laupäev, 5. aprill 2014

Putini järgmine samm : eriolukord

Küllap taipavad needki, kes pole kõige teravamad kriidid karbis, et Putini sammud Krimmi hõivamisel pole kuidagi seotud probleemidega Ukrainas, vaid neil on sügavad, Venemaa sisepoliitilised põhjused. Teatavasti aitab üks edukas sõjakäik pikendada mitte üksnes diktaatori, vaid iga valitsuse võimulpüsimist ja seda Putin kasutabki.

Lisaks muule aitab sõjategevus kehtestada riigis eriolukorra, mida kasutas edukalt Gruusia ekspresident Mihhail Saakašvili ja milles oli väga efektiivne Eesti ekspresident Konstantin Päts, kel õnnestus enne riigi vaenlasele kandikul üle andmist eriolukorda pikendada tervelt 6 aasta vältel. Seejuures polnud Pätsile vaja isegi sõjategevuse alustamist. Mistõttu on Pätsi tegevus isegi Putini kõrval poliitilise manipulatsiooni meisterklass. Putin ja Saakašvili on olnud seni Pätsi usinad õpilased.

Putinile on praegu eriolukorda hädasti vaja, sest Venemaa majandus on seoses tooraine hindade langusega langemas kuristikku, nii nagu juhtus Nõukogude Liidu majandusega 1980ndate lõpus. Putin on Liidu lagunemisest õppinud ning tahab nüüd katastroofi - NLiidu ideelise järglase Venemaa lagunemist ennetada. Kas see tal sõjategevusega õnnestub, seda näitab aeg. Euroopas pole sõjad kellelegi oodatud õnne toonud, aga võibolla on Putin siin suur erand viimase paari tuhande aasta jooksul.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tore ,et teil Kremliga nii tihe side on ja oma teadmisi meedias jagate!IRW!

Anonüümne ütles ...

Tooraine hinnalangus oleks väga teretulnud, saaks palju odavamalt toota ja konkurentsis püsida.
Jätkusuutmatu lääne majanduskasv hindade tõstmise kaudu viib hukatusse.

Inno ütles ...

Hindu tõstab Hiina suur kasv ja tarbimine. Lääs pole juba aastaid kasvanud.

Anonüümne ütles ...

Kõik need viimased 25 aastat pole muud olnud kui üks SUUR hinnakasv.
Eesti ainus saavutus on enda välisvõlgadesse mässimine.

Anonüümne ütles ...

Sa: 6. aprill 2014 20:36, mine õige jaluta nati. Eesti välisvõlg on umbes nagu seal villased sokid. Pole justkui teist.

Anonüümne ütles ...

Ettevõtete ja eraisikute välisvõlg on täna 22,754 miljardit €.
Eraisikute oma langes, ettevõtete oma tõuseb.
Valitsus on jah suhteliselt puhas poiss kuna puudujääk on delegeeritud riigiettevõtete kaudu avalikkuse silma alt nurga taha.

Inno ütles ...

Number numbriks, Eurostati järgi oli Euroopa ühe vaesema riigi, Eesti erasektori võlg SKPsse 2012. aastal 129% ja see on langustrendis, Euroopa ühes jõukamas riigis Luksemburgis aga näiteks 319%. Mis me sellest siis järeldame?