neljapäev, 20. juuli 2017

Kas USA ohvitseri üle on mõtet naerda?

USA ohvitser soovitab Eestil tegeleda venelastega, selle asemel, et NATO-le iga hinna eest meele järgi olla, väljavõte Small Wars Journali veebist.

Eesti endine kaitseminister Hannes Hanso irvitab USA ohvitseri üle, kes on analüüsinud Eesti kaitsepoliitilist olukorda.

Hanso isegi ei argumenteeri oma väiteid, vaid laseb nii-öelda puusalt, nagu president Toomas Hendrik Ilves kunagi irvitas majandusnobelist Paul Krugmani üle. Tegelikult oli Krugmanil õigus: see, et Eesti raskes olukorras majandusele appi ei tulnud ja alustas selle asemel massilist kärpimist, tegi Eestile korvamatut kahju, tuues kaasa massilise väljarände, mille tõttu ollakse sunnitud nüüd inimesi tont teab kust sisse vedama. Saatuse irooniana on Ilves ise nüüd Eestist kadunud, erinevalt näiteks Soome endistest presidentidest, kes ka peale ametiaega oma rahvaga ühte sammu käivad ja jõudumööda abistavad. Ilvesest jäid maha ainult võlad ja laastatud maa.

Aga see selleks. Isegi kui Hansol oleks olnud argumendid, poleks olnud ilus USA sõjaväelase Cody L. Zilhaveri üle ilkuda. Sest see kahjustab sõjaväelaste ja sõjaväe mainet tervikuna. Jätab neist mulje kui mingitest äpudest, kes millegagi hakkama ei saa. Tekib küsimus, kelle paadis Hanso on ja viitab jällegi Zilhaveri järeldusele, et Eestit ähvardav oht pole mitte sõjaline, vaid poliitiline. Eestis armastatakse tuua näiteid ajaloost ja see, poliitiline tegur oli 1939. aastal just see, mille tõttu Eesti oma iseseisvuse kaotas. Kus Konstantin Päts ja Johan Laidoner, läbi ja lõhki Eesti mehed, lihtsalt oma riigi omakasu nimel maha müüsid. Tegelikult on Ameerika sõjaväelasel õigus, kui ta ütleb, et 25% muulasi võib Eesti poliitilist olukorda oluliselt mõjutada. Ning nagu väidab USA sõjaväelane, on USA-l raske poliitikasse sekkuda, eriti demokraatia vastu. Kuivõrd Eesti julgeoleku garant on nii otse kui läbi NATO just USA, siis peaks ameeriklane oma maad ja seal valitsevaid tõekspidamisi paremini tundma kui Hannes Hanso.

Hanso ülevoolav enesekindlus on imekspandav. Eesti on praegu olukorras, kus peaks kõiki nõuandeid arutama ja vajadusel arvesse võtma. Jääb mulje, et Eesti elab poliitiliselt üle oma võimete. See tuleb asjaolust, millele juhib tähelepanu Zilhaver, et Eesti võeti NATO-sse puhtalt seepärast, et vastutasuks oli Eesti nõus osalema USA-juhitaval Iraagi sõjakäigul. Seal USA-l palju liitlasi polnud ning läbi Eesti vastuvõtmise osteti omale juurde üks liitlane. USA-l oli Eestit vaja, kui otse väljenduda. Kuivõrd USA on NATO-s A ja O, siis kukkus Eestile ja selle juhtidele NATO liikmesus nö sülle ja see andis võimaluse laia lehte mängida. Tuleb aga meeles pidada, et NATO liikmeks võeti Eesti projektipõhiselt, sellel otsusel polnud näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa toetust ning Iraagi operatsioon hakkab otsa saama. Juba praegu pole USA-l enam Eestit vaja, kui julmalt väljenduda.

