Üks põnev tagasiside seksuaalse integriteedi kohta ja meie kommentaar

Saabus selline tagasiside:

Ma näen, et prostitutsiooni teema kommentaarides pritsivad konservatiivsed naised taas sapiseid märkusi Irja kohta, kes esindab seksuaalselt vabameelsemat naist. Teda ikka sõimatakse tema seksuaalse käitumise pärast nii, et maa must. Mis paneb mind mõtlema seksuaalse integriteedi teema peale üldse.

Mulle tundub, et see "no sex before marriage" ideaal on ikka täiega aegunud ja täiesti ülekohtune etalon, arvestades et ürgset sugutungi ei saa kuidagi alla suruda. Ehk on aeg ümber mõelda see, mida seksuaalne terviklikkus üldse tähendab. Puritanism on sisuliselt tupiktee, see ei anna muid võimalusi, kui masohhism (reeglitest absolutistlik kinnipidamine) või silmakirjalikkus (reeglite salaja rikkumine).

Ehk võiks uus seksuaalne moraalsus tähendada rohkem läbinähtavust oma ihade ja soovide koha pealt? Olen alati arvanud, et kõik, mida inimesed teevad lõbu nimel, on okei, senikaua kuni keegi ei kannata. Kindlasti loeb ka see, et oled aus. Kui ikka orgasmi ei saa, siis pole mõtet orgasmi feikida ja tuleks otsida seksuaalselt sobiv partner. Leian, et seksuaalsuse teemal ei tasuks püüda iga hinna eest olla puhas või vältida süüd. Põhiline on olla õnnelik. Naine, kes on oma mehega õnnelik, ei vaja mingeid kõrvalsuhteid. Ehk peaksid kõik naised, kel tahtmine kõrvalt võtta, olema ausamad ja endale tunnistama, et nad ei ole oma suhtega rahul ja et nad ei sobi oma meestega?

Viimaks: kust on pärit arusaam, et naistele peaks meeldida vähem seksida, kui meestele? Kas see peab ikka nii olema? Pigem peaksid omavahel sobivatele inimestele meeldima just samal määral seksida. Ehk siis, kõrgema sugutungiga mehele sobib sama kõrge sugutungiga naine. Või ongi ehk tõestatud, et meestel ongi keskmiselt kõrgem sugutung vms? Natuke kahtlane olukord, et naiste ja meeste vajadused ei ühti.

Inno kommentaar:
absoluutselt nõus!

Veidi värskemat inffi Reformi tegemiste kohta: Rein-poiss tegutseb jälle

Üks väegade tubli linnapea

Väljavõte Delfi veebist.

Nagu kirjutab Delfi, viitega Päevalehele, ei loobu Pärnu linnapea Mart Viisitamm oma kohast isegi siis, kui talle süüdistus esitatakse. Vat kui tubli. Veel tublim oleks ta siis, kui ta ei loobuks linnapea kohast isegi siis, kui ta vangi pannakse. See oleks juba tase!

Õhk turult välja- kas see on kriis?

Väljavõte Äripäeva veebist.

Turumajandust on aegade hämarusest iseloomustanud tsüklilisus. Või turgu üldse. Ja pole vahet, kas see on Tartu turg või rahvusvaheline valuutaturg. Kord on hinnad all, siis jälle üleval, kõik sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Ja vahetevahel on turul paanika, siis, kui paljud tahavad midagi korraga osta, või müüa. Ja siis vastavalt kas hind tõuseb kiiresti, ja langeb.

Samuti on turule iseloomulik, et kui hinnad hakkavad mingis ühes suunas liikuma, siis arvatakse, et nii see jääbki. Selline kummaline asi, eksole. Et kui õuna hind pidevalt kerkib, näiteks 3 krooni pealt kilo 30 krooni peale, siis arvatakse, et varsti on õuna kilo hind 100 krooni. Huvitav, eksole. Kuigi keegi ei maksa õunakilo eest 100 krooni. Ja juhtub see, et kui õunakilo hind kerkib 35 krooni peale, saavad juba paljud aru, et kuramus, midagi on valesti, ja tahavad oma odavalt soetatud õuntest kiiresti lahti saada. Ja kui neid müüjaid on korraga palju, langeb õunakilo hind kiiresti, näiteks 1 krooni peale. Esimesed müüjad saavad priske kasumi, osa saab oma raha tagasi ja valdav enamus võtab sisse suure kahju. Ja siis arvatakse jälle, et varsti ei maksa õunakilo midagi, et õunakilo hind langeb 5 sendi peale, ja keegi enam kunagi ei taha õunu osta. Ja jälle, kui aru saadakse, et kuramus, õunu tahetakse ikka süüa ja nii madalale see hind ka langeda ei saa, siis hakatakse jälle õunu ostma.

Ilmselt mängib siin rolli inimese psüühika. Inimene pole küll teab mis karjaloom, aga käitub nagu kari. Et kui mingi kriitiline mass ees tormama hakkab, siis jooksevad kõik teised igaks juhuks kaasa, endale aru andmata, miks ja kuidas. Ja huvitav on see, et joostakse kaasa isegi siis, kui teatakse, et see pole päris õige asi. Mis võib teatud juhtudel olla hukatuslik. Kuigi räägitakse, et kari kaitseb, nii see siiski pole. Paradoksaalsel kombel on karjas kõige lihtsam hukka saada. Ellu jääb see, kes kinos tulekahju märgates ruttu esimesena saalist lahkub. Sest kui kari ärkab, litsub ta end vastu kitsast ukseava sodiks. Ilmselt on loodus andnud selle omaduse loomadele kaasa juhtudeks, kui populatsioon kasvab suureks. Siis hävitab üleliigne mass end ära ja nutikas vähemus jääb alles. Ka inimene pole mingi erand. Kuigi inimene on tänu oma mõistusele loonud puhvreid, et suuremat paanikat ja kaost, karjana vastu seina jooksmist ära hoida, libiseb aeg-ajalt olukord käest. Näiteks sõjad on hea näide sellisest populatsiooni vähendamisest. Samas kasutab seda kaasajooksmise soovi ära moetööstus. Kus inimesed lasevad omale panna kunstrindu isegi siis, kui teavad, et see tervisele hästi ei mõju. Kuna need on nö moes. Mis tähendab, et suur osa massist jookseb selles suunas. Ennast lõigutakse, torgitakse, pitsitatakse, piinatakse, kõike seda selle nimel, et sarnaneda mingi kriitilise massiga, kes samuti teeb. Lolluste tegemist põhjendatakse sellega, et kõik teevad nii. Ja inimene ütleb veel, et on mõistusega olend! Ja kui tähele panete, käitub mood samuti nagu turg: kord on alt laienevad püksid maru kallid, nii et vähesed jaksavad neid osta, siis aga nii odavad, et need on igal paadialusel jalas. Ja olukorras, kus arvatakse, et varsti on moes alt päris laiad püksid, nagu seelikud, lähevad moodi hoopis väga kitsad püksid.

Üks huvitav tagasiside prostitutsiooni kohta ja meie kommentaar

Saabus selline tagasiside:

Inno-Irja, teie viimase aja sissekanded teemal prostitutsioon ja litsakus on väga põnevad. Muidugi nii mõnedki tegelased lähvad kohe leili ja sõimavad Irjat hooraks, litsiks, prostiks, lõbulinnuks, saamata üldse aru, milles point on. See on väga õige point Irjal, et kui naisel oleks valida mõne sita töö vahel ja lõbunaisena elatise teenimise vahel, siis tundub ahvatlevam just see alternatiiv, millega rohkem teenib. Eriti, kui naine armastab seksida.

Mis mind huvitab, on see, et mida arvavad konservatiivsed naised, kes Irjat ei salli sellisest dilemmast. Kujutagu nad ette, et nad peavad kuidagi teenima elatist. Kahjuks on olukord sedavõrd kurb, et ainsad „legitiimsed“ töökohad, mida nad suudaksid saada, on sitad orjapalgaga lihttööd, ehk siis need samused „paskaduunit“, kui kasutada seda soomekeelset väljendit. Ainus alternatiiv teenida elamisväärset sissetulekut tundub olevat prostitutsioon. Millise valiku teeksid nemad sellises meeleheitlikus olukorras ja miks? Ja kui nad tõesti teeniksid pigem miinimumpalka mingi paskaduuniga, siis miks see on väärikam, kui oma keha müümine?

Olen teiega nõus, et sotsiaalsete probleemide puhul peab vaatlema põhjusi, mitte tagajärgi. Paljud arvavad, et prostitutsiooni puhul ei aita muu, kui seksiostu kriminaliseerimine. Probleemi tegelik olemus on keerulisem. Seksi ostmine tundub olevat mõistlik ühiskonnas, kus me juba niigi nõuame igasuguste teenuste eest tasu.

Kahjuks me elame ühiskonnas, kus enamik töid, mida vaja teha ühiskonna ülal hoidmiseks, on nii põrgulikult ebameeldivad, et keegi ei teekski neid, kui poleks vaja iga kuu üüri ja toidu eest maksta. Kui me suudaksime luua utoopilise ühiskonna, kus kõik tööd on nii meeldivad, et me võiks neid vabatahtlikult teha ilma igasuguse majandusliku sunduseta, siis ei peaks keegi ka seksi eest tasu nõudma. Kahjuks on me ühiskond juba olemuselt prostituudilik: pole muud valikut, kui nõuda tasu teenuste eest, mida me võiks inimestele, kellest me hoolime, ka jumalamuidu pakkuda.

Siis on veel institutsioon nimega abielu, mis on sama orjastav, kui palgatöö. Jagan te seisukohta, et enamik abielusid on õnnetud, sest ollakse vale inimesega koos. Kahjuks on õnnetuid abielusid niisama palju, kui ebameeldivaid töid. Kus pidevalt on mingid tülid, nääklemised, sitad kompromissid jm pask. Ja nii tundubki naistele, et mehed on sead ja meestele, et naised on ussid. Paljud meist üldse usuvad, et tõelist armastust on üldse võimalik kogeda? Pigem arvatakse, et abieludes peabki olema masendavaid mõõnaperioode. Mis ühel õnnetul abielumehel tihti muud üle jääb, kui osta seksi? Seksuaalne vabameelsus tundub olevat kui hädaabinõu olukorras, kus pole veel sobivat kaaslast leitud ja püsivad kahtlused, kas teise leiadki.

Lühidalt kokkuvõttes on point selles, et prostitutsioon jääb püsima meie ühiskonnas senikaua, kuni me ühiskond on üldjoontes õnnetu. Parema ühiskonna loomine on äärmiselt raske ja võtab kaua aega. Kuid on selge, et igasugused keelustamised meid parema ühiskonna poole rutem ei aita.

Inno komentaar:
Mulle tundub, et prostitutsiooni (pean siin silmas eelkõige naise õigust otsustada) vastu, niimoodi lambist, laias plaanis, on sellised kibestunud naised, kes oma meest vägisi kinni hoiavad ja kes kardavad, et kui mehel silma peal ei hoia, siis käib ainult lõbumajas või külastab armukesi. Et mees on nagu rahamasin, kelle funktsioon siin ilmas on tööl käia ja kõik teenitu koju naise kätte tuua. Ja paradoks ongi selles, et mida kibestunum on naine, seda suurem on tema abikaasa soov lõbumaja külastada. Sest kes tahab ikka seksida kodus tigeda fuuriaga, kes sind pudrunuiaga taga ajab ja kamandab. Vahel tahaks ju mõne lahke sõna ka kuulda mõne naise suust.

