru Maakohus koosseisus:
Kohtunik TIIT KULLERKUPP
Rahvakohtunikud Tiiu Pilt, Lii Ero,
Sekretär Aile Siil juuresolekul
Prokurör Laura Vaik,
Kaitsja Andrus Repnau osavõtul
Arutas avalikul kohtuistungil 23. 11.2006; 04-05. 01. 2007; 07.02.2007; 23, 26, 27. 03.2007;
09.04.2007; 15.08.2007; 26. 10. 2007 Rakvere kohtumajas kriminaalasja
ARDI ŠUVALOV-i süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 2, 4 järgi.
Süüdistatav Ardi Šuvalov isikukood 36410160253 elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik,
kõrgharidusega, varem kohtu poolt karistamata.

Ardi Šuvalovit süüdistatakse KarS§294 lg2 p2,4 järgi altkäemaksu võtmises nõudmisega ja
suures ulatuses ehk ametiisiku poolt talle vara lubamisega nõustumises ning vara
vastuvõtmises vastutasuna selle eest, et ta on toime pannud ja paneb edaspidi toime seadusega
mittelubatud teo, alljärgnevalt:
Ardi Šuvalov on nimetatud Harju Maakohtu kohtunikuks Vabariigi Presidendi 07.09.1993
otsusega nr 169, mille alusel ta täitis õigusemõistmise ülesandeid, olles seega KarS§ 288 lg1
tähenduses ametiisik, kellel on võimuesindaja ülesanded.
2005.aasta lõpul, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal pöördus M N oma tuttava Harju
Maakohtu kohtunik Ardi Šuvalovi poole, kelle menetluses oli kriminaalasi nr 1-449/03
(01221000002), milles üheks süüdistatavaks on A D . Nimetatud kriminaalasja raames oli
arestitud süüdistatava A D kasuks kinnistutele aadressil Toopea 3 ja Mooni 4 seatud
hüpoteegid, M N palus vabastada hüpoteegid arestist.
Kohtunik Ardi Šuvalov tegi M N ettepaneku, et A D maksaks talle, Ardi Šuvalovile
1 100 000 krooni altkäemaksu, mille eest vabastaks kohtunik hüpoteegid arestist, samuti teeks
Ardi Šuvalov nimetatud rahasumma eest A D suhtes kriminaalasjas 1-449/03 õigeksmõistva
kohtuotsuse. Juhul kui aga A D altkäemaksu maksmisest keeldub, hakkab Ardi Šuvalov
kasutama oma kohtuniku ametipositsioonist tulenevat võimalust teha kriminaalasjas A D
olukorda kahjustavaid ebaseaduslikke menetlusotsuseid, ei toimuks õiget ja õiglast
kohtumenetlust ning Andres davõdovi seaduslikud huvid ning õigused saaksid kahjustatud.
Ardi Šuvalov kohtus korduvalt M N , kes oli altkäemaksu vahendajaks, edastades talle oma
nõudmisi ning leppides kokku altkäemaksu andmise tingimustes, milles Martin Napa
omakorda edastas A D . Asjaosaliste Ardi Šuvalovi, M N ning A D vahel valitses
nimetatud tingimuste osas ühtne arusaam.
06.04.2006 kella 6.00 paiku kohtusid M N ning Ardi Šuvalov Stockmani kaubamaja
5.korruse söögikohas, kus lepiti kokku, et kohtutakse mõne aja pärast „Eesti Maja“ restorani,
asukohaga Lauteri 1, lähedal. Nimetatud kohta saabus Ardi Šuvalov oma isikliku sõiduautoga
Hyndai Trajet reg nr 962 MCM. M N sisenes autosse, misjärel asuti sõitma M N töökoha
suunas aadressil Pikk Jalg 7. Toompea tänavale jõudes pööras Ardi Šuvalov auto Wismari
tänavale, peatus Taani Saatkonna eest (asukohaga Wismari 5). Auto peatudes võttis Ardi
Šuvalov M N vastavalt kokkuleppele vastu esimese osa nõutud altkäemaksusummast,
2
sularaha summas 200 000 krooni , mille M N oli saanud 06.04.06 kella 10.05 ajal A D Ardi
Šuvalovile edastamiseks selle eest, et Ardi Šuvalov teeks tema suhtes õigeksmõistva
kohtuotsuse. Ülejäänud rahasumma -900 000 krooni-tasumine pidi toimuma hiljem.
Vastavalt Kohtute Seaduse ( RT I 2002, 64, 390) §70 lg1 täidab kohtunik oma ametikohustusi
erapooletult ja omakasupüüdmatult. Kriminaalmenetluse koodeksi §20 lg1 kohaselt kohtunik
ei tohi kriminaalasja menetlusest osa võtta ja ta taandatakse, kui ta isiklikult on otseselt või
kaudselt sellest kriminaalasjast huvitatud või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema
erapooletuses, 01.07.04 jõustunud Kriminaalmenetluse seadustiku §49 lg1p5 kohustab
kohtunikku taanduma, kui ta mingil põhjusel ei saa olla erapooletu. Nõudes A D altkäemaksu
ja võttes M N vahendusel osa sellest so 200 000 krooni, vastu, rikkus Ardi Šuvalov olulist
õigusriigi põhimõtet, mille kohaselt õigust mõistab sõltumatu ja erapooletu, ausameelne
kohus, pannes sellega toime KarS§294 lg2 p2 ja 4 sätestatud kuriteo.
Esitatud süüdistuses A. Šuvalov ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub,
et M N tunneb alates ülikooli ajast, A D teab alates 2003.aasta lõpust, kui ta Harju
Maakohtu kohtunikuna hakkas arutama kriminaalasja, milles üheks süüdistatavaks oli A. D .
2003 aasta lõpus tuli M. N tema juurde ja rääkis enda ja A. D vahelistest laenusuhetest. M. N
ja temaga seotud OÜ Harjuorg oli laenanud raha A. D seotud äriühingult, laenude tagatiseks
olid seatud hüpoteegid M. N kuuluvatele kinnistutele. Kriminaalmenetluse käigus olid
hüpoteegid arestitud, M. N oli keeruline neid müüa ja ta taotles hüpoteekide aresti alt
vabastamist. Mõni aeg hiljem ta leidis, et hüpoteekide aresti alt vabastamine on põhjendatud
ja koostas hüpoteekide aresti alt vabastamise määrused.
Määrustest nähtub, et A.Šuvalov on need koostanud 14.05.2004.a.
A.Šuvalovi ütlustest nähtub, et peale nimetatud määruste koostamist maist 2004 kuni aprillini
2006 kohtusid nad M. N viimase initsiatiivil üks või kaks korda kuus. Nende kohtumiste
käigus ütles M. N , et A. D on huvitatud õigeksmõistvast kohtuotsusest ja on valmis selle eest
andma üks miljon krooni. Ta väidab, et sellel teemal oli M. N juttu kahel korral, kuid ta ei
reageerinud sellele jutule mingil moel. Ta väidab, et kohtumistel räägiti alati A. D
kriminaalasjast ning ta selgitas M. N , et õigeksmõistev kohtuotsus kõigis süüdistuse
punktides pole võimalik. Kohtumistel rääkis M. N sageli mitmesugustest A. D taotlustest
kriminaalasja menetlemisel, need taotlused puudutasid varade vabastamist, tunnistajate
ülekuulamist ja ekspertiiside läbi viimist, M. N ütles, et A. D pakub taotluste rahuldamiste
eest raha, konkreetsetest summadest juttu polnud. Tal jäi mulje, et M. N tegutses A. D
huvide kaitsmisel mingi kasu nimel. Ta kinnitab, et 2006 aasta alguses käis A. D tema
kabinetis ühte kirjalikku taotlust toomas ja lisaks sellele näitas talle ühte A4 formaadis
paberit, kuhu oli kirjutatud küsimus „Kas M N tõi ära?“. Ta väidab, et ei reageerinud sellele
küsimusele, sai aru, et küsimus on altkäemaksust-rahast. Ta väidab, et 4.aprillil 2006
kohtumisel ütles M. N , et ta peaks vastu võtma 200 000 krooni A. D ja ta nõustus. M. N
ütles talle, et kui sa seda raha ei võta, arutad seda asja veel neli aastat. A. Šuvalov väidab
vastuoluliselt, et sai hästi aru, mille eest ja millega seoses see raha, aga konkreetselt ei saanud
ka. Tema ütlustest nähtub, et 6.aprillil 2006 kutsus M. N tema kokkusaamisele Stockmanni
kaubamaja kohvikusse, seal leppisid kokku uue kohtumise Eesti Maja juures. Ta sõitis oma
autoga Eesti Maja juurde, võttis seal peale M. N , kes sõidu ajal andis talle üle 200 000 krooni
paberkotis, mille asetas autos kahe istme vahele. Ta sai aru, et tegemist oli rahaga, millest
4.aprillil juttu oli. Peale raha üle andmist M. N väljus autost, tema sõitis oma ema elukohta ja
jättis raha sinna. Oma rahaga seoses olevate kavatsuste kohta andis A. Šuvalov kohtus
vastuolulisi ütlusi, väites, et plaanis M. N raha tagastada, kui on kriminaalasja arutamisega
nõupidamistuppa jõudnud. Vastuseks küsimusele-miks pidi raha tema käes olema, vastas
Šuvalov- miks mitte. Hiljem ta tunnistas, et raha vastu võttes tal selle tagastamise mõtet
polnud, see pidi selguma otsustamiste käigus ja tal oli järelemõtlemiseks aega. Ta väidab, et
juba 2005.aasta lõpus väitis N , et D pakub 200 000 krooni et, see pidi olema märguanne, et
3
kohtuotsus tuleb soodne. Ta ei oska öelda, miks ta ei rääkinud raha pakkumistest
õiguskaitseorganitele, väidab, et arvas, et tema tegevus jääb märkamata.
Tunnistaja A. D kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb M. N alates 1997.aastast, et N on
korduvalt taotlenud ja saanud laenu temaga seotud ettevõtetelt. A. Šuvalovit tunneb kui tema
kriminaalasja arutanud kohtunikku. Tema ütlustest nähtub, et M. N oli korduvalt tema poole
pöördunud saamaks soodsamaid tingimusi oma laenudele. Kui tema kriminaalasi jõudis
kohtunik A. Šuvalovi menetlusse, teatas N talle, et kui tema võlad nullitakse, astub A. D
