The strange case of Kadi Viljak and Trend24

Olen nüüd taas noor entusiastlik ajakirjanik ning katsun veidike Trend24-skandaali valgustada. Psssttt! Inno ei tohi sest asjast midagi teada, sest ta lubas Kadile, et ei pane asja suure kella külge, kui Kadi talle esmaspäevaks rahad, s.o siis 5900 krooni arvele üle kannab. Aga mina mingit lubadust ei andnud, hihii, mistap võin kirjutada, mida tahan. Sorri, Inno!

Meeldetuletuseks: Kadi Viljak sai kuulsaks kurikuulsa ärimeeskihutaja, Mait Metsamaa armukesena. Sellesinatse Mait Metsamaa koksas maha või õigemini mahakoksamise korraldas teine kuulus ärimees, Keskturu omanik Vadim Polistsuk, kes istub nüüd selle pärast pogris. Seejärel oli Kadi SLÕhtulehe ajakirjanik, seejärel Kroonika ajakirjanik. Märgitagu, et Metsamaa koksati maha Viljaku trepikojas. Nii. Eelmise aasta lõpul virutas Kadi lahkumisavalduse lauale. Tal oli tekkinud grandioosne plaan, mida ta jagas ka meiega, s.o siis Inno ja Irjaga.

Määrasime kohtumise Olümpsi baari. Kui saabusime, olid Kadi ning tema äripartner, samuti Kroonikast  lahkuda otsustanud Marilin Vikat juba kohal ning hakkamist täis. Plaan oli siis selline, et teha üks igavesti vahva portaal nimega Trend, kuhu võiks hakata kirjutama kõiksugu ägedad inimesed. Kadi oli natuke hädas, ta ei teadnud eriti, kes need ägedad inimesed võiks olla peale Inno ja Anna-Maria Galojani, ja küsis Innolt. Inno arvas, et no Hillar Kohvi võiks võtta, tema kirjad olid kunagi väga loetavad. Marilin Vikat oli väga armas ja naeratas kogu aeg. Peaasjalikult rääkis Kadi. Ta oli natuke pahane, et olime kirjutanud, kuidas SLÕhtulehe zurnalist Urmo Soonvald oli ükskord purjuspäi vastu Kadi külge endal paugu lahti nühkinud, ja küsis, kust me sellise infi saime. Meie vastu, et oma allikaid ei paljasta. Kadi jälle, et Urmol oli siis elus raske periood, Evelyn Sepp olnud ta maha jätnud ja nõnda edasi, ning nad lihtsalt lohutasid üksteist. Selge siis. Marilin küsis, palju Inno ühe loo eest saada tahab. Inno vastu, et no 1000 krooni. Kadi ja Marilin olid nõus - ühe loo eest tonna.

Kadi rääkis ka, et kohe tuleb meiega intekat tegema endine ajakirja Seltskond peatoimetaja Gitte Hint. Intekas pidi ilmuma sessamas Trendis. Kadi ja Marilin lahkusid ning Gitte tuligi, nii umbes 10-aastane laps kaasas. Peaasjalikult küsis Gitte me blogi kohta, et kuidas siis ikkagi nii- ja naamoodi. Inno vastas, miks nii ja naa.

Inno hakkas usinasti Trendile kirjutama, 6 lugu kirjutas. Esitas mai lõpus arve, et makske rahad. Kadi vastas seepeale, et palgapäev on 10ndal juunil, siis saab raha. Inno ootas. Mida ei tulnud, oli raha. Siis kuulsime ka, et ka teised Trendi töötajad pole rahasid saanud ning on sisuliselt mitu kuud tasuta tööd teinud. Eelmisel kolmapäeval helistas Eesti Ekspressi ajakirjanik ja küsis, kas vastab tõele, et Inno ei ole rahasid saanud. Inno ütles, et vastab küll. Ekspressi ajakirjanik tundis huvi, et kus on Kadi Viljak, ja Inno rääkis, mis ta oli kuulnud ühelt Trendi töötajalt: nimelt olevat Trendist kogu mööbel võlgade katteks ära viidud ning Kadi varjavat end kodus. Ta oli seal kõik täis oksendanud ning öelnud, et kardab, et Polistsuk tuleb ja tapab ta ära. Uhh, päris jube, kaspole. Ikkagi seesama Polistsuk, kes tappis ära Metsamaa! Ei tahaks olla Kadi nahas. Ja nüüd Ekspress ka tegi loo, polnud üldse sõbru.

Kadi oli Inno peale infi avalikustamise pärast pahane. Kirjutas, et ei teadnud, et Innol rahadega nii kiire, ja et tal on kõik palgatõendid olemas, millega kavatseb minna Hõbemäe juurde (Priit Hõbemägi ehk Hõbekas on Ekspressi peatoimetaja). Inno kontrollis eile pangaarvet, sest Kadi väitis eile Õhtulehele ja Delfile, et on kõik rahad üle kandnud. Ei miskit. Täna kontrollis Inno jälle pangaarvet, et äkki Kadi kandis teisest pangast ja siis läheb ju aega. Ei miskit taaskord. Inno vihastas. Et tema on ju tööd teinud, aga palka pole saanud. Ja Kadi ju lubas, mitu korda, aga ei miskit - ikkagi. Ja miks Kadi siis valetas Õhtulehele ja Delfile, et on rahad üle kandnud, kui tegelikult ei olnud. Inno viha üha kasvas. Täna kirjutas Inno bravuurikalt Kadile, et läheb ise Hõbeka juurde. Kadi vastu, et kurat, ta ei kavatsegi Innole rahasid maksta, sest ta sai sellest kahju, et Inno Ekspressile inteka andis. Nüüd muutus Inno maruvihaseks nagu lõukoer. Ta kirjutas Kadile, et kui esmaspäevaks ei ole rahad nii tema kui ka kõigi teiste Trendi töötajate arvetele kantud, siis võib Kadi Viljak iga päev oma nime me blogist lugeda. Urrr. Mingit vastust ei ole sellele kirjale tulnud.

Põnev, kaspole? Mis te arvate, kas Kadi Viljak kannab rahad esmaspäevaks üle või ei? Egas muud kui korraldame küsitluse! 

_ _ _

Update: Kadi kirjutas öösel ja käskis Innol arvenumbri saata. Maksab ikkagi ära? Jääme ootele.

Üks tagasiside flirtimise kohta ja meie vastus

Saabus selline tagasiside:

Tere Inno+Irja

Väga tahaksin teada teie (mõlema) seisukohta flirtimise koha pealt. Kas vajalik oskus selleks, et leida sobivat partnerit või ületähtsustatud võime? Millegipärast arvan, et see, et te teineteisesse armusite, pigem juhtus. Et ses polnud mitte mingit tahtlikku manipulatsiooni, et panna üks pool teisest huvituma. Kas flirtimine/võrgutamine on oma olemuselt manipulatiivne, selles on minu jaoks küsimus. Tahaks sellest tulenevalt teada teie arvamust, et kas mu "manipulatsiooni" definitsioon on liiga lõdva või on mul ehk õigus, et tegelt vajavad kaks sobivat inimest teineteisesse armumiseks võrgutamisoskusi sama palju nagu kala jalgratast?

Olge tublid!
E.

Inno kommentaar:
minule on flirt tundunud alati veidi kummaline. Et milleks petta ennast ja teisi?! Ja mis partnerit sealt ikka leida? Flirt iseenesest on teesklus, ja sel teel kaaslast ei leia. Või kui, siis üheks ööks. Kui sedagi. Mina eelistaks siis juba minna kindla peale ja osta see ühe öö seksiteenus raha eest.
Ja tõesti, meie kohtumine oli puhas juhus. Minu jaoks oli see selline leidmise ja äratundmise tunne. Mingit minupoolset flirti selle ei eelnenud, ega kaasnenud. Ja võrgutamine on kindlasti manipulatsioon, nagu Irja on kirjutanud, esineb seda kindlasti loomadel, kus emane hööritab nö puusi, et siis dominantset isast võrgutada. Ja kui isaseid on mitu, siis nad kisklevad seal omavahel ja see emane naudib seda mängu. Instinkt nõuab ikkagi ühet dominantsega. Emane ootab, ajades kõigepealt isased nö kihevile. Kuigi leidub ka vastupidiseid näiteid, kus üks isane ajab emased kihevile.
Ja see viimane väide on tõesti õige. Sobiva kaaslase leidmisel on flirdist kõige vähem abi.

Hans Luik: vabandan ja ei vabanda ka

Väljavõte Delfi veebist.

Saa sa siis nüüd sest Luigest aru. Justkui vabandab preili Tauki ees Ekspressis avaldatud info pärast (“Mul on piinlik, et meie ajaleht on põhjustanud kannatusi. Ei mõista muud lubada, kui et Ekspress teeb tulevikus täpset vahet vaimukuse ja mõnitamise vahel.”), aga siis ütleb, et sellist infot peaks ikkagi avaldama ("Veel arvan, et nn. Reiljani-Annuse maadevahetusetehingute õiglaseks hindamiseks peab Eesti Vabariigi kodanikele kättesaadav olema ärimeeste, nende vahendajate ja teatud kalduvustega EV poliitikute omavahelise suhtlemise tekst. Arvestades rahva arvel tehtud äritehingute küünilisust võiks nende vestluste avalikustamine puhastada ühiskonna eetilist õhustikku").

Nii et mis see siis nüüd on? Pugemine preili Tauki ja tema lähedaste (loe: Juhan "muvvame läbi" Partsi) ees. Eksole ju Luik suur Bes Publica, nüüdse IRLi toetaja, tõsi, vargsi, eksole. Ja kus sa ikka omadele nüüd selja pöörad?!

Aga kui Ekspress avaldas samasuguse paskvilli Liis Haaveli ja tema mehe kohta, ning Haaveli lähedaste kohta, siis sellele küll mingit vabandust ei järgenud. Suured tuusad tõllas, väiksed võllas, eks nii, herr Luik. Ja nii see eluke on, nagu Onu Remuse juttudes, et: üks võtab raha, teine annab naha, omanik saab märgi sappa, sootuks süütu kannatab.

Naklased - loomad või inimesed?

Tuli huvitav küsimus, millele tahaks vastata.

Karjad kuuluvad loomariiki, arvan ma, aga NAKis on siiski rõõmustavalt palju iseseisvalt mõtlevaid inimesi, kes kogunevad vaid selleks, et koos juua ja nikkuda, nii et loomad nad kindlasti pole. Vähemasti mitte kõik.

Teatavaid loomariigi jooni NAKis siiski on. Nimelt on NAKis oma isake ehk baatjushka, kes ootab, et tema ees kümme korda kummardatakse ja öiti käsu peale uksi avatakse. Selline dominantne isane, kellega kõik NAKi naisliikmed seksida tahavad. Kõik peab käima selle dominantse isase meele järele ning kui sa juhtumisi tema meele järele ei ole, siis on osa karjast sul kallal. Täheldasin seda tüli ajal, et kui ma kirjutasin siin blogis ausalt, mis toimus, siis minu NAKist väljaastumist nõudsid just NAKi naised, kes siis ilmselt lootsid sellele isasele niimoodi meele järele olla ning seeläbi karjahierarhias tõusta. Osad olid vait (muretsesid oma positsiooni pärast karjas?) ja osad astusid minu kaitseks välja. Neid viimaseid julgen küll inimesteks pidada. Hiljem muidugi kuulsin, et dominantne isane oli nende peale minuga suhtlemise pärast väga pahane olnud ning käskinud valida, et kas mina või tema. Mispeale üks iseseisvalt mõtlev meesnaklane astus kogunisti protestiks NAKist välja. Ütles mulle, et talle ei meeldi, et teda selliste ultimaatumite ette seatakse.

Nii et täpset vastust ei oska anda. Ehh, loovad tüübid, küllap on ikka inimesed, ainult kergelt loomastunud.

Euroopa on lihtlabane prostituut

Mart Laarilt taaskord tugev kirjatükk, mida ka Delfi tsiteeris.

Euroopa on nõus jalgu hargitama ükskõik mille peale, kui vaid selle eest makstakse. Euroopat seovad Kuubaga eelkõige ärihuvid, kuna paljud Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa firmad on seal kanda kinnitanud, juba vana Fideli valitsemisajal, kasutades USA embargost tulenevat vaakumi. Käitudes variserlikult, murdes lahtisest uksest sisse. Sülitades kõigile neile nn Lääne standarditele, mille eest on ajaloos korduvalt verd valatud. Nüüd lihtsalt Euroopa riigid fikseerisid selle variserlikkuse. Selle sülitamise kõigile neile läänelikele põhimõtetele.

Aga noh, ega seoses Hiinaga olukord parem pole, kus variserlikult on jälle jäme ots USA firmade käes. Kus lääne demokraatia lipukandja poeb mingi jälgi kommunismirežiimi ees. Et miks me üht diktatuurirežiimi ülistame ja teist kotime?! Hiina pole parem kui Kuuba, mitte üheski punktis. Ja Hiina näitab ka, et selline "davaite žit družna" põhimõte ei aita üht režiimi demokraatlikumaks muuta, vastupidi, tiibetlaste tagakiusamine näitab, et asjad lähevad üha hullemaks. Ja neid ei pruugi varsti enam varjutada ei maavärinad ega üleujutused.

Talumees ostis Silberautost Mercedese

Talumees ostis Silberautost Mercedese.
Ta oli siiralt üllatunud, kui algselt öeldud hinnale lisandus kopsakas summa lisavarustuse eest.

Paar kuud hiljem otsis Silberauto müügimees oma maal elavatele vanematele korralikku lüpsilehma ja sattus sama talumehe otsa, kellele ta lisavarustusega Mersu müüs.

Talumees väljastas müügimehele lehma eest järgmise arve:

Lehm (standardvarustusega) - 2400 krooni.
Kombineeritud värv (musta-valge kirju) - 150 krooni
Nahkkate - 100 krooni
Paak suvise ja talvise piima jaoks - 50 krooni
Nisad, keskelt augustatud - 17,50 krooni/tk
Poolautomaatne sääsetõrje (saba) - 30 krooni
Väljaheitegaaside mürgilisuse vähendaja - 60 krooni
Ilmastiku- ja maastikukindlad sõrad - 100 krooni
Dubleeritud pidurdussüsteem (esi- ja tagajalad) - 400 krooni
Mitmetonaalne helisignaal (ammumine) - 135 krooni
Sinised silmad (halogeen) - 150 krooni
Suvalise kütuse toitesüsteem - 1250 krooni
Lehma hind kokku - 4910 krooni

Loomnaised ja mõistusega naised: nice guy või bad guy. Irja seisukoht

Paluti minu seisukohta. Olen tõepoolest nõus, et naistele meeldivad pahad poisid. Aga! Siinjuures tuleb vahet teha kahel erineval naistüübil. Tõepoolest, nagu on ürgmehi, keda ma nimetaks loommeesteks, ning niiöelda nice guy'sid ehk häid poisse, keda ma nimetaks mõistusemeesteks, on ka erisuguseid naisi. On naisi, kes muutuvad varakult suguküpseteks ning kelle bioloogiline kell hakkab juba 22-aastaselt hirmsa hooga tiksuma, ning naisi, kelle kell ei tiksu ka ähvardamise peale. On naisi, kel on emainstinkt, ja naisi, kel seda otseselt ei ole, aga kes võivad selle välja mõelda.

Väidan, et neid ürgmehi ihaldavad need naised, kelle bioloogiline kell tiksub, kes on seksuaalselt aktiivsed vaid kuni viljaka ea lõpuni, kes tahavad seksida vaid siis, kui neil on jooksuaeg ehk ovulatsiooniperiood. Selline naine käitub nagu emane loom, kes valib paaritumiseks dominantse isase. Loomariigis on dominantne isane jõhker ning polügaamne: temaga soovivad paarituda paljud emased. Ja selline loomnaine, keda juhib instinkt, on looduslikult programmeeritud sellist meest eelistama. Selline naine on näiteks Kati Murutar, noorematest võib nimetada Kati Tootsi.

Nüüd, aga NB! on ka naisi, keda ei juhi instinkt, kes on põhimõtteliselt nagu mehed, sama kainelt mõtlevad, ratsionaalseks arutluseks võimelised, ausad ja tundlikud. Selliseid naisi iseloomustab see, et nad ei jahi mitte dominantset isast, vaid sellist isast, kellega neil on hea ja huvitav. Mina olen näiteks käinud igasuguste meestega. Tõsi, mu partneriteks on olnud ka kaks "alfaisast" maffiameest, aga ma tüdisin neist kiiresti ning mu järgmisteks partneriteks olid kaks luuletajat, kaks õrna meest, kellega mul oli niisama huvitav. Mind ei huvitanud, et neil raha polnud, ma võisin neile ise välja teha. Kui ma olen endale sekspartnereid valinud, siis ma pole kunagi valinud neid selle järgi, kas nad meeldivad ka teistele naistele. Ka on mind alati eemale tõuganud ülbus, seesama, mida omistatakse ürgmehele. Nn ürgmehed on olnud tõsiselt üllatunud, kui ma olen nende lähenemiskatsed tagasi lükanud. Ütlen ausalt, ülbus mind ei eruta. Mul ei lähe siis isegi märjaks, ütlen otse. Mind erutavad mehe juures eelkõige tema mõtted ja mida ta rääkida oskab, kui palju teab ja on lugenud. Siinkohal pean vajalikuks märkida, et need minu maffiamehed armastasid samuti raamatuid ja olid õrna hingega, üks neist puhkes koguni sageli lohutamatult nutma, kui härdat filmi vaatas. Mind erutavad hellus ja südamlikkus, ja see, kui mees armastab loomi ning loodust. Inno juures meeldis mulle see, et ta armastas koguni sipelgaid.

Kokkuvõtteks: nice guy, hea poiss ehk mõistusemees peaks endale kaaslaseks valima mitte ürgmehe poolt läbi tõmmatud loomnaise, kes tahab nice guy'd lihtsalt ära kasutada, vaid endasarnase mõistusenaise. Mõistusenaisele on mees partner ning sõber, loomnaisele pelgalt rahakott ning spermadoonor. Temale sobib seepärast kõige paremini ürg- ehk loommees, kes jõuab pärast jooksuaega suure tõenäosusega ikkagi koju, oma loomnaise juurde tagasi. Ja treib oma loomnaisele võib-olla veel nii mõnegi tite taha. Sedasi!

P.S. Ise olen mõistusenaine. Mul ei ole emaintsinkti ning väikesed lapsed ei tekita mus härdust. Küll leian, et nad on toredad ja vahvad ning ma suudan mõistusega ette kujutada, et mul on kunagi laps. Aga mul ei pea teda olema, ma suudaks oma elu ära elada ka lasteta. Kõik mu luuletused ja kirjutised on juba niigi mu lapsed. Samuti vihkan ma intriige, ma pole kunagi aru saanud naiste salasepitsustest, salajuttudest ning asjast, mida nimetatakse naiselikuks kavaluseks. Mulle meeldib asju ajada otse ja ausalt, nagu meestele. Sõprade eest olen nõus surema. Poodlemisele ja sõbrannatamisele eelistan raamatute lugemist ja filosofeerimist. Ja ma ei ole sugugi ainus selline naine, nii et ma arvan, et headel poistel on lootust.

A feedback about nice guys vs bad-asses and our comments

Got such feedback:

Hello Inno and Irja,

I'm interested in either of you interpreting the problematic issue that many men, particularly the loners, have faced. So many men find themselves in utter despair, asking why is it so that women always go for the tough, bad-ass alpha males while ignoring the shier, more sensitive, more caring and sweeter guys. It's an issue that you might find relevant, since this is one problem that prevents two compatible people finding themselves.

A lot of the how-to-meet-women dating advice I've read on the Internet, always focuses on trying to change the shier and more modest guys into more extrovert, more alpha male like, true studs who can make all women fall for them. I know it's bullshit and very cynical, because those so-called seduction gurus are clearly only in it for the money, because human misery is so profitable after all. In reality, an introvert can never change into an extrovert and shy men can never attain the same level of self-confidence as their more arrogant and cocky male counterparts. What we need to do is to stop feeding this monstrous one-size-fits-all culture that says there's only one personality type that deserves to live life to the fullest while the "misfits" wallow in misery. Ergo, my motive for writing this is not to ask advice myself. Rather, I hope that by channeling your attention to address this particular nice-vs-bad-guy dilemma, I could potentially be helpful for those who might benefit from what you have to say about relationships. Just as overlooked as the topic of mutual compatibility between partners, is the issue on how is it possible to find happiness in this society so exacerbated by its bias towards winner-take-all alpha males.

Allow me to make some rather arbitrary classifications. Inno clearly classifies as the nice guy the way I see it. His dad was clearly a dominant alpha male while his mom was an example of a woman who fell for a bad-ass as represented by Inno's dad. And that bad-ass abused the hell out of her. Ergo, Inno set out to be a nice guy. Unfortunately, he then lived 13 years with a dominant female who, again, abused the hell out of him. Irja on the other hand also has a history of falling for dominant males. Her history of former boyfriends includes all sorts of suspect contingent from mobsters to playboys. Inevitably, it seems like a miracle today in our alpha-male centric world that a nice guy like Inno eventually won the heart of a nice woman who previously fell for more dominant males. Can we draw a conclusion that when two people who are compatible meet they will be drawn towards each other, despite all the dirty seduction tricks employed by manipulative rivals? Do you believe that the Nature has a way to triumph and transcend societal manipulation (because that's what flirting and seduction are: calculated manipulation to win over someone) and draw two people to each other?

What would you say to a guy who is a modest, sensitive, caring and sweet person at heart, but who worries that he may never find anyone as he buys into that sociological dogma that females are hard-wired to attracted to alpha males, those who are most assertive and aggressive? Someone who might believe that his only choices are either faking it and learning how to "toughen up his act" or become celibate for the rest of his life, or maybe even resort to prostitutes should he have enough cash for the occasion. How can a person like himself expect to find a happy, fulfilling relationship in this cold society where instant gratification, desire to own and dominate as well as calculated manipulation cranked up as "seduction" are rampantly widespread?

This problem may even have less to do with self-perception and self-esteem, than with perception of fighting a losing battle against a society that doesn't care at best, satanic forces at worst. That's right, satanic. Because it takes spiritual decay to treat women like an object at best, dirt at worst. What the overrated celebrity figure Aapo Ilves did to someone as criminally underrated as Irja is simply inexcusable! Alpha males who manipulate with women are parasites, because they not only hurt their targets, but their overall influence is detrimental to the kind of men capable of healing these wounds. Because it has been made difficult for these men to break through and find their way to suitable women. So many women who get hooked up with a charming, but brain-damaged abusers, develop a Stockholm syndrome about the abusive alpha-male type. Notice how many of them will never hook up with a sweet guy, because they are too "nice" to be considered as romantic partners! That's terribly sad.

So the essential problem is how can the nice guys, so sidelined by the more arrogant and extroverted warriors, take the power back?

Take care!

Inno's comment:
Hello and thanks for feedback!
This is really an intriguing topic. And I have no good answer. Well, nowadays media has a big impact on how people act and react. Which women and men are nice and which not. And bigger and bigger number of people are dissatisfied with themselves, i.e. their projection from the mirror, the reality. And they have started to reshape themselves, change the reality, its a whole industry emerging from this need for reshape, from dissatisfaction. All these "jobs" with noses, breasts, even sex. Not to mention artificial scents, all kinds of cosmetics. This development is quite interesting. And this industry has more and more power to influence people's minds, to tell what is perfect. And paradoxically this "perfect" is in constant change on the other hand. So there is a constant need to change (and the political change is a minor issue). And pay for this change. And nobody knows where this mess of changes ends up. Hopefully in paradise;)

What I have found, is that in contrary to the conventional wisdom it is easier to find a partner while you are, act and behave like the nature has produced you. With all those "flaws". As the smell some hate might be most attractive for the others. Of course, by deleting your own scent by chemicals that are called deodorants you will be ok for everybody (you might become a president), but thus it is really impossible to attract your perfect partner. This is just one tiny example.

Well, as science develops, it is possible to "change" people so that all women look like Barbie girls with rose scent and all men look like Rambos smelling after musk, all in constant chase for something and somebody, marrying and divorcing again and again, but is this the world everybody likes to live in? I am not so sure about that.

Mitte iirlasi ei tule kottida

nagu pakub Eesti eurosaadik Dopingu-Toomas (väljavõte Postimehe veebist):


vaid igas kuramuse riigis tuleks rahvahääletus korraldada. Küsimus pole Euroliidus, vaid selles, kuidas see liit edasi areneb. Häirib demagoogitsemine, mis selle asja ümber käib.

Ja Kati "limane tropp" Murutar kah Ingridiga mestis

Väljavõte Kalev.ee veebist.

Ka pime kana leiab tera. Murutar on leidnud Tähismaa. Ja siis, muu sussa-mussa loo sekka on hea oma (eks) mehi klatšida. Murutar on samasugune lõdva püksikummiga eit nagu Ingrid. Kes ei keeldu ühegi peenise otsa ronimast. Murutari seiklustest ülikooli žurna osakonnas räägitakse legende, polnud vist ühtki meest osakonnas, kes polnuks temaga seksinud. Võibolla Pulleritsu-sugused, kes kogu aja sõjalise loengutes istusid, nemad seda ei teinud. Aga ülejäänud, nooo! Ja nüüd mängib see elueit mingit kuramuse moraalijüngrit. Naljanumber.

Ja muidugi, kui oled sündind prost, siis pole vahet, mida raha ja feimi eest teha. Ingrid teeb saate, Kati sõimab Ingridi eksmeest. Tore tööjaotus. Pärast jagavad tulemi omavahel ära, eksole. Kuradi lontrused, ma ütlen. Ja huvitav, et sellistel asjadel lastakse sündida. Aga, nojah, esiteks on Ingrid ilmselt poolte TV 3 meestega maganud, ja teiseks ei taha keegi teine peale Ingridi-suguste sellise luuser-kanaliga tegemist teha.

Nonii, ja Meikari kohta saabub lisainffi

Kirjutasime Reformierakonna homodest ja Meikarist,

ning saabuski täiendavat infot:

Meikar üüris jah GMP Plazas korterit, kus kampaaniavälisel ajal elas tema paduhomost sõber. Legendaarsed alaealiste läbud, millest võiks pikalt-pikalt rääkida ja kirjutada :).

Kirjutagem ja rääkigem. Väärt info eest korralik tasu!

Hakkame uurima Riho Illaku tausta

Saabus selline põnev info:

uurige, mis nipiga sai Illak omale maja ja krundi Kalevi tänavas (sama krundi osal uues majas elab kodanik Metspalu). Maja ja krundi, mille oli pärandaja enda teada jätnud (väidetavalt) TÜ-le.

Tõesti põnev, kas Illak pani selle päranduse oma tasku? Kasseerides veel Metspalult pappi. Kes teab, andke julgesti teada! Tegemist on Tartu kesklinna kinnistutega.

Kui kellelgi on pilte nende majade kohta, saatke julgesti. Kaastöid honoreerime.

Ogovorka po freidu

Väljavõte webpark.ru veebist/ From webpark.ru web.

Kes miskipärast videot ei näe - hääl kaadri taga loeb pidulike helide saatel mingi ürituse avamisel 'President Rossii VLADIM... Dmitri Anatoljevitš Medvedjev'

Rahvas saalis puhkeb naerma, sisse sammub samal hetkel laialt naerev Medvedev

ogovorka po freidu, kak govoritsa:)

For those, who cannot see the video: a voice declares: "President of Russia VLADIM... Dmitri Anatolyevitch Medvedyev"

People start to laugh, enters Medvedyev with a wide smile.

Maksimka poolt kohtule esitatud tõendid, osa 1

Armsad lugejad! Elagem noore advokaadi pürgimustele ning vältimatule tähelennule kaasa! Vaatame siis, mis tõendid noor Maksimka kohtule esitanud on. Siin nimekiri ning minu kommentaarid:

1. Miski ingliskeelne soga Financial Times'ist, kus on ring ümber tõmmatud sõnal "sex-crazy". Kuna Inno oskab inglise keelt väga halvasti ja mina talle ka kõike tõlkida ei viitsi, siis esitasime kohtule taotluse kõik ingliskeelsed materjalid maakeelde tõlkida. Tsiviilmenetluse keel on lõppude lõpuks eesti keel!

2. Jälle miski ingliskeelne soga kellegi Vanessa Wilde'i salapäevikust, kus samuti ringike ümber tõmmatud sõnale "sex-crazy". Inno ei saanud mitte möhkugi aru ning läheb seegi tõlkimisele.

3. Kolmas ingliskeelne soga kellegi geinooruki päevikust, kus taaskord sõnale "sex-crazy" ringikene ümber tõmmatud. Ei saa mitte midagi aru. Palun tõlkida!

4-5. Inliskeelsed filmiarvustused, kus on tarvitatud sõna "sex-crazy". Iiiigav, ei saa aru, palun tõlkida.

6. Ilgelt paks patakas, mille pealkiri: "Violence against Young Women in Europe". Kuidas puutub asjasse, ei saa aru? Aga jälle inglise keeles, nii et tarvilik tõlkida, et saaks üldse arutlema hakata, milles on point. Täiesti arusaamatu on, miks on tõendite sekka lisatud dokument nimega "Female genital and other forms of bodily mutilation". Sa, Maksimka, äkki ajasid paberid segi? Lisasid mõned ülikooli konspektid kogemata tõendite sekka? No, pole viga. Juhtub. Kui need paberid kord Schibstedi rahadega tõlgitud saavad, siis võime ju arutada, miks naiste suguelundite mutileerimine on probleem. Minugi poolest. Sa ju õppind filosoof ka! Praeguses kohtuasjas, mnjahh, pole see aga vist teemaks. Aga no, kui Schibsted maksab, siis võime ka selle üle arutleda.

7. Tõend selle kohta, et Inno Tähismaa on esitanud Terevisiooni saates nädala mõtte. Eee, mida see siis peaks tõestama? Seksihullust? Pigem siiski seda, et me Maksimka vaatab hommikuti, ninnu vastu klaasi, telekat.

8. Inno Tähismaa Trendi-portaalis ilmunud artikkel "Panikööride valitsus". Maksimka loeb Trendi-portaali!?

9. Inno Tähismaa Trendi-portaalis ilmunud artikkel "Palju häid ideid". WTF?

10. Inno Tähismaa Trendi-portaalis ilmunud artikkel "Aga kui soome ajakirjanikul on õigus?!". Vägisi hakkab tunduma, et Maksimka on Inno fänn, et kõiki Inno sulest ilmunud artikleid loeb ja teab. Aga kuidas peaks need Inno poolt kirjutet artiklid tõestama, et ta on seksihull???

11. Väljaprint meie elu24-le antud intekast "Inno ja Irja plaanivad Eurovisioonile minekut", kus on joon alla tõmmatud lausele: "Siis on meil kavas veel oma raamat siin USAs välja anda". Kamoon, see oli nali! Kas meie Justi-järjejutte ei tahtnud tõenditena esitata? Aga minu luuletusi? Mul on üks luuletus nimega "Ma olen seks!". Pliiz, Maksimka, esita see ka tõendiks!!

12. Tõend selle kohta, et Inno Tähismaa on seotud kolme ettevõttega. Õukei, ja point? Et kui oled ärimees, siis oled seksihull? Et siis, eee, ka Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis on, vabandust väga, seksihullud? Maksimka loogika järgi igatahes on!

13. Tõend selle kohta, et Irja ja Inno Tähismaa ühinesid rohelistega. Jaa, küllap seegi õigustab Inno seksihulluks tituleerimist. Et kui oled roheline, siis oled tingimata seksihull!? Eh, tõ, Maksimka...

14. Väljaprint Tartu Ekspressi artiklist, et Inno ja Irja Tähismaa plaanivad Tartusse rajada kirjanduskohviku. Seega seksihullud? Õigus, Maksimka, ega need kohvikurajajad miskid õiged tegelased olla. Tont seda teab, mis nad seal kohvikus TEGELIKULT teevad, jaa...

Oehh, kuulge, ma olen väsinud juba sest Maksimka saadetud paki läbitöötamisest. Pool on igatahes läbi. Homme juba uued tõendid!

Rõivas näeb nägemusi?!

Saabus selline pressiteade (kommentaariks niipalju, et keegi keeletoimetaja rääkis kord, võimalik, et see oli legendaarne Helju Vals, et nägemusi nähakse siis, kui ollakse tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Või lihtsalt liiga palju viina joonud):

From: Henri Arras
To: pressiteated
Sent: Monday, June 16, 2008 12:54 PM
Subject: Rõivas: Savisaare nägemus Eestist on vihmane Kuuba

Rõivas: Savisaare nägemus Eestist on vihmane Kuuba

Taavi Rõivase sõnul on täna Keskerakonna poolt välja antud vahelehes „Seitse päeva” kirjas mitukümmend soovitust, mis aitaksid viia Eesti oma arengus umbes 20 aastat tagasi.

Inimestele rohkem raha kätte jätvate maksualanduste peatamine, kohalikele omavalitsustele lisakoormust andvate ja turgu solkivate munitsipaalpoodide rajamine, aktsiisitõusude peatamisega euro tuleku edasi lükkamine ja pankroti äärel vaakuva Tallinna linna keskerakondlike juhtimisprintsiipide üle võtmine on riigikogu liikme Rõivase hinnangul otsetee Eesti muutmiseks sotsialistlikuks Kuubaks, ainult selle vahega, et meil ei leidu naftat ja ka ilm on kehvem.

„Kuubal kehtivad tänaseni talongid, riigi kehtestatud hinnad on muutnud poed tühjaks ja elanikud vaeseks,“ lisas Rõivas: „Ka tõde kuulutab riiklik meedia, just nagu kuulutavad Keskerakonna tõde linnaelanike raha eest loodud kanalid.“

„Eesti on viis aastakümmet talunud riigi kehtestatud hindasid, riigi reguleeritud tootmist ja riigi pealesunnitud käitumist. Seda aega taga nutta on kohatu,“ lisas Rõivas. „Eesti on iseseisvuse taastamise järgselt palju saavutanud ja ainult pime võib seda kõike eitada. Plaanimajandusse tagasipöördumine on viimane, mida Eesti vajab.“

Lisainformatsioon:

Taavi Rõivas

Riigikogu liige

Tel: 511 9799

Inno ja Irja bloog toetab Obamat/ Inno&Irja Blog endorses Obama

Jutt lühike: Inno ja Irja bloog toetab lähenevatel USA presidendivalimistel Barack Obamat. Ja põhjus: tema lõpetab sõja. Kuigi Irja arvab endiselt, et McCain on tore karumõmm.

In short: Inno&Irja Blog endorses Obama as next US President. Reason: he ends the war. Although, Irja still thinks that McCain is a cute teddy-bear.

Aivar, mis sinuga on juhtunud?

Väljavõte Äripäeva veebist.

Tsiba, ütleme, viisakalt öeldes, jobu näoga. Või miks selliseid pilte avaldada?!

Üks põnev vihje Partsi pruudi Daisy ning meie Maksimka kohta

Daisy Tauk, väljavõte Delfi veebist.

Saabus selline põnev vihje Maksimka kohta:

see noorsand oli tükimat aega meie ex-peaministri heledate juustega elukaaslase silmarõõm ja meelelahtus ju SEB maja kõrgetel korrustel...

Ma saan aru, et siin vihjatakse noore advokaadi Maksim Greinomani suhtele ekspeaminister Juhan "pavts" Partsi silmarõõmu Daisy Taukiga, kes on Glikmani büroos suisa partner. Või "pavtner", nagu Juhan armastab öelda. Pole siis ime, miks noor poiss ligi tikkus.

Ohoo, kas tõesti nii?! See pidi siis seal ajal olema, kui Greinoman veel Glikmani büroos töötas. Järjest huvitavamaks läheb. Kas keegi teab, MIKS õigupoolest Greinoman sealt aasta tagasi ära tuli, või kinga sai (sest sellisest Eesti tipp-büroost niisama ära ei tulda)? Kas põhjuseks oli seesama suhe?

Veel üks küsimus sobivuse kohta ja minu vastus/ One more question about compatibility and my answer

Sain sellise tagasiside/ Got such feedback:

Tere,

Kaks aastat tagasi Eesti Ekspressi intervjuus küsis ajakirjanik, et kas inimesed ikka kuulavad sinu elutarkust, eriti kui arvestada, et kõik filmid ja raamatud rääkivat samal teemal, aga inimesed ikka astuvad puusse. Sinu vastus oli, et inimesed pole veel sobivuse tähendusest aru saanud. Lisasid: "Kui ma kas või ühe inimese saaksin päästa sellest õnnetusest, kuhu ma ise langesin, siis on mu eesmärk täidetud."

Kuidas sa kaks aastat hiljem oma missiooni mõju hindaksid? Kas olete saanud tagasisidet selle kohta, kuidas teie blogist keegi ammutas piisavalt inspiratsiooni, et püüelda sobiva elukaaslase leidmise poole ning seejärel tegelikult ka õnne leidis? Ise olen tänulik, et te olete minu arusaamasid muutuste suunas mõjutanud, aga seda, et kuna mina endale sobiva kaaslase leian, seda võib juba kes iganes ennustada. Kuid vähemalt olen juba piisavalt tark, et vältida õnnetust, milles sa aastaid virelesid. Selliseid nagu mina on kindlasti juba suhteliselt palju. Aga kui paljud nendest on tegelikult leidnud õige inimese, oskate seda juba hinnata? Või on kolm aastat veel liiga vara, et midagi paikapanevat järeldada?

Two years ago an interviewer asked you whether or not people would actually listen to what you have to say about relationships, given that the literature and film art are replete with the messages you seem to promote, but many people still make the same mistakes over and over again. Your response was that people are yet to understand what compatibility and suitability with one's partner really means. You also said: "If I manage to save at least one person from the misery I fell into, I consider my mission accomplished."

How would you assess the influence of your mission a couple of years down the road? Have you got feedback regarding how reading your blog helped a person to strive for perfect relationship and ultimately led him to success regarding that? I personally am grateful that you've influenced a shift in my own views, but when I'm going to find the suitable relationship is anybody's guess really. At least now I'm aware enough to circumvent the misery that plagued you for years. The likes of me must be relatively plentiful by now. Still, how many of them have actually found a right person? Is it possible to assess that today or is it still too early to make a judgment of any conclusive worth?

Ta!

Minu vastus/ My answer:

Olen saanud tagasisidet, et inimesed on saanud abi, ja see innustab. Et olen saanud vähemalt kadagigi aidata. Konkreetseid juhtumeid pole kahjuks teada. Aga, nagu juba mainitud, suur võit on sobimatust suhtest eemalehoidmine.

I have got feedback and people have got help. This inspires. That I've had an opportunity to help at least someone. Concrete cases are unknown unfortunately. But as mentioned, avoiding an unsuitable relationship is a big victory already.

Uus järjekas: Kutsuge mind Maxiks, noore advokaadi memuaarid

Noor advokaat nimega Maksim istub nukralt oma tühjas kontoris, närib kuivetanud leivakannikat ning vahib, kuis ämblikud toanurkades rõõmsalt võrke punuvad.

Oo, alles see oli, mõtleb Maksim. Alles see oli, kui töötasin mainekas advokaadibüroos nimega Pede ja Sittman ning kliente toodi mu juurde lausa hõbedase kandikuga! Elu oli noobel, käisin söömas kõige peenemates söögikohtades, lustisin kõige lahedamates ööklubides ning magasin kõige ilusamate meestega. Aga siis, mnjahh, tegin ühes kohtuasjas rumala vea ning Pede otsustas mu lahti lasta. Protestisin küll, et mul on magistrikraad mainekast Manchesteri ülikoolist, aga Pedet see ei huvitanud. Ta ütles, et lolli advokaati nemad omale ei taha ja ma olin ta ka ära tüüdanud. Tal oli uus noor poiss, kellega ta vallatles.

Tulin tulema. Oi, kui raske see oli. Emmu ja issu kurvastasid kohutavalt, sest nad olid ikkagi mu Manchesteri ülikooli kraadi eest roppu raha maksnud. Ja see kraad oli veel filosoofias! Emmu ütles mulle, et minust võib saada sama hea filosoof kui Friedrich Nietzsche, veel paremgi, ja ma uskusin teda. Pingutasin kõvasti, tuupisin nii, et vere maitse suus, ning lõpuks oli mul see kraad käes. Aga nüüd, näe, kasu ei midagi. Mitte keegi mind oma büroosse ei taha. Pidin looma iseenese büroo ja siin ma olen. Istun siin. Ja närin sedasamust kuivetand käärukest. Emmu pidi raha saatma, aga see pole veel kohale jõudnud. Oehh.

Aga mis see siis on? Uksekell! Kas tõesti lõpuks klient? Juhhei, keegi siiski usub minusse! Sisse astub pikka kasvu habemik ja köhatab. Ma tõusen püsti ning teen lugupidava kummarduse. Katsun mitte väga lipitseda. Tähtis on, et mõjuksin auväärsena.

Mees ütleb, et ta nimi on Mart ning et mind, Maksimi, on valitud ühe väga tähtsa ülesande juurde. Mees ütleb, et ta esindab üht väga tähtsat ning mõjukat meediakontserni nimega Shitstedt ning sel Schitstedtil oleks just minu, Maksimi, abi vaja, sest neid ründab üks hull mees, kelle nime ma teile ei ütle. Edaspidi nimetan teda lihtsalt: Hull Mees. Sedasi. Ma kortsutan kulmu ja sügan kukalt, olen kuulnud, et sedasi on võimalik mõjuda auväärsena, ning teatan mehele, et kuigi mul on parasjagu kiire, palju kliente, pole jõudnud isegi kontorit ämblikuvõrkudest koristada, olen ma siiski nõus teda aitama. 30 000 ettemaksu, palun, lisan väriseva häälega. Kas küsisin äkki liiga palju?

Mees noogutab, võtab taskust pataka raha ning ulatab selle mulle. Me loodame teie peale, härra Maksim, ütleb ta siis ja paneb mulle käe õlale. Mul on tegu, et mitte nutma puhkeda. 30 000 krooni, raisk!

Tähtis mees lahkub ning suleb enda järel ukse. Ma lausa hüppan oma kirjutuslaua taha ning teen lahti arvuti. Püüan kangelaslikult meelde tuletada, mida mulle ülikoolis esindamise kohta räägiti. Meenub isalt kuuldud aforism, et ära ütle mulle, mida ma ei tohi teha, vaid kuidas ma pean seda tegema. See on sinu hetk, Maksim, sisendan endale, ära nüüd verest välja löö.

Guugeldan Hullu Mehe nime ning minu üllatuseks ilmub arvutiekraanile suisa 100 000 tulemust. Olen hämmingus. Loen tähtsatest paberitest, et Hull Mees vaidleb enda Seksihulluks nimetamise vastu, tähtis firma Shitstedt on aga teda just Seksihulluks nimetanud. Avastan oma pahameeleks, et Hull Mees on ka prostituute külastanud. Minu emmu ütles mulle alati, et mehed, kes, khm, litside juures käivad, ei kõlba kuhugile ning põlevad põrguleegis. Otsustan kõik leitu internetist välja printida ning mul kulub seks kogu öö. Avastan hommikul, et olen oma kirjutuslaua kohale magama jäänud ning kõik paberid on lootusetult sassis. 30 000 krooni on, taevale tänu, siiski veel mu higises peos.

Jätkub...

Veel üks huvitav detail Maksimka kohta

lisaks sellele, et ta on võtnud Cambridge'is filosoofia loenguid ja saanud selle eest tähtsa paberi (huvitav, miks ta filosoofina ei jätkanud???!!! Tal peaks selleks huvi ja oidu olema.). Ta OSKAB GUUGELDADA!!! Ta on Google'ist võtnud väljavõtteid ja esitanud neid tõenditena kohtus minu vastu. No vot, see on juba tase!

Illak möllab Tartus mõnuga

Väljavõte Delfi veebist.

Huvitav Delfi uudis, kus millegipärast pole toodud selle T(R)Ü haldusprorektori, viimasel ajal pigem siiski haldusdirektori nime, kes on juhtumisi Riho Illak. Endine kivi- või pesapallur, või mis ta oligi. Kes on suutnud keerata perse mitmeid Tartu laululavaga seotud asju. Ja mängis kätte oma sõpsudele Rannale ja Tuulbergile mitmeid ülikooliga seotud asju, millest üks, ülikooli peahoone ülevõõpamine ostutus nii keerukaks, et seda tuli ja tuleb teha nüüd üle aasta.

Aga ta pole kaugeltki nii võimekas nagu ülikooli eelmine vastav tegelinski Vello Peedimaa, kes oli ühtlasi Tartu Kommertspanga nõukogu liige, kelle "osalus" piirdus tõenäoliselt sellega, et ta ülikooli palgafondist soodsat riiklikku cashi panka üle kantis (praeguses vääringus miski mitmesaja miljoni eest krooni eest, kogu ülikooli mitme kuu palgafond). Ja hiljem teatas kurvalt, et ostis mingit kuramuse nuluõli. No kes seda uskus ja usub?!

Aga Illaku kohta võib pajatada nii mõndagi. Kuidas ta riigi raha Ühispanka üle kandis ja selle eest mitmet moodi meelehead, näiteks kuldse krediitkaardi sai. Oh, sinna on juba palju aega tagasi. Ja kuidas ta siis ülikooli raha eest omale korteri lasi sisustada, võimalik et ka osta. Ja remondi tegid loomulikult needsamad Ranna&Tuulbergi töömehad. Ja ta kuidas ta omale ülikooli raha eest edeva auto ostis.

Ja mulle ei tule üllatusena, kui selgub, et need ülikooli allesjäänud objektid Tartu kesklinnas ostis üles mõni Illaku enda äriühing, mõni riiul. Kes on need objektid juba "heausksetele" ostjatele maha müünud. Ma olen ennegi öelnud, ülikooli rahvas on üks hull lendur, kes ei jaga, ja keda ei huvita, mis tema ümber toimub. Peaasi, et oma putukaid-mutukaid uurida saab. Aga ju siis nii peabki olema. Mis seal ikka torkida, eksole. Peaasi, et hing sees püsib, muu pole oluline.

Keskerakond puhub veitsa hambasse

Väljavõte Reformierakonna veebist.

Keskerakonna üks juhtfiguure Volvo-Kallo on teinud täna huvitava steitmendi, umbes nii, et Reformierakond, my ass, on kuradi liberaal ja kogu majandus on selle tõttu uperkuudis.

Minu meelest on ohtlik ajada sellist rahvaliitlikku joga. Tuletaks meelde, et seesama Keskerakond on sellesama Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei liige, mis ka Reformierakond, seda juba 2004. aastast. Et teod ja jutt käivad nagu kergelt vastuolus, või mis?

Ja üldse on ohtlik siduda majanduslikku kidu liberaalsusega. Pigem vastupidi, seoses ELiga liitumisega on Eesti liberaalsuses kõvasti kaotanud ja majandusvabaduse indeksis viimasel ajal tahapoole nihkunud. Lisaks muidugi Reformierakonna "meie" (võrdluseks "Naši") poliitika, kus "omadele" tehakse teeneid, võõraid lükatakse kõrvale. Lisaks korruptsioonijuhtumid a la Viimsi ja Tartu. Et mitte nimetamata jätta ebaõnnestunud pronkssõduri-afäär, kus lasti Näksida ausaid eesti mehi, mis tipnes transiidi ärakukkumisega. Ning sellele järgnenud samba-karnevali. Ja ma ei räägi Galojani, ustava ja targa parteisõduri ärapõlgamisest. Lühidalt, sellist sitakoti-erakonda ei saa tabada muu kui hukatus. Ja kui Kesk tahab Reformi positsiooni üle võtta, ei saa ta hakata maha laitma üldisi põhimõtteid, kus liberaalsus ja majanduskasv käivad paraku käsikäes. Jaan Õmblus peaks seda majandusteadlasena hästi teadma. Ja liberaalsus ei välista hoolivat sotsiaalpoliitikat, mida näitab USA kogemus, kus demokraadid ja vabariiklased on leidmas keskteed, nende programmid on olnud vägagi sarnased. Ja aitab juba Mart Laari süüdistamisest, tema tehtud reformid aitasid Eesti sinna, kus ta praegu on. Ja nüüd on vaja jõudu, kes seda arengut edasi viiks. Reform on paratamatult laibastunud, ja see, kes tema koha endale võidab, on tegija igatepidi. Keskil on selleks praegu avanenud suurepärased šansid. Ja nagu Irja on kirjutanud, võiks Savisaar ja Laar käed lüüa. Nad on mõlemad aatelised, targad ja hingega poliitikud. Aitab vana vimma pidamisest. No ok, üks lindistas, teine tulistas tikutopsi. Leppige ära, ja kokku. Te saadate veel korda suuri asju, mehed! Ja saatke see Näksip, vana saamatu kommar kuradile.

P.S. Meie Irjaga oleme arutanud, et parim liit, midagi hingele, oleks Kesk-Isamaa-Rohelised.

Hazyain Rossiii

Veidi taustainfot Putini kohta/ Some background about Putin:

Väljavõte Vedomosti veebist/From Vedomosti web.

Saabus esimene tagasiside meie Maksimka kohta

Ja see on selline:

Advokaatide hulgas üksvahe liikunud anekdoot: Maksim Greinoman uurib telefoniraamatut ja konstanteerib: "Päris huvitav raamat, ainult et kole palju tegelasi..."

Way to go!

Suing Schibsted 3/1000

My favorite episode of the Sopranos is when Tony decides to buy a house. You know, by the river, a spectacular view. He gives the owner some money in advance. And then he decides that he does not want the house after all. Some shit with Carmela. And he decides that he wants his money back. The owner decides to keep the money. You know what Tony did?

No, he didn't break the guy's neck, that would've been too simple. He put a boat near the guy's riverside house and aaaallll night long the grammophone on the boat played Ratpack in Vegas. Dean Martin, Sinatra, Sammy Davis Jr. Next day he got his money back.

The morale? If you do something loooong enough, everything will go your way, sooner or later. Ring a bell, Schibsted? We aint gonna turn off our music any time soon. How long have we been on?

Meie vastas on Maksimka!

Väljavõte Maksim Greinomani kodukalt.

Õnnetu Schibsted leidiski lõpuks endale advokaadi ning selleks osutus Maksim Greinoman (28) büroost Greinoman ja company ehk lühidalt Maksimka. Tore. Vaatame siis, mida Maksimka onu Schibstedi heaks suudab. Suure hunniku meie blogi väljavõtteid (irw!) ta meile igatahes juba saatis. Tubli, Maksimka, see tõestab, et oskad lugeda. Vaatame, mida sa veel teha oskad.

Magus poiss paistad sa ka olevat. Onu Kjellile ja onu Sverrele meeldid kindlasti väga. Jäta siis meelde, Maksimka, et kui sa hoolsalt tööd teed, siis onu Kjell ja onu Sverre annavad sulle lutsukommi.

Me blogis on Maksimka nüüd mõnda aega staaradvokaat. Ehk siis: kel tema kohta lõbusaid lugusid pajatada, see võib meile neid lahkesti saada. Parimaid kaastöid honoreerime.

Tõe monopolist

Väljavõte SLÕhtulehe veebist.

Meie pöördumise valguses tahaks rääkida tõe monopolist. Et miks on üks ja seesama asi lubatud jupiterile, aga pole lubatud härjale, või umbes niimoodi.

Kui vaadata Kadri Kõusaare ja Olavi Ruitlase keisse, siis mida tegid nemad teistmoodi, kui teeb igapäevaselt ajakirjandus? Kasvõi minu juhtumi puhul, kus mind tembeldati ajakirjanduses seksihulluks. Ütleme siis, et sellega võrreldes olid Kõusaar ja Ruitlane lausa delikaatsed.

Ja hakkamata lahkama asja, et iga kirjanik ammutab oma ainese elust enesest. Seda tegi juba piibliloo autor, ja on teinud ülejäänud kirjutajad, keda võib kõrvutada jumala-loojaga, juba iidamast-aadamast. Ikka elust enesest. Mistõttu on selle elu enese, sellest rääkimise ja kirjutamise keelustamine üks äärmiselt tobe ettevõtmine.

Aga vaadakem hoopis seda, millise imelise kerguse ja KIIRUSEGA keelustas kohus Magnuse filmi ja Ruitlase blogi. Ja keelustati kohe lausa kogu maailmas, ja internetis, vot see on tase! Mis muidugi ei takista neid teoseid tarbimast, salaja teki all. Eksole. Aga ikkagi, see imeline kergus ja kiirus. Mille osas näitas kohus tohutut, ma ütleks isegi et meeletut entusiasmi. Eesti kohtusüsteemi kohta lausa enneolematu!

Ja samas, nagu panete tähele, millise aegluse ja loidusega menetletakse minu keissi SLÕhtulehe ja Postimehe vastu. Ning paljusid muid sarnaseid keisse. Kuigi, ja alust oleks küllaga, võiks enamiku Eesti lehtedest päeva pealt kinni panna. Ja seda maailmalaiuselt, nagu soomlased armastavad öelda!

Et miks on nii, et nö suured lehed võivad rääkida ja kirjutada asjadest nagu nad on, aga seda ei või teha Kadri Kõusaar või Olavi Ruitlane? Kuigi seaduse ees on kõik võrdsed. Vähemasti ei tea ma seadust, mis lubaks ühel ajalehel teise nn eraelus sonkida ja valefakte masstiražeerida (ja seda kõike seejuures ülimale tõele pretendeerides- seda ju lehed lubavad), aga ei luba kirjanikul või filmi autoril elu kajastada nagu ta seda näeb, pretendeerimata seejuures ülimale tõele. Et ajakirjandusele on lubatud kõik, aga ühele kirjanikule mitte midagi, kui järeldada kohtupraktikast. Et siis kirjanikud peavad kirjutama mingeid roosamannalisi heietusi, millel pole reaalse eluga mingit pistmist, ja mis kedagi seetõttu ei huvita ega hakka huvitama. Miks on see nii?! Et kas siis kirjanikud peavad oma tööd jätkama eksiilis, nagu see on kujunenud tavaks paljude otsekohese ütlemisega kirjanike puhul, kes on kirjeldanud elu islami-riikides.

Noh, Eestis minu teada kedagi veendumuste ja vaadete pärast ei represseerita, vähemalt mitte sellises mastaabis nagu see oli tavaks nõuka-ajal. Aga milles siis probleem?! Miks ei võiks siis lasta teha autoritel oma tööd? Miks on vaja anda tõe monopol üheselt ajakirjandusele, puksides teised lillelõhnalistele aasadele, kus mesimummud õielt õiele lendavad.

Või ongi küsimus ja asi peamiselt selleks, et keegi, ükski kohtunik, ei julge jupiterile, etableerunud väljaannetele, nende kirjastajatele turja hakata. Sest mida kõike võib siis ka selle kohtuniku kohta järgmise päeva lehest lugeda? Või kes teab, milleks kohtunikul (eriti, kui ta on veits saamatu) ajalehte vaja on. Aga Kõusaar ja Ruitlane, selge, nemad pole millekski võimelised. Noja kui nad mõne kohtuniku raamatusse või filmi panevad, who cares?! Raamatul ja filmil pole kaugelt seda auditooriumi, mis ühel ajalehel. Millega võb tappa kärbse, ja peaministri.

Ja kui selles on küsimus, milles ta ilmselt ka on, milles siis muus, siis oleks aus ja otsekohene see seadusesse sisse panna. Et reeglid oleks üheselt selged. Et ajakirjandus on püha loom, ja teised pidagu oma lõuad. Iseasi muidugi, kas ajalehes avaldatud järjejutus võivad loojad oma julgeid tekste avaldada, ilmselt võivad, kui see väljaandele piisavalt sisse toob. Ja siis ajeleht, selle omanikud ja väljaandjad otsustavad, palju nad sellele nässile autorile poetavad. Või mis?

Saatsime sellise kirja asutustele

millele otame nüüd vastust:

Lugupeetud Harju Maakohtu esinaine
Lugupeetud Riigikohtu esimees
Lugupeetud justiitsminister
Lugupeetud peaminister
Lugupeetud kultuuriminister

Viimase aja kaks kõige kõmulisemat kohtulahendit, nimelt Kadri Kõusaare filmi "Magnus" ning Olavi Ruitlase blogi ärakeelamine, on juhtinud meie kõigi tähelepanu väga olulisele tõigale. Nimelt, tõde on ebamugav. Loovisikud on küll seniajani püüdnud väita, et tõde on neile tööks vajalik, sest enamasti ammutavad nad inspiratsiooni omaenese või oma lähedaste elust, kuid lugupeetud kohus on nende kahe kaasuse käsitlemisel tabanud olulist nüanssi: nimelt võib seesama tõde riivata teisi inimesi, kes on otsustanud jätkata valetamist, ehk siis konkreetsetel juhtudel Kadri Kõusaare filmi ema-tegelaskuju ning Olavi Ruitlase naine Marika.

Aga milleks jääda peatuma poolel teel? Algus on tehtud. Eesti Vabariigi kohus on juba tõe rääkimist tauninud. Ühe õigusriigi õigussüsteem peaks aga olema läbipaistev.

Korraldasime oma blogis ka küsitluse, mille võiks Eesti Vabariigi kohus Kadri Kõusaare filmi ning Olavi Ruiltase blogi ärakeelamise tuules ära keelata ning saime rõõmustava vastuse: nimelt mõtlemise ning tõerääkimise.

Tõe rääkimise keelamise kasuks on veel üks argument, nimelt otstarbekuse printsiip. Me niigi koormatud kohtunikele on väga vaevarikas ning riigile rahakulukas hakata kõiki tõerääkimisi ükshaaval ära keelama. Lihtsam ning mõistlikum oleks seda teha kogumis.

Ehk siis meie ettepanek: keelata ära tõe rääkimine üleüldse. Teilt ootaksime nüüd omapoolseid mõtteid ning ettepanekuid, kuidas meil tuleks selle asjaga edasi minna. Hageda, saame me aru, tuleb tõde? Paluks kommentaari Riigikohtu esimehelt. Või oleks mõistlikum teha seadusemuudatusettepanek? Siin palume kommentaari Andrus Ansipilt. Ja kui meie seda ettepanekut teha ei saa, siis kas proua Laine Jänes kui meie poolt Riigikokku valitud saadik ei võiks seda teha meie eest? Palume kommentaari Laine Jäneselt. Rein Langilt palume kommentaari selle kohta, kas aeg on tõe ärakeelamiseks soodus või tuleks veel natuke oodata.

Lugupidamisega,

Irja ja Inno Tähismaa

Minu maja hinna langus toob mulle sel aastal erakorralise kahju

Väljavõte Äripäeva veebist.

Jah, just sellise uudise on Äripäeva taibud valmis treinud (ja tõtt-öelda polegi sealt lehest enam viimasel ajal miskit lugeda olnud, pärast Ülavere lahkumist on sealt tulnud ainult sooja auru, kahjuks, mis annab alust arvata, et ajalehte ei saa siidikinnastes juhtida).

Lapski teab, et kahju saab vaid siis, kui oled kallilt ostetud asja odavalt maha müünud. Ja selgi puhul on kahju suhteline, sest see asi võis olla vajalik mingite teiste asjade tegemiseks, mille eest omakorda saab pärast selle ühe asja kasutamist rohkem raha küsida.

Äripäev võiks parem uurida seda, miks ostis Luik Delfi nõnda kallilt. Seda esiteks. Ja teiseks miks kukub Ekspressi aktsia kolinal (praegu vaid kolmandik IPO väärtusest), kui Luik lubas aktsiaid ostnud Ekspressi tellijatele mega "preemiat". Aga Luige kamraadid oma aktsiad kohe müüki paiskasid, ja tema ise ka kusjuures!!! Lõhnab kangesti mingi siseinffi ja scami järgi. Umbes nagu Neivelti puhul, mille ma kunagi välja nuuskisin ja millest kirjutasin, kuidas ta siseinfot kasutades aktsiaid müüs (Ekspress, mäletate, panustas Neivelti maksukeissile, mis sumbus, kui mees raha riigile üle kandis), mida Hansapank püüdis aktiivselt summutada (isegi mind ähvardades läbi Mühlsi isiku, samuti Luige sõber), ent mis, nagu Toomas Annus on väitnud, sai Neivelti karjäärile lõpuks saatuslikuks. Raasuke, kes siseinfo põhjal aktsiaid ei müünud, on siiamaani pukkis.

Aga pole halba ilma heata. Äripäeva loo tulemusel liigub Ekspressi aktsia veelgi vapramalt minu soovitud hinnasihi, 30 krooni suunas. Tähelepanu, valmisolla.....

Tartu linnaametnikud otsivad tööd

Väljavõte Postimehe veebist.

Tundub, et Tartus (selles Lõuna-Eesti väikelinnas, sest tõdegem, see on Jõgeva-suurune linn, kui ülikoolid välja arvata) on liiga palju ametnikke palgal ja neil liiga vähe tööd, sest kuidas muidu põhjendada asjaolu, et kotitakse isegi remondi tegijaid. Kõigepealt hakati turja Irjale, kes oma kodus remonti tegi, ähvardati 18 000 kroonise trahviga. Ja nüüd on leitud uus ohver, ilmselt on neid veel. Ja see uus ohver on koguni Supilinna seltsi esimees, kes üritab, nagu paljud tartlased, sitast saia teha. Ja see, ma toonitan, on sellise Jõgeva-taolise linna jaoks suur asi. Aga ei, ei lasta sedagi. Kohe on mingid kurjamid kallal. Ja noja, suri ehitusel mees. Kas siis majaomanik saab kõigil sabas käia? Kas mina olen süüdi, kui kutsun omale kiirabi, ja selle juht end minu koju sõidul surnuks sõidab?! Pealegi ongi ehitus ohtlik ala, nagu liiklus, seal võib kõike juhtuda. Sellepärast ongi ehitusmeeste palgad kõrged. Ja ka autojuhtide omad.

Ma muidugi välistaks siin võimaluse, et Tartul on loll linnapea. Ilmselt on tegu siiski sellega, et hea ja tark linnapea ei tule ametnike karjatamisega piisavalt hästi toime.

Haldusreform pole ainult tehniline

Väljavõte Postimehe veebist.

Eesti teadlasi iseloomustab see, et neil on pikad juhtmed. Muidugi, selles pole iseenesest midagi hullu, sest enamikul eestlastest tallab elevant juhtmete peal. Aga kuidagi nadi on võtta sõna alati siis, kui rong on juba läinud. Mina eeldaks, et teadlased veavad protsesse ühiskonnas, mitte ei lohise neil järgi.

Lugesin siis täna Postimehest ühe, ilmselt matemaatiku haridusega härrasmehe sulest kirjutist haldusreformi kohta. Garri (jah, huvitav, miks venepärane Garri, miks mitte Harri?) Raagmaa kirjutab, lühidalt tema teksti kokku võttes, et tegelt olnuks kõige targem nii teha, nagu tema ja ta kamraadid Tartu Ülikoolist (millegipärast kiirkorras, aga nagu öeldud, need juhtmed ja see lohisemine!) kunagi kümmekond aastat tagasi soovitasid. Aga asja keeras perse Reformierakond (seda lugupeetud Garri välja öelda ei julge, ilmselt kardab Näksipi käest näksida saada), kes tahtis ühe ilmetu Savi Tommi viis-kuus aastat tagasi Kadriorgu tõugata. Aga mees väljus Estonia saalist pika ninaga, mäletate veel seda juhtumit, siis lükati ta, endine Riigikogu esimees ja spordiarst (huvitav, kas tema oligi see dopingu-Toomas?) Brüsselisse Eesti riiki esindama. Kus ta on olnud üks kahvatu kuju, kuna ta ei valda ilmselt võõrkeeli ja taipab üldse poliitikast ja ilmaelust vähe (aga, nagu Irja hiljuti kirjutas, sõidab vähemalt turisti-klassis). Ja nüüd ootab see Garri, et tuldaks taas tema ja kompanjonidega nõu pidama, sest valdade ihaldatud arv kõigub ühe ja saja vahepeal ja ainult targad Tartu teadlased teavad, kuidas tuleb TEGELIKULT teha.

Mina ütlen: hilja, Garri, hilja. Esiteks oleks pidanud sa kohe, 10 aastat tagasi häirekella lööma, mitte oma kabinetis toasusse ja pabereid sahistama (mis on teadagi, teadlaste peamine töö, lisaks kohvijoomisele ja ametivendade klatšimisele).

Ja miks ma norin Raagmaa metamaatiku-tausta kallal. Ja tahaks norida ka termini "reaal" (mis on andnud paljudele aluse nimetada nn humanitaari mitte-reaalseks ehk mõttetuks) kallal, sest ka ajalugu võib olla reaalne. Samuti kirjandus, kas te kujutate ette?! Ja küllap arvavad Eesti avaliku arvamuse uurimise korüfeed, sotsioloogid Lauristin ja Saar, et nemad on ka täiesti reaalselt eksisteerivad tegelased (kõigele lisaks arvavad nad, muidugi, et just nemad on kõige tähtsamad, ilmselt kergest alaväärsuskompleksist "reaali" ees, mis muudab nad kokkuvõttes klounideks).

Nii, ja nüüd jõuame selle ajaloo juurde. Millest kirjutas Tacitus juba paar tuhat aastat tagasi? Aga sellest, et Läänemere ääres elavad inimesed H-A-J-A-L-I. Siinsed külad näevad välja niimoodi, et üks maja on teisest kilomeetri-kahe kaugusel. Vat kui huvitav, eks (ja täiesti REAALNE, käisin ise kontrollimas, see on nii ka praegu)?! Ja kus inimesed veel niimoodi elavad? Ma mõtlen lisaks naftapumpade otsas istuvatele Texase rancheritele. Mitte kuskil, niipalju kui ma olen oma reisidel tähelepanekuid teinud. Ja tõepoolest, selline hajali-omaette-asustus piirdub Läänemere kallastega. Seda võib näha imehästi Poolas, kus põhjapoolsed külad, sealne maastik näeb välja nagu Eesti, aga Poola lõunaosa nagu Itaalia.

Ja nüüd, härra Raagmaa, pead sa Saare ja Lauristini käest küsima, kas selline tegelane, kes on mitu tuhat aastat hajali omaette elanud, kas ta kolib loetud aastatega teistega kokku. Kuramus, Raagmaa ise kirjutas, et sellise tegelase peale ei hakanud isegi stalinistlikud reformid, mis Eesti territooriumi kolmeks oblastiks muutsid, rääkimata siis veel mõnest muust koi- või ussirohust.

Aga miks on vaja üldse seda tegelast, kes on vaatamata igast vintsutustele suutnud oma territooriumil ellu jääda ja oma keelt säilitada, miks on vaja teda kuhugi teistega kokku kupatada. Kui see tegelane on nii jonnakas, et isegi siuke pisike kooslus nagu Roheliste erakond pakatab sisetülidest. Kus naaber naabriga pidevalt tülis, nagu täheldas Tammsaare. Miks siis, kurat võtaks, on vaja neid naabreid kokku ajada?! Öelda, piltlikult öeldes, Andresele ja Pearule, et teil on nüüdsest üks talu. Ma kujutan ette, mis trall seal lahti läheks. Ja mis sai Otepääst, kui seal linn ja vald kokku pandi? Vallamehed võtsid linnas võimu, saatsid Raidali kukele, ja keerasid kõik perse. Ma ei tea, mida teevad Otepää kinnisvarahinnad, aga peale igasuvise muusikafestivali kaotamist on ta minu jaoks muutunud suht igavaks kohaks. Olen kuulnud, et seal püütakse nüüd talvel kala, niimoodi, et mitusada tegelast puurivad igaüks omale jää sisse augukese ja siis istuvad seal augu kohal, aeg-ajalt tamiili nõkutades, leidub vast lollakaid (asja tegelik sisu on muidugi see, et saaks kodust naise juurest ära ja veidi värskes õhus tinunni panna). Tore on, eksole. Samas tegi Raidal-poiss (olgugi, et ka tema on homo, nagu suur osa andekaid ja mõtlevaid inimesi seda kahjuks või õnneks on, või on parema puudumisel sunnitud olema) Otepää tuntuks. Ühe nässaka Valgamaa linna. Mis oleks muidu olnud sama palju või vähe tuntud nagu Urvaste, samuti looduslikult väga kena koht, kunagine kihelkonnakeskus. Kus isegi pood hiljuti kinni pandi. Ja Contra kohaliku lehe toimetaja kohalt minema aeti. Ma ei imesta, kui Otepää on varsti samasugune nagu Urvaste, pärast seda "valdade ühendamist".

Ja üleüldse, miks on vaja seda valdade ühendamise pulli?! Ok, aitab kokku hoida mõned kulud, teenida plusspunkte Brüsseli-isakeste ees. Aga mis kaob, on inimeste aastatuhandete vanune elukeskkond, meelerahu. Mis võibolla on isegi aidanud säilitada eesti rahvust ja ka soome oma (ma olen endiselt veendunud, et soomlased on siit kunagi võõrvallutajate eest jalga lasknud eestlased). Eesti haja-asustus koos paljude küladega on nagu internet, mida on raske kiiresti maha võtta. Ja miks peakski? Kui on olemas selline vahend nagu internet. Mis võimaldab ka haja-asustust efektiivselt manageerida. Nagu see iDoc, või mis ta oligi, kus arst saab pika vahemaa tagant patsienti ravida. Nõnda saab ka valdadega. Ei pea olema igas vallas kõiki neid asjapulki, mida seadus ette kirjutab (ja pealegi, kas inimesed on loodud seaduse jaoks või vastupidi?), ja paljusid funktsioone annab ühitada, üks raamatupidaja saab teha kõigi valdade raamatupidamist, sekretäriteenuse saab samuti hulgi sisse osta. Ja vallavanem, enamasti kohalik edumeelne tegelane, on nagunii mobiili pealt kättesaadav ja kõigega kogu aeg kursis.

No mis, kas "Teeme ära"? (ma ei pea silmas, et just seda "Teeme ära" koristuskampaania tarkvara peaks kasutama valdade peal, aga samas, miks ka mitte?!)

Ja loo alguse juurde tagasi tulles, ma ei pane pahaks, et eesti teadlastel on pikad juhtmed. Kui see on olnud vajalik rahvuse säilumise nimel, siis whatever! Ja mis veel, inimene ei muutu. Piltlikult öeldes, haldusreformi jaoks oleks vaja eesti elanikkond maha nottida ja asustada nende murjanitega, näiteks, kes kunagi Rooma maha põletasid ja seejärel Euroopas võimu haarasid, ja kes end hiljem lausa aarialasteks pidama hakkasid. Haldusreform vajab just sellist umbrohtu.

A feedback about Estonians and cars

Got such feedback and pic (and sorry for not translating everything, but we try...)


Tere!

I just returned from another great trip to Estonia. It's odd that I feel free'er there than I do here in the U.S.

But that's not what I'm writing about.

Question: I've noticed that most of your blogs have been in Estonian lately. Is there a reason for this? ( Besides the obvious ) Given up English translations?

Finally, enclosed is a photo that I shot on the Saaremaa ferry. I was intrigued when I spotted the Corvette with an American flag. I waited around to see who owned this car. Turned out it was the guy standing near me during the crossing. He was the LAST person I would suspect to be the owner. (Didn't seem to be all that bright really). Anyway, I asked him why he was flying the American flag. He said "why not?" ... which seemed an appropriate answer coming from him. His English was so broken that I had a hard time getting any more out of him. It seemed that he might not WANT to divulge anymore. I'm not sure why, but I took personal offence to him flying the American flag, but not for the reasons you might think: To me, it was an "in your face" display of America.

( I mean hell, I wont even fly the American flag here in America... so I fly the Estonian flag. If America ever gets it's shit together again, I'll reconsider )

So what was his point? I saw Estonian flags proudly displayed on every other home in many locations, and yet this guy is flying a flag that has been tarnished a bit in the eyes of many Americans and Europeans over the last 20 years. It just didn't seem proper to me....

(The guy who owns the car is standing on the right)


Ole tubli!

Jerry

Loll kohtunik on suur ressursi raiskamine

Äsja kuulutasime oma blogis välja kõige rumalama kohtuniku konkursi. Ja mitte asjata. Sest rumal, või õigem oleks öelda loll kohtunik suudab kulutada tohutult ressurssi. Või oot, kas nad on ikka lihtsalt lollid? Järsku on asi ka milleski muus?! Võtame näiteks Liis Haaveli juhtumi. Kus siis noor naine, keda kahtlustatakse vanuritelt majade väljapetmises (seejuures, NB!, on tehingud kinnitatud notari juures) ja mitmetes pisikelmustes, sai kohtult (kohtunik LIINA POHLAK) raju fiksatsiooni: VANGI!!! Seda juba siis, kui menetlus polnud jõudnud alatagi. Mis oli loomulikult rõõmusõnum kõigele neile, kes kunagi viskasid näppu nõidade põletamise protsessidel ja muudel avalikel hukkamistel. Pööbel tahab näha verd. Ja kohtupidamine pööblit ei huvita, sest see on kuramuse keeruline, seadused ja muu värk. Millise rõõmuga saatis eesti pööbel inimesi külmale maale, vangi, samuti ilma mingi kohtuta, ja sellest on möödas vaid loetud aastakümned, ja tormas siis nende väljasaadetute vara taskutesse ahmima. Jah, sõbrad, need krahmajad ja nende järeltulijad elavad täna meie keskel, korraldavad asju ja elu. Nemad elasid nõuka ajal väägade hästi. Olid uus eliit. Kes keeras küll elu perse, aga elas ära, ütleme nii. Midagi ikka toimus, rongid sõitsid, lennukid, isegi kosmonaudid sõitsid taevasse, poes müüdi saia ja vorsti. Ja pole võimatu, et nende endiste seas on ka kohtunikud, need, kelle esivanemad külmale-maale-šõusid korraldasid. Pööblile rõõmu pakkusid. Ja nüüd, kus Eesti riigi valitsusjuht on nõukogude tsirkusetrupi direktor, on taas põhjust rokkida (ma ei näe mingit muud põhjendust, miks hoitakse ametis karja lolle kohtunikke ja lastakse neil teha lolle otsuseid). Tunnetades seljatagust. Nad (kohtunikud siis) on osa establishmenti šõu-biz-masinavärgist. Maksumaksja raha eest. Seda nimetatakse valitsemiseks. Ja et seda šõud üleval hoida, pole vajagi tarku kohtunikke, või ütleme eriti tarku, häid kohtunikke, piisab hallist keskpärasusest. Sest tark kohtunik ei saada vangi inimest, keda alles kahtlustatakse, ütleme, kohukese taskupanemises Säästumarketi leti ääres. Või umbes nii. Aga loll kohtunik, temal on pohhui.

Ja mis siis järgnes kohtuniku lollile otsusele: Liis Haaveli ja tema elukaaslase otsimiseks kaasati politsei raskekahurvägi, need, kes peaks tegelema mõrvade ja muude raskete isikuvastaste kuritegudega. Ajasid taga üht noort naist, kes on juhtumisi oma ema Varje Haaveliga tülis, kuna ema ei taha tunnistada pereisa Hannes Haaveli pedofiilia-kalduvusi, ja siis korraldas ema oma sõbranje, politseiuurija Krislin Riisalu kaudu asjad nii, et tütar paistab avalikkuse ees nagu mingi sarimõrvar. Ja panete tähele, taga ei aeta mitte pedofiili, vaid tema ohvrit. Sest pedofiil on tähtis nina. Teda ei puututa nüüd, ei puututud tähtsaid kommareid ka nõuka ajal.

Ja siis see politsei kulutas oma väärt aega ja raha selle naise tagaajamiseks. Kutsus välja mind ja Irjat, meie kulutasime ohtralt oma aega ja raha, et end Tallinna kohale vedada. Seejuures sittus politsei meie silmis oma margi täis, kuna meelitas meid pettusega kohale. Ja, tuletan meelde, ikka selleks, et kohtuniku lolli otsust täita.

Ja siis nabiti Liis kinni (väikse lapse ema), ning samuti andis end üles tema elukaaslane (kes kasvatab samuti väikest last), kes pandi vangi, määramata ajaks, võttes neilt võimaluse tööd teha, raha teenida, et kasvõi end kohtus kaitsta. Põhjustades vaimseid üleelamisi. Et siis, kuu-poolteist hiljem vahistamiskäsk tühistada ja Liis ning tema elukaaslane vangist lahti lasta. Tekib küsimus, milleks oli hea selline trall, mis kulutas sadu tuhandeid kroone? Kohtualuste distsiplineerimiseks?! Noo, sõbrad, olukorras, kus inimesed ei ilmunud esimesele istungile, lisaks oli Liis haiguslehel. Loll kohtunik näitas oma äärmist juhmust. Ja ok, ma saan aru, et pööbel tahab verd, Liisi ja tema elukaaslase ruttu vangi panna, et joosta amokki nende varale. Ja pööblit ei huvita, et tark kohus võib arukate otsustega selle pööbli raha rohkem kokku hoida, kui see pööbel saaks Liisi-suguste kottimisest. Kohtunikku samuti mitte. Ja kohtunik, eriti kui ta veel loll on, pole võimeline oma elu jooksul nagunii maksma kinni kõike seda kahju, mis ta ühiskonnale tekitab. Ok, aga kedagi võiks see huvitada, ajakirjandust ehk. Ma pakun, et kohtunike lollide otsuste hind on mitmed miljardid kroonid aastas. Ja kohtunikel on väga suur võim. Nad juhivad elu Eestis samamoodi nagu valitsus või riigikogu. Aga millegipärast see neljas võim, ajakirjandus, ei hoia ühel olulisel võimul üldse silma peal. Ja just sellel võimul endal, mitte neil, kes selle võimu hambusesse on sattunud. Mitte Liisi ega tema elukaaslast ei peaks ajakirjandus kottima, vaid kohtunikke. Sest neil on võim. Samamoodi nagu ei kirjuta ajakirjandus neist, kes vaidlevad valitsuse või riigikoguga, vaid valitsuse ja riigikogu liikmetest endist. Kus käivad, mida teevad, palju teenivad. Kus on sellised lood kohtunike kohta, palun?! Miks lastakse istungeid järgemisi kinnisteks kuulutada, kui avalikkus on üks kohtupidamise alustaladest. Minupärast võiks istungid suveajal tuua lausa linna keskväljakutele. Mitte pidada neid hämarates ja umbsetes kohtusaalides, kinniste uste taga. Kasvõi selleks, et inimesed õppust võtaks, oleks õigusega kursis. Eesti pidi olema õigusriik, aga kohtupidamine käib endiselt vanade nõuka-aegsete mallide järgi. Miks?! Juhtivates Lääne lehtedes on terved rubriigid kohtu kohta, kohtunikud on avalikkuse karmi pilgu all. Aga Eestis seda pole. Miks nii?!