Ja siis on prostitutsiooni vastu sellised mehed-memmepojud, kes näevad oma funktsiooni neile kibestunud naistele ilusate lugulaulukeste laulmises. Kes siis on leidnud mingi viisi oma keha piitsutamiseks ja loomulike vajaduste allasurumiseks. Igast tegelasi on ju. Näiteks ühes telesaates oli kunagi üks noormees, kes hoidis mingi 7 minutit vee all hinge kinni. Mõned näljutavad ennast nädalate kaupa. Võimalik on ka kusemata ja sittumata hakkama saada, ma arvan. Või püstitada mingeid muid kehalisi tippmarke. Kui ikka kõvasti TAHTA. Ennast selleks sundida. Ka seksitahet on võimalik alla suruda. Kasvõi näiteks raske füüsilise tööga, mille tulemusel oled õhtuks nii läbi, et ei jaksa lillegi liigutada.

Ega sellistega ongi raske vaielda, sest nad on oma valikud teinud ja on oma elu või mingite põhimõtete vangid. Ja sealt nad välja ei pääse. Olgu muld neile armuline. Ja las sõimavad, kui see neile rahuldust pakub. Ega neid nagunii keegi ei usu. Kes ikka usub mingit kibestunud tädi. Või nurga tagant rusikat viibutavat memmepoju. Nad on ikkagi naljanumbrid, ise muidugi arvavad, et hästi targad ja tegijad.

Mis mind eelkõige muretsema paneb, on pealekasvav põlvkond. Et nemad sama reha peale ei astuks. Sest rehasid on terve maa täis külvatud. Ja peab olema paras akrobaat, et seal vahel toime tulla.

Buffett ostab, osta sina ka!

Väljavõte Äripäeva veebist.

Ma ei pannud seda uudist tähelegi. Buffett teatas, et hakkas aktsiaid ostma. Ta pole, muide, oma samme kunagi varjanud. Näiteks aasta-poolteist tagasi ütles ta avalikult, et paigutab raha aktsiate asemel võlakirjadesse, sest aktsiad olid tema arvates üle hinnatud. Aktsiaturud olid siis veel suht optimistlikud. Ja need, kes talitasid nagu tema, võivad nüüd käsi kokku hõõruda.

Mõni päev tagasi teatas Buffett, et hakkas taas aktsiaid ostma. Mitmeid kordi odavamalt, kui ta oleks need saanud aasta-poolteist tagasi. Ja kuigi turud veel kukuvad, võib arvata, et nad hakkavad peatselt taas tõusma. Sest seda päris põhja pole kunagi võimalik ära tabada. Ja kui Buffett juba ostab, maailma rikkaim mees, siis suudab ta mõjutada turge üle kogu maailma.

Nii et unustage ära minu eilsed sõnavõtud müümise kohta ja hakake usinasti ostma. Noh, kui müüsite, pole ka hullu, ostke tagasi. Ja ostke veel. Ka Ekspress Gruppi. Nagu Buffett ütleb, osta tasub siis, kui kõik teised müüvad. Ja müüa siis, kui kõik teised ostavad. Psühholoogiliselt on see muidugi raske, ujuda vastutuult, aga ainult nii on võimalik teenida.

Kas Estonian Air ka varsti pankrotis?

Väljavõte Postimehe veebist.

Paistab, et veel enne uut aastat kuuleme, kuidas veel üks firma päevapealt oma sõidud lõpetab, ja see pole Kavastu paadimees, vaid Estonian Air.

Kas mäletate, mida Läti transpordiminister hiljuti ütles? Et Estonian Air on pankroti äärel. See juhtus pärast seda, kui Leedu riigi lennukompanii flyLAL, selle asemel, et oma suured võlad ära maksta, kaebas lätlaste airBalticu ja Riia lennujaama kohtusse. Veidi enne seda oli flyLAL pakkunud end lätlaste airBalticule müügiks. Ja airBaltic põlgas nad ära. See tundub üldse olevat viimase aja komme, et lastakse konkurent pigem pankrotti ja võetakse turuosa üle, kui et minnakse mingit pakkumist tegema. Nii on see juhtunud ridamisi pankade ning muude ettevõtetega. Nii et ilmselt läheb ka Estonian Air kaduva teed ja tuleval aastal sõidavad Eesti euro-kärsad juba airBalticu bõuingute pardal Brüsseli vahet.

Sellele, et Estonian Air on maksejõuetu, viitavad mitmed märgid. Linnuga kokku põrganud lennuk ikka remondis. No mis teha, pole krediitkaardi peal enam raha. Ei saa remondi eest maksta. Ilmselt sularaha ka enam pole. Isegi kütuse eest jaksatakse hädavaevu maksta. Nojah, huvitav oleks teada, kelle kuramuse krediitkaart see oli, millega üks piloot üksvahe Münchenis kütuse eest maksta tahtis. Kas mitte Estonian Airi osaniku Olev Schultsi enda oma. Ja on üldse huvitav, et kütuse eest nõnda krediitkaardiga makstakse. Ma olen suht palju sõitnud ja pole küll näinud, et mõni piloot aknast või uksest mingeid kaarte tankijatele ulataks. Need asjad käivad ikka kokkulepete ja arvetega. Aga ilmselt on Estonian Air lihtsalt paljudele võlgu ja keegi seda firmat niisama lihtsalt enam tankima ei kipu. Ja krediitkaardi limiit oli ka ilmselt läbi, või kaart võlgnevuste tõttu suletud, mistõttu tuli kuskilt linna pealt sularaha nillimas käia. Ma kujutan ette, et piloot helistas Schultsile ja too saatis MoneyGramiga kiirelt ära.

Oh elu-elukest.

CNNi jaoks on Tallinn Kolõvan, aga vaadake Yahoo ilmateadet!

Väljavõte Delfi veebist.

Delfi kirjutab, et CNNi ilmateates on Tallinna nimi Kolõvan. Aga see pole veel midagi, vaadake Yahoo ilmateadet, mida pakub Apple iPhone'i omanikele! Seal on näiteks Pärnu nimi Pyaonu, Rakvere on Wesenberg, Tartu on Yurev, kui vaid mõningaid nimetada.

Samas on see teistpidi huvitav, aitab tekitada huvi ajaloo vastu, näiteks. Et kui hakkad uurima, et mis värk?! Sest enne Tallinna ja Kolõvani, vanal heal eesti ajal, oli selle linna nimi Lindanise, või pigem Lindanina, sest Lindanise näib olevat tuletis rootsipärasest Lindanäs. Tallinna nime panid ilmselt taanlased ja Kolõvani venelased.

Sõõrukas tõmbabki juba kulusid kokku

Väljavõte Äripäeva veebist.

Näide sellest, kuidas Urmas "TopTop" Sõõrumaa loobus kallist tippjuhist, vahetades ta odavama vastu välja.

Venekeelne kvaliteet-telekanal Eestisse- kes seda küll tegema hakkab?

Väljavõte Delfi veebist.

Asjatundjad soovitavad venekeelse kvaliteet-telekanali loomist Eestisse. Aga kes see küll seda tegema hakkab?! Kui isegi eestikeelne riiklik kanal lonkab kõiki jalgu.

Võiks proovida rääkida Gussinskiga, järsku annab temaga punti lüüa, ta loob venekeelseid sõltumatuid kanaleid endise NLiidu maadesse. Või teeb ta selle ise ära, kes teab. Tema ja teised Vene oligarhid on eelkõige vastutavad Putini pukkiupitamise eest. Muidugi, tema peale ei saa lootma jääda, ta on eelkõige ärimees. Aga temaga võiks nõu pidada, kesiganes seda kanalit looma hakkab. Pealegi ostis Gussinski kunagi ära terve Sojuzmultfilmi arhiivi. Tema käest saaks vanu häid vene multikaid.

Reform: vanast verest lahti!

Saabus selline pressiteade (tüüpiline reformierakondlikult egoistlik lähenemine, kus peaasi enese isiklik kasu: hakake doonoreiks, saate oma halvast vanast verest lahti ja olete kangelased pealekauba. Või loodavad nad inimesi reformierakondliku pisikuga nakatada?):

From: Allan Allmere
To: pressiteated@lists.reform.ee
Sent: Thursday, October 23, 2008 11:29 AM
Subject: Pressiteade: Tallinna reforminoored: Eestis vajab poole rohkemveredoonoreid

Tallinna Noorte Reformiklubi

Pressiteade

23.10.2008

Tallinna reforminoored: Eestis vajab poole rohkem veredoonoreid

Tallinna reforminoorte vere loovutamise ühisürituse käigus 21. oktoobril Põhja-Tallinna Verekeskuses selgus kurb tõsiasi, et Eestis peaks olema kaks korda rohkem doonoreid, kui on praegu.

Õnneks on doonorluse kasvavas tõusujoones ja doonorlus ei ole kasulik mitte ainult abivajajatele, vaid ka doonoritele endale. Nimelt saavad doonorid oma nn „halvast“ verest lahti ja 72 tunni jooksul tekib juba uus veri.

Reforminoorte ühisürituse eestvedaja Sandra Nuudi sõnul läks ta esimest korda verd loovutama koos oma klassikaaslastega. „Tegin seda siis ja nüüd ikka sellepärast, et minu veri võib ükspäev kellegi elu päästa,“ ütles pikaajaline doonor Nuudi.

Tallinna Noorte Reformiklubi esimehe Allan Allmere jaoks oli vere loovutamine esmakordne kogemus. „Pean ütlema, et protseduur on ülimalt lihtne ja koos vere loovutamisega ei kesta see kauem kui tund aega. Kuigi mõte minna veredoonoriks tundus mulle esialgu natuke hirmutav, siis peale vere loovutamist olin rõõmus, et sai tehtud üks korralik heategu,“ lisas Allmere.

Tallinna reforminoored julgustavad kõiki terveid 18-60 aastaseid naisi ja mehi verd loovutama minema.

Lisainformatsioon:

Allan Allmere

Tallinna Noorte Reformiklubi esimees

52 272 96

allan@liberalism.eeallan@liberalism.ee

Urmas Sõõrumaa pahad päevad

Kinnisvarahaid Urmas Sõõrumaa (keskel) ja Richard Tomingas koos kaasadega, väljavõte viimasest ajakirjast Just.

Nagu suurel osal ettevõtjatel, on ka Urmas Sõõrumaa ärid viimasel ajal miinuses, räägivad jutud linna peal. Ja mitte väikses, vaid suures miinuses.

Nii näiteks toodab tema Rotermanni kvartal igas kuus üle poole miljoni krooni kahjumit. Samuti on miinuses tema muud ärid Baltikumis ja Valgevenes. Peterburi ja Moskva turvaärid on miinuses. Rõivaäri miinuses. Kas ka temal terendab varsti pankrot?

Ainus mees, kellel pidi vaba raha veel olema, on Armin Karu (ta ostis ka hiljuti Lennart Merile kuulunud suvila Noarootsis). Teised on kõik käpuli. Sõõrukal on näpud nii põhjas, et ta oli isegi tenniseliidu toetamise ära lõpetanud, mistõttu ta ilmselt seal tähtsa presidendi koha kaotab.