Harju Maakohtust välja õnnelikuna ja õigeks mõistetuna. Algul oli M. N viidanud ainult enda
ja A. Šuvalovi headele suhetele ning sellele, et tal on võimalik mõjutada kohtupidamist,
hiljem teatas, et jõulurahu maksab 200 000 krooni ja õigeksmõistev kohtuotsus 900 000
krooni, jõulurahurahast rääkis N 2005.a novembrist 2006.a. veebruarini. Tal olid kahtlused,
kas M. N suhtleb A. Šuvaloviga ning ta proovis seda ka kontrollida. 2005.aasta detsembris
esitas ta avalduse Kaitsepolitseile. Peale seda jätkusid kohtumised N mitmetes söögikohtades,
mis Kaitsepolitsei poolt salvestati. Kohtumistel püüdis ta selgitada, kas N on side Šuvaloviga
ja kas ta tegutseb viimase nimel. Tihti räägiti süüdistuse erinevatest punktidest, vestlused
toimusid rohkem kehakeeles, kohtunikku nimetati direktoriks, teda õpilaseks, tehti märkmeid
salvrätikutele. Ta ei oska seletada mida tähendab nendel märkmetel summa 2,2 tuhat. Ta
väidab, et N küsis summasid ja asju kosmiliselt ja erineval viisil ja kõigele ta ei pööranud
tähelepanu, et N küsis ka 3,2 miljonit lubades vastu Šuvalovi poolseid teeneid. Mingil ajal
tahtis N veenduda raha olemasolus ning ta viis N Hansapanka, kus näitas renditud laekas
poolteist miljonit krooni sularaha. 26-27. veebruaril 2006 andis ta N viimase nõudmisel üle
200 000 krooni, üleandmine fikseeriti Kaitsepolitsei poolt. Hiljem ta ei saanud aru, kas N
andis selle raha Šuvalovile edasi või jättis endale. Ta käis Šuvalovi kabinetis ühte taotlust
viimas ja samas näitas ka Šuvalovile A4 formaadis paberilehele kirjutatud küsimust „Kas N
tõi ära?“, Šuvalov vastas –ei. Talle tundus hämmastav, et kohtunik reageeris nii tõsisele
küsimusele nii külmalt. Umbes 20 minutit peale seda külaskäiku helistas talle N ja tegi
etteheiteid selle külaskäigu pärast, ta sai aru, et Šuvalov oli N külaskäigust informeerinud.
6.aprillil 2006 andis Merilahe perearstikeskuse ees autos N üle 400 000 krooni.
A. D 05.01.2006 registreeritud avaldusest Kaitsepolitseiametile ja Riigiprokuratuurile nähtub,
et D kirjeldab selles oma rahalisi suhteid M. N ning märgib seda, et viimane viidates oma
headele suhetele kohtunik Šuvaloviga, nõudis temalt 200 000 krooni jõulurahu kinnitamiseks
ja 900 000 krooni õigeks mõistva otsuse jaoks.
Tunnistaja M. N kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb A. Šuvalovit ülikooli ajast, seejärel
tuli suhtlemisse vahe, uuesti hakkas suhtlema seoses kriminaalasjaga, kus üheks
süüdistatavaks oli A. D . OÜ Harjuorg, mida esindas M. N oli võtnud laenu A. D seotud OÜ-
lt Infestus, mille tagatiseks oli seatud Napale kuuluvatele kinnistutele hüpoteegid OÜ Infestus
kasuks. Ta käis A. Šuvalovi juures taotlemas hüpoteekidele kriminaalmenetluses pandud
arestide tühistamist, mõne aja möödudes viimane rahuldas need taotlused. Ühel kohtumisel
2005.aasta sügisel oli Šuvalov teinud talle ettepaneku, et D mõistetakse süüdi ainult ühes
süüdistuse punktis ja talle ei mõisteta reaalset vangistust ja et selle eest peab D talle maksma
1,1 miljonit krooni. Ta andis selle informatsiooni D edasi ja järgnes pingeline infovahetus,
kus D püüdis saada täpsemat informatsiooni, Šuvalov aga ei selgitanud midagi, ütles vaid, et
kõigepealt tuleb tasuda 200 000 krooni ja see on kokkuleppe kinnituseks. M. N väitel nõudis
D täielikku õigeks mõistmist, Šuvalov aga väitis, et see on võimatu. 2006. aasta kevadel, kui
asi oli veninud, oli Šuvalov talle öelnud, et kui D venitab kohtus, siis temal saavad head
mõtted otsa ning ta ei rahulda D taotlusi, ei luba teda välismaale. Ta tunnistab, et samal ajal
kui vahendas informatsiooni Šuvalovi ja D vahel, tegeles ka D oma laenudele paremate
tingimuste kauplemisega. Ta tunnistab, et esimest 200 000 krooni, mis D talle veebruaris-
märtsis 2006 üle andis ei julgenud ta kohtunikule edasi anda ja kasutas raha ise ära. Ta ei
julgenud ka D öelda, et raha edasi ei andnud ja põikles vastusest kõrvale. Hiljem kuulis
4
Šuvalovilt, et D oli käinud viimase kabinetis paberiga, millel oli tekst „Kas Napa tõi raha
ära?“, Šuvalov oli olnud väga pahane, et D nii ettevaatamatu oli. Napa ütlustest nähtub, et
6.04.2006 Merimetsa Haigla juures autos andis D talle üle 400 000 krooni ning seejärel peeti
ta kinni kaitsepolitseinike poolt. Talle tehti ettepanek koostööks Kaitsepolitseiga ja sellest ta
loobuda ei saanud. Ta väidab, et 04.04.2006.a. Šuvaloviga ujulas kohtudes olid nad kokku
leppinud 200 000 krooni üleandmises ning selles, et see toimub 06.04.2006. Ta saatiski
Šuvalovile SMS-i, leppides kokku kohtumise Stockmanni kaubamajas, kohtumise pidi
fikseerima Kaitsepolitsei. Nad kohtusid Šuvaloviga ja ta teatas viimasele, et D on asja täitnud
ja küsis, kus ta selle üle annab. Nad leppisid kokku kohtumise Eesti Maja nurgal, kus pisut
hiljem Šuvalov ta oma auto peale võttis, autos pani ta jõupaberist paki 200 000 krooniga kahe
istme vahele ja palus ennast Wismari tänava nurgal välja lasta.
Kahtlustatava kinnipidamise protokollist 06.04.2006.a. nähtub, et A.Šuvalov peeti kinni
06.04.2006.a. kl.18.00 kahtlustatavana KarS § 294 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises, 07.04.2006 ta vabastati.
A.Šuvalovi korteri Tallinn Vilde tee 76a-2 läbiotsimise protokollist 06.04.2006. nähtub, et
läbiotsimisel midagi ära ei võetud, A.Šuvalovile tehtud ettepanekule anda välja
ebaseaduslikul teel saadud raha ja esemed vastas viimane, et ei ole midagi välja anda.
A.Šuvalovi korteri Tallinn Vilde tee 76a-2 läbiotsimise protokollist 07.04.2006. nähtub, et
läbiotsimise käigus andis A.Šuvalov vabatahtlikult välja sinist värvi koti millele peale
kirjutatud „autoapteek“ ja mille sees oli 4 kummidega kinnitatud 500-ste rahatähtede pakki
kogusummas 200 000 krooni, A.Šuvalov väitis, et sai selle raha 06.04.2006.a. M.N käest.
A.Šuvalovi kasutuses oleva sõiduauto Hyunday Trajet reg.nr. 962 MCM läbiotsimise
protokollist 07.04.2006.a. nähtub, et sõiduautos kõrvalistuja istme ees põrandal olid laiali
esmaabitarbed, autoapteegi kotti autos polnud, ära võeti kõrvalistuja istmel olev tühi pruuni
värvi sangadega paberkott.
Esemete äratundmiseks esitamise protokollist 07.04.2006.a. nähtub, et M.N on selle
paberkoti ära tundnud kotina mille sees ta A.Šuvalovile raha üle andis.
Jälitustegevuse protokollidest ja salvestustest nähtuvad A.D ja M.N korduvad kohtumised,
M.N ja A.Šuvalovi korduvad kohtumised, samuti M.N ja A.Šuvalovi SMS sõnumite vahetus
16.01.2006-06.04.2006.a. Muude salvestiste hulgas on videosalvestus M.N ja A.Šuvalovi
kohtumisest 04.04.2006.a. Kalevi SPA-s ja video ja helisalvestis 06.04.2006.a. M.N ja
A.Šuvalovi kohtumisest Stockmanni kaubamajas ja hiljem kuriteo matkimisest A.Šuvalovil
kasutuses olevas autos.
M.N suhtes on 17.07.2006.a. kriminaalmenetlus kahtlustuses KarS § 296 lg 1 järgi lõpetatud
seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga KrMS § 205 alusel.
Oma otsusega nr.1031 13.06.2006.a. on Vabariigi President andnud nõusoleku A.Šuvalovi
kriminaalvastutusele võtmiseks.
Kohus nõustub osaliselt kaitsja kriitikaga A. Šuvalovile esitatud süüdistuse ebakonkreetsuse
osas, samas leiab kohus, et A. Šuvalovile esitatud süüdistuses on siiski esitatud kõik faktilised
asjaolud, mis on tema karistusõigusliku vastutuse aluseks ning seega pole süüdistatava
kaitseõigust rikutud. See, et süüdistuses toodud osa asjaolusid kohtuliku uurimise käigus
tõendamist ei leia ja ära langevad ning süüdistatava olukord seeläbi kergeneb, on võistleva
protsessi puhul üpris tavaline ja seda ei saa pidada menetlusõiguse rikkumiseks.
Kohtus loobus prokurör süüdistusest KarS§ 294 lg 2 p2 osas so altkäemaksu nõudmises.
Arvestades asjaolu, et altkäemaksu üleandmine A. Šuvalovile toimus matkimise käigus, palus
prokurör kvalifitseerida A. Šuvalovi poolt toimepandu kuriteo katsena KarS§294 lg2 p4-§
25lg1 -§26 lg1 järgi.
Kohtus ei leidnud kinnitust ka süüdistuse väide, et altkäemaksu võtmine A. Šuvalovi poolt
oleks olnud seotud M. N kuulunud kinnistute hüpoteekide arestist vabastamisega. Nii M. N
kui A. Šuvalovi ütlustest nähtub, et altkäemaksust hakati rääkima alles siis, kui arestid
5
hüpoteekidele olid tühistatud (s.o. peale14.05.2004.) ja et altkäemaksust räägiti seoses A.D
suhtes langetatava kohtuotsusega.

