Anu Saagim tegi seda taas!

Väljavõte Facebookist.

Skandaalne on skandaalne, pole midagi öelda. Anu Saagim tegi seda taas! Ehk välgutas tussi, seekord Õhtulehe otseülekandes, kui ta intervjueeris realiti-staare Kalvi-Kallet ja Helenit.

Saagim ütles, et fännab Kalvi-Kallet ja Helenit kõige rohkem. Paistis, et ta on Kalvi-Kallest sisse võetud.

Ükskord varem välgutas Saagim tussi Postimehe peol, kus selgus, et tal polegi alukaid jalas.

Anu teeb blogiauhindadest otseülekande. Mõned meenutused seoses temaga

Õhtuleht reklaamib, et Anu Saagim, nende loovjuht, teeb kell 20. 00 ööklubis Venus Club algavalt blogiauhindade jagamiselt.

Tõotab siis tulla äge meediakajastus, sest ka Anu ise on äge. Saime temaga tuttavaks nii aasta pärast meie kokkusaamist, kui Anu tuli Tartusse, kus me siis elasime, ja pakkus, et me võiks hakata Justi (mille peatoimetaja ta siis oli) järjejuttu kirjutama. Võtsime ettepaneku rõõmuga vastu ja meie koostöö sai alguse. Kirjutasime Anu peatoimetajaks olles Justi nii järjejuttu kui kolumnit ning lisaks sellele tegi Anu meist sinna sel ajal mitu lugu ja lubas mul ka oma tuttavatest kirjanikest lugusid kirjutada. Näiteks tegin pika intervjuu Ruitlase, Contra ja Aapo Ilvesega. Anu avaldas nad lahkesti. Meenutan seda aega heldimusega. Eelarvamustevaba Anuga oli väga mõnus koostööd teha - ta suhtles ühtviisi vabalt nii tähtsate poliitikute kui hullude luuletajatega. Ei vaadanud kellelegi ülalt alla. Ja Just oli sel ajal Eesti kõige ägedam ajakiri.

Ka meie pulmade ajal oskas Anu meid üllatada. Saatis meile Massiarru mitu kasti šampust, mille mu sõbrad luuletajad suure eufooriaga ära jõid ning kui ühel hetkel enam ei jaksanud (šampust oli lihtsalt nii palju), siis teineteisele pähe valasid. Contra just tuletas mulle seda ükspäev meelde - kuidas me nad siis pärast peo lõppu koju Võrumaale viisime ja kuidas Anu saadetud šampusest alguse saanud pidu tegelikult ei lõppenudki, vaid jätkus täie hooga tänaseks juba suletud Uue-Antsla poe juures.

Lisaks šampusele saatis Anu meile meie Justi esikaanel ilmunud raamitud pulmapildi ja veel teisigi pilte. See raamitud pilt seisab meil praegugi raamaturiiuli otsas.

No ja siis on meeles veel see, kuidas me NAKiga Tallinnas käisime ja Justi toimetusest läbi põikasime. Anu võttis meid lahkelt vastu ja veetis meiega mitu tundi. Mulle tundus, et mu sõpradele luuletajatele jäi Anust väga hea mulje, ja vastupidi.

Ühel hetkel sai Anul Justist villand (Anu on ka selline, kes ei kõhkle kedagi p... saatmast, kui see keegi talle midagi ei paku ja närvidele käib) ja ta liikus edasi portaali Elu24. Nüüd siis Õhtuleht, mis on pärast Anu tulekut palju huvitavamaks muutunud. Isegi tellisime selle endale Innoga.

Sellised meenutused siis. Ootame kannatamatult õhtust galat ja tulemusi! :) Ja mistahes need tulemused on, äge üritus on see igal juhul. Nii et tunnustus Mari-Leenule ja Meelisele, kes asja ette võtta viitsisid!

Ülal külg meie pulmale pühendatud Justist. Meie pulmadest rääkis ses ajakirjas lausa üksteist lehekülge! :D Oli 2006nda aasta august.

Ja siin väljavõte meie esimesest intervjuust Anu ajakirjale, aasta oli siis 2006:



P.S. Ahjaa, meie pulmafotod tehti Justi Tartus, kuhu Anu saatis stilistiks Jana Hallase ja terve hunniku erinevaid pulmakleite, mida ma siis üksteise järel selga proovisin. Lõpuks valisin välja kõige lihtsama valge kleidi. Ostsime selle ja Inno valge ülikonna pärast ka endale ja kandsime neid ka oma 12. augustis toimunud pulmas. Nüüd kannan seda valget kleiti suvel palavate ilmadega ja see on üks mu lemmikkleit :).

Inno hoiatab: üksikvanemaga pere on sõja korral kerge saak

Üksikvanem on lapsele väga suur risk. On selge, et üksikvanem ei suuda kriisiolukorras üksi oma last kaitsta. Üksikvanema lapsed pole orvud, aga nad on haige tiivaga linnud. Pärast sõda vägistati Eestis punaväelaste poolt just üksikuid naisi, sest nad olid kerge saak: mehed olid hukkunud rindel ja naised olid lastega üksi kodus. Naised ei suutnud üksi ennast ja oma lapsi kaitsta.

Mehe peamine, ürgne roll on olla pere, see on peamiselt laste kaitsja. Igas peres peaks olema vähemalt üks mees. Sõjajärgsetel aastatel rahu ajal on aga mehe kaitsja-roll muutunud pea olematuks, lapsi eraldatakse massiliselt isadest ja naised kasutavad lapsi relvana mehe vastu, et neid ei „näita”. Meest peetakse vajalikuks vaid sigitamiseks, kui sedagi. Lastel lastakse kannatada, isegi hukkuda, peaasi, et nad ei peaks isaga olema. Kohati on levinud arvamused, et isa pole lapsele üldse vaja. Sellist suhtumist on märgata üha rohkem riigi poolt. Aga ma hoiatan, et sõja korral, aga võimalikust sõjast Eestis räägitakse üha kindlamas kõneviisis praegu peaaegu iga päev, sõja korral on üksikvanemaga pered, eriti üksik naine lastega väga kerge saak. Nad „langevad” esimesena, kas siis vaenlase või omade marodööride ohvriks.

Eesti on nii väike territoorium, et kaasaja tingimustes sõjaolukorras mingit „rinnet” siia ei teki. Kontroll võetakse üle massiivse välkoperatsiooni käigus nagu Krimmis. Sellele järgneb partisanisõda,  kuni liitlased appi jõuavad. Vahepealsel ajal, see võib kestab mõnest nädalast mõne kuuni, on iga kodu ja majapidamine omaette kindlus. Kes neid kindlusi kaitseb? Ma võin saladuskatte öelda, et kaitseliitlased-mehed näevad sõjaolukorras oma rolli eelkõige oma pere, see on laste kaitsjana.

Mõelgem selle peale, üksikud emad! Kes teid ja lapsi sõjaolukorras kaitseb?!

Inno soovitus: praegust olukorda arvestades peaks kõik eesti lapsed antama üksikvanemaga peredest sinna, kus on olemas mõlemad vanemad. Laste elu ja tervise huvides. Üksikvanemalt tuleks välja mõista elatis nende laste hooldamiseks. Vastasel korral need lapsed lihtsalt hukkuvad.

Euroopa Liit kisub elu tagasi, mite ei vii edasi

Miks on Euroopa Liidu taolised liidud halvad? Sest nad ei lase areneda. Eestil oli hea kogemus NLiidust. Kui Venemaa ja venelased ning venestamine kõrvale jätta, siis oli liit ise üks koletu koloss, ebaefektiivne monstrum, kus suur osa aurust kulus selle monstrumi koos hoidmise ehk mõttetu bürokraatia peale. Kus elu ja majandus lõpuks stagneerusid.

Sama teed läheb praegu Euroopa Liit. Ma tuletan meelde, et Euroopa Liit on majanduslikult maailmas kõige halvemal järjel kooslus, see tähendab, et inimeste elujärg mitte ei parane, vaid läheb kehvemaks. Nüüd on hakanud see koloss lagunema. Mis on veel täielik katastroof. Selle asemel, et tegeleda elu edendamisega, kulub põhiaur sellele, kuidas lahkuvale Suurbritanniale koht kätte näitata.

Ma olen üsna veendunud, et Eesti nn eesistumine Euroopa Liidus möödub 100% Brexiti tähe all ja muust ei räägitagi kui Brexitist ning mingid Eesti oma ideed nagu IT-alane areng jääb täiesti, ma kordan TÄIESTI tähelepanuta.

Inimene ikka pole päris loom

Kaasaegne perekonna diskursus ehk olemus, mida esindavad Eestis nö jõulised, end feministideks (naisõiguslasteks) pidavad naised nagu Kati Murutar ja Epp Petrone lähtub põhimõttest, et inimene on loom ja inimühiskonnas kehtivad loomariigi reeglid. Selle diskursuse juurde kuuluvad jutud karjateooriast, mille kohaselt kogu inimühiskond on üks suur kari, mida juhivad alfaisased  ja -emased. Ning ülejäänud karja liikmete roll on alfadele vaikides kuuletuda ja nende eeskujust ja nõuannetest juhinduda.

Nagu loomariigis, kus sageli tegeleb järeltulijatega vaid üks vanem, propageerivad ka looma-teooria pooldajad põhimõtet, et üks inimvanem saab lastega suurepäraselt hakkama ning teist polegi tegelikult üldse vaja. Ühiskond on asunud vaikse mõmina saatel seda karjateooriat toetama, mille peamine tunnus on see, et üksikvanemlust on hakatud pidama normiks ja kahte vanemat ajast ja arust mineviku reliktiks (jäänukiks). Osalt on üksikvanemluse võidukäigu põhjustanud teaduse ja tehnika areng, kus alfa- või niisama emastel pole järglaste saamiseks enam vaja paarituda (seksida), vaid piisab visiidist arsti juurde. Nõnda teist vanemat üldse lapsele ei tekigi. Ühiskond peab seda igati adekvaatseks lahenduseks ning teeb jõupingutusi, et iga ükskikvanem välja veaks.

Mina aga heidan sellele üksikvanemluse ja karja teooriale kinda, väljakutse. Minu enda pikaajaline kogemus lastega näitab, et üks vanem tegelikult lapse või lastega hakkama ei saa. Ilmekas näide oli 5-aastase poisi uppumine basseinis sel ajal kui ema sõbrannaga saunas käis. Kas emal pole õigust sõbrannatada ja saunatada? On küll! Mis või kes oli pildilt puudu? Õige, teine vanem, lapse isa. Kes oleks võinud poisile ujumist õpetada sel ajal kui ema saunas lõõgastus. Mina väidan, et Eestis üksikvanemaga elavad lapsed on kõik iga päev, iga tund ja iga sekund sarnases olukorras nagu see 5-aastane poiss. Üksikvanema lapsed visatakse juba noorelt vette ja kui nad välja ei uju, siis süüdistatakse selles enamasti last (et oli loru) või vett (paha vesi!), aga mitte mingil juhul seda üksikvanemat.

Aga nüüd tuleb peamine point. Väidetakse, et inimühiskond on kari, kes justkui aitab üksikvanemal lapsega tegeleda. Tõesti, see kari töötab, kui ta on organiseeritud: lastesõimed, aiad ja koolid, kus vastutus läheb vanematelt üle institutsioonidele. Aga nagu oli poisi uppumise videost näha, siis mitteformaalses, vabas olukorras pole mingit karja. Või siis oli see kari täiesti ebaefektiivne, kasutu. Loomakarja puhul on filmidest näha, et sageli jäetakse nõrgad, abitud ja haiged loomad kiskjatele söödaks maha, et kari saaks edasi liikuda.

Sellepärast peakski olema lapsel kaks vanemat, et kui ema tahab näiteks sõbrannaga sauna minna, saab isa lapse järele vaadata. Või siis öelda, et ei lähe sauna! Või kui laps on haige, siis saab üks vanem lapse järele vaadata kui teine käib tööl. Ühe vanema puhul on laps enamasti täiesti kaitsetus ja abitus olekus.

Ma olen üsna kindel, et inimkonna eelis ja tugevus ongi just kaks vanemat, erinevalt paljudest teistest liikidest, kus järeltulijad on ainult ühe vanema, enamasti emaslooma kanseldada. Inimene pole ikkagi päris loom. Samuti on inimene kehv karjaloom, nagu videost näha, sest kari oleks seda ühte isendit kaitsnud, aga basseinis oli iga pere nagu omaette mikrokosmos. Iga vanem jälgis ja kaitses oma, mitte võõraid võsukesi. Karja puhul aga vaadatakse kõiki lapsi nagu enda lapsi.

Mehe ja naise liit, mitte alfad on arendanud inimese initsiatiivi, kohanemisvõimet ja hakkamasaamist kriisiolukorras. Kari, vastupidi ei arenda mitte midagi, vaid eeldab vaikivat ja passiivset alistumist ja kuuletumist.

Inimese puhul on kahe inimese liit palju tugevam konstruktsioon kui misiganes kari (sellest kahe inimese liidust on kirjutatud miljoneid romantilisi laulukesi). Vastasel korral istuks inimene jätkuvalt puu otsas.

Kas Eestit valmistatakse ette Venemaale üleandmiseks?

Ajakirja Kaitse Kodu viimane number.

Ma pidin toolilt pikali kukkuma, kui nägin ajakirja Kaitse Kodu, mis minu jaoks on eestluse sümbol, nägin selle ajakirja kaanel vene keelt. Ja see pole veel kõik: pool ajakirja ongi täis vene keelt. Umbes nagu nõuka ajal, kus paljud väljaanded olid kakskeelsed.

Kuidas siis nii? Kaitsevägi ja Kaitseliit pidid ju olema need asutused, kus Eestis elavad venekeelsed inimesed saavad eesti keele selgeks, nii nagu eesti poisid õppisid kunagi vene kroonus ära vene keele. Aga nüüd on sellest põhimõttest loobutud. Ja seda ka laiemalt: Eestis võtavad võimust venekeelne raadio ja televisioon. Ida-Virus anti raadioluba eestikeelsete kanalite ees suisa Kremli-meelsele kanalile Jumor FM. Kas tõesti on hakatud Eestit vaikselt üle andma Venemaa mõjusfääri. Harjutama eestlasi nö uue eluga uutes oludes, kus Eestis on kaks riigikeelt.

Ma olen üha enam veendunud, et selline plaan on olemas. Sest lääneriigid on aru saanud, või õigemini kartma löönud, et kui Balti riike ja Ukrainat ära ei anta, siis jätkub vastasseis veel aastakümneid ning ei lase Lääne inimestel rahulikult oma head elu nautida. Juhtub sama, mis 1945. aastal, kui Balti riigid ära anti. Tookord krahmas Stalin omale ka Poola, Tšehhi, Ungari ja pool Saksamaad, aga need riigid jäävad nüüd ilmselt sellesse teise, vabasse tsooni.

Ma olen ühtlasi täiesti kindel, et seekordses Euroopa jagamises mängib võtmerolli Saksamaa. On ju Saksamaa Venemaale tänu võlgu riigi ühendamise eest. See oli saksa rahva jaoks viimase aastatuhande kõige olulisem sündmus ja aitas maha pesta teise ilmasõja häbi. Selle nimel mõni endine koloonia venelastele ohverdada - ein Stück vom Kuchen, nagu öeldakse. See on ka põhjus, miks Saksamaa & Co vilistab kaitsekulutuste tõstmise peale - sest ta teab, et ta relvi kunagi Euroopas kasutama ei hakka. Ukrainas on Saksamaa koos Prantsusmaaga teinud Venemaale ühe järelandmise teise järel - sest mõlemad, nii prantslased kui sakslased teavad hästi, mis tähendab venelastega sõdida.

P.S. Ja see pole veel kõik. Rail Baltica ehitus muutub selles valguses arusaadavaks. See oleks nagu lahkumiskingitus Euroopalt Venemaale. Taustaks olgu lisatud, et erinevalt Venemaast Euroopas raudteel kaupa ei veeta, aga Rail Baltica põhiline funktsioon on just kaubavedu. Ja mis peamine: see raudtee läheb ainult Poola piirini. Pole raske aimata, miks.

Blogiauhinnad, blogiauhinnad... Aga miks Mari-Leen ja Meelis nime ära muutsid?

Tuli selline huvitav kiri:

uurivad ajakirjanikud nagu te olete siis uurige välja miks /.../ marimellid oma nimed ära muutsid- nüüd on nad Meelis ja Marleen Rikko'd, ise nad ei taha sellest rääkida ja vaikivad

Lugupidamisega
M

Mnjah. Inimesed ikka muudavad nimesid, selles ei ole midagi häbenemisväärset. Sai ju Kati Murutarist Kati Saara Vatmann, Laine Jänesest Laine Randjärv ja Ingrid... Veidenbergist Veidenberg. Nii et igati okei käitumine. Kõikidest nendest muutmistest on nad ka ise teada andnud või on ajakirjandus sellest kirjutanud. Marimell vist ei ole? Mina sellest igatahes lugenud ei ole. Arvasin sinisilmselt, et nad ikka Albers ja Tomson. Aga guugeldades tuleb välja midagi muud:

P.S. Inno ütles, et ära sa seda kirja avalda, Marimell viimati vihastab ja jätab meid auhinnast ilma, aga ma ei suutnud vastu panna :). Savisaare saatsin ma ka... khm, kuigi see mulle üldse kasulik polnud :). Loodame siiski aususele ja õiglusele. Kindlasti on Mari-Leenul ja Meelisel oma nimede muutmise kohta adekvaatne selgitus, lihtsalt ei ole olnud aega veel selgitada.  Blogiauhinnad, eurovisioonid, assistendid ja kõik muud toimetused :). 

P.P.S. Muidugi ei saa välistada ka seda, et ongi olemas Meelis ja Marleen Rikko, kes ei ole Mari-Leen Albers ja Meelis Tomson ja kes on ühtlasi nende kolme firma juhatuse liikmed. Väga põnev igatahes. 

Mis värk on nende blogiauhindade kleitidega?

Vaatan, et kõik muudkui otsivad ja ostavad endale blogiauhindade galale minekuks kleite. Isegi Sirje Kingsepp alias Manjana leidis endale kaltsukast üheeurise Lindexi kleidi ja oli selle üle pööraselt õnnelik.

Ma ei saa aru. Mulle meeldib ka kleite kanda, palju rohkem kui pükse, aga miks on vaja blogiauhindadeks tingimata uus kleit osta. Miks vana ei kõlba?

Mina otsisin juba tükk aega tagasi, kui ilmad soojaks läksid, kapist välja oma 2007. aasta alul Kairost ja Aleksandriast ostetud linased kleidid ja kannan nüüd neid. Kuna mul on neid kokku neli - pruun, roosa, punane ja sinine, siis ei lähe igavaks ka. Nendega oleks Portugaliski maru mõnus olnud (eriti kuuma ilmaga!), aga ma ei taibanud neid kaasa võtta. Nüüd aga muud kanda ei tahagi. Egiptusest saab väga häid asju - tuleb ainult mitte langeda turistilõksudesse. Hurghadas, kuhu me paketireisiga sõitsime, olid astronoomilised hinnad, aga me sõitsime lennukiga Kairosse ja seal oli juba väga mõnus šopata - eriti kaubanduskeskustes. Kaks kleiti ostsin Kairost ja kaks Aleksandriast, kuhu Kairost rongiga edasi sõitsime. See paketireisi kogemus oli sedavõrd kohutav, et otsustasime Innoga edaspidi ainult omal käel reisida, ja oleme oma lubadust pidanud.

Kui ma need kleidid ostsin, siis nad olid mulle nati suured - olin siis suurus XS -, aga pärast laste sündi - nüüd olen M - on nad kenasti parajad. Kuna ma ei ole neid eriti kandnud ka, siis nad näevad välja nagu uued.

Seega ei ole mul vaja mööda poode tuuslata jas endale uut kleiti otsida. Isegi mitte blogiauhindade jaoks :).

Kes aga endale tõeliselt lahedat uut kleiti otsib, siis Võrus saab väga ilusaid linaseid kleite Piret Pilbergi poest. Kui mul neid endal juba parasjagu ei oleks, siis ma ostaks neid just sealt :).

Põnev lugemine! Savisaar pani feissarisse oma ekspertakti üles!

Kui uskuda Savisaare poolt Facebooki üles pandud ekpertiisiakti (põnev lugemine, soovitan!), siis tõotab tema esmaspäeval Liivalaia kohtumajas, saalis nr 103 kell 10 algav krimprotsess kujuneda tõeliselt meditsiiniliseks. Tuleb välja, et Savisaart kimbutab mitu tõbe, aga ekspertarstid on arvamusel, et säästliku elurežiimi korral on võimalik tema organismi suhteliselt stabiilses seisundis hoida.

Saab siis näha, kas Savisaar on võimeline säästlikult elama ning kuidas see stabiilse seisundi hoidmine täpselt välja näeb. Ehk on tulevikus abi, kui jälle mõnd meditsiinilist protsessi menetleda tuleb :).

Arstide lõplik arvamus oli järgmine:

ARVAMUS

1. Kas Edgar Savisaar on parandamatult raskesti haigestunud?

E. Savisaar põeb raskeid kroonilisi haigusi: 25.1 Krooniline südame isheemiatõbi, aterosklerootiline südamehaigus. Z95.5 Südame- või veresooneimplantaadi või -siiriku olemasolu. Il 1..9 Südamekahjustusega hüpertooniatõbi (kongestiivse) südamepuudulikkusega (riskiaste 3). El 1.6 Insuliinisõltumatu suhkurtõbi muude täpsustatud tüsistustega. Nimetatud haigustest paranemine ei ole võimalik, kuid ravimite ja säästliku elurežiimi kooskasutamisega on võimalik hoida organismi suhteliselt stabiilses seisundis.

