kolmapäev, 18. november 2009

Libakontode loomine nüüd kuritegu- probleem eelkõige lapsevanematele


Väljavõte Postimehe veebist.

Tegelikult on päris hea, et libakontode loomine on kriminaalkorras karistatav, sest selline konto võib olla päris ohtlik. Näiteks oli keegi (hiljem selgus, et see oli TÜ üliõpilane Taavi Madiberk, praegune omanike keskliidu juht) loonud mõned aastad tagasi minunimelise konto Orkutis. Kust ta siis minu nime all suhtles eri inimestega, kuni minu endaga hakkasid ühendust võtma inimesed, et kuule, Inno, mis lolli juttu sa välja ajad. Ma olin hämmingus ja ei saanud aru, mis toimub, sest ma ise samal ajal Orkut'ti üldse ei kasutanud. Kusjuures, kui mu enda kontol oli Orkutis vaid kümmekond sõpra, siis liba-Innol oli neid lõpuks mitusada. Põhiline teema sel liba-kontol oli muidugi seks, kus see liba-Inno etendas tohutut seksiguru, kes muudkui moosis eri naisi ära.

Ma nägin tükk aega vaeva, ja pidasin pikka kirjavahetust Orkutiga, enne kui liba-Inno sealt eemaldati. Kusjuures, mis oli veel kummaline, et ka Orkuti otsingust tuli välja vaid liba-Inno. Päris-Innot justkui enam ei eksisteerinudki.

Samas tähendab see peavalu lapsevanematele, sest 90% arvutikasutajatest on alaealised, kes siis kõiksugu trikke teevad. Lapsevanemad peavad hakkama trahve maksma. Taas suurepärane võimalus riigi rahakotti täita.

Sõõrukas teeb kambäkki turvaturule


Väljavõte Päevalehe veebist.

Viimasel ajal mitmetes ärides, näiteks kinnisvaras ja luksuskaupade müügis kõrbenud Urmas Sõõrumaa teeb kambäkki turvaturul, ehk alal, mida ta endise miilitsa ja turvamehena kõige paremini tunneb. Sõõrumaa asutas 90ndate algul turvafirma ESS (hiljem Falck, G4S), mille suure vaheltkasuga kümmekond aastat hiljem edasi müüs.

Nüüd alustab Sõõrumaa uuesti nullist turvafirmaga K Grupp. Äsja tõmbas ta enda juurde tööle Eesti suurima turvafirma G4Si juhi Peeter Tohveri, kes tõenäoliselt hakkab Sõõruka uut turvafirmat üles ehitama. Ma loodan, et kliendiandmed võttis Tohver G4Sist ettenägelikult kaasa.

Heiti Häälel näpud põhjas?


Väljavõte Päevelehe veebist.

Kas tõesti on kütuseärimees Heiti Häälel näpud nii põhjas, et pidi ära müüma hobuse, mida ta varem oli lubanud mitte mingi hinna eest müüa?

Pärast Kruuda superhobuse Palladiumi surma oli Hääle hobune Big Boy Eestis number 1. Nüüd kuulub ta Kreeka rikkuri Aristoteles Onassise pärijale Athina Onassis de Miranda'le. Kes ise hobust sõidab ja on lubanud koguni olümpiale minna.

Hind ulatus väidetavalt mitme miljoni euroni, ehk vähemalt 30 miljonit krooni. Sellest paar miljonit eraldas Hääl ratsaspordi edendamiseks. Hääl on ühtlasi Eesti ratsaspordi liidu juht.

teisipäev, 17. november 2009

Sügisene tervitus Stenbocki maja ja ministeeriumide kollektiividele



Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=jP_ZqQ_kSog.

Ja te veel küsite, kuhu lähevad kõik need rahvalt kokku korjatud maksud...

Mis on ühist USAst tagasi saadetud Lõuna-Eesti tüdrukul ja Janek Lauri'l?


Väljavõte Delfi veebist.

Ma millegipärast ei üllatunud, kui Eesti esipsühhiaater Airi Värnik ütles Janek Lauri juhtumit kommenteerides, et "tragöödia oli vältimatu", ning et selle ärahoidmiseks poleks saanud midagi teha. No muidugi, kus siis muidu! Eksole.

Samas ütleb Janek Lauri sõber asja kommenteerides, et tragöödiat oleks saanud vältida, sest Janek oli juba mitu korda varem käe oma elu kallale pannud, ehk enesetapu sooritanud. Ent õnnekombel jäi ellu, valmistades lähedastele siiski palju peavalu.

Nõndaks. Ja nüüd paneme siia kõrvale selle Lõuna-Eesti tüdruku, kelle isa hiljuti avalikkuse ette tiris rääkima, kuidas täiesti terve tüdruk USAst ometi tagasi saadeti, väidetavate psüühiliste probleemide tõttu. Tüdruku "portfolio" sisaldas "kõigest": alkoholi tarvitamist juba 11aastaselt, eneselõikumist, depressiooni, anoreksiat ja buliimiat, kodust ära jooksmist, madala enesehinnangut ning kontrollimatuid tujukõikumisi. Nonii. Kas pole nagu noor Janek Lauri, või mis?! Mida kostate teie, lugupeetud tohtrid, kes te olete, nagu võib aru saada, paadunud fatalistid. Mhh, ahh?!

Ma ei taha siin küll hakata kuidagi kritiseerima Eesti psühhiaatriat, kuna olen sel alal täielik võhik, ent kõrvaltvaatajana tahaks ometi ära märkida seda, et Eestis pannakse nende tahte vastaselt hullarisse inimesi nende arvamuste avaldamise eest (mille eest demokraatlikes riikides jagatakse inimestele Nobeleid), nii nagu heal õndsal nõuka-ajal, ent vabalt lastakse ringi luusida tõsiste psüühiliste probleemide käes vaevlevatel inimestel (kes Läänes saavad kohest ravi), võimaldades neil teha haiget nii endale kui teistele, kuni Janek Lauri jms tragöödiateni välja.

See on mõttekoht, nagu ütleks Urve Palo.

P.S. Ja ma ei saa jätta lisamata, et ka Ingrid Tähismaa, Postimehe Arteri peatoimetaja on kontrollimatute äkkvihahoogudega, mis on kaasa toonud füüsilist vägivalda tema lähedaste peal, töö juures kolleegidega suheldes on Ingrid end suutnud tagasi hoida, ent sealgi, nagu on rääkinud tema endised töökaaslased, pole palju puudu olnud. Küsitakse, miks ma seda teen. Miks ma "mustan" oma endist abikaasat, laste ema. Aga ma tunnen, et pean seda tegema, et vältida Janek Lauri tüüpi juhtumeid. Ma tunnen, et sellest rääkimine on minu kohus, kuna ma olen ise sellist psüühilist ebastabiilsust väga lähedalt näinud. Ja tean, et sel võivad olla väga traagilised tagajärjed. Ma leian, et selliste asjade koha pealt ei saa vait olla. Ja isegi, kui ma oleks Janek Lauri sõber, ja ma oleks tema probleemist teadlik, kirjutaks ma samamoodi ka tema kohta, isegi siis, kui see võib tähendada sõbra kaotust, või ühiskondlikku hukkamõistu. Kusjuures, ma ei saa ka märkimata jätta, on Airi Värnik Ingridi korbiõde Amicitias.

IP-MAANIA: IP-aadressi blokeerimisest Delfis jms


Üks väike ülevaade Inno ja Irja kohviku külastajate statistikast, statcounter.com veebist.

Viimasel ajal on interneti kommentaariumides hakatud kasutama põnevaid viise kasutamise piiramiseks, kus siis näiteks registreeritakse IP-aadresse, millest igaühe taga nähakse unikaalset kasutajat ning siis teatud põhimõtete järgi pannakse neile aadressidele "bänne". Mille all ei mõelda internetis avaldatud reklaame, vaid teatud tähtajaga keeldu teatud IP-aadressi kasutavale kommentaatorile.