Kohus leiab, et altkäemaksu võtmise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu A.Šuvalovi
tegevuses on kohtus tõendamist leidnud.
Altkäemaksu võtmisena käsitatakse ametiisiku poolt talle vara või muu soodustuse
lubamisega nõustumist või vara või muu soodustuse vastu võtmist vastutasuna selle eest, et
ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi
paneb toime seadusega mittelubatud teo või on ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata või
on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. Põhjuslik seos nimetatud tegude ja
ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik, piisab niinimetatud
ekvivalentsussuhtest. Ametiisiku tegu peab kujutama endast vastutasu eest tehtut või tehtavat.
A.Šuvalov nimetati Harju Maakohtu kohtunikuks Vabariigi Presidendi 7.09.1993.a. otsusega
nr.169. Vaieldamatult on kohtunik oma ametiülesandeid täites alati ametiisik, kes oma
ametiseisundi tõttu omab võimuesindaja ülesandeid ja kellel on volitused võtta vastu isikute
jaoks siduvaid otsustusi. Oma võimuesindaja ülesandeid rakendab kohtunik kohtuasju
menetledes.
A. Šuvalov ise on tunnistanud, et pakkumise altkäemaksu kohta esitas Napa juba 2004.a., et
2005.aasta sügisel pakkus M.N altkäemaksu 200000 krooni väites, et selle vastuvõtmine pidi
olema märguandeks A.Šuvalovi poolt A.D suhtes tehtav kohtuotsus tuleb viimasele soodne,
et raha andmisest ja sellega seoses tema poolt menetletava kriminaalasja üksikasjadest oli N
juttu korduvalt, et 04.04.2006 nõustus ta raha vastuvõtmisega ja 06.04.2006 võttis N 200 000
krooni, saades aru, et see on A.D antud raha ja raha on antud seoses tema poolt menetletava
kriminaalasjaga, milles A.D oli süüdistatavaks.
A.Šuvalovi ütlusi kinnitavad altkäemaksu üleandmise matkimisega A.D M.N ja M.N
A.Šuvalovile 06.04.2006 kogutud tõendid samuti jälitustoimingu käigus fikseeritud A. D
külaskäik A. Šuvalovi kabinetti 14.03.2006. a. koos A4 formaadilisel paberil esitatud
küsimusega „Kas Martin tõi ära?“ ja A.Šuvalovi poolt 07.04.2006.a. läbiotsimise käigus M.N
saadud 200 000 krooni väljaandmine. A. D ja M. N ütlused altkäemaksu teema tõstatamise
osas erinevad küll A. Šuvalovi ütlustest, kuid kinnitavad siiski altkäemaksu võtmist A.
Šuvalovi poolt.
Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et usaldusväärselt pole tõendamist leidnud
altkäemaksu nõudmine A. Šuvalovi poolt, kuna süüdistus altkäemaksu nõudmises põhines
vaid M. N ütlustel ja puudusid muud tõendid, mis seda kinnitaksid.
Sarnaselt altkäemaksu nõudmisega pole kohtu arvates usaldusväärselt tõendamist leidnud ka
see, et A. Šuvalovi ja A. D vahel oli kokkulepe, et altkäemaksu summa suuruseks on 1,1
miljonit krooni ja et A.Šuvalov just sellise summa vastuvõtmisega nõustus. Süüdistuses
märgitud altkäemaksu summa suuruse nagu ka ülalmärgitud altkäemaksu nõudmise kohta on
olemas vaid M. N ütlused, kes on väitnud, et A. Šuvalov küsis 200 000 krooni niinimetatud
jõulurahu raha ja 900 000 krooni soodsa kohtuotsuse eest. Asjaosalised on nimetanud aga ka
teistsuguseid summasid. A. Šuvalovi ütlustest nähtub, et algul pakuti talle altkäemaksu 1
miljon krooni, aga ta ei reageerinud sellele ettepanekule mitte kuidagi, hiljem nõustus 200000
krooni vastuvõtmisega. Ülalloetletud tõenditest nähtub, et asjas figureerivad veel summad-
1,5 miljonit krooni, mida A. D näitas pangaseifis M.N ja A. D ja M. N kohtumistel
koostatud märkmepabereil kirjas olevad numbrid 2,2 ja 3,3 aga ka 3, 2 miljonit krooni mida
A.D ütluste kohaselt M.N samuti oli nimetanud ja seejuures A.Šuvalovi poolseid teeneid
lubanud.
Arvestades asjaolu, et süüdistus altkäemaksu nõudmise ja altkäemaksu summa suuruse-1,1
miljoni krooni- kohta põhineb vaid M. Napa ütlustel, kes samal ajal A. Šuvalovi ja A. D
suhete vahendamisega tegeles aktiivselt ka enda rahaliste probleemide lahendamisega- s.o.
6
A.D võetud laenudele viimaselt soodsamate tingimuste taotlemisega- ei saa tõsikindlalt väita,
et kõik rahasummad, millistest A. D ja M. N omavahel rääkisid ja mille kohta märkmeid tehti
oleksid seostatavad A. Šuvaloviga. Osaliselt kinnitavad M.N ütlusi altkäemaksu nõudmisest
ja summa suurusest A.D ütlused, kuid tema ütlused tuginevad vaid M.N kuuldule ja ei oma
seega tõendina iseseisvat kaalu.
M.N kavatsuste tegeliku sisu ja tema poolt A.D ja A.Šuvalovi vahel vahendatava
informatsiooni adekvaatsuse kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad, tema tegevuse
vastuolulisusele ja ütluste ebausaldusväärsusele viitab ka asjaolu, et A.D 27.02.2006.a.
saadud 200 000 krooni ta A.Šuvalovile ei edastanud vaid kasutas oma tarbeks.
M.N tegevuse ja tema antud ütluste vastuolulisuse tõttu on tekkinud kahtlused, et enda huve
silmas pidades ta mitte ainult ei vahendanud informatsiooni A.D ja A.Šuvalovi vahel vaid
andis mõlemale poolele ka teateid mis teenisid tema enda huve. M.N ütlusi ja teisi
olemasolevaid tõendeid kriitiliselt hinnates peab kohus tõenäoliseks, et M.N ja A.Šuvalovi
suhtlemise käigus kujunenud A.Šuvalovi tahtlust altkäemaksu võtmiseks edastas M.N A.D
kui A.Šuvalovi poolset altkäemaksu nõudmist mistõttu A.D tegi avalduse
õiguskaitseorganitele.
Kuna A.Šuvalov on väitnud, et altkäemaksu pakkumise esitas temale M.N kui A.D esindaja
ja kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid mis neid ütlusi kummutaks ja täiendavaid
tõendeid koguda pole võimalik, siis tõlgendab kohus tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks
ja piirdub tõdemusega, et A.Šuvalov altkäemaksu ei nõudnud ega küsinud vaid nõustus
altkäemaksu võtmisega summas 200 000 krooni ja hiljem ka võttis altkäemaksu 200 000
krooni.
Altkäemaksu võtmine suures ulatuses eeldaks altkäemaksu summa suurust, mis ületab
sajakordse miinimumpalga suuruse, 2006.a. seega 300 000 krooni.
Olukorras, kus on ära langenud süüdistus altkäemaksu nõudmises ja altkäemaksu võtmises
suures ulatuses tuleb A.Šuvalovi poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 294 lg 1 järgi.
Kohus nõustub prokuröri Riigikohtu lahendile 3-1-1-110-04 toetuva arvamusega, et
matkimisele alluvad süüteod jäävad juba olemuslikult reeglina katse staadiumi sõltumata
sellest, kas tegu on juriidiliselt lõpule viidud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et A.
Šuvalovi poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida kuriteo katsena KarS § 294 lg 1- 25 lg 1
järgi.
A.Šuvalovi enda ütlustest nähtub, et ta sai aru, kelle raha ta vastu võtab ning, et see raha oli
talle antud seoses oodatavate teenetega kriminaalasja arutamisel. Nõustumine altkäemaksuga
ja tahtlus altkäemaksu vastu võtta kujunes pika ajavahemiku vältel alates 2004. aastast mil
jutuajamised altkäemaksust M.N algasid kuni 06.04.2006.a. mil ta altkäemaksu vastu võttis.
A.Šuvalovil oli piisavalt aega, et olukorda hinnata ja valikuid teha, kohtunikuna sai ta aru, et
peale A.D saadava altkäemaksuga nõustumist ja peale selle vastu võtmist ei saa ta arutada
kriminaalasja kus kohtualuseks oli A.D enam erapooletult ja seega on asja edasine arutamine
ebaseaduslik vaatamata sellele milliseid konkreetseid otsustusi ta asja lahendamisel teeb.
Kuna ta siiski nõustus altkäemaksuga ja selle vastu võttis viitab see sellele, et ta sai aru, et
paneb toime süüteokoosseisule vastava teo, oli teadlik selle teo tagajärgedest ja tahtis seda
toime panna s.o. ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega.
A. Šuvalovi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
A.Šuvalovi ja tema kaitsja kohtumenetlust läbiv kriitika jälitustoimingud reguleerivate
seadusesätete ning uurimis- ja jälitustoiminguid läbi viinud ametiisikute tegevuse suhtes pole
kohtu arvates põhjendatud. Jälitustoimingud on läbi viidud Kriminaalmenetluse Seadustikus
(KrMS) ja Jälitustegevuse seaduses (JälitTS) sätestatud viisil ja selleks nõutavate lubade
alusel.
Kaitsja on taotlenud mitmete Kriminaalmenetlusseadustiku ja Jälitustegevuse seaduse sätete
kohaldamata jätmist nende vastuolu tõttu Põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevaks
7
nimetab kaitsja JälitTS-t osas millega ei ole tagatud sõltumatu kontroll jälitusasutuse
jälitustegevuse üle ja pole määratletud kriteeriumid millede esinemisel tekib vajadus alustada
kriminaalmenetluses jälitusmenetlust; KrMS-t osas millega ei määratleta isikuid keda on
lubatud allutada jälitustoimingutele; JälitTS-t osas millega pole üheselt reguleeritud matkija
staatus; KrMS-t osas millega pole ajaliselt piiratud jälitustoimingute teostamine; KrMS-t osas
millega pole ajaliselt piiratud jälitustoimingute lubade pikendamine
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 kohaselt peab säte, mille
põhiseaduspärasust Riigikohus konkreetse normikontrolli käigus hindab olema asjassepuutuv.
Riigikohtu lahendist 3-14-1-16-06 nähtub, et vastavalt Riigikohtu praktikale on asjassepuutuv
norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, norm on otsustava tähtsusega siis,
kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti,
kui selle põhiseadusele vastavuse korral
Käesolevas kriminaalasjas on ilmne, et peale A.D poolt õiguskaitseorganitele esitatud
avaldust oli vaja alustada uurimistoiminguid ja sealhulgas ka jälitustoiminguid. See, et
altkäemaksu kui varjatud kuriteoliigi puhul esineb vajadus läbi viia jälitustoiminguid
sealhulgas ka kuriteo matkimist on kohtupraktikas üldtuntud asjaolu. Ka Riigikohus oma
lahendis 3-1-1-110-04 on väljendanud oma seisukohta, et raskemate kuritegude puhul nagu
seda on altkäemaks on jälitustoimingud ja kuriteo matkimine vajalikud ning et need
operatsioonid võivad kujuneda pikaajalisteks. Käesolevas kriminaalasjas alustati
jälitustoimingutega jaanuaris 2006 ja lõpetati 06.04.2006. kuriteos kahtlustatava isiku kinni
pidamisega, seega ei saa väita et see aeg oleks põhjendamatult pikk.
Kohtu arvates on kuritegude matkimised läbi viidud seaduslikult, matkimised pole üle
kasvanud lubamatuteks teoprovokatsioonideks. Kohtus on tõendamist leidnud, et A. Šuvalovil
oli altkäemaksu võtmise tahtlus olemas enne 06.04.2006 kui matkimine tema suhtes läbi viidi
ja ka enne kui A. D õiguskaitseorganitele avalduse tegi ning jälitustoiminguid alustati. Sellise
tahtluse olemasolule ja altkäemaksu võtmisega vähemalt kaudse tahtluse vormis nõustumisele
juba 2004. ja 2005. aastal viitab otseselt asjaolu, et ta vaatamata korduvalt esitatud
altkäemaksupakkumistele ei teatanud neist õiguskaitseorganitele ja pidas M.N A.D
puudutava kriminaalasja üksikasjadest ja sellega seoses altkäemaksu võtmisest kuid kestvaid
läbirääkimisi jätkates samal ajal A.D kriminaalasja menetlemist. Altkäemaksu võtmisega
nõustumise märgiks oli A.Šuvalovi selline käitumine ka M.N ja A.D .
Eelnevast nähtub, et käesolevas kriminaalasjas kasutati jälitustoimingute läbiviimist tõendite
kogumiseks olukorras milles kuriteo spetsiifikat arvestades on tõendite kogumine muude
menetlustoimingutega oluliselt raskendatud. Jälitustegevusega kaasnev riive jälitatava isiku
põhiõigustele on õigustatud, põhjendatud, seadustega reguleeritud ning Põhiseadusega
kooskõlas olev. Kaitsja poolt nimetatud seadusesätted või nende puudumine arutatava kuriteo
kontekstis pole asjassepuutuvad ega otsustava tähtsusega ja puudub igasugune alus algatada
nende sätete või nende puudumise põhiseadusevastaseks tunnistamise menetlust.
Olukorras, kus A.Šuvalov oma ütlustes sisuliselt tunnistab altkäemaksu võtmist jääb
arusaamatuks kaitsja käesoleva kriminaalasja kontekstis esitatud taotlus muuta seadusandlust
selliselt, et taoliste kuritegude avastamist oluliselt raskendada või võimatuks teha.
Põhiseaduse § 26 lubab riigiasutustel sekkuda isiku eraellu seaduses sätestatud juhtudel ja
korras kuriteo tõkestamiseks ja kurjategija tabamiseks, just seda aga antud juhul tehtigi.
Kohtu arvates on igati järgitud Põhiseaduse §11 esitatud nõuet et õiguste ja vabaduste
piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate
õiguste ja vabaduste olemust.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid. Kuna karistust kergendavaid ja
raskendavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine, siis lähtub kohus karistuse mõistmisel
süüdistatava süüst, võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude
toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest e. üldpreventiivsetest kaalutlustest.
8
Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et A.Šuvalovi poolt toimepandu on
kvalifitseeritud kuriteokatsena.
KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud karistusena
ühe- kuni viieaastane vangistus. Käesolevas asjas karistusliigi valikut seega ei ole. Kohus
leiab, et A.Šuvalovi süü suurust, ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades tuleb teda
karistada keskmisest suurema karistusmääraga. A.Šuvalov pani kuriteo toime vähemalt otsese
tahtlusega. Kuriteo toimepanemise asjaoluna on tähelepanuväärne, et enne altkäemaksu
võtmist oli A.Šuvalovil piisavalt aega, et teha valik seaduskuuleka käitumise kasuks olukorras
kus altkäemaksu andmise-võtmise küsimus M.N korduvalt jutuks oli. Tal oli kuudepikkune
aeg, et lõpetada nimetatud kohtumised M.N ja teatada võimalikust altkäemaksu pakkumisest
õiguskaitseorganitele. Nõustudes altkäemaksuga ja selle vastu võttes sai A.Šuvalov
kohtunikuna vaieldamatult aru, et sooritab sellega raske kuriteo, et tema tegu pole kooskõlas
tema kui õigusemõistja käitumisele esitatavate kõrgendatud nõudmistega ning et
toimepanduga riivab ta raskelt ühiskondlikku õiglustunnet ja põhjustab usalduse langemise
kohtusüsteemi ja riigivõimu vastu tervikuna.
Altkäemaksu võtmise kuriteokoosseis on sätestatud Karistusseadustiku ametialaste kuritegude
peatüki aususe kohustuse rikkumise jaos. Kaitstavaks õigushüveks on riigivõimu aususe ja
äraostmatuse kindlustamine. On enesestmõistetav, et aususe kohustuse rikkumine ja
riigivõimu ausust ja äraostmatust rünnanud kohtunikuvande andnud kohtuniku süü on suurem
kui see oleks teiste ametiisikute puhul sama süüteokoosseisu realiseerimisel.
Kohtu arvates puuduvad käesolevas kriminaalasjas süüdistatava isikut või kuriteo
toimepanemise asjaolusid iseloomustavad tegurid, mis võimaldaksid kohaldada karistusest
tingimisi vabastamist. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest
tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik ja kohus ei pea seega karistusest
vabastamise ebaotstarbekust põhjendama
Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175 lg1 p2,9; 180 lg1; 305-317 kohus

