Nagu kaks kõrvikut

Aivar Pihlak (vasakul, Toptopi veebist) ja Чебурашка (Wikipediast)

Uppuja aitab teist

Väljavõte Delfi veebist.

No on kino, üks uppuja aitab teist.

Mina oleks lätlaste asemel väga ettevaatlik sellise abiga. Tavaliselt uppuvad nii mõlemad. Grusiinidele läks Eesti appi ja keeras seal kõik perse. Kas nüüd tahetakse Lätis sama korrata?

Eestil on endalgi probleeme kuhjaga, mida lahendada. Aga eks ole välismaa asjadega tegelemine parim võimalus siseprobleemidelt tähelepanu eemale juhtimiseks. Hea lihtne ka, kindla peale minek, sest uppuja haarab ka õlekõrrest, või siis teisest uppujast.

Kapo eeltöö teinud, hoidne nüüd alt, reforminoored tulevad!

From: Allan Allmere
To: pressiteated@lists.reform.ee
Sent: Thursday, December 11, 2008 2:07 PM
Subject: Reforminoored: paneme noorte hääle Tallinnas kõlama

Tallinna Noorte Reformiklubi

Pressiteade

11. detsember


Reforminoored: paneme noorte hääle Tallinnas kõlama

Tallinna reforminoorte esimehe Allan Allmere sõnul soosib eile Riigikogus vastu võetud kohalike valimiste seaduse muudatus Tallinnas järgmise aasta oktoobris võimuvahetust. Kui varasemalt olid Tallinna reforminoored plaaninud võtta kaheksa volikogu kohta, siis nüüd seatakse eesmärgiks kümme kohta. Olulise otsusena võeti eile Riigikogus veel vastu 2009. aasta riigieelarve ning teise lugemise läbis uus töölepinguseadus.

Reforminoorte arvates on suur võit, et Reformierakond suutis tuleva aasta riigieelarvet koostades ära hoida teiste koalitsioonipartnerite poolt soovitud maksutõuse. Lisaks jätkub vanemahüvitise maksmine, mis annab noortele peredele vajaliku kindlustunde laste saamiseks. Vastuvõetud riigieelarve kohaselt jätkub ka pensionite tõus järgmisel aastal plaanitud tempos.

Allmere sõnul soodustab uus töölepinguseadus Eesti majanduse paranemist, nimelt aitab see tekitada lihtsamalt uusi ettevõtteid ja töökohti. „Eesti ei saa enam viivitada uuele majanduskasvule aluse ladumisega, just praegu on see aeg, kus tuleks teha need olulised muudatused, mida varem ehk aeg poleks soosinud,“ lisas Allmere.


Lisainformatsioon:

Allan Allmere

Tallinna Noorte Reformiklubi esimees

52 272 96

allan@liberalism.ee

Inno kommentaar:
teada on, et reforminoored on nö lapsesuu, nagu ka teiste erakondade noorteorganisastioonid, mis saavad julgemalt välja öelda seda, mida tegelikult mõeldakse.
Mis siis Reform mõtleb. Kõigepealt sellest, et iga hinna eest Tallinnas võim saada. Ilmselt Pärnus ka. Lisaks Tartule ja Viljandile. Siis on kõik olulised kohad käes.
On ka selge, et selleks kasutatakse politseistruktuuride abi, mis siis valikuliselt poliitikuid letti tõmbavad. Seal, kus vaja.
Ja poliitika ise, ehk rahva huvide esindamine on üha teisejärgulisem. Sest miks sa peaks rahvast kuulama, kui sinu käes on kogu võim, lisaks massiteabevahendid. Sellist olukorda on Itaalias kirjeldanud Umberto Eco.
Meenutab kangesti vanu NKVD ja Gestapo võtteid. Või vaikivat ajastut Eestis. See pole ka ajaloos uus nähtus. Peale 1924. aasta riigipöördekatset muutus kaitsepolitsei Eestis poliitiliseks politseiks ja ühiskond muutus järk-järgult üha paranoilisemaks. Jõudu kogus komme panna poliitilised vastased vangi. Mille tulemusel uhuti pesuveega lõpuks vetsupotist alla ka laps: demokraatia. Tugev keskvõim, ilma opositsioonita pidi suutma riiki kõige paremini kaitsta. 1934. aastal kehtestas Päts riigis kaitseseisukorra, lõpetas parlamendi töö ja see kehtis kuni 1940. aastani, mil ühel hetkel polnud enam seda, mida kaitsta. Peale mullust nn aprillimäsu on olukord sarnane: vastuhakku pronkssõduri mahavõtmisele nähakse kui ohtu Eesti riiklusele ja liistule tõmmatakse nii vastuhakus osalejad kui selle vastuhaku suhtes leebelt tegutsenud erakond: Keskerakond. Ja nagu öeldakse, põhjuse leiab alati.
Ja nii tuleb Eestis varsti aeg, kus valitsuse tähtsaimateks poliitilisteks saavutusteks saavadki olema eelarve vastuvõtmine jms sammud, mis lähevad läbi libedalt ilma poliitiliste vastasteta (viimased on vangi pandud), parlamendis sisulist tegevust ei toimu ning rahvas aplodeerib häälekalt kaasa (sest skeptikud on pandud hullumajja).

Kohvik soovitab: rohi kõikide probleemide puhul

Ravimiinfo:
NÜÜD ON SAABUNUD LAHENDUS KÕIGILE
PROBLEEMIDELE.
Saadaval parimates apteekides...

Indrek Sauli tegemised nüüd eraldi saidil

Indrek Sauli asjad nüüd kokkuvõtlikult eraldi saidil:

http://indreksaulikodukas.blogspot.com/

Head lugemist!

Päeva soovitus: Ants Orase kirjeldus 1941. aasta küüditamisest

Väljavõte veebist.

Panin veebi üles USAs elava eestlase Enn Lepisti poolt ümber kirjutatud ja toimetatud prof. Ants Orase kirjelduse 1941. aasta küüditamisest, pealkirja all "Behind the Mask", "Maski taga".

Kahjuks on tekst vaid inglise keels, aga kui kellelgi on viitsimist, võib selle eesti keelde ümber panna ja teada anda, siis saab ka eestikeelse tõlke juurde lisada.

Mis on Hans H Luige keskmine nimi?

Istume siin Innoga, molutame. Sittagi teha ei ole. Igav. Kuule, hakkame mõtlema, mis võiks olla Hans H Luige keskmine nimi, pakun mina. Nõus, hüüab Inno varbaid liigutades.

Hull? pakun mina.
Hiir? pakub Inno.
Honduuras? pakun mina.
Havai? pakub Inno.
Hulda? pakun mina.
Hilda? pakub Inno.
Habe? pakun mina.
Häbe? pakub Inno.
Hai? pakun mina.
Hui? pakub Inno.

:DDD

Oeh, ärr võib surra naeru kätte. Meie lähme nüüd sööma, aga teie mängige seda mängu nüüd edasi ja kirjutage ettepanekud kommentaariumisse, sest any day now korraldame küsitluse. Mis on Hans H Luige keskmine nimi. Sest vaatke, Luik kirjutas meile ja ütles, et Hillar see pole. Järelikult on miski muu!

Mis Ingrid Jüri Mõisa ja Kerttu Olmanni kohta veel rääkis

Väljavõte Toptopi veebist.

Ingrid Tähismaa on päris üksikasjalikult kirjutanud sellest, kuidas ta tegi kümmekond aastat tagasi Kroonika ajakirjanikuna lugu Jüri Mõisa lahutusest. Ja maininud ka Kerttu Olmanni, kel olid pikad kunstküüned.