Ent kas IP-aadressi taga on ikka unikaalne kasutaja? Lugesin üht ülevaadet netist ja tuleb välja, et nõnda võib vägagi valedele jälgedele jõuda. Näiteks paljud asutused jagavad sama IP-aadressi väga paljudele kasutajatele. Ja et IP unikaalsus on juba ammu ajalugu. Kasvõi näiteks nn wifi-võrgud, mis kasutavad ühte ja sama IP-aadressi. Mis tähendab, et, piltlikult öeldes, Viru Keskuse Bestselleri kohvikus wifi võrku kasutava ühe sobimatuks tunnistatud kommentaari autori "bänn" tähendab samasugust "bänni" kõigile neile, kes sedasama võrku kasutavad. Ja see on ainult üks kohvik. Kujutagem vaid ette neid suuri tasuta wifi-võrke, mida kasutavad tuhanded kasutajad, ja mis võivad kõik saada ühel hetkel "bänni".

Arvutikasutaja, kes veebis sellel teemal peatus, läks näiteks tülli oma sõbraga, kelle IP-aadressilt olid tulnud solvavad kommentaarid. Ent hiljem selgus, et üks teine kasutaja oli kasutanud täpselt sama IP-aadressi. Kuidas see oli võimalik? Variante on mitmeid. Ma ei lasku siin tehnilistesse üksikasjadesse, kuna ma ei jaga neist suurt midagi, ent IP-aadress on vaid ÜKS võimalus kasutaja identifitseerimiseks. Sellele peavad kindlasti lisanduma muud meetmed, mida kahjuks Eesti veebimeedia ei kasuta. Kaevates sellega iseendale kokkuvõttes auku.

Ja erinevalt levinud juttudest EI OLE IP-aadress ka mingi tõend kommentaatori kohta, mille põhjal saaks või oleks saanud kasutaja identifitseerida näiteks Delfi-Leedo asjas. Mistõttu on sellisel juhul kahtlemata õigustatud nõude esitamine teenusepakkuja ehk siis Delfi vastu. Mis omakorda on Delfi ja teised teenusepakkujad närvi ajanud ja pannud neid iga vähegi krõbedamat kommentaari "bännima".

Ka kohvikule on tulnud, ma tunnistan ausalt, palveid, või lausa nõudmisi välja selgitada ühe või teise kommentaatori IP-aadress. Ning see ära "bännida"! Ma olen siis püüdnud võrrelda kommentaari aega Statcounteri kasutaja-statistikaga, ja olen ka mingid aadressid välja sõelunud, ent mis see teadmine mulle kokkuvõttes annaks?! See tähendab paratamatult umbropsu tulistamist. Ning, nagu aeg on näidanud, on need kommentaatorid varem või hiljem kuskilt ikka välja ujunud, oma õigete nimedega. Ja seda ka ilma IP-aadressideta.

Mis tähendab kokkuvõttes, et igasugune IP-põhine kasutajate identifitseerimine ON JAMA. Ja ei anna kokkuvõttes mingit tulemust, sest IP-sid, nagu aru saan, on võimalik lihtsalt muuta. Ning kasutaja ja IP-aadressi vahele EI SAA tõmmata võrdusmärki (nagu seda teeb näiteks Delfi, mistõttu on täpsem Postimehe käsitlus: Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka ...).

Samamoodi ei saa ainult IP-le tugineda ametiasutused oma töös. Näiteks andmekaitse inspektsioon, kui kevadel kohviku vastu elavat huvi tundis, kuulutas, et leiavad IP-de kaudu hõlpsasti kõik tõendid. Tundus, et nende jaoks on IP nagu mingi jumal. Ent praeguseks on nad oma tuvastamisprotsessis juba 7 kuu juures (selle aja peale on isegi spermatosoidi abil viljastatud munarakust sirgunud inimene), konfiskeeritud arvutid on endiselt tagastamata.

Kersna, seleta rahvale ära, mis värk on!

Saabus selline kommentaar/tagasiside:

Kersna võiks ikkagi lahti seletada rahva ees, mis kaalutlustel ta selle Urmase loo enda teha võttis. Ega Urmas ei otsinud saatetegijaid üles, vaid Kersna teadis mehe elulugu juba varasemast. See on tõsi, et Urmas tema juures töötas. Eetilisem oleks olnud jätta saatejuhiks Kilumets, kui tõepoolest Urmast südamest aidata tahtis.

Inno kommentaar:
Jah, Vahur, räägi ära, mis värk oli selle Urmasega. Kuidas sa teda tundma õppisid, mida ta sinu heaks tegi, palju talle maksid, miks ei jätkunud sellest pojale külla sõitmiseks või poja Eestisse toomiseks, miks pidi veel ETV raha selleks kaasama. Muidu võibki jääda mulje, et see "Sind otsides" ongi selline ETV töötajate ja nende tuttavate reisisaade. Maksumaksja kulul.

Mis pangas töötasid Dmitri ja Anton?


Väljavõte Äripäeva veebist.

Eesti avalikkust vapustas skandaal, kus kaks pangatöötajat, endist, Dmitri (27) ja Anton (28) vahistati seoses siseinfo kasutamisega aktsiaturul spekuleerides, teenides siis, nagu võib aru saada, kopsakat tulu.

USAs, selles kurjuse impeeriumis, kus inimesed on üksteise peale õelad ja kadedad, pannakse selliste asjade eest isegi eluks ajaks vangi, ent Eestis, kus elavad inglid ja inimestel on raha nii palju, et kellelgi pole kahju, et ligimene kah vähe teenib, on selliste asjade puhul näidatud näpuga ja öeldud: Häbi-häbi, püksis käbi, näiteks Indrek Neiveltile.

Ma ei usu, et ka Dmitri ja Anton mingit erilist karistust saavad, isegi kui nende süü leiab tõendamist. Sest, olgem ausad, kes meist poleks endale vähe vahelt võtnud, kui võimalus oleks olnud. Igaüks oleks vähe rehepappi teinud, onju! Näiteks Rakveres läks rahvasaadik Olev Puldre koguni ühest erakonnast üleöö teise, et pappi saada. Rääkimata siis tavalistest kodanikest, nagu Dmitri või Anton.

Ent oleks põnev teada, mis pangas need noormehed töötasid. Ega ometi investeerimispangas Lazard?

Ingrid käinud taas tasuta reisil


Väljavõte Postimehe veebist.

Mõned head aastad tagasi käis Ingrid "tippude tipp" Tähismaa tasuta (loe: reisikorraldaja poolt kinni makstud) reisil Egiptuses, mida kajastas ka Äripäev, ja siis ei jaksanud keegi seda seakisa ära kuulata, mis Ingridi suust pärast tuli. Kõiges jäin lõpuks süüdi loomulikult mina, sest olin: a) lekitanud selle info ajakirjandusse; ja b) ei hoiatanud teda, et lennujaamas on ajakirjanikud; ning c) ei teinud midagi, et tema mainet puhtaks pesta. Kuigi ma ise enda teada midagi sellist ei teinud. Aga see selleks.

Nüüd vaatan, et Ingrid käitub jälle põhimõttel: igas pulmas peig ja matusel kadunuke. Kus ta siis, ilmselt Postimehe Arterile tulnud tasuta reisi pakkumise ise lahkelt vastu võttis. Sest, kes teab millal uuesti saab, eksole. Ja teised Arteri töötajad vaatavad vesise suuga pealt, kuidas maadam mööda ilma ringi traavib. Aga noh, eks ta toob ju kommi ja küpsist ka kaasa, onju!

Ilmselt oli korraldatud taas mingi tasuta reis ajakirjanikele, millest siis lugusid siia-sinna tilgub. Hiljuti tegi ühe telesaate Krista Lensin, kes kah justkui juhuslikult sattus surnumere äärde ja mujale põnevatesse kohtadesse. Nagu ka Ingrid. Ning sellest reisist siis armsad mesilood ajakirjanduses. Märgistamata reklaam missugune, ja Postimees, kelle jaoks miski pole püha, avaldab kõik selle rõõmsalt ära. Lükka ainult pööblile, oi, sorri, mõtlevale inimesele, sitta ette, küll see kõik alla neelab. Onju!

Miks ma ütlen, et see oli tasuta reis? Sest Ingrid pole nii loll, et reisi eest ise maksma hakkaks.

