laupäev, 22. märts 2008

Tubli, Savisaar!


Väljavõte Postimehe veebist.

Edgar Savisaar kummutab spekulatsioonid, nagu läheks Kesk taas Reformiga valitsuses kokku. Nagu ütleb Savisaar, seda niipea ei juhtu. Et las paremerakonnad söövad ise oma suppi. Kuigi, tõsi, valitsuses on ka vasakpoolsed sotsid.

Aga minu meelest teeb Savisaar õieti. Mina ka ootaks, kuni Reformierakond nagu katki lastud pall sisinal tühjaks jookseb. Siis on seda palju lihtsam kühvlile lükata ja prügikasti kallata. Muidu teine veel nii õhku täis, et ei ulatu ümbert kinnigi võtma.

Reformikale korter vanalinnas 16 800 krooni eest


Väljavõte Delfist.

Tõepoolest, jahmatama panevad asjaolud, mille tõi välja Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.

Ettevaatust: kaaliumsorbaat


Pilt ühest jogurtipakist, mille sisu sisaldab kaaliumsorbaati (E202).

Ma olen üldiselt tuim tükk, aga väga tundlik teatud tüüpi ärritajate suhtes. Üks neist on tuntud säilitusaine kaaliumsorbaat (lühend E202, valem C6H7O2K), mida kasutatakse ohtralt toiduainetööstuses, et säilivustähtaega pikendada (olgu lisatud, et näiteks Irjale see ei mõju, vähemalt ei ole me tuvastanud mingeid sümptomeid). Ehk siis, et oleks võimalik korraga rohkem toota ning siis lettidele paisata eri tooteid, nii et nad seal kohe ära ei rikneks.

Lühidalt öeldes on kaaliumsorbaat nõrgatoimeline mürk, mis peaks tapma hallitusseened ja bakterid, aga inimesele liiga ei tee.

Ma teadsin, et kaaliumsorbaati pannakse teatud tüüpi mahladesse, mille joomine toob mu kehale väiksed punased täpid. Näiteks kätele, kõhule, vahel ka seljale ja jalgadele. Ei midagi hullu, aga ebameeldiv igatahes. See on nn allergia. Rikub enesetunnet. Ja seetõttu olen vältinud kõiksugu pakimahlu, ning tarbinud kas siis värskelt pressitud mahlu või smuutisid. Vene ajal tavalisi, lihtsalt pastöriseeritud ja purkidesse villitud mahlu kahjuks enam eriti saada pole.

Aga ma poleks uskunud, et seda säilitusainet on hakatud panema piimatoodetesse, eriti jogurtisse. No ok, ma saan aru, et selle aine lisamine tõstab jogurti säilivustähtaja ühe nädala pealt kuu aja peale, aga samas, siis ei saa enam reklaamida jogurtit kui tervisetoodet. Ja ma kujutan ette, et kaugel pole aeg, kui säilitusaineid hakatakse panema piima sisse. Ja teiselt poolt, kui kaaliumsorbaat tapab baktereid, siis mis kasulikest bakteritest jogurti puhul räägitakse?! Neid seal lihtsalt pole!

Valio-"et tunneksid end hästi" alustas hiljuti reklaamikampaaniat laktoosivabade ja vähese laktoosisisaldusega toodete reklaamimiseks:

Väljavõte Valio kodukalt.

Nende vähese laktoosisisaldusega toodete hulka kuulub ka see mustikajogurt, mille pilt on ülal, mis kannab Hyla kaubamärki, ent mis sisaldab nii ohtralt säilitusainet kaaliumsorbaat, et vähemalt minul läheb pool keha täppe täis. Vähemalt minu puhul ei saa küll rääkida mingist tervisetootest.

Vaatasime eile poes ringi, ja kaaliumsorbaati sisaldab enamik Soome firma Valio jogurteid, mida Eestis müüakse. Ka Gefiluse omad. Suurt osa neist toodetakse Laeva meiereis Balti turu jaoks. Säilitusaine on siis ilmselt selleks vajalik, et kaup teel Leetu halvaks ei läheks. Tallinna Piimatööstuse Tere kaubamärgiga jogurtid vähemalt sildi järgi seda säilitusainet ei sisalda. Aga võimalik, et seda pole lihtsalt peale märgitud, ei tea. Igatahes säilivusaeg paistis Tere jogurtitel lühem, mistõttu võib arvata, et seda säilitusainet seal pole. Aga see võib sisalduda moosis, mida jogurtisse pannakse. Sest moosidele, kujutage ette, on hakatud lisama samuti kaaliumsorbaati. Kuigi vanaemad on saanud aastakümneid hakkama ilma selleta ja moosid on olnud väga head. Näiteks minu vanaema keetis mustikamoosi üldse ilma suhkruta, niisama paljalt, ja alles pärast segas suhkru sisse. Sest mis kallist kraami ikka raisata, suhkrut polnud eriti saada ka vene ajal. Ja kui purgi kaane alla oligi väike hallitus tekkinud, sai selle lusikaga ära korjata. Ja mingit mürgitust või asja mul küll ei tekkinud, vastupidi, vanaema toite süües, sealhulgas värskelt lüpstud lehmapiima ja päris hapupiima, olid tervis ja enesetunne väga head.

Ja see fakt, et mul jogurtite jms kaaliumsorbaati sisaldavate toodete tarbimisest kehale täpid tekivad, pole mingi eilne avastus, vaid mitme aasta pikkuse jälgimise tulemus. Selle aine kasutamisel peaks panema hoiatused pakendile, et sisaldab seda mürki, siis inimesed, näiteks lapsed teavad arvestada. Ja üldse soovitaks ma rohkem toota säilitusaineteta tooteid, sest neid on nagunii väga vähe. Ja lastele ei tohiks neid anda, sest ma kujutan ette, et kaaliumsorbaat võib olla paljude nn allergiate põhjustaja.

Ja tööstused, hakakem lõpuks tootma tooteid, mis on tooted, aga mitte mingit jampsi! Kurat, sai küll naerdud kunagi Saksamaalt imporditud keekside üle, mille säilivusaeg oli 3 aastat, aga praegu tundub, et sellised "keeksid" on vallutanud kõik toidupoe riiulid. Ok, ma saan aru, et inimesed vaatavad poes ainult hinda, ja seepärast võib igast paska välja lasta, peaasi, et on odav. Aga mingi vastutustunne võiks ikka olla. Ja ma usun, et ostetaks ka ilma säilitusaineteta veidi kallimaid tooteid. Näiteks smuutid lähevad väga hästi.

reede, 21. märts 2008

Liis Haaveli keiss- kingitus kõige nõrgemale

Liis Haaveli juhtum meenutab kunagist multikat "Kingitus kõige nõrgemale". Kus siis jänesele saabus suur kast, ja kohe olid kohal kõik elukad. Umbes nagu praegu jahivad Liisile tehtud kingitust Urmas Sõõrumaa, Jaan Toots ja Hans H. Luik. Ma mõistan Luike, ta jäi kunagi ilma Meri kinnistust Armuneemel, kus oli olnud vana vene sõjaväeosa (kus me Äripäeva seltskonnaga 1997. aasta kevadel piknikku pidasime) ja milline maa jäi justkui vakantseks. Mäletatavasti kandideerisid siis lisaks Merile sellele maatükile veel toonased tuusad Hans H. Luik ja Andres Bergmann. Ja nagu öeldakse, vana arm ei roosteta, Luik tahab võtta revanši. Kui Merile jäi alla, siis Liis Haavelile, noorele plikatirtsule ometi mitte!


Armuneemel ÄP seltskonnaga piknikku pidamas, vasakult Aivar Hundimägi, Virve Pihlak ja mina. Samas kohas asub praegu president Meri häärber. Taustaks niipalju, et rannas saab grillida küll, aga majale lähenedes ajab turvamees minema.

Üks üleskutse Tiibeti toetuseks

----- Original Message -----
From: info
To: info@budismiinstituut.ee
Sent: Thursday, March 20, 2008 1:36 PM
Subject: 26.03 kl 16

Budismi Instituut TEATAB

Olukord Tiibetis on kriitiline, ning vajab seetõttu meie kõigi abi. Kõigi, kes väärtustavad inimelu ja kultuuri.
Just need elu põhiväärtused on Hiina kommunistliku režiimi jõhkra tegevuse tõttu sattunud hävimisohtu Tiibetis.
Seetõttu otsustabBudismi Instituut korraldada rahumeelse meeleavalduse Hiina RV saatkonna ees,

kolmapäeval 26.03.08 kell 16.00-18.00 .

Üritusel on lubanud esineda mitmed EV parlamendiliikmed ning avaliku elu tegelased ja mitmed meie parimad muusikud.
Tulge kõik, et toetada Tiibetit.


BI president Linnart Mäll BI direktor Sven Grünberg

neljapäev, 20. märts 2008

Kuidas Eesti Vabariigis inimesi vägisi ekspertiisi viiakse 4/100

Eeli Kure dokumentide seast leidub veel üks huvitav kiri Tervishoiuametile, kus ta kirjutab järgmist:

"Kuna 17. 11. 2005 kinkisin oma kinnistud Maimu-Milvi Loitile, siis peale seda avaldasid Rohuneeme kinnistu ostjad nii minule kui Maimule survet, et me maad kindlasti neile maha müüks. Kuna me aga keeldusime, siis ähvardasid nad meid, et kasutavad oma tutvusi politseis ja lasevad mind hulluks teha ning tehingud sellest tulenevalt tühistada ning saavad maad nii või teisiti endale. Seda kartes ja ettenähes läksin ise Psühhiaatria Dispanserisse, kust mulle väljastas dr Reilent 08. 02. 2006 a. otsuse, et olen täie mõistuse juures ning teo- ja tahtevõimeline (tõepoolest, minu käes on koopia sellest tõendist - seal on mustvalgel kirjas, et Eeli Kurg on täie mõistuse juures ning teovõimeline - Irja Vaher).

Nüüd, 12. 04. 2006 tulid majanduspolitseinikud uurija Krislin Riisalu eestvedamisel minule Eha tänaval asuvasse Punase Risti supikööki, kus ma käin suppi toomas iga päev, järele ja sundisid mind autosse istuma ning viisid mind Paldiski maanteele dr Arno Aadamsoo juurde, kes küsis minult lihtsaid küsimusi minu isikliku elu kohta. Kas see ei ole mitte minu isiklikku ellu sekkumine?"

Sedasi kirjutab vana mees Eeli Kurg. Et vabandatagu, aga kas on normaalne, kui inimene viiakse ilma kohtu otsuseta vägisi ekspertiisi, nagu ta oleks 3-aastane tita, kes jooksis autotee peale. Ma ei tea, mind võtab selline käitumine pehmelt ütelda tummaks. Ma ei teadnudki, et nii teha on võimalik. Saddam Husseini-aegses Iraagis, jaa, aga Eesti-suguses õigusriigis? Ütleksin, et siin peaks nüüd kiiresti reageerima justiitsministeerium. Muidu jääb õigussüsteemist väga nadi mulje.

Aga see ähvarduse-asi ei anna mulle ka asu. Rohuneeme kinnistu ostjad olid siis kes? Urmas Sõõrukas ja Jaan Toots ehk? Kui nemad, siis ma usun küll, et nemad võisid Eelit ähvardada, sest neil on politseis palju tutvusi-oi kui palju. Ja kindlasti on mõni krislinriisalu neile teenekse võlgu.

Oh, meenuvad ajad, kui käisin veel Riksiga, selle oma maffiamehega. No tema rääkis, et tal oli olnud üks sõber-ülemkomissar politseis. Ja kord kukkunud Riks kinni ja pandud ta arestimajja. Piisas sellest, et ta helistas oma sõbrale-ülemkomissarile ja too siis orgunnis tema vabastamise. Minuti pärast. Nii et äraostetav on see me politsei ehk mendid, oi-kui-äraostetavad. Aga siin ongi ajugümnastikat Rein Langile - mida nüüd teha? Ei saa ju olla normaalne, et inimesi nii ähvardatakse ja päise päeva ajal ilma kohtuotsuse ja etteteatamiseta ekspertiisi viiakse. Palun seisukohta, Rein Lang! Sorri, unustasin, et oled Luige sõber ja Luik aitas sul Anna-Maria Galojani kottida... Aga äkki ikka?

Ja veel üks

Veel üks armas klipp

Eeli Kure asjus 3/100

Kuidas tähtis linnaametnik, linnaosa vanem Enno Tamm (sünd 60ndal aastal, jurist) põhjendab Eeli Kure hullust. Lugege ja saate naerda. Mina sain. Ok.