Ingrid, kes on loo juurde pannud jälle ühe vana pildi endast, kus tal endal olid veel tavalised küüned, jätab märkimata, kuivõrd ta ise vaimustus Kerttu pikkadest küüntest. Mingi aeg pärast seda intervjuud hakkas ta ise laskma endale paigaldada kunstküüsi. Nagu ta ise ütles, amet kohustab. Loomulikult lasi ta selle kinni maksta oma tööandjal. Ja küüned kasvasid üha pikemaks, nii et Ingrid ei saanud teha enam kodutöid, tegeleda lapsega ega ka lõpuks arvutit kasutada. Isegi kindaid ei saanud enam kätte panna. Käis siis ringi nagu mingi puuslik, peaasi, et küüned ära ei murduks. Ohh, oli temaga siis vaeva. Teate ju ise, autoust ka ei saa pikkade küüntega avada ega sulgeda, ei saa riideid seljast ära. Ei saa saapaid jalga ega jalast ära. Ei saa last riidesse panna. Ei saa nõusid ega pesu pesta, triikida, süa teha. Ja kui palju aega kulus siis veel nende küünte hooldamiseks! Võite ette kujutada, et ma hakkasin neid küüsi vihkama. Kuigi Ingrid rääkis, et tema sõbranna, Väikse-Pille (Pille Parind- UniCredit Leasing'u juht) mees Markus Nisula (Elisa Eesti juhatuse liige) pidi olema suur pikkade kunstküünte fänn. Kellele meeldib küüsi suudelda ja see, kuidas naine lööb oma pikad kunstküüned talle seksimise ajal selga. Aga mina, ausalt, sellest mingit erutust ei saanud. Kuigi püüdsin neid küüsi ilusaks mõelda, see ei õnnestunud. Mulle meeldisid ikka sellised tagasihoidlikud, omaenda küüned. Pealegi, kunstküünte all jäid oma küüned kängu. Nii et neid ei saanudki enam õieti korda. Ühesõnaga, üks suur jama, mistõttu ei saanud need tehisküüned mulle armsaks, ja nad mind ka ei erutanud.

Teine moment, mis Ingridil jääb ehk varju, oli see, kus Jüri Mõis teda oma Grand Cherokee džiibiga mööda linna ringi sõidutas. Ingrid oli sest suures vaimustuses. Sest toona oli Jeep ikka maru kõva sõna. Ajal kui enamik inimesi sõitis päevinäinud Audidega. Ja pealegi veel nahkistmetega džiip. Ingrid ajas selga oma parima kasuka ja tundis end džiibiga sõites nagu tõeline suurilmadaam. Sellest ajast hakkas ta vaatama ainult kalleid ja suuri autosid. Ning mehi, kes nende autodega sõidavad. Ühesõnaga, rahakaid mehi. Sest Jüri Mõis oli toona rikas, nagu ma olin ise Äripäeva ajakirjanikuna välja arvutanud, aktsiaraamatute põhjal, kallines Mõisale ja tema firmadele kuuluv Hansapanga aktsiapakk miljoni krooni võrra päevas. Või umbes nii. See oli siis nii kuum inff, et isegi Mõisa erasekretär Kerttu sellest midagi ei teadnud. Ingrid rääkis mulle igal õhtul enne magamaminekut Jüri Mõisast, kui vinge ja galantne mees ta on. Ja kui palju on tal raha! Ja Kerttust. Kes olevat noor ja rumal naine, kes ei väärivat nii toredat meest. Ingrid ütles, et ta ei saa aru, mis küll tõmbab mehi nende noorte ja rumalate naiste poole. Ma ei hakanud ütlema ka siis, naisel tuju rikkuma.

Ja kolmas moment seoses selle Mõisa asjaga oli Tiina Mõis, kes jäi elama pere endisesse kodusse Tallinnas Kadaka puiestee ridaelamus, kohe raudteeviadukti juures. Sealkandis, kus kunagi asus Tallinna esimene Maksimarket. See oli siis eliitlinnaosa. Sinna kerkisid esimesed uued majad, kuhu soetas endale elamise näiteks kunagine ärituus Priit "vibla" Vilba. Mõisad olid siis Vilbade naabrid. Ent loomulikult mitte kauaks, sest sel ajal valmis juba Hansapanga juhtide linnaosa Tiskres, kuhu kõige rikkamad edasi kolisid. Mõis ja Kerttu läksidki elama juba Tiskre häärberisse. Ingrid siis alati vaatas ja imetles seda Mõisade maja, kui me Maksimarketisse sõitsime. Ning tahtis kangesti sõita ka Tiskresse vaatama. Et kuidas rikkurid elavad. Ja sellest ajast peale hakkas ta ihkama tutt-uut maja kuskil eksklusiivses linnaosas. Soovitavalt muidugi mere ääres. Nii et kui me maja Nõmmele ostsime, siis ta kirtsutas pidevalt nina.

Ja seda ka ei saa öelda, et Mõis oleks nüüd mingi trendi loonud. Seda nn naistevahetust oli praktiseeritud juba pikka aega enne teda. Ja ses osas on loomulikult tal õigus, et kui naine hakkab sind enda omaks pidama, siis muutub kooselu ahistavaks.

Valitsus uurib inimeste arvamust

Valitsus saatis sellise spämmi. Kel huvi, see võib ise ka vastata: http://www.mail2market.net/re.php?lid=9665&mid=0&link=http%3A%2F%2Fwww.surveymonkey.com%2Fosale

Päeva nael: Merko juht Toomas Annus põgeneb ajakirjaniku eest

Väljavõte Äripäeva veebist.

Vaadake ja te ei kahetse. Sellist asja ei juhtu just iga päev. Ehitusfirma Merko juht Toomas Annus lubab algul Äripäeva ajakirjanikule intervjuu anda, ütleb, et läheb käib korraks ära ja paneb jope ära, selle asemel aga põgeneb, nagu võib aru saada, siis kuskilt sadama juurest mingist Tallinki hotellist. Proovib esialgu oma Mersusse istuda, aga kui näeb, et ajakirjanik talle järgneb, siis hüppab hoopis taksosse.

No on mees! Ja sellised mehed juhivad Eestis firmasid. Ma ei imesta, et see Merko omadega täiesti perses on. Ja on Annus leidnud omale ka partnerid, Indrek Neivelti ja Olari Taali, kes on samasugused susserdised, võta üks ja viska teist. Tsirkus bartseloonas, ma ütlen. Naera herneks. Ja samas muidugi kurb ka. Tragikoomiline.

P.S. Äripäev võiks oma videod kah Juutuubi üles laadida, sealt on neid parem vaadata ja linkida.

Ekspress edastab valeinfot ja teeb tellimuslugusid

KANGELANE, ARGPÜKS VÕI LIHTSALT JOBU? Ekspressi ajakirjanik Madis Jürgen, väljavõte Õhtulehe veebist.

Kes luges tänast Ekspressi, teab, et üks Luige käskjalgadest, Madis Jürgen nimelt, kirjutab täna jälle Liis Haavelist ja Vello Loidist. Lugesin seda Ekspressi hommikul unesegase peaga ning avastasin, et minu heale tuttavale Sven Sillarile on seal suhu pandud järgmine lause: "Need ullikesed... mis nende nimi ongi - Tähismaad, kes oma blogi peavad - need olid seal kirjutanud, et kui kedagi soovitada, siis kaht advokaati. Ja üks nendest oli Sven Sillar".

Saatsin Svenile meili ja küsisin, et mis värk. Sven vastas, et ta ei ole mitte midagi sarnast öelnud, et ajakirjanik Jürgen olevat tal hoopis palunud nimetada prokuröre, kellest ta lugu peab, ja Sven olevat nimetanud mind ning Jüri Kasesalu. Et siis sedasi paneb Eesti Ekspress inimestele sõnu suhu. Vaene Madis ei suutnud ilmselt alla neelata seda, et kiideti mind, kes ma olin teda ebaobjektiivsete lugude pärast rappinud, ja selline oli siis tema hale kättemaks. Madis, Madis, Madis, sa oled hale mees. Loru. Ma ei peaks isegi Innot appi paluma, et sulle peksa anda, saaksin sellega ise hakkama. Ühe käega, pakun, sealjuures. Või ei, ma võtan selle tagasi, isegi ühel jalal seistes suudaks ma sulle tuupi teha. Sa oled nii vilets mees lihtsalt. Ent hüva.

Nüüd tekib muidugi õigustatud küsimus, et miks Ekspress midagi sellist teeb. Ja järgneb proosaline vastus: nimelt on meieni jõudnud info, et see "õilis" sulerüütel Madis Jürgen, kes agaralt Haavelist ja Loidist lugusid treib, käis mõni aeg tagasi Liisi ema Varje Haaveli sünnipäeval. Madis Jürgen ise jah. Ja millised on Liisi ja tema vanemate suhted, sellest oleme siin kohvikus juba rääkinud. Liisi isa ahistas teda seksuaalselt, kui ta teismeline oli, ja ema üritas seda iga hinna eest salajas hoida. Kui Liis kohtas Vellot, ainsat inimest, kes teda siin elus kaitsnud on, hakkasid vanemad teda armutult taga kiusama, püüdes nurjata kõiki ta plaane ning ettevõtmisi.

Praegugi küsivat Liisi ema Varje Haavel iga natukese aja tagant Liisilt: Kus Eeli on? Kuidas Eelil läheb? Kui mäletate, siis Eeli on see tore vanamees, kellest Ekspressi ajakirjanik Madis Jürgen Ekspressi mitu mitmeleheküljelist lugu kirjutas. Juures suur pilt vanast mehest ning artikli point ses, et Eeli on loll, ei saa mitte millestki mitte midagi aru. Eeli "lollus" seisnes siis ses, et ta kinkis oma varad Liisile. Eeli tegi seda sellepärast, et Liis oli ainus inimene, kes oli talle tükil ajal tähelepanu pööranud, teda millegagi aidanud. Sugulastel oli Eelist suht suva, külas nad temal ei käinud ning nooremaid sugulasi polnud Eeli üldse näinud. Jürgeni lood seisnesid sisuliselt ses, et ta läks Eeli aia taga, passis seal, kuni vana mees supiköögist koju tuli, ning küsis siis talt üleolevalt, et kas ta teab, et ta peab varsti oma majast välja kolima. Vanainimene ei tahtnud Jürgeniga suhelda, aga Jürgen käis peale nagu uni ning tegi vanainimesest pilti ka. Ja lehte pandi nii suur pilt, et ikka kõik saaks aru, kes on see loll, kes mitte millestki aru ei saa.

Mis te arvate, mis juhtub siis, kui selgub, et Eeli polegi loll. Kui selgub, et ta saab väga hästi oma tegudest aru ning suudab neid juhtida? Kui mitme miljonise hagi võiks Eeli Kurg, kes ei ole avaliku elu tegelane, oma au haavamise ning maine kahjustamise eest Eesti Ekspressi vastu esitada? Või arvab Hans H Luik, et vanainimesi võibki karistamatult painata.

Aga olgu, mis me teid piiname. Siin on Eeli Kure 15. 10. 2008 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tehtud statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemused. Sedastatud on järgmist: "Saabudes ekspertiisile osakonda mingeid tervise vaevuseid ei avaldanud. Kogu osakonnas oldud aja jooksul oli igakülgselt õigesti orienteeritud, mõttekäik loogiline, järjepidev, heatujuline, sõbralik. Meeleldi suhtles personali ja kaashaigetega, osales võimlemis-, hingamisharjutuste- ja autogeense treeningu gruppides ja ei paistnud seal millegagi silma. Oli väga täpne, korrektne, distsiplineeritud. Jalutas iseseisvalt haigla territooriumil. Kõikidel teemadel arutelud sujusid sõbralikult, probleemideta".

Eeli Kure psüühilist seisundit hindavad psühhiaatrid järgmiselt: "Uuritav on selge teadvuse juures, igakülgselt õigesti orienteeritud. Kontakt on vaba, sisukohane, jutukas, kaldub mõnikord kõrvale küsimustega seotud teemadest, peatub ebaolulistel pisiasjadel. Vastused küsimustele on asjakohased, mõttekäik üldjoontes loogiline, järjepidev, v. a teatud laialivalguvus, tähelepanu ümberlülitamise raskendatus. Heatujuline, sõbralik, heauskne, inimestesse väga uskuv ja veendunud, et suulised kokkulepped peavad".

"Oma igapäevaelu korraldamisel on kohanenud taval, mis on temale omane ja sobilik. Elektri puudumine, supiköögis söömine, oskamatus oma kinnisvara kasutada, kuid see seostub paljuski tema isiksuse omapäraga ja ei ole kuidagi mingi haigusliku seisundi avalduseks".

Psühhiaatrid on seisukohal, et Eeli Kurel ei esine vaimuhaigust ega nõrgamõistuslikkust, vaid temal on sedastatav kerge kognitiivsete funktsioonide häire, mis on tingitud ealistest muutustest ja hüpertooniast. Samuti leiavad psühhiaatrid, et Eeli Kurg ei vaja eestkostet, et ta oli tehingute tegemise ajal võimeline hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve.

Muide, samale järeldusele, et Eeli Kurg on terve, jõudsid ka arstid Soomes, kus Eeli suvel põgusalt viibis. Soome arstide sõnul on Eeli "rahulik, asjalik, orienteerub hästi ruumis ja ajas. Tema mälu on tema vanuse kohta suurepärane. Ka uue info õppimine ja meelespidamine ei tekita raskusi /.../ Kurg, Eeli poolt räägitud lood on loogilised, loomulikud ja mõistlikud. Mingit psühhootilisust ei ilmnenud /.../ Kurg, Eeli on psüühiliselt ja füüsiliselt terve ning suudab oma igapäevase eluga iseseisvalt hakkama saada. Minu arvamusel ei vaja ta hooldust ega usaldusisikut. Seda kinnitan oma au ja südametunnistuse nimel". Aktile on alla kirjutanud Ene Dellepiane, Soome Arstide Liidu liige.

Seega on Eeli täiesti normaalne vanainimene. Ja Eesti Ekspress tegi ta täiesti ilmaasjata lolliks. Või kas ikka ilmaasjata? Sest see tohutu pauer, mille Ekspress ja Luik on Eeli-asjaga tegelemiseks käivitanud (iga natukese aja tagant, tavaliselt nädal enne Liis Haaveli ja Vello Loidi kohtuistungit) ilmub Ekspressis leheküljesuuruse pildiga lugu, kõigi autoriks Madis Jürgen, viitab minu meelest millelegi enamale. Millelegi kasumlikule, või kuidas?

See sunnib arvama, et tegemist on tellimuslugudega. Kas Liisi vanemad maksavad Jürgenile? Ei tea. Jürgen-poiss võib samas olla ka pelgalt käsutäitja, sest ka Hans H Luik on Armuneemel asuvate kinnistute vastu elavat huvi ilmutanud. Ja nagu räägivad ta alluvuses töötanud ajakirjanikud, olnud Luigel tavaks saata oma ajakirjanikke oma majadest üürnikke välja tõstma.