Ja pole halba ilma heata. Kui äridel läheb halvasti, on Sõõrukas viimaks Kätlin Maraniga ära leppinud. Nad ei kakle enam, ei tülitse. Urmas ei magata teisi naisi. Näiteks kevadel, pool aastat tagasi olid nad veel korralikult raksus. Urmas tantsis teiste naistega, Kätlin hüsteeritses. Eks Urmasel oli kõvasti klattimist ja ajakirjanike moosimist, et need lood tema tülide kohta lehtede ega ajakirjade veergudele ei jõuaks. Näiteks Kroonikaski polnud kippu ega kõppu, kuigi Kroonika ajakirjanikud on kõike pealt näinud.

Urmase ja Kätlini tülid algasid juba mitu aastat tagasi, peale esimese lapse sündi, kui Kätlin oli lapsega kodus ja Urmas tiirutas ringi. Eks sai ta Ingrid Tähismaagagi oma tiirud ära tehtud, kui Urmas oli ühe päeva Kroonika peatoimetaja, käis Ingridiga koos Koit Uusi sünnipäeval. Igal juhul oli Ingrid terve öö kodust ära tookord. Võib arvata, mis nad tegid, kurameerisid loomulikult!

Aga Kätlin paistab olevat tugev naine, ei lase endale pähe istuda. Ajab kõik pruudid Urmase ümbert minema.

TopTopis on Ö

Kas "süüdi" päikseprillid, või on Ö? Väljavõte TopTopi veebist.

Eesti vingeimaks portaaliks pürgiva TopTopi küljel pole täna mitte ühtegi uut uudist või lugu. Mis on juhtunud? Võeti ju terve trobikond tegelasi palgale. Kas töömesilane Tiina Kuuler on viimati haigeks jäänud. Auuu! Äkki keegi võtaks taga ühendust ning viiks kummeliteed ja mett.

Või milles asi? Või on eksperiment selleks korraks otsas? Et TopTop (mis kõlab nagu selle portaali juhataja Andres Peetsi klubi BonBon) on nüüd Ö (Andres Peetsi restorani nimi) ja varsti Muuseum (Andres Peetsi teise restorani nimi). Tundub küll.

Või on ka rahake juba otsas. Vaatasin registrist, et portaalikesse (Trust Media OÜ) pandi millalgi augusti keskel kõigepealt 40 000 krooni, Andres Peets siis. Millele lisandus septembri algul 360 000 krooni, mille käigus tekkis uus äriühing, Trust Media Eesti AS. Ja algselt sisse pandud 40 000 krooni konverteerus Ingrid Tähismaa osaluseks selles ASis (10%). Ülejäänud 90% kuulub siis Andres Peetsile, või nagu aru saan, andis põhilise nutsu Urmas Sõõrumaa, kes tekitas oma raha eest oma äripinnale üürilise. Ja Sõõruka nn tankist on siis Peets. Ka nii võib.

Trust Media Eesti ASi juhataja on samuti Andres Peets. Nõukogu liikmed on Ingrid Tähismaa, Tarmo Tomak (Sõõruka jooksupoiss, pildil Sõõrukat esindamas tenniseliidu koosolemisel, Äripäeva veebist):


ja Raiko Uri (ärikonsultant, ilmselt kah siis Sõõruka juures, kes peab bloguse-nimelist blogi, väljavõte blogger.com saidilt):

Kas Ekspress Grupile terendab pankrot: ettevõte juba poole odavam kui Delfi ostmise eest makstud summa

Kas Hans H. Luik peab varsti oma tsitadellist välja kolima?, väljavõte Ekspress Grupi kodukalt.

Kui Ekspress Grupp aasta tagasi Delfi ostis, öeldi, et makstav hind 846 miljonit krooni on väga soodne hind. Ekspress Grupi väärtus oli siis 1800 miljonit krooni. Täna maksab kogu Ekspress Grupp veidi pealt 400 miljoni krooni, ehk poole vähem kui Delfi eest makstud hind. Piltlikult öeldes, täna saaks ühe Delfi eest kaks Ekspress Gruppi.

Mis on siis Delfi väärtus praegu? Kui võtta aluseks Ekspress Grupi väärtus, siis on see kukkunud aastaga enam kui 4 korda. Delfi väärtuseks teeb see siis alla 200 miljoni krooni, kui sedagi. Ja on päris huvitav, kuidas Ekspress Grupp seda Delfi ostu oma asjaajamises kajastab. Sest kui ausalt kajastada, 600, 700 või isegi 800 milli maha kirjutada, siis peaks Ekspress Grupi netovara (omakapital) olema praegu miinusmärgiga. Ja kui omakapital on miinusmärgiga, siis peaks firma kuulutama välja pankroti. Nii oleks aus. Või mis?

Pole just eriti ahvatlev persektiiv, kui arvestada, et Delfi ostmiseks võeti laenu. 672 miljonit krooni. Kogu Ekspress Grupi laenukoorem on praegu miski 800 miljonit. Huvitav seis, eksole, laenukoorem ületab kahekordselt ettevõtte turuväärtust: kas sina saaksid sellistel tingimustel pangast laenu??? Või annaksid sellisele ettevõttele laenu? Või mis sa üldse sellisest asjast arvaksid? Võib arvata, et pangad hakkavad peagi lisatagatisi nõudma, kui nad seda juba teinud pole. Ja kui seda ei suudeta teha, sunnivad teatud tükkide müümist. Ja on hea, kui nende tükkide müügist saab pangalaenud makstud. Aktsionäridele ei jää siis suurt midagi järgi.

Pole ime, et Schibsted juba ihub hammast Delfi peale. Ilmselt on teatud tingimustel võimalik see võileivahinnaga kätte saada.

Muidugi sõltub kõik ka Ekspressi ja Delfi võimest laene teenindada. Ehk siis raha teenida. Aga olukorras, kus majandus jaheneb, reklaami- ja tellimuste- ja üksikmüügi tulud kukuvad, pole see just teab mis eriline väljavaade. Nii näiteks jäi Ekspress Grupi esimese poolaasta ärikasum peaaegu samaks võrreldes eelmise aastaga. See on suur tagasiminek, kui arvestada, et vahepeal osteti juurde Delfi ja Maaleht. Ja kui nii edasi läheb, ei suudeta enam hallata laenu tagasimakseid (ligi 60 mln krooni aastas).

Nii et: kas Ekspress Grupp on esimene suur laev, mis Rootsi pangandusguru Bo Kraghi ennustuse kohaselt põhja läheb?

Igal juhul loobun ma oma aasta tagusest Ekspressi aktsia hinnasihist 30 krooni ja ütlen: MÜÜ!!! Või hoia. Aga ära igaks juhuks osta. Ja kordan siin veelkord oma paari nädala tagust soovitust: osta dollarit.

Mingile uuele tuumikinvestorile pole ka mõtet lootma jääda, sest kui ta tulebki, siis tehakse talle suunatud pakkumine kokkuleppehinnaga ja see hakkab varem või hiljem investoreid turult jõuga välja ostma talle sobiliku hinnaga. Nii nagu tegi Swedbank Hansapanga puhul.

Aga ajakirjanduse tarbijana on mul Ekspress Grupi pärast kahju. Oleks kahju, kui meediapopulistliku Kadansipiga konkureerida suutev grupp otsad annab. Aga ehk toob see, vastupidi, turule uusi võimekaid tulijaid, sest praegu on kõik norrakate käes, näiteks puuduvad Eesti ajaleheturult soomlased. Nad võiks olla küll. Või rootslased, lisaks Äripäevale, mis ei mõjuta oluliselt avalikku arvamust. Tahaks rohkem konkurentsi. Ehk aitab Ekspressi pankrot sellele kaasa. Tekib rohkem väljaandeid, ajakirjanikud leiavad paremini tööd, nende palgad tõusevad.

Minu meelest on Ekspress Grupi põhiline viga see, et on palju nö klibakaid, aga pole ühtegi ässa. Postimehel on üks tugev äss, ja selle ümber või kõrvale on võimalik midaiganes luua. Meedia tulevik on kahtlemata veeb, selles ilmselt keegi enam ei kahtle. Ja Ekspress Grupp tegi põhimõtteliselt õige otsuse, et investeeris veebi. Aga miks seda edasi ei arendata, seda lipulaeva Delfit, vaid upitatakse paralleelselt tervet plejaadi veebisaite: Ekspress.ee, EPL.ee, Delfi.ee. On küll mitu keskmist asja (mis veel kõik ka omavahel konkureerivad), aga pole ühtegi korralikku. Ja pole ime, et Postimees järgi tõmbab. Veel aasta tagasi oli Delfi Postimehe veebist pikalt ees, täna on nad enam-vähem võrdsed. Ja ma usun, et seda on Postimehes tehtud ja suudetud mitukümmend korda vähema raha eest kui Delfi eest makstud 846 miljonit krooni.

Litsakusest ja hooramisest minu endise ja praeguse naise näitel

Kas pole huvitav, et minu endine naine, kes avalikult litsakust taunis ja ilmselt taunib siiani, oli ise tegelikkuses üks suur lits, ja praegune naine, kes litsakaid naisi avalikult kaitseb, on ülimalt vooruslik?

Ma mõtlesin selle peale täna hommikul, ja et millest see küll tuleb. Ka sadakond aastat tagasi, kui USAst alguse saanud naisliikumine levis üle maailma, kiruti neid naisi, kes naiste õiguste eest seisid ja võitlesid. Sest see oli ennekuulmatu! Küll põhjendati seda jumalasõnaga, mis olevatki naise loonud mehele alluvaks, küll kõiksugu muude asjadega. Ja kõige suuremateks kritiseerijateks olid muidugi naised ise, kellel oli toona samapalju õigusi kui ütleme... lambal. Või koduseal. Kes ei saanud käia valimas, kes ei teinud tööd. Istus kodus ning kasvatas lapsi. Ja tõepoolest, mõnedel vedas, kellel oli hea mees. Kes siis lubas naisel ka veidi väljas käia, end harida, tegeleda kultuuri ja kunstidega. Aga oli ka neid mehi, kes hoidsid oma naisi vangistuses. Umbes nagu praegu koduloomadega, mõnel veab peremehega, teisel mitte. Osasid kantakse sametpadjal, teisi hoitakse keldris. Selline loterii-värk.

Ja ma ei imesta, et ka praegu, kus naised peavad teatud õigusi iseenesest mõistetavateks, on naiste õiguste ja vabaduste laiendamise vastu just naised. Kes on asunud siis ründama prostitutsiooni, tuues argumentideks üksikuid ekstreemseid näiteid, mida leiaks kerge vaevaga suurel hulgal iga teise elukutse puhul.

Ja mis on huvitav. Et minu endine abikaasa, kes laulis kaasa seda laulu, mida enamus kuulda armastas, et prostitutsioon, litsakus on paha, samuti igasugu porno ja muu säärane, oli ise samal ajal suur niiütelda lits. Kes vaatas seltskonnas teisi mehi, nii et keel suust väljas. Flirtis nendega, jättes oma mehe enamasti tähelepanuta. Sättis ja meikis end alati kodust välja minnes, kodus oli kustunud ja loppis. Armastas väljas käia ilma oma meheta. Kes käis oma mehe selja taga kohtumas ja armatsemas teiste meestega. Salaja, loomulikult. Ja see oli ja ilmselt on siiamaani ühiskondlikult väga aktsepteeritud käitumine. Nagu ma olen aru saanud. Sest teda kiideti ja kiidetakse siiamaani taevani. Ja kiidetakse ka salapära, et naisel peabki olema mehe ees teatud saladusi, muidu on elu igav. Ja et armukeste pidamine on naiste puhul täiesti aktsepteeritav. Mees peab sellest üle olema, saama sellest üle.