"Eeli Kurg on kinnine ja erakliku eluviisiga, lihtsameelne, ei saa aru keerulistest situatsioonidest, teeb asju omamoodi". Minu kommentaar: eee, mina teen ka asju omamoodi, samuti võib öelda, et olen erakliku eluviisiga ja kinnine, seega siis hull.

"Õde Marta Kurg on arvamisel, et venna kogu olemuse muutis nooruses sõjaväes saadud peatrauma". Mina: jaa, mina kukkusin ka väiksena võrevoodist pea ees maha, seega hull.

"Perega on tal suhted keerulised. Perepojana on tal suhtumine õdedesse üleolev". - ka minul on suhted vendadega keerulised, peaasjalikult seepärast, et nad on mulle nii palju sitta keeranud.

"Oma vigu ja eksimusi ei soostu tunnistama, on põikpäine" - näidake mulle vanainimest, kes seda ei ole :).

"Näiteks ei soostunud laskma spetsialistidel vana katust uue vastu vahetada, vaid ostis katusedetailid ja tegi katusevahetuse ise". - halloo, vana mees tahab ka midagi teha, et end mitte päris surnuna tunda. Minu isa armastas ka palju asju ise teha.

"Tavapäraselt ei kingi eakad omaalgatuslikult vara võõrastele". - et kui kingib, siis on hull? Ja vana inimene peab kinkima igal juhul varad sugulastele, ükskõik kui sitasti nood teda kohtlevad?

A siis võiks üldse kõik vanad inimesed, näiteks alates 70-eluaastast seadusega lolliks tunnistada, kuna äkki nad muidu kingivad varad võõrastele ja sugulased jäävad ilma ega saagi vana inimese varasid rahaks teha, mis on ju ilmasäädus. Ainult sugulastel on õigus vanainimeste varad rahaks teha, raisk!

Kui mõelda, siis tegelt on kõik vanainimesed veitsa imelikud. Ärrituvad kergesti, on põikpäised, eksju, ega mäleta alati kõike. No küsid näiteks, et ütle, mis aastal oli Trafalgari merelahing? Ameerika iseseisvussõda? Bastille'i vallutamine?? Viis mintsi aega vastamiseks. Tegin teinekord sedasi oma isaga. Vasta ruttu, unepealt! Ega ta sunnik kohe ei vastanud, ikka kümme mintsi mõtles enne, kui suu lahti tegi. Ja hommikul ei lähe vanainimesed ka põrra-põrra käima nagu noored. Isegi voodist püsti tõusmine võtab neil ilmatuma aja! Ei, siin pole muud kui ettepanek Riigikogule: kõik vanainimesed teovõimetuks ja eestkostjad peale. Küll meie, noored, teame paremini, kus ja mis. Eks ole ju lapsedki kuni 18nda eluaastani piiratud teovõimega, miks siis mitte ka vanainimesed 18 aastat enne surma? See ettepanek väärib kaalumist, kas pole? Ja ärgem unustagem boonust, psst. Kui meid oma isade-emade, tädide-onude eestkostjateks määratakse, siis, psssst! me saaks nende RAHAD varem kätte! Mis nemad nende rahadega teekski, nad on ju lollid. See on nagu anna rahad lapse kätte, eks ole. Kõik üle 70nesed teovõimetuks ja kohe! Kaupo Paal, sa ütle kursavend Martin Hirvojale Justiitsministeeriumist, et asjaga on kiire, eks. Nüüd on vaja siva liigutada.

Üks põnev Kapo-sait


Lehele pääseb siit.

Eeli Kure asjus 2/100

Miks Eeli Kurg ei saa elada oma majas?
Madis Jürgen jätab mainimata olulise tõsiasja: nimelt on enne Eelile ja nüüd Liis Haavelile kuulunud varad aresti all. Kuna varad on aresti all (sugulaste nõudel), siis ei suutnud Eeli, Milvi ja Liis enam Hansapangale laenu tagasi maksta ning maja läks haamri alla. Nüüd on maja omanik ärimees Margus Valdes, kes ei taha enam Eelit oma majas näha. Liis rääkis, et on teinud Margus Valdesele ettepaneku maja tagasi osta, aga Margus pole selle peale kõssanudki.

Ehk siis: Eeli kinkis maja ning maatükid Maimule, et see teda aitaks, mida viimane ka tegi. Võeti laen, et maja korda teha, mis on ka loomulik, eks ole. Majale seati Hansapanga kasuks hüpoteek. Seepeale kaebasid sugulased, kellest üks töötu ja teine invaliid, aga Eeli peale, et vana mees on sattunud "petise" mõju alla ning varad arestiti. Kuna varad arestiti, siis neid polnud enam võimalik oma kasuks pöörata. Kuna neid polnud enam võimalik oma kasuks pöörata, siis polnud enam võimalik pangale laenu tagasi maksta. Pank ei soostunud laenulepingut pikendama, kuna oli ilmselt ka "pettusest" kuulnud.

Ehk siis: Eeli hädades on süüdi sugulased, kelle hinge ei mahtunud, et vana mees kinkis oma varad, maja ja magusad mereäärsed maatükid võõrale inimesele. Ligidal 3 maatükki ostnud mees oli juba käinud asja uurimas, et kas saaks kuidagi ka Eeli krunte ära osta. Sugulased mõtlesid võimalikele rahadele. Kiusatus oli liig suur. Selleks, et maatükke omale saada, ei ole tarvis midagi enamat kui vana mees hulluks tunnistada, sest siis on ka tema tahteaktid tühised ning kui sugulased on Eeli eestkostjad, siis kuuluvad maatükid sugulastele. Jippppiiii! Ja sugulased saavad maatükkidega head raha teha.

Oioioi, Madis Jürgen, mis sa kõik kahe silma vahele jätsid...

Eeli Kure asjus 1/100

Alustame aga dokumentide uurimist. Huvitav on näiteks üks avaldus, milles Eeli Kurg märgib järgmist: "Minu juures käis Kivineemel 3 krunti ostnud mees, kes tahtis ka meie osa osta".

Ehk siis ilmselt Sõõruka agendid või Tootsi omad, kes limpsavad ka Eeli krundi järele keelt. Ja kelle agendiks on siis omakorda Luik. Nendele on Eeli Kure hulluks tunnistamine väga sobilik, sest siis saaks:

1. Eeli Kurg teovõimetuks tunnistada ja tema tahteaktid tühistada, mis annaks omakorda võimaluse, hoplaa -
2. Eeli Kurele eestkostja määrata, kelleks saaks tema sugulane, mis annaks omakorda võimaluse -
3. Sel sugulasel Eeli Kurele kuulunud majad-maad asjast huvitatud kinnisavaraärimeestele (eelduslikult siis Sõõrukale ja Tootsile) maha ärida.

Ehk Eeli hulluks, vanadekodusse, maad-majad sugulastele ning sugulased müüvad maad-majad Luige sõpradele. Seepärast siis selline uhke esikaanelugu Eesti Ekspressis. Madis Jürgen tõdeb ses, et kui Eeli teovõimetuks tunnistada, siis annaks maatükke veel "päästa". Nuuks, nuuks, eks, Ekspress jälle vaeste kannatajate poolel ;). Tegelt muidugi kraabitakse vaid Luige kintsu ja Luik omakorda ajab oma sõbrude huve. Selline "sõltumatu" ajakirjandus siis!
Eeli Kurg ei huvita ei Madis Jürgenit ega Hans H Luike. Madis Jürgenit huvitab Luige soosing ning Luike huvitavad maad. Äkki sebib sõprade kaudu endalegi mõned tükid? Ilus koht ju.

Aga ajakirjaniku amet pane küll maha, Hans. Sa ei sobi sellesse juba tükimat aega.

Ansipil on õigus


Väljavõte Delfi veebist.

Tõepoolest, Ansipil on õigus (tõsi, tema ilmselt peab silmas, sarnaselt Gräziniga, Annuse-Reiljani keissi, millest võib välja lugeda, et Eesti ühe rikkama mehe, Toomas Annuse rahakotirauad on lõpuks avanenud, nii et oma noosi saab lisaks Reiljanile ka mõni teine poliitik mõnest teisest erakonnast, aga see on juba omaette teema). Kui meenutada Galojani keissi, siis mõisteti nooruke tüdruk meedias juba süüdi, löödi risti enne, kui uurimine üldse kuhugi jõudis. Ja mis veelgi kurvem, meedia ise kah midagi välja ei uurinud. Ehk teisisõnu, pläägutati niisama. See pole aga meedia kolletumine, juhin tähelepanu, vaid selge ajakirjanduslik pask. Kolletumine tähendab sõna otses mõttes korruptantide paljastamist, "sita sees sonkimist", mis establishmendile ei meeldi, ent millega alustas möödunud sajandi algul New Yorgis Joseph Pulitzer, kelle nimeline auhind on väga hinnatud tänapäevani. Kollane sai sellise meedia sõimusõnaks seoses sellega, et Pulitzeri ajalehes hakkas ilmuma koomiks Yellow Kid. Kollane meedia on virk ja tugev meedia, mittekollane on laisk ja pugejalik meedia. Ja ma ei imesta, miks suur osa meediajuhte seda kollast kirub. Sest nad on laisad nagu porikärbsed. Ausõna, ma ei valeta. Olen sellistega koos asju ajanud. Ja siis kui keegi midagi ära teeb, siis ei jõua seda kirumist ära kuulata. Aga kirutakse, et varjata oma saamatust ja võimetust midagi ära teha. Üks selline porikärbes oli minu eksabikaasa Ingrid Tähismaa, kes, pange tähele, on alustanud nüüd justkui rünnakut selle kollase meedia pihta, kus ta varem ise töötas. Aga nagu vanasõna ütleb, ära sülita vanasse kaevu, enne kui uus valmis. Ma ei tahaks olla praegu Ingridi nahas.

Ja nüüd siis Ekspressi keiss, millest kirjutas juba lähemalt Irja. Viimasel ajal on Ekspress muutunud järjest igavamaks. Tõesti, paras on Kaalep tagasi tuua. Muidu läheb asi täiesti perse. Oli Kaalep mis ta oli, aga igatahes etem kui see eputrilla Hõbemägi (see on see mees, kes armastab käia kinnimakstud reisidel), kes juba Päevalehe perse keeras, ja nüüd teeb sama Ekspressiga. Ja ausalt, arvan mis ma Kadastikust arvan, aga ta on suutnud luua palju südikama meediagrupi kui Luik. Kadastikul läks ainult see asi täbarasti, et Heldur Tõnisson jättis ta rahast ilma. Seepärast on Kadastik Luige peale kade ja vihane. Aga, Mart, ära põe, ausõna! Sa ei tarbi kokaiini, oled terve ja sportlik. Küll sinu tähetund ükskord tuleb, kui suudad sama kompleksivabalt elus edasi minna nagu sa oled olnud suhtes Saagimiga. Ja mina igatahes fännan Postimehe veebi, öeldagu mis tahes, ta on peajagu Delfist ja teistest Ekspress Grupi veebidest üle, ja tõesti, Aivar Reinap on tublit tööd teinud. Tahaks teda kohe tunnustada. Ma juba varem kirjutasin, et panin umbes pool aastat tagasi Postimehe koduka oma veebilehitseja avaleheks (varem oli seal Delfi), ja ei ole pidanud kahetsema.

Ja nüüd veel üks näide halvast ajakirjandusest, tänane Eesti Ekspress:

Kus siis on inimene tembeldatud vargaplikaks, kui ei uurijad, ega ajakirjandus pole veel ise midagi nii välja uurinud, et see kohtus vett peaks. Seevastu, panete tähele, kui delikaatselt suhtub Ekspress Aivar "mu koer murdis endal ise jalaluud katki" Otsaltisse, seda vähemalt esikaanel. Kuigi mees on juba mitmete valedega vahele jäänud.

Mis sellest järeldada? Ega muud, kui et Luik on saanud endale osa sellest rahast, mille Reformierakond sai altkäemaksuna Eesti Raudtee taasriigistamise eest. Ja Ekspress Grupi aktsionärid võivad sellest papist küll suu puhtaks pühkida. Tean Luike, ta on nii ihne mees, et ei täi teisele kohvi ka välja teha, muust rääkimata. Ja nüüd ma kujutan ette, kuidas ta ostab rõõmsalt 60 krooniga tagasi neid aktsiaid, mida ta Ekspressi tellijatele 90 krooniga müüs. Selline mees!

Kes on Liis Haavel ja miks teda kotitakse?


Liis Haavel, väljavõte Ekspressi veebist.

Ilmselt tunnevad paljud huvi, kes on see noor "tibi", kes miljonäri "paljaks varastas", nagu kuulutavad täna üle maa ajalehtede müügikohtade juurde pandud suured Ekspressi reklaamtulbad. Seletan.

Tegemist on Saaremaa ühe eliitperekonna, Kuressaare erakliiniku (AS Hanvar) omanike Varje ja Hannes Haaveli võsuga. Varje Haaveli vend on üle Skandinaavia tuntud suli Vello Kiil (kohtu poolt karistatud kelmuses), kes on soomlastelt raha välja petnud ja keda soomlased taga ajavad, saades mehelt üha uusi ja uusi lubadusi.

Puutusin Haavelite perega kokku mõned aastad tagasi, kui käisin ühe petta saanud soomlasega Saaremaal Vello Kiili taga ajamas. Kiil olevat redutanud oma isa juures. Kui sinna ühel õhtul kohale läksime, kutsus vindine isa meid sisse, terve elamine oli viinapudeleid täis, ja kohal oli ka Varje Haavel, kes oli pugenud magamistuppa teki alla ja ütles, et on haige. Hannes Haavel peitu ei pugenud, aga istus nagu kummitus elutoas teleka ees ja ei öelnud ah ega oh.

Taustaks veel niipalju, et nii Varje kui Hannes Haavel on vanad Reformierakonna tursad, valitud erakonna nimekirjas Kuressaare volikokku ja puha.

Liis Haavel on oma perekonnast mõnevõrra erinev. Ja sellest võib tulla suur viha tema suhtes. Tema ema ja isa suur soov on tütre elu põrguks teha, mis on seletatav asjaoluga, et Liis paljastas, et isa kuritarvitas teda lapsena seksuaalselt. Nüüd üritavad isa ja ema kõike kinni mätsida. Ilmselt selleks, et oma nahka päästa.

Ja nüüd üks kirjutis Liis Haavelilt, mis paljastab veidi tema perekonna telgitaguseid (lisaks veel niipalju, et Varje isa on nüüdseks surnud ja maja tegi ta loomulikult rahaks), avaldatud Saarlase foorumis kaks aastat tagasi:

Liis Haavel LiisHaav@solo.ee 26-03-06, 15:21:58
On kohutav möelda, mida kõike ühed vanemad võivad oma lapsele teha, et enda nahka päästa, ja veel kohutavam on sellest teistele rääkida, kuna see on väga ebausutav. Aga, kuna järjest rohkem tuleb uusi ja uusi juhtumeid, kus vanemad on kuritarvitanud oma lapsi seksuaalselt vms. moel, siis sellest tulenevalt olen sunnitud ka oma loo päevavalgele tooma.

Kogu lugu sai alguse sellest, et Tallinna õppima suundudes tutvusin oma elukaaslasega, ja julgesin temale rääkida meie pere siseasjadest: nii sellest kuidas minu isa mind seksuaalselt ahistas, kui sellest kuidas ema hoidis mind enda kontrolli all, et ei läheks ja räägiks sellest kellelegi ja nende perekonna idülli ära ei rikuks, kui sellest, et ema ei tahtnud leppida sellega, et tema lapsed ükskord pesast ka välja lendavad, ehe näide on minu vend Mihkel kes ei käi tööl, elab ema isa raha eest, elab üürikorteris mille üüri maksavad vanemad ja sõidab vanemate autoga. Lisaks sellele nimetavad ju end avaliku elu tegelasteks ja see kahjustaks nende mainet, kui räägiksin tõe nende pereelust. Ühesõnaga hakkas Varje Haavel tegelema peale seda minu ja minu elukaaslase hävitamise ja materdamisega, eelkõige aga hävitas mind vahendeid valimata, ajades mind minu elukaaslasest lahku. Näiteks: aitas kaasa minu esimese poja surmale, ähvardades minule 6. rseduskuul teha aborti ja sünnitus varem esile kutsuda (Varje Haavel on günekoloog-toim). Kuna aga kartsin väga oma lapse elu pärast ja olen I grupi diabeetik ja ma ei saanud olla arstliku järelvalve all, minu laps hukkus. Ettekäändeks tõi ta, et see on päti laps ja milleks ma pean oma noore elu ära rikkuma. Peale minu esimese lapse surma kuulutas mind teadmata kadunuks, tuues ettekäändeks et olen narkomaan, kuigi ei saa seda olla, sest põen I tüübi diabeeti, ajas minu sõbrannad ja inimesed, kelle peale olin telefonid teinud ja tänu kelledele oli mul kerge oma vanemate kontrolli alt vabaneda, kuna vanemad uurisid politseiga kogu aeg minu numbri välja ja pidin jälle vahetama numbrit, politseisse minu peale kaebama rääkides neile, et ma nagunii petan neid ja neil ei ole lootustki raha tagasi saada, kuna olen kriminaal ja elan kriminaaliga koos, käis kaebamas mitmeid kordi, et minu koer on alatoitluse all ja ma ei hoia teda nagu peaks, nii Loomakaitses, kui politseis, kuigi minu koer oli normaalse pika keti otsas õues, kuna ta on kaukaaslane ja sai süüa paremini kui saama oleks pidanud, kuid samas ise enda koera hoiab päevad läbi nelja seina vahel hommikul kella 8-st kuni hilisõhtuni välja. Siis on rääkinud igale poole et olen vaene ja et raha millega elan, on kriminaalne ja et ma ei tohi miljonäri elu endale lubada. Viimati, kui minu tuttav ostis endale auto pangalaenu raha eest, sain mina sellele kasutusõiguse, sain autoga umbes 1,5 kuud sõita, kui ema tegi oma suurest kadedusest minu suhtes kaebuse majanduspolitseisse oma väga suurele sõbrannale Krislin Riisalule, et see on kriminaalne raha ja kuritegelikul teel soetatud raha eest ostetud auto, ja loomulikult võeti minult auto kuni on tõendatud, et see auto oli ostetud mitte kriminaalse raha eest, seisab auto nüüd senikaua politsei parklas ja politseil on kohustus uurida, samuti arrestititi tema klatši alusel kogu minu tuttava vara, ja oleks siis uurimine midagi tuvastanud, ligi 5 aastat on juba uurimine minu ja minu tuttavate suhtes käinud minu ema palvel, kuna tema väitel on tal tänu Kalle Laanetile ja Krislin Riisalule seda väga lihtne korraldada, kuna need on temale võlgu. Seaduse järgi tohib aga uurida asju kuni aasta. Isegi minu lapse turvatool ja lapsevanker arestiti minu ema palvel, arved kaasa arvatud ja kui minu tuttav politseisse läks, ütles Krislin Riisalu, et peab minu emale Varje Haavelile nüüd kirja saatma, et tema kaebus sai rahuldatud. Kunagi lubas ta, et kuna Kalle Laanet on neile võlgu, kuna nemad aitasid talle südame stimulaatori paigaldada, et aga ta mulle keerab Kallega. See kõik on loomulik, sest kõik need väljamõeldised, mida ta oma ja isa nime pesemiseks laiali on rääkinud, vastaksidki tõele. Ma ei tohi elada neist rikkamalt ja vaadata neile ülevalt alla. Pidev alandamine ja naeruvääristamine, laimamine ja materdamine on ema kaitsekilp isa perverssuste eest minu suhtes. Isa isegi ei palu vabandust, vaid vaikib nagu perverdile kohane, ja ema ainult õiendab, et kuidas ma julgesin üldse Saaremaale tulla, enne oleks võinud loo ümber rääkida ja vabandust paluda, et nende kui avaliku elu tegelaste elu ära rikkusin. Et oleksin pidanud isa asja maha salgama jne. No kaua ja palju sa veel kannatad? Minul ei ole olnud mahti ega oskusi oma emale mõistust pähe panna, miks ta seda teeb? Kas ta tõesti ei saa aru, et sellega ta ju häbistab iseennast? Mille nimel ta siis elab ja kellele? Mina küll elan oma pojale ja teen kõik, et tal kõik hästi on ja oleks ja kui ta suureks saab, ei sekku mina küll tema eraellu. Isegi minu kaebusi ei võeta nende pärast tõsiselt kuulda ning ekspertiisi valedetektoriga ei viida läbi, sest see just nende materdamise mõte on olnud, et keegi ei võtaks mind tõsiselt ja ei tahaks minuga tegemist teha.

Kutsun inimesi üles sellistest inimestest eemale hoidma ja tegema oma järeldusi asjast. Ma saan aru, et nende varad on kõik laenu all ja nad elavad tugevalt üle jõu väljaspoole, et olla perekond Leedoga vähegi sarnane, aga kade olla oma lihase tütre peale, see on üle mõistuse! Olen rääkinud paljude inimestega sellest, ja nende arvates ei ole minu ema psüühiliselt normaalne, nemad oleksid kõik just väga õnnelikud kui nende tütrel nii hästi läheks ja ei mõista minu ema.

Lugupidamisega, Liis Haavel

Hans H Hiir does it again ehk Eeli Kurest veel

Hans H Luik on tegelikult väga arg mees, kuigi Kadri Kõusaare raamatust Ego, kus ta portreteerib oma toonast armukest kui maailma isandat, võib jääda sootuks teistsugune mulje. Tõsi, Hansul on lai joon, ta kannab hästiistuvaid ülikondi ning edevaid prille, on tugeva kehaehitusega, jaa, aga rinnus põksub tal ikkagi hiire süda.

Kui maffiamehed Hansu akendesse süütepudeleid loopisid, siis Hans jättis oma südantlõhestavates sõnavõttudes mulje, justkui ohus oleks vaba ajakirjandus ja sõnavabadus. Kahtlusevari langes kogunisti ärimees Toomas Annusele. Et Luik oleks justkui liiasti sõnu pruukinud, kõigest ausalt kirjutanud ning nüüd siis teda karistati selle eest. Hiljem selgus siiski, et põhjus on proosalisem, Luige kinnisavarabisnis. Sest vaatke, Luik on ka ärimees, palju rohkem ärimees kui ajakirjanik, ajakirjanik võib-olla enam mitte üldse, ja äris võib alati tulla ettenägematuid olukordi. Näiteks pankrot, aga mitte see ei ähvardanud Luike. Luike ähvardas hoopistükkis äripartnerite kättemaks. Miks, võiks küsida. Miks peaks keegi kellegi akendesse niisama, asja eest, teist taga süütekaid loopima? Ja selleks veel maffiamehi palkama? Olen üsna palju maffiameestega suhelnud ja tean, et nii toimitakse vaid siis, kui keegi on kellelegi võlgu. Kui keegi on kedagi petnud. Luik võis maffiameestel naha üle karvade tõmmata, teha niiöelda hostile takeover'i ja mõelda, et ega keski teda niikuinii ei puutu, ta ju võimas meediamogul. Aga siin on sürpriis - maffiamehi ei koti su mogullus. Nad ei loe lehti. Neid huvitab, et sa neile rahad tagasi maksad. Kui ei, siis ole valmis halvimaks.

Luik oli aga kaval. Ta tegi hästi suurt kisa nagu ühele lõksusattund hiirele kohale ja appi tulid kõik politseid ja prokurörid, terve perssetäis asjamehi. Ja Luik oskas selle eest tänulik olla. Tema protsessi prokurör on Steven-Hristo Evestus. Meenutagem hetkeks seda edevat, roosa särgi ning roosa lipsuga tegelast moodsate prillidega. Temast ilmutas Ekspress siis, kui protsess ühe süütekaloopija, Marek Võrgu üle juba käis, uhke loo pealkirjaga "Prokuratuuri kaanepoiss". No milline noor jurist ei tahaks, et teda sedaviisi nimetataks! Eriti veel selline edev noor mees nagu me tubli Steven-Hristo. Luik andis sisuliselt noorele prokurörile altkäemaksu, mitte küll raha, aga au ja hiilgust, et see ikka tema protsessis hästi esineks. Hiir maksis koerale, et see hästi lõriseks.

Teisel korral tajusin Luige argust siis, kui puhkes Galojani skandaal. See algas Eesti Ekspressis, kui mäletate; üks Luige sõdureid, Argo Ideon kirjutas loo, kus tituleeris Anna-Maria kohe vargaks. Teised lehed tegid niisamuti, aga siis hakkasime meie ja Virkko Lepassalu Anna-Mariat kaitsma, tõime välja asjaolusid, mis tõestasid, et EEL-i rahad on kõrvaldanud keegi teine, võimalik, et ordeneeritud Riivo Sinijärv ise. Kutsusin siin blogis mitu korda Luike teemat üle võtma, aga ei midagi. Ja tean ka põhjust. Nimelt on Luige suured sõbrad esiteks Rein Lang, kes oli Anna-Maria vastase kampaania üks eestvedajaid, ning teiseks Peep Mühls, see kaks-pudelit-kummaski-käes-ja-üks-taskus-mees, kes on seotud Riivo Sinijärvega. Ja Luik lasi Ekspressil Anna-Mariale vee peale tõmmata, sest mängus olid tema sõprade huvid. Lisaks sellele, et ta on arg, on ta niisiis ka käsi-peseb-kätt-poliitika pooldaja. Mul on siiani meeles Luige enda "suured sõnad": "Sõbrad kallid, aga tõde veelgi kallim". Nüüd kõlavad nad niisama õõnsalt kui Ekspressi kunagine reklaamlause: "Kes ei loe Ekspressi, kobab pimeduses".

Nüüd on vastupidi. Loe Ekspressi ja sa saad teada, kelle peale Luik parajasti vihane on. Kellele ta tahab ära panna. Viimane näide on siis Liis Haavel ja vana mees Eeli Kurg. Hea ajakirjanik Madis Jürgen saadeti vana mehe aia taha, kus ta talt siis paar küsimust küsis, süüvimata teemasse, viitsimata uurida tegelikke materjale. Need tegelikud materjalid on mul praegu laua peal. Sest mul oli nii palju aega, et Eeli Kurega Tartus kokku saada. Tema sõi seal Liis Haaveli seltsis rõõmsalt pannkooke, siunas oma sugulasi ega olnud sugugi nõus sellega, et tema, täie mõistuse juures olev mees, peab kolmandat korda kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi minema. Liis Haavel seletas, et on nõus Eeli enda juurde elama võtma, aga vana mees tahab veel oma majas elada, kuniks tal see võimalus on.

Madis Madiseks, tema lakub oma tööandja perset, aga miks on Luik Liis Haaveli peale pahane, ja mis olulisem, kelle asju ta seekord ajab. Piisab, kui uurime, kes on ostnud kokku Eeli Kure maja ligidal olevad maatükid. See on, üllatus, üllatus, suurärimees Urmas Sõõrumaa. Sõõrukas! Sõõrukas on aga Luige suur sõber. Et siis seekord on Luik võtnud kaitsta Sõõruka huve, kes tahab kindlasti ka Eeli Kurele kuuluvad maad ja majad kokku osta.

Et siis sedasi. Aga argus ja ahnus on ennegi koos käinud. Argus ja ahnus on nagu paarisrakend, vankri vedamiseks on vaja mõlemaid. Nüüd laiab Luik veel Delfis ka. Aga enda kohta negatiivseid kommentaare avaldada ei luba. Need kustutatakse kohe, et "suure juhi" maine jääks plekituks, nagu üks kommentaator tabavalt märkis.

Mis edasi? Lühiajaliselt võib selline praalimine isegi edu tuua, aga pikemas perspektiivis kannatab Ekspress Grupi ja Luige enda usaldusväärsus ning kannatab kõvasti. Ekspress Grupi maine langeb niisama hoogsalt kui Ameerika dollar (mis täna, tõsi küll, ju pisuke tõusis). Tõusuks oleks muidugi hädasti julgust vaja, aga kas tal seda on, teab ainult Luik ise.

Üks ettepanek seoses anonüümsete kommentaaridega

On selline, et väljaannete esindajad võiks anonüümsena saabunud kommentaarid, mis on eriti olulised, oma sõnadega ümber kirjutada. Siis on hundid söönud-lambad terved, ükski vajalik infokild ei lähe kaduma ja väljaanne võtab läbi ajakirjaniku vastutuse.

Ma olen ise mõned saabunud kommentaarid niiviisi ümber kirjutanud, parandanud ilmselged faktivead, näiteks. Ja minu arust toimib väga hästi. Väljaanne ei pea avaldama kõike saabunud saasta. Ja samas ei jää ajakirjanike eest teadmatusse saabunud info. Seda saab ju kasutada! Jutt on nende kommentaaride avaldamisest. Egas väljaanded ju kõiki paberil saabunud kirju ka ei avalda! Neist visatakse suur enamus prügikasti.

Njah, tundub, et ka Gräzin on saanud Annuse käest veidi viinaraha


Väljavõte Postimehe veebist.

Eeli Kurg ei ole hull - kursavend Kaupole

Täna on jälle natuke eesti ajakirjanduse pärast häbi. Seekord siis Madis Jürgen, keda pidasin varem oma lemmikajakirjanikuks. Tänases Ekspressis, millele viitab ka Hans H Luige kureeritav Delfi, on Madis Jürgeni lugu vanast mehest Eeli Kurest, kellelt "noor tibi on maja välja petnud". Jürgen käinud siis selle vana mehega rääkimas, kui ta oma koduaias lehti riisus, ning küsinud talt, et kas vana mees ikka teab, et ta peab varsti oma majast välja kolima. Vana mees vastas talle seepeale bravuurikalt, et loll küsimus, mille peale teenekas ajakirjanik Madis Jürgen tegi järelduse, et vana mees "ei saa ikka veel aru", et ta peab oma majast välja kolima.

Nõrk ajakirjanikutöö, Madis, väga nõrk. Mina kohtusin Liis Haaveli ja Eeli Kurega esmaspäeval Tartu Wildes. Rääkisime pikalt. Ja ma võin kinnitada, et Eeli Kurg on täie mõistuse juures ning saab asjadest suurepäraselt aru. Tõsi, ta räägib aeglaselt, aga kõik vanainimesed räägivad aeglaselt, see on nende eripära. Eeli Kure traagika on selles, et ta on tülis oma sugulastega, oma kahe õe, Marta Kure ja Vilma Lehtla, ning õepoja Tõnu Saaniga. Sugulased ei hoolinud Eelist karvavõrdki, ta rääkis, et kui käis õe juures saunas, siis pidi talle selle eest 50 krooni maksma, aga kui Eeli oma varad Liis Haavelile kinkis, läksid sugulased härga täis ning nõuavad nüüd vana mehe teovõimetuks ehk siis hulluks tunnistamist. Ehk siis: kui vana mees ei ei kingi oma varasid ülbetele sugulastele, vaid lahkele võõrale, siis ta on hull. Kas nii, herr Jürgen?

Esmaspäeval Wildes istudes oli härra Kurg väga murelik. Ta oli murelik, sest ta ei tahtnud minna kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi, mis pidi toimuma teisipäeval. Ta ütles, et tema suhtes on juba küll ja küll ekspertiise tehtud, aga näe, noor kohtunik Kaupo Paal, kes on muide mu kursavend, määras ikka uue ekspertiisi, ähvardades vana meest mitteminemise korral kogunisti sundtoomisega. Eeli rääkis, et eelmist ekspertiisi viidi teda tegema vägisi, võeti supiköögis varrukast kinni ja viidi. Siinkohal oleks paslik viidata ka SA Tartu Ülikooli Kiinikumi kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktile nr 49 (mida Madis Jürgen nimetab ebapädevaks - I.V), kus muuhulgas tõdetakse, et muutused patsiendi psüühilises tegevuses jäävad ealiste iseärasuste piiresse. Samuti, et "Kinkelepingu kohta väidab Eeli Kurg, et tahab jätta oma vara M. Loit'ile, kes tema eest hoolitseb ja keda ta usaldab. Sugulastega olevat ta tülis ja ei usalda neid, kuna sugulased ähvardanud uuritavat "lolliks" teha ning vanaisa päranduse jagamisel olevat talle ülekohut tehtud". Ekspertiisiakt leiab, et uuritav on hea kontaktiga, orienteerub õigesti enda isikus, ajas, kohas ja situatsioonis. Mõttekäik olevat loogiline, jälgitav. Tajumishäireid ei esine, luulu- ega meelepetteid ei sedastata. Samuti, et uuritav tuleb toime iseseisva eluga. Ekspert jõuab järeldusele, et Eeli Kurel EI ESINE vaimuhaigust ega nõdrameelsust, ning et Eeli Kurg suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Sõnaselgelt on kirjas, et Eeli Kurg EI VAJA eestkostet.

Aga nüüd on vastamisi noor, 30-aastane kohtunik, kellele see on arvatavasti üks esimesi istungeid, ja vana, 77-aastane mees, kes on ekspertiisidest ja jooksutamisest tüdinud. Kes on käinud juba mitmes ekspertiisis, kus on leitud, et ta on täie mõistuse juures. Eeli käis esmaspäeval advokaadi juures ja küsis, kas ta ikka peab sinna ekspertiisi minema, ta ei tahaks, sest kardab, et ta tehakse vägisi lolliks. Sugulased tahavad ju iga hinna eest varasid endale saada ja Eeli enda vanadekodusse saata. Ja kohtunik Kaupo Paal on sugulaste suure surve all. Noor kohtunik, vähe kogemusi.

Eelil ja Liisil oli ka plaan: minna Soome ja taotleda seal poliitilist varjupaika. Et mis see siis on, inimene on juba kaks korda ekspertiisis käinud ja ta on terveks tunnistatud, aga ikka ei jäta sugulased ja sugulaste advokaadid jonni ja tahavad teda hulluks tunnistada. Kasvõi vägisi. Leidsin, et see on hea mõte. Einoh, ma saan aru, et kohtuniku korraldus ja puha, aga käsitletaval juhul on vanainimese mõnitamisega liiga pikale mindud. Seadust tuleb täita ja kohut kuulata, jaa, aga kui Eesti Vabariigi kohus ei ole õiglane ega läbipaistev, siis sellele tuleb tähelepanu juhtida. Parim viis selleks on välismeedia, sest meie enda meedia ei ole enam erapooletuseks võimeline. Kadastikku pitsitab suhe Reformi ja Ansipiga, Luike ta arvukad kinnisvaradiilid ning sõbrad Mühls-Kilk-Sõõrumaa. Käsitletaval juhul (andeks, Kaupo, aga nii see on) tegutseb Eesti Vabariigi kohus selle nimel, et murda vana mehe tegelikku tahet.

Eeli Kurg kinkis oma varad Liis Haavlile lihtsal põhjusel: ta tahtis, et keegi teda aitaks. Kui vanal inimesel ei ole kedagi, kes teda aitaks, kui ta peab oma õe juures vannis käimise eest 50 krooni maksma, siis see on ju üsna loomulik, eks ole. Sest vaadake, vanade inimestega on selline kummaline lugu, et neil ei ole enam midagi kaotada. Nad on elanud pika elu ja mõistnud, et õnn pole teps mitte rahas. Õnn on hoopiski läheduses ja hoolimises. Seda Liis Haavel Eelile pakkuski. Kas me võime siis öelda, et vana mees on hull, kuna ta kinkis oma varad Liisile läheduse ja hoolimise eest? Sel juhul on hull ka Jeesus Kristus, kes ütles sellised materiaalsesse maailma mitte sobivad sõnad nagu: "Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste rikuvad ja kus vargad sisse murravad ning varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ja rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta. Sest kus su varandus on, seal on ka su süda!" (Matteuse 6, 19-21).

Möönan, Eeli puhul võiks rääkida talle endale kahjuliku otsuse tegemisest siis, kui Liis oleks lasknud Eelil maja enda nimele kirjutada ja siis Eeli majast välja tõstnud, aga seda ei juhtunud kaugeltki mitte. Kui neid Wildes trehvasin, sõid nad mõnusasti koos pannkooke ja Liis oli Eelile ka uue mütsi ostnud. Meenutasid natuke mind ja minu isa, kui me koos kohvikuringil olime. Liis ongi Eelile nagu tütre eest, igaljuhul ta muretseb tema pärast nagu mina muretsesin oma isakese pärast. Tema ainus traagika on see, et kuna ta ei ole Eeli lihane tütar, siis kadedatel sugulastel ja asjatundmatutel ajakirjanikel on väga kerge teda petiseks sõimata. Õnnetult läks ka majalaenuga, mis võeti selleks, et maja korda teha. Maja läks haamri alla seepärast, et pank keeldus laenulepingut pikendamast. Ilmselt pank hakkas kartma, sest Liisile poogiti ajakirjanduses külge petise-silt ja kes see ikka "petisele" laenata tahab. Madis Jürgen nimetab end oma artiklis Eeli kaitsjaks, aga tegelikult on ta oma lugudega Eelile palju valu ja kannatusi põhjustanud.

Eeli on ka oma õiguste kaitseks kõiksugu tähtsatele ametimeestele ohtralt kirju läkitanud. Riigiprokurörile on Eeli Kurg kirjutanud näiteks järgmist: "Kinkisin oma maja ja maad Maimu-Milvi Loidile (Liis Haaveli ämm ja Eeli elukaaslane - I.V), et ta mind toetaks, mida ta ka teeb... Sugulased ja linnavalitsus tegid nõudmise, et mind teha teovõimetuks ja anda eestkostja, keda ma ei vaja (tõepoolest, nagu selgub, on Eeli ekspertiisi maksumuse, 11 000 krooni, tasunud Tallinna linn! - I.V)... Mina andsin vastukirja Harju Maakohtusse, et minul ei ole närvihaigusi ja tõendi 08.02.2006 Psühhiaatria kliinikust. Sellele vaatamata viidi mind supiköögist politsei poolt (NB! Seda tehti uurija Krislin Riisalu korraldusel - I.V) ekspertiisi, kus tõestati, et mul pole haigusi ja ma ei vaja eestkostjat. Hiljem tehti järelekspertiis Tartus, kus seda kinnitati, ja et ma olen otsustusvõimeline... Olen sugulaste poolt palju kannatanud, nad on mind ja Loite väga halvasti ja äraandlikult kohelnud... Et on kaksikmaja (sugulastega kaasomandis - I.V), siis olen nii rahaliselt kui materiaalselt aidanud ka sugulasi. Sugulased aga mind ei ole toetanud..." Eeli Kurg pöördus riigiproksi poole veel mitmel korral. Kuidas reageeris aga meie lugupeetud riigiproks? Aga nii, Eeli Kurele saabus lakooniline, kergelt ülbe vastus: "Tunnistan Teie ja Riigiprokuratuuri samasisulise kirjavahetuse lõppenuks ning teatan, et Teie järgnevad taolised avaldused jäetakse läbi vaatamata". Alla kirjutanud prokuröri abi Viiu-Marie Rummo. Njah, kui mina veel prokuröri abi olin ja kaebustele vastasin, siis katsusin ikka tiba lahkem olla inimestega. Mu juhendaja Dilaila Nahkur ütles veel, et kirjutan parimaid vastuseid :). Aga äkki on nüüd ka riigiproksis uus poliitika. Kõik vanainimesed saadetakse perse! Mh, hea kolleeg Norman Aas?

Teises kirjas, Harju Maakohtule ütleb Eeli Kurg sõnaselgelt, et suhted sugulastega olid halvad, kuna sugulased ei aidanud vana meest, millest lähtuvalt tal tekkis vajadus otsida abi mujalt. Ta kirjutab, et sai tuttavaks Liis Haaveli ämma Maimu-Milvi Loidiga, kellega tal on sõbralikud suhted ja kes abistab teda iga päev (remont, küte, arstirohud). Eeli kirjutab ka, et tema soov ongi kasinalt elada, mitte rikas olla.

On seda siis tõesti nii raske uskuda, lugupeetav Madis Jürgen ja auväärt kursavend Kaupo? Miks me peame kahtlema vana mehe tahtes pelgalt seepärast, et ta ei soovi olla rikas ning jättis hoolimatud sugulased rahadest ilma? Kaupo, kui sa seda loed, siis kas mäletad üht lugu, mida rääkis meile, esmakursuslastele kardetud õppejõud Raul Narits. Ta rääkis, et kord olla õigusteaduskonna sisseastumiseksamitel olnud üks noorsand, kellelt siis küsitud, et miks ta tahab justnimelt õigusteadust õppida, ja tema siis vastanud, et aga selleks, et kurja teha, siis ta teab täpselt, kuidas. Ärgem siis muutugem sellisteks. Ärgem kasutagem seaduse antavaid võimalusi ja võimukat kohtunikurüüd selleks, et seeläbi kurja teha. Ära saada vana meest ekspertiisi. Sa ju näed, et teda on juba küll vintsutatud. Kaua ta peab tõestama, et ta ei ole kaamel?

Ohh, proksis töötades ma ei jõudnud end ära kiruda, et õigust õppisin. Mõtlesin: oli mulle seda siis vaja. Aga näe, oli vaja. Nüüd ma saan aidata inimesi. Ja ma olen otsustanud, et kuni nälg mind seks just ei aja :), ma ei võta selle eest pennigi raha. Nii et - kui kellegil on mure, siis ma katsun aidata. Nagu nüüd Eelit. Hoian tema kohtuasjal nüüdsest hoolega silma peal. Loodan, et sa ei häbista oma ametit, kursavend Kaupo.

P.S. Ja Madis - kui sa oleks natsa rohkem vaeva näha viitsinud ja vana meest kohe alguses mitte lolliks pidanud, siis sa oleks teinud umbes samasuguseid avastusi kui mina. Teinekord, kui Luige perse lakkumisest aega üle jääb, võid sellele mõelda.

Jäta lihtsad inimesed rahule, Hans H.!


Väljavõte ühest Ekspressi loost.

Kas teie teate, kuidas lugupeetud meediamagnaat ja suurärimees Hans H. Luik äri ajab? Ei mitte meedia, vaid kinnisvaraäri, mis on tema suurim armastus. Ja kust tuleb raha kokaiini ostmiseks. Seda oleks kasulik lugeda ka Ekspress Grupi aktsionäridel.

Kõigepealt, näiteks, kui Luik ostab mõne kinnistu ja tal tekib probleem, näiteks üürnikud ei koli välja, siis saadab ta Ekspressi ajakirjanikud üürnikke kottima. Neile ähvarduskirju viima. Põhjuse, nagu öeldakse, leiab alati. Ja kui teda, Luike huvitab mõni maatükk või maja, saadab ta Ekspressi ajakirjanikud seda maatükki või maja jahtima. Vahendeid valimata. Nüüd on leitud üks vanamees, kes juhtumisi kinkis maja ja maatükid Luige jaoks soovimatule isikule, ning täiesti tavaline mees oma täiesti tavalise otsusega on SUURES LEHES SEES. Sest Luik või tema kompanjonid tahavad hinnalist Maarjamäe ja Viimsi ilusa vaatega maatükke omale saada. Kas oleks selline lugu Ekspressis ilmunud, kui see maatükk asuks Mikitamäe vallas? Nalja teete!

Taustaks niipalju, et Viimsi maatükid, mille suhtes hr Eeli Kurg tegi Luige arvates "valed" otsused, piirnevad kurikuulsa Lennart Meri krundiga ja sinna on kõvasti juba maad ostnud härrased Urmas Sõõrumaa ja Jaan Toots. Ilmselt tahavad sinna elama kolida. Ja Luik pakub neile sõbramehe poolest "katust".

Lugu ise on puhas ajakirjanduslik ühepoolselt kallutatud saast. Miks on vanamees lolliks tehtud, miks temalt ei uuritud täpsemalt järgi, milles asi. Miks rünnati teda poisikese kombel?!

Nii et, tegele oma kantpeade ja maffiatuusadega, Hans H. Aga jäta, palun, lihtsad inimesed rahule!

Ja Ekspressi aktsionärid võiks pöörata enam tähelepanu sellistele lookestele Ekspressis, eriti kinnisvara teemadel. Tundes Luike, ta on võimeline diilitama. Kunagi aastaid tagasi kirjutas Luik ise teravaid lugusid EMEXist ja Lepiksonist. Ühel hetkel olid need lood kui noaga lõigatud, siis hakkasid Ekspressi esiküljel ilmuma riikliku (!!!) metallifirma suured reklaamid. Ja Lepiksonist sai üleöö Luige kaasosanik ajalehes Post. Siis oli Ekspress 100% Luige oma. Praegu ta vaevalt tahab oma diile teistega jagada. Sõbrad, Luigele makstakse "teenete" eest otse. Ja ta võtab ajalehes ette valmistatud tehingutest raha välja mujalt kui Ekspressi kontolt. Samas lahustavad sellised lood Ekspressi kvaliteeti ja usaldusväärsust. Selmet uurida kasvõi näiteks Reformi korruptiivseid tegusid, altkäemaksu saamist raudtee müügi eest, tegeletakse mingite 100nda järjekoha asjadega. Mis juhtumisi siis kasulikud kas Luigele või tema kompanjonidele.

Postimehelt tugev arvamus...


Väljavõte Postimehe veebist.

...Hiinas toimuva kohta. Et poliitikud hoiaks end Pekingist eemal!

Täienduseks vaid niiplaju, et 1989. aastal ei olnud Pekingis toimunud meeleavalduse puhul tegemist ainult nn tudengitega, nagu püüti näidata. Seal tapeti jõhkralt totalitaarse režiimi välja astunud hiinlasi, nii noori kui vanu. Mäletate, 1980. aastal Tallinnas toimunud meeleavaldust püüti samuti näidata kui mingite noorukite mäsu, kuigi kohal oli igas vanuses rahvast. Ja sama lugu on praegu Tiibetiga, kus püütakse meeleavaldajaid näidata kui mingeid veidrikke.

Tegelt tuleks ka sportlastel võimaldada Pekingis mitte osaleda. Sest see on parim viis juhtida tähelepanu probleemidele. Moskva OMi boikott oli suur löök NSVLiidu totalitaarsele režiimile, andis jõudu ka eestlastele oma vabaduse eest võitlemisel. Mina küll tundsin, toona alles 10-aastasena, et midagi on õhus, kui Moskva OMi boikoteeriti. Kuulasin vanaema juures maal Ameerika Häält ja lootsin, et kunagi saabub oodatud vabadus. See, millest vanaema oli tihti rääkinud.

Kes on Ansipi varasemad tibid?

Ootame infot Andrus Ansipi eelmiste tibide kohta.

Teada on, et viimati semmis ta Laine Jänesega. Nüüd on see pull õnneks lõppenud, kui sekkusid Ansipi naine Anu ja Jänese isa.

Aga Ansipi eelmised tibinad? Kindlasti on neid olnud päris mitu!

Keilas pitsitab Reform koolidirektorit


Ai-ai-ai, kas nii on ilus? Väljavõte Päevalehe veebist.

kolmapäev, 19. märts 2008

Üks huvitav kirjutis Pekingi olümpia teemal


Väljavõte rahvusvahelise strateegiauurimise instituudi kodukalt.

Huvitav kirjutis, eriti mis puudutab seda, et Pekingile OMi korraldamise õigusi andes loodeti, et OM aitab Hiinat pöörata nö õigele rajale. Nüüd tundub, et vastupidi, kohalik pätirežiim on lihtsalt veel rohkem õhku täis läinud.

Sirvime Reformikirja (6)


Väljavõte viimasest Reformikirjast (Talv 2008)

Jätkame Reformikirja sirvimisega, nagu juba öeldud, paneb seda kokku meediaguru Ingrid Tähismaa. Vaatame, millega ta siis hiilgab.

Niisiis lugu Laine Jänesega, pole ime, Jänes on Ingridi sõpsu, Ingrid kutsus ta oma saatesse, ilmselt ta koos Ingridiga olnud Kadastiku saunas Otepääl, Ingrid siis koos oma eksarmukese Mart Kadastikuga ja Jänes oma, ilmselt samuti eksarmukese Andrus Ansipiga (ma eeldan, et Anu Ansip on mehe korrale kutsunud ja päitsed pähe pannud, vähemasti kobis ta mõneks ajaks elama mehe juurde Tallinna ja Lainel hoiab silma peal isa).

Teema on muidugi igav, ERMi uus maja. Umbes nagu oleks see Jänese teene. Oleks võinud parem rääkida sellest, kuidas tal see asi ikka oli Ansipiga. Ja kas ikka veel susiseb.

Siis kirjutab Urmas Paet lookese Afganistani teemal:



Ja huvitavad on põhjendused, miks eesti poisid on saadetud Afganistani inimesi tapma. Kõigepealt see, et seal on palju narkootikume, mida tarbitakse ka Eestis. Ei nohh, põhjuse leiab alati, nagu öeldakse. Siis teiseks et Afganistan on taimelava terroriorganisatsioonidele. Noh, kes veidi taustu teab, siis need nn terroristid on jänkide endi välja koolitatud kõrilõikajad, kes siis lõid venkud Afganistanist mõned kümned aastad tagasi välja. Ja kaotus Afganistanis oli üks verstapost NSV Liidu kokkuvarisemisel. Siis tänu neile nn terroristidele. Aga miks neid tapma peab? Neid võiks rakendada nüüd näiteks Tiibetis, hiinlaste vastu kohale elanike kaitsmiseks. Selge, et sellised Asso Kommeri sugused tüübid ei püsi pudeliski paigal. Ja kui juba NSV Liidu võitmatu armaada neist jagu ei saanud, mis siis veel teistest rääkida. Neile tüüpidele tuleb tegevust anda, mitte lasta neil meie sõdurpoisse maha nottida nagu jäneseid. Ja see väide, et kui eesti poisid Afganistanis ei sõdi, siis on ohustatud terrorismi kaudu Eesti kodanikud, on puhas demagoogia. Tegelt on asjad vastupidi, ohustatud on need riigid, kelle esindajad seal sõdivad. Nii et Eesti kohalolek Afganistanis on suur oht eestlaste turvalisusele.

Siis räägib Paet sellest, milline hull asi oli Talibani režiim: tüdrukutele oli kool keelatud, naised ei saanud vabalt liikuda, kogu ühiskond elas hirmus ja repressioonide all. No kamoon, Urmas. Miks siis eesti poisse Hiinasse kahurilihaks ei saadeta? Ok, nad saaks selle eest kõva pappi, aga ikka. Või siis mõnda teise islamiriiki, kus olukord laias plaanis sama. Millest selline silmakirjalikkus, topeltstandardid?! Ok, Bush tahab. Aga kui ta on ära pööranud, nagu kirjutab USA meedia, nagu räägib ameerika rahvas. Kas siis eestlane peab iga lolli kamanda peale kulpi lööma ning pea ahju pistma?! Aga nohh, mis siin ikka rääkida, nii nagu nõuka ajal, on ka võimuloleval klikil praegu rahvast sügavalt pohhui. Peaasi, et ise saaks mõnusalt olla ja oma karmanid täis ajada. Pealegi on vanad nomenklaturtšikud jälle võimul.

Ja siis, et Eesti tahab olla NATO vastutustundlik liige, et ka meid aidatakse raskel hetkel. Sittagi. Praegu maailmas taas valitsev nn reaalpoliitika arvestab vaid huve, eriti aga tugevama huve. Kas Eestile tuldi appi, kui Venemaa üle interneti Eestit ründas? Munnigi! Parastati veel pealekauba, et ise olite lollid.

Ja siis kirjutab Paet, kuidas kohtualune Afganistani ajakirjanik, kes sai artiklite kirjutamise eest karistuseks surmanuhtluse, peab oma surma pigem vastu võtma, sest vastasel korral võivad kohalikud poliitikud ärrituda ja üldse lääneriikidega suhtlemise lõpetada. Ja vaat seda jama siis. Ei noh, kino saab.


Siin veel üks suurem pilt Paetist.

Ja justkui irooniana Paeti kirjutisele on avaldatud Silver Meikari ülevaade Birmast, kus olukord palju hullem kui Afganistanis, kirjelduse põhjal, aga kus millegipärast eesti sõdurpoisse näha pole. Miks küll? Kui Eesti riiki teiste rahvaste käekäik nõnda huvitab nagu Paet kirjutab.


Üldse tundub Meikari lugu selle numbri kõige huvitavam, aga millegipärast on Reformikirja esiküljel sellest vaid väike viide. Nagu kirjutab Meikar: "Birma sõjaväeline hunta ja selle 500 000 käsuliste armee on kümneid aastaid tampinud 50 miljoni elaniku inimõigustel. Nende kirsade samme ja püksilukkude klõpsu tähendust on kogenud kümned tuhanded tapetud tsiviilelanikud, lugematu arv kodudest välja saadetud peresid, vägistatud näitsikuid ja teetöödele sunnitud mehed." Huvitav, mis siis peaks juhtuma, et kõrgeauline rahvusvaheline üldsus Birma inimestele appi läheb. Ja et kui nad USA kakskiktorne ei ründa, siis võivad teha, mida tahavad. Jah, selle asja nimi ongi reaalpoliitika.

Ja siis üks nostalgiahõnguline lugu Valve Kirsipuuga. Kes räägib, kuidas tal parasjagu läheb, mida teeb. Ta tegutseb SA Vähihaigete Toetusravi juures. Siis Tallinna Teadlaste Maja juures. Ja siis tegutseb erakondade naisühenduste juures, aga ta targu ei selgita, miks Reformierakond ei salli tugevaid naisi. Paistab, et Reformierakond näeb naisi rohkem kohvitasside täitjate kui eesliinil tegutsejatena. Ja Kirsipuust on saanud üks selline kohvi-baba.



Siin veel üks suurem pilt Kirsipuust, ta on kuidagi pruun ja päevitunud kogu aeg, ei tea, kas kõrvetab end solaariumis või kuskil välismaistel plaažidel. Aga hoiatus: liigne päevitus ajab naha krimpsu, nii nagu on juhtunud Rein Langi kaasa Ulvi Kuusega.

Üks huvitav komm Rosimannuse ja tema venna kohta


Üks huvitav reklaam Elioni kodukalt, pole Rosimannusega seotud.

Saabus selline komm:
Rosimannuse vend müüb pornokanaleid edasi. Huvitav, kas vanemal vennal ka osalus on.

Ehk moodsas keeles, Rosimannuse vend šeerib porri. Kas keegi teab asjast miskit täpsemalt?

Millest tuleb eestlaste agressiivsus?


Väljavõte etv24 veebist.

Ma ei üllatu viimaste uuringutulemuste üle, millest selgub, et Eestis pannakse toime kõige rohkem tapmisi, võrrelduna teiste ELi riikidega. Ja vahed on lausa 10-kordsed.

Ja ma ei imesta. Eestis käiakse ringi ikka väga tigedate nägudega. Kui suurem osa Euroopast käib ringi tõsise näoga, siis Eestis ollakse lausa tigedad. Ja see ei käi ainult venelaste kohta, kuigi ka näiteks Venemaal on tigedad näod väga tavalised. Tigedad ollakse Eestis igal pool, ka Tartus, kus elab suht vähe venelasi.

Millest see tuleb? Kas ajaloost? Mingi rahvuslik iseärasus? Või kehv tervis, sest eluiga on ka inimestel lühike. Rahvas on väga pinges, mis avaldub ka Delfi jms kommentaarides. Aga kas neti kommentaarium peab olema just see haige ühiskonna pingete väljaelamise koht?! Sest kannatavad need üksikud, kelle peal neid pingeid massiliselt välja elatakse. Ma saan aru, et kommentaarid on intelligentse inimese võimalus pussitada keegi surnuks. Aga ehk on muid võimalusi oma taltsutamatu agressiivsuse väljaelamiseks?! Nagu näiteks seks, mida eestlased võõristavad, aga mis on ilmselt parim pinge maandamise viis. Ja sellise pinges ühiskonna valude leevendamiseks oleks mõistlik legaliseerida bordellindus. Las inimesed saavad võimaluse oma pinged maandada viisil, mis teeb võimalikult vähe teistele kahju.

Kultuurierinevused


Väljavõte Äripäeva veebist.

Nohh, Eestis oleks vist väga-väga-väga palju paluda, et ajalehed millegi pärast vabandaks. Pigem ollakse nõus üldse lehed kinni panema. Nagu juhtus kunagi Luige-Lepiksoni ajalehega Post.

Mis vabandusse puutub, siis Eestis ei saa seda üldse nõudagi. Kui nõudsin, et mind solvanud SLÕhtuleht ja Postimees minu ees vabandaks, siis tuli kohtust vastuseks teade, et ma ei saa vabandust nõuda. Saan nõuda väidete ümberlükkamist. Ja see siis toimub, kui üldse, ma kujutan ette, kuskil viimasel leheküljel märkamatus kohas, nagu need parandused ja vabandused enamasti ilmuvad. Kuigi alusetut laimu avaldatakse rõõmsalt esiküljel, suure rasvase pealkirjaga.

Vabandus on Eestis suur ime. Ja juhtub enamasti tööõnnetusena, nagu see, kui Ingrid Tähismaa käis enne Kroonikast kinga saamist välismaal, tema sõpsu Jaan Tootsi kohta oli avaldatud vahepeal Kroonikas üks spekulatsioon, mispeale Ingrid tormas pea seljas kohe vabandama. Jah, sõprade ees vabandatakse, et sõprus edasi kestaks, ninn ja nänn edasi voolaks. Nii nagu ei näe me Delfis kunagi negatiivseid kommentaare Hans H. Luige kohta. Käsi peseb kätt, nagu öeldakse.

Vaene väike Delfi

Suur häda on käes. Appi! Delfi anonüümsed kommid on ohus. Kui Slava Leedo kohtus võidab, peab Delfi kommentaaride sisu eest vastutama hakkama. Kiputakse Luige rahakoti kallale! Tulge nüüd kõik appi!

Delfi manifesteerib end sõnavabaduse lipulaevana. Ja seda võiks isegi uskuma jääda, kui kommentaatorid esineks oma nime all. Ma ei näe tõesti mingit põhjust, miks peaks piirama oma nime all esineva inimese sõnavabadust. Lõpuks ta ju vastutab oma sõnade eest. Päeva lõpus saab inimene, kes leiab, et teda solvati, selle inimese alati kohtusse kaevata. Ka tema saab kasutada oma õigust - oma õigust end kaitsta. Mis olulisim - ta teab, KELLE eest end kaitsta.

Kui kommentaator on anonüümne, ei saa teha muud kui jõuetult ulguda ja hambaid kiristada. Kui Inno Ingridi juurest "ära jooksis" nimetati teda kõige hullemate sõnadega, mida ei hakka siin kordama. Need on ära märgitud hagis Postimehe ja Õhtulehe vastu. Kõige hullemad solvangud ilmusid Delfi ja SLÕhtulehe kommentaariumides.

Kommentaare ei saa mitte lugeda. Võib muidugi teha pähe ülbe näo ja öelda, et ma neid üldiselt ei loe, aga alati leidub mõni häätahtlik tuttav või sugulane, kes ütleb sulle, mis seal täpselt kirjutati. Minu isa luges neid ja oli neist puudutatud. Talle meeldis mu Porno-lugu Delfis, aga teda kurvastasid sellele järgnenud kommentaarid. Tegelikult nullisid kommentaarid loo ära, tühistasid selle sisu. Lugu ise haihtus õhku, muutus mittemillekski. Ruulisid kommentaarid.

Kes on need inimesed, kes kirjutavad õelaid anonüümseid kommentaare. Need on inimesed meie seast. Me seisame nendega ühes trammipeatuses, sööme sama laua taga, situme isegi võib-olla kõrvuti pottides. Hingame sama õhku. Need on inimesed, kel on pinged ja kes siis kasutavad seda Delfi ja teiste portaalide poolt tasuta pakutavat ruumi teiste inimeste tümitamiseks. Nad elavad seadasi oma pingeid välja. Tegelikult vajaksid paljud neist inimestest ravi, võimalik, et paljudel neist on tõsine vaimne häire. Neid peaks aitama, mitte looma neile võimalusi teiste inimeste karistamatuks solvamiseks ning laimamiseks. Eriti küüniline on nimetada vaimselt haigete inimeste anonüümset sõimu sõnavabaduseks. Küllap ei usu Delfi seda isegi, aga äri on tarvis päästa. Luige rahakotti on tarvis päästa. Praegu müüb Delfi, see end sõnavabaduse lipulaevaks tituleeriv meedialaev, reklaami haigete inimeste sõimuohvrite kannatuste arvel.

Vilja Kiisler kirjutas Delfis, et see, mida teeme meie Innoga, on legaliseeritud kuritegevus. Kummatigi ei ole see seda mitte. Meie kirjutame oma nime all, vastutades kõige eest, mida kirjutame, sest kõigil, kes tahavad, on õigus meid kohtusse kaevata. Või sittuda meie postkasti, kui kasutada teist teed. Legaliseeritud kuritegevuse vormiga tegeleb hoopis Delfi. Tõsi, Delfi ise (ega Delfi toimetajad, kes peaksid kommentaaridel silma peal hoidma) kurjategija ei ole, aga ta pakub kurjategijale, s.o anonüümsele solvajale ja laimajale koha ja aja, kus too võib takistamatult, rahumeelselt kuriteo toime panna. Ta annab talle võimaluse anonüümselt, vahelejäämist kartmata inimesi solvata-laimata-enesetapule ajada. Seda ei ole veel välja öeldud, aga Delfi ja teised anonüümsete kommentaatorite teksti sisu eest mitte vastutavad portaalid on KURITEOLE KAASA AITAJAD ja neid tuleb ka niimoodi käsitada. Väike näide: kui mina annan mõrvarile oma korteri, teades, et ta kavatseb seal tappa, siis kas ma saan apelleerida sellele, et mina olen vaid teenuse pakkuja, nagu väidab Delfi. Ei saa. Karistusseadustik ütleb, et ma olen sellisel juhul kuriteole kaasaaitaja ning väärin samuti karistust. Delfi puhul ongi oluline silmas pidada, et kommenteerimiseks ruumi, aja ja võimaluse pakkuja teab väga hästi, milleks seda tegelikult kasutatakse.

Siinkohal on huvitav märkida veel seda, et sõim on valikuline. Delfi enda suuromanik Hans H Luik on kaitstud. Üks meie blogilugejaist kirjutas, kuidas ta üritas kolm korda Luige kohta negatiivset kommentaari kirjutada, aga nad kõik kustutati. Küsiks: miks nii arg, Hans? Kus nüüd su paljukiidetud sõnavabadus, ah?

Tõde on lihtne, nagu alati. Anonüümsetel kommentaaridel pole sõnavabadusega mingit pistmist. Anonüümsed sõimajad on haiged inimesed, kes vajavad ravi.

Meie blogi. Tõsi, ka meie lubame praegu anonüümseid kommentaare, aga ma olen nende kaotamise poolt. Olen nõus likvideerima anonüümse kommenteerimise võimaluse/vastutama kommentaaride sisu eest kohe, kui seda hakkab tegema Delfi ja teised veebiportaalid. Anonüümsed kommentaatorid annavad sõnavabadusele halva nime ning kuriteopaigapidajad peavad lõpuks ometi ka oma tegude eest vastutama hakkama.

Ootan põnevusega, kuis Slavikul läheb. Ja hoian pöialt, et hästi läheks.

P.S. See kuriteole kaasaaitamine on muide hea argument kohtus, soovitan teil seda kasutada.

Kollane, kollasem, kõige kollasem


Väljavõte Reutersi veebist.

Viimasel ajal on Eesti-nimelises kolkakülas (õigem oleks küll öelda kolhoosis, sest kolhoosiaegne mõtteviis on ühiskonnas läbivalt prevaleeriv) hakatud taas rääkima meedia nn kolletumisest (sellest on juttu regulaarselt iga paari aasta tagant, ja nii viimased 15 aastat jutti). Üks eeskõnelejatest on Marju Lauristin, nõuka-aegne ajakirjandustegelane, kes lõi enda näo järgi TÜ ajakirjandusosakonna ja määras iseennast sinna kõige tähtsamaks professoriks. Nagu need asjad Eestis käivad, eks. Ja siis kõik kiidavad, ma mõtlen teadlasi, kui targad nad on. Aga näidake, palun, mulle üht viimase aja tõsist rahvusvahelist tunnustust Eesti teadusele või teadlastele, ja ma ei mõtle siin ainult meedia valdkonda. Mina neid ei näe. Kuigi raha on magama pandud kõvasti. Viimane arvestatav tegija oli Lotman, aga temagi töötas veel nõuka ajal ja oli Eestis pigem pagenduses. Ja sai hakkama suht väheste rahadega. Tegelt tuleks Eesti teadlastel endale tunnistada, et nad on lollid nagu lauajalad, ja minna kiirkorras välismaale teadmisi omandama, mis on teadmised. Pole vaja kogu aeg tuututada, et iga rahvas väärib oma teadlasi, valitsejaid jms. Muutused ON võimalikud ja kolkaküla ON võimalik ka kiiremini edasi aidata. Nii nagu tegi seda Soome riik oma noortega 70ndatel, saatis nad välismaale õppima, ja sellest kasvas välja põlvkond, kes arendab praegu Nokiat ja muid olulisi asju, mis on esirinnas kogu maailmas. Muidu juhtub nii, nagu selle Eesti geeniprojektiga, et tahtmine on küll suur, aga elementaarsetest teadmistest jääb lihtsalt puudu ja teised targemad nagu islandlased napsavad hea idee käest ära. Ja suur raha ka ei aita, kui see anda lollidele kulutada, tulemuseks on ainult paha hais. Seda loomulikult keegi tunnistada ei taha, et nad on lollid. Aga paraku, ja kahjuks on see nii, et kõige suuremad lollid teevad kõige kõvemat häält, lausa karjuvad, kui targad nad on. Ja kui lollide kontsentratsioon on suur ka otsustajate hulgas, siis hakkavad ka teaduses laineid lööma sellised ludvigsanderid-oolrait, kellest Irja on põgusalt kirjutanud seoses kirjanduseluga. Nii nagu Marika Mikelsaar, kes peab end nn helluse bakteri loojaks ja taob igal pool vastu rinda, võtab vastu raha ja autasusid, kuigi tegelikkuses tegi kogu töö ära Akivo Lenzner, kes enne oma elutöö lõpetamist vaikselt pinsi pääle saadeti ja sellega lihtsalt mehe suu kinni pandi. Muide, mees on veel täitsa elus, ja elab Tartus.

Ja ei aita ka ilusate majakeste püstipanemisest nagu see IT-kolledž, kui sinna pole kedagi sisse maailma tasemel teadmisi jagama panna.

Aga ma tahtsin tegelikult kirjutada sellest, et see meedia nn kolletumine pole mingi Eesti omapära, vaid juba aastaid kestev rahvusvaheline trend. Kus meedial pole enam nö autentse info edastamise monopoolset, austusväärset ja suurt usaldust nõudvat rolli, inimesed suhtlevad ametiasutustega üle interneti, selleks pole meedia vahendamist enam vaja. Mistõttu väheneb huvi ajakirjanduse, eriti ajalehtede vastu ning meedia peab ellujäämiseks paratamatult muutuma meelelahutuslikumaks, või ütleme siis, et televisioonilikumaks, mis on ka juhtunud. Kolletub ka The New York Times, maailma uudisajakirjanduse trendiseadja. Ja te vaid vaadake Briti ja Põhjamaade tabloide, või kasvõi nn kvaliteetlehti. Eesti lehed on nende kõrval poisikesed, seda just selle nn kollasuse mõttes. Isegi maailma juhtiv ajakiri Time avaldab uudiseid Madonnast ja Britney Spearsist.

Ja niipalju, kui selle kolkaküla vanemad ka ei soovi, rahvusvahelisi trende nad lõpuni kinni hoida ei saa, kui nad just ei keela läbisaamist ülejäänud maailmaga. See viimane soov näib aeg-ajalt läbi kumavat, et lolliks peetavat rahvast oleks mugavam valitseda. Ja et välismaalt ei tuleks "pahad" harjumused eesti rahvast hävitama. Jaa-jaa.

Kolletumise trend ei tähenda muidugi seda, et kõik on lubatud ja et võiks hakata ka kaitsetutele inimestele asja eest teist taga pasunasse sõitma. Nagu see Eesti meedias kipub olema, olenemata sellest, kas tegemist on Ekspressi, ETV, Kanal 2, SLÕhtulehe või Postimehega. Ja samas on huvitav vaadata, et valitsuse tegemised on ajakirjanduse vaateväljast suures osas täitsa väljas. Umbes nii, et kotitakse neid, kellest pole ohtu, et nad asja kohtusse kaebavad. Vat see on ohtlik trend.

Kurioosum


Väljavõte Päevalehe veebist.

teisipäev, 18. märts 2008

Tiibeti teemal läheb kuumaks

> ----- Original Message -----
> From: "info"
> To:
> Sent: Tuesday, March 18, 2008 6:22 PM
> Subject: Budismi Instituudi avaldus
>
>
> Budismi Instituudi avaldus seoses Hiina RV okupatsioonivõimude
> tegevusega Tiibetis
>
>
>
> AVALDUS
>
>
>
> "On kindlaid andmeid, et pärast Pekingi olümpiamänge tuuakse Tiibetisse
> uusasukateks umbes miljon hiinlast", ütles dalai-laama hiljutisel
> kohtumisel Budismi Instituudi ekspeditsiooniga Indias. Miljoni hiinlase
> toomine Tiibetisse "lahendaks" muidugi lõplikult "Tiibeti probleemi".
> Seega pole praegu käimasolevad sündmused Lhasas ja mujal mitte pelgalt
> rahvarahutused, vaid appikarje maailma avalikkusele. Kavandatavad
> Pekingi olümpiamängud tõotavad aga tulla analoogsed 1936 a Berliini
> olümpiale, kus klantsitud välispildi taga aetakse genotsiidi poliitikat.
> Vastakem siis appikarjele adekvaatselt ja mõistkem hukka Hiina RV
> tegevus Tiibet rahva vastu. Ja kui Eesti sportlased lähevadki
> genotsiidiolümpiale, siis oleks loomulik, et nad seal oleksid
> solidaarsed tiibetlastega.
>
>
>
>
>
>
> BI president Linnart Mäll
> BI direktor Sven Grünberg

Ja mida Atonen arvab Tsahkna kohta


Meelis Atonen ja tema arvamus, väljavõte Postimehe veebist.

Paistab, et Reformis käärib tõsiselt. Maripuu visati tanki seoses töölepingu seadusega. Nüüd põrgatas tädi palli tagasi. Eks näis, milline on järgmine samm...

Taustaks veel niipalju, et Atoneni naine ja tema laste ema Kätlin on samuti Maripuu nõunik. Tegemist on äärmiselt aktiivse naisterahavaga. Nüüd alles läheb soojaks ja huvitavaks.

Veidi taustainffi ühe Reformi tegelinski- Anders Tsahkna kohta


Anders Tsahkna ja tema uus amet, väljavõte Päevalehe veebist.

Nagu informeerivad kirjasaatjad, kes laiali üle maa (tuletan meelde, et meie blogis on jätkuvalt käimas Reformierakonna-aasta!!!), on viimase nädala "nael" Tsahkna uus töökoht Maripuu nõunikuna.

Palju, palju, palju õnne sotsiaalvaldkond!!!! Kadunud poeg on tagasi!!!! Selline uudis vajaks 50 cl, või rohkem;)?
Paraku ei joo...
Tsahkna oli poliitiline laip, äärmiselt halvad suhted Pentuse, Rosimannuse ja veelgi hullemad Michaliga. Sama saab öelda Maripuu kohta.
Siin on mängus Vilousiuse karvane käsi.

See varjutab oma idiootsuselt isegi Otsalti pushimise kaposse.
Paraku on sellised naljad väga kurvad. Kuhu me liigume ja mis meist saab? Reformierakond-14 aastat õigel teel...

Softim, sexym Kadastik


Kadastik, väljavõte Postimehe veebist.

Rõõm, rõõm, rõõm! Laupäevast Õhtulehte lugedes üllatusin meeldivalt: nimelt ütleb seal Mart Kadastik, Postimehe vastutav väljaandja justkui muuseas, hooletult, pleiboilikult, et alguses teda Anu Saagimi tordiga viskamise intsident jubedalt häiris, aga pärast ta mõtles asja üle järele ning tõdes mattinykänenlikult, et so not. Ups, mitte so not, vaid why not. Või oli see so what? Suva.

Point on ses, et Kadastiku vana pole enam kuivik! Vaid hoopis mõnusalt kildu viskav donjuan, kes võiks veel nii mõnegi tsibi rajalt maha sebida. Yeahh!

Mulle uus Kadastik meeldib. Kas teile ka? Vastake küsitlusele, eks. Kui mõelda, siis Kadastik pole ju vana, ainult viis kümpi ja risat turjal, võiks vabalt veel kümme aastat Schibstedi Eesti esindaja olla ja rallida, kui tahab. Üks word of advice aint, õu, Kadastik. Nõu moor muruniidukid ja mägrad (või olid need koprad?) su kolumneis, eks? Kirjuta seksist, Mart, ja sa ruulid!! Samuti, pliiiiz, nõu moor igav tumesinine ülikond. Sa võiks ilma särgita poseerida. Oled ju mees parimais aastais.

Kui nii edasi läheb, siis ei juhtu muud kui et me hakkame Kadastikku promoma. Go, Mart! Algus on tehtud!! Täiskäigul edasi!!!

Tiibeti OMist

> ----- Original Message -----
> From: blackplait@tvnet.lv
> Sent: Tuesday, March 18, 2008 10:43 AM
> Subject: [TOIMETUS-list] Tiibeti OM
>
>
> > PRESSITEADE
> >
> > Tiibeti Olümpiamängude peaesinejaks kutsuti glam-punk-bänd The Flowers Of
> > Romance. Bänd on palutud peaesinejaks
> > 15.-25. mail toimuvatel Tiibeti
> > Olümpiamängudel. Tõnu Trubetsky, Al Vainola, Roy Strider, Anneli
> > Kadakas jt astuvad Himaalaja mäestikus tiibetlaste ette Tiibeti
> > Olümpiamängude viimase päeva õhtul toimuva kontserdi peaesinejatena.
> >
> > Dalai laama residentsiks olevas Dharamsala mägilinnas toimuv
> > rahvusvaheline spordi- ja protestisündmus on korraldatud paguluses elava
> > tiibetlaste kogukonna poolt. Tiibeti Olümpiamängud väärtustavad eelkõige
> > Olümpia Hartas deklareeritud universaalseid
> > väärtusi ja ajalooliselt väljakujunenud põhimõtteid, kuid juhivad ka
> > tähelepanu inimõiguste ja keskkonna pidevale rikkumisele Hiinas ning
> > okupeeritud Tiibeti raskele olukorrale.
> >
> > "Peame esinemiskutset suureks auks nii ansamblile kui Eestile ning andsime
> > Tiibeti Olümpiamängude korralduskomiteele esinemise asjus jaatava
> > vastuse," ütles The Flowers Of Romance'i kitarrist, Kathmandus elav Roy
> > Strider. "Kui McDonald's, Coca Cola jt.suurettevõtted toetavad Pekingi
> > kommunistlikku valitsust, siis esinemine Tiibeti Olümpial on meie väike
> > panus okupeeritud Tiibeti abistamisel."
> >
> > Ametlik esinemiskutse anti Dharamshalas Dalai laama õpilasena viibinud
> > Striderile üle Tiibeti Olümpiamängude direktori poolt 27. veebruaril.
> > "Esinesin 7. jaanuaril Tiibeti suuruselt teise linna, Shigatse, ööklubis
> > väikese soolokontserdiga ja tiibetlastele hakkas vist Euroopa rock
> > meeldima," selgitab 2007. aastast Kathmandus elav Roy Strider. "Peale seda
> > hakkas see esinemisejutt vaikselt pihta ja nüüd tuleb peagi hakata asju
> > pakkima.”
> >
> > The Flowers Of Romance tegelebki hetkel Tallinnas bändi liidri Tõnu
> > Trubetsky poolt kirjutatud Tiibeti Olümpiamängude tunnusloo salvestamisega
> > ja valmistab ette uut repertuaari maikuiseks suurkontserdiks.
> >
> > "Muusika tegemine on üks inimeste ühendamise viise. Mina arvan, et
> > vastuhakku Hiinale ja abi Tiibetile ei ole mõtet oodata valitsustelt,"
> > usub Strider. "Inimesed üheskoos üle maailma peavad püsti tõusma ja
> > sellele hävitustööle selge "ei" ütlema. Keelduma Hiina veristest
> > kaupadest, boikoteerima 2008. aasta augustis Pekingis toimuvaid
> > hasartmänge, avaldama survet oma valitsustele. Kindlasti peaks Eesti olema
> > Tiibetile toeks ja rahvusvaheliselt astuma väga üheseltmõistetavaid samme
> > Tiibeti vabaduse toetuseks. Liiga ruttu on Eestis unustatud rõhutu elu.
> > Okupatsiooni kaudsed, vaikimisi toetajad, on täpselt samasugused
> > kurjategijad nagu hiina türannid. Praegu on mul Eesti poliitikute pärast
> > lihtsalt häbi."
> >
> > Eelmisel nädalal puhkes Tiibeti pealinnas Lhasas viimase 49 aasta suurim
> > ülestõus Hiina okupatsiooni vastu, mis päädis tankide tänavale toomise ja
> > hinnanguliselt vähemalt 100 hukkunuga. Augustis maailma rahvaid Pekingi
> > Olümpiamängudel võõrustav kommunistlik Hiina on lubanud kõik orjastatud
> > tiibetlaste meeleheitlikud vabaduspüüdlused karmilt maha suruda.
> >
> > Igal aastal põgeneb okupeeritud Tiibetist eluga riskides umbes 2000
> > inimest, pagulastest suure osa moodustavad lapsed.
> >
> > 1951. aastal Hiina Rahvavabariigi poolt okupeeritud Himaalaja riigi
> > eksiilvalitsus asub Indias, Dharamshalas. Tiibeti eksiilvalitsuse juht,
> > Tartu Ülikooli audoktor Tema Pühadus 14. Dalai laama Tenzin Gyatso, on
> > külastanud kaks korda ka Eesti Vabariiki, mõlemal korral on "ühe Hiina
> > poliitikat" tunnistav Eesti valitsus keeldunud teda ametlikult vastu
> > võtmast.
> >
> > Eesti ansambli sõitu Indiasse aitab organiseerida mittetulundusühing
> > Independent Active (http://www.indyactive.org), mis hiljuti algatas ka
> > Tiibet-Tartu kultuurivahetusprojekti.
> >
> > MTÜ Independent Active on 2007. aastal Eestis loodud mittetulundusühing,
> > mille eesmärgiks on otsedemokraatia ja kodanikuühiskonna, säästva
> > elukeskkonna ning vastastikusele hoolivusele ja vabatahtlikule koostööle
> > rajatud ühiskonna arendamine, kohaliku halduspädevuse tugevdamine,
> > piirkondlikud arengualgatused perifeersetes ja vähemsoodsamates
> > piirkondades. Samas ka inimõiguste alane tegevus, immigratsiooni- ja
> > varjupaigaalaste küsimuste haldamise parandamine, alternatiivsete
> > energiaallikate alane teavitus- ja uurimistöö jne
> >
> > Täpsem info Tiibeti Olümpiamängude kohta: http://www.tibetanolympics.com
> >
> > Täpsem info The Flowers Of Romance'i tegevuse kohta:
> > http://www.myspace.com/tfor
> >
> > Lisatud: Tiibeti Olümpiamängude ametliku esinemiskutse koopia.
> >
> > Pressiteate edastas:
> > Indrek Haas,
> > MTÜ Independent Active juhatuse liige
> > info@indyactive.org
> > Tel: +372 53 882 665
> >
> > Lisainfo:
> > Roy Strider,
> > Kathmandu
> > roy.strider@amnesty.ee
> >
> > Tõnu Trubetsky
> > +372 6 777 888
> > +372 5 1945 815
> > blackplait@tvnet.lv
> >

Üks huvitav tagasiside Luige kohta


Väljavõte Delfist.

Saabus selline tagasiside:

Eile ilmus Delfis Hans H Luige juhtkiri, see oli suhteliselt segaselt kirjutatud artikkel, pretensiooniga "mefafüüsilisusele", jne. Kritiseerisin seda kommentaaris ja mainisin, et Luik peaks kokaiini ninna tõmbamise ja metafüüsika asemel rohkem võõrutusravi ja enesetäiendamise peale mõtlema. See kommentaar kustutati kärmelt. Kui eksperimendi korras kirjutasin teise sarnase kommi, kadus ka see peagi. Nendes kommentaarides puudus sõim või muu roppus, ometi jälgitakse kiivalt, et suure juhi maine oleks plekitu. Selle asemel domineerisid Luike ülistavad kommid. Järelikult ongi Inno jutul Luige narkomaanikalduvustest tõsi taga...

Minu kommentaar:
Ma ise vaatasin ka seda Luige lugu. Oli jah segane. Ilmselt mingis pohmellis kirja pandud, ta aeg-ajalt niimoodi "plahvatab", vahel Ekspressis ka.

Ja meedial oleks Riigikogu kallal nämmutamise asemel aeg teha uus ja tegelikkuses ka vajalik (meediale endale) üleskutse: Luik võõrutusravile. Kahju vaadata, kuidas nii suur anne hääbub. Ja ise ta sinna vabatahtlikult vaevalt läheb.

esmaspäev, 17. märts 2008

Jälle oleme Innoga eriarvamusel: Pekingi OM

Alles see sammas oli, nüüd Pekingi OM.
Inno leiab, et sportlased peaks OM-i boikoteerima, kuna see on parim viis juhtida tähelepanu probleemidele Hiinas. 36ndal aastal, Berliini OM-l leiti samuti, et kui Saksamaad toetada, siis Saksamaa saab ise aru, et ta on paha, aga sittagi. Kui kurjust toetada, siis saab kurjus ainult jõudu juurde.

Mina jällegi olen ses asjas pullerits ning leian, et sportlastele tuleb anda võimalus oma raske tööga teenitud võimeid näidata, olgu need mängud siis või keset sõjakollet. Sportlaseid ei huvita sõjad, terrorism, genotsiid, inimõigused. Neid huvitab sport. Kõik ei pea olema ajuhiiglased, et oi, inimõigused, nuuks-nuuks. Võib-olla sportlane ei teagi, mis on inimõigus. Seda ei saa talt nõuda! Sport ühendab rahvast!! Inimene härdub teleka ees sporti vaadates, lõpetab naisega viieks minutiks tüli, kui Värnik viskab, sportlaste edu toob kodudesse õndsad õnnehetked!

Raisk, ma ütlen. Ei mingit boikotti! Kujutagem, mis oleks juhtunud, kui me oleks boikoteerinud olümpiamänge, kus osales Kristjan Palusalu, Maailma-Kristjan! Eesti rahvuslik uhkus rajaneb paljuski neil tugevatel meestel, kes maailma maadlusmattidel vastaseid seljatasid. Lurich, Aberg. Oleksime viletsad könnid, kui meil poleks neid.

Boikoteerimist saab nõuda üksnes see, kes ise ei vaata spordivõistlusi. Mina näiteks vaatan huviga, eriti jalgpalli ja suusatamist. Inno sel ajal tavaliselt lihtsalt haigutab. Siis muidugi hea targutada, kui ise ei vaata. Aga kui näiteks ühel päeval hakatakse ära keelama arvuteid, mida Inno väga armastab, näiteks põhjusel, et Maci tootjad on kasutanud orjatööjõudu, siis oleks muidugi suuuur kisa lahti, eks ole? Eks ole?? :)

pühapäev, 16. märts 2008

Sirvime reformikirja (5)


Väljavõtted viimasest Reformikirjast (Talv 2008), siin pildil tervitab Rosimannus üht puna-Hiina tähtsat asjapulka.

Nüüd siis, nagu lubatud, veidi sellest, kuidas Reformi üks niiditõmbajaid Rain Rosimannus käis Hiinas. Ehk pakub huvi viimaste sündmuste valguses. Ja saab selgemaks, miks õpib Rain-poiss alates möödunud aasta sügisest hiina keelt.

Saame teada, et Rosimannus on Hiina-Eesti sõprusrühma liige. Oh sa poiss! Ma ei teadnudki, ega oleks uskunud, et on selline rühm. Aga seal pole midagi imestada. Riigikogus on isegi Fideli-nimeline Kuuba-Eesti sõprusrühm. Need, kes veel ei tea, selgituseks niipalju, et need nn sõprusrühmad on loodud selleks, et saaks soodsalt reisida, maksumaksja raha eest ja osalt ka vastuvõtja (sõbra) kulul. Kes siis Kuubale, kes Hiinasse. Noh, muidugi tuleb ka head nägu teha seal, kuhu parasjagu reisitakse. Peaminister Ansip näiteks on Türgi-Eesti sõprusrühma liige, sinna kuulub ex officio ka näiteks Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, endise kõrge parteifunktsionääri poju, kes kiidab Türgit nii, et keel sitane. Nii nagu issi ees, nii poju järel, mis seal ikka pikalt mõistatada.



Aga Rosimannus jutust saame veel teada, et ta võtab lausa individuaalõppe tunde hiina keeles (loomulikult maksab selle kinni maksumaksja, kes muu!), et ta on teist koosseisu Hiina-Eesti sõprusrühma liige, ja lausa selle rühma esimees. Saab ka teada, et Rosimannus on tihe külaline Hiina saatkonna vastuvõttudel, kus saab kõige paremat Hiina toitu Eestis. Ja et tal on kodus korralik varu Hiina viina, kõik see, mis vastuvõttudel kingitud. Huvitav, kas kõik need kingid on tal registreeritud, nagu kord ja kohus. Üldiselt tuleb Rosimannuse jutust välja, et Hiina on igati jees! koht, nagu sommid ütlevad.

Ja edasi saab sõna justiitsminister Rein Lang. Ja jälle, pole sõnagi sellest, kuidas ta koos oma armukesega saatis eesti rahva Tartus pikalt lainele.



Aga ta räägib sellest, kuidas Riigikogus on parasjagu menetlemisel igati vinks-vonks perekonnaseadus, siis liikluspakett, mis tõstab karistusi liikluseeskirjade rikkumise eest, näiteks seatakse karistus sõltuvusse joobe suurusest, ja siis veel saab hakata trahvima ka siis, kui kiiruseületamise on fikseerinud liikluskaamera.

Siis on muudatus teenetemärkide seaduses, kus kaotatakse ära teenetemärkide komitee ja president saab sellega ainuõiguse ordenite välja andmist otsustada. Ning teenetemärgi saab ära võtta edaspidi tahtlikus kuriteos süüdi mõistmisel, ja siis kui saavad teatavaks asjaolud, mille teadmisel poleks isikule ordenit antud, ning siis, kui isiku hilisem käitumine oli nii vääritu, et see välistanuks teenetemärgi andmise. Otsustab president. Ja saame teada, et justiitsministeeriumi 2008. aasta töökavas on üle 40 erineva seaduseelnõu väljatöötamine. Vohh, tublid!

Siin veel üks suurem pilt Langist (ninnu on mehel kuidagi na punane, huvitav küll, millest?!):