Pealegi on äärmiselt raske uskuda, et midagi sellist saaks toimuda Ekspressis Luige teadmata. Ainult et ka härra Luik ei osanud ilmselt arvestada võimalusega, et Eeli Kurg võib osutuda psüühiliselt täiesti terveks. Ja mis juhtub siis, kui vana, keda ta oma lehes lollina portreteerida lasi, ongi terve. Sama terve kui Hansu enda 80nene isa, minu isa klassivend Hans Luik.

Olgu, mis on, aga Ekspressi aktsionäridel tuleks igal juhul valvel olla. Sest ega teie seda raha ei näe, mis härra Luik ja tema tentsik Jürgen oma taskusse panevad. Ja arvata võib, et see juhtum pole ainus, kus Ekspressi omanik ja töötajad teevad aktsionäridele selja taga tünga, omale raha. Ja mitte midagi ei toimu sealjuures Luige teadmata. Näiteks sai Ekspressist kinga praegune Kroonika ajakirjanik Paavo Kangur, kes tegi Luige selja taga endale raha. Luigel tekkis selline kahtlus ja Kangur oli läinud. Et siis Luik on kindlasti asjaga kursis, aga teeb näo, nagu ei teaks midagi. Aga te küsige temalt, mis värk on.

P.S. Ahjaa, kel huvi tekkis, siis see teine advokaat, keda ma soovitasin, on Anto Kasak. Ja Sveni soovitan ma endiselt - soojalt.

Rakveres on kõige sõbralikum teenindus Selveris

Väljavõte Delfi veebist.

Delfi vahendab, et Emori andmetel on suurematest kaubanduskeskustest parim teeninduskvaliteet Rimis. Teisel kohal platseerus Selver ning kolmandal Maksimarket.

Meie Innoga oleme suured Rimi fännid, sest Rimi poed on hästi suured ja hästi ilusad ning seal on hästi palju kaupa. Käime sageli Rakvere külje all asuvas vastavatud Põhjakeskuses, kus on ka Rimi Hypermarket. Seal on hästi hea kalalett ja tore kalamüüja, kelle käest ostame värsket lõhet, ning päris mõnus puuviljavalik. Ostame sealt avokaadosid, millest teeme maitsvat guacamolekastet. Teevalik on Rimis üsna nigel ja samuti pole seal saada minu lemmiksinki jamon serranot.

Olemas on see aga Rakvere Selveris, kus on minu meelest kõige sõbralikum teenindus. Singileti müüjatel on alati meeles, et ma ostan jamonit ning nad tervitavad meid rõõmsa naeratusega. Kui viilutet singi üle leti ulatavad, siis soovivad kena päeva. See teeb tuju rõõmsaks. Veel on Selveri pluss see, et sealt saab maitsvaid Intsu talu tomateid, mida mujalt ei saa. Ja siis on Selveris veel väga hea valik tervisetoite ning Santa Maria jalapenosid, salsakastmeid, nachosid, fajita- ja guacamolekastmeid, oeh. Suu hakkas praegu vett jooksma. Ja siis on seal veel väga suur valik oliive, mida ma väga armastan. Erilised lemmikud on Gourmant'i rohelised oliivid.

Maksimarketil pole samas jällegi ka viga, seal on hästi suur alkovalik. Meie lemmikšampanjat Cava's Hill'i saab justnimelt sealt. Ja siis on seal veel hea teevalik. Ja lihaletis on alati saada veiseliha.

Ühesõnaga meie käime igal pool, nii Rimis kui Selveris kui Maksimarketis. Aga kust ostad endale süüa sina, armas kohvikukülaline? Ja mis on sinu arust erinevate kaubanduskeskuste plussid-miinused?

Kohvik soovitab: võimalus teenida 20% aastas

Inno ja Irja kohvik soovitab tuntud ja kiiresti kasvavat ettevõtet, kes on nõus laenama ja maksma korralikku intressi ettevõtte kasvu suunamiseks. Kel soov teenida ca 20% intressi aastas ning võimalus paigutada aastase tähtajaga ca 1 miljon krooni, võiks helistada telefonil 53471712. Intresse makstakse välja iga kuu.

Tegu on rahvusvahelise audiitorfirma poolt konservatiivselt auditeeritud Eesti kapitalil põhineva ettevõttega, millel kliente üle 300 000. Seega tasub uurida lähemalt.

Asjaosalised, Inno ja Irja kohviku külalised, on öelnud, et telefoni teel infot ei jagata ning kes soovib rääkida reaalsest rahapaigutusest, peab firma esindajaga kokku saama. Põhjused, miks raha vaikselt kaasatakse, on seotud Eesti väiksuse ja siin kiiresti leviva kadedusega.

Õnnitlege end, kes kasutavad Firefoxi, sest Internet Exploreriga Inno-Irja kohvikut ei ava

Väljavõte ekraanilt Inno-Irja kohviku saidi avamise käigus Microsofti Internet Exploreriga.

Ja selline pilt tuleb ette lõpuks:

Üks tore algatus: Aita päkapikk tuppa!

Väljavõte SEB panga üleskutsest:

Saadame Teile edasi ühe loo – muinasjutu päris elust. Usutavasti paneb see Teid suhtuma mõnesse igapäevaelus ette tulevasse olukorda tavapärasest teisiti ning annab jõuludele uue, rikkama tähenduse. Head kuulamist!

SEB Heategevusfond toetab laste varjupaikasid ja turvakodusid üle Eesti. Meie soov on pakkuda vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele toredaid üritusi ja arendavaid tegevusi. Tahame, et neil oleks võimalus tunda end võrdväärsetena tavalises peres kasvavate eakaaslastega. Selleks vajamegi Teie abi. Palume Teie abi vanemliku hoolitsuseta laste aitamiseks.

Sõlmige püsikorraldusleping ja toetage varjupaikade lapsi 25 krooniga kuus.

NB! Kõik SEB Heategevusfondile tehtud maksed on teenustasuta ja tulumaksuvabad.

Täname Teid ja soovime kauneid pühi!

Triin Lumi
SEB Heategevusfond
Tegevjuht

Ahti Asmann
SEB
Juhatuse esimees

Väino Kull - Tardo liina tuleb veel üks jobu

Völjavõte Delfi veebist.

Pidin täna naerukrampidesse ärr surema. Tartu tühmimast tühmim linnapea Urmas Kruuse on nimelt võtnud nõuks nimetada abilinnapeaks Väino Kulli, keda nüüd hoogsasti üles kiidab.

Mina mäletan seda Kulli-pässi sest ajast, kui mu isale tagastati Tartus, Võru tänaval maja. Aasta oli siis 94 ning Kulli Väino oli linnapea. Meie majas peremehetses enne selle isale tagastamist Tartu linnavalitsus. Hoovil oli siis veel suur garaaž. Mõni aeg pärast tagastamist korraldasid linnavalitsuse töötajad ses garaažis vägeva lahkumispummelungi ning lasid garaaži õhku.

Isa nõudis seepeale linnavalitsuselt rahalist kompensatsiooni. Väino Kull saatis talle seepeale ülbe kirja, kus teatas, et mingit kompensatsiooni ei saa. Isa, kange sell nagu ta oli, läks oma hea sõbra ja koolivenna, advokaat Hugo Partsi jutule. Advokaat Parts koostas hagi ning asi anti kohtusse. Ja põikles linnavalitsus mis ta põikles, lõpuks tuli tal alla vanduda ning isale 160 000 krooni kompensatsiooni maksta. Kes teab, ehk on ka see üks põhjus, miks Tartu linnavalitsus mind vaenab ning iga natukese aja tagant mingeid ettekirjutusi ja ähvardusi saadab. Kuna isa protsessis nendega ning kes siis julgeb tähtsa Tartu linnavalitsusega protsessida.