Otsides Sind saadet ootab ka kileonni-Urmas


Väljavõte reporter.ee veebist.

Nõndaks. Kersna sulane-Urmas pole tõesti, 99% tõenäosusega kileonni-Urmas. Ent kahtlemata ootab Otsides Sind saadet ka teine Urmas ehk kileonni-Urmas, sest nagu tema jutust välja tuleb, on tal mitu last ja need on kõik kadunud nagu tina tuhka. Osa isegi välismaal. Kuigi, ma tuletan meelde perekonnaseadust, peavad lapsed hoolitsema oma isa eest. Aidakem siis lastel oma isa eest hoolitseda ja otsigem nad üles, et isake ei peaks elama kileonnis kuskil Tartu külje all metsas.

Või mis, kallid kohvikulised?!

Miks polnud Otsides Sind avasaates otsimist näidatud?

Paljud kommentaatorid on küsinud, miks polnud Otsides Sind saates otsimist näidatud, näiteks see Elu24 veebist:

no 15.11.2009 08:34
Saade on muidugi väga tänuväärne. Aga muidu olen küll veidi pettunud. Oleks tahtnud näha seda inimese otsimise protsessi, millest oleks kasu ka teistel, kes tulevikus oma lähedasi otsivad. Juba alguses oli tegelikult kõik valmis, otsitav leitud ja põnevust ei olnud. See on sama hea, kui kriminulli lugedes juba esimestel lehekülgedel on mõrvar teada. No ja ülejäänud saade oligi rohkem pisara väljakiskumine, mis lõpus läks minu meelest lausa ebaeetiliseks - see ei ole ju mehhiko seep, kus peab suures plaanis nägusid ja tundeid demonstreerima. Saade oleks pidanud lõppema sealt, kus poeg läheneb kodumajale ja näeb kaugemal oma isa seismas. Ei tohi inimesi näidata tervele vaatajaskonnale ehk siis võõrastele nende elu ühel dramaatilisemal ja samas intiimsemal hetkel. Las selline ilus moment jääb nende endi jaoks, teistel pole sellega enam asja. Emotsiooniotsijatel oli seda juba algusest peale niigi piisavalt.

Inno kommentaar:
tõepoolest, ka mind häiris see, et polnud otsimist, mis peakski olema saate idee: leida kadunud sugulane. Ning siis näidata seda otsimise protsessi. Kuidas inimest leida. Ent saates oli otsitava asukoht kohe teada: Komsomolsk-na-Amure, linn, mis kerkis nõuka ajal komsomoli lööktöö tulemusel. Ja seal kohe oli olemas ka Andrus. Mis annab alust arvata, et pooltel oli tegelikult teineteise asukoht teada. Nad polnud lihtsalt kohtunud. Ja Kersna viis pooled kokku. Ent siis peaks saate nimi olema: Reisides Sinu Juurde, või midagi seesugust. Ehk siis selline omamoodi turismisaade. Pisarad oleks niimoodi kah garanteeritud, sest liigutav hetk on ka see, kui pooled pole teineteist kaua aega näinud.

esmaspäev, 16. november 2009

Skandaal: Sind Otsides Urmas on Kersna ammune tuttav ja töömees?


Väljavõte ETV veebist.

Saabus selline vihje:

Mida arvate asjast, et Urmas on Kersna ammune tuttav? Töömees tema Võrumaa maakodus. Kes keda otsis?

Inno kommentaar:
kas tõesti oli tegemist osava näitemänguga? Kus siis Urmas tegi Kersnale tööd (saates tegi Urmas tööd siis Kersna suvilas?!, nagu võis videolõigust näha) ja vastutasuks sõidutati poeg tema juurde. Kersna maksis oma töömehe sõidud kinni maksumaksja taskust. Ning televaatajatele etendati lihtsalt üks põnev show?

Urmas on pärit Antslast, Kersna on Antsla poiss. Paistab, et ring hakkab koomale tõmbuma.

Kas win-win a la БананиЯ: eesti rahvas sai omale uue kangelase ja Kersna omale vinks-vonks suvila. Või mis?

Sin veel mõned kaadrid, kuidas Urmas (Kersna suvilas?) tööd teeb:

 

Abdul Turay on moslem


Väljavõte seattlepi.com veebist.

Kuigi Abdul Turay, Postimehe kolumnist väidab intervjuus Postimehele, et ta ei ole moslem, oli ta moslem veel möödunud aastal, kui andis intervjuu USA ajalehele ning uhkustas veel sellega, et Eestis anti välja koraan ja sellel oli suur menu. Kas ta tõesti on aasta jooksul oma usust loobunud? Ja kas islami-usust saab üldse niisama lihtsalt loobuda? Tema vanemad on samuti moslemid.

Turay oli kuni tänavuse aasta suveni ajalehe Baltic Times peatoimetaja. Sellel kohal töötas ta ühe aasta. Enne seda, nagu ta väidab, elas Inglismaal, kus kirjutas 12 aastat liberaaldemokraatliku partei poliitikutele kõnesid.

Kurioosum: kui pole võimalust lapsega suhelda lühikest aega, ei aita ka peale maksmisest, kui aga pole võimalust 30 aastat suhelda, siis makstakse sul kõik kinni


Väljavõte Elu24 veebist.

Kas pole huvitav kurioosum: kui isa pole saanud lapsega suhelda lühikest aega, ütleme kuni paar aastat või nii, siis ei aita ka peale maksmisest, ikka isa oma lapsi ei näe, selliseid näiteid on Eestis sadu. Samas kui pole 30 aasta oma lapsega saanud kohtuda, siis makstakse selle eest veel peale, et ta seda teha saaks, Urmase näitel siis.

Teatud sarnasus pangast laenu võtmisega: kui oled pangale tuhat krooni võlgu, on see sinu probleem, kui oled 10 miljonit võlgu, on see panga probleem.

Ja siit moraal: isad võiks vana indiaanlase kombel rahulikult jõe kaldal istuda kuni lapsed ise nende juurde tuuakse.

Luik upitab Kobini abil Ekspressi aktsiat


Väljavõte Päevalehe veebist.

Kas pole põnev uudis? Et Luik müüs oma alluvale Gunnar Kobinile aktsiad üle turuhinna. Ja seda praegusel ajal, kus kõik Ekspressi aktsiat pigem müüvad kui ostavad. Kuna Ekspress on sisuliselt pankrotis.

Mis see siis tähendab? Päevaleht seda lahti ei seleta, mis on ka loomulik, sest 50% Päevalehest kuulub Luigele. Aga kohvik seletab: Luik upitab Kobini abil lihtsalt Ekspressi aktsiat. Stiilis, et kui juba Kobin ostis sellise hinnaga, siis tasub ka teistel osta.

Ma võin oma vana soki ära süüa, kui Kobin, see vana rebane, tegelikult ka mingi raha mängu pani. Ma arvan, et aktsiad tõsteti sisuliselt ühest Hans Hadniel Luige taskust teise. Mis oma olemuselt on samuti turumanipulatsioon, mille eest Toomas Tool täna vahele võeti.

Ingrid Tähismaa promob Arteris oma sõbranna tegemisi


Väljavõte viimasest Postimehe lisast Arter.

Ajakirjanduses on läinud lahti hullem sahkerdamine. Nii näiteks tundub, et Postimehe lisast Arter on saanud Ingrid Tähismaa ja tema hoolealuse, Reformierakonna väljaanne. Kus siis lisaks Reformi-teemalistele mesilugudele ja Reformi poliitiliste vastaste tümitamisele leiavad avaldamist PR-artiklid Ingridi sõbrannadest. Üks näiteks ilmus viimases Arteris ja rääkis pikalt-laialt kui tore on Ingridi sõbranna Sirle Karu juhitav MTÜ Audiere.

Egas muud kui jõudu! Ning tervisi minu poolt Mart Kadastikule ja tema silmarõõmule Ingrid Tähismaale.

Reformi salarev Eestis: must mees Abdul Turay


Väljavõte viimasest Postimehe lisast Arter.

