Nett kui kohvik

Väljavõte viimasest Suomen Kuvalehtist.

Viimases Suomen Kuvalehtis kirjutab ajakirjanik Susan Heikkinen, et Soome avaliku sõna nõukogu esimees Pekka Hyvärinen (meie Marju Lauristini analoog) tahab luua Soomes veebijärelvalve asutuse, mis hakkaks tegelema võrgusuhtluse-alase kontrolliga.

Heikkineni arvates tähendaks see, et nö reaalmaailma asutataks selline asutus, mis hakkaks kontrollima kõike, mida räägitakse kohvikutes ja muudel sarnastel kokkusaamistel. Ja kuigi võrgusuhtlus on avalik, pole seal suurt vahet. Veebi tuhanded suhtlused pole kellelegi peale surutud, sest veebis leiab igaüks oma suhtluskeskkonna, naabri blogijast poja, valitsuse liikme, autotuunija või Suomen Kuvalehti foorumi.

Heikkinen möönab, et ta ei pea minema Suomi24 küljele, kui ta seda ei taha. Samas on ta teadlik, et sellelt küljelt võib saada lisaks kõigele muule häid vihjeid, kuidas pesta aknaid nii, et klaasile ei jääks pesuaine jälgi.

Nett ei ole meedia, kirjutab Heikkinen, vaid koht. Nett on linn, kuhu minnakse suhtlema, aega veetma, nautima, otsima infot või ajama oma igapäevaseid tegemisi. See on linn, kus minnakse soovitud aadressile, ja kui aadressi ei teata, siis leitakse see otsingumootorite kaudu.

Veebi kohvikutes, korterites ja meelelahutuskeskustes arutatakse asju nagu ka päriselus, mitmel eri viisil. On silmaringi laiendavat kvaliteetarutelu, ent on ka niisama lolli juttu ja tülinorimist. Sedagi peab olema, sest see kaasneb sõnavabadusega. Maailmas peab olema võimalus öelda, ja seda isegi siis, kui polegi midagi öelda.

Ja kui rikutakse oma sõnaga seadust, on see politsei asi, ja "sõrmejälgi" jätavad ka need, kes tegutsevad anaonüümsetena. Ent halb stiil ei saa olla põhjuseks, miks peavad sekkuma politsei või Hyvärise pakutud veebijärelvalve.

Hyvärinen tahab muu hulgas, et kommentaariumides kirjutataks vaid oma nime all. Reaalmaailmas tähendaks see, et kui avada kusiganes oma suu, peab enne oma nime välja ütlema. Või siis tehtaks seda nimesildiga rinnas.

Ka Heikkinen tahaks, et kõigi ajalehtede ja veebifoorumite arvajad esineksid oma nime all. See tõstaks kindlasti kommentaariumide usaldusväärsust. Ent seda ei saa seaduseks muuta. See oleks umbes sama, kui kogu linnas keelataks teineteisele tundmatute isikute vaheline suhtlus.

Inno kommentaar:

Meie Irjaga võtsime nö härjal sarvist. Nimetasime oma blogi ümber kohvikuks, mis peegeldab märksa paremini asja olemust.

Niisiis, lugupeetud ja kallid lugejad, tere tulemast Inno ja Irja kohvikusse, internetikohvikusse, ilmselt esimesse sarnasesse Eestis, kohvikusse internetis, kus nagu igas tavalises kohvikus, on nii tõsist arutelu kui klatši. Sellega oleme ka oma suure unistuse teoks teinud, oleme loonud kohviku, kuhu saab tulla oma lemmikloomaga, kus saab teha suitsu, kus võib juua just seda kohvi, mida igaüks ise soovib, kus saab tinistada veini või head konjakit. Või kasvõi Double Bock õlut. Kus saab maitsta just neid toite, mida igaüks ise soovib. Kuhu saab tulla lapsega. Või oma lemmikloomaga, roti, hiire või kasvõi lõviga. Ja kus saab mõnusalt aega veeta, vestelda, arutleda. Kus saab isegi onaneerida või seksida, kasutada vibraatorit või peenisepumpa, ilma et sellest suuremat jama tõuseks. Selline koht on eriti soodus just praeguse majanduslanguse tingimustes.

Ja kus POLE TEGUTSEMISEKS VAJA JAMADA MINGITE LINNAVALITSUSE LUBADE, TERVISEKAITSE EGA EHITUSJÄRELVALVEGA.

Sellega olgu Inno ja Irja kohvik nüüdsest avatud! Olgu see kultuurikallakuga kohvik, kuhu saavad tulla esinema kirjanikud, muusikud, kunstnikud, näitlejad, filmitegijad. Kõik loojad. Kuhu saab saata infot uute teoste kohta. Oleme valmis seda lahkelt presenteerima. Vajadusel oleme valmis üritusi ise vahendama. Meile saab saata infot uute raamatute ja näituste kohta, seda kas teksti või pildi kujul.

Samuti on oodatud vihjed eelolevate sündmuste kohta. Soovitada saab häid söögikohti, meelelahutusasutusi, sööke ja jooke.

Loomulikult kaitseme me külastajate huve, ei lase kellelgi pahatahtlikult praalida. Teistel tuju rikkuda.

Oleme alati avatud. Võta oma kohvitass ja naudi meiega kõike seda, mida head võib pakkuda üks kohvik. Teretulnud on kõik uued ideed.

Aeg on võtta kurjategijad vastutusele

Väljavõte Päevalehe veebist.

Paar aastat tagasi, kui riik raudtee aktsiad tagasi ostis, käis ajakirjandusest läbi teade, et kaupa teinud Reformierakond (valitsuse juht oli toona samuti Andrus Ansip) nõudis müüja jaoks positiivse otsuse eest miljon-poolteist eurot altkäemaksu. Ja kuivõrd tehing, millele reformierakond oleks pidanud vastu seisma, lõpuks ikka teoks sai, võib arvata, et altkäemaksuraha ikkagi vahetas omanikku. Mis on selge kuritegu. Ja millal on veel õige aeg selliste kuritegude uurimiseks, kui nüüd, kriisi ajal. Sest, olgem ausad, kõige vähem saab kriisi ajal usaldada kurjategijaid. Ning tavaliselt omandavad kuriteod hoopis teise tähenduse just kriisi ajal.

Meenutuseks niiplaju, et kui Eesti Raudtee endine juht ja osanik Edward Burkhardt paar aastat tagasi Eestimaa tolmu jalgelt pühkis, olles 2,35 miljardi eest Eesti Raudtee aktsiad riigile maha parseldanud, ütles ta, et sellest rahast läks vähemalt miljon-poolteist euri ehk kuskil 15-25 miljonit krooni altkäemaksu Reformierakonnale. See oli paras hea nuts enne valimisi, mäletate, kelle plakatid rippusid üleval juba talvel?!

Kas Lätit ootab Mehhiko saatus?

Väljavõte Krugman Obsfeldi raamatust International Economics, mis loetav ka veebis.

Loen siin Krugmani ja Obsfeldi raamatut rahvusvahelisest majandusest (peatükk 17) ning näidet Mehhiko valuuta, peeso devalveerimise kohta 1994. aastal. Sarnaselt Lätiga hakati Mehhikos 1994. aasta algul spekuleerima devalveerimise teemal, kuna riigis oli suur maksebilansi jooksevkonto (kaubanduse) puudujääk, misjärel kerkisid Mehhiko intressid võrreldes dollariga, millega paralleelselt omakorda haihtusid riigi valuutareservid kiiresti olematuks. Mehhiko keskpank ei suutnud enam hoida fikseeritud vahetuskurssi ja aasta lõpuks oli Mehhiko valitsus sunnitud valuuta devalveerima.


Raamat kirjeldab ka stsenaariumi, mis viib lõpuks devalveerimiseni. Kus spekulandid ostavad üles kohalikku valuutat reservide määras ning panevad selle siis müüki. Mis sööb kiiresti ära kõik reservid. Ilmselt on Läti langenud sellise spekulatiivse rünnaku alla. Ja kui Läti devalveerib valuuta, on seda sunnitud tegema ka Eesti ja Leedu kui riigid, mis on Lätiga tihedalt seotud ja et mitte kaotada Lätiga võrreldes konkurentsieeliseid.

Teenimisvõimalusi on spekulantidel mitmeid. Näiteks intressivahe pealt. Või siis läbi tulevikutehingute, kus valuutat müüakse hiljem krooni vastu varasemate hindadega.

Väike huumorinurgake: Liina ülistuslaul Ingridile

Värske naisteajakiri Lilit, mille peatoimetaja Manona Visnapuu ja tema saatja Krister Partisega sai Savisaare vastuvõtul törts sõbralikku juttu aetud, toob rõõmsa üllatuse. Nimelt kirjutab seal üks vähetuntud sulesepp nimega Liina Jänes Ingridist sedasi:

"Endise Kroonika peatoimetaja kohta ringles veel mõned aastad tagasi lookene: varem oli ta lihtsalt lõvi, aga pärast emakssaamist emalõvi. Ingridi sihikindlus, kompromissitus ning pire (sic!) olek olid meediaringkondades kurikuulsad. Karmi käega naine, kes suutis 10 aastat tagasi viia vireleva ajakirja Kroonika Eesti kõige menukama väljaande staatusse. Ingrid ütles välja, mida arvas ning tegi nagu tahtis ja kui teised sellega ei nõustunud... noh, see oli teiste viga".

Irja kommentaar: ohoo, milline tabav iseloomustus! Oma meest aastaid peksnud naist võib tõesti karmikäeliseks nimetada! Ja mis puutub Kroonikasse, siis meediaringkondades kõneldakse, et selle ajakirjanikud hakkavad tasahaaval elule tagasi tulema... Sedavõrd sihikindla, kompromissitu ning pireda peatoimetaja hirmuvalitsus muutis kunagise dream team'i vahepeal elavateks laipadeks. Aga no, see oli nende enda viga - Ingridi arust.

Liina jätkab: "Kuid sellelt Olümposelt kukkumine oli valus. Alt vedas tema enda tagala. Esmalt alandav lahutus".

Irja: mnjaa, ütleks, et Inksut vedas alt ikkagi kuum seksiretk Kanaaridele koos koolitusguru, aasta isa ning kõige perekonnasõbralikuma ettevõtja Peep Vainuga, millest Ingridi abikaasa Inno kogemata kombel, Ingridi e-maile lugedes teada sai. Ja siis veel mõni asi, mille võtaks kokku sõnadega: lähimate inimeste reetmine. Küll Inks teab, millest või kellest jutt.

Liina: "Järgmiseks avastas Ingrid end püssitoru eest, mida hoidis tema endine abikaasa Inno. Toruks oli eksmehe ja tema uue naise Irja loodud üliavalikustav blogi, kus mees igasuguse halastuseta võttis nende ühise elu molekulideks, süüdistades oma laste ema kõiges seitsmes surmapatus, sealhulgas mehe kalleima ihuliikme maharaiumise ähvardamises ja (muidugi) abielurikkumises".

Irja: tänks reklaami eest. Mulle meeldivad eriti järgmised väljendid: "püssitoru eest", "igasuguse halastuseta", "võttis nende ühise elu molekulideks", "süüdistades oma laste ema". Braavo, Liina Jänes! Wagga Jenoweva (vist kirjutatakse nii?) lood kahvatavad selle teksti kõrval. Ning mina teen pausi ja vaikin hardunult. Palun blogilugejail samuti hetkeks hardunult vaikida ning ütelda: "Nuuks!". Aitäh.