Otsustas:

ARDI ŠUVALOV süüdi tunnistada KarS § 294 lg1 - §25 lg1 järgi ja karistuseks mõista 3
(kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS§ 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja hulka Ardi Šuvalovi kahtlustatavana
kinnipidamise aeg 06.-07. 04. 2006 so 2 (kaks) päeva vangistust, karistust jääb kanda 3
(kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Kohtuotsus pöörata täitmisele selle jõustumisel.
Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Ardi Šuvalovi kinnipidamiskohta saabumise aeg.
Välja mõista Ardi Šuvalovilt kohtukulud: 1) tunnistaja Andres D istungile ilmumise
sõidukulu summas 255,00 (kakssada viiskümmend viis,00) krooni ; 2) ekspertiisimaksumus
11 750,00 (üksteist tuhat seitsesada viiskümmend,00) krooni ja sundraha 6525,00 (kuus tuhat
viissada kakskümmend viis,00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad
Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või
Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber
2800049900 ning selgitus: Ardi Šuvalov, 1-06-12960 , kohtukulu Ardi Šuvalov, 1-06-12960
sundraha. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,
suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Asitõendid –autoapteek ja paberkott hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades
apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul
9
alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15
(viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest.

Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp
Rahvakohtunikud /allkirjad/ T.Pilt, L.Eero

Ärakiri õige
Nooremreferent I.Golubev

Viru Ringkonnakohus 28.03.2008.a otsustas:

Jätta muutmata Viru Maakohtu 31.01.2008 otsus Ardi Šuvalovi süüdimõistmises KarS §
294 lg 1- § 25 lg 1 järgi.

Kaitsja Andres Repnau apellatsioon jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus 09. juunil 2008.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega

Nooremreferent I.Golubev

Ja tehke vähem tööd!

Ja veel, minu enda kogemuse põhjal, mis tervist laastab, lisaks ebasobivale lähisuhtele ja ebaõigele toitumisele, on töö. Ma mõtlen siin eriti palgatööd, ja eriti sellist palgatööd, mis ei meeldi. Tehke tööd nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, perse see majanduskasv, ausõna, kogu selle protestantliku eetikaga! Kellele muidugi pikk eluiga on oluline.

Töörügamise asemel (kellegi võõra heaks) olge koos oma lähedastega, toetage ja aidake neid.

Veidi tervisest ka: laktoos tekitab põletikke

Olen nüüd ennast katse-jänesena kasutades teinud veidi tähelepanekuid, mida tahaksin laiema avalikkusega jagada.

Kõigepealt siis sellest, et juba poolteist aastat oleme Irjaga hoidunud gluteeni sisaldavatest toodetest, ehk siis rukki-, nisu- ja odratoodetest. Ja oleme oma seedimise korda saanud. Minul pole kõht enam lahti, Irjal pole kinni. Ja nagu Irja on kirjutanud, esimest korda elus sittus ta seniste spagettide asemel korraliku junni. Ja nagu ta on mulle rääkinud, on seedimine püsinud korras.

Mis siis justkui näitab, et gluteeni sisaldav toit tekitab selle valgu suhtes talumatutele põletikke. Sest mis see muu on kui põletik, mis jämesoole nii kokku vajutab, et sealt ainult spagetid välja tulevad. Minul näiteks paistetab kõht üles gluteeni sisaldavatest toodetest.

Ent see pole veel kõik. Mis ma enda puhul olen tuvastanud, põletikke tekitab ka laktoos. Küll vähemal määral, aga ikka. Olen nüüd viimased paar kuud hoidunud ka laktoosi sisaldavatest toodetest, need on siis peaasjalikult piimatooted, ja kadunud on hammaste veritsemine. Ning keha pole enam põletikuline. Varem tundusid ka veresooned põletikulised. See on olnud endalegi suur üllatus.

Ja veel, ma olen hoidunud ka säilitusaineid sisaldavatest toodetest. Näiteks ei sobi mulle kohe üldse kaaliumsorbaat (E202, kasutatakse ohtralt pakimahlades ja jogurtites), see tekitab sügelust.

Mida me siis sööme? Ei midagi erilist: liha (peamiselt küll loomaliha), kala, riisi, maisitooteid, sojatooteid, puu- ja juurvilju. Irja tarbib ka väikestviisi piimatooteid, nagu kohvikoort.

G-punkti süst: kas lahendus sobimatutele paaridele?

Laupäevane SLÕhtuleht kirjutab, et USAs ja Suurbritannias levib uus trend; nimelt laskvat naised seal endale G-punkti süste teha, mis siis muutvat G-punkti suuremaks ning garanteerivat orgasmi iga vahekorra ajal. Kas lõpuks on leitud imerohi, mis paneb sobimatud paarid omavahel sobima, sest kui juba orgasm iga vahekorra ajal, siis ilmselt pole oluline, mis mehega seksida!? G-punkti ju stimuleeritakse ning ainult oiga naudingust, seksi või traktorist Petkaga. Või Urmo Soonvaldiga, kui soovite.

No ma ei tea. Ma pole sest G-punkti fenomenist tegelikult üldse aru saanud. Milleks on tarvis teda otsida, ma ei saa aru. Kui seks juba pingutamiseks läheb, siis asi ei ole seda väärt, arvan ma. Õige inimesega on hea ilma G-punkti otsimisetagi, seks pole õieti aegagi, sest mängivad nii paljud muud faktorid nagu näiteks lõhn, puudutused, elamuse intensiivsus jne.

Igasugu süstid on minu meelest perverssed. Milleks on vaja torkida. Jälestan süstlaid, uhh. Ja kui loomulikul viisil mõnus pole, siis kas poleks targem lahku minna ning sobiv sekspartner otsida? Sama lugu selle botoxiga. Kui sa ei meeldi oma mehele kortsulisena, siis otsi keegi, kellele sa meeldid just sellisena nagu oled. Äärmiselt nõme on end muutma hakata. Muutumine on illusioon niikuinii. Inimene on ju sama, ainult faintjuunitud.

Vean kihla, et need tehis- ehk süstlaorgasmid pole pooltki nii lahedad kui pärisorgasmid. Tunnen miskipärast, et neil on arstikabineti lõhn juures.

Delfil on munn majas

Kuigi Delfi lubas otsuse Leedo vastu edasi kaevata (no kes ei lubaks!), võib öelda, et sel peldikuseinal on munn majas, kui piltlikult väljenduda.

Mitte et Leedo oleks kuidagi eriline, aga tema oli ESIMENE. Ja selliseid "leedosid" on Eestis sadu, et mitte öelda tuhandeid. Ja kui leiduks advokaat, kes need nõuded koondaks, kujuneb sellest mitu korda hullem asi kui Estonia laevahukk.

Ma saan aru, et Eestis inimesed ei tunne oma õigusi, paljuski nõuka-aja pärandi tõttu, kus kogu süsteem õiguse peale vilistas. Aga nüüd on olukord sootuks teine. Ja kui inimestele kohale jõuab, et neil on ka õigused, lisaks kohustustele, siis on Delfi jaoks asi väga hapu.

Sest, nagu ma veelkord toonitan, Delfi ise uudiseid ei tooda. Või noh, toodab mingis väikses mahus. Ta rehitseb infot teistest väljaannetest (varastab sisuliselt teiste ajakirjanike loomingut) ja paneb need siis välja "kommenteerimiseks", ehk otse välja öeldes materdamiseks. Tegemist on oma olemuselt keskaegse tuleriidaga, ja kujutate ette, seda 21. sajandil, Euroopas! Kus siis ette võetud meediast läbi käinud tegelasi üksteise järel virtuaalsete kividega loobitakse. Mille mõju on veel hullem päris kividest, või vähemalt võrdne. Inimene on võimalik sedasi tümaks teha, enesetapuni viia nagu juhtus ühe Eesti koolitüdrukuga. Ja keegi kurat ei tea, kas need kommentaarid pärinevad ühe ja sama isiku sulest, minupärast kasvõi Delfi enda töötajatelt, või siis on seal taga tõesti toredad eesti inimesed, oma tarkade mõtetega. Delfi kommentaarium meenutab küüditamiste aega, kus sulle tuldi järele ja sa ei teadnud, kas sinu peale kaebas sinu pereliige, sugulane, naaber või töökaaslane. Aga anonüümne pealekaebamine käis äge ja süsteem kasutas seda ära. Kokkuvõttes loodi ebaterve õhkkond, kus kõik kahtlustasid kõiki ja keegi ei saanud usaldada mitte kedagi.

Kogu lugupidamises Delfi vastu (kus ma ise olen kirjutanud ja ka materdada saanud), teen ma ettepaneku Delfi kommentaarid kinni panna (sest tundub, et nende modereerimisest ei saa asja). Ja palgata tööle täiendavalt tugevaid ajakirjanikke, et teha üks korralik uudistesait, müüa või pakkuda uudist, mitte mingeid sitatriipe peldikuseinal. Sest meedia püha kohus on inimesi aidata, neid informeerida, ja nende meelt lahutada, mitte neid asja eest teist taga tümitada.

Delfi karistamine pole tsensuur. Meedia ei saa kujuneda inimese pingete väljaelamise kohaks. Igal inimesel on jätkuvalt õigus end meedia omavoli eest kaitsta. Ja see on loomulikult õige, et Leedo pöördus kohtusse, kuna tal on raha. Sama teeks sajad ja tuhanded ülejäänud kannatajad, kui neil oleks raha. Samas ei saa raha puudumine olla õigustuseks inimeste asjatutele kannatustele. Ja ma mõtlen siis eelkõige anonüümseid kommentaare stiilis, et keegi on m*nn, t*ra, värdjas, ja muud säärased, mis on selged otsesed solvangud. Lisaks muud selged väljamõeldised, mil pole reaalsusega vähimatki pistmist. Selliste väljamõeldiste avaldamine on meedia poolt lühinägelik ja ummiktee, mis ei tee muud kui vähendab inimeste usaldust meedia suhtes. Lõpuks ei usu enam keegi, mis ajalehes, või siis veebiväljaannetes kirjas.

Ja ma ei süüdista ega vihja siin sugugi Delfi paegusele omanikule või juhtkonnale. Jamade juured on valdavalt varasemas, aasta-kahe taguses ajas. Luik sai põske, kui ostis põrsa kotis. See on paras kellapomm, mis võib iga hetk plahvatada.

Irja:
mulle Delfi meeldib, ma kirjutan sinna ise ka, sest Delfi pluss on see, et ta julgeb puutuda teravaid teemasid (nagu see viimatine homoteema), aga paraku on sedasi, et vastikud, ilkuvad kommentaarid rikuvad hea asja ära. Ma ise põhimõtteliselt oma lugude kommentaare ei loe, aga ma arvan, et osad inimesed loevad ainult kommentaare ning loo mõte vajub seetõttu suuresti liiva. Pooldan Inno mõtet, et Delfil on potentsiaali; tegu on tugeva saidiga, mis irriteerib ja intrigeerib. Aga portaali naelaks ning tõmbenumbriks võiksid olla just tugevad lood, mitte jäledad kommentaarid. Kommentaarid ei anna loole midagi juurde. See on vaid viis, kuis rumalad inimesed saavad tarkadele inimestele ära panna. Enamik kommentaare on ju solvangud, mitte sisuline asja arutamine. Pealegi, kui keegi tahab arvajale vastu vaielda, siis ta saab ju alati Delfisse vastuarvamuse, kirja või repliigi kirjutada.

Anonüümsetel kommentaatoritel pole mingit pistmist sõnavabadusega. Vastupidi, nemad kuritarvitavad sõnavabadust. Kui ma pärast oma esimest Delfi-lugu kommentaare lugesin, siis mul läks tükiks ajaks kirjutamise isu ära, nii et võib öelda, et anonüümsed ilkujad mõjuvad hoopistükkis sõnavabadusele halvasti. Seadusandja andis sõnavabaduse reaalsele, nähtavale inimesele, et see võiks vabalt väljendada oma mõtteid, mitte nähtamatule, kuulmatule ning tajumatule elukale, et see võiks valimatult vahtu ja tatti pritsida. Me ei saa rääkida anonüümse kommentaatori sõnavabadusest, sest sõnavabadusega kaasneb ka vastutus ning ta on sestap alati isikuline. Sõnavabaduse kasutaja peab olema nähtav, et ta tajuks oma sõnade raskust ning õpiks neid kaaluma. See välistab selle, et ta riivab teadlikult ja tahtlikult teiste inimeste õigusi. Sõnavabaduse kasutaja saabki olla vaid inimene, kelle isik on teada; kui kommentaator on anonüümne, siis tal on vaid õigused, aga mitte ühtegi kohustust, ning selline olukord ei ole kindlasti õigusriigi põhimõtetega kooskõlas.

Anonüümne kommentaator on nagu kurjategija, kes paneb toime kuriteo, teades, et ta mitte kunagi vahele ei jää. Me ei tohiks luua keskkondi, kus sõnakurjategijad saavad end karistamatult tunda. Lõppkokkuvõttes ei võida sest keegi, ka mitte kuriteo vahendaja.

Andrus Ansip - kas inimene või ROBOT?

Kas Elektroonik ja Urri? Väljavõtted Wiki ja Eesti Meedia veebist

Vaatasime siin just uudiseid ja kas teate, üha rohkem hakkab meile tunduma, et Andrus Ansip, peaminister, ei ole inimene. Ta ei pilguta absoluutselt silmi! Ausõna! Ma jõudsin enne 20ni lugeda, kui korra nagu oleks pilgutanud, aga see võis olla ka meelepete.

Ja ta ei ole muidu ka üldse inimese moodi. Inimene on tundlik, hooliv ning ilmutab kasvõi mingisuguseid emotsioone, kas pole? Kas te olete kunagi näinud, et Andrus Ansip oleks miskit emotsiooni ilmutanud?? Ärge tehke nalja, eks ole.

Sestap jõudsime Innoga järeldusele, et tegu on pesuehtsa robotiga. Andrus Ansip on robot. Apppiiii! Ja kui Andrus Ansip on robot, nagu Elektroonik filmis Elektrooniku seiklused, eks ole, siis kusagil peab olema ka Urri!!! Mäletate, see Urri püüdis selle Elektrooniku öösel kohvrisse kinni.

Tõenäoliselt on siis kuskil keegi Urri-taoline mees (Mart Kadastik?), kes püüab Ansipi öösel kohvrisse ja laeb ta ära, et ta saaks päeval peaministrina viisaka mulje jätta. Appppiiii! Nüüd peaks midagi kiiresti välja mõtlema, kuidas see robot sinna kohvrisse jääkski, sest ma olen üsna veendunud, et see praegune majanduslangus on tingitud sellest, et ME RIIKI JUHIB ROBOT, keda võib omakorda juhtida keegi Urri-taoline mees (Kadastik!?)! Selline olukord ei saa jätkuda. Nüüd on tarvis kähku midagi välja mõelda. Meie soovitus on jääda rahulikuks, jätta mulje, nagu me tegelikult ei teaks, et Ansip on robot (ja Kadastik Urri?), ning järgmistel valimistel lihtsalt mitte roboti ja selle roboti partei poolt mitte hääletada. Huhh, õnneks on kohalikud valimised õige pea. Huuuuhhhh. Natuke veel kannatust ja me saame robotist lahti!

Inno:
samas võib Kadastik olla see Stamp, kes palkas Urri tegelema Elektroonikuga. Ja Urri on siis mõni Kadastiku jünger, näiteks Priit Pullerits, kergelt saamatu, kel vahest midagi vussi läheb. Ja kes siis igal õhtul Ansipi kohvrisse tõmbab ja hommikul värskete instruktsioonidega taas välja laseb.
Ja kuskil peaks olema professor Gromov, kes on kaotanud kontrolli Elektrooniku üle. Kas Gromov, kes Elektrooniku lõi, on Kallas? Või hoopis Mereste? Või Närska?


Filmi-Elektroonik ja -Urri, väljavõte Wikipediast.

Üks küsimus/tagasiside konformsuse kohta ja meie vastus

Saabus selline tagasiside:

Terv,

Ei tea kas ma ülelihtsustan, aga mulle millegipärast tundub, et teie kõige andunumad austajad on tegelikult, sarnaselt teile endale, kah sellised vähe ebanormaalsed tüübid. Ei, mitte hullud või skisod, aga just sellised mõnusalt kiiksuga tüübid. Ehk siis ektsentrikud, või kui soovite, friigid. Üks põhjus miks te mulle väga meeldite seisneb küll selles, et mulle on alati meeldinud sellised vähe vindiga tüübid, toredad inimesed, kes normist hälbivad. Eriti arvestades, et ka mind võiks pidada suht ekstentriliseks, või nagu mul üks hea sõber kunagi ütles: "kulgen pidevalt hullumeelsuse ja terve mõistuse vahepeal". Teate küll, et omasugused hoiavad kokku. Enamvähem sama põhjus, miks ma armastan näiteks Frank Zappat (kes ise kah samastas ennast friikide ja mitte-konformistidega). Kuidas te suhtute oma nn. friigimagneti mainesse? Kas peab olema selline vähe ärakeeranud tüüp, et teiega sümpatiseerida? Või on teil pooldajaid ka nn. normaalsete tüüpide seas?

Mis viib mu käesoleva meili teise osa juurde: konformism. On arvatud, et see on negatiivne seadumus, et kuulekuse ja oma arvamuse mahasurumine, kuivikuks olemise märk. Samas jällegi, iga inimene vist ei saagi mittekonformist olla. Mina arvan küll, et need kes on mittekonformistid, on seda seetõttu et neil tuleb konformne olemine sitasti välja ja põhjustab ainult häda. Teie elu enne 2005 aasta maikuud tundus küll olevat selline ebaõnnestunud karjäär konformsuses, teistele meeldimises. Aga samas, osad inimesed on küll konservatiivsema loomusega ja sestap tundub, et nendele normide jälgimine sobib. On inimesi, kes tõesõna usuvad, et "mittekonformismi pealesurumine on sama konformistlik, kui konformismi pealesurumine". Seega, kas konformism on ikka autentsuse allasurumine või võib see siiski olla mõne inimese jaoks loomupärane seadumus?

Kalli-kalli ja kõike kena!

Inno:
Tänan huvitava küsimuse eest!
Ma võin enda kohta niipalju öelda, et konformistid pole mulle kunagi meeldinud, juba lapsest peale pole ma konformistide, ehk siis pugejate ja memmepunnidega ühist keelt leidnud.
Ja mulle on alati meeldinud just sellised vindiga tüübid, ütleme siis, et julged ja otsekohesed inimesed. Tõsi, ma ei julgenud, või polnud võimalust seda varem ehk välja öelda. Kuna seda ei peeta ilusaks, ausat ütlemist. Selleks peab ikka kõva seljatagune olema, et rääkida asjadest ausalt. Aga salamisi olen ma alati nendele vindiga tüüpidele pöialt hoidnud. Ja nendega on mul alati olnud lihtsam seltsida.

Memmepunnid on ilged elukad, nad ei tee ise ja ei lase teistel teha. Õhhh, tõelised pidurid. Silma all on taltsad, aga kui nurga taha pääsevad, siis küll susivad. Ja nad kuramused trügivad igale poole, ja seisavad siis arengul nagu tropid ees. Vahel teevad nad maru kõva karjääri, sest ülemustele meeldib, kui nende ees poetakse.

Irja:
kui ma 1996ndal aastal NAKiga liitusin, siis nad olid ka sellised mõnusad-ogarad nonkonformistid, aga mina ise olin siis veel liiga tagasihoidlik, et nende hullustega kaasa minna. Tartu kirjanike maja koridorides pilluti siis kõvasti pudeleid puruks ning Runneli ja Janika Kronbergiga oldi sõjajalal. Aapo Ilves riputas netti pildi Kronbergi peenisest ja Runnelist kirjutati ikka väga roppe luuletusi. Nüüd väljendub NAKi nonkonformsus peaasjalikult "Väikses pornoraamatus", kus siis sõnamängudega kildu pannakse. See pole muidugi enam see, mis vanasti, aga eks NAKi raskekahurvägi ole ka vanemaks saanud, naised-lapsed saanud ning nii mõnedki on nö tähtsa koha peal, kus tuleb hästi läbi saada poliitikute ning muude funktsionäridega. See nõuab aga konformsust.

Minu mässamine algas aga just nüüd. Nüüd, kus ma olin ära proovinud ebarahuldava töö (proks) ja ebarahuldava suhte (Portugal). Minu kannatus on lühike kui jaanilauäeva öö, mistap ma olen võimeline ahelad kiirelt ning efektiivselt puruks rebima. Teistel võib see aastaid aega võtta ning kuna mina olen oma otsustes nii kiire, siis seda võidakse tõlgendada friiklusena.

Aga seda, et me vaid friike tõmbaks, ma ei usu. Mul on küllaldaselt sõpru, kes elavad täitsa tavalist elu, käivad riigitööl, maksavad makse ja kasvatavad lapsi, aga kuna nad on täiesti tavalised inimesed, kes ei otsi kuulsust, siis ma neid siin blogis ei maini. Ja mis on üldse friiklus, palun? Kas julgus on friiklik? Meil siin Eestis oli 50 aastat vaba vaimu ahistamist, inimestel on konformism veres. Aga küll me selle ükspäev sealt välja kütame :)!

Millest tuleb Oju-krahh?!

Väljavõte Delfi veebist.

Miks teeb eurosaadikuks pürgiv Kristiina "Ojulind" Ojuland viimasel ajal totakaid avaldusi? Ei, ma ei usu, et see on mingi Reformi liikmeid haaranud totakus-tõbi, millesse oleks justkui nakatumas järgemööda selle erakonna liikmed, näiteks teine endine Reformi juhtfiguur Meelis Atonen. Ja ma ei usu, et see on ka protest Tartu pundi võimuhaaramise vastu erakonnas.

Pigem on asi ikka rahas. Kui Reformi liikmed hommikust õhtuni mõtlevad ainult rahast, aga seda nad teevad, kui nende valimisloosungeid vaadata, siis hakkab midagi ka külge. Ojuland on lihtsalt võtnud Aseri ja Türgi tegelaste käest raha ja nüüd laulab nende laulu. Nojah, ma kujutan ette, et ta ei võta tuhat krooni tunnist, nagu mõni lihtlabane prostituut. Tema taks algab miljonist, ma kujutan ette. Mis muidugi ei välista, et ta poleks Alijeviga seksinud.

Üks tagasiside füüsilise ilu kohta ja meie vastus

Saabus selline tagasiside/küsimus: Tere Irja, Mõeldes kõige selle peale, mida te olete kirjutanud sobivuse, suhete ja armastuse kohta, on mul paratamatult tekkinud uudishimu, et kui hästi sobitub asjasse füüsiline välimus? Kui tähtis see on? Kas sobiv partner peaks ikka vastama ka mingisugusele iluideaalile? Mitte küll ehk päris Cosmopolitani omadele, aga mingi väline seksikus on vast ikka tähtis jah? Mind motiveeris käesolevat kirja kirjutama eriti üks sinu päris varajane sissekanne seksist (see, kus poseerisid paljaste rindadega), kus sa kirjutasid järgmist: Ja ei mõista ma üldse, miks naised oma kehade üle uhked ei ole, miks tahavad nad neid muuta, korrigeerida, täiustada. Beauty is truth, truth is beauty. Ehk siis ilus on see, mis on tõeline. Iga naine on ilus oma ilustamata loomulikkuses. Pole vaja kirurginuga, kosmeetikat, juuste- ja ripsmepikendusi. Pole vaja olla nagu täispuhutud kumminukk, juba miljones omasuguste seas. Frankensteini pruut. Ja mis siis, kui nahal mõni konarus, kühm. Ühele mehele on see armsam kui miski muu maailmas. Mulle ausalt õeldes tundub, et see, et "ilus on tõeline" on sinu jaoks liigagi lihtne õelda, sest olgugi et sa ei ole just modellivälimusega tsibi, oled sa ikkagi üsnagi kena ja armsa välimusega naine. Seda olen juba aastaid arvanud, alates hetkest, mil esimest korda sinu pilti Ekspressis nägin. Inno on ka tegelt suht täkk ikkagi. Nii et teil mõlemal ikka ilgelt vedas. Kahjuks ei piirdu paljude iluvead kõigest mõne konarusega. Väga palju on selliseid, kes on kas liiga paksud, liiga ebasümmeetriliste näojoontega, kel on päris tõsine akne näo peal, rääkimata ekstreemsustest nagu invaliidistunud inimestest. Sedatüüpi naisi on palju. Ja enamik mehi pole ju neist üldse huvitatud, sest kui on ka "konventsionaalsemat" või "poolkonventsionaalsemat" (leian, et sina liigitud selle viimase alla) sorti neidis saadaval, siis valitakse enamasti need, kes kobedamad välja näevad. Ja üleüldse tundub paksema, koledama, vanema naisega semmimine sellise meeleheitevariandina, millele toetuvad need, kes pole võimelised kobedamat ära võluma. Loodetavasti see paneb sind mõistma, miks on reality-showd nagu "Totaalne Muutumine", kus iga ebasümmeetriline naine võib kirurgia abil meestemagnetiks muutuda, on nii faking popid! Sest paljudele tundub kirurginuga olevat viimne abinõu! Sinu jutt "tõelisest autentsest ilust" näib paratamatult olevat suunatud nendele, kes on sarnaselt sinule sellised lihvimata armsad teemandid. Sellised, kes tegelt ka minu maitsele enam vähem vastavad. Mida aga peavad tegema need, kel pole aga välist võlu ollagi? Või väidad, et mõnele mehele võib sobivaks kaaslaseks osutuda justament selline, kes on, no ütleme poliitkorrektsuse huvides, et "esteetiliselt taandatud"? Üks point veel: ma millegipärast olen hakanud mõtlema natuke pessimistlikumalt teie ideaalide osas. Nimelt, kui te peaksite oma raamatu sobivusest ilmutama, siis ma kahtlen, kui paljud üldse sellest inspiratsiooni saavad. Ma juba siin üritan teie mõjutustega ideid ühes Orkuti foorumis tutvustada, aga kahjuks ikkagi räägitakse mulle sellist juttu, et eieiei, flirtima peab et üldse mingit kaaslast leida, sa pead tegelema eneseesitluse ja mainekujundusega, enamik naisi ei hakka ennast kunagi armastama sellisena kes nad on, sest nad on liiga kinni selles, et füüsiliselt ilus välja näha, vaimne sobivus ei lähe ühelegi mehele korda, sest nad ikka tahavad kobedaid tsibisid panna. Mulle tunduvad teie ideed kui allikaveena, kust mina ja nii mõnigi avatum ja idealistlikum tüüp võtaks hea meelega kosutavaid lonkse, aga paraku tundub enamik muid inimesi nagu kangekaelsed hobused, keda võib küll teie allika juurde tirida, aga nad ei hakkagi sealt jooma, sunni palju tahad. Võibolla on terve see Orkuti foorumi arutelu mul juhtmed kokku peksnud, aga mulle tundub, et inimesed jäävadki samu vigu tegema. Või on veel põhjust olla optimistlikum? Ole tubli! Irja: Heh, ma ei jõua ära imestada Sinu oskust küsida huvitavaid küsimusi. Hmm, füüsiline ilu... Ütlen ausalt, mul pole kunagi austajatest puudust olnud. Vastupidi, enne kui Innoga tuttavaks sain, oli mul neid sageli korraga mitu. Ok, enamasti. Kogu aeg oli mitu meest, kelle vahel ma ei suutnud valida. Kui läksin oma sama ilusa sõbrannaga ööklubisse, siis tahtsid mehed vaid meiega tantsida ning teised naised pidid kadeda näoga pealt vaatama. Tajusin oma külgetõmbejõudu ning rõhutasin seda veelgi: meigi, riietuse, naeratusega. Ei olnud pidu, kus ma poleks nii umbes kahekümnele mehele korvi andnud ning kahekümnega tantsinud. Ma ei teadnud, mis tähendab tagasilükkamine ja ma ei teinud kunagi ise esimest sammu, sest tahtjaid oli alati. Paraku takistas selline tohutu "nõudlus" mul ka õige inimese leidmist. Pretendeerijaid oli ümber nii palju, et ma lämbusin nende vahele, ma ei näinud üle nende õlgade väljagi. Olin kõrvust tõstetud, et ma nii paljudele meestele meeldin, ning unustasin, et oluline on mitte olla peo kõige popim tüdruk, tsibi, kellega kõik seksida tahavad, vaid... õnnelik. Viskusin ühest suhtest teise, mõtlemata, milleks mulle seda kõike vaja on. Aga selline tähelepanu on väga väsitav ja kurnav. Ma tegelesin liiga palju tühiste asjadega nagu meigi ja riiete kokkukuhjamine, end peoõhtuks nö konditsiooni säädimine, eri meeste plusside ja miinuste kaalumine, eri meeste nimede meelespidamine (vahepeal olin hädas, sest mu elus figureerisid korraga Jaanus, Janek, Jaak ning Jan) jne. Ja kuna ma olin sellest tühisest tegevusest nii hõivatud, siis mul polnud mõistagi aega käia seal, kus mulle tegelikult käia meeldis, ning teha seda, mida tegelikult teha tahtsin. Õigel mehel polnud võimalustki mind üles leida, sest ma olin alati ümbritsetud valedega. Ebakonventsionaalsel naisel võib sestap selle õige leidmine märksa kergem olla. Tõsi, tal ei pruugi olla nii palju juhusuhteid kui ilusal naisel, aga milleks neid? Need on väsitavad ja laastavad. Ma kustutaks nii mõnedki mehed oma elust, kui see oleks võimalik. Ja mis on üldse inetu? Ma kardan, et kes ühele inetu, see teisele ilus. Ilus on pigem omapära. Ka kõver nina võib olla ilus, kui selle kandjal on näiteks ilus naeratus. Ma ei usu, et on ühtki inimest, kelle välimuses pole midagi ilusat.

Ma olen täna glamuuritsibi!

Väljavõte ajakirjast Just. Foto: Rasmus Jurkatam, stilistika: Stella K. Wadowsky, meik: Reet Härmat

Sekka muud juttu ka. Olen täna (koos Innoga) Justi esikaanel ja hästi ilus. Kui ei usu, vaadake järgi.

Heh, targad naised võivad endale vahepeal tsibitsemist lubada:)!

Lisaks on mul õigus nõuda 5900 krooni tasumist

See on tore, et Kadi Viljak mulle veel lisaks honorari määras ja maksis. Meil oli kokkulepe, et esitan arve, 1000 krooni per lugu pluss käibemaks. Arve on esitatud ja see on vastu võetud ning aktsepteeritud. Kokku 5900 krooni.

Tundub, et Kadi maksis mulle veel lisaks arvele mingit honorari. Sest arve peab ta ka ära maksma, kui ta seda ei tee, esitan kohtule pankrotiavalduse, nagu seadus ette näeb. Mul on põhjust arvata, et OÜ Trendmedia on pankrotiseisus, maksejõuetu. Kui juba firma jooksvaid kulusid kaeti sms-laenudega, no pole mingi ime.

Nii et annan Kadile nädal aega selle 5900 krooni tasumiseks, siis läheb avaldus kohtusse.

Kadi Viljak kandis üle 1500 krooni

See on siis umbes viiendik kokku lepitud summast, mis oli 5900 krooni.

Ma ootan endiselt kogu summat, kuigi, jah, mul pole erinevalt mööblifirmast võimalust oma toodet Trend24 kontorist ära tuua. Ajani, mil kogu summa on makstud.

Ehk siis Kadi Viljakust kirjutame rõõmuga edasi, kel tema kohta infot, lähetage see julgesti meile. Parimaid kaastöid honoreerime. Teeme koos Viljaku elu magusaks.

Homoseksuaalsus kui psühhoos: Üks huvitav artikkel Aarne Rubenilt...

Väljavõte Delfi veebist.

..kus ta seob nn homoseksuaalsuse, pedofiilia ja muud säärased ilmingud lapsepõlvetraumadega. Toetudes USA psühhoterapeudi Arthur Janovi teooriatele. Mis võib olla ka tõsi, kuna nn homod on enamasti väga tundlikud, õrna hingega inimesed. Kes on võibolla lapsepõlves üle elatut rohkem hinge võtnud kui mitmed teised, nn tuimad tükid. Ja mis omakorda seab küsitavuse alla homoseksuaalsuse, pedofiilia ja muude sääraste ilmingute karistamise (NLiidus ja Natsi-Saksamaal oli, paljudes autoritaarsetes riikides on siiamaani homoseksuaalsus kuritegu, Eestis ja enamikes teistes riikides on kuritegu pedofiilia), pigem tuleks neid inimesi aidata, nende lapsepõlvetraumad välja ravida. Pedofiili koht pole mitte vangla, vaid haigla.

