reede, 3. juuli 2015

Tarbimisühiskonna lõpp. Kuhu edasi?

Pärast teist ilmasõda vedas maailma majandust ja sellega nn heaoluühiskonna teket tarbimine, mis üha suurenes. Nõukogude Liit ei suutnud kasvava tarbimisega kohaneda ja hävis, Hiina kommunistlik režiim lasi veidi varem ohjad vabaks ja säilis. Tänaseks on kommunistlikust Hiinast saanud maailma juhtiv majandus.

Ent märgid näitavad, et seoses tehnoloogia arenguga hakkab tarbimine kiiresti vähenema. Inimestele meeldivad rohkem vidinad kui lapsed, seetõttu kaob tarbimisühiskonna mootor- tarbija. Varem loodeti ühiskonna arengus robotite peale, aga jäeti tähelepanuta, et robot ei ole inimese kombel eriti tarbimisaldis. Tarbijate kadumise tagajärgi on eriti hästi näha Jaapanis, mis pärast sõda tormiliselt arenes, ent kus koos sündivuse vähenemisega on majandus viimased paarkümmend aastat paigal tammunud. Jaapanlased on kõik asjad ära proovinud, aga asi edasi ei lähe, tee mis tahad. Eesti on viimase aja eredam näide- sündivuse vähenemine ja inimeste väljaränne on viinud majanduse sügavasse stagnatsiooni, umbes nagu Nõukogude Liidu ajal.

Seoses tarbimise vähenemisega on sattunud löögi alla heaoluühiskond- seda on eriti hästi näha Kreekas, kus tahetakse hakata vägisi vähendama inimeste sissetulekuid- heaolu. Eestlased pole eriti heaolu maitsta saanud, seetõttu läheb Eesti kärpimine valutult, aga kreeklased ja ülejäänud Lääne-Euroopa rahvad on nautinud heaolu aastakümneid. Sündivus hakkas vähenema juba aastakümneid tagasi, aga seda oli võimalik korvata laenudega. Nüüd on laenud läinud juba liiga suureks ja ei usuta, et neid suudetakse tagasi maksta. Laenude all ägab kogu Lääne-Euroopa, alates Kreekast ja lõpetades Soomega. Kreeka saatus võib tabada tervet Euroopat.

Mis edasi? Kuidas hoida alles tarbimisühiskonda ja heaolu, kui tarbija on ära kadunud? Väga raske küsimus. Rein Taageperea on pakkunud välja, et loodus tühja kohta ei salli ja tarbijad tulevad asemele Aafrikast, kus sündivus püsib jätkuvalt kõrge. Euroopa aga näitab Aafrikale hambaid ja sealseid immigrante ei soovi keegi oma pinnal näha. Sest teatakse, et aafriklased ei tule siia mitte tööd tegema, vaid juba valmis hüvesid nautima. Ohh, kes meist ei tahaks hästi elada. Tegelikult ka.

kolmapäev, 1. juuli 2015

Rosimannused mängust väljas?

Pärast tänast Pentus-Rosimannuse taandumist peaministri järel tähtsuselt teiselt välisministri võtmekohalt valitsuses võib aimata, et Rosimannused on Reformierakonnas mängust väljas. Võibolla polegi see nii halb, seda nii Eesti kui Reformierakonna tulevikku silmas pidades. Midagi asjalikku pole Rosimannustelt viimasel ajal tulnud, ilmselt läheb kogu aur nende isikliku kohtuasjaga tegelemise peale.

Sellega on ühtlasi vana kaardivägi erakonnast lõplikult minema löödud ja üks, 2004. aastal Andrus Ansipi Tallinna tulemisest alguse saanud epohh Reformierakonna ajaloos läbi.

Kuidas USA kaubanduskoda võitleb Eestis suitsetamise eest

Väljavõte New York Times'i veebist.

Küllap on paljud mõelnud, miks Eestis suitsetatakse kaks korda rohkem kui Soomes või Rootsis või isegi Lätis või Leedus. Suitsetavad põhiliselt mehed ja suitsetamine on otseses sõltuvuses inimese tervisega- pole ime, et Eesti meeste tervis on kehv.

Nagu kirjutab New York Times, teeb Eestis aktiivset suitsetamist pooldavat kihutustööd USA kaubanduskoda, mille aupresident on suursaadik Jeffrey Levine. Kuigi kaubanduskoda on eraettevõte, on selle seotus saatkonnaga muutnud koja poliitiliseks asutuseks. Koja üks põhilisi tegevusi nii USAs kui välisriikides on tubakafirmade huvide esindamine ehk nn lobby.

Nagu kirjutab New York Times, on koda nii Eestis kui paljudes teistes riikides võtnud aktiivselt ette suitsetamise eest võitlemise. Paljudel juhtudel kaitstakse tubakafirmade õigusi intellektuaalse omandi sildi all. See tähendab, et kui näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO soovitab kasutada sigarettidel ilma märgistama pakendeid, siis võitleb koda sellele vastu, väites, et kaubamärk on intellektuaalne omand ja selle varjamine rikub intellektuaalse omandi kaitset. Eestis ongi tehtud nii, nagu kaubanduskoda on oma programmdokumendis ette kirjutanud, selle eest on Eesti seadusandjad lausa kiita saanud:


Seejuures on nimetatud programmdokumendi loomise juures osalenud juhtiva tubakafirma Philip Morrise esindaja Maris Leemets:

Eeltoodut arvestades pole ime, et sigarettidele on Eestis kehtestatud erinevalt muudest toodetest piirhind, mis häirib eriti väiksemaid kaupmehi, sest sigaretid on ainus kaup vaba turuga Eestis, mida pole võimalik teatud hinnast kallimalt müüa. Päris ilma suitsu müügita ära ei ela, aga sigarettide piirhinna tõttu on kaupmehed sunnitud müüma sigarette odavamalt teiste kaupade, näiteks puuviljade hinnatõusu arvelt. Eestis kehtestatud sigarettide piirhind on sama absurdne asi nagu juhtus hiljuti Ukrainas, kus sealne valitsus nõudis Austraalialt, et Austraalia tühistaks oma territooriumil suitsetamisvastased seadused. Seejuures pole Ukrainal Austraalias tubaka osas absoluutselt mingeid huvisid. Nagu hiljem selgus, võeti Ukrainas selline samm ette sealse USA kaubanduskoja eestvõttel. New York Times nimetab seda asja Ukraina eelmise korrumpeerunud valistuse musternäiteks.

Kokkuvõttes tähendab USA kaubanduskoja suitsetamist propageeriv lobby Eestis seda, et siin pole sigaretipakkidel suuri hoiatavaid silte, lapsed ja noored on altid suitsetamisele ning täiskasvanutel on raske suitsetamist maha jätta. Nagu selgub, on sellise rahva tervist laastava tegevuse taga Eesti valitsus, kes laseb end mõjutada USA kaubanduskoja tegevusest.

teisipäev, 30. juuni 2015

Kreeka väljaviskamine eurotsoonist- nagu laenuvõlglase väljaviskamine oma kodust

Kreeka väljaviskamine eurotsoonist sarnaneb laenuvõlglase väljaviskamisega oma kodust- mõlemal juhul käitutakse laenuandja diktaadi järgi eeldusel, et laenuandja ei võta mingit riski. Kogu risk on laenuvõtjal, nagu see kehtib Eestis, ja Euroopa Liidus üldisemalt.

Loomulikult, võib öelda, et Kreeka ise võttis laenu, nii nagu ka võttis kodulaenu võtja laenu- et omale kodu soetada, Kreeka puhul siis paremini elada. Kes ei tahaks paremini elada?! Kõik pole nagu eestlased, kes on valmis enne teistel kõhu täis söötma ja kõik laiali jagama, kuni endale jäävad vaid näpud. Eestlane on nõus elama paadi all, kreeklane mitte. Kas inimväärse elu taotlemises saab kreeklasi süüdistada?!

Samamoodi kui praegu süüdistatakse kreeklasi võib süüdistada kõiki kodulaenu võtjaid, kes töötuks jäämise puhul on jäänud laenumaksetega jänni. Sest olgem ausad, sellist kriisi, mis algas 7 aastat tagasi Lehman Brothersi pankrotiga, poleks osanud keegi ette näha. Tegemist on viimase 100 aasta kõige suurema kriisiga. Kas selles on süüdi kreeklased?!

Kreeka "abistamise" puhul räägitakse solidaarsusest. Aga kas see on solidaarsus, kui niigi hädas olev inimene kodust välja tõstetakse?! Pigem on see puhas nahaalsus, millega ELi juhid Kreekas tegelevad. Häbi peaks olema!

Ameeriklased padavai sõjaväkke!

Presidendi julgeolekunõuniku Merle Maigre poolt Kanada ajakirjanikule antud seletusest Quantanamo vangi kohta tuli välja, et Eesti võttis vangi vastu solidaarsusest USAga. Ühtlasi on Eesti solidaarsusest USAga saatnud oma poisse surema USA sõdadesse Iraaki ja Afganistani. Mis tähendab, et solidaarsus peaks olema vastastikune, umbes selline, nagu pagulaste puhul, kus ühte ELi osariiki tulnud pagulased jagatakse võrdselt kõigi vahel, või siis ühe osariigi raskuste puhul aitavad kõik teised, ka vaesemad, nagu see on toimunud Kreeka puhul.

Eesti maksab oma solidaarsusega kõva hinda- niigi vaene rahvas jääb veel vaesemaks, Eesti poisid on sunnitud õppima sõduriteks ja surema sõdades ajal, kui nende sõbrad USAs saavad hakata ilma takistusteta ülikoolide juures teadust tegema. Paljude Eesti poiste haridustee sõjaväega ka katkeb ja lõppeb ning edasi ootab lihtne ehitaja- või bussijuhi amet Soomes. Ent- kui on solidaarsus, siis olgu lõpuni! USA noormehed, kõik padavai kohustuslikus korras sõjaväkke, aitab ülikooli seinte vahel või muidu tööturul vedelemisest! Alles siis saame rääkida tõelisest solidaarsusest. USA sõjavägi muutuks mitu korda võimsamaks, Eestisse saaks saata mitte sadu, vaid tuhandeid võitlejaid ja kellelgi poleks vaja muretseda oma julgeoleku pärast. Valdav enamus noortest ameeriklastest on ülekaalulised- üldine sõjaväekohustus aitaks ka selle probleemiga efektiivselt tegeleda. Või mis?

esmaspäev, 29. juuni 2015

Kus siis ikkagi on Quantanamo vang?

Väljavõte The Globe and Mail veebist.

Kanada suurima üleriigilise päevalehe The Globe and Mail ajakirjanik Mark MacKinnon käis läbi terve Eesti ja otsis siin Quantanamo vanglast pärast 13-aastast vangistust vabaks lastud Akhmed Abdul Qader'it (Kohvikus oli temast aasta algul juttu), aga ei leidnud mitte kui midagi. Tundub pehmelt öeldes kummaline, arvestades Eesti väiksust, siin jääks sellise välimusega mees kindlasti silma.

Huvitav on ka see, et isegi Eesti juhtivate väljaannete ajakirjanikud pole seda meest veel üles leidnud. Siseministeeriumi jutt, et mees on Eestis, annab selleks justkui alust. Muidugi, kui mees pole Eestist juba putku pannud, ilma siseministeeriumi teadmata.

pühapäev, 28. juuni 2015

Miks ei saa Eesti kaarti Google Maps'is alla laadida?

Eesti on puudu. Väljavõte Google'i veebist.

Google Maps äpil on tore võimalus puhuks, kui telefoniühendus ära kaob. Selleks saab kaardi alla laadida ja salvestada. Korraga saab salvestada kaardi 50x50 km ulatuses ehk Eesti mõistes korraga terve maakonna. Hõlbustab kasutamist piirialadel, kus mobiililevi nõrk või puudub.

Proovimisel aga Eestis selline asi ei õnnestu. Uurimisel selgus, et Eestit pole nende riikide nimistus, mille kaarte saab alla laadida. Soome on seal ilusti olemas, samuti Rootsi, isegi Poola ja Valgevene. Õigupoolest on Eesti üks vähestest riikidest maailmas, koos Läti, Leedu ja Venemaaga, mille kaarte ei saa millegipärast Google Maps'ist alla laadida. Kas keegi oskab seletada, miks?!

Kus on Euroopa Liidus kõige odavam?

Väljavõte Eurostati veebist.

Suvi on reisimiste aeg. Seetõttu on ehk huvitav vaadata, kus ja mis on odavam kui mujal. Eurostat on selle tarbeks kokku pannud tabeli möödunud aasta hindade põhjal.

Tabelist selgub, et odavamate ja kallimate ELi maade hinnavahe on kolmekordne. Eesti kuulub kahjuks pigem kallimate maade hulka, kus näiteks riided ja elektroonika on üle keskmise. Kõige odavamad maad on ELis Rumeenia, Poola ja Ungari. Õnneks pole Poola eriti kaugel, sealt tasub osta toitu, riideid, elektroonikat ja autosid, Eestiga võrreldes on hinnavahe päris suur. Ungarist tasub osta toitu, alkoholi, riideid, autosid ja külastada sealseid hotelle ning restorane. Hotellid on odavad veel Bulgaarias, Rumeenias ja Tšehhis. Leedus näiteks on odavad toit ja alkohol. Tšehhis on odavad riided, elektroonika ja autod.

Kõige kallim maa on ELis Taani, järgnevad Rootsi ja Soome.

Head ostlemist!

Migrante ei hakatagi jagama kvoodi alusel, vaid vabatahtlikkuse järgi. Mis läks nihu?

Kuni viimase ajani oli kindel, et Euroopa Liidu lõunaossa, peamiselt Itaaliasse ja Kreekasse üle Vahemere saabunud immigrante jagatakse kvoodi alusel. Eestisse pidi saabuma aastas umbes 1000 immigranti ning Brüsselist tulid alla vastavad juhised, mille järgi hakkasid Eesti kuulekad valitsejad juba varakult maarahvast töötlema. Käivitus isegi valitsuse palgaline ajupesujuht Ilmar Raag, kunagise nõuka-aegse propagandajuhi Indrek Toome analoog, kes kirjutas riigi juhtivas väljaandes Postimees, kuidas on väga tore, kui igal aastal tuleb Eestisse tuhat immigranti koos pereliikmetega, kuna vastasel korral jääb Eesti päris inimtühjaks. Stiilis, et vaadake, rahvas, kas tahate elada päris tühjal maal, nii et tulevikus pole kedagi, kes teile pensione maksaks? Ei taha?! No siis tuleb immigrandid kohe sisse lasta! Vaatamata kõvale ajupesule jäi vähemalt osa rahvast siiski endale kindlaks ja oli häälekalt sundimmigratsioonile vastu. Aga asi paistis olevat otsustatud, nagu see viimasel ajal on kombeks, üle inimeste peade. Isegi vastavad uuringud salastati ära, nagu see on viimasel ajal kombeks. Vastuvaidlemist ei saanud olla. Tulevad ja kõik. Eesti valitsus oli põhimõtteliselt kvootide poolt, väites ainult, et Eesti kvoot on natuke liiga suur.

Aga siis tuli nagu välk selgest taevast Brüsselist reedel otsus, et mingit sundimmigratsiooni ei toimu ja riigid saavad võimaluse võtta kahe aasta jooksul 60 000 Süüria ja Eritrea põgenikku vastu vabatahtlikult. Etteruttavalt olgu öeldud, et praegu toimib samuti vabatahtlik süsteem ning seega tähendab otsus, et immigrantide osas mingit muutust ei tule. Miks nii juhtus? Vastus on väga lihtne: mõned suured ja mõjuvõimsad ELi riigid nagu Hispaania ja Poola olid sundimmigratsioonile vastu, sekka mõned väiksemad nagu Taani, Holland, Ungari ja isegi Leedu. Ungari ja Bulgaaria võitlesid omale välja isegi õiguse mitte osaleda vabatahtlikus skeemis, samuti on sellest vabastatud Inglismaa. Eesti läks, nagu alati lihtsalt üldise vooluga kaasa, peaminister oli isegi veidi kohmetunud ja ei osanud uues olukorras midagi öelda. Igal juhul on migrantide-teemaline ajupesu nüüd vaikseks keeratud ja saab natuke rahulikumalt hingata.

laupäev, 27. juuni 2015

Miks pagulased Eestisse tagasi ei tule?

Pagulaste Eestisse toomisel kasutavad tipp-poliitikud retoorikat, et see on õigustatud, kuna välisriigid võtsid sõja ajal vastu ligi 72 tuhat Eestist pärit põgenikku. Nüüd on Eesti selle eest justkui tänuvõlglane ja peab vastama samaga- võtma vastu põgenikke. Eesti on vastu võtnud vaid mõnisada põgenikku, aga võiks võtta ajaloolist õigust silmas pidades tuhandeid.

Ent selle argumendi juures on mitu aga. Esiteks on küsimus, miks need sõja ajal lahkunud pagulased Eestisse tagasi ei pöördu, kui üksikud erandid välja arvata? Sõda on ammu läbi, Eesti mitukümmend aastat iseseisev riik. Ometi Eestist sõja ajal lahkunud pagulased tagasi ei tule. Pagulaste Eestisse toomisel on käinud samuti läbi argumente, et nad on Eestis vaid ajutiselt, niikaua kuni kodumaal käib sõda. Aga kui eestlased pagulusest tagasi ei pöördu, miks peaks seda tegema Eestisse saabunud pagulased?!

Teiseks, Eesti kannatas 50 aastat nõukogude okupatsiooni all, millega Eesti praegused tipp-poliitikud on põhjendanud Eesti jätkuvalt suurt mahajäämust oma naabritest Soomest ja Rootsist. Soomes ja Rootsis on elatustase Eesti omast 4-5 korda kõrgem ja on loomulik, et sellise taseme juures on võimalik aidata teisi- anda neile abi. Pole ime, et rootslased on Euroopas ühed suuremad pagulaste vastuvõtjad. Ent Eesti ja eestlased, kes vajaksid ise abi, miks neid on vaja täiendavalt koormata pagulastega?! Miks on vaja eestlasi karistada veel lisaks 50le okupatsiooniaastale. Kui okupatsiooni argument kõlbab selleks, et välja vabandada Eesti mahajäämust, väikseid sissetulekuid ja madalat elatustaset, miks seda ei või argumendina kasutada pagulaste vastuvõtmise puhul?

Kreeka paneb kärped referendumile, aga Eesti?!

Väljavõte Postimehe veebist.

Kreeka paneb riigile laenuandjate poolt peale surutud kärpekava referendumile, kus kogu rahvas saab otsustada, kas panna omale nöör kaela või mitte.  Kreeka on mitme tuhande aasta pikkuse demokraatia kogemusega maa ja rahva tahe on püha. Erinevalt Eestist, kus demokraatiat on ainult õrnalt nuusutatud, demokraatlikult valitud juhid käituvad võimule saades nagu ainuvalitsejad, kes teevad mis tahavad. Pole siis ime, et Eestist on ainult räbalad järel. Vaielge palun vastu!

Tartu inimdroonid

Väljavõte Daily Maili veebist.

Viimasel ajal on popp teha ülevalt poolt pilte droonide abil. Tartu noormehed Ervin Punkar (17), Keivo Pint (19) ja Jüri Uluots (17) on leidnud selleks sootuks erineva võimaluse- rippuda ise linna kohal 180 m telemasti tipus. Ja seda ilma igasuguse julgestuseta.

Briti väljaanne Daily Mail on teinud poistest loo, kus nad räägivad, et teevad seda seiklushimust ning lähtuvalt sellest, et ülevalt avanevad imeilusad vaated. Torni tippu ronimiseks kulub umbes tund, selleks tuleb mööda hiilida turvakaameratest. Kõige riskantsem oli alumine osa, kus redelil puuduvad pulgad.

Siin ripub Jüri tornist alla ainult ühe käega kinni hoides:



Vaata Tartu poiste tegemisi sellest videost:

neljapäev, 25. juuni 2015

Mis Eesti? Venelased harjutavad juba Soome, Rootsi, Norra ja Taani saarte vallutamist

Väljavõte USA uurimisasutuse CEPA värskest raportist.

USA uurimisasutuse CEPA (Center for European Policy Analysis) värskest raportist selgub, et Venemaa on märtsikuus harjutanud 33 tuhande võitleja osalusel Soome Ahenamaa, Põhja-Norra Alandi, Rootsi Gotlandi ja Taani Bornholmi saarte vallutamist. Nende punktide hõivamine aitab muuta Balti riigid kaitsetuks. Raporti järgi on kõige ohustatumad praegu kolm Balti riiki: Eesti, Läti ja Leedu.

Raportis on välja toodud, et isegi NATO sõjalise komitee esimees kindral Petr Pavel on öelnud, et Balti riigid on võimalik hõivata mõne päevaga, enne kui NATO suudab reageerida. Selline käik sisaldab endas dilemmat: Kas Lääs hakkab kasutama nende alade tagasi võitmiseks sõjalist jõudu, kartes tuumarelva kasutamist Venemaa poolt.

Eesti e-riik jääb ajale jalgu: sommid tegid ära asja, millest Eestis pikalt jahutud

Väljavõte Helsingin Sanomate veebist.

Soomlased tegid kiiresti ära selle, millest Eestis on aastaid jahutud: mobiili-äpp hädaabi-kõnedeks, mille puhul saadab telefon automaatselt helistaja asukoha. Äppi on nädala aja jooksul alla laetud juba enam kui 100 tuhat korda, selline populaarsus üllatas kõiki.

Eestis oli probleem sama- raske oli tuvastada hädaabi-kõnede puhul helistaja asukohta. Asjale läheneti teisest otsast- koostati eraldi päästjate kaardirakendus, millel endiselt vana puudus- raske on tuvastada helistaja asukohta. See fikseeritakse endiselt helistaja seletuse põhjal. Vajadusel positsioneeritakse helistaja asukoht mobiilimastide kaudu, ehk sisuliselt jälitatakse helistajat, aga selle abil saab teada vaid ligikaudse asukoha. Mobiili äpp saadab asukoha 10 meetrise täpsusega. Soome süsteem on palju kasutajasõbralikum ja täpsem, pealegi märksa odavam. Selle süsteemiga saadab helistaja ise oma asukoha ja päästjad saavad selle sisestada suvalisse kaardirakendusse, et õigesse kohta kohale jõuda.

Nüüd on soomlastel plaanis rakendust täiendada, et selle abil oleks võimalik saata pilte ja videoid.

Vene linn NATOs

Väljavõte BBC veebist.

BBC veebis päris hea ülevaade olukorrast Narvas. Ajakirjanik on küsitlenud nii Narva inimesi kui valitsuse propagandameest Ilmar Raagi. Selgub, et Narvas peetakse juhiks Vladimir Putinit ja kui Putin kutsub Narva inimesi üles, ei tea keegi, kuidas nad käituvad. Või arvata võib, kuidas, kui nad jälgivad pidevalt Vene telekanaleid.

Eestil ja eestlastel ei tasu silmi kinni pigistada asjaolu ees, et Narva on jätkuvalt puhas vene linn, kus eesti keelt ei kuule. Kus isegi politseinikud tänaval, poemüüjad ega turvamehed ei räägi eesti keelt, koolide õpetajatest rääkimata. Kus 1. mai tähistamisel lehvisid mitte Eesti riigi, vaid Venemaa trikoloorid ja punalipud. Kohalikud tunnistavad, et Eesti riik on nad hüljanud, valitsust huvitab kohalik rahvas ainult enne valimisi. Seda viimast saab kahjuks väita ka ülejäänud Eesti kohta.

BBC tuletab meelde Eesti presidendi sõnu, et Eestis pole põhjust rääkida vene keelt rohkem kui jaapani või urdu keelt. Sellise suhtumisega tunnevad Narva inimesed end eemaletõugatuna, eriti praegu, kus paljud ettevõtted on suletud ja inimesed tööta. Palgad on Narvas küll kõrgemad kui Venemaal, aga kolmandiku võrra madalamad kui mujal Eestis.

Ilmar Raag tunnistab BBC ajakirjanikule, et on ilmne, et Narva venelasi kasutatakse ära Eesti riigi nõrgestamiseks. Kui Raag küsis Narva elanikelt, kes on nende juht, vastasid nood, et Putin.

Kohviku üleskutse: eestlastele migrantidega võrdsed tingimused!!!

Kuivõrd valitsus on taas asunud riiki sisse tooma massiliselt migrante, nii nagu see toimus nõukogude ajal, millele nüüd kiidab takka isegi president, siis peaks kõigepealt ühe asja ära klaarima: looma Eesti põliselanikele migrantidega võrdsed tingimused.

Seda, miks Lääne-Euroopa riigid rõõmsalt migrante vastu võtavad, on mitu põhjust. Esiteks pole neil kokkupuudet sedavõrd suure migrantide tulvaga nagu on olnud näiteks eestlastel. Teiseks on nende riikide alatustase Eesti omast mitu korda kõrgem, nii et põliselanikud ei pea migrantide ees alaväärsust tundma.

Enne kui migrante hakata massiliselt vastu võtma, peaks valitsus tagama kõigile eestlastele samaväärsed tingimused: et töötuks jäämisel või väikse sissetuleku puhul oleks tagatud soe tuba kõigi mugavustega korteris ja soe söök ning võimalus päevasel ajal palli mängida. Muidu sarnaneb olukord aastakümnete taguse ajaga, mil tulijatele olid tagatud uued mugavustega korterid, samas kui põliselanikel polnud, kus elada. Eestis tuleb kõigepealt tagada inimväärne elu neile 100 tuhandele lapsele, kes elavad allpool vaesususpiiri enne kui uusi tulijaid vastu võtta. Seda peaks Eesti peaminister ja president Brüsselis rääkima: taotlema raha Eesti nälgivatele lastele. Et neil oleks laual midagi muud kui makaronid. Mitte siia migrante juurde manguma.

President on asunud jälle rahvast ravima

Väljavõte Delfi veebist.

President, kes veel mõned kuud tagasi aastapäevakõnes seisis rahva huvide eest, on pannud peale taas oma vana plaadi ja asunud Pätsu kombel haiget rahvast ravima.

President taunib rahva võõrviha, aga unustab seejuures ära, et paljuski tänu sellele võõrvihale, nimelt vihale ida poolt massiliselt saabunud migrantide suhtes Eestis üleüldse iseseisvus. President on ise korduvalt välja näidanud, et kannab endas sedasama viha, mida ta nüüd millegipärast teistele ette heidab. Üldistatult võib öelda, et tänu võõrvihale üldse eksisteerib Eesti riik, mis on loodud eesti rahva alalhoidmiseks. Ja nüüd on president, kes ühtesid, naaberriigist saabunud migrante vihkab, asunud võitlema teiste, kaugelt Aafrikast saabunud migrantide Eestisse massilise toomise poolt. Mis on pehmelt öeldes kummastav, kuulda selliseid sõnu Eesti presidendi suust. Kas tõesti on president nii loll, et tahab õppida oma vigadest, selmet võtta õppust teiste omadest?!

kolmapäev, 24. juuni 2015

Kui suur on Eestis küttevaesus?

Inglismaal sureb iga 7 minuti tagant vanur küttevaesusse, kuidas on olukord Eestis? Väljavõte Daily Expressi veebist.

Praeguste jahedate ilmadega tuleb isegi juuni lõpus elamist kütta- see võib aga päris kurnavaks kujuneda. Näiteks möödunud aasta lõpus lahvatas Inglismaal skandaal, kui statistika numbritest selgus, et iga 7 minuti järel suri vanainimene külma kätte, ehk moodsat terminit kasutades küttevaesusse.

Küttevaesus pole ime, sest kütuste hinnad on viimaste aastate jooksul plahvatuslikult kasvanud, samas on eluasemed ehitatud arvestades märksa odavamat kütet. Paljud inimesed ei jaksa oma elamist enam soojaks kütta. Sellest küsimus: mitme minuti tagant sureb Eestis vanainimene küttevaesusse? Ja kas 100 eurost aastas piisab, et üksikult elavaid pensionäre küttevaesusest päästa?

Küttevaesus on Eestis eriti aktuaalne, sest energia, kaasa arvatud elektri hind on kerkinud lühikese ajaga mitu korda Soome ja Rootsi tasemele, aga sissetulekud on jäänud 4-5 korda madalamaks. Nii korter- kui elumajad on ehitatud arvestades mitu korda madalamaid kütte hindu ja soojustada on jõutud vaid riigiasutuste ja muud ühiskondlikud hooned. Pole siis ime, et eluasemete kütmine võtab talvel lõviosa inimeste sissetulekust. Eriti puudutab see pensionäre. Keskmise korteri talvised küttearved ulatuvad juba 200 euroni, 160-eurosest rahvapensionist selle tasumiseks selgelt ei piisa. Võib arvata, et paljud pered, sealhulgas vanurid ja lapsed peavad talvel kodus külmetama.

Eestis on räägitud palgavaesusest, mis tähendab, et inimesed, kes hommikust õhtuni palgatööd teevad ei tule enam toime. Ent pole räägitud küttevaesusest, mis tähendab, et inimesed, eriti vanurid ei jaksa oma elamist soojaks kütta. Huvitav, kas Eestis on küttevaesust uuritud ja mis tulemused on saadud? Või on see üks teemadest, millest ei sobi rääkida, eriti nüüd, kus valitsus plaanib sadade pagulaste vastuvõtmist, neile korralikult soojustatud eluasemete soetamist ja nende eest küttearvete tasumist?

Miks Bush tahab Ameerikast Eestit teha?

Väljavõte Mother Jones veebist.

USA uuriva ajakirjandust viljelev ajakiri Mother Jones on pannud küsimärgi alla Jeb Bushi sõnad, mis pärast Eesti visiiti Eestit kiitsid ja pöörasid tähelepanu küberjulgeolekule.

Mother Jones märgib, et asi, mille Bush jättis märkimata, on, et Eesti süsteem põhineb interneti allutamisel valitsuse kontrollile, mille toel on valitsus loonud üleriikliku elektroonilise ID-kaardi süsteemi. See on digitaalne variant üleriiklikust ID-kaardist, millele USA vabariiklased on seni vastu seisnud.

Ühtlasi märgib Mother Jones, et Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes sai kuulsaks pärast Twitteris karjumist Paul Krugmani peale 2012 aastal, avaldas järgmisel aastal New York Timesis arvamusloo, kus kirjutas, et inimesi peaks panema rohkem muretsema küberturvalisus kui valitsuse sekkumine eraellu.

Bush toetas pärast Eestist naasmist küberturvalisuse info jagamise seadust, mis annaks erafirmadele võimaluse jagada klientide infot valitsusega. „See pole küberturvalisuse, vaid jälitamise seadus,” kommenteeris Eesti eeskujul loodavat seadust Brennani õiguskeskuse vabaduse ja rahvusliku julgeoleku programmi juht Elizabeth Goitein.

Mis tähendab eelpaigutamine?

Väljavõte Postimehe veebist.

Uudistest käis pärast USA kaitseministri Ashton Carteri visiiti läbi väide, et USA "eelpaigutab Eestisse sõjatehnikat".

Meenutab natuke väljendit "eelpingutiga turvavöö", mille sisu on jääb esialgu samuti segaseks. Mis tähendab eel? Kas jaanipäeva eel? Või jõulude eel? Mis tähendab eelpaigutab?

Eesti peaks seekord pagulased sisse laskma

Eesti tegi 1000 aastat tagasi suure vea, kui pagulasi sisse ei lasknud. Selle asemel notiti esimesed tulijad maha. Ent 1000 aastat tagasi oli ristiusk sama elujõuline nagu praegu islam, nii et eestlased ei jõudnud nii palju tulijaid maha nottida kui neid peale tuli. Tagantjärele tarkusena tegutsesid palju mõistlikumalt rootslased, kes lõuna poolt tulijad sisse lasid, end ristida lasid ning nõnda oma iseseisvuse aastasadadeks säilitasid. Täna elavad rootslased märksa jõukamalt kui eestlased, kes oma põhimõtetele kindlaks jäid.

Täna on sama ajalooline hetk, kus kristluse asemel trügib peale islam. Kas sellele on põhjust vastu seista? Eestlasele omase jonni järgi on küll, aga samas oleks Eestil islami kantsina tulevikku silmas pidades palju rohkem võita. Eestil õnnestub ehk idapoolsed alad ja Sigtuna tänu sellele tagasi võtta, nii nagu kunagi roostlased koos lõunapoolsete tulijatega Eesti aastasadadeks orjastasid.

teisipäev, 23. juuni 2015

800 miljoni euro mees

Endine rahandusminister Jürgen Ligi, kelle soovitusel ei küsinud Eesti Kreekalt tagatisi, väljavõte Postimehe veebist.

Eesti saab Kreekas ligi 800 miljoni euroga mööda pükse. See raha tuleb kõigi Eesti maksumaksjate taskust, pea 1200 eurot maksumaksja kohta. Võrdluseks, järgmise nelja aasta planeeritav peretoetuste tõusu maht, milleks valitsus palehigis raha otsis, ja mida peeti enneolematult suureks summaks, on kokku veidi alla 200 miljoni euro.

Mees, kes soovitas Eestil neli aastat tagasi Kreekat toetada ilma selleks tagatisi küsimata oli endine rahandusminister Jürgen Ligi. Andrus Ansipi valitsus Ligi näpunäidete järgi ka tegutses. Jutt oli selline, et Eesti ei kaota mitte mingil juhul oma raha.

Jürgen Ligi, tema lapsed ega lapselapsed ei suuda suure tõenäosusega oma eluajal kunagi sellist summat Eesti riigile ja rahvale korvata. Ligi on end näidanud kui täiesti süüdimatut tegelast- suure tõenäosusega oli ta siis suusarajal, kui jumal mõistust jagas. Ligi juhtum näitab, mis riigijuhtide lollused rahvale maksma lähevad. Ja miks eestlased elavad jätkuvalt kehvemini kui soomlased, peavad ühtelugu püksirihma pingutama ning ei saa lubada pere juurdekasvu. Soomlased, muide, osakasid omale tagatised välja kaubelda, kuigi on mitu korda rikkamad kui eestlased.

Tervendav kanep

Väljavõte nationalgeographic.com veebist.

Viimases, juunikuu National Geographicus on põnev artikkel kanepi kohta. Tuleb välja, et kanep on kantud kõige ohtlikumate narkootikumide hulka, umbes nagu heroiin, ilma et seda oleks üldse põhjalikult uuritud. Maailmas on ainult üks teadlane, Iisraeli keemik Raphael Mechoulam, kes on kanepit uurinud ja leidnud selles mitmeid tervistavaid ühendeid, tänu millele on Iisrael maailmas üks juhtivaid meditsiinilise kanepi kasutajaid ja tootjaid.

Nüüd on ka ülejäänud maailm hakanud Iisraeli eeskujul kanepit avastama, näiteks USAs on meditsiiniline kanep pooltes osariikides lubatud ja mõnedes võib kanepit isegi meelelahutuseks pruukida. Euroopa järgib USA eeskuju, näiteks Hollandis on juba meditsiiniline kanep lubatud ja näiteks Portugalis kanepi tarvitamine dekriminaliseeritud.

Kanepil ja sellest toodetud preparaatidel, näiteks kanepiõlil (cannabidiol - CBD) avastatud epilepsiat raviv toime, mistõttu paljud vanemad, kel lapsel epilepsiahood, on läinud USAs elama osariikidesse (Colorado) ning Euroopas riikidesse, kus kanepiõli on lubatud.

Ent kanepil on avastatud muidki kasulikke toimeid. Näiteks on see laborihiirtel aidanud ravida kasvajaid, sellel on avastatud positiivne mõju multiskleroosi, psoriaasi, traumajärgse stressi, dementsuse, skisofreenia, osteoporoosi ja amüotroopse lateraalskleroosi ehk nn Lou Gehrig'i tõve puhul.

Kanepi teada-tuntud positiivsed omadused on valuvaigistav ja stressi maandav toime, samuti aitab kanep ravida nohu, tõsta söögiisu ja soodustada uinumist.

esmaspäev, 22. juuni 2015

Eesti probleemide põhjus on alkohol?

Arenenud riikide alkoholi tarvitamise edetabel. Allikas: OECD

Eestis püütakse probleemidele otsida eri süüdlasi, olgu need siis peaminister Rõivas, Keskerakonna esimees Savisaar, ülemaailmne vabamüürlaste, juutide või illuminaatide vandenõu, kliima soojenemine, külm suvi, venelased või muud säärast. Aga kui põhjus pole see, teine ega kolmas, vaid lihtne asi: alkoholism. Kui Eestist on saanud alkohoolikute maa. Kus joomisest, oma mõistuse hävitamisest on saanud omaette väärtus. Mille tarvitamist, erinevalt muudest meelemürkidest ei piirata, nii et sõltuvushaigeid tuleb pidevalt juurde.

Võtame sellise lihtsa asja nagu sündimus. Eestis kasvas sündimus hüppeliselt 1980ndate aastate lõpus. Seda fenomeni on uuritud ja leitud, et põhjuseks on inimeste lootusrikkus seoses poliitiliste muutustega- see on Eesti iseseisvumisega. Aga 1980ndate lõpus, näiteks 1987. aasta keskel, kui pandi hakkama tippaastal- 1988. aastal sündinud beebid, polnud kellelgi veel aimu iseseisvumisest. Sündimus hakkas kerkima juba 1986. aastal. Ja mis huvitav, sündimus kerkis kõikjal NLiidus, isegi Venemaal, kus iseseisvusest polnud inimestel veel sooja ega külma.

Mis siis oli sündivuse hüppelise tõusu põhjus? Mõned uurijad peavad põhjuseks nn kuiva seadust, mis hakkas kehtima 1985. aastal. Kuiva seadust, mis tähendas alkoholi tootmisele ja müügile kehtestatud karme piiranguid küll kiruti, aga rahvas püsis kaine ja ennäe imet- sündimus tõusis mühinal. Pärast taasiseseisvumist piirangud kadusid, rahvas hakkas taas roppu moodi jooma, sündimus kukkus kolinal ja püsib madal tänaseni.

Sündimuse praegust langust on põhjendatud raskete oludega, aga tasub meenutada, et 1980ndate lõpus olid NLiidus samuti ülirasked olud- midagi polnud saada ja esmatarbekaubad ning toiduained olid suisa talongide peal. Majanduses valitses täielik katastroof, palju suurem kriis kui praegu, aga sündimus tõusis mühinal.

Võibolla on Eesti probleemide põhjuseks siiski alkohol.

Elekter ja IT

Veidi enam kui pool sajandit tagasi, nii 1950ndatel aastatel oli suur asi elekter, umbes nagu täna on IT. Paljudel seda polnud ja kõik tahtsid seda omale saada. Elektrikke oli vähe, palgad head ning paljud noored poisid tahtsid saada elektrikuks- see on siis traadi keerutajaks. Hiljem tulid elektriseadmed ning see tähendas nõudlust seadmete kordategijate, näiteks teleka parandajate järele. Elektrikke koolitasid paljud koolid, aga sellest ei piisanud- oskajaid oli ikka puudu.

Täna on suur asi IT ehk infotehnoloogia, umbes nagu kunagi oli elekter. IT on uus asi ja nõudlus selle järele suur. IT-asjatundjate palgad on kõrged ja neid on kogu aeg puudu. Paljud noored poisid tahavad saata IT-spetsialistiks. Eestis soovitatakse kõigil õppida IT-d, see on siis tehnoloogiliste vidinate ühendamise ja koodi kirjutamise kunsti. Et kui juba algklassides hakatakse IT-d õpetama, mis kõik võib Eestist veel saada. Räägitakse, et Eesti tulevik ongi IT.

Võib vaid ette kujutada, mis oleks võinud saada, kui Eestis oleks juba veidi enam kui pool sajandit tagasi hakatud algklassides elektrit õpetama. Ei julge kohe mõeldagi selle peale.