2. Kui Edgar Savisaar on parandamatult raskesti haigestunud, kas ta on võimeline kriminaalmenetluses osalema arvestades kohtuistungite ajagraafikut (nähtav käesoleva määruse motiveerivas osas koos selgitustega) ja karistust kandma? 

Ravimite korrektse (vastavalt arsti väljastatud soovitustele), samuti säästliku elurežiimi ja muude arsti soovitatud juhiste täitmise (dieet, kontrollida regulaarselt vereõhu ja veresuhkru väärtusi) kooskasutamisega on võimalik kohaneda igapäevase eluga ja osaleda kohtuistungil ning süüdimõistmisel kanda karistust. Kohtuistungil viibimise ajal peab olema tagatud E. Savisaarele kohene arstiabi sh arsti kaasamine kohtuistungile, samuti peab ülekuulamine kohtuistungil toimuma lühikeste ajaperioodidena.

Märkus: Kriminaalasja toimik (l köide) tagastatakse käsipostiga 06. juuniks 2017 Harju
Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Marika Väli, Ilona Drikkit, Heldi Kase, Margus Viigimaa.

P.S. Savisaare väitel on kolm tema tervist hinnanud ekspertarsti patoloogid ehk lahanguarstid, neljas - Viigimaa - on kardioloog.  

Hirmuäratav video sellest, kuidas eesti poisike Soome basseinis peaaegu et ära uppus

Inno postitas Eestineni Iltalehti's avaldatud video sellest, kuidas viieaastane eesti poisike oleks Helsingi ujulas peaaegu et ära uppunud. Poisi 44-aastane ema läks sõbrannaga sauna ja jättis lapse omapäi. Ema suhtes algatati krimasi ja ta mõisteti neljaks kuuks tingimisi türmi.

Mind hämmastas selle video puhul kõige rohkem see, kuidas teised samal ajal basseinis sulistanud inimesed mitte midagi ei märganud. Nagu oleks puuga pähe saanud. Soomlastel muidugi ongi pikad juhtmed; neil võtab asjadest arusaamine oma aja, tean omast käest ;).

Samas  ei olnud emast õige last niimoodi üksi jätta. Eestis millegipärast armastatakse lapsi omapäi  jätta. Näen sageli poodide uste taga vankreid, mille sees juba ärganud ja sageli ka nutvad lapsed. Emad on poodi jätnud ja lapse üksi jätnud. Või siis jäetakse laps üksi autosse magama. Mina ei julgeks oma lapsi minutikski üksi tänavale või autosse jätta, ja ma ei saa aru, kuidas teised julgevad. Laps on ikkagi laps; ei saa eeldada, et temaga midagi ei juhtu või et ta igas situatsioonis õigesti oskab käituda.

Rahandusministrid Eesti ja Soome moodi :)

See on Soome rahandusminister Petteri Orpo. Lõpetanud Turu ülikooli. Riigiteaduste magister.



See on Eesti tulevane rahandusminister Toomas Tõniste. Lõpetanud Peda kehakultuuri.

Kujutised Wikipediast.

Lollus ruulib. Nüüd ka valitsuse tasandil

Jüri Luik kirjutas, et Võrus ruulib sigadus. Ma ütleks, et Eestis ruulib lollus ja seda lausa valitsuse tasandil. Mäletate, kunagi oli meil selline rahandusminister nagu Aivar Sõerd? Kes valiti maailma parimaks rahandusministriks. Nüüd saab sellele kohale Toomas Tõniste. Endine purjetaja, praegune ärimees. Allakäik missugune.

Võib-olla saab seda fenomeni - lolluse võidukäiku valitsuses - seletada sellega, et peaminister on ise loll mees ja paistab väga halvas valguses, kui tema ministrid temast targemad on? Ma ausalt öeldes ei kujutaks Aivar Sõerdi Jüri Ratta valitsuses ettegi. Või Jürgen Ligi. Neil oleks seal ilmselt väga raske. Ei tea, kuidas Jevgeni Ossinovski seda suudab, ilmselt enda alla surumise hinnaga, mis räägib muidugi nii mõndagi ka tema enda isikuomaduste kohta.

Aga jah - kuna meie praegune valitsuses koosneb kaheksast purulollist (peaminister Jüri Ratas, majandusminister Kadri Simson, haridusminister Mailis Reps, omavalitsuste sundliitmise minister Jaak Aab, ettevõtlusminister Urve Palo, kultuuriminister Indrek Saar, välisminister Sven Mikser, keskkonnaminister Siim Kiisler), neljast lollist (siseminister Andres Anvelt, sotsiaalminister Kaia Iva, justiitsminister Urmas Reinsalu , maaeluminister Tarmo Tamm) ja kahest targast (tööminister Jevgeni Ossinovski ja tulevane kaitseminister Jüri Luik), siis on selge, et tarku otsuseid temalt oodata ei maksa. Tarkadest otsustest ei maksa unistadagi, kamraadid.

Tulla saab vaid purulolle ja lolle otsuseid. Seega kinnitage rihmad ja katsuge ellu jääda!

P.S. Hääleta Kohviku paremal servas, kes on Sinu arvates kõige lollim minister.

Tööinspektsioon lõpetas laste ärakasutamise. Väga õige!

Väljavõte Delfi veebist.

Hirmus kisa on läinud lahti selle peale, et ametkonnad lõpetasid lõpuks ära laste ärakasutamise kasumi teenimiseks. See kisa on silmakirjalik, kuna Aasia lapstööjõudu kirutakse, aga Eestis millegipärast on see siis lubatud või?!

Eesti häda on selles, et lapsi ei kaitse keegi. Pole juba aastaid kaitsnud. Ma olin alati üllatunud, et sellised firmad nagu Eesti Ekspress saadavad 7-8-aastaseid lapsi, kel ninad tatised peas, suurte ajalehepakkidega linna peale tiirutama. Sellised lapsed ei tohiks omapäi üldse kusagil ringi hulkuda. Mul oli neist lastest kahju! Ja selle, kahju peale need firmad mängivadki, stiilis, et laste käest ikka ostetakse, kuna neist on kahju. Lapsed ka ütlesid, et onu, osta mult lehed ära, kõht on tühi, süüa tahaks, ma ei jaksa enam tänaval passida. Ja siis ostsingi lapselt terve paki Ekspresse ning viskasin need lähimasse prügikasti. Laps sai oma raha kätte, millest ta pidi osa veel Ekspressi toimetusse viima. Ekspressi omanik Hans H. Luik sai omale selle, laste orjatööga teenitud raha eest uue Mersu liisida, millega ta linna peal uhkeldas. Tore mees selline!

Kui lapstööjõud on järsku nii oluline, et sellest üle ega ümber ei saa, siis miks piirduda ainult lehemüügiga, mis on väga räpane ja raske töö. Võiks lapsed tehastesse saata, seal on palju mugavam töötada. Ühte koma teist leiab ikka teha.

Praegu meenutatakse mingit imelist nõuka aega, et siis tegid lapsed tööd. Ei teinud! Mina olin 13 täis, kui mul lubati TPL-is põldu kõplama minna. Enne lihtsalt ei saanud. Ja siis pidin ka läbi tegema koolituse. Kas neid lapsi, keda tänavale saadetakse, üldse koolitatakse? Ma kahtlen selles sügavalt.

Rahvast petetakse nii mis kole

Hitler pärast sõda Argentiinas Eichornide pere juures.

USA presidenti Donald Trumpi kirutakse nii mis kole, aga sel on ka põhjus. Sest ta on lapsesuu, lobiseb paljud asjad välja. Umbes nagu Eestis oli kunagi Jüri Mõis.

Näiteks on Trump välja lobisenud, et teiste selja taga teeb USA koostööd Venemaaga ja sanktsioonid on vaid näitemäng, mida rahva ees peetakse. Umbes samasugune näitemäng, mida etendasid kunagi USA, Briti ja NSV Liidu juhid seoses Hitleri surmaga. Otse öeldes oli see üks suur pettus. Rahvale valetati otse näkku. Samas kõik teadsid, nii ameeriklased kui venelased, et Hitler elab. Valeuudised, fake news, millest Trump räägib, on kogu aeg olnud valitsejate arsenalis. Kui poolt usud, saad ikka kõvasti petta. Saksa suur propagandist Goebbels juba ütles, et valetada tuleb nii, et ise ka hakkad uskuma, et see on tõsi.

Trump teab, et rahvast on kogu aeg petetud valeuudistega, sellepärast ta räägib kogu aeg valeuudistest ja keegi ei saa talle vastu vaielda. Valetamine käib kõige kõrgemal tasemel, see kuulub valitsemise juurde. Näiteks Eestis valetatakse Rail Baltica tasuvuse, haldusreformi vajalikkuse ja paljude muude asjade kohta. Tegemist on lausvaledega, mida raiutakse, kuna teatakse, et ükskord hakatakse neid valesid uskuma. Üks hea näide valede kohta oli Eesti jõudmine Euroopas 5 rikkama hulka - kõik teadsid, et seda ei juhtu kunagi, aga ikka valetasid. Poliitikud, meedia, kõik valetasid üksteise võidu. Siiamaani valetatakse, et Eestil läheb hästi, kuigi tegelikult läheb üha sitemini. Terves Euroopas valetatakse - Euroopa on maailmas majanduslikult kõige kehvemal järjel piirkond, täielikult pankrotis, aga rahvale räägitakse mingeid muinasjutte. Migrandid meelitati Euroopasse, kaasa arvatud Eestisse samuti valedega, et Euroopas on kõik hästi. Pole ime, et migrandid on vihased, kuna saavad aru, et neid on petetud.

Mis Hitlerisse puutub, siis elas ta rahulikult pärast sõda edasi ja suri alles 1962. aastal Argentiinas. Tal oli isegi kaks last, poeg ja tütar. Niisamuti jäi ellu Martin Bormann, Hitleri parem käsi, kes väideti olevat hukkunud. Samas anti see hukkunud Bormann pärast sõda kohtu alla - sest kõik teadsid, et ta on elus. Kõige iroonilisem on asja juures see, et Heinrich Himmler ja Hermann Göring, kes enne sõja lõppu Hitleri reetsid, anti kohtu alla ja oleks hukatud, aga nad sooritasid enesetapu.

Hitleri kolp, mida venelased kiivalt varjasid ja enesele hoidsid, toodi välja 2009. aastal ja siis selgus DNA analüüsi põhjal, et see kuulus hoopis ühele 1930ndates eluaastates suvalisele naisele. 2014. aastal avalikustas FBI vanad arhiivid, kust tuleb välja, et Hitler ja tema kaaslased elasid pärast sõda Lõuna-Ameerikas. Seal olid neile rajatud juba enne sõja lõppu uhked villad. Tõenäoliselt tegi Hitler USA võimudega koostööd ja oli USA kaitse all. Koos Hitleriga Saksamaalt lahkunud teadlased andsid ameeriklastele tuumarelva ja tiibraketi. Hitler põgenes Saksamaalt lennukiga läbi Taani ja Hispaania ning jõudis Argentiinasse teadaolevalt allveelaevaga. Kaks suurt Saksa allveelaeva kapituleerusid alles 1945. aasta suvel Argentiinas, mitu kuud pärast sõja ametlikku lõppu.

Need surnukehad, kes Hitleri punkrist Berliinis pärast sõda leiti, olid suure tõenäosusega teisikud või lihtsalt suvalised laibad, kellele olid teised riided selga aetud. Hitleri väidetaval laibal olid jalas kingade sees lausa auklikud sokid. Kohapeal käinud marssal Žukov tegi kindlaks, et Hitleri laipa ei ole. Stalin oli raevus, kui sai teada, et Hitler on arvatavalt USA abiga põgenema pääsenud, aga ta ei saanud seda välja öelda. Ta oleks jäänud rahva ees lolliks - Berliini mindigi ju Hitlerit kinni nabima, selles operatsioonis hukkus miljoneid venelasi. Stalin ei saanud ka vastupidist väita, sest Hitler oli ise enda surma lavastanud, sellest kõigile teada andnud ja kõik olid seda juba uskuma hakanud. Stalin ei saanud välja näidata, et oli lasknud end Hitleril järjekordselt ära petta - esimene kord oli siis, kui Stalin jäi uskuma, et Hitler Venemaad ei ründa.

Jüri Luige teine kiri Võrust: „Sigadus ruulib”

Tuntud Võru ettevõtja, Pommionuna kuulsaks saanud Jüri Luik läkitas Kohvikule uue kirja. Luik leiab, et Võrus ruulib sigadus, ja selgitab, peatselt toimuvale Võru Lastefestivalile ei tule rüütlitelki ega korraldata vanaaja mänge lastele. 

SIGADUS RUULIB

Kui keegi arvab, et järgnev  arvamuslugu on kurtmine, et meedia on mind unustanud, on see eksiarvamus. Sest  piisaks, kui saadaksin kellegi kasvõi karu perse ja  erinevad meediaväljaanded lendaksid kohale nagu kärbsed sita peale (näiteks kui otsustasin luua valimisliidu Põliskeskerakondlased). Seega --- asja tuuma juurde:

1. Võrus on praegu võimul Püha Kolmainsus --- kesikud, sotsid ja VVV (kes võiks uutel valimistel muuta nime VVMiks, et see kõvasti lubatud Võimekus oleks ka MUUTUS). Fassad on ideaalselt korda tehtud ja silm lausa puhkab, AGA ----- kuna pole veel valimispropaganda aeg (sprindi hoovõttu pole mõtet alustada teiselt staadionilt), tuleb fassadi lahtikirjutus Luige Teatajas õigel ajal.

2. Algul arvasin, et kogu jama on kohalikul tasandil kokku keeranud sotsid. Piinlik tunnistada, aga algusest peale on esimest viiulit mänginud kohalike kesikute juhid eesotsas Anneli Oti ja Visnapuuga ja ülejäänud seltskond on võimule jäämise nimel olnud kõigega nõus. Viimane hea näide on see purjus peaga vahele jäänud Miksi kaasus. Vaieldagu mulle vastu mida iganes, aga Miks vegeteerib volikogus kindlasti lõpuni ja teised  koalitsioonipartnerid vibutavad ainul sõrme --------- AI, AI, AI; VITS VITS VITS (nagu  Merkel mõistab pidevalt terrorismi hukka, aga HALLIGI ei tee).

Toetudes ülalmainitule, on igati loogiline, et nii mõnigi uus idee, mis siin ei leia rakendust, tehakse mujal tuima näoga ära ja kõik on rahul. Teiste ärajäänud asjade puhul räägib enne valimisi suu puhtaks iga mees enda osas. Mina, loll, selgitan paari asja juba täna. Näiteks  eelmisel aastal oli võimalik Rahvusvaheline Rüütliturniir saada Võrru ja Võru oleks džuudo eeskujul saanud uue rahvusvahelise ürituse juurde (oleks toimunud Spordihoone staadionil ja rahvas oleks vaadanud seda tasuta). Toetuste nimekirjast praagiti see aga maha (ilmselt oleks vist aidanud see, kui oleksime lisaüritusena olnud  nõus raudrüüde ja mõõkadega silkama tänavatel orienteerumist). Kuna meid lasti kotti, napsas Tallinn selle ära ja see toimus väga ägeda üritusena 3ndal juunil Tallinnas Vanalinna päevade raames, mitte aga Võrus Võru linna päevade raames. 

Teisena väärib äramärkimist asjaolu, et Võru linna päevade raames oleksime saanud pargiürituse ja rongkäigu kõvasti uhkemaks, kui linn oleks viitsinud (Tallinna linnavalitsusega oli kokkulepe olemas) saata Tallinna linna aastapäeval õnnitlustelegrammi või meili ja ka kutse osaleda Võru linnapäevadel (üks pealinn kutsub teist, sest Võru on ainus linn Eestis, mis on samuti olnud pealinna staatuses - natuke aega 1944). Muidugi keegi midagi ei saatnud ja Tallinn ei tule. Otsustajad ilmselt ei teadnud, et see natuke seotud ka varsti toimuva Võru Lastefestivaliga. Sest kuna linnapäevadel mul enam rakendust ei olnud, napsati mind kompleksteenuste raames samal ajal  mujale. Ja alludes uuele lepingule, läks mitmekordse ürituse raames rendikasutusse ka vanaaja inventar. Lühidalt ---Lastefestivali ajal ei tule rüütlitelki, ei korraldata vanaaja mänge lastele (vahendid on teises kohas) ja ka rongkäigus ei osale 28 loomakostüümi. Ise olen samal ajal (kogu juulikuu) Päru rannaribal (Kablis) iga-aastast Päikeseloojangu Festivali tegemas.

Kuna linnavalitsus on nüüd küllalt tähelepanu saanud, siis NATUKE ka kohalikust meediast. Nagu esimesena mainisin, jookseb minu nime peale meedia kohale (kärbsed sita peale), aga kui  200 õpilast midagi asjalikku teevad, pole ajakirjadust kuskil! Isegi kohalik ajakirjandus on nagu siil udus. Sõbrad ajakirjanikud Lõunalehest ja Võrumaa Teatajast, mis toimub? Parksepa Kool ehitas paari nädalaga  kooli taha nõuetekohase linnuse ja teavitas eelreklaamiga Keskaja päevast. Ainsana olid kohal Lõunaeestlane ja Õhtuleht (mille ka ise kutsusin). Loodan, et vähemal nüüd viksite teiste info maha ja teete tublide õpilaste tunnustuseks kasvõi pressiteate. Üldinfo, koos direktori selgitusega, saate Õhtulehe digiväljaandest, mida olen ka Facebookis  jaganud. Väidan - ja see pole pelgalt minu arvamus - , et osalejad ja pealtvaatajad jäid üritusega rahule. Millegipärast arvan, et kui selle ürituse asemel oleks Parksepa kooli taga olnud viis umbjoobes alaealist ja mõni lõpuklassi õpilane oleks ennast siga pilve tõmmanud ja kellelegi pasunasse andnud, siis oleks kogu vabariigi meedia kohale tulnud (ka kohalikud lehed) --- NAGU KÄRBSED SITA PEALE!

Eesti häda on ametkonnad, mis paljunevad Tallinnas nagu vähkkasvaja

Rajatav valitsuse hiigelhoone Tallinnas Tõnismäel.

Tallinnas on kõik kallim - kinnisvara on megakallis, projekteerimine, ehitus, kõik on kallimad kui mujal Eestis, maa on kallis, õhk, vesi, küte, kõik on kallis. Palgad on mitu korda kõrgemad kui mujal. Ent ometi pressitakse, ma rõhutan, PRESSITAKSE, just sinna, Tallinna kõiki riigiasutusi ja neid üha laiendatakse ning paisutatakse. Ning kuivõrd Tallinnas on kõik nii kallis, et seda jama on maru kulukas ülal pidada, siis tõmmatakse mujal Eestis otsi koomale või kaotatakse üldse ära. Selline on laias laastus olukord praegu Eestis. Tallinna seisukohalt ilmselt ok, aga terve riigi, terve Eesti seisukohalt hukatuslik. Täiesti arutu.

Mida siis teha? Aga tuleks teha tagurpidi-haldusreform. Selle asemel, et mujal koomale tõmmata, tuleks hoopis hakata mujale juurde tooma, Tallinnast ära erinevaid asutusi. Tuleks hakata inimesi istutama mujale, rajades neile looduskaunitesse kohtadesse elurajoonid.

Ma ütlen teile - heameelega elaks enamus ministeeriumide ametnikke Võrumaal, kus nii keskkond kui kliima on parimad Eestis. Need ametnikud on mulle seda ise tunnistanud! Aga nad ei saa seda teha, sest esiteks pole Võrumaal neile tööd ja teiseks puuduvad elamistingimused. Olgem ausad, nõuka-aegsed amortiseerunud pinnad või eestiaegsed mädanenud majad neid ei rahulda. Aga muud Võrus pakkuda ju pole.

Tallinna TVs käärib! Miks lahkus Toomas Raag?

Kes teab, miks lahkus Tallinna Televisiooni juhatusest Toomas Lepa mantlipärija Toomas Raag? Lahkus või sunniti lahkuma? Klandorfi Kalle rääkis Delfile, et Raag lahkus poolte kokkuleppel, aga liiguvad jutud, et teda sunniti lahkuma Jüri Ratta ja Kadri Simsoni survel.

Minul isiklikult oli Toomas Raagiga väga meeldiv kokkupuude. Raag soovis minu ja Tallinna Televisiooni kohtuvaidluses kompromissi sõlmida ja mind Tallinna Televisiooni saateid retsenseerima võtta. Sellega oli rõõmsalt päri ka telekanali finantsjuht Ingrid Mauer. Aga kui Mauer tagasi Tallinnasse sõitis ja sellest juhatuses rääkis, siis ütles Revo Raudjärv, et mitte mingit kokkulepet ei tule mitte mingil juhul.

Nüüd siis löödi Raag veel takkapihta minema ka. Kohvik uurib: miks?

Kes teab, andku meile teada!

Nonii! Tallinna TV vaenlased, ühinege!

Tallinna TV juht Revo Raudjärv, väljavõte Google'i otsingust.

Nii. Tallinna TV-l on palju vaenlasi. Ja väga vähe vaatajaid-toetajaid. Ehk selle kanali nö kustutamine ei tohiks olla keeruline. No offence, sõbrad Reinde, Lenk ja Ummelas, teie saade on hea, aga nö vales kanalis. Sama puudutab Põdra-TV-d, aga see visati kuuldavasti nagunii saatekavast välja, kuna Soome suursaadik olevat käinud telejaama juhte mõjutamas. See on Soome komme - sealne peaminister tegeleb sama asja, teleajakirjanike mõjutamisega. Meenutab vana nõuka aega. Aga praegune aeg ongi sürr. Ja sürr aeg nõuab sürre meetmeid - vaadake kasvõi seda Kunnuse-Rebase duo asja - kas pole puhas sürr. Aga see ongi kaasaja kunst. Samm edasi lihtlabasest purkisittumisest.

Niisiis, elu- ja muud kunstnikud. Tegudele! Teie selja taga on eesti rahvas, või siis vähemalt ärksam osa sellest. Toetajaid on lademes, kõigepealt erakanalite juhid ja töötajad, kes peavad Tallinna TV-nimelise seitsmepealise lohega võitlust pidama. Siis Tallinna opositsioonipoliitikud eesotsas Kristen Michali, kilekottide ja sidrunite sõbraga. Aga tühja neist sidrunitest, eksole, kui mees ajab õiget asja. Nui n****i on vaja Tallinna linnal televisiooni! See on täielik ämber nagunii. Umbes nagu see Tallinna linnapank, kust vana pangahai Jüri Mõis minema löödi. No kellele seda panka vaja on, palun?! Selleks, et poliitikute mahhinatsioone, prügi- ja bussiärisid toetada või?! Mul pole Tallinna vastu midagi, ausõna, olen selles linnas sündinud ja üles kasvanud, aga see korru-värk, mis seal pead on tõstnud, no see on üle igasuguse arvestuse. Ja mul on karvane tunne, et Savikas on seal üks väiksemaid, kuidas nüüd öelda, kärbseid, kogu selles mängus.

Olgem ausad - pärast seda kui Keskerakond sai valitsusse, on Tallinna TV-st saanud valitsuse propagandakanal. Varem, kui kesikud olid opositsioonis, võis seda veel seedida, kuna seal räägiti asju, mida mujal ei räägitud. Aga nüüd on see kanal kaotanud igasuguse mõtte. See on rahva raha eest tehtav terve valitsuse propagandakanal - valitsuse ajupesu masin. Kus valitsuse tegemistele takka kiidetakse. Või mis valitsuse, see on ühe valitsuserakonna ajupesu masin. See suur häbi tervele Eestile ja tuleks kiiremas korras kinni panna! Ja kiiresti, enne ELi eesistumist kindlasti kohe. Sest kui välisajakirjanikud tulevad kohale ja küsivad, misasi see on, siis - no mida siis Ratas vastab. Mökitab samamoodi nagu AK uudistesaates või?!

Nii et sõbrad, nüüd on aeg. Nagu öeldakse, on aeg. On aeg see ussipesa laiali peksta. Ja alustame juhist. Tallinna TV uus juht on Revo Raudjärv. Mis mees ta selline on? Kust välja karanud? Mulle meenuvad tema tehtud imalad intervjuud Savisaarega. Ja muud ausalt öeldes midagi. Nii et andke aga julgesti teada, vihjajate anonüümsus, nagu alati, garanteeritud.

Niisiis, kes või mis on Revo Raudjärv. Kirjasaatjad, kes te olete naksid nagu traksid, andke palun teada. Kaotada pole midagi. Võita aga .... terve maa ja ilm! Lisaks Tallinna TV-le on ta tegev MTÜ-s Eesti Olümpiaakadeemia - mis imeloom see veel on?

P.S. Reinde, Lenk ja Ummelas - te saate koopereeruda näiteks Äripäevaga - neil on maru vahva podcastide süsteem välja arendatud, millega nad kavatsevad varsti raadioturule tulla. Aga neil on videopilt ka täiesti olemas. Kujutage ette, milline auditoorium - kõik puha ärimehed ja otsustajad, märksa mõjukam kui Tallinna TV.

Nii nad andsidki meie Edgari kohtu alla. Mis saab edasi?

Ja ongi Edgar kohtu alla antud. Teha ei ole enam midagi. Ei saa enam spekuleerida, et kas üldse ja kuidas. Viimaks pääseb veel tänu kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile ära. Oli see ikka kohtupsühhiaatriline ekspertiis? Võimalik, et ajan midagi segi.

Aga jah - Edgar on kohtu alla antud. Nüüd ei ole enam midagi teha. Tuleb ülikond selga panna ja kohtusse minna. Istuda seal, kus teisedki kohtualused on istunud ja süüdi mõistetud. Kas ka Edgar mõistetakse süüdi (kui just väga suur ime ei juhtu - nagu Kenderi puhul)?

Aga ikkagi - kuidas see siis just nüüd, nagu välk ja pauk tuli? Kas ekspertiisiga ei pidanud kauem minema?

Äkitselt kutsus Edgar selle ise välja oma avaliku sünnipäeva ja kelmika naeratusega? Mis justkui kohtule näkku naeris, et haa, kohtuistungeid ma vastu ei pea, aga sünnipäeva pean nagu nalja. Kohtunikud on meil Eestis tundlikud, kipuvad solvuma. Kohtule ilmselt tundus, et Edgar viskas talle kinda, ja vana aja härrasmehe kombel esitas talle seejärel kutse duellile.

Kohus Edgari üle algab juba 12. juunil. Mänguprotsessist saab pärisprotsess. Saab näha, kas Edgar ütleb ka seal kohtunikule, et on seal seepärast, et teised, kes seal olema peaksid, seal ju ei ole.

Delfi uudise juures on pilt, kus Edgar istub millegi taga, mis näevad välja nagu trellid. Tegelikkuses keegi vaevalt Edgari puuri pistab. Seegi pole kindel, kas ta üldse süüdi mõistetakse. Tema „oma poiss” on ju peaminister ja Eestis on kohus alati valitsuse laulu laulnud. Sõltuvalt sellest, kes parajasti valitsuses on. Nii et praegu laulab kohus suure suuga Keskerakonna laulu. Vean kihla, et Edgar mõistetakse õigeks. Sellele vihjas juba Ratase käik Edgari sünnipäeval. „Me oleme koos, me toetame üksteist,” oli selle visiidi sõnum.

Ega Kenderigi puhul mingi ime juhtunud. Lihtsalt ta anti Reformierakonna võimu ajal kohtu alla ja mõisteti Keskerakonna võimu ajal õigeks. Kohtu alla anti seepärast, et ta oli Reformierakonna (ja IRLi) suhtes kriitiline, ja õigeks mõisteti seepärast, et ta on Keskerakonna toetaja. Kohtunikud on meil tundlikud, aga ka arad. Kindlam on ajada valitsuse liini ja peedistada opositsiooni. Seepärast ka see Autorollo uuesti ette võtmine. Reformierakond on ju nüüd opositsioonis.

Edgar on aga olnud vana kaval rebane. Lasknud end nö tagandada, aga tulnud selle geniaalse käigu tulemusena uuesti võimule. Ratta ja koos Rattaga terve valitsuse munad on piltlikult öeldes Savisaare käes ja seetõttu ei saa - vähemasti selle valitsuse ajal - Edgarit ka süüdi mõista. Nii asjad lihtsalt on. Kohtus tehakse muidugi nägu ja prokurör punnitab ausalt, aga tulemus on ette teada. Kui just muidugi ei vahetu protsessi ajal valitsus.

Võimu on lihtne kaotada, aga väga keeruline tagasi võita.

Mis on ühist Venemaal, Ukrainal ja Eestil?

Väljavõte Delfi veebist.

Õige! Kõigis neis riikides on opositsiooniliidrid kohtu alla antud. See on aja märk, mida tulevased põlved veel kaua meenutavad. Soomes ja mujal Põhjamaades oleks selline asi mõeldamatu.

Õhus on tunda 1934. aasta hõngu ...

P.S. Huvitav, kas kesikud lasti korraks selleks valitsusse, et see Savisaare kohtukomejant veidi kobedam paistaks või? Eriti praegu, EL-i eesistumise ajal.

P.P.S. Ma pole mingi Savisaare toetaja, kaugel sellest, olen oma kirjutistega põhjustanud tal vähemalt ühe infarkti, aga see, mis temaga tehakse, paistab ilgelt sitt. Ükskõik, mis nurga alt seda vaadata.

P.P.P.S. Pärast Savisaarega toimuvat peaks Eesti võimukandjad Kremli teemal suu kinni hoidma, sest muidu pada sõimab selgelt katelt.

Kuulutaks õige USA-le sõja?!

Sõbralik Eesti kutsub üles tänavarahutustele? Paneks kliima jahutamiseks midagi põlema? pic.twitter.com/8zd032XWUE

— Margo (@Margoko) June 2, 2017

Eestis õhutatakse USA-vastast mässu.

Kunagi oli nali, et Eesti võiks Rootsile sõja kuulutada ja kohe alla anda. Selle mõttega, et siis saaks Rootsi tiiva alla. Praegu on Eesti sõjaks igapidi valmis säetud, aga Venemaa ei taha vedu võtta. Äkki kuulutaks hoopis USA-le sõja? Põhjust justkui oleks.

Miks on Eesti erakordselt inimvaenulik ühiskond?

Eesti kohta armastatakse rääkida, et Eesti on rassistlik, rahvuslik, fašistlik või mis veel ühiskond. Ent kui läheneda süvitsi, siis pole Eesti ei see ega teine. Eesti on väga inimvaenulik ühiskond.

Lihtne näide. Võrdleme uusi kaubanduskeskusi, mida tekib pidevalt juurde ja inimeste kodusid, mis jäävad üha enam ajale jalgu. Eesti on ühiskond, kus isegi kaupadele riiulil on loodud paremad tingimused kui inimestele. Sama lugu on autodega: tänavaid ja parklaid pidevalt laiendatakse, autodele luuakse lisaruumi, samas kui inimeste liikumis- ja elamisvõimalusi piiratakse.

Eestis suhtutakse negatiivselt nii uutesse tulijatesse kui oma inimestesse. Miks see nii on?

Kui me näiteks vaatame natsi-Saksamaad 1930ndatel aastatel, siis armastatakse rääkida, et natsid olid inimvaenulikud. Aga samas oma inimeste, sakslaste suhtes oldi väga lugupidavad ja sõbralikud. Saksamaal oli kampaania, kus igasse peresse pidi sündima vähemalt neli last. Riik oli igati vanematele abiks - Eestiski kasutusel olev lasteaedade süsteem, kuhu saab lapsi terveks päevaks jätta on pärit just Saksamaalt. Peredele ehitati pidevalt juurde uusi eluasemeid. Hitler lasi Ferdinand Porschel välja töötada odava rahvaauto - Volkswagen põrnika, mida sai omale lubada iga pere ja mille mootorisoojale tagaistmele mahtusid neli last isegi ära (tollal polnud turvatoolid kohustuslikud).  Saksamaal ehitati välja kiirteede võrgustik. Kõigil oli tööd ja leiba. Teine ilmasõda võeti ette eelkõige saksa rahva huvides - selleks, et laiendada sakslaste eluruumi ja anda oma rahvale uusi võimalusi.

Või võtame lähemalt, näiteks Soomest. Soome on viimasel ajal hakanud vastu võtma immigrante. Näiteks 2015-2016. aastal saabus Soome ligi 30 000 immigranti, põhiliselt Iraagi ja Afganistani päritolu, kellest umbes pooled ehk 15 000 tahetakse Soome elama jätta. See on väga suur kogus, tuhanded pered, kui arvestada, et Eesti on nõus vastu võtma mõned üksikud pered. Immigrante koolitatakse aktiivselt, neile antakse eluase ja töö. Soome on viimastel aastatel muutnud oma suhtumist immigrantidesse ja on palju leebem. Soome tahab olla multikultuurne, seda eriti suuremates linnades. Mis seal salata, suhtumine eestlastesse kui samuti uutesse tulijatesse on valdavalt positiivne ning Soome riigijuhid on öelnud, et Soome on valmis Eestist kõik soovijad vastu võtma. NB! See on Soome ametlik seisukoht! Soome riik toetab Eestist tulnud lastele eesti keele õpetamist.

Nüüd tuleme tagasi Eestisse. Kelle kohta on Eestis öeldud, et neid ollakse valmis avasüli vastu võtma ja neile pakkuma nii eluaset kui tööd? OK, üksvahe oli president Toomas Hendrik Ilvese poolt reklaamitud kampaania „Talendid koju”, mille käigus kutsuti Eestisse välismaa eestlasi. Aga kui selgus, et välismaalt tulijad polnudki kõik pururikkad miljonärid ja neil olid oma spetsiifilised nõudmised, siis vajus see kampaania sisinal kokku. Tulijad ise märkasid üllatusega, et Eesti polegi nii ilus kui väljastpoolt paistis. Tulijad olid sunnitud tagasi pöörduma. Pole ime, sest Eestis on suhtumine inimestesse väga vaenulik. Inimestel on Eestis väga raske elada.

Eesti inimvaenulikkuse juured on arvatavasti sõjajärgses ajas, kus vana kord asendus täiesti uuega, perekonnad lahutati, inimesi paisati ühest kohast teise - ühiskonnast kadus sidusus, juured lõigati läbi. Nõukogude aja lõpuks oli sidusus taastumas, eesti rahvas läks nagu üks mees lauluväljakule end vabaks laulma. Siis järgnes uus šokk: vana süsteem kukkus kolinal kokku, paljud inimesed kaotasid oma säästud, töö ja võimalused. Mõned rikastusid kiiresti, paljud langesid sügavasse vaesusse. Noored kasutasid avanenud võimalusi ja liikusid ära välismaale, kus elu parem. Lahkumine oli lihtne, sest juured olid läbi lõigatud. Vanemate ja laste suhtlust võimaldavad küll tehnikavidinad nagu Skype, aga paljud inimesed on Eesti jaoks kadunud. Välismaalt e-residendiks hakkamine pole päris see, mis Eestis elamine. Eesti on jäänud tühjaks, paljud piirkonnad päris tühjaks, mistõttu on selge, et seal ei saagi enam inimsõbralikkusest rääkida - seal lihtsalt pole enam inimesi.

Raskes olukorras ühiskond, mis nagu katki torgatud õhupall sisinal tühjaks jookseb ei mõtle enam tulevikule, ehk siis peredele ja lastele, vaid sellele, kuidas hinge sees hoida. Nagu haige inimene, kes ei mõtle ettevõtte asutamisele või jooksumaratonile, vaid sellele, kuidas kuidagimoodi elus püsida. Praegu on Eesti ühiskonna põhiprobleem see, kuidas elutähtsad funktsioonid veel kuidagi käigus hoida. Et süda töös hoida, ohverdatakse piltlikult öeldes käed ja jalad. Inimese areng ja tulevik pole Eestile enam olulised. Sellest tuleb ka haldusreform, mille käigus tühjaks jäänud piirkonnad lihtsalt buldooseriga kokku lükatakse, et alles hoida seda, mis veel jäänud on. On loomulik, et inimene oma igapäevaste murede ja hädadega sellesse pilti ei mahu. Sellest kõigest on kahju, aga nii see on.

Et Eesti tulevikku vaadata, soovitan külastada Misso valda, niikaua kuni see on veel võimalik - haldusreformiga kaob see vald ära. See, mis täna toimub Missos, toimub järgnevate aastate jooksul mujal Eestis.