Estin nagu Ingrid

Väljavõte Delfi veebist.

On väga tervitatav, et ka meeste lood hakkavad meediasse jõudma. Seni on ainult naised sõna saanud, teemal, kui halvad on mehed, kuidas mehed naisi kiusavad jne. Ja mehed on nagu uppund kuked vahtinud seda kõike tuima näoga pealt. Aastakümneid. Vaikides kannatanud.

Nagu tuleb välja Estini, ehk Esta Simakova endise abikaasa Gunnar Loho jutust Delfile, ei näita ka Estin oma eksmehele lapsi. Ka neil on kaks last.

Ja, mis samuti sarnane, ka Ingrid on ebastabiilne naine, kes kukkus halama ja halisema niipea, kui jutt lahutusele läks. Ma ei mäleta enam, kas ta ka jõkke end uputada lubas nagu Estin, ent palju sellest puudu ka ei olnud.

Mis veel huvitav, sarnaselt Estinile trügis ka Ingrid poliitikasse. Esialgu tahtis Jaanus Raidali juurde Tuleviku Eesti Erakonda astuda, see oli juba 15 aastat tagasi. Minu ja Ingridi vahel arenes umbes selline jutuajamine:
Mina: Mida sa seal teed?
Ingrid: Noh, mida, noh, mida erakonnas ikka tehakse, poliitikat, noh.
- Mis poliitikat?
- Mmmm, mis see sinu asi on? Mis sa pärid?
- Mind huvitab.
- Raidal lubas mulle kõik selgeks teha.
- Mismoodi?
- Aga need teised seal, need ei tea ju ka tuhkagi.
- Aga mis su sõnum on seal poliitikas?
- Sõnum-sõnum, kas alati peab mingi sõnum olema.
- Üldiselt on soovitav.
- Küll see sõnum ka kujuneb.
- Mismoodi?
- Ah, mis sa pärid. Kõige tähtsam on kandideerida.
- Seda ütles ka Raidal vä?
- Raidal, mitte Raidal, mis vahet seal on.
- Aga miks just Raidal, miks mitte mõni teine erakond?
- Raidal kutsus.
- No aga ta tahab sind lihtsalt ära kasutada.
- Noja mis siis kui tahab.
- Aga mis siis, kui sa kõrbed?
- Miks ma peaksin kõrbema?
- No aga sul pole ju mingit sõnumit, mingit ideed. Kõik sellised kõrbevad.
- Noja mis siis. Vähemalt proovin ära.
- Eks sa siis proovi.
- Proovingi! Ja sina ära õienda muudkui.
- Ma lihtsalt küsisin. Mina kätt ette ei pane. Kui tunned, et võid poliitikas laineid lüüa, siis tuld!

Ingrid ei öelnud seepeale enam midagi, mossitas mitu päeva ja minuga ei rääkinud. Käis Raidalil mõned korrad veel külas, aga poliitikasse siiski ei läinud. Vähemalt mitte sel korral. Nüüd kuulsin, et teeb koostööd Reformiga ja tahtnud isegi kandideerida kuskil. Reformi ta ehk sobiks, sest Reformil pole mingeid põhimõtteid, tähtis on vaid taskud kiiresti täis kühveldada. Elame-näeme.

Libakontode loomine nüüd kuritegu- probleem eelkõige lapsevanematele

Väljavõte Postimehe veebist.

Tegelikult on päris hea, et libakontode loomine on kriminaalkorras karistatav, sest selline konto võib olla päris ohtlik. Näiteks oli keegi (hiljem selgus, et see oli TÜ üliõpilane Taavi Madiberk, praegune omanike keskliidu juht) loonud mõned aastad tagasi minunimelise konto Orkutis. Kust ta siis minu nime all suhtles eri inimestega, kuni minu endaga hakkasid ühendust võtma inimesed, et kuule, Inno, mis lolli juttu sa välja ajad. Ma olin hämmingus ja ei saanud aru, mis toimub, sest ma ise samal ajal Orkut'ti üldse ei kasutanud. Kusjuures, kui mu enda kontol oli Orkutis vaid kümmekond sõpra, siis liba-Innol oli neid lõpuks mitusada. Põhiline teema sel liba-kontol oli muidugi seks, kus see liba-Inno etendas tohutut seksiguru, kes muudkui moosis eri naisi ära.