Üle oma võimete mängimisest on hea näide Eesti luureagentuuri töötajate luuramine USA presidendikandidaadi Donald Trumpi järele möödunud, 2016. aastal. Ilmselt tehti seda USA toonase presidendi Barack Obama või siis demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni palve peale. Aga jällegi, tagantjärele mõttetu tegevus, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Võib arvata, et Trumpi-Putini kõneluste üks teemasid on Eesti saatus. Nüüd on hea küsimus, kas Trump, kelle järele Eesti nuhkis on valmis innukalt Eesti huve kaitsma?

Jälle on siin USA sõjaväelasel Zilhaveril õigus, et selle asemel, et NATO-le ja teistele meele järgi olla, peaks Eesti keskenduma oma enda probleemidele, see on siis kohalikud venelased ja suhtlus nendega. Pärast Pronksiööd pole Eestis venelastega üldse tegeldud. Venelased on valimistel hääletanud Keskerakonna, see on Edgar Savisaare poolt. Savisaar küll võeti Keskerakonna juhi kohalt maha, aga tänu oma suurele toetajaskonnale tõmbab ta erakonnas jätkuvalt niite. Ja Keskerakond on praegu Eesti vabariigi juhtiv erakond, mille esimees on peaminister.

Haritud inimeste keskkonnas on vähesed asjad nö juhuslikud. Võib arvata, et USA sõjaväelase julgeolekupoliitiline analüüs ja selle ilmumine polnud juhuslik. Ja kuivõrd see ilmus USA sõjaväelaste poolt toimetatud väljaandes, siis võib arvata, et see pole ainult ühe ohvitseri arvamus. Kolonel Cody L. Zilhaver töötab USA armee peastaabis finantsdirektori asetäitjana. Ja tundes ameeriklasi, pole see artikkel kirjutatud kindlasti selleks, et eestlasi kuidagi rünnata, neid kahjustada või solvata. Artikli toon on Eesti suhtes sõbralik ja heatahtlik ning püüab leida pigem keerulises olukorras Eesti jaoks parimaid lahendusi.

See on artikkel, mis peaks algatama ühiskonnas laiapõhjalise diskussiooni. Kindlasti ei tohiks artiklis tõstatatud küsimusi lihtsalt naeruvääristada ja mutta tallata. Asi puudutab kõigi eestlaste tulevikku ja heaolu.

Alustada võiks küsimusest, kuidas on Eestis, näiteks Tallinnas korraldatud sõja korral tsiviilelanike kaitse? Kus on tunnelid ja varjendid, kuhu inimesed saavad varjuda? Või on kavas tsiviilelanikke kasutada elava kilbina, lasta inimesi massiliselt hävitada? Kui nii, võiks seda välja öelda ja põhjendada.

P.S. Cody Zilhaveri Eesti julgeoleku teemaline artikkel ilmus tegelikult juba kuu aega tagasi väljaandes The Bridge, aga seda ei pandud ilmselt tähele. Varasemas artiklis on käsitletud strukturaalset realismi, mis iseloomustab Venemaa kaitsepoliitikat, mis omakorda kujunes välja pärast operatsiooni Barbarossa, kus hukkus miljoneid venelasi. Päras seda on Venemaa püüelnud puhvertsooni loomise poole, et ennetada ootamatuid lööke.

Pildil paremal kõnealuse artikli autor, USA sõjaväe kolonel Zilhaver aumedali tseremoonial (väljavõte Facebookist):

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

rattavänt, nii kutsutakse hansot seljataga on ainult kohatäide. see tüüp sobib rohkem kojameheks välisministeeriumi ukse ees.

Anonüümne ütles ...

Martin Helme näitks ütles ühes oma raadiosaates Räägime asjast, et H.Hanso on taasisesisvunud Eesti kõige nõrgem ja asjatundjatum kaitseminister.
Mulle oli see tema arvamus väga üllatav, aga tundub et nii siis ongi. Lihtsalt Hanso oskab vist jätta suht kindlameelse üldmulje, kuid selle gtaga puudub tegelik sisu ja arusaam asjast.