Nüüd on siis see jobu, vana koond- ja nüüdne reformierakondlane taas Tartus tagasi. Ja kes teda kiidab? Teine samasugune jobu - Urmas Kruuse. Teil ikka veab hirmsal kombel, armsad tartlased!

Ainult parim on hea

Väljavõte Virumaa Teatajast.

Mulle meeldis eilsest Virumaa Teatajast tsitaat Jakob Westholmilt (sündinud 29.04.1877 Palmse vallas, hilisem Tallinna Westholmi kooli juht): "Ainult kõige parem on piisavalt hea minu poistele."

Iseküsimus on muidugi, mida see parem peab tähendama. Kas mõtlemisvõimet või pähetuupimist. Endise NLiidu traditsioon on pidanud oluliseks pähetuupimist, ja seda jätkab praegune Eesti traditsioon. USA traditsioon näeb ette mõtlemisvõimet. Mina eelistaksin viimast.

Mida ma aga soosin, on mõtlemine, et inimene peab tegelema sellega, milles ta on parim. Ja iga inimene on milleski parim. Samamoodi kehtib turumajanduses David Ricardo seaduspära: igaüks peab tegelema sellega, milles ta on parim, milles tal on eelis, ja siis vahetama kaupa.

Mis on Eestis eelis? Ilmselt inimeste leiutajavõime, intelligents, loovus, keskkonnast mets, metsasaadused, puhas puutumata loodus, vaikus ja rahu, puhas vesi.

Kas säästmine toob kasvu?

Väljavõte Päevalehe veebist.

Allan Kokkota kirjutab Päevalehes, et säästmine on kasulik.

Noo!, ütleks ma selle peale.

Kogu kaasaegne nn kasv tugineb tarbimisele. Säästmine on pigem kahjulik. Ehk Kokkota stiilis, kui sul on jalgratas, ja sa sõidad sellega ise, ning sõidavad lapsed ja lapselapsed, ei teki sealt mingit kasvu. Ehk see pole kasulik, pidada jalgratast mitu inimpõlve.

Kogu senine nn kasulikkus ja kasv põhines tarbimisel.

Praegu on kogu maailm seisus, kus vaadatakse ringi senine poliitika. Võimalik, et tuleb kasutusele Kokkota pakutav säästlik elustiil, mille vastu ma põrmugi ei ole, aga siis tuleb suu kasvust puhtaks pühkida. Misjärel läheb maailma majandus päris pikka langusesse. Nii on, Kokkota, nii on. Pane end valmis! Sinu pakutava stsenaariumi kohaselt tuleb langus pikk ja vaevaline, sest kõik, nagu sa ilmselt ise aru saad, pole nõus rattaga sõitma.

Päeva soovitus: Mart Sõrg Postimehes

Väljavõte Postimehe veebist.

Tänavu suvel Eesti Panga nõukogu kohalt taandunud majandusprofessor Mart Sõrg kirjutab Postimehes, mis ta arvab praegusest olukorrast Eesti majanduses. Päris asjalik jutt. Ühtlasi tunnustab ühistupanga teket.

Mina soovitan investeerida sellesse ühistupanka. Sest finantsturg alustab nullist, ja, nagu öeldakse, kes ees, see mees.

Päeva soovitus: Simpsons by Estonia

Autor: Urmas Salu, 14aastane Tallinna Inglise Kolledži koolipoiss, Youtube'is 2,3 miljonit vaatajat.

Nagu kuus tilka vett

Vasakult: Karl Marx, Friedrich Engels, Vladimir Lenin (Wikipediast), Tarmo Sild, Villu Reiljan, Aivo Pärn (Äripäevast).

Kaitsepolitsei järjekordne pläkk

Väljavõte Delfi veebist.

Olete ilmselt jälginud seda, kuidas Kaitsepolitsei on üht vanainimest, Märt Ringmaad väntsutanud. Pannud ta vangi istuma, süüdistanud teda pommide panemises Lasnamäele.

Nüüd tuleb välja, et vanainimene on puhas poiss, sest süü on enda peale võtnud hoopis üks kriminaal.

Mis sellest järeldada?! Ohh, ma ei või. Mul pole lihtsalt sõnu. Võib ainult ette kujutada Ringmaa nõuet riigi vastu. Seda ei jõuaks kinni maksta ükski kaitsepolitseinik terve eluea jooksul.

Miks suksusalv on parem kui inimese oma

Väljavõte Õhtulehe veebist.

See on üsna loogiline, et hobusesalv on parem kui inimese oma. Sest esiteks on hobune tundlikum, mingit jama ei talu, ühes sigaretisuitsus sisalduv kogus nikotiini pidavat hobuse tapma, teiseks on hobusel hind, mida inimesel pole. Kui hobune sureb, teeb omanik kohe kindlaks, mis tal viga oli. Ja kui saab halba rohtu, siis hoidku ravimifirmad oma piip ja prillid! Sest hobuseomanikud pole mingid paadialused.

Inimesel seevastu hinda pole, talle võib kõiksugu sitta sisse sööta ja peale määrida. Ja keegi ei kobise. Või tal on hind, aga negatiivne. Neid, kes on huvitatud ühe inimese surmast, on palju rohkem kui neid, kes on huvitatud tema ellujäämisest. Niipalju siis inimesest ja hobusest.

Trikke kohtusaalist: prokurör ja TV3 operaator mängisid kokku?

Väljavõte Äripäeva veebist.

Nagu teatab Harju maakohus, Äripäeva vahendusel, olid lindikõneluste lekkimise "taga" prokurör, kes "midagi näppis" ja TV3 operaator, kes "nuppu keeras".

Ei no tore on. Eks see räägib ühte koma teist selle kohtu kohta, mida juhib Helve Särgava.

"No bljääd, siin peaks küll Villule ora perse keerama!"

Või mis?

Mida teha andmekaitse inspektsiooniga?

Väljavõte Päevalehe veebist.

Viimasel ajal on tekkinud rida juhtumeid (Kadri Kiilast puudutavate artiklite eemaldamine, Sirje Kingiseppa puudutavate artiklite eemaldamine), kus andmekaitse inspektsioon on asunud piirama sõnavabadust. Ütleme otse välja, eksole. Ärme keeruta.

See on umbes samalaadne tegu, kui andmekaitse inspektsioon korjaks müügilt ära terve ajalehe tiraaži, kuna seal oli avaldatud mingeid andmeid, mis andmekaitse seaduse järgi ei kuulu justkui avaldamisele. Või see, kelle kohta avaldati midagi, tunneb end puudutatuna.

Kergelt absurdi valdkonda kuulub selline andmekaitse inspektsiooni tegevus nagunii, sest ma ei tea, et Kadri Kiilast ja Sirje Kingissepa "andmeid" avaldanud väljaandeid oleks hakatud kokku korjama raamatukogudest ja inimeste kodudest. Veebist nende andmete eemaldamine on samaväärne tegu.

Mulle kohati tundub, ja ma arvan, et ma pole ainus, kes nii arvab, et andmekaitse inspektsioon tegeleb jamaga. Või õigemini selle ametkonna ametnikud. Ilmselt siis kartuses oma tööst ilma jääda, sest halastamatu "krokodill" on asunud järama paljusid ametkondi, mitte ainult laste koolilõunaid.