Ehk, teisisõnu, selles ilmselt ei vaidle keegi, et inimene tuleb oma lapsepõlvest. Ja kindlasti on abi sellest, kui lapsepõlves välja elamata traumad (sageli ei julge lapsed karistuse kartuses isegi nutta, poistele öeldakse juba varakult, et mehed ei nuta!) elatakse hiljem välja. Samas tekitab veidi kõhklusi vajadus käia neis "anonüümsetes" kabinettides koos teiste omasugustega mõtteid vahetamas. Kus üht psühhoosi ravitakse teisega, inimene pannakse millessegi uskuma, mida ta ise ei pruugi uskuda. Ja lõpptulemusena võib see inimese psüühika veel rohkem vussi ajada.

Aga kindlasti on homondusel ka teine tahk (millest Ruben ja Janov ei räägi): mõnu ja tunded. Mina väidan, et inimene otsib alateadlikult sobivat kaaslast (kellega oleks hea koos olla) ja klammerdub võimaliku sobivaima külge. Ja kui ta vastassoost kedagi ei leia, siis alustab otsinguid samasooliste seas. Ja kuivõrd samasoolised mõistavad ja tunnetavad teineteist märksa paremini, seda eriti kaasaja ühiskonnas, kus poisse ja tüdrukuid kasvatatakse eraldi, peredes on vähe lapsi, siis on sealt väike samm kahe mehe või naise omavahelise läheduseni. Ja mis seal imestada, kui mehed veedavad suurema osa ajast omavahel, ja naised ka, siis miks nad ei võiks juba omavahel seksida. Mis selles seksis siis nii väga ebaloomulikku on?! Ja see ei välista lapse saamist, lapse saamise nimel on ka paduhomod valmis seksima ka vastassoolisega (näiteks kolomekesi voodis!!), aga seda ainult lapse saamiseks. Ja tõepoolest, minu enda kogemus näitab, et kooselu sobimatu vastassoolisega võib kujuneda suuremaks katastroofiks kui misiganes võimalik kooselu samasoolisega. Ma pole ühegi mehega nii halvasti läbi saanud kui oma eelmise abielunaisega, ja sestap veetsin enamuse oma ajast meeste, tõsi, mitte homomeeste seltsis. Ma sain aru meeste naljadest, mul oli nende seltsis mõnus juttu vesta, asju arutada, meestega koos juua, suitsu ja pulli teha. Ja mingil hetkel tekkisid mõtted, kuskil alates 30ndatest eluaastatest, pärast aastaid kestnud rusuvat kooselu naisega, et mis oleks, kui proovida kooselu mehega. Sest ma olin, kui aus olla, naistes pettunud. Ma ei leidnud ühtegi sobivat naist ja ma veetsin üha enam aega meeste seltsis. Aga, muidugi, nagu kõik juba teavad, ma eriti kaugele ei jõudnud, sest enne kohtasin Irjat.

Nii et Rubenile ja ka Janovile täienduseks võib öelda, et homoseksuaalsus (ja ilmselt ka pedofiilia) ei pruugi olla lapsepõlvest saadud trauma tagajärg, aga võib olla hilisemate üleelamiste, pikaajalise sobimatu kooselu tagajärg. Kus siis lähedust, leidmata seda vastassooliste juures, hakatakse otsima samasooliste hulgas (mõned inimesed klammerduvad oma laste külge, mis on üks põhjustest, miks paljud soovivad kirglikult lapsi, see on soov teha omale elukaaslane, mis, tõsi, võib sobida, aga võib ka mitte, ja osa inimesi võtab omale läheduse jaoks näiteks koera või kassi). Mida soodustab praegune ühiskonnakorraldus, kus poisse ja tüdrukuid kasvatatakse juba maast madalast lahku. Ja kus lahutus on muudetud väga keeruliseks, seda taunitakse. Ja sobiva kaaslase leidmisele ei aita ühiskond kuidagi kaasa, pigem vastupidi, minu näitel võib öelda, et kohtusüsteem karistab neid, kes on sobiva kaaslase leidnud, ja sobimatust kaaslasest vabanenud. Pigem toetab ühiskond sellist elumudelit, kus mehe ja naise vahel käib pidev sõda, see tekitab haigusi, depressiooni, närvipinget, lastel neuroose, paneb inimesed käituma ebaratsionaalselt, ja kogu sellele kupatusele on võimalik siis määrida pähe igast asju, alates ravimitest ja lõpetades suurte autodega. See ongi see protestantlik eetika ja kapitalismi vaim.

Veel natsa Šuvalovi teemal

Andres Davõdov, Vladimir Panov ja Priit Tikerpe, väljavõte Ekspressi veebist.

Vaatasin natsa seda Šuvalovi, endise kohtuniku keissi, nö uuriva ajakirjaniku pilguga. See on jupikaupa kõik ilusti lahti kirjutatud ja veebis saadaval. Põnev juhtum, mille võiks pikemalt lahti kirjutada. Aga ajakirjandusel on paraku komme olla liialt päevakajaline, ja kui inffi juurde tuleb, siis minnakse purema uusi konte, jättes vanad maha, kus võib aga veel korralik liha küljes olla, kui piltlikult väljenduda.

Kõigepealt sai kogu asi alguse nn Kakumäe võrkude (OÜ Kakumäe Võrgud, endise nimega OÜ Apollo Baltic) keissist. Kakumäe võrgud, see on see firma, mis taris kümmekond aastat tagasi Kakumäele, sinna Tallinna ja Tiskre vahele, vabaõhumuuseumi naabrusse, vanasse suvilarajooni, praegusesse wannabe-eliitlinnaossa, kanalisatsiooni. Firmat juhtis ja omas selline mees nagu Andres Davõdov (ajalehed kirjutavad, et polkovniku poeg, ja vehkis Maapangast sisse 17 miljonit krooni, praegune Kakumäe kunn) ja üks osanik oli Tallinna abilinnapea Vladimir Panov, no teadagi, sellises korruptiivses osariigis nagu Eesti ei saa ühtegi asja aetud ilma ametnikke bisnisesse kaasamata. Või ütleme siis, et saab, aga siis asjad ei liigu. Ja kolmandaks asjapulgaks oli kaasatud Priit Tikerpe, tuntud "maffia"-kohtuniku Merle Partsi abikaasa ning Kapo töötaja. Tõepoolest, Kaitsepolitseist tuleb selliseid "sangareid". See Kapo tundub olevat üldse üks kuramuse kahtlane asutus, teda kaitseb saladuseloor, aga sealsed töötajad on kõige labasemad pätid (ja ma ei imesta, sest mingi Kapo komisjoni juhtis vahepeal Olari Taal, Eesti üks esipätte). Aga ma ei rutta sündmustest ette.

Niisiis, Davõdov, Panov ja Tikerpe, selline kuldne trio pani püsti firma, mis taris Kakumäele kanalisatsiooni, paigaldas torud, et inimesed saaks oma pesuvee ja sitajunnid linnavõrku suunata. Tavaline asi, Nõmme elanikud igatsevad sellist servisit juba aastaid. Aga näe, kakumäelastel vedas, Panov panustas just sinna. Ja sai firmas osaluse, mille hiljem miljonite vastu vahetas, räägitakse kümnest miljonist. Ja kakumäelased maksavad seda Panovi osalust tänini kinni nii et silm sikkus. Ja Panov jalutab vaba mehena ringi, kuigi vahepeal oli vahi all, kuna teda süüdistati altkäemaksu võtmises. Aga keiss kukkus ära, ja Tikerpe sai ka vabaks. Ja Davõdovi asi eraldati, see aegus, ja usun, et ka tema puhkab juba kuskil soojal maal. Sest ükski korralik tegelane sellise vihmase suvega ju ometi Eestis ei reduta! Ja miks ka mitte, need mehed said veel riigilt raha pealekauba, kohtukulude eest! Pool milli per kärss. Vot see on tase!

Aga nagu Onu Remuse juttudes, keegi andis selles loos ka naha. Ja nimelt üks nässakas, või nässakana tundunud kohtunik, nimega Ardi Šuvalov. Kes tegeles Davõdovi-Panovi-Tikerpe asjaga (politsei oli saanud selle kuldse trio sobingule jälile ja krimasja algatanud). Kusjuures ma usun täiesti, et Tikerpe kaasati mängu selleks, et tema abikaasa on kohtunik Merle Parts (vahepeal nad pidasid mingit lahutuskeissi, aga see oli ilmselt farss). Mistõttu keegi ei julge Tikerpet puutuda. Ja Tikerpe oli maksnud isegi Kapo töötajatele, oma endistele kolleegidele mingeid rahasid, vot nii käivad asjad! Kapo töötajad võtavad erafirmadelt raha, ja kujutage ette, midagi ei juhtu. Nagu maffiafilmis, eksole. Ja needsamad Kapo töötajad jälitasid siis Šuvalovit, seda kohtunikku, kes altkäemaksuga vahele võeti. Eelnevalt oli leitud "nõrgim lüli", Šuvalovi endine sõber Martin Napa, juristiharidusega endine advokaat, kes praegu kirjutab new age stiilis raamatuid, elab Võrumaal ja villib mingit imevett pudelitesse. Võib vaid ette kujutada, mitu milli ta Davõdovilt sellise sõbra reetmise teenuse eest sai.

Ja nüüd on lõpp selline, et need Kakumäe kunnid, Davõdov, Panov ja Tikerpe jalutavad vabalt ringi, miljonid taskus, ning üks kohtunik, kes nende asjaga tegeles, Ardi Šuvalov istub aastaid kongis. Ja mitte et ma Šuvalovi teguviisi heaks kiidaks, aga noh, veidi kummaline lugu igatahes. Mõni teine kohtunik oleks võidud ju näiteks lõbumajas "tabada", eksole. Igast asju on võimalik tekitada, kui on piisav huvi. Eesti huvi on olla korrumpeerunud pätivabariik.

Mis on reeturi palk?

Ardi Šuvalov ja Martin Napa,
väljavõtted Päevalehe ja Äripäeva veebist.

Olid kord kaks sõpra, Ardi ja Martin. Mõlemad Tallinna 7nda keska, eliitkooli poisid, pärast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kursa- ja ühikatoakaaslased. Mis kunagistest häädest sõpradest nüüdseks saanud on? Aga see, et Ardi istub pogris ning Martin sheigib mõnusalt ringi, isegi joogivee-esitlustel saab mahti käia. Täiendus: ta on ise selle joogifirma omanik.

Ardi on ekskohtunik Ardi Šuvalov, Martin advokaat Martin Napa. Meeste läbisaamine oli hea, kuni saatusliku 2006nda aastani, mil Martin Napa andis Ardi Šuvalovile kuriteo matkimise käigus altkäemaksuna 200 000 krooni. Politsei võttis Ardi Šuvalovi kinni ning ta mõisteti noorprokurör Laura Vaigu agaral eestvedamisel 3ks aastaks pokri (Laura nõudis Ardile kogunisti 5 aastat). Martin Napa, kes oli politseiga koostööd teinud, jalutas vabalt minema, nagu õige mees kunagi. Selline on seadus. Kes teatab, see jalutab. Kergelt pervers, aga mis teha.

Aga jätkem klantspilt ning heitkem pilk loo telgitagustesse. Miks Napa vana sõbra reetis? Mis ta selle eest sai? Inimene ei lähe ju heast peast menti vana sõbra peale kitse panema, kui tal selle eest miskit saada ei ole, on ju nii? Niisiis, nädala küsimus on: mis oli tegelik reetmise põhjus ning mis oli reeturi palk? Kel inffi, ootame.

Järgmine suvine paraad toimugu metsas!

Väljavõte ETV ekraanilt.

