laupäev, 22. september 2018

Riigireetur Deniss Metsavase vanaisa oli nende pronkssõdurite hulgas, kes 74 aastat tagasi Tallinna vabastasid


Eestis on täna leinapäev, sest 74 aastat tagasi langes Otto Tiefi valitsus ja Hermanni torni heisati punalipp. Venemaal aga on rõõmupäev, mil tähistatakse Tallinna vabastamist.

Eesti nn vabastajate hulgas oli ka riigireetur Deniss Metsavase vanaisa. Sellele vaatamata edutati Metsavast kaitseväe liinis tippu välja, seda riigi kõrgema juhtkonna teadmisel ja heakskiidul. Tekib küsimus, miks?! On arusaamatu, miks poputatakse riigi ja rahva rahaga selliseid tegelasi, samas kui paljude vabadusvõitlejate lapselapsed elavad vaesuses ja näljas.

Stedingu luuleõhtud piltides



Varsti saab mul juba aasta siin Võrus Stedingu majas luuleõhtuid korraldada. Täitsa uskumatu. Läinud aasta novembris oli esimene õhtu, mis sai alguse mu hea sõbra, luuletaja Ivar Silla soovist tulla Võrru esinema (ja kuna ta ei tahtnud üksi esineda, siis kutsus minu ja Kareluse ka kampa). Kuna see esimene õhtu oli väga tore ja armas (vaata ülemist pilti - Karel vasakul, Ivar paremal), siis otsustasime neid jätkata ja jätkunud on nad tänase päevani. Oktoobris tuleb vist juba 13. õhtu, kui ma ei eksi. Just nüüd käisid Ivar, Jürgen (Rooste) ja Kaur (Riismaa) oma uue, spetsiaalselt Võru jaoks tehtud luulelavastusega, oktoobris tuleb Sami Lotila ja novembriks on lootust saada Jan Kaus... Võru linnavalitsus küll üritusi ei toeta, aga siiamaani oleme hakkama saanud. Suur abi on olnud Ränduri külalistemajast, mis on meie esinejaid lahkelt majutanud :).

Siin aga mõned meeleolukad pildid siiani toimunud õhtutest:



Veebruaris Võrus rokenrollinud Jürgen Rooste Stedingus kohaliku härrasmehe Tõnu Mäestuga juttu puhumas.



Märtsis oli nn naiste õhtu, kus esines muusik Liisa Tulvik. Vasakul luuletaja Helen Piir ja keskel Karelus.



Vasakul istuv Võrumaa muusik ja poetess Ann Mustkaaren on mitmel Stedingu õhtul esinenud, keskel üks „korralduskomitee” liige, Superstaari saates osalenud multitalent Rainer Gapfauf ja vasakul Anni tütar.



Aprillis hullutas publikut oma bluusi ja rokiga mitmekülgselt andekas Õhtulehe ajakirjanik Arvo Uustalu.



Samal õhtul astusid üles Karlova keldrimuusik Märg Kets (vasakult teine, koos Karelusega) ja Tartus elav Ameerika luuletaja Dären Clere.



Maikuus sai Stedingu publik kuulda tuntud Tallinna poeeti Jaak Urmetit ehk Wimbergi.



Juunikuu staar Lauriito Meriloo esinemisjärgsel hommikul Ränduri külalistemajas kohvi ja apelsinimahla joomas.



Kohe näha, et vanad sõbrad :) Rainer Gapfauf ja Lauriito Meriloo Stedingus.



Juuni teine esineja oli Triin Tasuja.



Juunis tuli esinejaid kuulama ka elav legend Sven Kivisildnik, vasakul Karelus.



Juulis esines Sven juba ise, Karelus sedapuhku paremal :)



Jürgenile ja Ivarile hakkas Võrus nii meeldima, et nad lausa pidid jälle tulema :D Koos Kaur Riismaa ja oma mitteametliku mänedžeri Rainer Gapfaufiga Võru bussijaamas.



Ja enne esinemist Ränduri külalistemajas pelmeene söömas :)



And last but not least! Stedingu õhtute helimees, „Pommionu” Jüri Luik, kelleta need õhtud poleks kaugeltki nii toredad kui nad on nüüd. Vasakul Karel.

Kuidas on Eestis lood laste võrdsete võimalustega?

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Eestinen.fi kirjutab sellest, kuidas Soome lastekaitsevolinik Tuomas Kurttila tunneb muret Soome laste võrdsete võimaluste pärast. Ta viitab ühele lugejakirjale ajalehes, kus on toodud näide, et õpilastel paluti kooli kaasa võtta mõni digiseade. Ühel lapsel oli viimase peal Mac arvuti, teisel polnud midagi.

Kurttila tunnistab, et see on kahjuks Soomes reaalsus ja lastele võrdsete võimaluste loomisega on asjad käest ära. Kunagi olid lastel võrdsed võimalused, nüüd enam mitte.

Aga kuidas on selle, laste võrdsete võimalustega lood Eestis? Meenub, kuidas president Kersti Kaljulaid oli uhke, et tema pere oli vaene, aga sellele vaatamata sai ta väga hea hariduse. NB! See oli nõukogude ajal. Iseseisvas Eestis on aga laste ebavõrdsus väga suur. Ühtedel on kõik olemas, teistel pole midagi. Olukord on ilmselt hullem kui Soomes, aga probleemist ei räägita üldse, sellest ei tehta üldse juttu.

Tuletan veelkord meelde, et tänased Eesti otsustajad kasvasid üles ajal, mil lastele olid loodud võrdsed võimalused. Kasvõi läbi selle, et haridus oli kõigile eranditult tasuta algusest lõpuni välja, stipendiumide näol isegi maksti hariduse omandamise eest peale. Ja selle stipendiumiga sai ka ära elada. Lisaks olid kõigile tagatud õppevahendid, ekskursioonid ja muu olid tasuta. Ma kahtlustan, et see pole enam nii. Näiteks Tallinna Inglise Kolledž, kus ise õppisin oli täiesti tasuta, aga pärast Eesti taasiseseisvumist hakati seal õppimise eest raha küsima. Ma tean, et paljudele vanematele käis õppemaksu tasumine üle jõu ja neile vaadati viltu.

Mis siis on? Kas Eestis on haridus tagatud ainult jõukatele, või kuidas?! Teada on ka see, kuidas erakoolides veetakse õpilasi läbi ja tegeldakse nendega intsensiivselt, samas kui tavakoolis visatakse kehvemad kohe välja, nad satuvad erikoolidesse, sealt tänavale. Erakooli saavad omale lubada vähesed, erikoole on aga palju. Ma ei mäleta, et nõukogude ajal oleks olnud õpilaste kampasid, kes Tallinna kesklinnas inimesi terroriseerisid, kuigi käisin kesklinnas koolis ja liikusin palju ringi.

Ja siis pressitakse lapsi üha varem kooli. Kõigepealt võiks tagada võrdsed õppimisvõimalused, või kuidas?! Praegu tundub nii, et õpetajate palka tõstetakse õpilaste arvelt. Ning õpilaste võimaluste vahel on käärid vastavalt sellele, kes kui jõukast perest on.

Parandage, palun, kui ma eksin!

Hollandis tehakse taaskasutatud plastikust pehmed jalgrattateed - miks seda Eestis ei võiks teha?


Enne oli juttu loovusest ja juhtimisest. Hollandis kasutatakse kergliiklus- ehk jalgrattateede tegemiseks taaskasutatud plastikut, mis on pehme ja jalasõbralik. Nüüd Eesti plastik veetakse Hollandisse, ja Eestis uhatakse maha asfalti, mis on kallis, kõva ja keskkonnavaenulik. Kas keegi on aru saanud, miks seda tehakse? Millest tuleb Eestis kõnni- ja kergliiklusteedel asfaldi-kultus, kui on teada, et asfaldil jooksmine tapab jalad ära? Rääkimata sellest, et kukkudes saab viga.

Üks küsimus veel: mida tehakse Eestis kõigi nende koristus- ja muude talgutega kokku kogutud plastiku ja vanade autorehvidega?

Kas Eesti lasteaiad ja koolid toodavad tuimasid käsutäitjaid - orjatööjõudu?


Eestis tavatsetakse rääkida, et eestlased on nagu orjad - nõus tegema lihtsat palgatööd näruse palga eest. Aga kust see tuleb? Kas Eesti lasteaiad ja koolid vorbivad tuimasid käsutäitjaid-palgatöölisi?

Sellest räägitakse üha laiemalt, et tulevikus, mil enamikku töid teevad robotid, oodatakse inimestelt eelkõige loovust, emotsionaalset intelligentsust ja probleemide lahendamise võimet. Nõnda sünnivad tuleviku loojad ja juhid. Seetõttu soovitatakse soodustada lastel loovaid, initsiatiivi ja juhtimisvõimet arendavaid mänge.

Parandage mind, aga Eestis, kus räägitakse ühelt poolt Leiutajateküla-Lottedest, kasvatatakse lasteaedades jätkuvalt kuulekaid käsutäitjaid, nii nagu oli see nõuka ajal. Aga kellele või kuhu neid tulevikus vaja on?

reede, 21. september 2018

Pärast Metsavase juhtumit tuleb kõik Eesti ja NATO kaitseplaanid ringi teha

Deniss Metsavas oli see mees, kes veenis eestlasi selles, et kõik venelased on Eesti patrioodid. Tuli välja, et mees on riigireetur.

Võib aru saada, miks Eesti Vabariigi presidendil ja muudel tähtsatel riigininadel on tuli takus Narva ja muu Ida-Viru venelaskonnaga sõpruse sõlmimiseks - Eesti ja ilmselt siis ka NATO kaitseplaanidesse on sisse kirjutatud, et siinsed venelased lähevad konfliktiolukorras kui üks mees Eesti eest välja. Vastasel korral jääks ainult eestlastest väga väheks, pealegi on paljud eesti noormehed Soomes ja mujal, kust neid kätte saada konfliktiolukorras on võimatu. Paratamatult peab tuginema vene noormeestele, kelle eestkõnelejaks oli viimased kümmekond aastat Deniss Metsavas. Ta oli mees, kes kinnitas igal pool ja kõigile, kui suured Eesti patrioodid on Eestis elavad vene noored. Ja kõik jäid seda uskuma. Metsavase jutu põhjal koostati kaitseplaanid, mille järgi hakkavad vene noormehed sõja korral Eestit kaitsma.

Nüüd aga selgus, et Deniss Metsavas on reetur. Ehk tema jutt on suure tõenäosusega vale. Ehk siis vene noormehed pole mitte Eesti patrioodid, vaid nagu Metsavas ise, nn 5. kolonn, kelle ülesanne on vajadusel vene võimu toetada.

Mis sellest nüüd järeldada? Esiteks seda, et pärast Metsavase juhtumit, ja eriti pärast Metsavase juhtumit tuleb kõik Eesti ja NATO kaitseplaanid ringi teha. Ning lõpetada ära tsirkus Ida-Virumaal, mis on naeruväärne ja mõttetu. Selle asemel tuleks toetada ja tugevdada eestlust Lõuna-Eestis ja mujal, kuhu seda veel jäänud on.

Ka ilma Metsavase juhtumita on selge, et pärast pronkssõduri eemaldamist Tallinnast Tõnismäelt pole venelaste seas ühtegi Eesti patriooti. See tähendab päris patriooti, mitte Metsavase sugust tegelast, kes lihtsalt oma huvides patriooti mängis. Sest enamuse Eestis elavate venelaste isad-vanaisad olid pronkssõdurid, kelle mälestust kuju eemaldamisega alandati. See on fakt. Ja selle pinnalt rääkida, kuidas venelased hakkavad Eesti riiki kaitsma on ülim naiivsus. Millega kahjuks on ära lollitatud nii kaitseväe kui riigi kõrgem juhtkond.

Muutused algavad tõe tunnistamisest. Ja tõde on see, et vene noored pole mitte Eesti patrioodid, vaid potentsiaalsed vaenlased. Nii nagu oli seda Metsavas. Ehk siis tuleb arvestada sellega, et Eestis on sees juba olemas nn 5. kolonn ehk jõud, kes hakkab Eesti riigile võimaluse tekkides vastu töötama. Eesti peab hakkama saama nii sise- kui välisvaenlasega. See on reaalsus ja selle pinnalt tuleb teha kaitseplaanid.

Miks sellest räägitud ega seda tehtud pole? Ma aiman, miks. Sest võitlusvõimelisi vene noori on rohkem Eestis kui eesti noori. Ja paljud neist vene noortest on relvakandjad - kaitseväelased, politseinikud, turvatöötajad jms. Ehk siis puht-matemaatiliselt pole Eestit võimalik kaitsta isegi ilma välisvaenlase sissetungita - juba sisevaenlane võtab Eesti ära.

Kas NATO asjatundjad on sellest teadlikud? Ilmselt on olemas kahtlused ja kõhklused, ega asjata praegu USA ei semmiks Soomega, kellelt loodetakse tuge Eesti kaitsmisel. Eesti ohvitserid on NATO omadele ilmselt kinnitanud, et kõik siinsed venelased lähevad Eesti eest välja. Ja võib arvata, et nende legendide järgi on tehtud kaitseplaanid. Ega muidu asutud kohe pärast Metsavase juhtumit kaitseplaane analüüsima: põhiküsimus on, kuhu panna nende plaanide järgi venelased. Kui nad jätta sisse, siis ei peegelda see tegelikkust. Kui nad jätta välja, paistab Eesti olukord kusine.

Lõpuks taandub asi ikka sellele, keda me petame? Kas ennast? Sest Venemaa jaoks on venelaste meelsus Eestis tõenäoliselt juba ammu teada. Vastasel korral poleks mõeldavad Metsavase-sugused riigireetmise juhtumid. Kus, olgu öeldud tegi Vene sõjaväeluurega koostööd Eesti kaitsejõudude tippjuhtkonda kuuluv isik. Ja tõenäoliselt ei tegutsenud Metsavas üksi, võib arvata, et kaitsevägi on täis Vene agente. Ja pole raske arvata, mis rahvusest nad on.

Kui Eesti tahab oma mainet päästa, enne kui on hilja, kui kaitsepoliitikas tahetakse vältida Danske filiaali sarnast juhtumit, siis tuleb teha kaitseväes kiire puhastus ja kõik venelastest otsustajad minema lüüa. Nagu seda tehti ja tehakse ilma suurema kärata Soomes. Kui soomlased venelasi ei usalda (aga Soome suhted Venemaaga on kordades paremad kui Eesti omad), siis miks peaks neid usaldama eestlased? Kas Eestis elab mingi eriline tõug venelasi?

Ja tuleks ära lõpetada see venelaste poputamine Ida-Virumaal, ning keskenduda nende eesti meestele mujal Eestis, kelle esiisad võitlesid Vabadussõjas, olid metsavennad, kel on pere ja elu Eestis ning kes suure tõenäosusega on valmis võitlema oma maa ja rahva vabaduse eest. Ning välismaale olude sunnil läinud eestlased tuleb tagasi tuua ning pakkuda neile tööd. Kui küsite, siis mis tööd, siis vastan: kuivõrd ära on läinud paljud ehitusmehed, siis maksta neile palka 2000 eurot kuus ja panna nad eestlastele Eestis maju ehitama, kus oleks olemas vajalikud tingimused ka võimaliku sõja puhuks. Ja tingimused peaks olema sellised, et iga eesti soost laps saab omale soovi korral oma toa. Ja et lõppeks ära praegune olukord, kus eesti lapsed on paljas ja näljas ning elavad avariipindadel.

Nii et tegudele! Tööpõld on suur ja lai, sest viimased 20 aastat pole selles vallas suurt midagi tehtud.

neljapäev, 20. september 2018

Eestis on perversne Tallinna-kultus. Kas keegi on aru saanud, miks?


Sellist asja pole kusagil mujal Euroopas, kui Läti välja arvata. Sellist ühe linna kultust nagu see on Eestis.

Austria on praegu ELi eesistujamaa ja ELi liidrite kohtumine toimus hoops Salzburgis, mis on Austrias väike linnake looduskaunis kohas, umbes nagu Eestis on Võru.

Miks poleks võinud olla ELi liidrite kohtumine Võrus Eesti eesistumise ajal? Oleks võinud panna külalised turimitaludesse elama. Vahva ju! Pakkuda suitsusauna, kütta kere kuumaks jms. Merkel poleks kindlasti magama jäänud, nagu see juhtus Tallinnas.

Aga Eestis kühveldatakse kõik Tallinna: raha, inimesed kõik üritused alates Euroopa kultuuripealinnast kuni eesistumise ja muude asjadeni. Kuigi kõigil on sest Tallinnast juba oksendamiseni, täielik siiber, isegi väliskülalistel, sellele vaatamata veetakse kõiki muudkui Tallinna. Nagu oravad rattas pöörlevad ogaral kombel.

Mis kärbes on eestlasi hammustanud, et kõik peab Tallinnas olema? Vanasti see nii ei olnud. Tallinnast sai suur keskus alles nõukogude ajal. Siis olid moes pealinnad, Venemaal on samasugune Moskva-kultus, kõik asjad toimuvad Moskvas ja mujal pole midagi. Praegune Eesti Vabariik ehitab seda soveediaegset monstrumit edasi. Kõik muu lastakse välja surra ja arendatakse ainult ühte keskust. Miks? Mis on asja point, kas keegi on aru saanud?

Eestis on poed väga ebatervislikud

Lidlisse sisse astudes on puu- ja juurviljad näha niikaugele, kui silm ulatub.

Ma pean tunnistama, et Eestis on tervise seisukohalt väga sitt elada. Jah, õhk on puhas, vesi enamasti ka, leidub puutumatut loodust, aga see kõik kahvandus kaubanduse ees, mis on väga ebatervislik. Ja ma ei räägi sellest, et väga raske on leida liha- ja piimavabu tooteid, vaid üldse kogu toidukaubandus on äraspidine.

Kui sisse astuda näiteks Rimi või Maxima või Maksimarketi poodi, mis on suurimad poeketid, siis esimene asi, mis vastu võtab, on mänguasjad. Tohutul hulgal mänguasju. Ja siis kusagil poe taga nurgas on puuviljade osakond.

Mulle väga meeldib Lidli pood. Kohe algul on värske puu- ja juurvilja osakond, igal pool Euroopas, ja nii suur, et ulatub läbi terve poe. Ja esimene asi, mille järgi laps küünitas, olid mustikad, vaarikad, õuna-pirnid, ploomid-õunad, või siis kurgid ja paprikad. Mänguasjad olid taga otsas ja pandud ära kõrgele, et laps neid kätte ei saanud, kommid ka.

Aga Eestis on esimene asi, mille järgi laps küünitab loomulikult mänguasjad ja siis tulevad kommid ja siis last enam muu ei huvita. Nutt tuleb peale, kui mõtlen, kui ebatervislik on Eestis kaubandus.

Ja ausalt öeldes pole ime, et Eestis on laste tervis kohutavas olukorras, ülekaalulisus kasvab enneolematus tempos, kõige kiiremini Euroopas.

See on jube, mis Eestis kaubandus toimub. Tervise seisukohast on Eestis väga sitt elada. Lapsega ei saa üldse poes käia. Ausalt.

Kohvipaus!



Täna lõuna paiku Võru Ränduri pubis :)

Eesti on rahapesuga oma margi maailmas täis teinud ja õigust jääb veel ülegi

Kogu maailm räägib maailma suurimast rahapesust läbi Eesti, Guardiani veebist.

Läbi Eesti keerutati 10 aasta jooksul 200 miljardit eurot musta raha ja keegi ei pannud seda tähele. Eksole. Kas see on niisama lihtsalt võimalik? Nalja teete, eksole. Suure tõenäosusega olid sellest teadlikud nii pangajuhid, poliitikud kui järelevaatajad, aga silm pigistati kinni, kuna selle pealt oli võimalik teenida. Ilmselt olid summad väga suured, et 10 aastat vait oldi. Ja kindlasti on asjasse segatud ka Eesti Panga töötajad.

Teine asi - olukorras, kus Eesti on oma margi kogu maailmas täis teinud, jääb veel õigust ülegi. Räägitakse, et pole midagi hullu, üks USA investeerimispank tuli ja ostis Luminori ära.

Aga mis on Luminor? See on endine Nordea filiaal. Aga Nordea, see on ülekaalukalt Põhjamaade kõige suurem pangagrupp. Millel, olgu lisatud, oli esindus Eestis mitukümmend aastat. Lausa eraldi Nordea maja ehitati (mitte segi ajada Nordea kontserdimajaga, see oli üks teine objekt veel), Stockmanni kõrvale, millega Eesti juhtiv ehitusettevõtja Toomas Luman teenis kena kopika. See oli Põhjamaade suurima panga esindus Eestis.

Kuni tuli avalikuks rahapesuskandaal. Mille tulemusel on Taani suurim pank Danske Bank peaaegu pankrotis. Ühe Eesti pisikese filiaali tõttu. Pärast seda muutis Nordea nii Eestis kui mujal Baltikumis kiiresti nime - filiaali nimeks sai Luminor ja oli siililegi selge, et see tahetakse kiiresti maha ärida. Sest - Eestis pangandus on nagu punane rätik. See on nagu sitt, millest kõik tahavad kauge kaarega mööda käia.

Aga Eestis seda sitta imetletakse, ja öeldakse, et oi, kui tore sitt. Olgu lisatud, et selle sita keerasid kokku Eesti finantsinspektsiooni, Eesti Panga, Danske Banki ja suure tõenäosusega ka Eesti valitsuse töötajad. Sest lihtsurelikel, ega ka mitte riigireeturitel või muudel säärastel sahkerdajatel pole nii kõrgetesse sfääridesse asjadesse asja. Panganduses nimelt on võimalik sekunditega teenida summad, millest Metsavas poleks GRU-le kaastööd tehes undki osanud näha. Selliste summade, sadade miljardite pööritamine läbi pankade on väga väikse ringi pärusmaa. Ja väga tulus äri.

Aga Luminori uus omanik on kõige tavalisem USA nn raipesööja, mis võtab üle väga kehvas olukorras ettevõtted ja üritab nendega midagi ette võtta, et veidi aega hiljem kallimalt edasi müüa. Kindlasti pole siin tegemist mingi erakordse investeeringuga, millest räägitakse, vaid pigem sooviga Nordea võimalikust sitast puhtaks pesta.

Ma tuletan meelde, et veel paarkümmend aastat tagasi, kui rahapesu läbi Eesti alguse sai, unistati Eesti arenemisest Põhjamaade finantskeskuseks. Niipalju siis sellest plaanist. Panganduse ja finantsvahenduse mõttes on Eesti praegu hullema mainega kui Nigeeria.

Ja kui rahapesu pealt teenisid üksikud väljavalitud nii riigi- kui erasektoris, siis sellega kahju tehti kõigile lihtsatele eestlastele, kelle jaoks vähenevad valikuvõimalused ja tõusevad intressid, ühesõnaga elu läheb sitemaks.

Eesti juhid tegid Eestist Nigeeria. Palju õnne!

kolmapäev, 19. september 2018

Käisin uuesti Hesburgeris ja uus pettumus


Ma kohe ei saa sest Hesburgerist üle ega ümber. Kuivõrd lapsed on väiksed, siis viivad sammud justkui iseenesest sinna. Ja Võrus McDonaldsit pole, nii et ainus lapsesõbralik toidukoht on Hesburger.

Nagu tavaliselt, oli Võrus jäätise masin rikkis. Kuigi ilm oli suvine ja jäätist oleks võinud müüa palju. Kui sisenesime, polnud ühtegi klienti. Müüjad igavlesid. Koostasin mobiiliäpi kaudu tellimuse ja maksin raha ära. Paluti lauda istuda.

Pärast kümmekond minutit ootamist toodi toit lauda ära: kaks laste einet, kohv ja muffin. Laste eine juurde võtsin nuggetid, mis meeldivad Juulikesele. Kaasa tulid friikad, mis olid jahtunud ja tumepruuniks kõrbenud. Mänguasjadest valisin ühe topsi ja ühe vihiku, aga toodi ainult vihikud jutuga, et ülejäänud mänguasjad on otsas. Jookidel polnud kõrt kaasas, kuigi tavaliselt on.

Läksin kõrsi küsima. Öeldi, et kuivõrd Hesburger on keskkonnasõbralik ettevõte, siis kõrsi enam kaasa ei panda. !!! Olin üllatunud. Ütlesin siis, et hankige keskkonnasõbralikud kõrred. Selle peale mühatas müüja ja otsis kaks kõrt välja.

Mis on iseenesest uudis, et Hesburger ja keskkonnasõbralik. Pole nagu eriti aru saanud. Kõige rohkem saastab maailmas keskkonda liha tootmine. Hesburgeri toidud on aga eranditult kõik lihaga. Lihavaba toitu pole, vähemalt Võrus mitte. Isegi kalaburgerit pole Võrus. Ainult liha. Ja siis räägitakse keskkonnasõbralikkusest.

Lisaks on kõik asjad, kaasa arvatud mänguasjad pakitud kilesse, mis on jaburus. Isegi kõrred on kilesse pandud, kuigi näiteks USA-s ning mujal pole kõrred eraldi kilesse pakitud. Nii et iga einega kaasneb Hesburgeris juba mitme kõrre jagu kilet. 

Ning nüüd edasi, miks siis ei võiks hankida keskkonnasõbralikud kõrred, tõesti. Kui eesmärk on olla keskkonnasõbralik. Muidu on jutt umbes selline, et tellin burgeri, maksan ära. Lauda ei tooda midagi. Kui küsima lähen, siis öeldakse, et Hesburger on keskkonnasõbralik ettevõte, seetõttu burgerit kaasa ei panda.

Nüüd on siis selge, miks Eesti e-residentsuse asi ei edene ja miks on üldse Eesti edasine areng probleemne

Danske Banki uurimisraportist tuleb välja, et Eesti on maailma rahapesu pesa, mille kaudu liigutati ligi 200 miljardit eurot hämara taustaga raha.

Eesti on nii suure pasa sees, et e-residentsus tuleb ilmselt mõneks ajaks üldse maha matta. See näitab, et kui riik ise on kõige kõrgemal tasemel läbi ja lõhki korrumpeerunud, ei anna midagi ette võtta ka majanduses. Või üldse riigi arengus.

Eesti finantsinspektsioon, mis on Eesti Panga ja valitsuse alluvuses, valitsusasutus, lasi läbi maailma suurima rahapesu ja seda aastate jooksul. See ei saanud olla võimalik ilma valitsuse teadmata. Ehk siis Eesti valitsus teenis raha Putini ja FSB-ga seotud raha pööritamise pealt. Kõlab nagu 1939. aasta ja Pätsi-Laidoneri Harju panga-afäär venelastega, mis? Nimed on vahetunud, aga skeem on sama.

Pole ime, et pangad ei taha Eestis e-residentidele arveid avada ja üldse on e-residentsus omadega pekkis. Pole ime, sest ükski endast lugu pidav majandustegelane ei taha end praegu Eestiga siduda. Sest Eesti on maailma rahapesu keskus. Räpane koht.

Oi-jah. Ei ole lihtsalt sõnu.

Tõesti on hea, kui USA alustab uurimist ja selgitab välja süüdlased ning loodetavasti neid ka karistatakse. Viimased 10 aastat on lihtsalt nö tuima pandud, seda kõige kõrgemal riiklikul tasemel.

Tegelikult peaks lisaks Danske Banki juhile tagasi asuma ka Eesti Panga juhid: nii president kui nõukogu esimees, samuti finantsinspektsiooni juht.

Vägivald on loomulik asi sõjaks valmistuvas ühiskonnas

Sõda tähendab eelkõige tapmist.

Kas pole kummaline asi, et ühelt poolt valmistutakse Eestis suureks sõjaks ning Eesti kõrgemad sõjaväejuhid räägivad, kuidas Tallinnas tapetakse kõik venelased maha, teiselt poolt imestatakse, kui vene poisid kogunevad kampadesse ja on agressiivsed.

Aga mida te vene poiste asemel ise teeksite, kui oleks teada, et teid võidakse tapma tulla? Mina valmistuks küll selleks ja prooviks nö kätt. Ja kelle muu kui nõrgemate peal. Sõjas on samamoodi: nõrgemad saavad surma. See on julm, aga reaalsus. Tugevamad jäävad ellu. Seetõttu on kaasaja sõdades peamised ohvrid naised ja lapsed.

Ehk siis, kui algab konflikt Eestis ja sellega seotud massiline tapatalg, peavad kõik selleks olema valmis. Pead olema valmis tapma, sest sõda on tapmise kunst. Sõjavägi tähendab tapjaid. See on reaalsus. Kui sa ise ei tapa, siis tapetakse sind. Nii lihtne see ongi.

Ja siis imestatakse, miks kogunevad noortekambad ja vägivallatsevad. Tegelikkuses mina, kui ma oleks venelane ja elaks Tallinnas, siis ma harjutaks samuti juba tapmist. Teeks nö kuiva trenni. Päris tõsiselt. Sest sõda pole naljaasi ja inimene tahab ellu jääda. Sõjas jäävad ellu need, kes rohkem teisi ära tapavad.

Ja kui Eesti tahab sõja võita, siis peab andma vägivallale vaba voli. Nii nagu see on islamimaades, kus käib sõda ja kus edukalt oma maad kaitstakse - isegi ameeriklased peksti välja. Juba 5-aastastele lastele antakse püssid kätte ja pannakse täitma kergemaid ülesandeid nagu reeturite või kinni nabitud vangide hukkamine. Siidkinnastes sõda ei võideta, see on täiesti selge.

Ja kui räägitakse, et Eestis käib Külm sõda, et Eesti on selle sõja eesliinil, siis siis peaks olema ka reeglid sõjale kohased ehk reeturid lastakse kohapeal maha. Metsavase-sugused kaabakad tuleb kohapeal maha lasta, muu ei aita. Ainult hirm ja veelkord hirm aitab selliste asjade vastu. Tuletagem meelde, kuidas Stalin võitis sõja: politrukid käisid soldatitel järel ja kõik, kes taganesid said kuuli. Samuti lasti maha kõik ülejooksikud ja reeturid. Samamoodi käitusid soomlased Talvesõjas: kedagi vangi ei võetud, kõik kätte saadud punaväelased lasti maha.

Eesti peab olema samuti resoluutne: kui kõik vaenlased ja nende sabarakud lastakse maha, siis nad lastakse maha. Mitte ei tehta nalja. Dressen jäeti ellu, selle tõttu nabiti kinni Kohver, ainult selleks, et ta Dresseni vastu vahetada. Mis Eesti sellest kokkuvõttes võitis?

Eesti on Euroopa Liidu Usbekistan


Kui Nõukogude Liidus oli Eesti kõige edumeelsem riik, umbes nagu Euroopa Liidus on Suurbritannia, siis Euroopa Liidus on Eesti üks mahajäänumaid, umbes samas olukorras nagu NLiidus oli Usbekimaa. Ehk siis: Eesti on Euroopa Liidu Usbekimaa.

Seda arvestades on loogiline, miks Suurbritannia tahab Euroopa Liidust lahku lüüa - samadel põhjustel, miks Eesti tahtis NLiidust lahku lüüa, kui NLiidu majandus kiratses ja Eestit taheti migrantidega üle ujutada. Praegu kiratseb Euroopa Liidu majandus, Suurbritanniale surutakse peale sundmigrante ja lahkulöömine on loogiline samm.

Eesti aga, sarnaselt Usbekimaale lahkub Eesti sellest liidust siis, kui kõik teised seda teevad ja midagi muud enam üle ei jää.

Majanduslikus mõttes oleks aga Eestil kasulik lahkuda sellest liidust koos Suurbritanniaga. Luua kasvõi Suurbritanniaga oma liit. Sest nagunii on britid Euroopas ainsad, kes võimaliku sõja korral Eestile appi tuleksid, olgem ausad. Ja kes midagi ka Eesti heaks teha suudaksid. Ning on selge, et ilma Suurbritanniata, kes oli üks suuremaid ELi eelarvesse sissemaksjaid, et ilma Suurbritanniata pole ka enam mingeid toetusi EList loota. Eesti juba loobus toetustest „vabatahtlikult”, aga reaalsus on see, et EL on pärast brittide lahkumist omadega pankrotis.

EL-i, USA ja Eesti erinevad väärtused?

Poola presidendipaar Andrzej Duda ja Agata Kornhauser-Duda külas Valges Majas, väljavõte Twitteri veebist.

NATO plaanis on Eesti jaoks üks suuremaid ja kindlamaid liitlasi Poola. Niisamuti käib see USA kohta - USA jaoks on Poola Euroopas üks kõige tähtsamaid partnereid. Eelkõige tähendab see seda, et Poola on üks vähestest, kes NATO-s täidab oma kohustusi.

Hoopis teine pilt avaneb aga Euroopa Liidus, kus Poola on lausa paaria staatuses, kelle vastu on kehtestatud sanktsioonid. Et siis misasja? Kas Euroopa Liidul ja USA-l on siis erinevad väärtused, või mis?

Pole saladus, et ELi ja Poola põhiline vastuseis tuleneb sellest, et Poola polnud, erinevalt näiteks Eestist nõus vastu võtma suurt hulka sundpagulasi. Enne seda polnud Poolaga mingeid probleeme, ega ka Tšehhi ja Ungariga. Kui aga Poola keeldus Saksamaa plaanist pagulasi vastu võtta, siis hakati viltu vaatama. Sama käib Tšehhi ja Ungari kohta.

On täiesti selge, et kui Eesti oleks keeldunud sundpagulastest, oleks ka Eesti kohta leitud komprat nii et vähe pole. Et kiusatakse taga opositsiooniliidrit Edgar Savisaart, et Eesti pole liitunud Euroopa sotsiaalhartaga, et valitseb suur sotsiaalne ebavõrdsus. Kas siis Eestis pole kohtuvõim kallutatud nii nagu Poolas - nalja teete, loomulikult on, igal pool on. Isegi USA-s on, kus Trump määrab ametisse talle lojaalseid kohtunikke! Aga millegipärast on see probleemiks ainult Poolas. Aga Eesti koha pealt hoitakse suu kinni - sest Eesti täidab kuulekalt kõik ELi nõudmised seoses pagulastega. Poola, Tšehhi ja Ungari aga sõdivad vastu ja nõnda on neist saanud vastalised. Mis on omakorda väga ohtlik areng, seda eesti rahva suhtes. Stiilis, et kui ollakse kuulekad, nagu nõuka ajal oli Karl Vaino, või nüüd on Jüri Ratas, siis on kõik hästi. Eesti juhid saavad aumärgi rinda, kui maa pagulastega üle külvavad.

Euroopa Liit sarnaneb üha enam Nõukogude Liiduga, mis surub oma tahtmist teistele peale ja piirab liikmesriikide otsustusvõimet. Samuti surutakse maha rahva õigust enesemääramisele, nagu see avaldus Kataloonias. Jutud on ilusad, nagu ka nõuka ajal, aga tegelikkuses on Euroopa Liidust saanud üks tagurlikumaid riike maailmas. Kus vabadusele sülitatakse kõige kõrgemal tasemel.

Ja mis veel. Ühelt poolt surutakse inimestele oma tahet peale, teiselt poolt aga imestatakse, miks rahvas on rahulolematu ja esile kerkivad EKRE-sugused pagulaste-vastased erakonnad. Hallooo! Kus me oleme, lasteaias või?! Nõukogude Liidus juhtus täpselt sama, et kui rahvast hakati pitsitama, hakkas rahvas otsima väljapääsu sellest põrgust. NLiit peaks olema ELiidule hoiatav näide, kuidas ei tohi asju ajada.

teisipäev, 18. september 2018

Väga hea point Ülle Madiselt!

Väljavõte Postimehe veebist.

Väha hea point Ülle Madiselt, kes juhtis tähelepanu sellele, et riigipalgalised peaks endalt iga päev küsima, kelle elu nad paremaks tegid.

See oligi peamine erinevus vana nõukogude süsteemi ja Lääne vahel, kus nõukogude süsteemis ehitatid üles riiki, aga Läänes teeniti rahvast. Kuigi nõukogude süsteem arenes algul kiiremini, jäi Lääne süsteem lõpuks peale. Nõukogude süsteemis oli küll riik üles ehitatud, aga see oli rahva jaoks nagu vangla.

Eestis käib praegu kahe süsteemi võitlus, kus osas valdkondades elatakse Lääne süsteemi järgi, aga riigiaparaat töötab veel paljuski vana süsteemi järgi. Kus ehitatakse üles riiki, mitte ei teenita rahvast.

Nagu me teame, ei vii riigi ülesehitamine lõpuks mitte kuhugi, aga rahva teenimine toob kaasa üldise heaolu kasvu.

Nii et tõesti, riigipalgalised, tegudele! See puudutab eriti Riigikogu ja valitsuse liikmeid. Näiteks võiks küsida, kelle elu on paremaks muutnud kõrgemad aktsiisid, mis viivad riigikassast igal aastal sadu miljoneid eurosid?