Praegune abikaasa, samas, võitleb avalikult väga aktiivselt naise õiguse eest olla naine ja otsustada ise. Olla iseenda peremees. Toetab muu hulgas ka naise õigust olla prostituut. Kuigi samas on ta kõige truum naine, kellest ma eales oleks osanud unistada. Kes on kogu aeg koos oma mehega. Tahab olla. Seltskonnas teisi mehi ei piilu, vaid istub, soe käsi oma mehe pihkude vahel, vaatab oma mehele silma. On oma mehega nii õnnes kui hädas. Jagab oma mehega kõike, nii rõõme kui muresid. On valmis mehega arutlema kõikvõimalikel teemadel, alates seksist ja lõpetades poliitikaga. On kodus mehe jaoks ilus, ja välja minnes samasugune. Seksib ainult koos oma mehega. Tahab teha asju mehega koos, ühiselt, abistab ja toetab igal võimalusel. Ja millegipärast on selline käitumine ühiskondlikult taunitav. Selline truu ja hea naine näib selline vähe opakas. Millegipärast.

Naljakas, eksole. Kuigi öeldakse, et ära otsusta inimese üle tema sõnade, vaid tegude põhjal, näib asi olevat ikkagi vastupidine. Inimese üle otsustatakse tema sõnade, mitte tegude põhjal. Ühiskond sunnib inimest silmakirjalikkusele, rääkima seda, mida kuulda tahetakse. Ja selle varjus võib teha mida iganes. Kuigi, nagu minu enda kogemus ütleb, ei jõua sellise teiste, eelkõige aga enda petmisega kuigi kaugele. Valelik ja silmakirjalik inimene ei saa olla õnnelik. Õnnelik saab olla vaid see, kes on aus eelkõige enda suhtes. Silmakirjalik inimene, kes end petab, ja sellega ka teisi, peab pidevalt muretsema, mis muudab sellise inimese haigeks ja väsinuks.

Ja loomulikult, sobiva kaaslase leidmiseks pead sa olema aus eelkõige enda suhtes. Siis oled aus ka teiste suhtes.

Feministid prostitutsiooni poolt

Feminism ei tähenda juba ammu naiste sõda meeste vastu ning kättemaksu aastasadade jooksul kogetud alanduste eest. Moodne feminist näeb mehes eelkõige partnerit ja sõpra. Keegi ei pea naisele ütlema, kui hea või tark ta on ning mida ta tegelikult teha tahab. Iga naine teab seda ise. Ka oma ametit peab naisel olema õigus ise valida. Ning mitte kellelegi pole õigust öelda, milline see amet olema peab. Nagu on öelnud Soome ajakirja Anna legendaarne peatoimetaja Kirsti Lyytikäinen, peab igal naisel olema õigus oma elu p.... keerata, kui ta seda tahab.

Kui naine tahab, siis ta võib olla ka prostituut ehk maakeeli öelduna lits. Soome feministist sotsioloogi Anna Kontula sulest ilmus hiljuti raamat "Punainen eksodus", mis on prostitutsiooniuurimus, kus räägivad seksitöö tegijad ise.

Feminismi on mitmesugust, selgitab Anna Kontula ajakirjas Apu, ning osad feministid on suhtunud prostitutsiooni negatiivselt, sest see teeb nende arust naisest kauba. Kontula ise peab naise kui kauba argumenti probleemseks, sest see annab vanal ning ajast ja arust patriarhaalsel taval mõista, et naise kogu olemus, tema sügav sisemine "ise" koondub justkui tema vagiinasse. Kontula küsib: miks on seksi müüv naine rohkem kaup kui mõni teine hooldusteenuseid müüv naine, nagu näiteks massöör või meestejuuksur?

Ka näiteks prantslannast radikaalne (sic!) feminist ja kirjanik Virginie Despentes on kaitsnud prostitutsiooni kui naise alternatiivvõimalust, mille ta võib valida mõne muu viletsa ning vähetasustava ameti (soomekeeli paskaduuni) asemel. Samuti väidab ta, et prostitutsioon on naise õigus realiseerida oma seksuaalsust väljaspool meeste valitsusalas olevat abielu- ning paarisuhteinstitutsiooni. Ehk siis kui abi- ja kooselus on jäme ots meeste käes, siis omal käel tegutsev prostituut valitseb mehe üle. Sama juttu rääkis muide Ameerika naisteajakirjas Elle üks prostituut, kes ütles, et naudib oma võimu meeste üle, et talle meeldib vaadata tema ees erutusest värisevat meest, kes on nõus tegema mida iganes, et temaga seksida.

Virginie Despentes esitab huvitava küsimuse, nimelt: "Paljudes maades on vägivald normaalne ka abielulistes suhetes. Inimkaubandust ning väljapressimist kohtab ka restoraniäris, lapsi kasutatakse tööjõuna ka spordikaubanduses. Kas probleemid lahenevad, kui me ei "toeta" abielu, restorane või jalgpalli?"

Anna Kontula leiab, et keelata tuleks VAID inimkaubandus, kupeldamine ning alaealistelt seksi ostmine. Vabatahtlikku prostitutsiooni, kus seksitöö tegijaks on täisealine naine, kes on selle ameti endale ise valinud, tema arvates aga piirata ei tohiks.

Olen ise ka samal seisukohal. Ja just samal põhjusel, millele viitab Kontula. Nimelt on sellel, miks ühest naisest saab prostituut, põhjus. Ja ei, see põhjus pole see, et sel naisel ei olnud teist valikut. Tal oli valik, üks terve ja täisealine naine võib töötada ka koristaja, nõudepesija või kaubanduskeskuse kassiirina. Aga kuna need tööd, nö paskaduunit on füüsiliselt kurnavamad ning vaimselt alandavamad kui prostituudi töö, kus on (eeldusel, et sulle seks meeldib) võimalik palju kergema vaevaga pappi kokku ajada, siis osad naised valivad prostituudi elukutse. Ja nende naiste valikuid tuleb austada. Nagu me austame meeste valikuid. See vast ongi feminismi põhiiva. Et naise valikuid tuleb austada samal määral kui meeste valikuid. Olgu need valikud siis millised tahes.

Eesti ajakirjandusvabaduse poolest esirinnas?!

Väljavõte Postimehe veebist.

Tuli soov, et ma kommenteeriks seda teemat.

Tõepoolest, Eesti on niiütelda nominaalselt kõrge ajakirjandusvabadusega riik. Pole mingeid erilisi seadusi, mis ajakirjanike vabadust piiraks. Kirjutada võib kõike, ehk nagu kuulutab InnoIrja bloog, kõik mis kannatab arvutisse toksida.

Ehk siis, igaüht võib ajakirjanduses sõimata seksihulluks, maniakiks, piidriks, midaiganes, ilma et sellega miskit hullemat kaasneks. Ja allikaviiteid võib suht vabalt kasutada.

Kui näiteks Poolas peab allikale teksti ette näitama. Venemaast ma ei hakka rääkima, seal kiusatakse ajakirjanikke taga.

Aga see on muidugi Eestis vaid fassaad. Väljastpoolt paistab kõik ilus. Seestpoolt kehtib kambakraatia ning meediapopulism, millele on viidanud Itaalia puhul Umberto Eco. Ehk siis on meedia teatud gruppide, huvisfääride mõju all, ja kui sa nende "sfääridega" raksu lähed, siis tambitakse sind mutta. Kasutades sedasama vabadust. Sest vabadusega ei kaasne erilist vastutust. Ja see, mis ta oligi, pressinõukogu, on täielik naljanumber.

Nii et võib öelda, et Eesti ajakirjandus on vaba, aga sama vaba nagu iga suvaline peldikusein. Igaüks võib sinna oma sitase näpuga jutte vedada, ja rohkem need, kes seda saavad paremini teha, kes istuvad, piltlikult öeldes, hommikust õhtuni peldikus, nagu seltsimehed Kadastik ja Näksip. Teisi suurt "atško" juurde ligi ei lasta. Või kui, siis ainult Hans Luik. Ja ma nüüd ei oska öelda, kas selline vabadus ka hea on.

Ja pealegi, rõõmustamiseks pole põhjust, sest Eesti langes võrreldes eelmise aastaga ühe koha võrra (möödunud aastal oli Eesti 3.)

Aga miks kannab saunas pükse eesti naine?

Väljavõte Delfi veebist.

Soomlane küsib, miks kannab eesti mees saunas pükse (ilmselt mõeldakse siin sellist saunaskäimist, kus mitu inimest koos korraga laval). Ja õigustatult küsib, sest tõepoolest, eesti mehed, eriti need, kes pärit Lõuna-Eestist, maapiirkondadest, kaugemal Soome kultuuriruumist, kannavad saunas pükse. Ja see pole nii seetõttu, et neil oleks saunas külm. Või et nad oleks muslimid. Vaid sellest, et nad on lähedased ida kultuuriruumile, kus samuti saunas kõigil püksid jalas. Ja kus mehed ja naised pigem koos sauna ei lähe. See tuleb vanast arusaamast, et naine on ropp olend, eriti päevade ajal. Islamimaades ei tohi naised ega mehed saunas üldse kokku puutuda, meestesaunas pesevad mehed üksteisel selga ja teevad massaaži. Kõigil püksid, iseenesest mõistetavalt, loomulikult jalas.

Nii et ma ei usu, et siin on midagi tegemist eesti mehe keskmisest madalama enesehinnanguga. Pigem ikka kultuuriruum ja traditsioonid. Sest vanasti käidi ja vanemad inimesed käivad ka Eestis paljalt saunas (esimene paljas naisekeha, mida oma teadlikus elus nägin, oli mu vanaema oma, kui ta mu 6-7aastase poisikesena sauna kaasa võttis), aga nõuka aeg suutis traditsioone muuta.

Soomes seevastu ei kujutataks ette, et keegi saunas pükse kannab, ning naised-mehed-lapsed on kõik läbisegi koos. Ma olen ise kogenud, et mõni eestlane peab soomlasi liputajateks, näiteks minu Tõrvast pärit eksabikaasa, kes samuti käis saunas, püksid jalas, ja koos rinnahoidjaga. Ja kõik teised Tõrva tüdrukud ka. Lõpuks harjus ka paljalt käima, aga see tekitas temas alati teatud ebamugavustunnet. Teise kultuuriga on väga raske harjuda. Ma mõtlen siin just seltskondlikku saunaskäimist.

Ja hea kogemus oli mul Soome kunagises kuulsas Serena veekeskuses, kus oli küll sauna ukse peal silt, selline suur punane ümmargune keelumärk, mille keskel olid püksid, aga sellele vaatama olid kõik venelased saunas pükstega. Kusjuures seal oli veel selline kaval värk, et sauna leiliruum oli meestel ja naistel ühine, sissepääsud aga riietusruumidest erinevad. Paljudel meestel-naistel oli paras üllatus näha saunalaval vastassoost tegelasi. Näiteks mina, lühinägelik nagu ma olin, ronisin lavale, ja oli selline uduaurune õhk ka, sättisin ennast ühe kuju kõrvale istuma, ja olin üllatunud, kui nägin, et sellel kujul olid... rinnad!!! Ja oligi naine! Õnneks saunas noks kõvaks ei läinud, muidu oleks oma naise käest pärast võtta saanud.

Paljalt saunaskäimise komme on omane peamiselt Skandinaaviale, ja seda järgivad ka Kesk-Euroopa riigid nagu Saksamaa ja Austria. Sest nn Rooma või uuema nimega Türgi saunas, aurusaunas, hamamis, mis on populaarsed islamimaades, Lõuna-Euroopas ja Venemaal, kantakse saunas pükse. Angloameerika kultuuriruumis ei käida üldse saunas, vaid hoopis vannis või duši all. Vist on niimoodi asjad. Parandage, kui eksin.

Õpetaja- kas sõber või autoriteet?

Vaatasin just ETV pealt Maire Aunaste tehtud saadet "Meie Euroopas", kus üks tüdruk kirjeldas Iirimaa ja Eesti koolisüsteemi erinevusi, et kui Iirimaal on õpetaja nagu sõber, siis Eestis mitte. Kui Eestis peab õpetaja poole pöördumiseks kätt tõstma, siis Iirimaal tullakse õpetaja laua juurde. Ja hommikuti on lapsed kõik õpetaja laua juures koos. Nii armas.

Ja tõepoolest, nagu ka viimase aja diskussioonidest on välja tulnud, on Eestis õpetaja autoriteet, on harjunud olema autoriteet ja tahab ka edasi olla autoriteet. Nn koniskandaal on nagu kultuuride, või ütleme siis tsivilisatsioonide kokkupõrge. Kus nooremad tirivad õpetajaid sinna läänepoolsesse kultuuriruumi, kus õpetaja on pigem sõber, et tahaks Tarmo Loodusega koos suitsu teha. Ent õpetajad tirivad süsteemi tagasi vanasse idapoolsesse autoritaarsesse ruumi, kus õpetaja on autoriteet. Nemad ei tee koos õpilastega suitsu!

Pole vist raske arvata, kumb lõpuks peale jääb. Aga eks see üleminekuaeg võib olla pikk ja valuline. Eriti kui arvestada, et seadused on läänelikud, aga traditsioonid idalikud. Mis kahtlemata tekitab pingeid ja trotsi, kogu ühiskonnas. Paha on see, et lastel, kellest paljud on läänemeelses ruumis üles kasvanud, et neil pole eriti liitlasi, sest suur osa lapsevanemaid pooldavad samuti autoritaarset süsteemi.

Tasub aga meelde tuletada, et juba Luts ironiseeris oma Kevades ja teistes lugudes autoriteedi - köstri - üle ja lõi sellise sõbraliku õpetaja Lauri kuju. Millegipärast aga tahavad õpetajad olla just köstrid. Ehk siis naerualused. Kusjuures oli huvitav, et köstrile keerati sitta ja tehti temaga koerust vaatamata sellele, et ta oli range, Lauri armastati ja hoiti vaatamata sellele, et ta oli lahke ja hea.

Panen üles ka küsitluse, kas õpetaja peaks olema sõber või autoriteet.

Ja samuti ei maksa ühtelugu kiruda venelasi. Kui Londonist või Dublinist vaadata, siis on venelased ja eestlased täpselt ühesugused, ühesuguse kultuuriga. 50 või enam aastat nõuka aega tegi oma töö, siin pole midagi vaielda. Ja ühesugused on ka Putin ja Ansip. Ja seda ei saa neile jälle pahaks panna, sest neil on sarnane taust, sarnane kasvatus, sarnane karjäär. Aga mida võib küll pahaks panna, on see, kui nad salgavad seda.

Äsja helistati mulle Õhtulehest

Kõigepealt kõne ühelt mulle tundmatult mobiilinumbrilt.
Vastasin (reipalt): "Jaa, halloo!"
Teises otsas naishääl: "Tere päevast, helistan Õhtulehest, on teil hetk aega rääkida?"
Mina (juba märksa vähem reipamalt ja mõeldes, mida kuradit nad jälle tahavad): "Ma ei anna Õhtulehele kommentaare."
Naishääl (peale hetkelist pausi): "Aga kas te tellida ei taha Õhtulehte?"
Mina: "Ei taha. Mul juba käib Õhtuleht."
Naishääl: "Ahah. Väga hea."
Kõne lõpp.

Lõpetage virisemine, hakakem tegutsema!

Väljavõte ajakirja Details septembrinumbrist.

Jah, tõepoolest, kui tsiteerida klassikuid, lõpetage virisemine, hakake tegutsema!

Septembrikuine Briti noorepoolsemate meeste ajakiri (vanade meeste ajakirjad on GQ, FHM ja Playboy, kuna neil, vanadel meestel tõuseb ainult väga explicit tissi ja tussi peale) Details reastab 10 asja, mida ei tehtaks muidu kui seksi pärast. Ja nende 10 hulka kuulub ka Tallinna külastamine. Milline tunnustus! Ja seda mitte kultuuri või arhitektuuri pärast, vaid et seal kohtab maailma kõige paremaid eskort-tüdrukuid.

Ja on ju teada, et eesti naised on lisaks ilule ka litsakad. Nüüd on selle ära tšekanud ka teiste maade mehed, ja neid voorib kohale hordidena, ilmselt on eesti naine ekspordiartikkel nr 1. Ja miks ei võiks siis seda avalikult tunnistada ja julgustada. Miks peavad igasugu ingridtähismaad, kadiviljakud, tõehetkelilitid ja muud litsakad naised käima mööda seinaääri ja oma tegelikku kutsumust varjama. Ning kogema näpuga näitamist. Ja ma ei räägi neist nässidest, kes oma ihu kuskil Lasnamäe korteris 400 krooni eest tund mõnitada lasevad. Nendega tegelgu tõesti sotsiaalametnikud. Ma räägin ikka neist, kes ühiskonnas lugupeetud positsioonidel ja kes meestelt ikka korralikke tasusid, kümneid tuhandeid välja võluvad. Ja nii, et need mehed jäävadki Eesti vahet sõeluma. Nagu see Slawomir. Kes Kadist võlutuna ja inspireerituna koguni Eesti ettevõtlusse investeerinud. Seda peaks julgustama!

Praegu on kõik sellised litsakad naised pandud ühte patta. Umbes niimoodi, et Hansapank, vabandust Swedbank panna ühte patta mingi turu juures valuutaga hangeldava grusiiniga. Sest toiming on ju sama: finantsvahendus. Niisamuti teevad kadiviljakud, ingridtähismaad ja tõehetkelilitid sama asja mis suvalised narkarid kuskil Balti jaama taguse kõrtsi pellaris: seksiteenus.

Nii et naised, kui tunnete, et ühest mehest jääb väheks ja tahaks ka teenida, siis tuld! Ja Kadi ning Ingrid võiks võtta ka Liliti kampa ja asutada hoopis seksikooli. Vat sellest oleks kõigile palju rohkem kasu kui mingite kehvakeste portaalikeste munserdamine. Kui ei oska ega taha, ega siis asja ka ei saa. Tehkem ikka seda, mida oskate ja tahate! Ja küll teised ka kaasa tulevad, kus nad pääsevad. Eriti veel kriisiajal, kus iga kroon hinnas.

On Andrus Ansip tubli mees!

Väljavõte Delfi veebist.

Seda võiski arvata, Andrus Ansip spordib oma raha eest. Käib oma raha eest igasugu maratonidel, näiteks sel Türgi maratonil, mis kohe meenub. Ikka oma raha eest, vedas oma raha eest terve delegatsiooni kaasa, üüris lennukid ja puha. Vot selline mees on Andrus Ansip! Võtkem eeskuju ja imetlegem!

Ja otse loomulikult, kui Andrus tahab oma raha eest sõita, siis miks peaks tema maksma turvamehe või turvameeste eest, kes peavad tal seaduse järgi nagu sabarakud kannul püsima. Nende eest maksab loomulikult riik, see on maksumaksja. Nagu kord ja kohus. Ega Andrus-poiss ei pea siis ju kõike ise ka maksma, eksole. Aga spordiga peab tegelema, see on selge. Näiteks kui Andrusel oleks, ja võib tekkida hobi näiteks surfata, siis ei tohiks keegi pahaks panna, kui turvamehed talle Austraaliasse, sinna surfajate paradiisi kaasa sõidavad. Ja kaasa surfavad. Küll selleks tarbeks juba vastavaid turvamehi leidub. Sport on ikka kõige tähtsam.

Ja ei maksa norida ka Evelin Ilvese kallal. Las spordib ja sõidab. Kadedad olete või?! Jõudke ise ka niikaugele, saage ka presidendi kaasaks, siis hakake rääkima. Niisama tuututada oskab igaüks, ja norida, ussi ajada. Aga kui tegudeks läheb, siis pole asja ega midagi. Evelin on tegudeinimene ja võtkem temast eeskuju. Tehkem järele. See naine oskab elada!

Kergitan veidi saladuseloori portaal-blogilt TopTop

Väljavõte TopTopi veebist.

Kristjan in Tallinn uurib oma blogis, miks on portaali TopTop soojendusblogis asjalood nii, et lugusid kirjutavad ühed, aga postitavad teised inimesed. Näiteks nagu selle ülaloleva looga, mille juures on Heti Tulve nimi, aga mille on postitanud Tiina (Kuuler). Kergitan veidi saladuseloori.

Nimelt, nagu juba võivad ka tähelepanelikumad lugejad arvata, on TopTopis tegijaid, kes oskavad olla nö ilusad, nagu Heti Tulve, aga kes ei oska kirjutada. Ja siis on selliseid, kes oskavad kirjutada, nagu Tiina Kuuler (ikkagi diplomeeritud ajakirjanik!), aga kes pole ilusad. Ja siis ongi nii, et Heti Tulve käib väljas, ja Tiina Kuuler kirjutab. Kuigi millegipärast läheb loo juurde Heti Tulve nimi. See on online ajakirjanduses, ja üldse ajakirjanduses kahtlemata selline ajast ja arust nähtus, kuna, tõepoolest, see kes nö objektil käib, peaks oskama ka kirjutada.

Omaette teema on muidugi veel see postitamine. Ma pole sugugi kindel, et seda teeb Tiina. Seal võib olla veel selline kolmas seltskond, kes jagab arvutiasjandust. Sest veel mõned aastad tagasi, kui veel Ingridiga, selle portaalikese juhiga koos elasin, käis ta arvutitest suure kaarega mööda ja küsis kõige elementaarsemaidki asju minu või oma tometuse "arvutipoiste" käest. Või, ok, võibolla teen siin Tiinale liiga. Äkki tema jagab seda arvutiasjandust. Aga sellisel juhul ongi Tiina see, kes oskab nii kirjutada kui ka need kirjutatud tekstid niimoodi arvutisse sisestada, et nad ka veebi üles jõuavad. Siis on ta küll tõeline usin töömesilane ja talle tuleb vaid kiitust avaldada.

Ent huvitav nähtus tõepoolest. Umbes nagu kunagi taksod Usbekimaal, ja ilmselt mujal ka NLiidu laiadel avarustel, kus kliendiga sõitis kaasa alati 2 meest: üks, kes oskas autot juhtida, ja teine, kes teadis teed, juhatas kohale. Kaks ühes varianti pole alati kerge leida, nii kaugel Usbekimaal kui ka Eestis. TopTopi loogikat järgides võiks kliendiga kaasa sõita koguni kolm meest: kolmas oleks siis see, kes oskab parandada autot, kui see peaks tee peal ära lagunema.

Niipalju veel, et ma juba aiman, kust sai portaal omale nimeks TopTop. Nimelt, Ingridi lemmik-rõivaese on topp.

Kuidas Kanal 2 kajastas ühe kahtlusaluse Pärnu poliitiku tegemisi

Väljavõte Kanal 2 saatest Reporter.

Tänast Kanal 2 programmi vaadates jäi küll mulje, et Eestist on saanud mingi maffia-riik. Või kurat teab mis. Aga kujutage ise ette, kui uudis on ühe ettevõtte juhi võimalikust suurest vargusest, siis sulistab telekanali ajakirjanik lugu tehes rõõmsalt selle ettevõtte vannis ja laseb endale seal kõiksugu protseduure ja massaaži teha (ilmselt tehti välja) ning seejuurest "unustab" see ajakirjanik, millest üldse jutt.

Aga just selline lugu täna Kanal 2 ekraanil oli. Ma algul ei uskunud oma silmi, pärast vaatasin Kanal 11 pealt veel kordusest üle. Ja nii see oli. Uudis oli Vello Järvesalust, kes võeti suures varguses kahtlustatuna 48 tunniks vahi alla. Järvesalu on Pärnu volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees ja Pärnu linnale kuuluva Estonia sanatooriumi juhatuse liige. Ühesõnaga tähtis nina. Ja pole Pärnus ainult Viisitamm (Kesk) linnavalitsuses, seal istuvad rõõmsalt ka Reformierakonna ja Rahvaliidu esindajad.

Kui ekraanil oli ajakirjanik Üllar Luup enamuse ajast kuskil vannis, siis veel mingis teises vannis, kõrval naismassöör asjatamas. Ja siis seletamas, et küll on ikka kihvt koht see Estonia sanatoorium, moodsa nimega taastusravikeskus.

Järvesalut näidati saates ainult põgusalt ja nagu süütut kannatajat:



Ning tundus, et süüdi on hoopis opositsiooni esindaja, Isamaaliidu liige Raul Sarandi:


Vot näete siis, ka nii võib teha ajakirjandust, ja pole ime, et peaminister Andrus Ansip sedalaadi ajakirjandust kiidab. Kanal 2 kuulub samasse Eesti Meedia gruppi (mille omanik on Norra kontsern Schibsted ASA), nagu ka Postimees, ja mida juhib Ansipi vana semu, kamraad ja seltsimees Mart Kadastik. Nad on kaks sõpra, kes veedavad nädalalõpud koos saunas ja panevad seal Eesti elu paika, nii valitsusi kui presidente. Otsustavad, kes tõuseb, kes mitte. Kes on pätt, kes kangelane. Kaks vana kommunisti, kes nõuka ajal inimesi taga kiusasid. Ja sellised lontrused juhivad nüüd elu Eestis.

Ja see prokurör, kes otsustas Järvesalu uurimistoimingute teostamiseks vahi alla võtta, ta tundus küll olevat väga ära hirmutatud. Ma kujutan ette, et teda on juba päris kõvasti "töödeldud". Nii käib elu, sõbrad. Täieline maffiariik.

Taustaks veel niipalju, et arvata võib, et selle Järvesalu kaudu kandib Reform omale pappi. Paljud toetajad ju ära kukkunud ja valimised ukse ees. Vaja ju neid tohutuid kampaaniaid jälle finantseerima hakata.

Veel meediauudiseid: Postimees tegi Gazpromile ära

Väljavõte Postimehe veebist.

Täna tuli uudis, et Postimees, see teada-tuntud Reformierakonna sülekoer, ostis ära Eesti suurima venekeelse lehe, nädalalehe Den za Dnjom (tiraaž ca 15 000, ca 50 000 lugejat), mis alustas ilmumist 1991. aastal. See leht on tuntud kui venekeelne Eesti Ekspress, mis sattus kümmekond aastat tagasi raskustesse (kuna venekeelsed inimesed loevad vähe ja kui loevad, siis juba eestikeelset ajakirjandust), mille ostis lehe tegijatelt üles transiidiärimees Endel Siff, aga kui aru sai, et ei tea ajakirjandusest mõhkugi ega oska selles vallas suurt midagi teha, müüs selle edasi kirjastuse Pegasus ja šampoonitehase Orto omanikule Andres Tiislerile. Kes samuti suurt midagi teha ei osanud ja müüs edasi nüüd Postimehele.

Kuuldavasti oli teine pakkuja Vene kütusegigant Gazprom, teate küll, see, kes tahab koos Saksa partneriga Läänemerre gaasijuhet ehitada. Aga Postimehe (loe: Norra meediagigandi Schibstedi) pakkumine oli olnud kaks (!!!) korda kõrgem. Ma kujutan ette, et kui Gazprom pakkus lehekese eest 10 miljonit, siis Postimees 20 miljonit krooni. Mis on superhea hind. Ja näitab, et Eestisse juletakse jälle investeerida.

Seejuures lubas Postimees, et jätab ka venekeelse Postimehe alles. Ilmselt juhtub see, mis juhtuma peab, ehk toimetused ühendatakse ja Postimees saab endale tuntud kaubamärgi, mõned head ajakirjanikud ning ka mõned lugejad. Ja Kadastik saab herr Ansipile raporteerida järjekordsest töövõidust. Teate ju küll, eesmärk on Kadasnipil võtta üle Tallinn. Ja selle nimel pole ükski abinõu paha. Kauge norrakas ei pane seda tähelegi. Sest loogilisem oleks olnud, et Den za Dnjomi ostnuks Luik, kuna Postimehel puudub hea nädalalehe tegemise kogemus. Eriti, kui see leht peab taotlema sõltumatust.

Niipalju veel, et räägitakse, et Postimees tahtvat ka Delfit üles osta. Aga Luik ei tahtvat müüa. Või siis on sunnitud müüma, kui seis ikka väga täbaraks kisub. Norrakatel on naftaraha jalaga segada, nad võiks vabalt kogu Eesti meedia üles osta. Teate küll Norrat, see on see maa, kus lisaks naftajõgedele ja lõhekasvandustele tegutseb riigikirik (ilmselt seetõttu ei taheta ka ELiga liituda) ja kus homoabielud on väga populaarsed (millega seoses ju võiks, ELiga liituda).

Mille siis Postimee.ee ikkagi purustas?!

Ülaloleva tabeli võttis täna ette Postimehe vanemtoimetaja Priit Pullerits (väljavõte Postimehe veebist) ja jõudis järeldusele, et Postimees on veebis purustanud möödunudaastase pronksiöö külastajate arvu tippmargi:




Aga mulle tundub, et vanemtoimetaja Pulleritsul on asjad segamini nagu puder ja kapsad. Tema jutust jääb mulje, justkui oleks Postimehe veebil ligi pool miljonit külastajat, eri inimest. Tegelikkuses on tegemist nn klikkide arvuga. Tegelikke külastajaid, inimesi, on ligi 4 korda vähem. Näiteks populaarseima veebisaidi neti.ee lehelt võib välja lugeda, et neti.ee ligi 900 000 kliki puhul nädalas on tegelikke külastajaid vaid 190 000. Ehk Postimehe veebil on tegelikke külastajaid vaid 100 000 ringis nädalas.

Näiteks Inno-Irja blogi külastatavus kerkis möödunud nädalal pärast "Pildid Kadiga" rubriigi avamist ligi 100 000 klikini päevas (nn küpsiste ehk cookie'de põhjal tehtud statistika põhjal), mis tähendas tegelikkuses ligi 30 000 külastajat. Ehk 30 000 eri inimest.

Ja mida see Postimees.ee number seal tabelis õigupoolest tähendab? Kas seal sees on ka meelelahutusosa Elu24 numbrid? Ilmselt on. See tähendab, et Elu24 lehele minnakse läbi Postimees.ee. Miks muidu on nii Elu24 kui Postimees.ee klikatavus ühepalju kasvanud. Ehk teisisõnu, see Postimees.ee "hüpe" tuleb vaid tänu Elu24-le.

Ja ilmselt oleks ka Delfi tulemus parem, kui Delfi oleks oma meelelahutusosaga Publik varem lagedale tulnud. Liigne konservatiivsus ei tule veebis kasuks, paraku. Ja mina tahaks neid numbreid vaadata ka aasta pärast, sest just viimasel ajal on Delfi kõvasti järgi tõmmanud ja arenenud.

Ja mida muneb Õhtuleht? Tahaks küsida. Sest sellise profiiliga veebid on üle maailma pikalt esimesed. Eestis tilpneb Õhtulehe veeb kõigil teistel kannul. Ilmselt seetõttu, et sealne juhtkond on eelmisest ajastust ja ei jaga veebiasjandusest tuhkagi. Pealegi on Õhtuleht koondanud kokku Eesti kõige paksemad ja ilmselt ka kõige laisemad töötajad, eesotsas kõige paksema peatoimetaja Väino Koorbergiga. Istutakse lihtsalt oma perseid ja mune laiaks, muud midagi.

Reformierakonna selektiivne personalipoliitika

Väljavõte Postimehe veebist.

Kas pole huvitav? Ühel juhul, kui Reformierakonna liige Anna-Maria Galojan polnud isegi kahtlustatav, polnud isegi veel avaldust tema võimaliku süüteo kohta politseisse esitatud, heideti ta juba erakonnast välja. Teisel juhul, kui Reformierakonna liige Vello Järvesalu on juba tükk aega kahtlustatav, ja võetakse juba vahi alla, kahtlustatuna suures riisumises, öeldakse, nagu sel puhul tavaliselt, et kui mõistetakse süüdi, siis lahkub bla-bla-bla...

Ja ei tasu meenutadagi, kuidas kohvipaksu pealt Herman Simmile karistusi määrati. Miks ei tehta seda Järvesalu puhul?

Ja muidugi ajakirjandus sekundeerib poliitikutele. Kui suur isake ees ütleb, et keegi on varas, siis on varas. Ja kui batjuška ütleb, et pole varas, siis pole. Ja jutul lõpp.

Mis sellest järeldub?! Esiteks muidugi see, et Eesti on kahjuks ida kultuuriruumi osa, kus käseb, poob ja laseb üks nn batjuška, kelle ees kõik kummardavad, sest kõik teavad, et kui sa ei kummarda, siis sul elu pole. Teiseks selektiivne personalipoliitika, nagu vanasti nõuka ajal. See, mis oli parteilasele, seltsimehele lubatud, polnud tavalisele tüübile tänavalt. Ja kolmandaks see, et Reformierakond ei usu Eesti uurimisorganeid, politseid ja prokuratuuri. Mis on huvitav. Et juhtiv erakond on oma riigi suhtes nii pessimistlik. Huvitav, millise riigi teenistuses on see erakond?

Mis toimub?! Ma saan aru, et Järvesalu on tähtis mees, palju tähtsam kui Galojan. Aga kas see on põhjus topeltstandardite kehtestamiseks. Või on?! Või on Reform samasugune pätt-erakond, milleks on peetud Rahvaliitu? Ilmselt siis on. Ja pole imestada, kui erakonda juhib sulaselge pätt, kes nõuka ajal saatis koerad oma rahva kallale, vaatas seda vesise suuga pealt ja kui see hiljem välja tuli, vedas kahuritoru ette oma ämma ning lasi arhiivid kinni panna. See pole mees, vaid narts. Ja kui erakonda juhib narts, siis pole imestada, kui see erakond peab ühel päeval pillid kotti panema.

Meie blogis jätkub veel Reformierakonna aasta...

Reformikirjad, I

Hakkame avaldama huvitavamaid Reformierakonna siselisti kirju. Need peaks ka laiemalt huvi pakkuma. Esimene sats puudutab torujuhtme teemat, kus võtab sõna ka Toivo Klaar, kes on jätkuvalt edasi Reformierakonna liige, ja ühtlasi Euroopa Komisjoni kõrge esindaja Eestis. Et siis Euroopa Komisjon on täiega Reformierakonna mõju all, vähemalt kui Eestist vaadata. Huvitav, eksole ju. Ja mees siis diskuteerib aktiivselt, kasutab oma siseinfot erakonna heaks, nagu see asi ikka käib, või mis. Aga lugegem ja otsustagem ise:

> ----- Original Message -----
> From: 'Toivo Klaar'
> To: 'debatt list'
> Sent: Sunday, September 23, 2007 11:38 PM
> Subject: RE: [Debatt] Jürgeni avaldusest toru suhtes
>
>
> Tere.
> Ma pole varem siin listis sõna võtnud ja eks ma üritan ennast tegelikult
> sisepoliitikast veidi eemal hoida. Ent praegu olen küll sunnitud Meelisega
> nõustuma et poliitik ei tohiks peita ennast rahva arvamuse taha. Iseäranes
> olukorras kus ta langetab otsuse mille suhtes ta ise teab et see ei ole
> kõige parem. Nagu antud juhul, kus Eesti otsus mitte lubada uuringuid
> seisab õiguslikus mõistes veidi savijalgadel.
> Parlamentaarses süsteemis on ikkagi valitsus valitud selleks, et juhtida
> riiki ja kuigi avaliku arvamusega arvestamine on hea, oleks veel parem
> kujundada seda arvamust ja veenda avalikkust oma (tulevaste) otsuste
> õigsuses. Selleks, et saaks langetada nii häid, kui ka rahva poolt
> mõistetavaid otsuseid.
> Seejuures ei poolda mina sugugi selle juhtme ehitamist, ent oleks seda
> asja võinud veidi peenemalt ajada ja mina mitte ei mõista, miks nüüd nii
> läks.
> Tervitades,
> Toivo Klaar
>
> Meelis Atonen wrote:
> Õhtust!
>
> Mina küll aru ei saa, miks ei või inimestel eriarvamus olla. Kas meie oma
> erakonna sees. Ja ma kindlasti kavatsen ka oma eriarvamustest teada anda,
> kui neid on.
> Muide, mina arvan ka, et torujuhtme teema selline jätk oli vale ja väga
> halb.Ma ei tea kõiki kaalutlusi, aga nii Laari või rahva arvamusega
> apellerimist pean ma nõrgaks argumendiks-poliitik ei pea jooksma rahva
> järel, ta peab vastu võtma otsuseid, mis teevad head.
> Kusjuures kui juhatuses seda teemat viimati arutati, jäi peale siiski teine
> seisukoht. Peale jäi toru uurimist pooldav seisukoht. Hääletust ei olnud,
> aga pilt oli igale kohalviibijale selge. Ja parem on kohe oma seisukoht kõva
> häälega välja ütelda, sest muidu mõni pärast ütleb: tagantjärele tarkus.
> Mulle alles hiljuti nii vihjati siin listis, ehkki igaüks teadis, et
> sellisel kombel, selle raha eest olin ma raudtee ostule vastu juba ammu enne
> ostu. J
> Parimatega,
> Meelis
>
> -----Original Message-----
> From: debatt-bounces@lists.reform.ee [mailto:debatt-bounces@lists.reform.ee]
> On Behalf Of Sven Pringi
> Sent: 23. september 2007. a. 15:05
> To: 'debatt list'
> Subject: [Debatt] Jürgeni avaldusest toru suhtes
>
> Jürgen,
>
> Mis asi nüüd toimub? Sa teed avaldusi meie enda valitseva peaministri vastu?
> Ajakirjanduse vahendusel??? Krt, taolised asjad tuleks enda keskel selgeks
> rääkida, kas RE juhatuses või parem Riigikogu meeste tualetis, Andrusega
> face to face.
>
> Tõesti, arumaeitaipa, milleks taoline avaldus. Paluks selgitust.
>
> http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=16983105
>
> Lugupidamisega
> Sven Pringi
> skype: pringis
> msn: sven.pringi@mail.ee
> tel: 5060040
>

Üks hea, aga ära peidetud lugu Õhtulehes

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Seoses minu ühe hiljutise sissekandega Eesti oma Kunderate teemal tahaksin tähelepanu juhtida artiklile, mille avastasin laupäevasest Õhtulehest, ja mis oli küllalt korralikult ära peidetud. Jutt oli meestest, kes ka tegelikkuses nn Praha kevade sündmuste ajal 1968. aastal Tartus julgelt meelt avaldasid ja selle eest oma tulevikuga maksid. Ja mis kurioosne, Eesti riigi jaoks on need mehed õhk, seevastu Tšehhi riik neid austab (mis loomulikult ei takistanud Eesti tähtsatel riigimeestel Gruusia sündmuste ajal Praha kevadet mainimast- häbi peaks olema!!!)

Tšehhid on oma endiste punastega päris korralikult lõpparved teinud, eestlased pole seda suutnud. Tekib küsimus, miks?! Ma ei hakka rääkima endistest punastest poliitikas, seal on neid terve trobikond. Aga ka mujal. Näiteks punased kirjanikud, endised õukonnalaulikud lehvivad rõõmsalt ringi. Nemad kirjutasid sel ajal oode punasele terrorirežiimile, ja nautisid oma hüvesid ja privileege, kui eesti poisse meelsuse avaldamise eest vangilaagritesse saadeti. Miks nad sellest ei kirjutanud? Ega kirjuta?

Kust tulevad luumurrud?

Väljavõte Postimehe veebist.

Tänane Postimees kirjutab sellest, et Eesti tõusis viie Euroopa juhtiva luumurruriigi hulka. Väga huvitav, kas pole?!

Saabus ka üks sellega seotud tagasiside, mis heidab pisut valgust selle probleemi tagamaadele (sellest oli mõni aeg tagasi meie blogis ka põgusalt juttu seoses lehmapiima kahjulikkusega):

Tervus

Ma olen see "lehmapiim tapab" postitaja hiljutises teemas: http://innojairja.blogspot.com/2008/10/paksud-jtke-ra-piimatooted-ja-te-nete.html

Heh, arvan, et seda piima-teemat võiksite veel käsitleda oma blogis, sest märkasin just uudist Postimehes pealkirjaga "Eesti tõusis Euroopa viie juhtiva luumurruriigi hulka":
http://www.postimees.ee/?id=42091

Milles ei ole midagi imekspandavat, vaid see on igati loomulik nähtus sellise piimatarbimise mahu juures, nagu see eestlastel kombeks on.

Eestlased on Euroopa suurimaid piimatarbijaid. Riikides, kus tarbitakse enim piima, esineb ka enim osteoporoosi, luumurde ja puusanihestusi. Järnev on faktid ja statistika osteoporoosi kohta (http://www.4.waisays.com/ExcessiveCalcium.htm põhjal).

Näiteks:
Kreekas kahekordistus piimatarbimine 1961 kuni 1977 (olles veelgi kõrgem 1985) ning perioodil 1977–1985 peaaaegu kahekordistusid samuti vanadusest tingitud osteoporoosijuhtumid.

Hongkongis tarbiti 1989 piimatooteid kaks korda enam kui 1966 ning samal perioodil kolmekordistusid osteoporoosijuhtumid. Nüüd on nende piima tarbimise tase peaaegu Euroopa tasemel – sama on luudehõrenemishaigustega.

Järeldus on väga lihtne: kus tarbitakse piima enim, seal esineb osteoporoosi enim. Võrreldes teiste maadega tarbitakse kõige rohkem piima Rootsis, Soomes, Shveitsis ja Hollandis (300–400kg/in/a) ning osteoporoosinähtude arv neis riikides on taevasse tõusnud.

Nagu austraallased ja uusmeremaalased, tarbivad ka ameeriklased kolm korda enam piima kui jaapanlased, samas puusanihestuste ja -murdude arv on USA-s 2,5 korda kõrgem. Nende ameeriklaste hulgas, kes tarbivad vähem piima, nagu mehhiko-ameeriklased ja mustanahalised, on osteoporoosijuhtude arv kaks korda madalam kui valgete ameeriklaste seas – mis pole tingitud geneetilistest erinevustest.

Venetsueelas ja Tshiilis tarbitakse palju vähem piima kui USA-s, Soomes, Rootsis ja Shveitsis, samas puusanihestuste arv on Venetsueelas ja Tshiilis üle kolme korra madalam.

Hiinlased tarbivad väga vähe piima (8kg/a) ja puusanihestuste hulk on seal maailma madalaimate seas, Hiina naistel esineb seda kuus korda vähem kui USA-s. (Keskmine ameeriklane tarbib 254kg piima aastas.)

Teistes riikides, kus tarbitakse keskmiselt väga vähe piima (6kg/a), nagu Kongos, Guineas ja Togos, on osteoporoos äärmiselt harv nähtus samuti.

Kongo DV-s, Libeerias, Gaanas, Laoses ja Cambodias tarbitakse üksnes 1–3kg piima inimese kohta ning nemad pole kunagi kuulnudki vanadusest tingitud puusanihestustest.

Viimasteks jäidki need, kes ei seksi

Irja lühikommentaar:

mis ma ütlesin, välja kukuvad need, kes ei seksi. Ehk siis kõige vähem hääli said Arne ja Olga, kes ei seksi Arne seksuaalse orientatsiooni tõttu, ning Piret ja Mairold, kelle puhul ei olnud vaatamata nende seksuaalsele orientatsioonile (hetero) tunda, et nad oleksid seksinud.

Žürii otsusel (nõme, et väljakukkumise otsustab nüüd žürii ja et tuleb teist korda vaadata tantsu, mida paar on juba üks kord tantsinud) langesid seekord välja Arne ja Olga. Merle Klandorf andis küll punktid oma klubi tüdrukule, aga see ei päästnud Arnet ja Olgat. Ants Taela homovaenulikkus oli nii suur, et ta lihtsalt pidi armsa, njummi Arne saatest välja puksima. See on muidugi jama, et homomees tantsib naisega. Miks ei võiks homomees tantsida homomehega!? Järgmisel hooajal võiks seda kaaluda, sest ma usun, et leidub ka homomeestantsijaid.

Meie Innoga oleme igatahes väga pettunud, sest Arne oli nii šikk ja stiilne.

Ja meie hinded tantsutähtedele!

1. Erika Salumäe ja Kristjan Kuusk -

Irja: minu meelest Erika tantsib väga hästi, nagu ei olekski vana naine, vaid noor tütarlaps - 7
Inno: mina annan 8
Irja: aga mis sa arvad, kas nad on seksinud?
Inno: ma arvan, et Erika on täitsa valmis temaga seksima.
Kokku: 15

2. Maarja-Liis Ilus ja Veiko Ratas -

Inno: minu meelest tantsis Salumäe palju paremini, 5
Irja: ilus paar, aga kuidagi lahjaks jäi, 6. Nemad ilmselt ei ole seksinud veel.
Kokku: 11

3. Evelyn Sepp ja Marko Kiigajaan -

Inno: oooo! Evelin on nii kenaks läinud, ei tunne teda äragi
Irja: ma arvan, et nad on seksinud, arvestades selle pilgu järgi, millega Marko Evelyni vaatab
Inno: Evelynile väga hästi sobib ta soeng, aga nad muidugi ei tantsi rumbat. Aga nad ei ole vist eriti trenni teinud
Irja: ma arvan, et nad on selle asemel seksinud
Inno: no suvaline paar, kes on tegelenud mingi aja seksiga, võib karata lavale ja selle asjaga hakkama saada
Irja: kusjuures Marko just patsutas Evelyni kannikat!
Inno: kui kõik kokku arvestada, siis seksi eest 6
Irja: mina annan 7, sest ilus paar, minu arust sobivad. Aga seda ei anna muidugi varjata, et Evelyn on Markosse armunud. Siis tuleb selline õnnistatud ilme näkku. Samasugune ilme oli muide eelmisel hooajal Kristiina Ojulandil, kui ta tantsis Saša Makaroviga. Evelyn lausa õgib Markot silmadega...
Kokku: 13

4. Piret Järvis ja Mairold -

Irja: mind huvitab, kas Piret ja Mairold on ka seksinud.
Inno: kõik on sinust eeskuju võtnud, vaat sa ju kirjutasid, et kes seksib, see võidab!
Irja: ja ma usun, et see nii lähebki, Evkal ja Markol on suured võiduvõimalused, aga ma ei välista, et ka Piret ja Mairold on seksinud...
Inno: Piret Järvise kohta võib öelda, et ta on ikka suurem puuslik kui Maarja-Liis. Ja ilmselt nad ikkagi EI seksi
Irja: jah, selleks on nad liiga clean cut
Inno: natuke jama, mulle üldse ei meeldinud, 3
Irja: iiiigav, 2
Irja: minu meelest aitaks nende tantsu parandada seksimine, Mairold on natuke tühmi näoga
Inno: jaa, nad natuke nagu kardavad teineteist
Kokku: 5

5. Arne Niit ja Olga Kosmina -

Inno: nojaa, Olgal on nüüd võimalik Arne seksuaalset orientatsiooni muuta
Irja: kusjuures, kas paned tähele, et Olga ei ole meigitud trennis, erinevalt eelnevatest saadetest
Inno: see-eest Arne on hästi stiilne, ta ei libastu nagu Peebik. Ta on keha poolest nagu Dag, aga pintsak petab ära. Arne on stiilne nii ses saates kui eelmises
Inno: Olgal on väga kena kleit!
Irja: muide, Freddy Mercury laul. Freddy Mercury oli homo, nagu Arne
Inno: nemad ilmselt ei seksi ja seda on ka näha. Ja ilmselt ei ole Olgal ka huvi Arne seksuaalset orientatsiooni muuta
Irja: jaa, seda tõestab see, et ta ei olnud trennis meigitud.
Inno: mina paneks 5, kuna ei ole seksapiili, klappi
Irja: mina annan njummiduse alusel 6
Kokku: 11

6. Henrik Normann ja Kaisa Oja -

Inno: Kaisa näeb samuti väga hea välja. Ta on vist armunud
Irja: Aga Henrik?
Inno: ma arvan, et Henrik on selline mees, kes ei jäta ühtegi võimalust kasutamata
Irja: kusjuures Henrik on päris kergejalgne ja mängib oma tugevustele, milleks on nali ja huumor
Inno: nemad vist ikkagi ei seksi
Irja: nojah, Henrik alles abiellus ka, ta on ilmselt veel oma nooresse naisesse armunud
Inno: 5, asi susiseb
Irja: 7, huumori eest
Kokku: 12

7. Argo Ader ja Helena Liiv -

Inno: see tants neile sobib
Irja: väga ilusti, sensuaalselt tantsitud
Inno: aga seksinud nad ilmselt siiski veel ei ole - 6
Irja: minu poolt 7. Kusjuures ma panen tähele, et hoopis saatejuht Gerlile meeldib Argo, kui otsustada selle järgi, kuidas ta Argot vaatab...
Kokku: 13

Meie edetabel (Lauri ja Kristiina jäid nägemata):
1. Erika ja Kristjan - 15
2-3. Evelyn ja Marko; Argo ja Helena - 13

... ja kõige vähem hääli said meilt Piret ja Mairold - 5

Meie hinded laulutähtedele täna

1. Elis Aunaste ja Rolf Roosalu -

Inno: mis Elis Aunastel puudub, on tämber, häälesügavus. Hääl tuleb nagu vanast transistorraadiost.
Irja: aga muidu?
Inno: aga muidu laulab puhtalt. 6 punkti siis, nad olid arenenud
Irja: minu meelest on kah Elis sel nädalal parem, 6. Aga väike vaheküsimus, miks küll Nõgisto eelmises saates Inksule nii vähe punkte andis?
Inno: noo, ma arvan, et Inks oli ta millegagi välja vihastanud
Kokku: 12

2. Evelin Mikomägi ja Ithaka-Maria -

Irja: Evelin ei oska inglise keelt
Inno: ta laulab mööda ka
Irja: minu meelest Ithaka-Maria kostüüm on nats naljakas, ta on nagu transvestiit sellega
Inno: nemad laulavad seekord sitasti, aga võib-olla neil oli vähe aega proovi teha, sest Tomi Rahula oli haiglas - 3 punkti
Irja: 2
Kokku: 5

3. Ester Tuiksoo ja Mait Maltis -

Inno: Tuiksoo laulab mööda, vales helistikus
Irja: aga nad on armsakesed
Inno: muidugi see Tuiksoo laul on õudne, ma ütleks
Irja: aga nad on ikka armsakesed
Inno: 2 punkti
Irja: 4 punkti, armsuse eest
Kokku: 6

4. Valdo Randpere ja Eda-Ines -

Inno: ta laulab ka mööda, valisid liiga raske laulu vist
Irja: minu meelest ei olnud hingega lauldud
Inno: 5 punkti
Irja: 4, sest nende puhul oli see selge tagasiminek
Kokku: 9

5. Linnar Priimägi ja Marju Kuut -

Irja: minu meelest laulis Linnar täpselt samamoodi nagu eelmises saates, 4 punkti
Inno: minu meelest ei oska Linnar jätkuvalt laulda, 5 punkti
Kokku: 9

6. Toomas Tõniste ja Kadi Toom -

Irja: noh, mis Toomas Tõniste räpist arvad?
Inno: kusjuures seda laulu laulab ta päris hästi, kuigi nati konarlik on. Aga täitsa puhtalt laulis, 9 punkti
Irja: megaüllatus heas mõttes, minu poolt ka 9
Kokku: 18

7. Margus Tsahkna ja Birgit Õigemeel -

Inno: väga hea esitus, 10 punkti
Irja: minu arust lummav esitus, 10 punkti ka
Kokku: 20

Meie edetabel:
1. Margus Tsahkna ja Birgit Õigemeel - 20
2. Toomas Tõniste ja Kadi Toom - 18
3. Elis Aunaste ja Rolf Roosalu - 12

Meie arust viletsaim: Evelin Mikomägi ja Ithaka-Maria - 5

Meie Inksu pajatas, mis taga suures liinas juhtus, II

Nonii, nüüd on siin igasugu asju vahepeal vahele tulnud ja pole olnud mahti seletada, mida Inksu rääkis oma seiklustest suures liinas, mäletate, pärast seda, kui ta oli üksvahe kadunud ja siis magas terve päeva. Siis ärkas ta üles ja hakkas rääkima.

Kõigepealt muidugi sellest, kuidas ta oli suures liinas ära eksinud ja ei leidnud õiget kohta üles. Ta oli juba täitsa paanikas. Et ei jõuagi saate ajaks kohale ja milline häbi siis! Aga lõpuks õnnestus tal siiski napilt kohale jõuda, kiirelt riided vahetada ja siis kohe lavale! Ja ta oli nii ähmis, et sõnad läksid meelest ja õiged noodid ei tulnud välja. Nad ei jõudnud Pääruga isegi harjutada enam. Pääru oli ka pabinas, et mis Inksuga juhtunud. Helistas, aga Inksu telefon ei vastanud ka. Inksu rääkis, et tal oli mobiilil aku tühjaks läinud. Niimoodi õnnetult siis, viimasel hetkel. Kuigi me hoiatasime teda, et ta oma aku ikka korralikult täis laeks. Aga ikka ta unustas selle ära. Ja nüüd on tulemus käes, suures ähmis ununesid sõnad ja viis.

Ja teise laulu ajal juhtus ka äpardus. Nimelt ei kuulnud Inksu enam oma häält. Mingi naljaks asi oli seal olnud, et lärm hirmus kõva ja ta pidi täitsa umbes laulma. Ta karjus küll kõvasti, aga ikka oma häält ei kuulnud. Me algul arvasime, et ta oli unustanud oma kõrvu pesta, aga ta näitas oma kõrvad ette, vaatasime taskulambiga sisse, ja veendusime: need olid täiesti puhtad. Tõepoolest, ilmselt mingi jama selle televisiooni tehnikaga.

Igal juhul ütles Inksu, et ta niipea enam oma nägu sinna televiisorisse ei näita. Sest seal on kõik liga-loga, miski ei tööta ja siis pead seal hakkama saama. Inksu oli olnud päris pahane ja tahtnud päris mitmel inimesel seal televisioonis näo täis sõimata, aga Pääru tõmbas ta eemale ja ütles, et sellest pole midagi kasu. Lähme hoopis linna peale jalutama, pakkus Pääru. Siis nad olid seal jalutanud, suures liinas. Pääru näitas meie Inksule igasugu lahedaid kohti, viis ta maa-alustesse käikudesse, mis viivad Brookusmäelt Pirita kloostri varemetesse. Neid käike teavad vähesed. Ja need käigud on väga salakavalad. Sinna olla mitmeid inimesi ära eksinud. Ja kadunudks jäänudki. Aga räägitakse, et kui käiku lähevad mees ja naine, käest kinni, siis juhatab käik nad ise õnnelikult välja. Inksule oli see väga meeldinud. Nii käik ise, kui see, et nad ilusti välja jõudsid. Pärast tulid Piritalt jalgsi tagasi. Tulid üle Lasnamäe ja olid juba peaaegu linnas, kui Anta ja Urki ähmis nende poole jooksid. Ja oi seda rõõmu, kui poisid teada said, et meie Inksuga on kõik korras. Nad algul arvasid, et Inksu on pantvangi võetud, aga siis tuli välja, et Pääru on ju see laulupoiss sealt televisioonist. Kes koos Inksuga laulis.

Siis käisid nad veel poes, Inksu ostis igasugu lahedaid riideid omale, ühe seeliku, kleidi, siis veel paar pluusi ja kaks paari sukki. Siis veel Fructise maru head šampooni, siis ühe Max Factori huulepulga ja Maybelline ripsmetuši. Ja sis veel ühe hoolduvahendi juuksepikenduste jaoks. Sest seda tavalise šampooniga pesta ei tohi.

Siis rääkis Inksu veel, et ta hakkab nüüd koos Pääruga harjutama ja varsti annavad välja plaadi. Insku veel täpselt ei tea, mis plaat tuleb, aga ta ütles, et usaldab kõiges Päärut. Mõelge, kui tore. Ja Pääru lubas omalt poolt, et tuleb kõva asi. Mis isegi Celine Dionile ära teeb. No, ja seal pole midagi imestada. Celine Dion kahvatub meie Inksu kõrval. Sest meie Inksu on viimase peal, ta laulab nii hästi, et pisar tuleb silma.

Vot sellised lood siis täna. Eks vaatame, kuidas Inksul minema hakkan. Annan siis kohe teada.