Iga eestlane on korruptant

Jumala ees, ma ei ole kesik. Kuid mind jäi eilsest Tallinna debatist kummitama kolme päkapiku (Randpere, Krossi ja Anvelti) lugulaul sellest, kui õudne on Tallinna korruptsioon.

Mind see näiteks ei häiri. Tegu on paratamatusega. Ma ütleks - eestlane, korruptsioon on sinu nimi! Eks ole me kõik kuulnud ütlust - mis ripakil, see ära! See on nii eestlaslik, et tekitab hinge sooja tunde ja paneb varbad mõnusasti surisema. Meie vanaisad ja isad virutasid nõuka ajal, kust aga said (ja selles polnud midagi paha, sest varastamine oli normaalne, isegi soovitatav), ja meie varastame inertsist edasi. Korruptsioon ei ole tänases Eestis mitte anomaalia, vaid normaalne eestlaslik käitumine. Peame seda endale ausalt tunnistama, kui tahame sellest lõpuks lahti saada ja Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse lennata.

EHK SIIS: kui Randpere tahab lahti saada korruptsioonist Tallinnas, siis tuleb tal, nagu soomlased ütlevad, nostaa kissa pöydälle ehk tõsta kass laua peale ja rääkida ausasti Kruuse-Ansipi-Seli korruptsioonist Tartus. Kui Kross tahab lahti saada korruptsioonist Tallinnas, siis tuleb tal ausasti rääkida IRli elamislubade ärist. Kui Anvelt tahab lahti saada korruptsioonist Tallinnas, siis tuleb tal ausasti rääkida sotside susserdustest. Ei ole meie seas ühtki valget varest, kõik oleme mustad varesed.

Sest vaadake, kui sa räägid korruptsioonist lahti saadmisest, olles ise korruptsiooni või korruptantidega kuidagiviisi seotud, siis muutud sa sellest veel korruptiivsemaks, kuna eitades korruptsiooni, olles võltsvaga lood sa juurde uut valet, uut korruptsiooni. Savisaar on vähemasti aus - ta ütleb, et ega Tallinn üksi, teised ka! See ei ole muidugi mingi vabandus, aga korruptsiooni vastu võitlemine saab alguse iseenda korruptiivsuse tunnistamisest. Ütled: minu vanaisa oli varas, minu isa oli varas ja mina olen olnud varas. See on meie ajalugu, me ei saa seda olematuks teha, aga me saame kujundada tulevikku. Arutleda selle üle, kas on moraalselt õige ametnikule soodsa otsuse eest kommikarpi või viskipudelit viia, tutvuseid ära kasutades haljale oksale jõuda ja nii edasi. Veel kord - korruptsiooniga võitlemine saab alata vaid enda sees istuvale väikesele korruptandile otsa vaadates.

Ainsad lootuseta korruptandid on need, kes võitlevad teiste korruptsiooni vastu, aga enda korruptsiooni ei tunnista. Need mustad varesed, kes on omal suled valgeks võõbanud.