Kas pole huvitav, et nn valged erakonnad Reform ja IRL on omale võtnud toetajaks musta mehe: Abdul Turay, kes siis laulab Postimehes kiidulaulu Reformile ja selle ustavale sabarakule IRLile. Ning Reformi meedianõunik Postimehes Ingrid Tähismaa avaldab selle jutu ära.

Turay jutust võib aru saada, et tema naine on eestlane ja töötab Eesti riigiametis. Kes see naine on?

Meedia-arvustus: Ingrid propageerib jälle kollast!


Väljavõte Postimehe lisast Arter.

Reformierakonna meedianõunik ja käepikendus Postimehes, Mart Kadastiku silmarõõm Ingrid Tähismaa, kes toimetas pikka aega ajakirja Kroonika, siis aga keeras 180 kraadi teise äärmusse ja hakkas kollast meediat sõimama, kuni keeras jälle 180 kraadi ning asutas pool-pornograafilise sisuga portaali "TopTop", mis läks pankrotti, ning asus siis juhtima Postimehe lisa Arter, kuhu ta on toomas kollast sisu, ja propageerib usinalt sedasama kollast.

Nii näiteks kutsub ta staarihakatisi andma lahkelt intervjuusid vasakule ja paremale, eks ole ju sellised "ullikesed" või "murtud tiivaga linnud" nagu Ingrid neid nimetab, kollase meedia jaoks kõige kergem ja parem saak. Keda on hea siis nätsutada nii-ja naapidi, ning siis ajaloo prügikasti visata. See on teadlik protsess, suure raha teenimise nimel, milles osaleb ka nimetatud Ingrid ise. Hävitades iga päev kümneid ja kümneid elusaatusi, publitseerides kümnetes tuhandetes eksemplarides ajakirjanduslikku saasta, mida pööbel parema puudumisel sisse ahmib. Ning tehes selle juures veel head ja õiglast nägu.

"Ärge kunagi loobuge intervjuust!" ütleb Ingrid. Aga tema ise? Ta pole andnud viimasel ajal ühtegi intervjuud, põhjendades seda vajadusega jääda "väärikaks". Kas pole imelik kahepalgelisus: teistele soovitab lahkelt intervjuusid, ise neid ei anna. Miks ta ei anna intervjuusid? Sest see, kes intervuusid annab, tänapäeva Eestis, kui sul pole kõva seljatagust, on ülim lollus, kuna ajakirjanikud kasutavad iga su sõna sinu vastu. Ning see pole veel kõik. Artikli juures ilmunud kommentaatorid lasevad su sõelapõhjaks. Seda kõike tehakse selleks, et "müüa". Intervjuu andmine on kuritegu enda ja oma lähedaste suhtes. Miks siis Ingrid saatanlikult teistel soovitab intervjuusid anda, kui see inimeste huve kahjustab? Vastuse leiad eelnevast tekstist.

Koit siis ikka on Kaia Triisa lapse isa?


Väljavõte Õhtulehe veebist.

Kui vaadata, kuidas noored kokku hoiavad, võib küll arvata, et tuntud laulumees Koit Toome on meikar Kaia Triisa lapse salapärane isa. Mida Koit on varem ise eitanud, umbes nii, et ta ei tunne isegi Triisat. Ja Triisa ütles, et lapse isa ei toeta teda. Aga nüüd miilustavad magusalt. Koit Toome tunnistas alles hiljuti, et tal on laps. Tea, kas nüüd tulemas veel lisa?

Siin Kaia Triisa peale lapse sündi möödunud aasta kevadel (kalev.ee veebist):

Ajakirjandusele päitsed pähe!


Väljavõte Päevelehe veebist.

Kas pole huvitav, et Eestis, kus ajakirjandust on seni reguleerinud ajakirjaniku eetikakoodeks ning üldine seadusandlus, on hakatud tegema eraldi seadusi ajakirjanduse jaoks. Ja seda valdkonnas, mis ajakirjanikke üldiselt ei morjenda: allika kaitse osas. Mis tähendab, et pole teada juhtumeid, kus ajakirjanikul või väljaandel oleks tekkinud probleeme allika kaitsega, näiteks kohtus.

Miks siis sellist seadust vaja on? Hea küsimus. Ma arvan, et Eestis, mis liigub üha autoritaarsema korra ehk NLiidu poole, on kavas panna päitsed ka ajakirjandusele pähe. Ja alustatakse siis sellisest asjast, mis ajakirjanikke eriti ei puuduta. Sellele on otsa juba kergem uusi asju laduda.

Miks on aga allikakaitse seadusega tagamine ajakirjanikule halb? Sest sellisel juhul on raske pettust avalikustada. Näiteks annab mõni allikas, oletame, et peaminister Ansip, või Pärnu linnapea Kivimägi ajakirjanikule, nö off-the record valeinfot oma poliitiliste konkurentide kohta. Ajakirjanik avaldab selle, ja kui tuleb välja, et see ostutub valeks, on ajakirjanik kahvlis: ta ei saa petise nime välja tuua. Mis loob omakorda soodsa pinnase ajakirjanduslikeks manipulatsioonideks. Neid on niigi palju.

Sestap peaks ja võiks ajakirjaniku tegevust reguleerima ikkagi aukoodeks, mis on olnud piisav. Mis tagab allika kaitse siis, kui see on tõesti õigustatud ja vajalik. Ja välistab manipulatsiooni võimalused.

Teine asi, mis seadusesse sisse tahetakse susata, on ennetav trahv. Mis on minu meelest samuti mõttetu. Minu kogemus näitab, et kui väljaanne kohtusse kaevata, siis alusetu laimutegevus lõppeb.

Küll aga võiks riik luua sõltumatu kogu ajakirjanduse ohvrite huvide kaitseks. Kes aitaks näiteks koostada kaebusi pressinõukogule või kohtule. Ning esindaks vähem kindlustatud ohvreid kohtus. Nagu minu kogemus näitab, on ajakirjanduse vastu väga raske, et mitte öelda võimatu leida kaitsjat. Advokaadid kardavad ajakirjandusega seotud protsesse. Mida väljaanded ära kasutavad, sõites nö lihtsa inimese õigustest julmalt üle.

Sõnum Stenbocki maja tarkpeadele


Väljavõte Äripäeva veebist.

Praegune Stenbocki maja punt on jaganud viimased mitu aastat kohe-tuleb-kommunism-stiilis lubadusi, millest ükski pole täitunud. Vastupidi, asjad on läinud järjest rohkem perse.

Rahvast on hakatud hullutama ka euro-lubadustega. Et see leevendab kõik hädad. Minu meelest võiks need lubajad omale otsatte raiuda Euroopa Liidu rahandusvoliniku Joaquin Almunia sõnad:

"Euro käibelevõttu ei tohiks käsitleda kui kiiret lahendust majanduse probleemidele."

Stenbocki seltskond on seda viimast just teinud.

Repostimees materdab Savisaart: miks? ja kas see aitab?


Väljavõte tänasest Postimehest.

Reformierakonna häälekandja Postimees materdab täna peaminister Andrus Ansipi abil taas võimsalt Savisaart, sellele on pühendatud koguni kaks lehekülge. Ent kas see taktika töötab?

Seni on töötanud. Sest Savisaar on sõimurahe all lihtsalt selja küüru tõmmanud ja seda vaikselt kannatanud. Ent viimastel valimistel ajas ta selja sirgu nagu eesti talupoeg - ja võitis! Võimsalt. Seda võib võrrelda Jüriöö ülestõusuga. Viimane lõppes kaotusega ainult seetõttu, et Eesti kuningad lasid end lõksu meelitada ja maha nottida. Savisaar kui ajaloolane on varasematest kogemustest õppinud.

Miks Postimees tümitab Savisaart? Kui vaatame, kes on Postimehe seljataga, rahvusvaheline kapital, kes soovib Eestit poolmuidu kokku osta, siis ei pea olema raketiteadlane, et aru saada, mis mäng käib. Ja miks tahetakse Savisaar nurka suruda. Samamoodi nagu suruti nurka Eesti juhid 13. ja 14. sajandil. Võeti võim üle ning rahvas orjastati. Ma usun, et eesti rahva geenid mäletavad seda.