Liina jätkab: "Mida tegi Ingrid? Vaikis. Nuttis".

Irja: mainimata jäi "ulgus". Siinkohal palun teid kõiki mõelda heldimusega Ingridi säravatele etteastele saates "Tantsud ja laulud tähtedega".

Liina: "Kuid ta ei jäänud kauaks nurka ulguma, vaid astus jonnakalt rambivalgusesse, osaledes saates "Tantsud tähtedega". "Milline promo ju Kroonikale," nähvas ta imestajatele, teades arvatavasti väga hästi, et tema tantsudest saab hagu juurde ekskaasa ajaveeb. Inno aga võttis järgmiseks rünnaku alla kõik, kes kunagi Ingridiga kokku puutunud, kaasa arvatud töökaaslased ja ülemused".

Irja: khm, Ingridi vaesed töökaaslased ja ülemused ei jõudnud ära oodata, millal temast lahti saavad. See päev, mil ta lõpuks kinga sai, oli Ajakirjade Kirjastuses pidupäev ning kurja peatoimetaja lahkumispeole tuli vaid käputäis inimesi.

Liina: "Suvel hakkasid liikuma kuuldused, et Inks tuleb turule tagasi ja täiesti uue projektiga. Uue naisteportaaliga TopTop, mis tõotab tulla veebis tõsine tegija".

Irja: siinkohal tuleb naerda nii, et pisarad silmas. Igaüks, kes seda portaaliäbarikku oma silmaga kaemas käinud, teab, et see "naisteportaal" ei suuda isegi Trend24-le konkurentsi pakkuda, rääkimata siis muust tõsisest tegemisest. Ja miks on see nii, et kunagine "seltskonnaajakirjanduse ema" enam midagi säravat teha ei suuda, miks küll? Aga seepärast, armsad sõbrad, et seda "tõelist Kroonikat" ei teinud mitte Ingrid, vaid Inno. Inno kirjutas Ingridi kuulsad juhtkirjad, Inno õpetas Ingridile, milliseid ideid ülemustele välja pakkuda, kuidas Kroonikat säravamaks ja seksikamaks teha. Nüüd, kus Ingridi kõrval enam Innot ei ole, võime näha, milleks Ingrid tegelikult võimeline on. To cut things short: eriti mitte millekski. Ei oska ta laulda ega tantsida, ajakirjanduse tegemisest kõnelemata.

Liina: "Kanal 2 sünnipäeval nähti hoopis uut Ingridit - säravat, õnnelikku, noore mehe kaenlas suudlevat naist, kes nägi välja kümme aastat noorem kui varem".

Irja: fotodelt vaatas vastu küll purjus Ingrid...

Liina: "Ning arvatavasti (otsus on edasikaebamiste ringil) õnnestus tal ekskaasa suu netiavarustes kohtuliku keelu abil sulgeda".

Irja: oo, beibi, dream on. Kellegi suu sulgemiseks on vaja palju enamat, oi kui palju enamat. Kes ütleb, et need tekstid on kirjutanud Inno? Või Irja? Ja inimese suu sulgemine on niisama ilmvõimatu kui mõtte peatamine inimese peas. Vat nii.

Paistab, et latt siiski devalveeritakse

Väljavõte Delfi veebist.

Eile käisid meediast läbi uudised, et Läti kaitsepolitsei vahistas isiku, kes kirjutas Läti lati võimalikust devalveerimisest. Seda uudised ei kirjutanud, et tegemist on Läti ajakirjanikuga. Ja tont võtaks, Läti lati devalveerimisohust kirjutab kogu maailm, rahvusvahelised investeerimispankurid. Eestlased, soomlased, rootslased, kõik, kes tunnevad muret Läti majanduse käekäigu pärast.

Lisaks olla Läti võtnud vastu seaduse, mis keelab devalveerimisest rääkimise. No tohho tillaja! Kelle huvides see seadus küll vastu võeti?!

Tavaliselt on finantsringkondades asjalood nii, et kus suitsu seal tuld. Ja kunagi varem pole Läti devalveerimisest räägitud nii kindlas kõneviisis. Ja arvata võib, et Läti valitsus on närvis, sest devalveerimishoiatused muudavad selle sammu mõju iga päevaga üha kesisemaks.

Kõik näevad, numbrite põhjal, et Läti majandus on omadega pees. Ja kõige vähem aitab kahtluste kummutamiseks ajakirjaniku vahistamine, sõnumitooja hukkamine. Selle asemel peaks Läti valitsus arusaadavalt seletama ja tõestama, et suudab raskustele vastu panna. Mitte rapsima, nagu toimus Parex panga ülevõtmise puhul, kus asju aeti kiirustades, üleöö, avalikkuse jaoks ootamatult.

Mis on Läti devalveerimise puhul halb, sellisel juhul peavad seda tegema ka Eesti ja Leedu.

Savisaar selgitab küsitluse tagamaid

Väljavõte Edgar Savisaare blogist.

Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar selgitab oma blogis tagamaid, miks ta otsustas lasta rahval otsustada, milline algatus vajaks toetust Tallinna kultuuripealinna projektiga seoses. Millegipärast ei lastud tal asja seletada Postimehes ja Õhtulehes. Ma ei imesta, seal lehtedes on kaks ebajumalat: Andrus Ansip ja Reformierakond. Kadastik muidugi ka.

Küll aga materdati ajakirjanduses kõvasti Savisaare algatust. Mulle arusaamatul põhjusel. Kas oleks aga näiteks materdatud Ansipi algatust, kui, ütleme, ta oleks pannud avalikule arutelule ükskõik millise riiklikult olulise teema? Vaevalt. Aga tal polegi vaja midagi arutada. Tema ei konsulteeri kellegagi, ei kuula kedagi, ei anna kellelegi aru, irvitab rahva üle, ja ajakirjandus laulab talle hosiannat. Selle asja nimi on täieline Eesti vabariik.

Wishful thinking?

Väljavõte Postimehe veebist.

Läti peaminister Godmanis ütleb, et Läti ei vaja laenu. Aga mida siis?

Ja kui Läti peaminister ütleb, et see raha on vajalik vaid "toetuseks reservidele". Ent kas see ikka on nii?

Balti riikides on kerkinud intressimäärad ligi 10%ni, ja üha tõusevad. Kõik Balti valuutad on seotud euroga, vabalt konverteeritavad. Euro intress on mingi 4%, ja langeb. Mis tähendab, et Balti riikides on eurol kaks, või isegi kolm korda parem tootlus. Samas on Balti riikides majanduskasv madalam kui eurotsoonis. Kui see nii edasi kestab, on Balti riigid nagu augud viljakotis, kustkaudu hiired (päriselus spekulandid) kotti tühjaks veavad.

Praegu katab nende spekulantide tegevust Läti riik, Läti keskpank. Mistõttu kahanevad väga kiiresti keskpanga reservid. Lätlaste raha. Läti valuuta kattevara. Sellega seoses väheneb rahapakkumine ja tõusevad veelgi intressid. Ja suureneb hiirte-spekulantide huvi. Godmanis ütles, et selle augu tekitatud puudujääk on miljard eurot või veidi enam. Auk näib kiiresti suurenevat. Nüüd tahab Godmanis, et Euroopa Liit ja IMF selle augu kaudu ära veetud vilja asendaks, või selle auguga lepiks, mida viimased võivad, aga ei pruugi teha. Sisuliselt ei soovi Godmanis, tõepoolest, mitte laenu, vaid kingitust. Mitme miljardi euro suurust kingitust Läti riigile, õigemini küll neile spekulantidele. Noh, sellistele meestele nagu George Soros, kes on ehk maailma kõige tuntum valuutaspekulant.

Kas Godmanis usub, et EL ja IMF on suured Sorose sõbrad?

Väikse Inno soovitus eesti rahvale: vahetage oma kroonid eurodeks

Järgneb väikse Inno soovitus eesti rahvale:

vahetage oma kroonid eurode vastu. Või dollarite vastu. Mitte kõik, aga need, mis säästuarvel, ehk need, mille väärtuse kaotamisest oleks pikemas perspektiivis kahju. Sellega ei kaota te suurt midagi, vaid väikse vahetustasu, ent maandate krooni devalveerimisriski.

Või ostke selle raha eest midagi, mis läheb devalveerimise korral kallimaks, näiteks mõni välismaa asi, või midagi, mille väärtus ei muutu, näiteks kinnisvara.

Praegu räägitakse laialt Läti valuuta devalveerimisest. Ja see ilmselt siis ikkagi tuleb. Seda ei otsusta Läti valitsus, vaid IMF ja Euroopa Liit, ehk need, kes Lätile laenu annavad.

Ja suure tõenäosusega toimub asi korraga kolmes Balti riigis, sealhulgas koos mingi positiivse programmiga, näiteks konkreetsema kavaga, mingite lubadustega seoses eurole üleminekuga.

Ja seda ei otsustagi enam Eesti poliitikud, suuremad Eestit puudutavad rahapoliitilised otsused tehakse nagunii Brüsselis ja Frankfurdis.

Tubli, Tom, juba parem!

Väljavõte Delfi veebist.

President Ilvese tänane kõne on juba palju parem. Just, tuleb lähtuda väärtustest ja inimesest, mitte umbmäärastest gruppidest, rahvusest, millega meeldib poliitikutel viimasel ajal manipuleerida.

Pealegi on Eesti president kõigi eestimaalaste president. Mitte ainult eestlaste oma. Eelkõige juba seetõttu, et ta on valitud valijameeste poolt, need aga tulevad kohalikest omavalitsustest, mille valimisel osalevad ka kodakondsuseta isikud.

Nii hoida!

Kas tuleb Big Baltic Bailout? Või hoopis Big Baltic Bang!

Või mõlemad korraga?!

Võtame sellised Eesti asulad nagu, ütleme, Elva, Rõngu ja Rannu, ja oletame, et seal igaühes on käibel oma nö rahvuslik valuuta, mis on seotud Eesti krooniga ja nii Elva, Rõngu kui Rannu on teatanud soovist võtta käibele kroon. Ja need Eesti pangad, mis toimetavad neis kolmes asulas, on selles krooni-ootuses andnud kõvasti laenu nende asulate rahvale, ja kuna sealne rahvas midagi tarka selle rahaga pole osanud peale hakata, siis on neis asulates kerkinud pilvelõhkujaid kui seeni pärast vihma ning sõidavad ringi uhkemad autod kui isegi Tallinnas, avatud on nooblid restoranid ja kohvikud. Ja oh neid kaubanduskeskusi! Ja otse loomulikult on selline raha juurdevool paisutanud Elva, Rõngu ja Rannu eelarveid, tõusnud on sealsete ametnike palgad ja pensionid. Nii et Elva linnapea juba uhkustas, et varsti on Elvas elu parem kui Tartus, Pärnus ja isegi Tallinnas. Et neil on asjad nii hästi korraldatud, maksud madalad ja ettevõtluskeskkond maru hea.

Siis aga läks natuke täbarasti. Tekkis ülemaailmne finantskriis, mistõttu on Eesti pankade rahavarud kõvasti vähenenud. Elvale, Rõngule ega Rannule enam miskit juurde anda ei saa. Ning Elval, Rõngul ja Rannul kohe häda käes. Raha enam kuskilt sisse ei tule. Ettevõtted sulevad üksteise järel kontoreid, töötajaid koondatakse massiliselt. Juba tulnud raha eest ehitatud pilvelõhkujad seisavad tühjalt, kallid autod samuti jõude. Samas vajavad ametnike palgad ja pensionid väljamaksmist, neid vähendada ei saa. Ei aita enam miskit ka paljukiidetud majanduskeskkond: kui hing ikka paelaga kaelas, siis lükatakse määramata ajaks edasi lubatud maksulangetused. Ning kui juba trumm läinud, siis mingu pulgad ka: edasi tõstetakse makse. Ja saadetakse kõik politseinikud teedele trahve välja mõistma. Et kätte saada, mis saada võimalik. Samas kõik teavad, et pikka aega niimoodi välja ei vea.

Kõige kehvemas seisus on Rannu. Sinna läks Eesti rahva raha pankade kaudu kõige rohkem. Sealne majandus kasvas mitu aastat kiirusega 10% aastas. Ja räägiti, et nii see jääbki. Et Rannu läheb kõigist mööda. Rannu kohalikud pankurid ostsid omale kallid autod, Maybachid, milliseid pole isegi Tallinna pangajuhtidel. Nad said välismaalt kergelt laenu ja laenasid seda edasi, investeerisid isegi välismaale. Ent nüüd tuleb välja laenatud raha raskelt tagasi, ja hoiustajad võtavad paanikas oma raha välja. Pankurid pöördusid suures hädas Rannu valitsuse poole, kes panga üle võttis, kasutades selleks maksumaksja raha. Ent raha puu otsas ei kasva. Puudujääk tuleb millegagi katta. Nagu juba öeldud, ametnike palku ja pensione vähendada ei saa. Rannu on juba pöördunud Eesti poole abipalvega. Elva ja Rõngu on teatanud, et nemad abi ei vaja, et neil on reserve ja muud. Aga sama juttu on varem rääkinud ka Rannu. Et neil on kõik korras.

Ja nüüd peab kogu Eesti valitsus otsustama, mida teha nende asulatega. Päris hätta neid jätta ei saa, ikkagi osa Eestist. Neile tuleb maksta raha juurde palkade ja pensionide väljamaksmiseks, ja jääda tõenäoliselt maksma aastateks. Sest olukord ei paista niipea paranevat. Nüüd on küsimus, kuidas seda teha. Kas täie rauaga, või siis teha väike lõige ja vähendada nende asulate kohalike valuutade väärtust. Et palgad ja pensionid saaks kohapeal ilusti välja makstud. Ja et selleks ei peaks kulutama nii palju kogu Eesti maksumaksja raha, sest kõigil on raske.

Elva, Rõngu ja Rannu esindajad on küll teatanud, kohalikule rahvale, et mingit kohaliku raha väärtuse langetamist ei tule, aga mis otsustajad nemad enam on. 2004. aastal läks otsustusõigus Tallinna kätte ja Tallinna otsused on kohalike suhtes seadusülesed.

Kohaliku raha väärtuse langetamine viib omakorda väga kaugesse tulevikku Elva, Rõngu ja Rannu ühinemise kroonitsooniga.

Mida teha BIG(BANK)-iga?

Väljavõte Äripäeva veebist.

Eile tuli uudis, et BIG, see endine laenukontor, mis sai mõni aeg tagasi panga õigused (õiguse kaasata hoiuseid), muudab oma nime. Ent teiselt poolt on muidugi ilmne, et see agressiivselt leienenud pank praeguses olukorras iseseisvalt toime ei tule. Kuigi BIGi juht Targo Raus, endine Tallinna Panga juht, on ilmselt kursis kriisiaja oludega, pole temagi mingi jumal, kes suudaks asju maailmas enda tahtmise järgi sättida. Sestap vajab BIG varem või hiljem abi. Arvata võib, et praegu suudab väiksemad tagasilöögid katta Eesti Pank, ent kui kliendid jätkavad oma hoiuste väljavõtmist (mida muud nad praegu teevad), siis vajab BIG suuremat rahasüsti. Rahvusvaheliselt turult seda ei saa, ei saanud isegi Parex. Ja praegu keegi kedagi ostma ka ei tõtta, või isegi 0-krooniga üle võtma, pigem ootavad konkurendid pankrotti. Seetõttu on kaks võimalust: kas asi lähebki pankrotti või ostab riik Eesti Panga kaudu end BIGi sisse, sarnaselt Parexiga, ja nagu kunagi tehti Forekspangaga. Kummalgi juhul tuleb riigil katta hoiustajatele vajalikud 50 000 eurot per kärss või mis see määr oligi. Mistap läheb BIGi puhul käiku hunnikute viisi maksumaksja raha. Sellele ilmselt viitas rahandusministeeriumi finantsala asekantsler Veiko Tali, kui ütles, et vaatamata reservidele (vabalt kasutatav stab reserv on vaid 6 miljardit) võib ka Eesti pluda abi IMFilt ja Euroopa Liidult.

Ma kujutan ette, et vastavad nõupidamised ja läbirääkimised juba käivad BIGi saatuse osas, et kas riik läheb päästma, ja kui, siis kuidas, ja kui palju jääks osalusest senistele omanikele, Parvel Pruunsillale ja Targo Rausile, kui üldse.

Ja teine sarnane "juhtum" on Krediidipank, mis on samuti seotud Vene turuga nagu Parex. Muidugi on Krediidipank võrreldes Parexiga mikroskoopiline, aga probleemid samad. Ja ilmselt kaob ka see asutus endiselt kujul varsti areenilt.

Kas Nukuteatrist sai alguse näitlejate reisimisbuum?

Väljavõte Postimehe veebist.

Nagu kirjutab Postimees, viitega organisatsioonile Open Europe, on eurotoetuste raiskajate edetabeli tipus ka Eesti nukuteater, mis sai euroliidult 105 996 eurot (ligi 1,7 miljonit Eesti krooni) oma loomingu levitamiseks noorte, vähekindlustatud isikute ja pagulaste seas; nukuteatri loomiseks uueks ja innovatiivseks. Ent tegelikkuses laristati raha lihtsalt ära. Ma ei imesta. Kas mäletate neid artikleid ajakirjades, kus Nukuteatri selstkond on kord ühel soojal maal, siis teisel, võeti isegi ajakirjanikud kaasa. Mnjaa. Ja võib arvata, et kui ühe teatri rahvas reisis, tahtsid teised ka. Ja nõnda pidi hakkama Kulka ka teiste teatrite rahva reise kinni maksma.

Või ma eksin?

Nüüd on aeg eelistada eestimaist!

Nagu soovitab soomlastele viimane Suomen Kuvalehti, et nüüd on aeg osta ja eelistada kodumaist, nii võib ka soovitada eestlastele: eelista eestimaist!

Käi turul, osta eestimaist kaupa! Toeta kodumaist ettevõtlust. Jäta ära välisreisid ja anna oma raha pigem kodumaistele ettevõtjatele. Tee eestimaised jõuluostud. Miks? No seda tunnetad siis varem või hiljem. Ja tagatipuks, seda teevad nüüd ka kõik teised. Raskel ajal hoiavad kõik enda poole.

Ja kui sa seda juba teinud pole: ütle oma naabrile tere ja naerata tänaval vastutulijale. Armasta oma riiki ja rahvast.

Kaks uhket

Uhke-Andrus (vasakul) ja Uhke-Olga, väljavõtted Postimehe veebist.

Venemaa kasutab oma trumpe, miks ei tee seda Eesti

Väljavõte Postimehe veebist.

Venemaa teemal tuleb viimasel ajal Eesti poliitikute, eriti selle Marko Mihkelsoni suust vaid ühte laulu: Venemaa on paha, sest on paha, sest on paha. Ja keerutatakse ühte ja sama plaati, nii et kõrvad jooksevad juba vett, ja ei saada aru, et see enam ei müü. Pole kunagi müünudki. Keegi ei võta seda juttu tõsiselt, peale mõnede eestimaalaste, kelles sellised jutud ärgitavad ksenofoobseid ja natsionalistlikke meeleolusid. Ja kohalikes venelastes lihtsalt pimedat viha.

On selge, et Venemaa kasutab oma trumpe, ja II ilmasõja teema on üks selliseid. Miks seda Venemaale ette heita?! See on ju normaalne. Miks ei küsita, miks Eesti ei kasuta oma trumpe, ei võitle nende eest. Kus on stalinismi kuritegude hukkamõistu eest võitlemine, miks pole Euroopa Liidu ja kogu maailma tasemel selles osas midagi ette võetud? Ahh? Isegi okupatsioonimuuseumi ei suudetud aastaid ära teha, selleks pidi üks vanaproua välismaalt initsiatiivi näitama.

Jalad perse alt välja, kulla poliitikud, ja marss tööle! Aitab laisklemisest!

Haldusreform Strandbergi moodi

Väljavõte Postimehe veebist.

Paistab, et viha Savisaare vastu on juba nii pimestav, et Roheliste juht Marek Strandberg üllitab lausa lollusi. Mis on ka rohelisest mõttelaadist kaugel. Sest mida toob endaga kaasa tema pakutav Tallinna tükeldamine: rohkem bürokraatiat, rohkem ametiasutusi, rohkem keskkonnavaenulikkust.

Pigem tuleks Tallinnaga liita mõned lähedalasuvad vallad ja linnad. Sest nende elanikud kasutavad ressursse, mille eest maksavad tallinlased. Liitmine on ainumõeldav Eestis, mis on tervikuna rahvaarvult ühe linnakese mõõtu.

Ma saan aru, et Strandbergi ettepanek on huumori killast, aga ühe erakonna juht ei tohiks endale lubada sellist huumorit. Ehmatab valijad ära. Eriti enne kohalikke valimisi.

Jälle üks koleadvokaat paljastatud

Väljavõte Postimehe veebist.

Enne kui mul endal tekkis vajadus oma asju kohtus õiendada, arvasin, et advokaadid on kõik maru toredad ja eetilised tegelased. Kes siis oma kliendi õiguste eest igati seisavad, on toredad ja lugupeetud inimesed. Viisakad. Vähemasti oli jäänud selline mulje.

Ent see pole üldse nii. On vaid üksikuid häid advokaate. Ja on loomulikult raske neid leida. Ja siis on terve plejaad tegelasi, nagu see Tiina Mare Hiob, kes kohtus lausa sõimab, nii et kohus peab tegema advokatuurile kaebuse (see peab ikka tõesti üks karm asi olema, et juba muidu nii konservatiivne kohus reageerib). Ent ilmselt on Hiobil head sidemed, sest advokatuur ei leidnud tema tegevuses midagi taunimisväärset. Muideks, antud juhtum pole Hiobi puhul ainus, lihtsat inimestel on kombeks, eriti kohtuga asju ajades, olla vagur ja jätta asjad kohtu seinte vahele. Ent Hiob on oma suumulku kuritarvitanud mitmete teiste asjade puhul, näiteks ühe juhtumi korral, kus ta nõusid vastaspoolelt vanemlike õiguste äravõtmist ja lähenemiskeeldu. Kus ta siis vastaspoolt kohtus valimatute väljenditega sõimas.

Ja kui ise käisin kohtus, siis sõimas ja solvas mind otse kohtusaalis advokaat Mare Lust. Kohtunik vaatas asja lihtsalt pealt. Mulle tegi see nalja, aga tegelikult on sellised asjad tõsised.

Mulle tundub, et Hiob ja Lust ei sobi üldse pereasju esindama, sest kui nad kohtus teist osapoolt sõimavad, kuidas nad saavad leida lahendusi niigi pingelistes pereasjades. Ma saan aru, et konflikti paisutamisega teevad nad omale tööd juurde, aga kas see on eetiline? Pereasjades peaks olema eelkõige oluline leida mõlemale poolele sobilik lahendus, ja seda valutult ja kiiresti, eriti kui küsimus on seotud lastega.

Mul endal oli kogemus ühe tuntud advokaadiga tuntud büroost, nime ma siin ei maini, kuna see pole ka oluline, kes võttis mu asja endale, soojendas pabereid enda käes mitu kuud, ja vahetult enne kohtuistungit ütles, et ta ei saa siiski mu asja võtta. Ja ühe teise advokaadiga kordus sarnane lugu. Mis võttis mul isu üldse advokaati võtta ja eelistasin end ise esindada. Aivar Pilv küll soovitab alati võtta advokaat, aga teate, see pole üldse lihtne. Alles nüüd, mitu aastat hiljem, olen pika otsimise peale leidnud advokaadi, kes väärib advokaadi nime. Olles eelnevalt läbi sõelunud ja käinud kümneid variante. Hea advokaadi leidmine Eestis on tõeline kunst.

Sissekanne rubriigist, millest Äripäev ei kirjuta

Millest Äripäev ei kirjuta, ent mis mind huvitaks.

Esiteks, üksteise järel on läinud praeguses finantskriisis kaduva teed suured Lääne investeerimispangad. Kuidas läheb Eesti investeerimispankadel? Näiteks Gildil, Altal, Trigonil, Evlil, LHVl. Kas nad on osanud nii majandada, et suplevad praegu rahas. Või on neil "põnev", "saneerivad", nagu Q-Vara poisid.

Teiseks, tahaks lugeda, kuidas tulevad praeguse konjunktuuriga toime kaubandusettevõtted. Nii nagu 10 aasta taguse kriisi ajal, on Stockmann rahvast tühi, samuti teised kaubanduskeskused. Samas on boksi üür kaubanduskeskustes 100 000 krooni kuus, ja praegu on päevi, kus seda boksi ei külasta ükski klient, ostudest rääkimata.

Mis on lahti rahvusringhäälinguga?

Väljavõte Delfi veebist.

Tõepoolest, midagi on Eesti rahvusringhäälinguga lahti, kui selle vaadatavus on nii väike, et valitsus peab tellima muukeelse elanikkonna jaoks programmi Vene riiklikust telekanalist PBK ehk Pervõi Baltiiski Kanal (Esimene Balti Kanal), ja PBK saatejuhi kahjumis väikefirmalt. Ning vaadatavus pole väike ainult muukeelse elanikkonna hulgas, ka eestlased vaatavad üha vähem ETVd. Selle staarsaade Pealtnägija on vaadatavuse edetabelis kaotanud oma liidrikoha ning ETV uudised on üha marginaliseerumas.

Milles asi, tekib küsimus? Miks ETV kukub, kuigi raha pannakse sellesse firmasse kõvasti ja üha rohkem, aastas mingi 300 miljonit krooni.

Tavaliselt hakkab kala mädanema peast. Vaatame siis, kes juhib rahvusringhäälingut. Ja mida me näeme: aastaid juhib rahvusringhäälingu nõukogu Andres Jõesaar (49), kes viimasel ajal on häälekalt kiitnud oma hädist hoolealust. Ehk tema on see, kes otsustab. Näiteks seda, mis suunas rahvusringhääling areneb, kes selle tegevust igapäevaselt juhivad. Jõesaar tahtis saada koguni rahvusringhäälingu tegevjuhiks, aga seda kohta ta ei saanud.

Andres Jõesaar näeb välja selline (väljavõte Postimehe veebist):


Hmmm. Kuldajastust on asi muidugi kaugel.

Vaatame nüüd edasi, mis on Jõesaare taust. Õppinud TPIs peenmehhaanika inseneriks (see on ala, mis seostub kõige enam kruvikeerajaga), siis töötas nõuka ajal tele-raadiokomitee arvustuskeskuses (1982-89), juhtis Eesti Raadio ja ETV reklaamiosakonda (1989-92), oli telekanali RTV ärijuht (1992-95), siis juhtis telekanalit TV3 ja alates 2000. aastast on tööl telekomifirmas Tele 2 kommertsdirektor, meedia- ja sisuteenuste juht. Tele 2 kuulub omakorda Rootsi investeerimisfirma Kinnevik gruppi:


Kinnevik on see firma, mis asutas kunagi koos Andres Küngi ja Viktor Siilatsiga Eesti ühe esimese kommertstelejaama EVTV, mis hiljem ühines RTVga ja sai nimeks TV3. Kinneviku gruppi kuulub omakorda meediafirma Modern Times Group (MTG), millele Eestis kuuluvad telekanalid TV3, 3+ ja TV6, raadiojaamad Tele 2 Power Hit Radio ja Star FM ning internetiportaalid tv3.ee ja everyday.com. Lisaks sat-tv firma Viasat.

Ehk siis, kommertstele- ja raadiojaamadega seotud isik juhib Eestis riikliku tele- ja raadiofirma nõukogu. Kas pole kummaline?! Kuidas saab selline asi toimuda? Päise päeva ajal!

Pealegi, oleks see TV3 siis veel mingi kõva firma. Selle kanali saated on kõik vaadatavuse topist välja langenud. Mina paneks ringhäälingunõukogu juhtima pigem Kanal 2 programmidirektori Olle Mirme. Saaks ka ETVst loodetavasti lõpuks asja.

Tekib küsimus, kuidas Jõesaar on sellele kohale saanud, kui tema puhul on täheldatav selge huvide konflikt ja mees pole teab mis suur meedia-ala asjatundja. Vastus on lihtne: ta on hea sõber Marju Lauristiniga, kes on Tartu Ülikooli ajakirjandusõppe tähtis tegelane ja mõjukas otsustaja riigi meediamaastikul, kes olnud ise samuti rahvusringhäälingu nõukogus. Jõesaar läbis Tartus meedia magistriõpingud (tema juhendaja oligi Lauristin), teemaks oli rahvusringhääling, ja jätkab samas doktoriõppes. Mul õnnestus Jõesaarega koos õppida, ta paistis silma sellega, et jõi end kursuse kokkusaamisel täis ja tikkus siis ligi noortele kursuseõdedele, kes pärast kurtsid.

Minu arust peaks rahvusringhäälingu probleemide lahendamisel alustama sellest, et Jõesaar välja vahetada. Sest mina pole näiteks kindel, et ta ETV ärisaladusi ei reeda, või siis et ta oleks hingega just riikliku tele ja raadio asja juures, kui ta teenib samal ajal üht teist meediagruppi.

Üks küsimus/tagasiside abielu teemal ja meie kommentaar

Saabus selline küsimus/tagasiside:

Inno,

Oled sa tõesti südamest veendunud, et kui abielus on kriis, siis ei ole võimalik seda abielu päästa? Ma vaatasin Kanal 11 pealt "Lastetaltsutaja" erisaadet abielu taltsutamise kohta reedel ja ma mõtlesin, et kui abielunõustajad tulevad tõesti isegi pealtnäha ilgelt keeruliste abielusuhete lappamisega toime, siis kas on ikka probleem miskis sobimatuses või ka selles, et enamik inimesi on kahjuks liiga egoistlikud? Kas sina ei proovinud kutsuda omal ajal enne Irjaga kohtumist appi abielunõustajat, et too sinu suhet Ingridiga kuidagi lappaks? Kui sul oleks olnud naine, kes ei peksa, kes ei valeta, aga kes sellegipoolest on liiga erinev sinuga võrreldes, kas sa siis oleksid leidnud kinnitust dogmale, et abielu saab päästa?

Muidugi on omaette küsimus, et ehk need abielutaltsutaja saate tegijad demonstreerivad pigem erandlikke juhtumeid, kus kuidagimoodi on veel võimalik imesid teha. Iseasi, mis reegel erandile vastandub. Seega: kas abielu päästmine on sinu arvates pigem võimatu või pigem mõttetu? Kuidas vastust põhjendad?

Inno kommentaar:
aga miks on vaja abielu tingimata päästa? Kust selline arusaam? Abielu on eelkõige abi elu, mis peab toimima nagu tiim. Kui üks kogu aeg torpedeerib üritust, siis tuleb vahetada liiget selles tiimis. Muidu asi ei tööta.

Ja on iseküsimus, kas abielu on võimalik üldse nö päästa. Abielu põhineb armastusel, tundel. Kui on kriis, siis tunnet pole. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik armastust tekitada. See on umbes sama tark, nagu tahtejõuga omale sarved pähe kasvatada, või saba taha. Mis on võimalik vaid kujutluses, fantaasiates, mitte reaalsuses.

Kriis ongi tunnuseks, märguandeks, et armastust pole ja tiimis tuleb liiget vahetada. Et endist viisi enam ei saa. Ja need jutud, et kriisist saab edukalt üle, kuuluvad rohkem enesepettuse ja silmakirjalikkuse valdkonda. Vanad haavad jäävad ikka veritsema, tuli tuha alla hõõguma, kuni leiab uue võimaluse, et lahvatada. Milleks seda vaja on?

Ja neis saadetes tullakse toime tõesti, aga lahendused on lühiajalised. Inimestele tehakse natuke ajupesu ja siis tundub, et kõik toimib. Tegelikult tulevad vanad jamad tagasi, kui see ajupesu ära lõppeb. Aga sellest enam ei räägita.

Kui mul oleks olnud naine, kes ei valeta ega peksa, oleks me juba palju varem sõpradena lahku läinud. Sellised inimesed annavad teineteist vabaks. Jäävad sõpradeks. Sest milleks teineteist piinata? Ükski abielu ei ole iseenesest seda väärt, et jätkata nässerdamist. Pigem leida omale sobiv kaaslane ja elada elu mis on elu. Leida selline kaaslane, et elu oleks tõesti abi elu.

Abielu päästmine on minu arvates pigem mõttetu. See pole nö võimatu, sest lühikeses perspektiivis on võimalik igast imesid teha. Leida mingi ühine asi, mis seob. Näiteks laps. Ja siis jälle uus laps. Ja jälle. Paljusid seob hirm, et enam ei leita uut elukaaslast. See hirm hoiab koos. Aga see hirm on täiesti alusetu.

Ilves ongi argpüks

Väljavõte Delfi veebist.

Nagu kirjutab Delfi, loobus president Ilves Briti-visiidi käigus osalemast BBC kuulsas jutusaates Hardtalk. No arvata võib, mees lõi kartma. Jänes püksis, nagu öeldakse. Ja vabanduse leiab alati.

Enne presidendiks valimist kuulutas küll Ilves, et hakkab Eesti sõnumit maailmas levitama. Teda valitigi just seetõttu, et oskab keelt, tunneb välismaa olusid, oskab esineda. Nüüd, kui pakutakse selleks suurepärast võimalust, kogu maailma auditooriumi ees, jätab selle võimaluse lihtsalt kasutamata.

Ilmselt oleks saatejuht küsinud ka Gruusia teema kohta. Gruusia-Vene konflikti ajal peedistas BBC saatejuht päris korralikult Saakašvilit, küsides, mis mehel arus oli, et Vene vägesid ründas. Ilmselt oleks ka Ilveselt küsitud, et mis eestlastel arus oli, kui nad soovitasid Gruusial rünnakut alustada. Seda küsimust Ilves kartis. Kartis vastutust. Argpüks. Kahju on Eestist, kes on saanud omale näruse argpüksist presidendi. Ilvese tarkusest ja suurtest teadmistest pole mitte miskit kasu kui ta on arg.

Mis toimus reedel politseinike peol?

Saabus selline tagasiside seoses Andres Trussi seiklustega laupäeva hommikul Laagri Maksimarketi juures:

Reede õhtul oli politseinike 90 aastapäeva pidu. Kahjuks ei tea kuskohas, aga kuulu järgi oli pidu vägev. Kõik olid kohustuslikus korras ülikonnastatud. Ja kõva löömine käis otse tantsuplatsil. Mehed läksid vastu ööd härga täis ja käis kõva taplus, riiete ragistamine ja pintsakute lõhkumine.Vahele minna julgejaid ka polnud. Järsku otse peolt?

Väga huvitav, mis seal peol siis toimus? Kas käis arveteklaarimine seoses Külvi Kanneliga? Ja ilmselt siis kandus tüli edasi sinna parklasse.

Ühistupangale tuult tiibadesse!

Väljavõte Päevalehe veebist.

Tuli küsimus-tagasiside loodava ühistupanga kohta. Et kas on aus värk?

Kommenteerin veidi teemat. Nagu kirjutab Päevalehe Ärileht, on tekkimas tõsine konkurent kommertspankadele- ühistupank.

See on väga kõva sõna ja sooviks ainult tuult tiibadesse. Ja paistab, et ka ajastus on õige. Sest olemasolevad kommertspangad on end laenuralliga suht kinni tõmmanud, enam laenu peale anda ei julge. Kuigi võiks. Just nüüd, kus on paljude äride alustamiseks sobiv aeg, sest turul on saada soodsa hinnaga eri ressursse, alates kinnisvarast ja lõpetades tööjõuga. Saab palju väiksema kapitalivajadusega oma äri püsti panna. Ja ka laenuandjal on risk seetõttu väiksem.

Ühistuline pangandus (mis on mujal Euroopas, näiteks Saksamaal ja Hispaanias väga populaarne) pole Eestis varem eriti arenenud, kuna esiotsa polnud vastavat seadust (seaduse valmimist torpedeerisid Eesti Panga kaudu olemasolevad kommertspangad), siis tuli ELiga liitumisega seoses vastav seadus, ent polnud huvi, sest kommertspankade võitlus turu pärast enne ja pärast ELiga liitumist muutis pankade tingimused väga soodsaks. Nüüd, kus pangad oma tingimusi pidevalt karmistavad, tundub, on ühistupanga loomine õigustatud. Ma saan aru, et see luuakse olemasolevate hoiu- laenuühistute baasil. Mis on ka mõistetav, sest Eesti on liialt väike, et mitmed laenuühistud end eraldi ära majandaks.

Sisuliselt on tegemist pangaga, ainult selle vahega, et ühistu asjaajamine on lihtsam ja laenu saavad ning hoiustada vaid ühistu liikmed. Nojah, ega pank ka igale suvalisele tegelasele laenu ei anna, selleks pead olema panga klient.

Ühistupanga puhul on kahtlemata oluline luua tugev sõltumatu kontrollorgan, sest eestlastel on seoses nõuka-aja halva kogemusega soodumus vargusteks ja võimu kuritarvitusteks, eriti kui tegemist suurte summadega ning kontroll nõrk. Tähelepanelik tuleb olla ka ühistute ühendamisel, et see ei oleks mõeldud vaid probleemide varjamiseks. Ühistupanka tasub ainult siis oma raha hoiustada, kui selle panga juhtkond on teada ja tegevus läbipaistev. Ilmselt peab see loodav pank end rohkem tutvustama, nähtavaks tegema. Praegu on selle kohta midagi raske öelda.

Vaatasin veidi ka selle idee initsiaatori, Tartu ühistupanga tingimusi, hoiuseintress on 10% ja laenuintress 20% aasta baasil, mis on täitsa ok, lühiajaliste laenude puhul ilmselt turuhind. Märksa soodsam kui sms-laenufirmade tase, mis on mingi 1000%. Võib arvata, et paljud sms-laenufirmad satuvad peagi raskustesse, sest inimeste võime laenu tagasi maksta väheneb ja tagatised on enamasti nõrgad- kas neid pole üldse või on kellegi käendus.

Ühistupanga minimaalne kapital peab olema 5 miljonit eurot. Ma saan aru, et praegu ongi käimas kampaania, et see raha kokku saada.

Vaata ka täpsemalt hoiu-laenuühistu seadust, mis vastavat ala reguleerib:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=176884

Ühistupanga loomisel järgitakse osalt ka krediidiasutuste seadust:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12911439

Tartu ühistu kodukas näeb välja selline:

Mida tegi Truss laupäeval kell 8.15 Maksimarketi parklas?

Minu meelest pole kõrge politseiametniku kingasaamise loo kõige tähtsam küsimus mitte see, miks ülemkomissar Andres Truss läks autorooli jääknähtudega, vaid mida ta õieti laupäeva varahommikul seal Laagri Maksimarketi parklas töllerdas?

On ju laupäev politseinikelegi puhkepäev. Iga normaalne mees magaks sel kellaajal oma armsa naise kaisus või seksiks, sest hommikune seks on väga mõnus ja virgutav. Trussi naine on Kanal 11 saate "Üks teist" juht Eve Kallaste ning peaasjalikult kõneldakse ses saates seksist. Eve kolab seal mööda öiseid prallesid ning küsitleb sensuaalsel häälel kuulsaid mehi, näiteks tuntud kepimehi Erich Kriegerit ja Tarmo Urbi. Enamuse osa saateajast lamaskleb voodil ning teadustab meela häälega, nagu kutsuks mehi seksile. Pole ime, kui tal tekkis mõne saates osalenud mehega kuum suhe.

Ning vaene Andres oli nii meeleheitel, et kukkus jooma. Ja läks tol saatuslikul varahommikul Laagri Maksikasse uue putõlka järele. Samas, nagu kirjutas Inno, Maksimarket tehakse lahti alles kell 9. Kas Truss tuli tõesti nii palju varem kohale või ajas ta seal sootuks miskit teist asja? Sai äkitselt kokku armukesega?

Ülemkomissarile sai ilmselt saatuslikuks seksimine oma alluva, Tõehetkes osalenud Külvi Kanneliga. Selle fakti ilmsikstulek võis ta pereelu parajalt sassi paisata. Ehk magas Eve kättemaksuks teiste meestega või ajas Andrese kodunt välja, mistõttu ta oli sunnitud ööbima autos ning parkimisplatsil?

Huvitav stoori on see igatahes ning tundub, et tegelikest telgitagustest ei räägita.

Kas keegi teab asja kohta midagi täpsemat? Soovi korral honoreerime.

Ilves on hea demagoog

Väljavõte Delfi veebist.

President Ilves on ikka üks äraütlemata hea demagoog. Et kui mingi asi, ükskõik kui mõistlik, on otsapidi Venemaa huvides, siis seda Eestis ei tehta. Nii ongi, ei tehta, ja kõik! Antud juhul puudutab see siis kohalikele nn hallipassimeestele (kellest paljud on kogu oma elu Eestis elanud) kodakondsuse andmist lihtustatud tingimustel. Umbes nii nagu sobimatus lähisuhtes, kus üks abikaasadest pole millegagi nõus isegi siis, kui teisel on õigus. Ja siis ajab kumbki oma jonni, süüakse üksteisel närve seest, ja kokkuvõttes kannatavad kõik, nii need abikaasad ise, kui lähedased, lapsed. Mis kummaline, seda peetakse normaalseks.

Eesti on juba ammu NATO ja ELi liige. Mistõttu võiks võtta Venemaa osas vabalt, suhelda nagu võrdsed partnerid. Aga ei. Ikka on vaja käru keerata. Sest mis see kohaliku venekeelse elanikkonna kottimine muud on kui käru keeramine. Ja sellega ei keerata käru mitte Kremlile, mis on kurja juur, vaid vene rahvale, kes pole milleski süüdi. Kreml ainult itsitab pihku ja hõõrub käsi, sest Eesti natsionalismi, mis kohati on fašismiks (äärmuslik natsionalistlik ideoloogia) üle kasvanud, on hea Venemaa venelaste ülesässitamiseks kasutada. Venelastel on paljuski õigus: Eesti on fašistlik. Kus venelastesse suhtutakse kui teisejärgulistesse, kellel on vähem õigusi (sellele on tähelepanu juhtinud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Amnesty International). Umbes nagu kunagi Ameerikas käituti mustadega, kus Ameerika oli rassistlik. Ja nüüd on Ameerikal must president. Kes oleks seda veel 50, või isegi 20 aastat tagasi uskunud.

On selge, et ELis natsionalismi või fašismiga kaugele ei jõua. Ja Euroopa Liidu kodanikuna ütlen, et mul on häbi Eesti juhtide pärast, kes natsionalismi õhutavad ja üht osa elanikkonnast represseerivad. Antakse mõista, et osa ühiskonnast pole väärt kodakondsust (tegemist on ligi 10%ga elanikkonnast, mingi 110 000 inimesega), kuna nad ei oska keelt, nad pole lojaalsed ja mis kõik veel. Aga miks peaks neilt midagi ootama, kui neid isegi niipalju ei usaldata, et neile see kodakondsus anda? Ilma kodakondsuseta on see mass nagu viitsütikuga pomm, mis ootab vaid hetke, millal plahvatada. Ja mismoodi nad kodakondsusega rohkem kurja saaks teha kui ilma? Kas see on parem, kui nad võtavad Vene kodakondsuse, mida on neile hakatud pakkuma? Kas see on parem, kui Osseetia stsenaarium kordub Eestis? Mille tagajärjel on Eestil oht kaotada osa territooriumist.

Kodakondsuse andmise põhiline takistus on see, et need inimesed ei oska keelt. Noja mis siis, see keelenõue on pehmelt öeldes jabur. See oleks umbes sama nagu kehtestada Šveitsis või Soomes üks riigikeel ja nõuda kõigilt selle ühe keele õppimist, kindlasti leiaks ka seal seletusi, miks see on vajalik, ajalooliselt oluline jms. Öelda ka seal nii, et kes ei õpi, need kodanikuks ei saa. Sellise jutu peale saadetaks Soomes või Šveitsis või Belgias puu taha. Eestis millegipärast räägitakse, et see on ok. Kuigi ka Eesti reaalsus on see, et pärast nõuka okupatsiooni on Eestist saanud mitmekeelne ühiskond ja see asjaolu on vaja seaduses fikseerida. Muud lahendust ma ei näe. Ja ma ei näe, kuidas see Eesti huve kahjustab, pigem vastupidi, see tuleb Eestile vaid kasuks, eriti asjaajamises Venemaaga. Sest Euroopa Liit ei kao kuhugi, Venemaa ei kao kuhugi, neid riike seovad omavahel tihedad majanduslikud, kultuurilised ja teaduslikud kontaktid. Ja suhete arendamiseks on vaja keeleoskajaid, vastava kultuuri tundjaid. Eesti on nagunii olnud ajalooliselt sillapea ida ja lääne vahel. Ta oli 500 aastat lääne mõjusfääris, siis 200 aastat ida mõjusfääris, nüüd taas lääne mõjusfääris. Nagunii on Eesti nii ida kui lääne mõjutustest läbi imbunud. Paljud lääne ettevõtjad on investeerinud Eestisse just kõike eelnevat arvestades, lootuses siit idaturule edasi liikuda.

Ja ka see jutt on puhas demagoogia, et Venemaaga on võimalik hästi läbi saada ainult siis, kui Eestist saab Venemaa osa. Hülge ila, mida võib ajada ainult üks persevest, kes sai endale odavalt EVPde eest erastada Eesti Raudtee kontrollpaki ja selle mõned aastad hiljem päris raha eest poole kallimalt tagasi müüs, seebitades tehingut altkäemaksuga ühele juhtivale erakonnale, mis oli algul tehingu vastu. Pealegi ajaks see mees hoopis teist juttu, kui see raudteefirma oleks endiselt tema oma. Aga nüüd sai ta kerge vaevaga paraja nutsu, et toppida see oma kaupluseketti, mis müüb rahvale kalli hinnaga selget rämpsu. Ja võib ajada, hambad irevil, lolli juttu suust välja. Kõik maailma suurriigid, tähtsad otsustajad saavad Venemaaga hästi läbi, isegi endised verivaenlased. Kas Eesti president on Putiniga kalal käinud? Kummaline on see, et Euroopa Liit saab Venemaaga hästi läbi, tahab saada, ainult Eesti kui selle riigi osa ajab mingit teistsugust, Vene-vaenulikku poliitikat. Tekib küsimus, miks pole Eesti ELile lojaalne, ei toeta ega kaitse euroopalikke väärtusi, kui Eesti juhid ise tahtsid ELiga liituda, ise surusid Eestit sellesse liitu. Kas see oli pettus?! Peteti Euroopa Liitu?

Kui Eesti poliitikud ei võta aru pähe ja ei likvideeri pingekollet, siis saab Venemaa kasutada Euroopa Liidu vastu igavesti seda inimõiguste ja fašismiga seotud kaarti. Ja ma ei usu ka seda, et Euroopa Liit seda pikalt jaksab pealt vaadata ja kannatada. Mingi otsus tuleb varem või hiljem. Eesti jaoks on parem, mida varem.

Ja lõpetuseks huvitab mind, miks ajakirjanikud ei kirjuta ega räägi sellest, mismoodi need kodakondsuseta inimesed seal Kirde-Eestis elavad. Mida nad teevad, mis on nende mured. Kus nad tööd saavad? Eesti lehtedes kajastatakse ainult sealseid narkomaania ja HIV-uudiseid, sedagi kuiva faktireana. Samas elab seal mitu korda rohkem inimesi kui Tartus, kust tuleb iga päev mõni uudis.

Tõepoolest, küsige Laarilt endalt!

Väljavõte Delfi veebist.

Tõepoolest, lugupeetud keskerakondlased Riigikogus, miks te ei küsi Laari enda käest, kes teda Gruusia alal finantseerib? Ja et mis värk selle veiniga on. Te ju näete Laari iga päev seal Toompeal parlamendi koridorides. Või kuidas saab Ansip selles osas seletust anda? Ega ta pole mingi lasteaia kasvataja.

Küsige Laar käest ja andke teistele ka teada.

Obama kolib koos perega Valgesse majja ;)

Truss sai kinga Külviga seksimise pärast?

Saabus selline pressiteade:

PÕHJA POLITSEIPREFEKTUUR

17.11.2008

Pressiteade

Kesklinna politseiosakonna juht kirjutas lahkumisavalduse

Laupäeva hommikul kaubanduskeskuse parklas kerge liiklusõnnetuse põhjustanud Põhja prefektuuri Kesklinna politseiosakonna juht lahkub teenistusest, kuna tal tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused ehk nn "jääknähud".

Laupäeva hommikul kella 8.15 ajal juhtus liiklusõnnetus Laagri maksimarketi parklas, kui isiklikku sõiduautot juhtinud Andres Truss riivas esiküljega samas suunas liikunud maasturi tagumist külge. Väikeses plekimõlkimises keegi viga ei saanud ning osapooled jõudsid süülisuse küsimuses kokkuleppele. Kohale kutsutud politseipatrull tuvastas aga Trussil nn jääknähud, mis tähendab alla 0,5 promillist joovet.

Ülemkomissar Andres Truss kirjutas politseiohvitserina lahkumisavalduse. Põhja politseiprefekt Elmar Vaher sõnul rahuldas ta Trussi lahkumisavalduse raske südamega, kuna tegemist oli väga pühendunud politseiametnikuga. "Meil tuleb aga nõuda endalt sama ja veel rohkemgi, kui see, mida ootame tavakodanikelt. Politseiametnik peab oma laitmatu käitumisega nii tööl kui ka töövälisel ajal olema eeskujuks kõigile," sõnas prefekt Vaher.

Liiklusõnnetuse küsimusega tegeleb kindlustus. Patrull koostas ülemkomissarile väärteoprotokolli jääknähtudega sõidukijuhtimise eest.

Andres Truss avaldas sügavat kahetsust juhtunu pärast. „Vabandan südamest nii kõigi oma kolleegide kui ka avalikkuse ees, kuna mõistan millist kahju ma oma eksimusega põhjustasin. Olen alati uskunud, et inimese sõnad ja teod peavad olema kooskõlas ning oma tegude eest peab julgema vastutada. Seepärast ei näinud ma muud valikut kui esitada koheselt lahkumisavaldus.“

Harrys Puusepp
kommunikatsioonibüroo juht

Põhja Politseiprefektuur
tel 612 4050/ 51 51 830
harrys.puusepp@pohja.pol.ee

Inno kommentaar:
huvitav, eksole. Tavaliselt selliste pisiasjade pärast tähtsa politseijuhiga midagi erilist ei juhtu, see asi ei jõuakski kuhugi.

Ja mida tegi Truss laupäeva hommikul kell 8.15 Laagri Maksimarketi parklas? Kust see teine auto sinna sai? Sel ajal peaks parkla olema tühi, sest poed avatakse alles kell 9. Kas seal käis mingi arveteõiendamine? Või Truss lihtsalt lavastas mingi asja. Muidu oleks ta Külvi Kanneliga jaoskonnas seksimise pärast vallandatud.

Nüüd võiks Külvi taas ametisse taastada. Sest tema lahtilaskmine oli pehmelt öeldes kummastav. Eriti, kui arvestada, et ülemus võis oma alluvat seksima sundida. Ja alluval on raske ülemusele EI öelda. Seda nimetatakse seksuaalseks ahistamiseks.

Trussi abikaasa on tuntud seksi- ja suhteajakirjanik Eve Kallaste.

Mille reetis Herman Simm?

Väljavõte Delfi veebist.

Nagu kirjutab Delfi, viitega ajakirjale Time, võis Herman Simm reeta raketikilbi ja küberkaitse. Kindlasti on neid asju veel, mida Simm võis reeta. Panen üles vastava küsitluse. Pakkuda võib lahkelt veel variante, sest küsitlusel tuleb mitu vooru.

Paksud mehed on seksikad

Lauri Pedaja ütles Reporterile, et peenikesed mehed on seksikad. Selge see, ta ise on peenike, järelikult on peenikesed mehed seksikad.

Mulle meeldivad hoopis paksud mehed, või noh, paksemad. Näiteks Tony Soprano on väga seksikas, eriti ses väljaveninud valges maikas ja froteehommikumantlis. Ok, tema on filmitegelane, aga näiteks Marlon Brando muutus minu arust seksikaks alles siis, kui sai vanaks ja läks paksuks. Söögi- ja joogilembene Boris Jeltsin oli palju seksim kui treenitud kõhulihastega Volodja Putin.

Ma saan aru, et peenike mees on vitaalsem ja reipam ja nii edasi, aga tas puudub see ürgne karusus, mis on nii-nii seksikas. Mehel peab olema liha luudel, kasvõi natukegi. Jämedale käsivarrele on palju erutavam naalduda kui kõhnale. Ja kui mees on nii kõhn, et kaob seksides su jalge vahele ära, siis andke andeks, aga see on nagu odava kalamarja söömine: häda korral kõlbab, aga üldiselt eriti ei taha. Mul on selliseid kõhnu kavalere olnud, aga olen nad välja vahetanud niipea, kui silmapiirile on ilmunud mõni ahvatlev paksem mees.

Liigne treenitus ja 6-pack mulle kah ei meeldi. Sest siis on mees oma välimuse pärast liiga palju pingutanud. Ja liigne pingutamine on jälle naiselik. Ja naiselikud mehed on hir-rmus ebaerutavad.

Kõige erutavam mees on minu meelest see, kes on parajalt paks, nagu Karlsson. Ta peaks kindlasti armastama süüa, sest ma arvan, et mees, kes armastab süüa, armastab ka seksida. Iseensestkimõista ei pea tal suunurgad rasvast tilkuma, kuid ta võiks lugu pidada punasest lihast ja punasest veinist. Nagu mina.

Inno on viimasel ajal pisut alla võtnud, nagu minagi, kuid ta on ikka minu jaoks äärmiselt erutav. Meenutab nüüd natuke Hollywoodi näitlejat Russell Crowe'd, kes mängis filmis "Gladiaator". Russell Crowe ei aja ka habet ja on selline ürgselt karune. Kui hommikul ärkan ja Innot näen, siis mõtlen kohe seksile. Et tahaks. Oleme nüüd juba kolm aastat koos olnud ning kirg pole kuhugile kadunud. Mis on nii mõnus ja hea.

Tegelikult ma muidugi kujutan ette, et on naisi, kelle arust just peenikesed mehed on seksikad. Sellised Peep Vainu-sugused siis. Näiteks ühe mu juuksurist sõbranna nõrkuseks olid just kõhnad mehed.

Et siis igaühele oma!

Reform vahetab värvi

Kuivõrd Eesti ajakirjandus valitseval Reformierakonnal silma peal ei hoia ja analüüsi ei tee, või teeb, aga ei edasta, siis tuleb seda lünka endal täita.

Näiteks viimasel ajal näikse Reform olevat värvi vahetanud, seda suhtes USAsse.

Kui näiteks elav klassik Rein Lang (vaata tema Reformi siselisti kirjutist allpool) väitis veel paar aastat tagasi, et "Reformierakonna jaoks oli eelseisvaid valimisi silams pidades tähtsaim USA presidendi siiras vaimustus meie majandusedust, mille aluseks ta loeb MEIE LIHTSAT JA ÜHETAOLIST MAKSUSÜSTEEMI, mida ameeriklased peaksid kadestama."

Siis nüüd pole sellest enam kippu ega kõppu. Sest, olgem ausad, kas Obama, kelle selja taga on enamus ameeriklasi, ikka kadestab?

Huvitav on see, kui kiiresti vahetasid oravad värvi. Ojuland juba kiidab Obamat ja lausa nimetab teda oma heaks tuttavaks Kalev Sport TV vahendusel, Pentus käib ringi Obama rinnamärgiga (väljavõtted Äripäeva veebist):




Oma pildid koos Bushi, selle maailma ühe kõige vähem populaarsema mehega, on Pentus kustutanud, nii nagu Ojulandki. Ent neid saab vaadata veel Pentuse vanalt kodukalt:



Kuigi veel 2007. aasta Riigikogu valimiste eel eksponeeris Pentus igal pool pilte Bushiga, nagu Lang isegi;)

Aga eks ajad muutuvad ja tuleb lakkuda teist p----t. Kustpoolt tuul, sealtpoolt meel, see oli nii nõuka ajal toonaste parteisõdurite, Andrus Ansipi ja Mart Kadastiku kreedo, ja on seda tänaseni. Ja ega Ojuland, Lang ning Pentus paremad pole. Samasugused tuulelipud.

Siin veidi paari aasta tagust kirjavahetust:

>
> ----- Original Message -----
> From: 'Rein Lang'
> To: 'Olev Vaher' ;
> Sent: Wednesday, November 29, 2006 12:37 AM
> Subject: [Debatt] G.W.Bushi sõnum
>
>
> Head kolleegid,
>
> Jälginud USA presidendi Eesti-visiidi iga detaili, pean vajalikuks paar sõna
> sekka öelda.
>
> Esiteks haaras mind hommikul masendus kui olin läbi vaadanud päevalehed.
> Olen korduvalt portreteerinud mõningaid eesti meediategelasi kui
> suurusehullustuses vaevlevaid inimesi, kes peale oma loomuliku häda
> õiendamist metsas üritavad kuusepuud endale püksi toppida. On nukker
> vaadata, kuidas meie ajakirjanduse võime analüüsida maailma ja edastada
> fakte taandub järjest enam soovi ees meeldida kõige arrogantsemale ja
> ignorantsemale osale oma lugejatest. Võime ehk oma lohutuseks vaid märkida,
> et mitmed viimase aja artiklid USA-st ja tema poliitikast on suunatud
> inimestele, kes reeglina ei oska lugeda.
>
> Ma ei hakka peatuma tugeval sõnumil, mida USA president Tallinnast saatis
> Eesti kohta kõigile nendele riikidele, kes täna soovivad vabaneda türanniast
> või lihtsalt autoritaarsetest ja ebaefektiivsetest rezhiimidest. Samuti pole
> vaja lähemalt peatuda ühemõttelisel sõnumil, et Eesti ja USA on liitlased ja
> meie suhted on liitlas- ja sõprussuhted.
>
> Reformierakonna jaoks oli eelseisvaid valimisi silams pidades tähtsaim USA
> presidendi siiras vaimustus meie majandusedust, mille aluseks ta loeb MEIE
> LIHTSAT JA ÜHETAOLIST MAKSUSÜSTEEMI, mida ameeriklased peaksid kadestama.
> Mul oli lõunalauas põgus jutuajamine Valge Maja asepersonaliülemaga, kes
> samuti imetles just meie maksusüsteemi ja kirjeldas värvikalt neid
> ebameldivusi, mis tabavad USA maksumaksjat kui viimane asub täitma aprillis
> oma maksudeklarastioone. USA-s kõneldakse juba aastaid vajadusest läbi viia
> ulatuslik maksureform. On tõenäoline, et asi muutub konkreetseks peale
> järgmisi presidendivalimisi. Ja meil, eestalstel, on mida näidata ja
> selgitada endast 250 korda suuremale rahvale.
>
> Meil on mida seletada ja näidata ka neile ühiskondadele, kes täna üritavad
> üle minna demokraatlikule ühiskonnakorraldusele ja liberaalsele majandusele.
> Lõppude lõpuks on ju liberaalne majaduspoliitika parim vahend võitluseks
> vaesusega. Vaesus aga on igasugu türannide ja populistide ning ka
> terroristide taimelava.
>
> Ja selleks, et meie kogemus oleks rakendatav nii Amerika Ühendriikids kui
> Gruusias, tuleb meil võita eelseisvad valimised. USA presidendi sõnum peaks
> meid tegevuseks võidu nimel motiveerima.
>
> Rein Lang
>
>
>
> ----- Original Message -----
> From: 'Olev Vaher'
> To:
> Sent: Tuesday, November 28, 2006 10:19 PM
> Subject: Bush käis 43. aasta Teherani heastamas; Re: [Debatt] Bushi
> visiidist
>
>
> > Ma lootsin, et ehk leidub üks ajakirjanik, kes George W. Bushi ja Toomas
> > Ilvese pressikonverentsil ka meenutab täna 63 aastat tagasi alanud
> Teherani
> > konverentsi. Seejuures andis George ka vihjeid Iraani tuumarelvastumise
> > püüet mainides...
> >
> > 28ndast novembrist kuni 1. detsembrini 1943ndal aastal Iraanis toimunud
> > Teherani konverentsil loovutasid USA president Franklin D. Roosevelt ja
> > Winston Churchill Balti riigid Stalinile. Lühike meenutus andnuks ehk
> märksa
> > reaalsema USA Kongressi kiire tegutsemise viisavabaduse andmiseks Balti
> > riikidele ja see tõesti liiguks positiivse arengu suunas! Aga nagu
> varemalt
> > on öeldud, kes ajalugu ei mäleta see on tulevikuta!
> >
> > Muidugi ehk saaks veel homme ja ülehomme lätlastega ja leedukatega koos
> seda
> > probleemi George'ile ja Rice'ile teadvustada ja meenutada?
> >
> > ----------------
> > Partimat soovides!
> >
> > Olev
> >
> > ----- Original Message -----
> > From: 'Peep Lillemägi'
> > To:
> > Sent: Tuesday, November 28, 2006 4:05 PM
> > Subject: [Debatt] Bushi visiidist
> >
> >
> >
> > Tere,
> >
> > Edastan debateerijatele
> > Kristiina Ojulandi artikli teksti.
> > Artikkel ilmus tänases Äripäevas.
> >
> > Lugupidamisega,
> > Peep Lillemägi
> >
> >
> >
> >
> > Me kõik vajame USA-d
> >
> > Eesti meedia on viimastel nädalatel pikalt analüüsinud president Bushi
> > visiidi tähtsust ja tähendust. Kahtlemata on see ajalooline ja eelkõige
> > välispoliitilise tähendusega kohtumine. Ma usun, et see on sõprade
> vaheline
> > kohtumine, mis kannab järjepidevuse märki. Nii president Merit kui
> > peaministrit Kallast on USA presidendid võõrustanud ajal, kui Eesti oli
> > alles kandidaat nii NATO-sse kui Euroopa Liitu. See, et häid suhteid
> > omavate riikide vahel tipptasemel kohtumised aset leiavad, on loomulik.
> > Niisuguste kohtumistega pannakse märgid maha edasiseks tegutsemiseks nii
> > välispoliitikas kui ka kaubanduse, turismi ja investeeringute
> elavdamiseks.
> > Rääkimata isiklikest headest suhetest ja usaldusest riigijuhtide vahel,
> > mille hinda mõõta on võimatu.
> >
> > Me ei tohi kunagi unustada seda, et tänu USA kindlale hoiakule mitte
> > tunnustada Eesti ja teiste Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu
> poolt,
> > oleme me täna vaba rahvas vabal maal. Siinkohal tasub märkida, et näiteks
> > suure naaberriigi president ei ole leidnud oma viie ametiaasta jooksul
> aega
> > ega põhjust Eestisse tulemiseks. Nii Eesti kui USA on viimasel ajal
> > avaldanud muret Venemaal toimuva demokraatia ja vabaduste piiramise osas.
> >
> > Teine oluline asi, mida unustada ei saa, on tõsiasi, et just George W.
> Bush
> > ja USA administratsioon seisid kaljukindlalt selle eest, et kolm Balti
> riiki
> > võeti NATO liikmeks. Mäletan väga hästi aega, kui veel pool aastat enne
> NATO
> > laienemist kahtlesid mõne Euroopa riigi esindajad Eesti kutsumises
> > Põhja-Atlandi Organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. Ilma Ameerika
> > Ühendriikide toetuseta ei oleks Eesti täna NATO liige.
> >
> > Kolmandaks jagame me Ameerika Ühendriikidega väga sarnaselt vabaduse ja
> > demokraatia toetamises tähendust maailmas, seda nii Lähis-Idas kui ka
> > endistes Nõukogude Liitu kuulunud riikides. Ühiste ideaalide taustal
> > tegutsedes nii Ukrainas, Gruusias, Moldovas ja mujal saab Eesti
> väikeriigina
> > suurpäraselt teha koostööd USA-ga.
> >
> > Neljandaks usun ma, et Eestil on USA-ga sarnased huvid ajal, kui NATO-s on
> > teoksil reformid. Eesti on kogu aeg rõhutanud, et me ei pea õigeks NATO-le
> > paralleelsete struktuuride loomist Euroopa Liidu poolt. Meie jaoks on
> tähtis
> > see, et NATO transatlantilise liiduna oleks ka tulevikus Euroopa
> julgeoleku
> > tagajaks ja kui vaja, siis oleks valmis võtma ka vastutust väljaspool NATO
> > piire.
> >
> > Kuivõrd president Bushi visiidi ajal on Eestis kümneid välisajakirjanikke,
> > siis on meil suurepärane võimalus viia ameeriklasteni sõnumeid Eestist
> > ettevõtjasõbralikust investeerimiskeskkonnast ja infotehnoloogia
> kasutamise
> > harjumusest. Usutavasti annab ameeriklastele Eestis kohalolek parema
> > tunnetuse meie geograafilisest asukohast transiidi ja logistika
> tähenduses.
> > Presidendi visiidi ajal on meil suurepärane võimalus teavitada
> > potentsiaalseid USA investoreid oma maksusüsteemist ja kiirest
> > majandusarengust. Meil on hea võimalus tutvustada Eestit kui turistide
> > sihtkohta.
> >
> > Eesti riigijuhtidel on president Bushiga kohtudes võimalus rääkida
> > viisvabadusest. Ehkki Eesti on pidevalt kõikidel kahepoolsetel kohtumistel
> > tõstatanud viisavabaduse küsimuse, ei ole see siiani lahendust toonud.
> > Viisarezhiim on pikka aega olnud ebameeldivaks ja ka kulukaks
> protseduuriks
> > eesti kodanikele USA külastamisel ja on pigem kasvatanud meie inimestes
> > võõristust Ameerika Ühendriikide vastu.
> >
> > Lõpetuseks. Paar päeva tagasi küsis üks minu prantslasest tuttav, et miks
> > teie eestlased nii väga Ameerika Ühendriikide poole hoiate. Minu vastus
> oli
> > lihtne - meie, eestlased, oleme eurooplased ja armastame Euroopat, kuid
> meie
> > julgeolek sõltub USA-st, nii nagu teiegi oma.
> >
> > Kristiina Ojuland,
> > Reformierakonna aseesimees

Üks huvitav tagasiside mehe ja töö teemal

Saabus üks huvitav tagasiside mehe ja töö teemal, õigemini viide ühele esseele (Elu nagu porno):

http://ranprieur.com/essays/youporn.html

Tõepoolest, nii see paraku on (kes inglise keelt ei valda, neile lühike kokkuvõte: naised jahivad rahakaid mehi ja selleks, et naist saada, peab mees rabama kõvasti tööd, ent hiljem, pärast tööd, on ta enamasti liialt väsinud, et naist saada; naised rabavad omakorda tööd, et olla meestega võrdsed).

Kõige lihtsam on sellesse rattasse mitte sattuda. Ent seda on lihtne öelda, eksole. Keegi ei taha sellesse rattasse sattuda, aga kõik, või ütleme, et enamus satuvad. Ja sealt välja rabeleda suudavad vähesed.

Elus kipub olema ka nii, et mees rabab hullupööra, et naisele meeldida (sest naine annab algul mõista, et talle meeldib, kui mees teeb palju tööd ja tal on raha, et osta ilusaid asju). Ent mingil hetkel harjub naine sellega ja ta ei tunnusta enam meest. Hakkab võtma loomulikuna seda, et mees teeb rasket tööd. Siis on loomulik, et mees hakkab pidama armukesi, käib prostituudi juures, kus teda tunnustatakse selle eest, et ta tööd teeb ja raha teenib. Või kes on rahul ja õnnelikud palju vähemaga kui mehe enda naine.

Mees teeb liiga palju

Alles see oli, veel mõned aastad tagasi, kui armastasin ise uhkeldada sellega, et ma pole üldse puhanud. 11 kuud aastas tegin pingsalt nö palgatööd. Ja ühe kuu tegin järele need tööd, mis jäid palgatöö kõrvalt tegemata: remontisin ja sättisin kodu. Muuks eriti aega ei jäänudki.

Ja nõnda kestis see 15 aastat jutti. Või isegi 17 aastat, sest pärast keskkooli lõpetamist võeti mind sõjaväkke, mis polnud just mingi puhkus. Pärast sõjaväge läksin kohe jälle tööle, siis ülikooli ja kooli kõrvalt taas tööle, sest millestki pidi ju elama. Mul polnud rikkaid vanemaid, kes oleksid suutnud mind üleval pidada, mu kooliõpinguid finantseerida. Nõnda siis rabasin mitmel rindel ja harjusin sellega ära. Kuigi teadsin ja kogesin ise ka, et selline ilma puhkuseta elu pikalt kesta ei saa. Tervis lihtsalt ütleb üles. Neid näiteid võis lugeda mitmeid, ka ajakirjandusest, kus juba 40aastased mehed läksid infarktiga hauda. Ent lootsin, et a) see juhtub pigem hiljem kui varem, ja b) see minuga ei juhtu.

Laste sünd ei muutnud töö tegemise osas samuti midagi. Pigem vastupidi, üks suur kohustus tuli juurde. Või ütleme siis, et terve rida kohustusi. Sest peale iga lapse sündi on vaja üle vaadata, kas kodu on pere jaoks piisavalt suur, kas auto piisavalt suur ja turvaline, kas on piisavalt mööblit, kas lastel on, kus joosta. Nende asjade vastutuse koorem langeb pahatihti just mehe õlule.

Armastatakse öelda, et laps on just naise jaoks suur koorem. Aga kõik on suhteline. Oleneb naisest ja oleneb mehest, kes naise kõrval on. Armastav mees üritab naise õlult võimalikult palju kohustusi endale võtta. Ainult selle vahega, et lisaks lapsega tegelemisele peab mees käima tööl, naine saab kodus puhata. Ta ei pea tegelema tööga seotud muredega. Ja ma nägin seda ka oma endise naise pealt: kui tal hakkas töö juures kuhjuma probleeme, millega ta enam hakkama ei saanud, kui ta tundis, et on tööl kokku jooksud, kriisis, siis otsustas ta jääda dekreeti. Või siis võttis lapsega haiguslehe. Mehel sellist võimalust pole. Mees peab kõigi raskustega pidevalt silmitsi seisma. Ja see on ausalt öeldes väga kurnav. Mõjub eriti südamele. Sest pahatihti tuleb mehel ka haigena tööl käia. Sest vastutus on suur ja paraku ei kata haigushüvitis kogu palka. Ja alati on hirm, et kui jääd haigena koju, siis ei taha või ei jaksa enam tööle naasta. Või kardad, et haiguse ajal on töökoht ära koondatud.

Mees, kes ei puhka, peab end ka millegagi turgutama, millegagi pingeid maandama. Ikka selleks, et jaksata tööd teha. Üks pingete maandamise võimalus on sport, näiteks metsajooks. Sellega mehed ka tegelevad, kuigi sport on samuti kurnav ja alati ei sobi. Pärast tööd alati ei jaksa. Ning spordiga kaasnevad vigastused, mis ei lase tööd teha. Jahil- või kalalkäik, isegi golf on leebemad harrastused, mis maandavad pingeid, ent kus pole karta suuremaid vigastusi. Nende harrastuste tarbeks on jälle vaja rohkem aega. Samuti maandab pingeid saun, ent ka selleks on vaja varuda aega. Üks hea pingete maandaja on seks. Ent kui pingeid on palju, tahab mees palju seksida, ja üks naine, eriti kui veel lapsega kodus, ei kannataks sellist sugumürsku välja. Mees teab seda, ei hakkagi oma naist piinama, leiab parem omale silmarõõmu või külastab prostituuti. Ent ka seks, selle leidmine nõuab aega. Kõige kiirem, lihtsam ja ka odavam pingete maandaja on alkohol. Jood end mäluauku ja pinged on kadunud. Seda soovitavad ka mitmed arstid, kes ise oma pingeid tihti alkoholiga maandavad.

Ja siis pole imestada, et eesti mees rabab palju tööd teha ja joob samuti palju. Mis kokkuvõttes viib selleni, et mehed surevad varakult. Ja mis kummaline, mees ongi hakanud arvama, pidama seda loomulikuks, et ta rabab tööd teha, joob palju ja sureb varakult. Et see peabki nii olema. Kuigi see on perversne, eriti laste ja lähedaste suhtes. Ja ka mehe enda suhtes.

Oma kogemusest ütlen, et puhata pole üldse lihtne. Kui mees puhkab, peetakse seda imelikuks, laisklemiseks või nii. Kui ma otsustasin ise oma endise, allakäiguspiraali meenutava eluga lõpparve teha ja end korralikult välja puhata, siis tuli kohe palju etteheiteid. Nii oma endiselt abikaasalt kui ka võõrastelt. Et mis sa, raisk, laiskled, kasi tööle. Töö puhul peetakse silmas enamasti palga- või õigem oleks öelda orjatööd. Ettevõtja-külakurnaja amet kah tava-arusaamade kohaselt ei kõlba. Nii on jah, mehel ei lasta puhata. Ja isegi kui mehel on naine, kes teda armastab ja üleval peab, isegi siis tuleb etteheiteid, et miks mees tööl ei käi. Nii nagu aetakse naisi lapsi tegema ja sünnitama, aetakse mehi pidevalt tööle. Puhkamiseks peab mees ilmutama keskmisest enam selgroogu, julgust. Mitte kuulama seda, mida teised räägivad.

Enamik mehi teeb nii nagu teised ette ütlevad, rabavad puhkamata, et siis pälvida vaikivat tunnustust ja lugupidamist. Ja kuni see nii on, ei muutu midagi ka meeste elukommetes, harjumustes ning tema eluaeas. Ning mulle tundub, et ega eriti keegi ei tahagi, et mees eriti kaua elaks. Sest, lõppeks, kes jaksaks neid pensione ja ravikulusid kinni maksta. Isegi praegu juba räägitakse sellest, et pensionideks ei jätku raha. Mis siis veel, kui mees elab sama vanaks kui naine, 12 aastat kauem. See viiks riigi pankrotti.

Käisime Savisaare vastuvõtul

Väljavõte Delfi veebist.

Käisime Irjaga reedel Edgar Savisaare kutsel ühel Rahvarinde 20. aastapäeva kontsert-vastuvõtul Kumus (ametlikult oli tegemist Tallinna linna korraldatud Ärkamisaja filmifestivali lõppkontserdiga). Et nii-öelda vaadata, mis värk siis on. Ja tuleb tunnistada, et oli väga lahe.

Kumu Kadrioru-poolse sissepääsu juurde oli pandud lausa punane vaip. Siis fuajees pakuti šampust. Edasi juhatati saali. Kontserti juhtisid Evelyn Sepp ja Peeter Rebane. XXI Sajandi Orkestri saatel esitasid oma laule sellised tuntud lauljad nagu Jaagup Kreem, Hendrik Sal-Saller, Tanel Padar, Jarek Kasar, Hannaliisa Uusma, Maarja-Liis Ilus, Eda-Ines Etti, Lea Liitmaa, Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder ja Laura Põldvere.

Taustaks peab lisama, et Irjale meeldis väga Hedvig Hanson. Kes laulis tõesti hästi. Pole ka ime, ta on lauljate, Tõnu Kilgase ja Novella Hansoni tütar. Hedvig laulab oma vanematest isegi paremini. Meeslauljad olid oma vanas headuses, mind üllatas Jarek Kasari alias Chalice hääl. Varem on ta valdavalt räppinud, pole lasknud häälel kõlada, aga nüüd kuulsin esimest korda tema häält, mis on väga hea. Samuti üllatas Laura Põldvere, kes on oma häält Ameerikas koolitanud. Hannaliisa Uusma laulis ka väga hästi, lugu depressiivsetest väikelinnadest.

Savisaar andis üle meened, Tauno Kangro väiksed tööd ärkamisaegsete filmide autoritele. Seejuures näidati neist filmidest ka klippe. Njah, naljakas oli vaadata, kui saledad olid kunagi Savisaar ja Marju Lauristin. Ja kui tragid. Ei olegi päriselt aru saanud, mis must kass Lauristini ja Savisaare vahelt läbi jooksis. Nad moodustasid kunagi tugeva tandemi ja oleks võinud koos poliitikas jätkata tänaseni.

Oli selline kammerlik üritus, kokku mõned sajad inimesed. Pärast kontserti väike külm laud, kus siis sai juttu ajada ja tutvust teha. Oli üllatav, kui paljud inimesed loevad meie blogi! Isegi Savisaar andis kätt ja ütles, et on meie blogi lugeja. Ilmselt seepärast, et Savisaare partei konkurendi, Reformierakonna kohta naljalt suurest ajakirjandusest infot ei leia. Ei saagi aru, miks. Ühelt poolt mõjutab kindlasti Mart Kadastiku sõprus Andrus Ansipiga. Teisalt pole Eestis millegipärast hea toon kritiseerida juhtivat erakonda, või valitsust üldse. Kuigi see peaks just olema ajakirjanduse leib. Pigem vaatavad ajakirjanikud tähtsatele tegelastele suhu ja kirjutavad üles kõik, mis sealt tuleb. Ilma igasuguse kriitilise pilguta. Tundub, et Eesti meedia on ikka veel lapsekingades. Või pole Pätsu ajal alanud ja läbi nõuka-aja kestnud vaikiv ajastu veel lõppenud.

Siis veel üks tähelepanek. Ja seda on varemgi öeldud. Et kui algul arvati, et kõik on puha väljamõeldis, millest me oleme oma blogis kirjutanud, siis on viimasel ajal veendutud, et päris palju vastab tõele. Eks see on olnud ka meie eesmärk: mitte iga hinna eest raiuda mingit oma tõde ja seda peale suruda, vaid lasta lugejal endal veenduda ja otsustada, kas kirjutatu on ikka nii nagu on. Sest nagunii on igal lugejal oma tõde, oma nägemus sellest, mis on või ei ole.

Mul õnnestus ka ära leppida Siiri Oviiriga, kelle minu arvates meestevaenuliku kirjutise peale ma paar aastat tagasi Postimehes reageerisin, millest sai alguse paras trall. Vestluses Oviiriga tuli välja, et ta siiski väga hoolib meestest ja on üks tark, laia silmaringiga naisterahvas. Olgu veel öeldud, et targad naised on minu nõrkus.

Ajasin põgusalt juttu ka endise rahandusministri Aivar Sõerdiga. Küsisin tema käest ka praeguse majanduskriisi kohta, et kust tuleb see number 20 miljardit reservide kogumahuks, kui stabilisatsioonireserv on vaid mahuga 6 miljardit. Ta siis ütles, et see ongi jama, kasutada saab vaid stab. reservi.

Enne lahkumist kingiti kontserdil osalejatele mälestuseks CD-plaat esinejate lugudega.

Siin veel mõned pildid Delfi veebist: