Ma olen ühes kommentaaris kirjutanud, et Eestis on andekatel lastel väga raske, kuivõrd koolisüsteem soosib keskpärasust. Nüüd ütleb ka Tartu Ülikooli teadlane Viire Sepp, et andekaid lapsi nähakse negatiivses võtmes ja takistusena.
Mis seal salata, koolisüsteem on loodud keskpäraste järgiaitamiseks ja edutamiseks - vähem võimekaid tõrjutakse samamoodi nagu andekaid. Nõnda valitsebki koolis ja hiljem ülikoolides keskpärasus ja pole imestada, et Eestist ei tule leiutajaid ega nobeliste - nad on kõik tasalülitatud. Koolidest tulevad välja sellised tublid spetsialistid ja ametnikud.
Koolist tuleb ka ühiskondlik suhtumine, mis on andekate suhtes samuti vaenulik. Andekaid vaadatakse nagu mingeid ebardeid.
Eesti häda on veel see, et ühiskond on hirmus pisike, nii et andekaid on vähe, mistõttu on neid lihtne tasalülitada.
Ma ausalt ei kujuta ette, kuidas Eestis oleks võimalik avalikku arvamust ja suhtumist muuta. Lihtsam on andekatel ilmselt Eestist lahkuda, sest välismaal suuremates riikides on andekaid lihtsalt rohkem ja neil on lihtsam oma õiguste eest seista.
2 kommentaari:
Minu peres kasvab ka üks selline andekas poiss. Olen lugenud vist kõiki Viire Sepa artikleid, aga ma ei tea ikkagi, mida teha. Algkoolieas lapsele eriti variante pole. Pakuti järgmisse klassi üleviimist, mida ka ise oleme kaalunud, ent laps ise pole nõus. Tal on juba klassis sõbrad, ta on ise väiksemat kasvu (poisslapse puhul võib probleemiks osutuda) ja pole nõus järgmisesse klassi minema. Õpetajal pole lihtsalt teiste kõrvalt tema jaoks jaksu mingit eriprogrammi teha ja nii ta siis istub ja segab, sest ta on ammu ülesande valmis saanud. Ja ma ei tea, mida teha.
Helen, aga individuaalne õppekava?
Osades tundides käib suuremate lastega?
Väikeklass?
Postita kommentaar