Ma olen lugenud seda isikuandmete kaitse seadust nii- ja naapidi, ja lugenud ka vastavat tausta, miks seda seadust üldse vaja on (selleks, et kaitsta kodanikku liigse jälgimise eest), ja mulle tundub, et siin lastakse küll kahuriga kurge. Andmekaitse inspektsioon tegelgu pigem nendega, kes analüüsivad ja kasutavad massiliselt ära inimeste andmeid selleks, et nende tegevust kontrollida. Ja see puudutab suuri, mahukaid andmebaase omavaid asutusi, nagu riigiasutused, pangad, kaubandus- ja telekomifirmad. Kes korjavad jälgi iga sammu kohta. Ja siis kasutavad neid andmeid oma äranägemise järgi, paljudel juhtudel ka müüvad neid.

Loomulikult, kõik on info. Aga infol ja infol võiks vahet teha. Vastasel korral ei ilmu ühel päeval enam ükski ajaleht. Sest kõik, millest seal kirjutatakse, on nö kaitse all.

Aga ajakirjandus võiks tunda lähemat huvi selle "inspektsiooni" vastu, et mis värk seal käib, näiteks on nad enda kohta avaldanud 2007. aasta kohta sellised andmed:


Nagu nähtub, moodustavad direktori sissetulekust kolmandiku igasugu muud tasud. Osakonna juhatajate puhul moodustavad need "muud tasud" pea poole sissetulekust. Las laovad lagedale, mis need "muud tasud" on, mille eest. Ja ruttu. Olgu olla.

Viisitamm, ära mölise, astu tagasi!

Väljavõte Delfi veebist.

Prokuratuuri poolt korruptsioonis kahtlustatavaks kuulutatud Pärnu linnapea Mart Viisitamm vaidleb vastu ja õigustab ennast. Aga mina ütlen: ära mölise, Viisitamm, astu tagasi!

Kuidas sa saad oma tööd teha, kui oled kahtlustatav. Kuidas sa saad linnakodanike huve esindada.

Kui oled aus mees, nagu ise väidad, siis on sul sellest sammust ainult võita.

Burkhardt viitab jälle reformierakondlikule altkäemaksule

Väljavõte Päevalehe veebist.

Eesti Raudtee erastamisjärgse omanikfirma esindaja, ameeriklane Edward Burkhardt viitab taas Päevalehele antud intervjuus poliitilisele korruptsioonile seoses raudteega. „Tajusime ebakompetentsust, poliitilist mõjutamist ja korruptsiooni igal sammul. Olen teadlik, et tolleaegse valitsuse võtmekujud on Eestis endiselt pukis,” ütles ta.

Meeldetuletuseks, see oli asjaolu, et Reformierakond küsis raudtee riigile tagasiostu otsuse eest miljon-poolteist eurot altkäemaksu. Ja ilmselt raha liikus, sest Reformierakond, mis muidu toetab õhukest riiki ja seda, et riik pole hea omanik, jäi ühtäkki üllatuslikult raudtee tagasiostuga nõusse.

Burkhardt oli vihane just seetõttu, et positiivse otsuse eest nõuti raha.

Ja mind ikka endiselt huvitab, miks Kapo ei tegele selliste suurejooneliste korruptsioonitehingutega, kus üksikud poliitikud parseldavad maha tervet riiki? Mis värk käib, ausõna, täiesti arusaamatu juba. Kõik info kandiku peal ette kantud, tunnistajad olemas. Miks midagi ei tehta?! Uurida tasuks juba puhtalt altkäemaksu küsimuse fakti. Ka see on kuritegu.

Või on Kapo poliitiliselt nii mõjutatav, et pukis olijaid ei saa uurida. Saab vaid neid, kes pukis pole. Aga milleks Eesti riigile selline Kapo. See on siis ju mingi kuramuse prostituut, poliitiline politsei, Gestapo, NKVD, mitte kaitsepolitsei. Ja selle mõttetu asutuse võiks üldse laiali saata.

Oudekki Loonelt asjalik arvamus

Väljavõte Päevalehe veebist.

Poliitikateaduste doktorant Oudekki Loone kirjutab üleeilses Päevalehes asjalikult, et loodetavasti "alanud sajandit iseloomustavad suured informeeritud üksikisikute hulgad, sest tehnilised vahendid selleks on olemas".

See on väga huvitav seisukoht ja seda oleks võinud paremini välja tuua ning arendada, ma mõtlen just ajalehes. Loone on püüdnud kogu maailma valu ühte artiklisse panna, mis tavaliselt iseloomustab algajaid kirjutajaid. Sellega seoses on pärast lugemist selline tunne, et ei saa aru, mida on täpselt öelda tahetud. Ja ega teadlasel ilmselt polegi väga kerge oma laialdasi teadmisi ühte väiksesse artiklisse panna, eristada nii laialdasel määral olulist ebaolulisest. Seda ülikoolis ei õpetata ka.

Pealkiri on ka igav, mis annab aimu järjekordsest igavast nutulaulust.

Ja välismaalt Eesti hariduspoliitika kritiseerimine pole ka kuigi veenev. Eriti kui rääkida sellest, et kvaliteet pole oluline. Tekib küsimus, miks siis on vaja endal Bolognas õppida, kui poliitikateadustega saab tegeleda ka Tartus. Selle oleks pidanud selles lood lahti seletama.

Paistab tõesti, et erakorralised valimised tulekul

Väljavõte Äripäeva veebist.

Kas pole huvitav aeg: kõik siunavad kõiki. Ma mõtlen siinkohal poliitikuid. Et ajal, kus peaks just rohkem kokku hoidma ja püüdma leida Eestile paremaid lahendusi, kus on veel käimas EV 90. juubeliaasta, on asutud tigedalt teineteist tümitama. Käib päris kõva madistamine juba, nagu uudistest näha. Ja seda tükk aega enne ametlikke valimistähtaegu.

Ja põhjust ehk polegi vaja kaugelt otsida: enne veel, kui järg jõuab suviste Europarlamendi ja sügiseste KOV valimisteni, võivad tulla erakorralised Riigikogu valimised, millele on juba siin-seal viidatud. Ilmselt seekord lihtsa valitsusremondiga ei piirduta, kuna nii IRL kui Kesk tahavad Reformile ära teha. Ja neil kummalgi on selleks praegu šansid, mida võibolla hiljem enam kunagi ei tule.

Ja siis pole vaja imestada, miks Reform on asunud juba kirjastama oma valimispropaganda väljaannet Eesti Teataja. Sest valimised on ukse ees.

Miks? Esiteks seepärast, et paljud pole valitsusjuhiga rahul. Siis on ettevõtjad praegusest valitsusest distantseerunud. Ja valitsusel endal on üha raskel tulla toime lubadustega, mistõttu rahvas ei usalda valitsust. Ja kehva usaldusega on raske edasi minna.

Krister Parisest võiks teha ka mõne tõsisema pildi

Väljavõte ETV ekraanilt.

Eile oli natuke naljakas AK uudistest vaadata, kuidas Krister Parisel oli Vene õigeusu kiriku juhi matuste teemal kõneldes lai naeratus näol.

Üks põnev tagasiside, kuidas riigiametnikud jõulupeo kulusid varjavad

Saabus selline tagasiside:

Peagi tulemas jõulupeod ja riigiametid hoiavad omasõnade järgi sellelt kokku. Tühjagi, riigiametnikud peene nipi välja mõelnud kuidas maksumaksja kulul juua.

Majutus- ja söögiasutused ei esitagi arvet jõulupeo eest, arve esitatakse konverentsiteenuse eest. Et nagu oleks mingi tähtis koosviibimine olnud. Kõik ok ju.

Üks endine Kaitseministeeriumi kantsler kasutas seda nippi oma joomaarvete tasumiseks. Härrale meeldis restoran Italgo, noh see, mis Pärnu maanteel politseimaja ja draamateatri lähedal. Mees tellis seal iga õhtu ühe kena prae ja jõi peale Hennesy või Larseni konjakit, noh pudel või kaks kulus õhtul ära. Kantslerihärra polnud ka kitsi, tegi sõpradele-joomakaaslastele välja. Ainult, et arve läks ministeeriumisse.

Egas siis igapäevaselt arveldatud, restoran Italgo esitas arve kuus korra Kaitseministeeriumile. Arvel polnud muidugi mingeid kalleid jooke - asutus osutas konverentsiteenust. See süsteem toimib siiani.

Inno:
Kel veel infot sellise asja kohta, andke aga julgesti teada! Ametnikud võivad olla vägagi nutikad. Ja miks ei peaks, nemad ei vastuta millegi eest, vastutus langeb poliitikutele.

Päeva soovitus: Ülo Ennuste majandusartiklid

Väljavõte Ülo Ennuste kodukalt.

Keda huvitab praegusel heitlikul ajal majandusjutt, näiteks miks ja millal tuleb euro ja mis saab üldse Eesti majandusest, neile soovitan Ülo Ennuste majandusartikleid. Ta suudab ka keerulistest asjadest kirjutada lihtsas, arusaadavas, haaravas vormis.

Oleksin isegi nõus Angela Aakiga seksima

Väljavõte Publiku veebist.

Irja näitas mulle täna Koonikast endise mehe, tuntud kitarristi Andres Aaki, praeguse naise Angela Aaki pilti ja küsis, kas ma oleksin nõus temaga seksima.

Ma vaatasin seda pilti, ja no midagi pole öelda, täitsa kobe. Ütlesin, et oleksin küll, kui mul sobivat kaasat pole ja ma temaga sobiks. Miks mitte. Siis ma võiks ta isegi naiseks võtta.

Mis on muidugist homomeestele teatud väljakutse: teha end naiseks. Ei pea piirduma enam anaal- ja oraalseksiga, vaid saab muid asju ka proovida. Ma ei tea, muidugi, kuidas kirikumehed sellele vaatavad, kas Angelat näiteks kirikusse mängima lastaks. Aga ma kujutan ette, et jumalal küll selle vastu midagi pole, kui mees, kes end naisena tunneb, laseb endale vastavad elundid tekitada. Kui see aitab vähendada pingeid ja stressi, võibolla oleks see selle nn homohaiguse puhul isegi ravi: sooline ümberlõikamine. Ning kui on vähem pingeid, siis on elu märksa parem.

Läbi huumoriprisma, võibolla aitab see ka näiteks pedofiile, kellest paljud on mehed, kui nad sooliselt ümber lõigata. Ma kujutan ette, et Joel Steinfeldt ja Toomas H. Liiv (Meola) oleks päris racy'd tibid.

Rocca al Mare kooli kohta taustainfot veebist

Väljavõte Planet Foorumitest.

Tamjärve koolina tuntud Rocca al Mare kooli kohta leiab infot Planet Foorumitest, kus on kirjas sellised asjad (2004. aasta seisuga):

*Mina ise käin Rocca al Mare-s selle avamisest saati, üpris hia kool, ainult et mõned õpsid käivad pinda, näiteks Marek (geograafia õps)jne..

Parim õpetaja on mihkel(loodusõpetus), sest ta on väga lahke, ei tee midagi kui sa ta tunnis lollitad ja ta on üldse väga leebe.

Jaak Aus (inimese õpetus) on ka täitsa normaalne õpetaja, aga ta kipub moraali lugema.

*hmm... mina arvan, et pole erilist mõtet sinna minna. igast koolist saab ju sama hariduse pmst. maksab miskit 20 k aastas?. suht ilus on küll jah, kool ise ja ümbrus. koolikell on ka lahe - muusika. ise käin GAG'is ning päris tore on seal. ise ei läheks RAM'i.

*Käin ka seal koolis. noh ega midagi viga polekski kui seda pappalardot poleks. Kool nagu kool ikka.
ja muideks väga paljud ploorumi kasutajad on sealt koolist veel

*mina kah mehed, mina kaa ju

muusika imho suxib koolikellas
pappalardio suxib
siis sööklamutt reet on in
kui keegi turvale kallale läheks, siis oleks kah imho suht fun
eeee. mõlemad jaagud ownivad
mihkel ownib
marek kah hea õps


*Ma h4xx0rdasin su loetelu veidi:

muusika imho suxib
pappalardo suxib
sööklamutt reedast ei tea ma midagi
turvamees Vello Park on lahe (Muideks, ta on kuskil ENE's EE's või ENEKE'ses ka ära märgitud. Tegi antarktikas midagi)
jaak aus on homo
mihkel suxib
marek on kah hea õps

*kuulge ma täiendan midagi veel:
muusika imho suxib
pappalardo suxib
sööklamutt see uus on v2rdi
turvamees Vello Parkist tean seda et ta aitas mu jopet otsida.
jaak aus on homo
mihkel suxib (eriti suxib ja ta oli ka vist homski:/)
marek on hea õps aga kakise iseloomuga. mis ongi ägee.
jaak uudmäe ratsutab pisikeste lastega.
muusika on seal kellas ikka väga mööda.

*no ma ka siis sealt
pappalardo-noor tussu
muusika- sitasitikas
söögimutid-die
marek - OMG!
jaak aus - homo
jaak- käperdab väikseid lapsi.

*Arrr.. Kolmas aasta läheb siis kui ma ei eksi nüüd.

-Muusikat võiks ju vahetada noh ><>
-Marek on mulle väga vastumeelt. Väga.
-Miku... Järgmine periood 10 tundi nädalas. Aww. Nummi.
-Uus musaõps on kuidagi väga... Tunniteemast kinni pidav. No ei mäleta, et vana nii kiindunud sellesse oli. Ta eelistas vist ikka laulmist rohkem.
-Punapäine söögitädi suxxib :(
+Kooliarvutitest on reit Blokitud.
+Tõsiselt ilus ja mugav ümbrus. No vana kool oli ikka väga tuhm ja kalk praeguse kõrval (VHK).
+Toit on hea tegelikult. Ma lihtsalt olen väga valiv ^^
+Enamus õpetajaid on talutavad. Kaks tükki on kellega läbi ei saa.

*Te tahate ikka öelda Jaak Aus ehk Homer Simpson eks?
Aga mis puutub kooli, siis enam tõesti ei kujuta end kusagile mujale käima. Välimuse ja asukoha poolest, s.o. Aga paar aastat tagasi ma kuulsin, kuidas meie kooli vilistlasi tööpakkujate juures vastu võeti. Ja ütleme nii,et see just positiivne polnud. Kes teab, võib-olla enam pole nii.
Kategooriline lemmikõpetaja on/oli Tõnu. Kuigi mul temaga tundi ei olnud
Üks asendustund oli, siis me ka ei õppinud, vaid rääkisime koolist ja koolivormist ja kooli poliitikast etc. Midagi täpsemalt ma enda suureks kurvastuseks ei mäleta.
Marek ju ütles, et mingi turvamees koolitab mingeid alpiniste ju. Minu arust see oli nii. Marek ise on.. *köhatab* hea, aga ajuvaba. Söökla'tädidest' ärme parem räägigi.

Kolmapäev oli muidu mõnus. 8.15 algus: matemaatika arvestus, saksa keel ja siis kolm kodundust. Millega saime valmis poole kaheteistkümne paiku.

Miku on kogu kooli hulgas väga populaarne. Kõik kogu aeg hüüavad kui ta koridoris mööda läheb: "Miku! Miku! Tere Miku!" Miku siis lihtsalt saadab teele paar oma 'hävitavat' pilku või üldse eirab. How DARE he!?
?Koolivorm of course :/

*Oi ei! Ja kõik on enam-jaolt Casus Belli süü ju. Nemad avaldasid 'nagu kaks tilka vett'. Mis on täiesti tõsi kah.

(Teadmatutele: Casus Belli on meie kooli ajaleht. Mis käib 1-2 aastat ja jõuab järgmine nädal oma 5. numbri juurde)

*Käin ka algusest saati...
Jaak selles mõttes hea, et natuke organiseerib ka koolis midagi.
Olavi on suht mõttetu mees.
Kahju et Tõnu ära läks, oli väga paljude lemmik ja väga heade teadmistega, õnneks ei jää uus füsa õps Tanel just palju talle alla.
Marek teeb asja hästi selgeks, kui kannatad välja.
Heigo (ajaloo õps) on täiesti vastupidine Kätile minu arust... Praegu on ajalooga minu jaoks väga raske, Käti suutis mulle asja paremini selgeks teha ja küsis töös kudagi minu jaoks rohkem vajalikke asju.
Kahju et selle söömisega nii jäeti, mugav küll aga need järjekorrad käivad vahest pinda. Toimkond pole ka just eelmisest palju parem.
Reet pidavat väga jube olema (õnneks mul temaga ainult üks asendustund olnud).

*reet ei pea ossidele vastu. muidu saab õpitud küll

väääga positiivne on see jõulunädal mis praegu käib. kogu allkirju ja löö tantsu.. midagi ei pea õppima noh

Mis seal RAMkoolis siis juhtus?

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Mis juhtus RAMkoolis, selles rikaste ja ilusate oaasis, kus 17aastane 11. klassi õpilane enesetapu sooritas?

Enesetappudest võiks ikka olla lubatud rääkida. Ja mis jutt see on, et vanemad ei luba rääkida?! Võibolla nemad just on asjaga seotud ja püüavad end puhtaks pesta. Tegemist ju peaaegu täisealise noormehega.

Ja kooli diretor Rein Rebane on muidugi naljanumber, endine 7. keska tööõpetuse õpetaja, kes oma õpilasi väiksemagi korrarikkumise eest kraedpidi nagisse riputas.

Kas tulekul erakorralised valimised?

Väljavõte Päevalehe veebist.

Sirbi toimetaja Kaarel Tarand spekuleerib Päevalehes, et tulekul on erakorralised valimised.

Mis siis justkui tähendaks, et tuleval aastal on kavas lausa kolmed valimised: nii Riigikogu (erakorralised) kui kohalike omavalitsuste ja Europarlamendi valimised. Täielik jackpot siis ühel aastal.

Tundub, et poliitikud toetavad neid valimisi. Ja ootavad. Ning tundub, et ka rahvas ootab Ansipi väljavahetamist. Mis tähendab, et siis see ka juhtub. Huvitavad ajad.

Hea uudis: rootslased päästsid Balti majandused

Väljavõte Delfi veebist.

Nagu kirjutab Delfi, viitega Läti majanduslehele Biznes i Baltija, loobus IMF Läti lati devalveerimise nõudest peale kohtumist Rootsi valitsuse esindajatega, kes lubasid Rootsi poolt süstida Läti majandusse 2 miljardit eurot.

Mis tähendaks justkui, et Rootsi päästis Balti riikide, muu hulgas ka Eesti majanduse. Rootslased võtsid vastutuse, mille eest peaks neile tänulik olema. See on ilmselt osa Rootsi valitsuse poolt sealsetele pankadele eraldatud abipakestist, mis peaks siis välistama Balti majanduste suurema kukkumise. Mille taga on rootslaste hirm, et kui kukuvad Balti majandused, kukuvad ka Rootsi pangad, ning ühes sellega ka kannatab Rootsi majandus.

Tõenäoliselt siis Läti lati kardetud devalveerimist ei tule ja ei tule ka Eesti krooni devalveerimist. Mis on VÄGA HEA UUDIS.

Ilves teeb Macile reklaami!

Väljavõte president Toomas Hendrik Ilvese ettekandest Youtube'is.

Paistab, et Ilves on päris hästi arvutialaselt varustatud. Tal on paistav olevat tutikas kaasaskantav MacBook või siis Pro ning siis veel Kadrioru kontoris laua peal iMac. Mingid lisakõlarid paistavad ka olevat.

Täitsa huvitav oleks teada, mis Maci-alast varustust veel presidendil on?! Kas tal on kontoris ja kodus wifi-võrk või kasutab kaablit? Ja kui on võrk, siis millist seadet kasutab, kas ka Maci oma? Kas ta kasutab väliseid kõvakettaid või hoiab oma pilte ja dokumente serverites?

Ja millist tarkvara ta kasutab? Kas MS Office, või Apple'i enda iWork tarkvara või hoopis OpenOffice varianti?

Päeva soovitus: president Ilvese ettekanne juutuubis

Minu meelest väga kõva sõna! Peast (vähemalt jäi selline mulje) ja oma sõnadega, ladusalt räägitud. Tubli, Tom! Hakkab tulema!

Sõdurifoorum on erootiline sait?

Väljavõte sõdurifoorumi kodukalt.

Sodur.com saidi sõdurifoorumis on üleval terve rida suht karme pilte.

Tuli selline vihje:

Sõdurifoorumis (www.sodur.com) on üleval väga radikaalset fotomaterjali (rubriik "tule vormi kandma, saad seksi"). Tegemist on ilmselt ühe avangardsema ametliku kodulehega Eestis ;) Moderaatorid hoiavad neid pilte juba mitu head päeva.

Mida kõike huvitavat ei leia ametlikelt saitidelt. Mingi uurimuse järgi, mis kunagi tehti, kasutavad ametnikud internetti valdavalt porno vaatamiseks ja tõmbamiseks.

Selline on sodur.com avaleht:

Pildikesi politseiriigist: Kapo peksab opositsiooni

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Vaatleja Tiina Tamman kirjutab, nüüd juba Londonist, et britid on mures politseiriigi ilmingute pärast. Kus politsei peksab opositsiooni.

Eestis on politseiriik juba pikemat aega toiminud. Selle üheks eredaks väljundiks oli Lihula mälestussamba kõrvaldamine, siis pronkssõduri eemaldamine. Kus politsei on saanud end nö näidata. Siis poliitiliste vastaste, Rahvaliidu ja Keskerakonna liikmete vahistamised, kuigi samalaadsete asjadega on vahele jäänud ka valitsuse juhtivpartei Reformierakonna esindajad.

Huvitavad ajad igatahes, eks näis, mis edasi saab, kuhu see asi lõpuks välja jõuab. Ajakirjandus igatahes laulab sellele politseiriigile kiidulaulu kaasa. Eks see kestab niikaua, kuni ise kannatada saab. Aga siis võib olla juba hilja reageerida.

Savisaar pole ise ka puhas poiss. Tema oli see, kes džinni pudelist välja aitas, ja seda liini jätkas Juhan "kovd majja" Pavts, kes siis imiku koos pesuveega lõplikult välja viskas. Võimule tuli hoopis kolmas, Reformierakond, kes nüüd teiste loodud keskkonda naudib.