Jah, ma ei tee nalja, vaadates tänavust paraadi, oleks see kõlvanud pigem kuhugi metsa, kas siis Aegviidu polügoonile, kus mundrites mehed (ja kehalt suht äbarikud, nagu tele-ekraanilt paistis) saavad oma sõjamänge pidada, või siis mõnesse vanasse hiiemetsa, vana eesti linnusekohale, mis on Eesti iseseisvuse jaoks olulisemad kui miski muu. Sest olgem ausad, selle vabariigi, nimetagem seda projektiks, mille Päts 1918. aastal pärast Vene revolutsiooni ja selle järgnenud kaost ja võõrvägede lahkumist välja kuulutas, selle müüs ta 1939. aastal venelastele maha. Jutud mingist okupatsioonist on sulaselge jura, mis oli täiendav emotsionaalne argument nn külma sõja ajal, aga millega pole midagi tarka peale hakata. Ja selle tõttu ei saa Eesti ka Venele mingeid nõudeid esitada, kahjuks. Eesti tõelise iseseisvuse võitles kogu rahvas välja aastail 1987-1991. Ja see pole enam kellegi projekt. See põhineb täielikult eesti rahva muistsel vabadusel, muistsel vabadusvõitlusel, millest on järel vaid suuline mälestus ja mida tõestavad mõned kritseldused võõrvallutajate sulest. Ent mis elab rahva südames edasi, ütleme nii, et eestlaste geenid mäletavad seda vabadust. Eesti rahva iseseisvuse taastumine on võtnud aega mitusada aastat, alates 19. sajandi keskpaigast, mil eestlased, orjusest vabanedes, hakkasid järk-järgult oma positsioone taastama. Pärast orjuse kaotmist on eesti geen liikunud järk-järgult vabaduse suunas. Ja 1991. aastaks olid selleks valmis kõik, isegi nn vanad kommarid, olgu saatus neilegi armuline.

Aga see Ilves sõjaväe juhatajana küll usaldust ei ärata (ok, ta juba tahabki sellest kohusest vabaneda). Mis teab tema vabadusest või iseseisvusest, lillelaps, kes oma ülikooliajal kanepit tõmbas ja unistas vägede väljatoomisest Vietnamist? Vastus: mitte tuhkagi. Ta on vana kommar, kes kikilipsu ette pani ja mängib vabariiklast. Ma ei ütle, et see paha oleks, seda teevad paljud, et edu saavutada. Ja USAs oli kommunism 1970ndatel, Ilvese noorusaastatel väga popp. Kuna NSVLiit, see kommunistlik compound, saatis esimesena inimese kosmosesse. Ja NLiidu tööstus tegi edusamme, olgugi, et vangide ja tasuta tööjõu najal (no seda Ilves tollal ei teadnud, eksole). Ilves paistab olevat selline kustpoolt tuul, sealtpoolt meel-mees. Ja ma ei hakka spekuleerima, kas ta on homo, aga kindel on see, et tema on üks esimesi mehi, kes vähimagi ohu korral Eestist jalga laseb. Ja sellisel puhul on isegi hea, et ta vägesid ei juhata. Sest väejuht peab olema ja jääma oma sõdurite juurde, kui vaja siis hukkuma koos nendega. Võitlema viimase veretilgani. Sest sõda on psühholoogiline mäng, sageli võidetud või kaotatud juba enne lahingut, ja vahel piisab ühe salga vaprusest, et võita kogu sõda. Ja koos sellega ka vabadus. Nii nagu juhtus soomlastega, kes nottisid maha endast kümme korda rohkem venelasi Talvesõja käigus, ja pange tähele, venelased austavad somme palju rohkem kui eestlasi. Ja ma ei räägi siin riigijuhtidest, vaid lihtsatest venelastest. Sommid on tegijad, eestlased kotipoisid. Ikka veel, rahva mälu on tugev, kestab sajandeid.

Ja kui mu sissekande alguse juurde tagasi tulla, siis: kas on võimalik leida pealtvaatajatele veel ebaõnnestunumat kohta kui seda on Pirita tee?! Miks mitte siis juba lauluväljakul, sealsamas kõrval. Ja vaadata äbarikke eesti sõdureid, nagu see Ilmar Raag, kes oma mundri sisse ära uppus. No need mehed küll eesti iseseisvuse eest võidelda ei suuda. Pigem on need mehed, kes täna istusid lõkke ääres ja liha grillisid. Ja kes puhkasid igapäevasest raskest tööst, olid oma pere ringis, mitte ei mänginud kuskil Tallinnas tola.

Ja ilmselt Ilves ei tea (ja oh, kas saab seda pahaks panna, ta ju suurema osa oma elust USAs elanud), aga see koht, kus ta täna seisis, kogu praegune Pirita tee on kommunistlik projekt, mis rajati 1970ndate lõpus Moskva olümpiamängude tarbeks. Nendesamade mängude ja selle regati tarbeks, mida USA 1980. aastal boikoteeris. Kuna venelased olid tunginud Afganistani. Kas tänane aktsioon Pirita teel näitas, et vene sissetung on rehabiliteeritud? Sest, olgem ausad, need mehed, kellega USA koostööd tegi, on nüüd pööranud USA enda vastu. Ja venelaste endised sõbrad on nüüd USA (ja vankumatu liitlase Eesti, seda nii heas kui halvas, lolluses kui tarkuses) sõbrad.

Mõned pildid ekraanilt:

Üks huvitav kiri

Meile tuli täna üks põnev kiri, mida tahaksime ka teiega jagada. Tegemist paistab olevat suhtedraamaga. Kellelgi Annal näib olevat kana kitkuda kellegi Karmeniga. Täpselt ei saa aru, milles asi, aga too Karmen tundub olevat õige kuumavereline. Kui vanaema juba trepist alla lükati (nagu kirjas selgub), siis peaks see ülemus küll ettevaatlik olema.

Huvitav, kes küll edastab selliseid nii isikliku iseloomuga kirju ja mis on ta eesmärk? Kirja saatja oli anonüümne, nii et me võime vaid spekuleerida...

Anna,

unusta mind ära. Mind ei ole Sinu jaoks enam olemas. Ma ei vaja Sind, nagu Sina ei vaja mind. Mul pole vaja Sinu väljamõeldud etteheiteid hommikuks, päevaks või õhtuks, et minu raske vaevaga kustutatud haiguseid uuesti välja rebida.

Ma ei saa Sind oma ellu oma lapse pärast lubada, sest Sinu nüüd ja edaspidised süüdistused rikuvad minu kaudu mu tütre närvisüsteemi. Selle tütre, kes olevat Sulle nii kallis. Kui ta on Sulle vähegi oluline, siis UNUSTA MEID ÄRA. Mul lapsel pole vaja armastavaid tädisid, kes tulevad, süüdistavad ja lähevad.

Unusta oma 27 000, mida Sa pidid minu pärast Londonis kinni maksma ja mida meie tutvuse mitte katkemisel, jõuaksid mulle elu lõpuni ette heita. Mul on uudis Sulle - unusta ka minu antud võlad Sulle, oma pakutud juveelid.

Ma tänan Sind senise toe eest. Kuid pühendan nüüdseks edaspidise aja oma lapsele, kes väärib iga minutit sellest, mida ma võõraste peale olen raisanud. Sest tegelikult oleme me kõik maailmas teineteisele võõrad.

Pärast selle kirja kohale jõudmist on Su e-mail blokitud. Kirjad ei jõua enam minuni ja kui kuidagi ka jõuavad, siis ma ei loe neid, vaid kustutan lugemata ära. Mul on selleks iseloomu. Usu. Ma ei ärrita ennast ka kommentaaridega. Samuti ei vasta ma kõnedele, vaikiv süsteem on selleks hea asi mobiilis, kas pole? Ma ei loe Su sõnumeid

Ja tea, et elamise suurim oskus on oskus kõike harjumuspärast oma elus muuta. Seda pead Sa veel küll õppima.

Soovin Sulle edu Sinu edaspidises töös ja võitluses, sest ma tean, et Sa oled süütu.

Palun saada aadressile Katani 8, Tallinn 10912 minu diktofon ja Audrey Hepburni raamatud. Shampoonid ja palsamid saan Trendist ise kätte.

Piltlikult öeldes - kui oleks pult, oleksid Sa minu jaoks juba kustutatud.

Karmen.

PS. Ja õnnitle oma ülemust, et tal õnnestus oma susimistega lõhkuda midagi, mida ma pidasin võimatuks - sõprus ja telepaatia hingesugulasega.

Aga ma ei jäta Su ülemusega seda nii, sest ma ei EI MÕISTA NALJA. Las Su sõber Andres Anvelt uurib vanadest dokumentidest järgi, kes mu vanaema, kes mu ema aastaid kiusas, ära tappis ja kus ma puberteedina osa oma elust olen viibinud. Äkki saad hea loo koos oma sjuper ülemusega? Näed, Sa ei tea ega tunne mind tegelikult üldse! Kui mina kaon, elab tütres mu julmus, külmus, võitlusoskus ja kättemaksuiha edasi. Minu jaoks pole miski püha.

Müüa MacBook 13" valge, SuperDrive, alghind 6000.--NB! Müüdud!

Müüa Apple MacBook.

See on see Mac, mille peal jookseb ka Windows paremini kui PC peal. Ja millel on Apple'i uuenduslik MagSafe vooluadapter, magnetiga, mis ei murdu kunagi ära, kui näiteks juhe kuhugi taha kinni jääb.

Pakun blogilugejatele sõbraliku alghinnaga 6000.- (märksa nigelamate parameetritega MacBook läks Osta.ee oksjonil 11 000 krooniga), samaväärse toote hind uuena Eestis ligi 20 000 krooni. Pakkumisi saab teha selle sissekande juurde kommentaaridesse või lehekülje vasakust nurgast klikkides meili peale.

Teeninud aasta truult Innot. Selle peal on kirjutatud kõik tema kuulsusrikkad ja skandaalsed kirjutised. Toimetatud ja üles laaditud sajad YouTube videod. Video tarbeks on paigaldatud korralik mälu. Ja, ptüi-ptüi, see arvuti pole veel kordagi kokku jooksnud.

Ta pole mõistagi päris uus, aga ilus, puhas, korralik tööriist. Väike, kiire ja võimas. Lisaks kirjutamisele täiesti sobilik foto- ja videotöötluseks (omavahel öeldes, kasutan praegu poole kallimat MacBook Pro-d ja pole erinevust leidnud). Hea ja lihtne vahend. Ja aku peab väga korralikult vastu, mitu tundi. Mõnus ja tegus arvuti. Ühildub iPhonega nagu iga teinegi Mac. Mängib maha ja kirjutab nii CD-sid kui DVD-sid.

Tehnilised näitajad:

- 13-tolline ekraan, 1280x800 resolutsioon, 32-bit color
- 2.0 GHz Intel Core 2 Duo protsessor
- 2GB 667MHz DDR2 SDRAM (2x1GB)
- 80GB kõvaketas
- Super Drive (DVD±R DL/DVD±RW/CD-RW) Matshita DVD-R UJ-857D
- Bluetooth
- FireWire 400 port (kuni 400 Mb/sek)
- 2 USB 2.0 porti (kuni 480 Mb/sek)
- Airport Extreme 802.11n (b/g) wifi
- 10/100/1000 BASE-T Ethernet
- Intel 64 MB VRAM jagatud graafika
- Helikaart Intel High Definition Audio
- VGA Out, S-Video, composite video kaabel
- Sisse ehitatud videokaamera, mikrofon, kõlarid
- Ostetud 2007. aasta jaanuaris USAst.
- Mac OS X 10.4.11 (Tiger)
- kaasa pult

Hulgaliselt tarkvara: Mail, Safari, iChat AV, Sherlock, Address Book, QuickTime, iLife '06, '08(sisaldab iTunes, iPhoto, iMovie, GarageBand, kusjuures ka iMovie HD, vana hea asi on alles), iWork (Pages, Keynote, Numbers), iSync, iCal, iDVD, AppleWorks, Mac OS X Chess; Firefox, World Book 2005 Edition, Microsoft Office 2004, Automator, Dashboard, Spotlight, Parallels (Mac OS ja Windowsi üheaegseks kasutamiseks), Photoshop Elements 2.0.

Lisaks musta värvi Incase läpakakott, laadija, vidinad teise monitori, teleka ühendamiseks, kaugjuhtimispult.

Mõned pildid konkreetsest arvutist: