Väljavõte Hesari veebist.
Palju õnne!
Täiendab Irja: paljon onnea, rakas esiisien maa!
laupäev, 6. detsember 2008
Aleksius- alles pärast surma tubli mees
Väljavõte Delfi veebist.
Kas pole huvitav, et Vene õigeusu kiriku pea Aleksius oli alles pärast surma tubli mees?! Kus tema kohta räägitakse, et oli suur Eesti sõber ja ma ei tea mis kõik veel. Rääkis eesti keelt ja puha. Aga tema eluajal! Miks ei räägitud seda tema eluajal?! Siis süüdistati teda sajas surmapatus, sidemetes KGBga, et vene võtab kiriku abil Eestit üle ja muud säärast. Jäi mulje temast kui väga ohtlikust tegelasest.
Miks on see nii, et osa inimesi on alles pärast surma head, või et tõtt juletakse tunnistada alles pärast surma?
Ja üldse, mis puudutab usku, siis on kõik piibliainelised usundid, juudiusk, ristisusk ja islam väga sarnased, sest jumal on üks ja seesama. Aga millegipärast on sellesse ühte jumalasse uskujad omavahel tülis. Sest selle usu vahendajad, või õigem oleks öelda, et vahendajateks hakanud tegelased, nagu kõiksugu usujuhid ja kirikupead, ei saa omavahel läbi, nende vahel käib võimuvõitlus, selle üle, kes on tähtsaim selle jumala vahendaja. Ja kannatajaks on rahvas, süüta inimesed. Kas pole kummaline?! Kes on üldse andnud nendele vahendajatele volitused? Kas jumal? Aga miks pidi jumal seda tegema, kui usk on iga üksikindiviidi ja jumala vaheline suhe. Need indiviidid ise andsid need volitused? Millal ja kuidas siis? Või on tegemist siiski isehakanud šarlatanidega? Pigem on tõene see viimane variant. Ja need šarlatanid siis külvavad vaenu inimeste vahel.
Tõsi, usujuhtide hulgas on ka häid inimesi, kes tegutsevad pigem leppimise suunal. Aga see on kahjuks vaid erand, piisake meres. Kas panite tähele seda retoorikat, millega Rooma uus paavst saatis USA presidenti ja sõdureid Iraagi sõtta? See on puhas ususõda. Samuti on Vene-Eesti konflikt puhas usukonflikt. Kirikud ja usud võitlevad endiselt võimu, oma positsiooni pärast, nii nagu see on toimunud viimased aastatuhanded, või isegi kauem. Ja niikaua kuni see kestab, ei saa rääkida mingist rahust. Kuigi jumal on kõigil üks.
Ja teistpidi, kui maailmas valitseks rahu, kas siis oleks enam võimu neil isehakanud šarlatanidel? Selles ongi asja point.
Minu kokkupuuted Ivo Parbusega
Väljavõte Postimehe veebist.
Ei hakka spekuleerima, praegu vaid Kapo andmete põhjal, kas Parbus on pätt või mitte, või kas temale andis altkäemaksu Erki Nool. Vahendan vaid oma kokkupuuteid Parbusega.
See oli 14 aastat tagasi. 1994. aasta sügis. Kui värskelt erastatud riikliku ajalehe Rahva Hääl uus peatoimetaja Peeter Tali minuga ühendust võttis. Ta otsis lehte töötajaid ja pakkus mulle Tartu esinduse juhi kohta.
Käisin nö tööintervjuuga seoses Tallinnas, Rahva Hääl asus siis Ajakirjandusmajas (kus, vahemärkusena, ei asu tänaseks enam ühtegi ajalehe toimetust minu teada, seal on mingid kauplused, bürood ja erakliinik; millest on natuke kahju) ja kohtumisele Taliga, keda ma varasemast teadsin (tema õe Piret Tali kaudu), tuli ka Ivo Parbus, keda ma varasemast ei teadnud. Parbus oli selline mõnusa Kingpooli naeratusega joviaalne sell, alati heatujuline nagu Õnneseen kunagisest Vene multikast "Kolmanda planeedi saladus". Tali ja Parbus vaatasid mu siis üle, leppisime kokku palgas, andsid mulle ametiauto, VAZ 2106 võtmed ja saatsid mind heade sõnadega tagasi Tartu poole teele. Minu ülesandeks pidi olema juhtida ajalehe Tartu esinduse tööd, mis esialgu kujutas endast lehe jaoks Tartust tööd tegevale ajakirjanikule Anu Jõesaarele sobivate töötingimuste loomist. Ning muud nipet-näpet organiseerimistööd. Ja etteruttavalt peab ütlema, et see polnud raske, sest Jõesaar oli selline leplik ja vaikne inimene. Ja kuigi pidin pidevalt kohal passima, palus Jõesaar, et kas võiks nii teha, et ta vaatab ise asjade järgi, võtab vastu reklaame, kui vaja, ja tegeleb muuga, sest talle meeldib teha tööd vaikses üksinduses omaette. Mis mul selle vastu olla sai! Rahva Häälest sai minu seni üks mugavamaid töökohti üldse. Ma ei pidanud mitte midagi tegema ja võtsin iga kuu vastu korraliku palgaraha.
Rahva Hääl oli üldse selline huvitav nähtus, ma ütleksin. Ühel päeval näiteks sadas Tartu esindusse sisse Marek Strandberg, lehe tähtis omanik, kes oli oma varanatukese kokku kühveldanud rahavahetuse käigus kokku korjatud rublade edasimüügiga tšetšeenidele. Strandberg vaatas ruumid üle ja ütles, et seoses kulude kokkuhoiuga makstakse mulle pool palgast edaspidi ümbrikus. Mis ma selle peale oskasin kosta. Olin nõus ja lõin kulpi nagu vahva sõdur Šveijk.
Vahetevahel sattusin ka Tallinna, Rahva Hääle toimetusse. Kus olid kõik noored inimesed tööl, sest vana, erastamiseelne seltskond eesotsas Toomas Leitoga olid kõik jalga lasknud ja asutanud Hans Luige kaasabil uue väljaande Eesti Sõnumid, sellest olen juba kirjutanud. Ja see uus seltskond siis alles hakkas õppima, kuidas lehte teha. Eks õppisin seal minagi, noor kollanokk nagu ma olin. Asi käis põhiliselt nii, et Strandberg, kel oli pidevalt meepurk ühes ja lusikas teises käes, nagu karupoeg Puhhil, käis mööda toimetust ringi ja rääkis alati mõne huvitava loo, mis oli harva ajakirjandusega seotud, aga mis oli ometi alati huvitav. Ja neid lugusid oli tal alati varnast võtta. Ja tema partner Agu Kivimägi istus päevad läbi arvuti taga ja uuris mingeid tabeleid, silmad ekraani külge naaldunud. Tema poetas harva mõne sõna. Aga need kaks meest olid alati kohal, tulid hommikul varavalges ja lahkusid õhtul pimedas.
Siis oli toimetuses veel igast lahedaid selle. Näiteks majandustoimetuses Daniel Vaarik, hilisem rahandusministeeriumi legendaarne pressiesindaja ja Hill & Knowltoni juht pärast seda, kui Peep Mühls sealt kinga sai. Seal majandustoimetuses oli tööl veel üks matemaatikaprofessor, kelle nime ma ei mäleta, aga oli väga koloriitne tegelane. Armastas kah igast lugusid rääkida.
Ent ses mõttes oli Rahva Hääl huvitav tol ajal, et kõik usinalt õppisid. Nii oma kui teiste vigadest, põhiliselt oma vigadest.
Parbust nägin päris tihti toimetuses ringi liikumas. Aga ümbriku poole palgaga vahendas mulle alati Peeter Tali, kes oli hiljem kaitseväe pressiesindaja ja on nüüd tähtis kaitseväe ohvitser. Ümbrikus maksti pool palgast tähtsamatele tegelastele, ülejäänud said oma raha raamatupidaja käest allkirja vastu. Nagu see toona käis. Ja see raamatupidaja oli vist ainus, kes vanast Rahva Häälest uude üle tuli.
Mingil ajal 1995. aasta kevadel sai mul sest Rahva Hääle tööst villand. Sai laisklemisest villand, olgu öeldud. Nii imelik kui see ka pole. See töö ei pakkunud mulle enam suurt midagi. Ja siis oligi taas jutuajamine Tali ja Parbusega. See oli teine kord, kui Parbusega lähemalt kokku puutusin. Siis rääkisime pikalt-laialt, mulle tehti seoses tööga etteheiteid, et miks ma Tartus pidevalt kohapeal ei passi. Ma siis ütlesin, et Jõesaar tahab ise omaette olla. Mispeale ütles Tali, et Strandberg olla Tartus käinud ja vihastanud, sest kedagi polnud kohal. Ma siis ütlesin, et võibolla oli Jõesaar lõunale läinud. Siis ütlesid nad, et Tartust tuleb vähe reklaami ja üldse asjad liga-loga. Ma siis ütlesin ka, mis ma sest Rahva Häälest arvan. Ja et ma võin vabalt ametist lahkuda. Neil polnud ka selle vastu midagi. Ja nii oligi töö Rahva Hääles läbi. Andsin autovõtmed tagasi ja sõitsin bussiga tagasi Tartusse.
Hiljem kohtasin Parbust aeg-ajalt tänaval. Ta alati teretas viisakalt, ja naeratus alati suul. Ta tegeles raamatute kirjastamisega. Kirjutas ise Urmas Oti stiilis intervjuusid tuntud tegelastega, nagu Eri Klas, Alar Sikk, Indrek Pertelson, Kaie Kõrb, Navitrolla, Tauno Kangro. Mingil ajal sidus ta end Tallinna linnavalitsusega, oli vist pressiesindaja Mustamäe linnaosa valitsuses. Ja siis liikus ametiredelil vaikselt ülespoole.
Selline põnev mees. Aga mingit erilist luksuslikku elustiili ma tema puhul just ei täheldanud. Oli pigem selline lihtne mees. Sõitis lihtsa autoga.
Niipalju siis.
Lilit on oma tissi näidanud küll, mis ta pipardab?!
Väljavõte Delfi meelelahutuslisa Publik veebist.
Nagu kirjutab ja näitab Delfi meelelahutuslisa Publik, on Tõehetke saatest tuntuks saanud Lilit, kes Toptopi poolalasti uudiste rubriigis oma tissi kiivalt varjab, varem tisse välgutanud nii et seda nägu. Milles siis nüüd asi, Lilit?! Võta aga tiss paljaks! Ja tussu ka! Nagu alasti uudiste puhul kord ja kohus. Kena prink keha, mis seal häbeneda!
reede, 5. detsember 2008
Inno ja Irja kohvikus saad asjadest teada varem kui mujal
Mitmed kohvikukülastajad on märkinud, et Inno-Irja kohvikust kuuldud, esialgu uskumatuna tundunud lood on hiljem tõeks osutunud. Ja mis seal imestada, öeldakse ju, et kus suitsu, seal tuld.
Nii näiteks oli kohvikus juba tükk aega tagasi juttu sellest, et Oksana Laasi, too keskerakondlasest näitsik, Tallinna volikogu liige jättis maha oma mehe Lauri Laasi ja põrutas elama Peterburi, kus võttis vastu tähtsa ametikoha sealses linnavalitsuses. Toona kirjutas peavoolumeedia, et Oksana ja Lauri on lihtsalt aja maha võtnud.
Ja alles nüüd on peavoolumeedia jõudnud selleni, et Oksana tõepoolest läks Laurist lahku, vahetas koguni nime - Ksenja Kostina'ks. Millele peaks lisama, et ta vahetaa ilmselt ka kodakondsust, sest Peterburi linnavalitsuses saavad kohaliku linnaturunduse agentuuri peadirektori asetäitja ametikohal töötada vaid Vene Föderatsiooni kodanikud.
Nii näiteks oli kohvikus juba tükk aega tagasi juttu sellest, et Oksana Laasi, too keskerakondlasest näitsik, Tallinna volikogu liige jättis maha oma mehe Lauri Laasi ja põrutas elama Peterburi, kus võttis vastu tähtsa ametikoha sealses linnavalitsuses. Toona kirjutas peavoolumeedia, et Oksana ja Lauri on lihtsalt aja maha võtnud.
Ja alles nüüd on peavoolumeedia jõudnud selleni, et Oksana tõepoolest läks Laurist lahku, vahetas koguni nime - Ksenja Kostina'ks. Millele peaks lisama, et ta vahetaa ilmselt ka kodakondsust, sest Peterburi linnavalitsuses saavad kohaliku linnaturunduse agentuuri peadirektori asetäitja ametikohal töötada vaid Vene Föderatsiooni kodanikud.
Enne, kui Ansip raudtee uuesti maha müüb, maksu tagasiostu eest saadud altkäemaks tagasi!
Väljavõte Delfi veebist.
Ennäe, valitsus eesotsas Ansipiga plaanib jälle raudteefirma müüki. Kuhu siis nüüd nõnna suur rutt?! Alles see oli, kui valitsus eesotsas sellesama Ansipiga otsustas 66% osaluse raudteefirmas mitme miljardi eest riigile tagasi osta, võttes selle eest miljon-poolteist eurot altkäemaksu.
Minu ettepanek oleks nüüd: enne kui kontroll-osalus raudteefirmas uuesti maha müüakse, nüüd ilmselt mitte enam EVPde eest, aga mingi paarisaja miljoniga, sest rohkem ei saa, enne maksku Ansip tagasi see altkäemaks, mis ta sai selle eest, et otsustas osaluse raudteefirmas riigile tagasi osta.
Ja ni dai boh on see uus ostja nüüd Venemaaga seotud, ni dai boh. See olgu taas jänkistanist, sest neil on nüüd rahakotid kõigil seal puuga seljas.
Nädala tsitaat seekord Erki Urvalt
Väljavõte Postimehe veebist.
Nädala tsitaat seekord Erki Urvalt, mille ta ütles ETV saates "Vabariigi kodanikud", kommenteerides ettepanekut kolme Balti riigi lennufirmad ühendada:
see ei oleks väga mõistlik tegu, sest kõik kolm lennufirmat on kahjumis ning omavahel konkurendid.
No comments. Jääb vaid küsimus, kuidas saab üks inimene nii loll olla? Ise peab end veel ettevõtjaks ja asjatundjaks. Pole ime, et Urva juhtimise ajal Estonian Air omadega täiesti perse käis. Siuksed tegelased tuleks ärist väga kaugel hoida.
Pikk jutt kondoomitaksost, aga miks ei räägita viinataksost?!
Väljavõte Delfi veebist.
Delfi kirjutab pikalt kondoomitaksost, mis sõidab mööda linna ringi.
Aga miks ei räägita viinataksodest, mis samuti juba tükimat aega ringi sõidavad, alates sellest ajast, kui öine alkoholimüük poodides ära keelati.
Jah, ei ole midagi uut siin ilmas. Kõik kordub. Ka nõuka aja lõpus, kui alko-kraane kinni keerati, tuli müügile taksoviin. Lõpuks taksojuhid peamiselt viina müügist elatusidki.
Samamoodi nagu on teada, et nõudlust ei saa keelamisega piirata, ometi seda tehakse. Nojah, aga lihtsam on keelata, kui muuta oma tegevust nii, et ühiskonnas oleks vähem stressi, mis on peamine alkoholi liigtarbimise põhjus.
Toptopi poolalasti uudiste esitajate riietel hinnalipikud küljes
Väljavõte Toptopi veebist, Triinu selja taga vilksatab seeliku hinnalipik.
Võibolla olete juba tähele pannud, aga Toptopi poolalasti uudiste esitajatel on riietel hinnalipikud küljes. Need vilksatavad ühtelugu kaadris. Mis tähendab, et Liliti, Triinu, Richardi ja Arti riided on kuskil, mingites poodides müügil. Sest nagu see käib, meediamaailmas, poodidest võetakse laenuks riideid, neid kasutavad modellid, ja siis viiakse need riided poodi tagasi ja müüakse seal heausksetele maha.
Aga niipalju võiks vaeva näha, et need lipikud kaadris ei vilksataks. Ja Toptopi poolalasti modellide riideid võiks poes kohe eraldi müüa. Näiteks võiks päris hea hinnaga minna susped Liliti kubemekarvade ja -täidega.
Stiina paneb pillid kotti
Väljavõte Stiina kodukalt.
Aasta algusest paneb pillid kotti ajakiri Stiina. Nii et siis Vesta Reest-Meelis Piller, Stiina tegija-paar ja muidu ka paar saab kinga.
Põhjuseks tuuakse, et internet tappis selle väljaande. Aga miks ei võind siis jätkata internetis? Milles küss?!
Või oli põhjus selles, nagu Ingrid rääkis, et Vesta oli suuremat sorti napsitaja. Ilmselt siis ka Meelis. Et äri lõpuks põhja kõrbes.
Ja mis siis on järgmine väljaanne, mis hingusele läheb? Kas Stiil, mida toimetab Stiina endine toimetaja Kristi Pärn-Valdoja? Kes samuti suur napsilemb ja kelle toimetamisel on Stiil täiesti alla käinud. Viimane lugemisväärne asi seal oli Kristi Luige kolumn. Kuhu see kadus?
Äripäev kutsub üles Jüri Mõisa euroraha vahendama, tore on!
Väljavõte Äripäeva veebist.
Väga huvitav, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, kes lehe klientidele teatab, et on koolitustel, on ometi päeva sees valmis vorpinud lookese, milles kutsub üles andma euroraha vahendamine Jüri Mõisale, ja siis ilmselt ka viimase kannupoisile Meelis Laole. Ma kujutan ette, kuidas see välja nägema hakkab. Kaasata võiks ka veel Giovanni Sposato, kellega Mõis ja Lao kunagi Londonis kohtumas käisid, seoses Eesti Raudtee erastamisega. See kolmik võitleks Eestile rahad Euroopast raudselt välja! Eksole.
Aga kui tõsisemalt, siis mis on selle Mandeli tänase vaimupuhangu tegelik põhjus. Kas pole mitte see, et Äripäev on läinud oma spämmimistega liiale. Mis kokkuvõttes toob sellele lehele rohkem kahju kui kasu.
Ja no, andke andeks, Mõis, see vana kelner veel eurorahade juurde lasta. See mees siis:
Pildil Jüri Mõis (paremal), koos oma naise Kerttu ja Andres Peetsiga, ühe söögikoha avamisel, väljavõte Toptopi veebist.
Samal üritusel oli kohal ka Mõisa sõber Lao Mell:
Pildil Meelis Lao (keskel) justkui muuseas kätt andmas, koos oma kaasa Sirliga, vasakul investeerimispankur Kalev Tanner.
neljapäev, 4. detsember 2008
Hakkame avaldama Äripäevaga seotud spämmi
Kuna enamus lugejaid ilmselt ei tea, või ei kujutagi ette, mis spämmi Äripäev oma lugejatele saadab (pea iga päev saabub mõni "kiri"), siis hakkame avaldama Äripäeva saadetud spämmi.
Esimene on siis Teie ees, lugupeetud lugejad. Tehke oma järeldused ise.
Väikse Irja teine kiri onu Oliver Kruudale
Pildil väike Irja isaga.
Armas onu Oliver!
Ostsin täna jälle Justi. See on sinust ääretult kena, et sa lased sel ajakirjal kaks korda nädalas ilmuda. Sul on vist palju raha, miljoneid või isegi miljardeid, et saad seda sellise sita asja peale kulutada. Pean sind kurvastama - see number oli veel igavam kui eelmine. Jäin magama juba esikaant lugedes.
Sest kas saab olla totramat lauset kui: "Tanel Padar: Urve Palol on pikemad jalad kui minul". See on umbes nagu üritaks müüa ajakirja lausega: "Edgar Savisaar: olen vanem kui Andrus Ansip". Saad isegi aru, onu Oll, kui naljakas see on, eks?
Seltskonnapildid on ka äärmiselt igavad. Näiteks leheküljel nr 9, kus on juttu Spalife'i sügistrendide esitlusest Refreshi Lounge'is. Sealt on üks pilt, kus on keegi naine ja mille allkiri on: modell. Armas onu Oliver. Väike Irja küsib, miks ei ole ühtki pilti, kus on mees ning allkirjaks: turvamees? Seda oleks olnud palju huvitavam vaadata.
Seejärel pälvis väikse Irja tähelepanu artikkel pealkirjaga: "Stephan Jarts juustumaailma saladustest". Armas onu Oliver. Väike Irja ei tea, kes on Stephan Jarts. Ja kui olla aus, siis see ei koti teda mitte üks penn. Ega ka juustumaailma saladused. Väike Irja kahtlustab, et Stephan Narts või Jarts ei koti ka teisi Justi lugejaid ning nad sülitavad juustumaailma saladustele.
Miks on leheküljel nr 24 pildid koledatest majadest? Täiesti tarbetu ning seda serveeritakse veel kui reisilugu. Onu Oliver, väiksel Irjal läks reisiisu ära.
Rubriigis nädalalõpp küsitakse staaridelt, kuidas nad veedavad nädalalõppu. Armas onu Oliver, isegi küsimus: milliseid Kalevi komme eelistad? olnuks huvitavam. Sest mida põnevat me ikka teada saime? Kristi Ojasaar ütles, et veedab nädalalõpud perega, ning Indrek Ojari, et kuna on näitleja, siis nädalavahetusel olen tavaliselt tööl. Siinkohal Väike Irja haigutab eriti pikalt ja magusalt.
Järgmiseks peaks meie pilke püüdma lugu Tanel Padarist. Aga sel on pealkiri: "Fännideta poleks mõtet bändi teha?" Väike Irja ei viitsinud seda lugu lõpunigi lugeda, sest see oleks sama, mis müüa lugu Inno ja Irja kohvikust pealkirjaga: "Ilma kohvikukülalisteta poleks mõtet kohvikut pidada". Ja miks peaks meid huvitama Taneli edu valem? Või (appii!) kuhu kaovad trummarid? Meid huvitab, kellega Tanel parajasti käib. Seda sellest loost ei selgu.
Mnjah, onu Oliver. Lood on sitad. Lood on isegi väga sitad. Sa pead väikse Irja kiiremas korras endale appi kutsuma.
Väike Irja
P.S. Sinu kommid on ikka head. Väiksel Irjal ongi mure: et kui ajakiri on sitt, siis seda ei osteta, ja kui seda ei osteta, siis varsti pole onu Oliveril enam raha, et komme toota. Nuuks?
Uus tase Eesti ajakirjanduses
Väljavõte Delfi veebist.
Ma ei mäleta varemalt Eesti ajakirjandusest sellist seika, kus üks väljaanne, õigemini selle omanik oleks agressiivselt rünnanud konkureeriva ettevõtte ajakirjanikku talle esitatud küsimuse eest. Või ütleme nii otseselt rünnanud, et toonud välja küsimuse sisu ja muud detailid.
Ilmselt on Luik seisus, et tal pole kaotada enam midagi. Ja muidugi astus Delfi ajakirjanik ka konnasilma peale, nimetades kommirahaks 28 miljonit krooni sularaha, praegustes oludes, kus Luige enda firma ja vara väärtus on aastaga 10 korda kukkunud.
Nii et, olge ettevaatlikud, ajakirjanikud, kui Luigelt midagi küsima lähete. Võite saada paraja pasarahe kaela.
Kes on Eesti bond? II voor
Võistluses eesti bondi tiitlile on läinud tihedaks rebimiseks. Sõelale on jäänud järgmised väärikad kandidaadid:
Peeter Võsa
Urmas Sõõrumaa
Edgar Savisaar
Meelis Lao
Indrek Tarand
Lisasime siia juurde veel Peep Vainu, kes jäi kogemata kombel esialgsest nimekirjast välja. Tee oma valik!
Peeter Võsa
Urmas Sõõrumaa
Edgar Savisaar
Meelis Lao
Indrek Tarand
Lisasime siia juurde veel Peep Vainu, kes jäi kogemata kombel esialgsest nimekirjast välja. Tee oma valik!
Hakkab pihta!
Väljavõte Äripäeva veebist.
Nonii! Hakkab pihta. IMF, kellelt Läti tahab saada 5 miljardit eurot, vist oli see viimane number selline, see IMF, rahvusvaheline valuutafond, nõuab Läti lati devalveerimist.
Läti (see on see riik ja valitsus, mis oma arvamust esitavaid kodanikke vahistab) puikleb vastu. Et nad koostavad ise kriisikava. No eks me näe, eks me näe. Esiteks, mis kava see on, ja kuidas see vastu võetakse. Sest kui ei võeta, siis astub valitsus tagasi. Ja uus valitsus, no see uus valitus teeb siis juba nagu vaja.
Huvitavaks läheb.
Ja, NB! Läti valitsus võiks IMFil munad pihku võtta, Läti kaitsepolitsei peaks IMFi esindajad vahistama sellise devalvatsioonijutu eest! Mida värki!? Ja Eesti võimud ka, eriti Padar, kui IMFi mehed tulevad devalvatsioonist rääkima, siis kohe neil käed raudu. Mis see olgu! Tulevad siia õpetama!
Ingrid räägib juba ausamat juttu
Väljavõte Toptopi veebist.
Ma kohe huviga lugesin, et mida Ingrid räägib seekord oma memuaarides Eve Kivi kohta. Et kas kirjutab, et Kivi pildid käisid enne avaldamist korralikult kujundaja "noa" alt läbi. Ja kirjutaski! Ja sellest ka, et see oli Eve Kivi nõudmine.
Olen ise näinud ka neid originaale, retušeerimata pilte. Ja ausalt öeldes, ega Eve neil piltidel ka hull pole, aga nahk on selline kortsus nagu vanainimesel ikka. Kroonikas tõmmati kõik kortsud muidugi kujundusprogrammis siledaks. Nii nagu ka Ingridi enda piltidel, kus kortsud kõik kadusid, põsed ja üldse keha muutusid saledamaks, kael pikemaks jne. Nagu ka sellel fotol, mis Ingridist selle loo juures. Aga ega see pole ainult Ingridi puhul nii. Kõik nn staarid käivad enne trükki minekut "noa" alt läbi. Kui vaja, siis suurendatakse rindu ja tehakse muid trikke. Tänapäeval on kõik võimalik. Ja enamasti on see fotografeeritava enda soov, näha pildi peal välja täpselt selline nagu ta soovib. Ja ilus pilt ju müüb ka paremini, selline, kus inimese keha on nö ideaalne, mis läheb peale valdavale enamikule auditooriumist. Mis sest, et sellist ideaalset inimest, ideaalse välimusega ei pruugigi üldse olemas olla. Kui ärihuvid seda nõuavad, siis ta tekitatakse.
Ingrid räägib veel, et alates Eve Kivist hakkasid Kroonikas ilmuma lood magamistoast ja seksikad poosid. Aga ma pean ausalt tunnistama, selleks tuli ikka Ingridit kõvasti töödelda. Ta on ju selline siivas, kes teeb iga vähegi paljama keha peale nägusid. Ma siis ütlesin talle, kordasin peaaegu iga päev, et rahvas tahab seksi. Ja see mõjus. Kuigi lõpupoole vajus asi ära ja ma ei viitsinud eriti peale käia ka. Kaua sa ikka jahud. Inimest ikka ei muuda. Või kasvatust. Ingrid on saanud korraliku nõuka aegse kasvatuse, olnud tubli oktoobrilaps, pioneer ja komnoor. Võõrast paljast keha polnud näinud, ja ise häbenes oma keha. Nagu ta ise ütles, seksistseene kuskil tema nooruses ei näidatud. Nõuka filmides saadeti ainult põsesuudlusi. Lõuna-Eestis Soome-TVd ei näinud, Emmanuelle'i ega muid sarnaseid filme, mis on Põhja-Eesti kultuuriruumi kahtlemata suuresti mõjutanud. Samuti inimeste ellusuhtumist ja maailmavaadet.
Ja mis veel Ingridi mälestustest välja tuleb, Eve Kivi ihkas endale sellist meest, keda Ingrid just ei sallinud. Kui Eve Kivi ihkas meest, kes "tõstaks MIND kätele ja loobuks MINU pärast tühjast-tähjast. Selline arutu töörügamine kahjustab ju tundeid!", kui Kivi arvates on Eestis mehele tähtsad vaid tema positsioon ja töö, siis Ingrid, vastupidi, imetles mehi, kes olid tähtsa positsiooniga ja töönarkomaanid. Ja kellel siis on palju raha. Mille eest saab osta hästi palju ilusaid asju. Neid mehi, kes naist kätel kannavad ja kes on nõus naise nimel paljust loobuma, pidas Ingrid labasteks jobudeks. Eks ta nii on, eesti mees on selline, millise naised tast kujundavad. Ja eesti naine tahab omale rikast ja töökat meest. Töönarkomaani, kes rabab hommikust õhtuni, ilma pausideta. Kes saab kõva töö eest palju raha ja suudab osta palju asju. Kes ei peagi kodus palju passima, sest kodune mees tahab ju kohe seksida. Ja eesti naine eriti seksida ei taha. Või kui, siis rohkem moepärast, lapse saamiseks või nii, sest ilma lasteta naist vaadatakse jälle imelikult. Ja muud peale seksi eesti naine koos mehega teha ei oskagi.
Ingridi ideaalne mees oleks olnud selline, kes oleks olnud tähtsal positsioonil, viibinud kodus vaid ühe päeva kuus, aga siis toonud koju kamaluga asju ja kingitusi, ning raha. Raha siis naisele vähemalt 30 000 krooni kuus, mis kulub juuksuri, meigi, solaariumi, maniküüri, pediküüri ja riiete peale. Kes siis oleks võimaldanud naisele umbes 300 m2 tutt-uue maja eksklusiivses Tallinna linnaosas, mere ääres, punase sportauto, silikoonrinnad, maani naaritsakasuka, teemantsõrmuse ja viinud naise kaks korda aastas reisile. Rohkem polekski vaja olnud.
Kes üldse usaldab valitsust?
Väljavõte Delfi veebist.
Ametiühingud ei usalda valitsust. Aga kes üldse usaldab?
Ja nagu ka küsitlused näitavad, on rahva usaldus valitsuse suhtes kukkunud kolinal. Ja justnimelt valitsuse suhtes. Valitsuserakondade usaldus püsib suhtkoht normaalne.
Mis sellest siis järeldub? Esiteks see, et rahvas ei usalda neid inimesi, kes on valitsuses, keda sinna on valitud. Eriti, nagu olen aru saanud, ei usaldata peaminister Andrus Ansipit.
Aga vahetage ta seal siis välja, tont võtaks, tegelased, kes te olete Toompeale valitud riigivalitsemiskohust täitma ja kellele selle eest kõvasti makstakse. Ja kui ei suuda välja vahetada, siis saatke oma kogu laiali ja kuulutage välja erakorralised valimised.
Sest usaldamatus valitsuse vastu kajastub, paraku, ka majandusnumbrites. Ja praeguses kriisiolukorras ei saa seda lubada. Kui keegi ei usalda valitsusjuhti, ei usu, mida ta räägib, siis on riik juhitamatu, või siis on juhitav, aga läheb sinna, kuhu mõni suva tegelane teda juhib.
See pole enam uudis!
Väljavõte Äripäeva veebist.
See pole enam uudis, et Ansip ütleb, et eurole üleminek lükkub edasi. Enne läheb päike looja, kui keegi jõuab kokku lugeda, mitu korda on Ansip juba seda lubanud.
Esimene daatum oli 2007, siis tuli jutt, et 2008, siis 2009 jne. Nüüd on jõutud 2011. aastani. Mis näitab, et numbrid on võetud laest. Sellist juttu võib rääkida iga turumemm. Või mõni süüdimatu päss kuskil taarapunkti nurga taga.
Ja miks peaks tulema euro selgi, 2011. aastal? Või mis tagab, et tingimused on 2010. aastaks täidetud? Mingit põhjendust pole. Ja sestap jutt süüdimatu.
Praegu on näha, et valitsus oluliselt kulusid ei kärbi, ei saagi seda teha, sest rahvas hakkaks mässama, kui hakatakse pensione ja riigiametnike palku vähendama. Eelarve jookseb täiega umbe. Siis on mõni aeg paanikat, siis devalveeritakse tõenäoliselt kroon. Siis on veel mõni aeg paanikat. Siis on juba aasta 2010. Siis kulub veel 2 aastat, enne kui ERM2 järgi saab üldse eurost rääkida, ja sedagi olukorras, kus riigivõlg ja inflatsioon püsivad kontrolli all.
Ja kui juba pakkumiseks läks, siis mina pakun, et eurot ei võeta kasutusele enne 2015. aastat. Selleks ajaks on turud tõenäoliselt rahunenud ja saab ette võtta selliseid samme.
Meelis Mandelist on vähe abi!
Väljavõte Tehnokrati veebist.
Peeter Marvet kirjutab oma Tehnokrati veebis, et tahab pöörduda Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli poole, kuna viimane saadab üle mõistuse palju igasugust spämmi. Isegi neile, kes on spämmist loobunud. Ja paistab, et Marvet pole ainus hädaline.
Marvet kirjutab ka, et on varem pöördunud Äripäeva direktori Igor Rõtovi poole, aga ka sellest on olnud abi vaid lühiajaliselt.
Omavahel öeldes, ega Rõtov ega Mandel ei saagi midagi teha, sest nemad pole otsustajad. Nemad on lihtsad töömesilased, kes täidavad käsku. Ja käske ning korraldusi jagavad targad onud ja tädid Stockholmist, Bonnier Business Pressi peakorterist. Äripäev ripub nagu imik oma emaväljaande Dagens Industri küljes. Sealt kirjutatakse kõik olulised asjad ette. Ja Dagensi, või siis Bonnier Business Pressi poolt juhib Eestis tegevust Hans-Jacob Bonnier. Ta oli eile, ja on ka täna juhtumisi just Tallinnas. Nägin teda, kohver käe otsas, eile Swissoteli torni sisenemas. Vot tema poole peaks pöörduma. Ta näeb välja selline:
Väljavõte Bonnier Grupi kodukalt.
Uus vaikiv ajastu tulekul, seda esialgu peamiselt Lätis
Väljavõte WSJ veebist.
Viimasel ajal on tähelepanuväärne, et on üks teema, millest räägib kogu maailma ajakirjandus, ja millest ei räägi üldse Balti riikide kohalik ajakirjandus, see teema on DEVALVEERIMINE.
Pea iga päev ilmuvad rahvusvahelises pressis artiklid võimaliku devalveerimise kohta Balti riikides, sellest räägivad üha julgemalt pankade analüütikud. Üha kindlamas kõneviisis. Samas Balti pressis mitte midagi, ja kui, siis vaid poliitikute napid seletused, et devalveerimise jutt on jama. Ja ei saa aru, millega on see ajakirjandus ära tehtud, või hirmutatud, või kas tõesti on alanud vaikiv ajastu. Jälle. Sedakorda mitte poliitika, vaid majanduse vallas.
Isegi maailma mõjukaim majandusleht Wall Street Journal kirjeldas paar päeva tagasi juhtumit, kuidas Lätis võttis kohalik kaitsepolitsei vahi alla ülikooli majandusõppejõu Dmitrijs Smirnovsi, kes "julges" ühes ajalehes avaldada arvamust lati devalveerimise teemal (taustaks niipalju, et Smirnovsile süüdistust ei esitatud, aga teda "jälgitakse", tal on keelatud riigist lahkuda ja temalt on ära võetud arvuti). Ka sellest juhtumist on pasundanud nii- ja naapidi kogu maailma press, vastaval teemal hoiab silma peal üks ameeriklasest lätlane oma blogis. Eestis, või ütleme siis, et Eesti ajakirjanduses pole sellest juhtumist lähemalt midagi kirjutatud. Kas tõesti kardavad ajakirjanikud rahandusminister Ivari Padarit, kes hoiatas mõni aeg tagasi, et devalveerimise kohta info jagajad võetakse ka Eestis vahi alla. Või mis?
Üks huvitav ülevaade Balti majanduse ja devalveerimise võimaluste kohta on üleval siin. Lühidalt kokku võttes: devalveerimist ei peeta enam ülde võimatuks, küsimus on vaid ajas. Analüütikud ennustavad, et see võib toimuda pärast turugudel tekkinud paanika vaibumist, kuskil uue aasta algul, aga seda võidakse ka teha rutem.
Asjalik kommentaar Vello Salolt
Väljavõte Postimehe veebist.
Pikki aastaid eksiilis elanud vaimulik ja harrastusajaloolane Vello Salo püstitab Postimehes huvitava üleskutse: rääkida asjast nende õigete nimedega. Salo räägib 1. detsembri 1924. aasta nn mässust, mida on seostatud 2007. aasta aprilli nn mässuga. Mässuks on seda esimest nimetatud ka ajalooõpikutes ja teatmeteostes. Ent, tõepoolest, mis mäss, kui see oli ühe võõrriigi poolt organiseeritud interventsioon, nagu Salo kirjutab. Ja ta pahandab, õigustatult, et ajaloolased seda teemat uurida ei viitsi.
Ja see kehtib ka paljude muude asjade kohta. Eestis, paraku, on kombeks serveerida paljusid ajaloosündmusi emotsionaalselt pinnalt, lahmivalt, turumuti tasemelt. Sellelt tasemelt, millega oldi harjunud nõuka ajal sündmusi vaatama, emotsionaalne loba nõukogulikus soustis. Saamatus nimetada asju nende õigete nimedega. Tahtmatus asju põhjalikult uurida. Ja kui nõuka ajal võis seda mõista, sest olud olid "sellised", siis praegu iseenesest justkui mingit takistust pole. Ent ikkagi jätkub vana stiil.
Ivi Eenmaa räägib vajadusest toetada vene keelt ja kultuuri: Partija Reform
Kliki noolele, et vaadata videot!
Kristiina Ojuland räägib vajadusest luua sild ida ja lääne vahel: Partija Reform
Kliki noolele, et vaadata videot!
kolmapäev, 3. detsember 2008
Ansip ütleb: Rahvas läheb ise eurole üle!, Rahvas ütleb: Kõigile ei jätku! (seda va krabisevat)
Väljavõte Delfi veebist.
Paistab, et eesti rahva suurimaks vaenlaseks saanud peaminister Ansip jätkab totruste genereerimist. Tea, kust need mõtted tal küll tulevad, või millise kehaosaga see mees mõtleb?!
Ansip ütleb, et kui peaks tulema krooni kursi langetamine, ehk devalveerimine, siis läheb rahvas ise eurole üle. See on selge jura. Ansip teab ise väga hästi, valitsusjuhina peab teadma, et krooni kattevara suurus on 52 miljardit krooni (31.10.2008 seisuga Eesti Panga andmetel), ent kroone on nii sulas kui hoiustel kokku 92 miljardit (sama seisuga). Mis tähendab, et laias laastus on kate vaid igal teisel kroonil. Ja kui inimesed seda va eurot lähevad kasutusele võtma, siis jagub neid eurosid vaid igale teisele.
Miks Ansip sellist udujuttu ajab? Tont seda teab. samahästi võiks küsida, miks ta rääkis, et transiidiga pole miskit hullu lahti, et majanduskasvuga on kõik korras ja et riigieelarve laekumised on suurepärased.
Soome peaminister Matti Vanhanen igatahes vaatas Ansipit, ma panin tähele, nagu oleks viimane mingilt teiselt planeedilt.
Maripuu jättis ise hädalised hätta, ja otsib nüüd süüdlast
Väljavõte Delfi veebist.
Nagu kirjutab Delfi, viitega Õhtulehele, on sotsiaalministeerium eesotsas Maret Maripuuga jätnud hätta 7000 inimest, ehk otsesõnu: jätnud sotsiaaltoetuse saajad enne jõule mitmeks kuuks ilma rahata. Põhjuseks on ministeeriumis juurutatav uus kord, mille alusel hakatakse toetuse saajaid põhjalikumalt kontrollima. Ja mis huvitav, Maripuu oleks sellega seoses nagu teiselt planeedilt: otsib süüdlast. Teeb näo, et istus puu otsas, kui pauk käis.
VAATA PEEGLISSE, MARET! ISE OLED SÜÜDI!
Väikese Irja soovitus onu Oliver Kruudale
Pildil väike Irja koos isaga.
Kallis onu Oliver Kruuda!
Kirjutan sulle esimest korda. Mul on suur mure. Minu kunagine lemmikajakiri Just! on muutunud kohutavalt igavaks. Lausa nii igavaks, et ma jään seda lugedes magama. Ja ma pole veel ühtegi ajakirja lugedes magama jäänud. Kui võid, siis palun, palun, palun, saada minema see tädi, kelle igav mustvalge pilt on selle ajakirja esimesel leheküljel. Ütlen sulle ausalt - ta on väga vilets peatoimetaja. Ajakiri läheb number numbrilt järjest halvemaks.
Arvasin juba kuu aega tagasi, et no ega enam halvemaks minna ei saa. Aga saab! Ja läheb veelgi. Armas onu Oliver, kui tahad, et keegi veel su ajakirja loeb ja ostab, siis sa pead selle tädi minema saatma. Olen isegi valmis sulle nõu andma, ausõna. Kutsu mind kohvile ja ma tulen rõõmuga. Ja annan koos oma hea sõbra Innoga nõu, kuidas teha ajakirja, mis müüb nagu mühiseb.
Ütlen sulle sõbra poolest, et ka sarja Kalevi naised, mis on sulle kindlasti südameasjaks, kuna näidatakse seda ju sinu kanalil, annaks palju paremini promoda. Küsi minult, kuidas seda teha!
Kõike head sulle, onu Oliver! Söön ikka su komme.
Väike Irja
teisipäev, 2. detsember 2008
Kanal 2 helpigu ise oma sitta
Kanal 2 Reporter raputas tuhka pähe Saarepeedi valla elanikule proua Fatmele, kes olevat Võsa Petsi saates oma musta pesu pesnud. Point ses, et pärast loo eetrissepaiskamist hakati koolis kiusama proua Fatme last. Tea, kas südametunnistus hakkas vaevama või?
Ise te sinna ronisite, puugid. Ise filmisite, ise intervjueerisite. Ega igale küllakutsele ei pea ju reageerima. Helistab keegi ja kaebab oma naabrite peale, no ja siis. Ise te toitute sellistest paljastustest, ainuüksi selle "musta pesu" pärast teid vaadataksegi. Miks süüdistada inimesi, kes tahtsid kah kuulsaks saada? Ise tormasite kohale, keel vestil. Nüüd helpige ise oma suppi, tarakanid.
Kui kedagi selle loo pärast koolis kiusati, siis süüdi olete teie ise. Teinekord mõelge, mis sitta te inimestele igal päeval kell 7 serveerite. Kuigi ei saa eitada, et see sitt on reaalsus, reaalne elu. Nii et what's the big deal? Ma ei salli selliseid silmakirjalikke nälkjaid, kes kõigepealt tormavad kohale ja filmivad, kuidas inimene situb, ja pärast, kui tõuseb kisa, süüdistavad sittujat. Kui teile ei meeldi sittumine, siis edastage edaspidi kirikuuudiseid. Vot.
Ise te sinna ronisite, puugid. Ise filmisite, ise intervjueerisite. Ega igale küllakutsele ei pea ju reageerima. Helistab keegi ja kaebab oma naabrite peale, no ja siis. Ise te toitute sellistest paljastustest, ainuüksi selle "musta pesu" pärast teid vaadataksegi. Miks süüdistada inimesi, kes tahtsid kah kuulsaks saada? Ise tormasite kohale, keel vestil. Nüüd helpige ise oma suppi, tarakanid.
Kui kedagi selle loo pärast koolis kiusati, siis süüdi olete teie ise. Teinekord mõelge, mis sitta te inimestele igal päeval kell 7 serveerite. Kuigi ei saa eitada, et see sitt on reaalsus, reaalne elu. Nii et what's the big deal? Ma ei salli selliseid silmakirjalikke nälkjaid, kes kõigepealt tormavad kohale ja filmivad, kuidas inimene situb, ja pärast, kui tõuseb kisa, süüdistavad sittujat. Kui teile ei meeldi sittumine, siis edastage edaspidi kirikuuudiseid. Vot.
Kinnitage rihmad!
Väljavõte Äripäeva veebist.
Kui ajalehti lugeda, siis näib, et kõik ümberringi valmistuvad devalveerimiseks, aga millegipärast ei tehta seda Eestis. Börsilt on raha välja tõmmatud, isegi Euroopa Komisjon on külmutanud Eesti euroraha. Swedbank kaalub variante panga tükeldamiseks, kus siis Baltimaadega seotud riskid eraldatakse. Umbes nagu tehti Merkoga, maavahetus-skandaali sattunud osa eraldati ülejäänud firmast.
Nii et siis, kinnitage rihmad, seltsimehed lendurid! Ja valmistuge krooni kursi kukkumiseks kuni 50%. Loodetavasti tuleb kukkumine väiksem. Igal juhul on see suur hoop, mis tõstab hüppeliselt laenude teenindamise kulusid. Vähendab võimalusi välismaal reisida ja välismaist kaupa osta.
Samas on see hea kohalikele eksportivatele ettevõtjatele, kes saavad oma toodangu eest väljaspool samapalju kui enne, aga peavad töötajatele maksma palju vähem.
Nii et Eestist saab jälle odava tööjõuga maa. Mis ta oma olemuselt ongi, sest suured rahanumbrid ei aidanud luua oluliselt suurema lisandväärtusega töökohti. Kogu raha kanaliseerus kaubandusse ja ehitusse, millest läheb nüüd toss sisinal välja.
Teatud määral tuleb alustada uuesti algusest. Umbes nii nagu 20 aastat tagasi. Kus NLiit varises kokku, raha kaotas väärtuse ja paljud endised tuusad kukkusid. Ja inimesed olid mõnda aega väga raskes olukorras. Ettevõtted kadusid, lõpetasid tegevuse, tööpuudus oli suur. Samas pakkus see paljudele uutele üritajatele imepäraseid võimalusi.
Iga vana lõpp on millegi uue algus.
Põnev tagasiside Reformierakonna IT-piraatluse kohta: on asutud jälgi peitma
Mõned päevad tagasi kirjutasime sellest, et Reformierakond levitab oma serveri kaudu piraat-tarkvara MS WinXP. Reformierakonna IT-juht Mati Leet vastas selle peale, et see tarkvara on serverist maha võetud, aga kes selle üldse sinna pani, ei tea, sest logifailid kadunud, see on siis jäljed selle kohta, kes selle tarkvara sealt tõmbasid omale ja kuidas see üldse sai sinna, see tarkvarapakett.
Nüüd saabus selline huvitav tagasiside:
Üks asi on windowsi tõmmise hoidmine ftp's, teine asi on reformide vabandus, et logifailid kadusid ära!
linuxi kernel salvestab oma logid kõik üles ning reformikate viimane update oli suvel. s.t masin on suvest saadik üleval. Kernel arhiveerib logi.
Kindel skandaal! Kolmanda järgu oma.
vsftp oli lubatud anonymous'idel laadida faile ning logid jäävad linuxis kindlalt alles. /var/log/
Ja tõmmise avalikus-õiguslikus serveris ülevalolek on "pahategu".
Nüüd saabus selline huvitav tagasiside:
Üks asi on windowsi tõmmise hoidmine ftp's, teine asi on reformide vabandus, et logifailid kadusid ära!
linuxi kernel salvestab oma logid kõik üles ning reformikate viimane update oli suvel. s.t masin on suvest saadik üleval. Kernel arhiveerib logi.
Kindel skandaal! Kolmanda järgu oma.
vsftp oli lubatud anonymous'idel laadida faile ning logid jäävad linuxis kindlalt alles. /var/log/
Ja tõmmise avalikus-õiguslikus serveris ülevalolek on "pahategu".
esmaspäev, 1. detsember 2008
Tõnis Arro riigi suuremaid maksuvõlglasi!
Tõnis Arro, väljavõte Ekspressi veebist.
Selgub, et Tõnis Arro on nagu Figaro, kes jõuab kõikjale. Küll on tal aega naistel restodes kätt hoida ning neile kätt püksi ajada, küll riigilt pansionaate osta ning miljoneid võlgu olla.
Tänud kommentaatorile, kes linkis ehitusuudise. Nimelt on Äripäeva 17nda oktoobri ehitusuudistes kirjas, et Tõnis Arro ning tema äripartneri Tiit Laja firma Hermes Projektijuhtimise OÜ ostis YIT Ehituselt Hiiu Pansionaadi, mis maksis kokku 130 miljonit. Alguses olid suured plaanid, rajada pansionaadid-värgid, aga nüüd on vennikestel turjal 20-miljoniline maksuvõlg ning vesi ahjus. Tšekkasin välja, et maksuvõlg tekkis sellest, et mehed müüsid pansionaadi kinnistu ära ning selle pealt on neil käibemaks maksmata. Samuti selgub, et Tõnis Arro ja Tiit Laja on Eesti ühed suurimad maksuvõlglased, äsja pankrotti läinud Tõnis Rüütmanni järel!
Ütelge nüüd veel, et Arro on korralik riigikodanik, eks ole!
On sel mehel veel hämaraid afääre? Mind hakkab see teema juba päriselt ka huvitama.
pühapäev, 30. november 2008
Huvitavaid leide juutubist: Balti tragöödia XV
NB! Kaadrid sõjapõgenike laagrist Saksamaal, 1949. aastast.
Huvitavaid leide juutuubist: Balti tragöödia, XIV
NB! Kaadrid lahingutegevusest Eestis 1944. aastal. Kaadrid eestlaste põgenemisest Saksa aurulaevadel. Rootsi põgenenud Balti vabatahtlike väljaandmine Venemaale 1945. aasta lõpus. Kaadrid sõjapõgenike laagritest Saksamaal 1949. aastal.
Huvitavaid leide juutuubist: Balti tragöödia, XII
NB! Kaadrid Riiast, eestikeelne tekst. Kaadrid eesti vabatahtlike tegevusest Saksa armees (keda ekslikult nimetatakse lätlasteks), lahingud Narva all. 1944.
Üks näitlik video, kuidas Rate'i kontode abil on võimalik lapsi šantažeerida: kohustuslik vaatamine kõigile EMT töötajatele
Avastasin täna ühe video, mis on justkui näitlik õppevideo selle kohta, kuidas Rate'is levitatavate kontode abil lapsi ära kasutatakse. Vaadake kõik EMT töötajad, kes te oma tegevusega loote pervertidele just selliseid võimalusi. EMT, muide, on Eesti riigi osalusega firma. Hea näide sellest, kuidas riik on nagu kahe näoga Janus, kus siis üks nägu räägib, kuidas lapsi ahistatakse, olukord on hull ja kuidas sellega on raske võidelda, teine teeb kõik, et ahistamisi rohkem oleks, aitab igati ahistamistele kaasa. Täiesti perversne olukord.
Video ise on siin:
Video ise on siin:
Tellimine:
Postitused (Atom)