Kas see materdamine aitab? Ma ei usu seda. USAs võib mustanahaliste võitlust oma õiguste eest võrrelda eestlaste vabadusvõitlusega. Veel mõned aastakümned tagasi tundusid USA mustanahaliste võrdsed õigused valgetega utoopiana, rääkimata mustanahalisest presidendist ja presidendiprouast. Samamoodi oli eestlaste iseseisvus veel paar aastakümmet tagasi vaid ilus unistus. Ent see elas rahva seas edasi ja ootas oma võimalust. Ja nii nagu USAs ei aidanud Obama materdamine, ei aita see ka Eestis, nagu näitasid äsjased kohalikud valimised. Nii nagu oli Obama oma võimekuselt teistest peajagu üle, nii on seda ka Savisaar. Ebavõrdses võitluses on nii Obama kui Savisaar pidanud olema konkurentidest palju tublimad, ja see kannab vilju.

Veel idee, kuidas Eesti rikkaks saab: kehtestada 1000-kroonine kilekotimaks


Väljavõte Delfi veebist.

Kui jätta kõrvale Marek Strandbergi sõnad ja lähtuda tema tegudest (maksude tõstmine), siis saab Eesti rikkaks nõnda: tuleb kehtestada 1000-kroonine kilekotimaks.

Ja meelitada Eestisse "ostoksille" näiteks miljon hiinlast. Ongi Eesti rikas!

Selline mõte tekkis, mõeldes Strandbergile.

Kohvik pühendab kohtunik Leo Kunmanile laulu "Elektrik"



Loo kuulamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=pe_nnx1hCdk.

Kohvik pühendab kohtunik Leo Kunmanile laulu "Elektrik", kuna enne kohtunikuks saamist töötas ta elektrikuna. Ja ka seal läks tal pidevalt midagi sassi.

Asjast on varem kirjutanud ajaleht "Eesti Ekspress": "Elektrikuna alustanud Tallinna linnakohtunik Leo Kunman on ettearvamatu mees. Kord määrab ta süüdlasele vangla asemel leebe rahatrahvi, teinekord aga laseb inimesel käed otse kohtusaalis raudu panna."

Ja veel:
"Kakskümmend aastat tagasi oli elekter see, mis noored kokku viis. Elektrik Leo läks pärast sõjaväge end täiendama, tema õpetajaks elektrimootorite mähkimise alal sattus Eve-Mall.
Kümneaastase elektrikuameti pidamise järel tegeles Leo teised kümme aastat elektripliitide remondiga. Siis läks igavaks. Leo süvenes kriminullidesse.
32aastaselt sai temast Tartu Ülikooli juuratudeng, üksteist aastat hiljem aga Tallinna linnakohtu kohtunik."

Äripäev kirjutas paskvilli kokku lekitatud info põhjal?


Väljavõte Äripäeva veebist.

Reedene Äripäev kirjutas sellest, kuidas ärimees Toomas Tool manipuleeris Arco Vara aktsiatega, teenides nõnda vaheltkasu, ja lugu oli väga segane, millest oli kohvikus juttu. Nüüd, nagu selgub tänastest uudistest, on prokuratuur ja finantsinspektsioon asjaga tegelenud juba selle aasta algusest ja täna anti asi kohtusse.

Mistõttu võib arvata, et Äripäevale lekitas info kas prokuratuur või finantsinspektsioon, ja Äripäev kirjutas selle info põhjal (allikale viitamata) kokku loo, mis jättis mulje, justkui Äripäev oleks ise asjaga tegelenud ja kõva uurimistööd teinud. See on ka põhjus, miks lugu oli nii segane: Äripäeva ajakirjanikud lihtsalt ei hammustanud lühikese ajaga teemast läbi. Ilmselt oli teada, et uudis asja kohtusse andmisest tuleb täna, mistõttu oleks täna sellise info avaldamine olnud mõttetu. Lugu kandis selgeid kiirustamise märke.

Teine võimalus, mis on vähem tõenäoline, on see, et Äripäeva kasutati lihtsalt ära. Ja Äripäev heauskselt avaldas kogu ettesöödetud info, ilma endale asja selgeks tegemata. Ehk isikud, kes tegelesid turumanipulatsiooni asjaga, manipuleerisid ise ajakirjandusega. Ja ajakirjandusega manipuleerimine pole kuritegu. See on täiesti tavapärane praktika ja ajakirjanikud lasevad end meelsasti ära kasutada.

Memmepunn, kes ei oska kaotada


Väljavõte Postimehe veebist.

Andrus Ansip, keda eesti rahvas jääb meenutama kui riigi pankrotti ajajat (aga riik ON pankrotis, sest muidu ei müüdaks võileivahinnaga oma varanatukest), on ühtlasi kehv mees kaotama.

Aga see pole ka ime, kui Reformierakonna koolitajad Peep Vain ja Villu Parvet on selle erakonna "üles pumbanud" nagu mingi keha anaboolsete steroidide abil, mis paistis vaid väliselt ilus, senikaua kui kõik läks hästi ja mis vajub tasakesi kokku, kui riigis on sajandi suurim kriis. Ansip selle kokku vajuva kolossi peana üritab viimases hädas päästa mis päästa annab. Ja ei põlga ära ka opositsiooni kirumist, kuigi valitsusjuht peaks vastaseid tänama, ja neilt pigem õppima, mitte vastu karjuma, et ise oled loll.

Ansip rõhub mingitele müstlistele reitinguafentuuridele, ent jätab märkimata, et need agentuurid on varem andnud positivseid hinnaguid paljudele suurfirmadele ja pankadele, mis kriisi käigus hingusele läksid. Tegelik olukord on ju Eestis inimestele teada, seda ei pea agentuuridelt küsima. Ja olukord on sant, mida Ansip on püüdnud pidevalt eirata, tõmmates riigi ja rahva veel suuremasse kuristikku.

Ansip ei oska kaotada, aga seal pole ka midagi imestada. Pärast uhket karjääri nõukogude parteiaparaadis vindus Ansip samuti aastaid, pärast seda kui see aparaat kolinal kokku kukkus. Praegune aeg on tema jaoks samavõrd kibe. Valitsusel on juhe täiesti kokku jooksnud. Ning vara on hõisata, et ei tule pensionide kärbet ega devalveerimist. Need otsused ei sõltu, paraku, enam Ansipist.

Nüüd tuleb välja ka Ansipi tõeline pale. Kriisiolukorras käitub ta nagu ärahellitatud poisike, kes läheb emale kittuma, et talle tehti liiga. Kui temast veel väiksem poiss talle tuupi tegi. Ansip on üks labane memmepunn, nagu välja tuleb. Pärast nn näksipi skandaali puges kah ämma selja taha. Mees või asi. Julgust pole raasu ka. Tulid Tallinnas kambakesi Savisaare kallale ja said ikka peksa. Ja nüüd jookseb kaebama.

Kohvik avaldab lugeja kirja, mida Postimees ega Päevaleht ei avaldanud, ning Delfi avaldas lühendatud kujul


Väljavõte Delfi veebist.

Võibolla on see laiemale üldsusele teadmata, aga Eesti meedia on kallutatud ka lugejate kirjade suhtes: näiteks Postimees ei avalda Reformierakonna suhtes kriitilisi lugeja kirju, ning muud kanalid avaldavad peamiselt Keskerakonna suhtes kriitilisi lugeja kirju, mistõttu eiratakse rämedalt ajakirjandusele üliolulist objektiivsust, võrdse kohtlemise printsiipi. Meedias avaldatu põhjal jääb mulje, justkui juhiks riiki Edgar Savisaar ja Keskerakond, kuigi tegemist on kõigest opositsioonierakonnaga ja Savisaar pole riiki juhtinud juba aastaid. Kohvik avaldab meelsasti valitsuserakondade suhtes kriitilisi lugeja kirju, näiteks siin üks selline Jaanus Toome'lt, mida Postimees ega Päevaleht ei avaldanud, ja Delfi avaldas lühendatud kujul:


Alati otsi tegelikke põhjusi.
 

Mis seob omavahel peaprokurör Norman Aasa, Euroopa kohtunikku Rait Marustet ja lihtsalt kohtunikku Merle Partsi? Kas pole huvitav küsimus, mis neid ikka siduda võib. Asi saab aga selgeks kui mõelda millal nende toolid kõikuma löövad. Peaprokurör Norman Aasa aeg saab mööda järgmisel aastal ning uue peaprokuröri nimetab ametisse reformistist justiitsminister Rein Lang. Seetõttu, kui Aas tahab jätkata ei saagi ta algatada kriminaalasju Rahumäe, Andropovi või isegi Ojulandi suhtes, kindlasti aga peab neid algatama mõne Tallinna linnavalitsuse ametniku vastu. Norman Aas püüab Reformierakonnale väga meeldida ja küllap siis Reformierakond ta ka ametisse jätab. Selline on peaprokuröri käitumise loogika.

Samasugune lugu on ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku Rait Marustega, kelle ametiaeg lõpeb 11 kuu pärast. Tema kohta teeb otsuse Reformierakonna välisminister Urmas Paet ning nüüd teenib Maruste selle partei ees kõigiti kannuseid. Kui seda teada, siis saab ka selgeks, miks kirjutas Maruste hiljuti räige Savisaare vastase artikli. Ka temale maksab ametikoht ja väga kõrge palk rohkem kui juristi eetika.

Huvitav lugu on Merle Partsiga. Tema ümber on olnud skandaale juba varemgi, kord teda isegi tulistati ühes Haabersti autoparklas. 2007. aasta sügisel olevat Riigikohtu esimees Märt Rask isegi tõstatanud üles küsimuse sellest, et Merle Partsilt tuleb kohtuniku staatus tema skandaalide pärast ära võtta. Siis kirjutas Merle Parts Reformierakonnale avalduse liitumiseks selle parteiga ning pidas läbirääkimisi mõnede ärimeestega, kes võiksid teda järgmistel kohalikel valimistel finantseerida. Mõni kuu hiljem aga sumbus kõik, Rask jäi vait ja Merle Parts jätkas oma ametis. Mõned arvavad, et põhjuseks oli just nimelt Partsi salajane liitumine Reformierakonnaga. Viimasele aga tundus Merle Parts kohtunikuna kasulikum, kui lihtsalt ühe kandidaadina kohalikel valimistel. Nüüd saigi Merle Parts seda tõestada tehes Tallinna abilinnapea suhtes põhiseadusvastase otsuse.

Näete, asjad saavad palju selgemaks, kui ka mõnede inimeste isiklikud huvid arvesse võtta.

Wow!!! Swed tõi Eestisse 6,2 miljardit!


Väljavõte Reutersi veebist.

Rõõmusta nüüd, ristirahvas! Nagu vahendab Reuters, tõi Swedbank Eestisse 6,2 miljardit krooni (400 mln EURi). See on küll reedene uudis, aga Eesti ajakirjandusest pole millegipärast läbi käinud.

Osa sellest rahast läheb küll ka Lätti ja Leetu, aga ikkagi. Raskel ajal kindlasti abiks. Mis tähendab, et laenukraanid hakkavad tasapisi taas lahti minema. Natuke hapnikku vereringesse, mis hakkas juba otsi andma.

Eks see Eesti elu-eluke nüüd nõnda veerebki. Selliste sutsakate kaupa. Ripub ära Rootsi onudest. Ja nagu elu näitab, on Rootsi onud väga pikaldase mõtlemisega. Aga kui otsustavad, siis on otsustatud. Nii et jõulud tulevad seekord veel helged, loodetavasti.

pühapäev, 15. november 2009

Tallinn-Lissabon Express!


Elu Tee: Tallinn-Lissabon, väljavõte Google Maps veebist.

Niimoodi. Jätkates siin Irja mõttearendust, mis oli ajendatud Inno mõttearendusest, mis oli omakorda Marek Strandbergi mõttearendusest (hullud lendurid nagu me kolmekesi oleme), pakun välja nn Elu Tee projekti. Mis siis oleks ühtlasi eesti rahva päästeoperatsioon raske ja külma talve eest, millega eestlasi juba hirmutatakse. Et eelolev talv tuleb viimaste aastakümnete kõige raskem. Seda on öelnud isegi Urmas Sõõrumaa, kes suhtleb igasugu sensitiivide, pendeldajate ja muidu teadja-meestega, nii et teda võib uskuda küll.

Talv tuleb raske, kuna inimestel pole:
a) raha, et tasuda elamise kütte eest (Tallinnas on juba majadel küte välja lülitatud) ja
b) raha, et osta omale süüa.

Ehk siis, inimesed võivad nälgida või külmuda surnuks. Jube, kui mõelda, eksole. Ja selliseid näiteid juba on. Näiteks, nagu rääkis Rakvere ettevõtja Olev Puldre (enne kui ta Keskist IRLi üle hüppas), on kodutud ridamisi surnud lausa varjupaiga trepil. Kuna linnal pole raha, et neile öömaja ja süüa pakkuda. Ent küsime nüüd: kas see on inimlik?

Mina teen ettepaneku, kasvõi eurorahade eest, ja EASi (kes on leidnud rahapaja) toel sõidutada need inimesed, kes hätta jäänud, või hätta võivad jääda, ja keda riik ei suuda aidata, Lissaboni. Sest seal on tõenäosus nälja ja külma kätte surra peaaegu olematu, nagu Irja juba rääkis (ta on Portugalis mitu aastat elanud, teda võib uskuda küll). Ja kuivõrd riik on üks, Euroopa Liit, ja kehtib inimeste vaba liikumine, siis miks ei võiks hädalised talve Portugalis üle elada.

Seda võiks nimetada lausa Elu Tee'ks. Ma arvan, et vabatahtlikke minejaid oleks päris palju. Ja kuivõrd kõige mugavam teekond on läbi Rootsi, esialgu laevaga, siis võiks neid aluseid nimetada lausa Valgeks Laevaks. Eesti rahvas taas ootamas Valget Laeva. Kas pole ilus?!

Või mis?

Konnahüppame talveunne?


Väljavõte Delfi veebist.

Delfi teeb tänuväärset tööd, et küsitleb, või annab sõna Eesti olulistele otsustajatele, et rahvas saaks aimu, mida mõtlevad need, kes teevad nende eest otsuseid, näiteks võtavad vastu seaduseid, mis võimaldavad sms-i teel vallandada. Üks selliseid on ka Marek Strandberg, kelle varasemad saavutused on olnud rahareformi käigus kokku korjatud rublade hanguga kühveldamine kottidesse ja selle transport Tšetšeeniasse, sealt dollarite hankimine ning nende konverteerimine kroonidesse (need on asjad, mis on Strandbergi mälust kustunud). Mille käigus sai ta vaheltkasu, et osta omale Hella Hundi kõrts, ajaleht Rahva Hääl ning Chevy Blazer, mis nüüdseks on kõik leidnud omale uued omanikud.

Nüüd siis pakub Strandberg konnahüpet, kuulutades, et eesti rahva tähtsaim mure on kodude kütmine ja kui see probleem lahendada nii, et lükata torud masse ja panna tuulikud katusele, siis saabub oodatud õnn.

Ent, kui vaadata sedasama konna, siis ei muretse ta üldse kütmise pärast. Ta poeb talveks kuhugi sügavale tiigi põhja muda sisse ja istub seal kuni kevadel ilmad taas soojaks lähevad. Ja kui peaprobleem on kütmine, siis võiks selle probleemi ju samuti lahendada, et talveks, kui kogu loodus on surnud, ja peale inimeste veel ainult hundid ringi jooksevad, selle külma käest lihtsalt põgeneda. Sest erinevalt hundist pole inimesel paksu karvkatet. Muda sisse konnade manu inimene ilmselt ei mahuks. Võiks ära minna nagu linnud, kes lõunamaale lendavad. Nemadki ei näe vaeva kodude kütmisega. Kohapeale võiks jääda ainult talunikud, kes peavad hoolitsema, et nende maatükk kevadeks ikka alles on, ja kes seetõttu oma tükist kinni hoiavad. Ja kel on ka võimalus oma metsast kogutud puitu ning järelejäänud põhku ahju ajada ja niiviisi lahedalt elamine ära kütta. Ent kõik ülejäänud, miks nemad peavad sõna otseses mõttes külmetama. Ja õhku kütma, nagu Strandberg räägib. Sest, olgem ausad, need nn 0-majad, mis üldse energiat ei tarbi, on ehitatud õhutihedad, toetudes sundventilatsioonile, mis on väga tundlik kõikvõimalike elektroonika häirete suhtes. Ja kui inimene suudab elada ilma internetita, vähemalt ei sure ta ära, siis ilma õhuta mitte. Pealegi räägitakse, et kaasaegsed materjalid, ja seesinane sundventilatsioon, mida igale poole pannakse, on süüdi kõikvõimalike hingamishäirete, astma ja allergiate põhjustaja. Ning trend on taas vana juurde: kodudesse ehitatakse ahjud ning paigaldatakse aknad, mida saab vajadusel lahti teha. Ja mis hingavad.

Aga tulgem tagasi kütmise juurde. Et peaprobleemiks kütmine. Niisiis, mina ei saa ausalt öeldes aru, miks peavad eestlased siin põhjas talvel külmetama. Miks nad ei võiks kolida koos lindudega, ütleme, Hispaaniasse. Või Küprosele. Või Portugali. Kus elu on odavam kui Eestis ja saab lahedalt ära elada selle raha eest, mis kulub Eestis kütmisele, ja jääb veel ülegi. Pealegi on Hispaaniasse, Küprosele ja Portugali ehitatud viimastel aastatel palju kortereid, mis praegusel kriisiajal seisavad tühjana. Ja kus on talvel ka kütmata sooja 15 kraadi. Kujutate ette! Paljudes Eesti kodudes peab talvel sellise temperatuuri saavutamiseks maksma igas kuus tuhandeid kroone. Nonii. Ja suvel saaks jälle sealt lõunast tulla Eestisse inimesed, kes ei taha küpseda 40-kraadises kuumas. Jällegi korteritesse, mis seisavad tühjana. Mis selleks vaja on? Arvata võib, et veidi pealehakkamist ja mõningaid riikide-vahelisi lepinguid. Ja kujutate ette, millise efekti see annaks! Pealegi on töötuid märksa odavam ülal pidada Hispaanias, talviti, kui Eestis.

Nüüd jääb vaid transpordiküsimus. Ent siingi, ma kujutan ette, on võimalik taotleda euroabi, et inimesed kas busside või rongidega kohale toimetada.

Minult üks selline Strandbergist inspireeritud mõttearendus.

Irja kommentaar: Portugali kohta veel nii palju, et kodutud olid seal igatahes väga rahulolevad. Sättisid end mõnusasti pimeduse saabudes uhkete poodide trepi peale magama ja põõnasid seal kuni hommikuni. Mitte mingit ohtu ära külmuda ei olnud ning hommikul asusid uuesti rõõmsalt kerjama.

Nüüd tuleks kuidagi mõelda, kuidas Eesti kodutud sinna transportida. Mõni reisifirma võiks ju asja ette võtta ja heategevusprojekti korras kodutud talveks Lõuna-Euroopasse kärutada? Meil ju inimeste vaba liikumine, probleemi ei tohiks olla??? Et siis paneme käiku bussid Tallinn-Lissabon. Viime oma kodutud talveks Lõuna-Euroopasse külma eest pakku!

Kahepalgelised sotsid


Väljavõte ERRi veebist.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Indrek Saar kurdab, et Eestit ähvardab kaheparteisüsteem, kus need kaks parteid on Kesk ja Reform. Ning teisi siis ootab justkui hääbumine. Sellele vastuseisu siis pakuvad teisel pool kujuteldavat rindejoont sotsid ja teised väiksemad erakonnad, kelle poolt võiks hääletada need, kes ei taha valida Keski ega Reformi.

Niimoodi. Aga kui me süüvime nüüd sotside tegemistesse, näiteks Rakveres, või isegi Tallinnas, siis ei saa küll välja lugeda kuskilt, et sotsid niiväga end Keskile ja Reformile vastandaks. Näiteks Rakveres, kus Saar ise kandideeris, võitsid sotsid kohalikud valimised, ja oleks võinud sõlmida võimuliidu IRLiga, kes Saare loogika järgi on samuti õigel pool rindejoont. Ent ometi võeti punti ka Reform, kus siis maksti veel Reformi endisele linnapeale Andres Jaadlale priske lahkumishüvitis, 300 tuhat krooni. Kuigi sotsid lubasid kulusid kärpima hakata.

Sama lugu Tallinnas. Mis kuradi häda sundis neid Keskiga punti minema?! Millega on sotsidel oht oma nägu üldse kaotada.

Rakvere näite puhul võib öelda, et valid sotsid, saad Reformi. Tallinna näite puhul: valid sotsid, saad Keski. Ehk sotsid on oma selliste valikutega end ise auti mänginud. Ja süüdistada pole siin kedagi muud kui iseennast.

Muide, Tallinnas mängisid sotsid end eesotsas Pihliga auti juba enne valimisi, kui tegid kampaaniat pundis Reformi ullikese Keit Pentusega. Selle kõrval paistsid ullikestena ka vanad kalad Pihl ja Laar. Aga mõistus, nagu öeldakse, pole oma teha.

Ja mis sotsidesse veel puutub, siis on seal võimust võtnud nö härras-sotsid. No mis sots on Ilves? Või Padar? Või Pihl? Või Saar, kes elab 7 miljonit maksnud villas ja sõidab äriklassis? Või Rakvere sotside tähtis asjapulk Roman Kusma, suurkapitalist, kellele kuuluvad pooled Rakvere ja selle ümbruse toitlustusfirmad? Ainus sots, kes on sots, ja kes paistab ka silma, keda tean, on Eiki Nestor. Aga teda, nagu olen aru saanud, eriti kuulda ei võeta. Ehk: valid sotsid, saad igal juhul kapitalistid. Täielik narrus.

Seagripi teemal: Soome endine tervishoiuminister räägib vaktsineerimise vastu



Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=casLUsvN8vo.

Soome endine tervishouminister Dr Rauni Kilde räägib, et seagripi vastane vaktsineerimine on suur äri, mille efektiivsus pole tõestatud. Süstide mõju pole uuritud. Süstid sisaldavad mürke, mis võib paljudele inimestele olla ohtlik. Vaktsiini välja töötanud kompaniid ei vastuta tagajärgede eest. Kilde räägib, et rahvast hirmutatakse propaganda abil.

Kes saab sellest kasu? küsib Kilde. Ja vastab: suured farmaatsiakompaniid.

Mille poolest erineb eesti rahvas juutidest?

Viimasel ajal on tulnud Juhan Saul Grossi teema kohta arvukalt kommentaare, mille põhjal tundub, et Juhani võiks lausa tükkideks kiskuda. Või siis ajada ta rattale. Ajage ta rattale!, skandeerib rahvas. Ja põletada elusalt. Ma kujutan ette, kuidas Juhani peamised vastased Veiko Rämmel ja Indrek Saul rõõmustaksid, nii et ila tilgub suunurgast. Ja võlg polegi enam oluline.

Muide, rahvahulgad saatsid ka Jeesus Kristuse ristile surema. Ja sellepärast süüdistatakse ning kiusatakse juute tänase päevani. Aga kas teised rahvad on siis paremad? Mille poolest erineb eesti rahvas juutidest?

Silmad hakkavad avanema: EL polegi demokraatlik


Väljavõte Postimehe veebist.

Kui kunagi, enne Eesti liitumist ELiga ütlesin, et see igatsetud EL pole parem NLiidust, kus samuti ühtesid rahvaid teistele eelistati, lärmati vastu, et ELis kehtivad hoopis teised väärtused.

Nojah, nüüd millegipärast kisatakse, et EL pole demokraatlik. Kuis siis niimoodi?! Kas pole siin hilja rusikatega vehkida? See oli ju kõik ammu näha ja selge, milline see EL on: suurte riikide klubi, kus väikestel olulistes asjades sõnaõigust pole. Isegi Lissaboni lepingust oldi valmis üle sõitma, kui mõni väike riik, näiteks Iirimaa poleks seda kinnitanud.

Mis siis nüüd edasi? Eks raputage omale tuhka pähe, tarkpead.

Tegelikkuses, ma ütlen veel etteruttavalt, on ELil sarnasusi NLiiduga palju rohkem kui erinevusi. Aga, nagu ikka, loll õpib enda vigadest.

Ja veel. Mis tõi Eestisse buumi? Kas tõesti eluasemelaenude tulumaksuvabastus, nagu nüüd valitsus püüab rahvale seletada? Nalja teete! Buumi tõi seesama Euroopa Liit, kõigi oma nõudmiste ja kohustustega, mille tagajärjel tekkis illusioon suurest kasvust. Aga kraanikausi väljavahetamine pole mingi kasv. Pealegi peab uus roostevaba kauss vastu aastasadu. Täpselt sama lugu juhtus Portugalis, kus pärast ELiga liitumist oli lühiajaline buum ja siis saabus pikk langus. Portugal on viimased 10 aastat virelenud sügavas stagnatsioonis ja kriisis ning tunneli lõpus ei paista isegi valgust mitte. Mis peegeldub näiteks selles, et inimeste palgad pole 10 aastat tõusnud. Eestis läheb ilmselt veel hullemini, sest riik voolab ajudest ja töökätest tühjaks, iive kukub samuti vaatamata suurtele sünnitoetustele ja emapalgale, ning ma tahaks näha, millele seda uut kasvu hakatakse üles ehitama.

Ma ütlesin 5 aastat tagasi, et Eesti liitumine ELiga oli enneagne, ja olen ka praegu selles veendunud. Võtame kasvõi muulaste küsimuse. Pronksiöö oli otseselt ELiga liitumise tagajärg, kus muulastel olid seoses ELiga tekkinud õigustatud ootused (EL innustab muulasi oma õiguste eest aktiivselt seisma), ent Eesti riik polnud valmis neid ootusi täitma, mistõttu jäid Eesti riik ja rahvas kokkuvõttes lolliks. Ja paistavad jätkuvalt lollidena. Seetõttu on mõistlik enne heita pilk peeglisse, kui hakata teist sõimama.

P.S. Seejuures olid Eesti riik ja rahvas veel nii lollid, et ei suutnud õigel ajal ELi ainsa positiivse asja, eurotsooniga õigel ajal liituda, vaid magasid ka selle maha ning nüüd on rong aastateks läinud. See praegune tõmblemine on umbes selline, et pere jäi rongist maha ja jookseb järgi: isa, ema, tütar ja väike poeg. Kus siis kõigepealt jäetakse maha kohvrid, siis poeg, siis tütar, siis naine ja lõpuks on pereisa küll, higist leemendades viimasest vagunist kinni haaramas, aga siis küsitakse temalt: Kus siis ülejäänud on? Ilma teisteta me sind, kullake, peale ei lase!

Päris huvitavad kommentaarid Mare Lusti ja üldse advokaatide kohta


Vandeadvokaat Mare Lust tööhoos.

"siit saab vaid üht järeldada, et tulebki ametnike juuresolekul omi asju ajada kas diktofon taskus või kaamera käes. näete ise, kui marru minnakse, kui on tõendid esitatud väära käitumise kohta."

"Olen täiesti päri. Just nimelt peaks rohkem neid ametnike korrale kutsuma, sest asajd on nii üle piiride, et meeletus.
Lust oli on ja jääbki sellise käitumisega. Tema ei muutu :-( Muutuda saame vaid ise ja teha valikuid, et keda me kaitsma soovime."

"olen isegi ühte kesklinna advokaadibüroo naisjuristi peenes restoranis räuskamas ja roppusi karjumas näinud. Ei anna see juuraharidus soliidsust juurde, selle peab ikka lastetoast kaasa saama :D:D:D"

"See advokaat ei ole inimene ega naine. See on viimane turu****..... Ta on ennegi nii käitunud. Seda just lahutus- ja elatusrahade asjades. Minu mälus istub see turu**** 90-ndatest."

"Väga hea!: et
ON SALVESTATUD!Video tegijatele, viige see video Haagi kohtusse! Olen kogu aeg öelnud , et eesti óigussüsteem on korrumpeerunud! Ka mul isiklikud kogemused kuidas teine pool kohtuniku ja advokaadi kinni maksis... minul raha polnus, seega kaotasin loomulikult."
 
"Käisin ka kord Lusti juures, sain sõimata ja väga ebaviisaka käitumise osaliseks. Oli täiesti maha visatud raha. Läksin lahutuse alustamise murega. Teda enda advokaadiks kohtusse ei taha ka siis kui mulle peale makstakse. Sama ennasttäis nagu videol, oli ta ka tol korral oma büroos."

"Kui Ta on VANDEAVOKAAT, siis Ta peabki vanduma!!!!"
 
"heh vanamutt on lolliks läinud. selline tuleks lahti lasta, sest se võim on talle nii pähe läinud, et ta juba mõtleb, et tema võib teha kõike mis ta heaks arvab."

"koledad inimesed need advokaadid
kuidas seletada sellist kohatut käitumist,kui vandeadvokaadi abi võtab raha, lubab lepingd asjad korda teha ja tegelikult põrutab perega poodi, kulutab raha ära ja ...edasi pole tema as, nagu ei oleks kokkulepet olnudki ja raha saanudki"
 
"Kogesin ka ise
peaaegu aasta kestnud ja 2 istungit läbinud elatusrahade väljapressimisel advokaadi juriidika ja tõe asemel tema lausvalet, mõnitusi ja alandusi.
Tundub, et meie kohtutes võidutsebki paremini ja usutavamalt valetanu.
Mul kadus usk Eesti õigussüsteemi ja advokaatide asususesse."

Kohvik soovitab valitsusele veel makse: WC-paberi maks


Väljavõte Postimehe veebist.

Eesti riigi pankroti veerele jooksutanud valitsus on hädas ja peab leiutama üha uusi makse, et eelarveauke täita. Nüüd on võetud ette kaks lollikindlat asja, kust raha välja pumbata: elekter ja kilekotid.

Kohvik soovitab БананиЯ valitsusele veel makse:

WC-paberi maks
külmkapi-maks
tuletiku-maks
koera-maks
kassi-maks
sea-maks

Kersna uus saade näitab, et isad pole kurjategijad


Väljavõte Postimehe veebist.

Kuigi Eesti ühiskonnas püütakse kultiveerida sõnumit, et isad on juba ette kurjategijad, mistõttu neilt võetakse lapsed ära, neile lapsi ei näidata, ning nende elu ruineeritakse suurte elatusrahadega, ja kui nad rahul pole, siis pannakse vangi, näitas Kersna esimene saade sarjast "Sind otsides", et isad siiski pole kurjategijad. Ja isegi kui nad elavad lastest lahus, mõtlevad nad ikka laste peale.

Samuti näitab saade, et ka pärast 30aastast lahusolekut pole isal ja pojal hilja kokku saada.

Samuti tundub, et Kersnale see saateformaat sobib.

Mihkelsonil suu vett täis?


Väljavõte Deldi veebist.

Mu meelest ütles Savisaar hästi: "Ameerikas on kadunud nõudlus Ida-Euroopa riiukukkedele." Mis on sulatõsi. Üldse pidas Savisaar, ma arvan, ühe viimase aja parima ettekande. Kus on kokku võetud ja välja toodud kõik ühiskonna valupunktid. Savisaar näitas valitsusele peeglit. Ja selle asemel, et Savisaart kiita, sest ega valitsuse liikmed ja sabarakud ju ASJAST ei räägi, selle asemel on asutud peeglit lõhkuma.

Üks neist peegli tümitajatest on Marko Mihkelson, kes ilmselt tundis end selles kõnes ära kui riiukuke. Ja ütleb nüüd, et Savisaar ei tohi oma nina välispoliitikasse üldse toppida.

Ai-ai-ai. Ja Savisaar võib oma nina toppida, kuhu ta tahab. Nagu nii käsitlevad meedia ja poliitikud Savisaart kui valitsusjuhti ja presidenti ühes isikus, arvestades temale pühendatud tähelepanu. Miks ta ei võiks siis vastavalt käituda?!