Täna võtan ette fotograaf Väino Silma, kes oli Kroonika algusaastate raudvara, ent kelle Ingrid lihtsalt välja sõi. Nagu ta on söönud Kroonikast välja suure osa andekaid tegijaid.
Puutusin Väinoga põhjalikumalt kokku siis, kui olin kaasas Eurovisioonil Iisrealis, Jeruusalemmas. Loomulikult sokutas Ingrid end ise Eurovisiooni kajastama, eriti Iisraeli, sest paremad palad napsas ta alati omale. Sest esiteks sai toimetuse kulul tasuta reisida, ja teiseks sai omale määrata erakorralist honorari, tavaliselt sellisel puhul 5000 krooni. Ja kui juurde tulid pildid, kirjutas ta omale silmagi pilgutamata 10 tonni puhast raha. See oli tollal mõne ajakirjaniku kuupalk. Aga Ingridit see ei huvitanud, sest tema unistas maani naaritsanahksest kasukast ja uutest säravvalgetest tehishammastest, nagu oli tema sõbrannal Urve Palol.
Aga nüüd tagasi Väino Silma juurde. Ta paistis esmamulje põhjal selline vähe nässakas mees, kes armastas kohe, kui kuhugi baari pääses, napsi võtta. Ning suitsu teha. Ent kui hakkas pildistama, siis sai temast justkui uus inimene, kes unustas kõik muu enda ümber ja pühendus täielikult oma tegevusele. Ja tema pildid tulid head. Neis oli mingi eriline säde.
Ingrid muidugi seda sädet ei jaganud. Tema muudkui kirus, et fotograafid klõpsivad muudkui hirmsalt pilte teha ja raiskavad toimetuse raha. Et tema teeks kaks-kolm pilti, mis kõik läheks sisse, ja rohkem polegi vaja. Ja kui Silm siis seletas, et hea pildi saamiseks peab tegema sadu pilte, vaatas Ingrid talle sellise näoga otsa, et tahaks ära tappa. Ingrid muudkui kirus kodus ja kõigile oma sõpradele ja tuttavatele, keda tal on kogunenud sadu, kuna kõik tahavad pugeda Kroonika peatoimetajale, et see Silm on üks suur klõpsija ja muud midagi. Ja loomulikult meeldis Ingridile rohkem Aivar Kullamaa, kes vähem klõpsis ja hoidis sellega kokku raha, et Ingrid siis saaks omale suuremaid honorare määrata. Sest fotograafide suur klõpsimine vähendas honorarifondi. Ja Ingridi jaoks oleks uued hambad ja naaritsakasukas jäänudki oma aega ootama. Etteruttavalt peab ütlema, et Ingrid ei jõudnudki hammaste ja kasukani, sest enne tulid peale Stockmanni hullud päevad, kus ta oma kogutud raha hakkama pani. Nii et ta hakkas mulle pinda käima, et mina talle kasuka ostaksin, laseksin hambad panna ja lisaks veel uued rinnad.
Aga nüüd tagasi Silma juurde. Kui mina ikka kodus kaitsesin fotograafe, et tulebki palju klõpsida, siis hakkas Ingrid ka mind sõimama. Ning ütles, et laseb selle hullu klõpsija Silma üldse lahti. Ja leiab kellegi, kes vähem klõpsib ja raiskab vähem raha filmi peale. Ingrid rääkis, kuidas tema saab hakkama ühe filmirulliga aastas. Ja ta ei saa aru, kuidas fotograafid mitu rulli päevas täis pildistavad. Aga siis tegid fotograafid ka Ingridist mõned pildid, ning selle peale ta leebus. Kui temast endast tehti pilte, siis sai ta aru küll, et tuleb teha rohkem, et oleks, mille hulgast valida. Sest tema pidi alati hea välja nägema. Aga teistest oli tal kama kõik. Valis just välja kõige koledamad, pani sisse ja siis itsitas. Silm vahel paluski, et Ingrid, paneme ikka ilusa pildi, aga Ingrid ütles, et kole käib küll. Ingridile meeldis, kui kõik teised on temast koledamad. Ta kirus kõiki kirjastuse naisi, eriti Merle Viirmaad ja Kristi Pärna, et need on igavased eputised, aga tegelikult temast palju koledamad. Ingrid oli kodus väga kade, kui Viirmaa üksvahe käis Peep Aaviksooga. Ta oleks vist ise tahtnud Aaviksooga käia. Ja ta ei saanud aru, mida mehed selles Viirmaas leiavad. Et on lame nagu pesulaud, aga mehed kui mesilased ümber.
Kui Silm oli algul Kroonika parim fotograaf, siis ajapikku hakkas Ingrid talle pinda käima ja Silm ei viitsinud eriti enam pingutada. Ja siis, ma ei mäletagi enam täpselt, kas Väino läks ise või andis Ingrid talle kinga, aga igal juhul oli mees ühel päeval Kroonikast läinud. Millest on kahju, sest Silm tundis kõiki prominente nägupidi.