Ma nägin tükk aega vaeva, ja pidasin pikka kirjavahetust Orkutiga, enne kui liba-Inno sealt eemaldati. Kusjuures, mis oli veel kummaline, et ka Orkuti otsingust tuli välja vaid liba-Inno. Päris-Innot justkui enam ei eksisteerinudki.

Samas tähendab see peavalu lapsevanematele, sest 90% arvutikasutajatest on alaealised, kes siis kõiksugu trikke teevad. Lapsevanemad peavad hakkama trahve maksma. Taas suurepärane võimalus riigi rahakotti täita.

Sõõrukas teeb kambäkki turvaturule

Väljavõte Päevalehe veebist.

Viimasel ajal mitmetes ärides, näiteks kinnisvaras ja luksuskaupade müügis kõrbenud Urmas Sõõrumaa teeb kambäkki turvaturul, ehk alal, mida ta endise miilitsa ja turvamehena kõige paremini tunneb. Sõõrumaa asutas 90ndate algul turvafirma ESS (hiljem Falck, G4S), mille suure vaheltkasuga kümmekond aastat hiljem edasi müüs.

Nüüd alustab Sõõrumaa uuesti nullist turvafirmaga K Grupp. Äsja tõmbas ta enda juurde tööle Eesti suurima turvafirma G4Si juhi Peeter Tohveri, kes tõenäoliselt hakkab Sõõruka uut turvafirmat üles ehitama. Ma loodan, et kliendiandmed võttis Tohver G4Sist ettenägelikult kaasa.

Heiti Häälel näpud põhjas?

Väljavõte Päevelehe veebist.

Kas tõesti on kütuseärimees Heiti Häälel näpud nii põhjas, et pidi ära müüma hobuse, mida ta varem oli lubanud mitte mingi hinna eest müüa?

Pärast Kruuda superhobuse Palladiumi surma oli Hääle hobune Big Boy Eestis number 1. Nüüd kuulub ta Kreeka rikkuri Aristoteles Onassise pärijale Athina Onassis de Miranda'le. Kes ise hobust sõidab ja on lubanud koguni olümpiale minna.

Hind ulatus väidetavalt mitme miljoni euroni, ehk vähemalt 30 miljonit krooni. Sellest paar miljonit eraldas Hääl ratsaspordi edendamiseks. Hääl on ühtlasi Eesti ratsaspordi liidu juht.

Annan infot sadisti kohta (ja teise kohta ka)

Väljavõte Postimehe veebist.

Mul puudub info konkreetse kassi juhtumi kohta, ent tahaks teavitada veel ühest sadistist, kes on Ingrid Tähismaa, Postimehe Arteri peatoimetaja, Reformierakonna meedianõunik, kes tõsimeeli tegi ettevalmistusi ja kavandas Nõmmel koerte mürgitamist, kes tema unerahu häirisid. Plaan nägi ette rotimürgi panemist vorsti sisse, mida siis tuli üle aia visata.

Ajal, kui me koos elasime, õnnestus mul sellisele plaanile vastu seista, ent hiljem, pärast lahkuminekut olen kuulnud mitmeid koerte mürgitusjuhtumeid Nõmmel.

Info on 100% tõene ja kui kellelgi on huvi selle eest tasuda, siis võib seda teha varjupaiga kontole.

Lisan veel niipalju, et Ingridi sõbranna, Sirle Karu uhkeldas avameelselt selle kohta, kuidas ta järgemööda käis metsas noori kutsikaid uputamas. Kui talle öeldi, miks ta ei lase koera steriliseerida, ütles ta, et lihtsam on kutsad "merekooli" viia. Kooli vahet käis Sirle väitel tema abikaasa, vandeadvokaat Ants Karu.

Panen siia ka sadistide pildid:

Kõigepealt Sirle Karu (Lextali veebist):

 

ja Ingrid Tähismaa (weekend.ee veebist):

 

Ja siin sadist Ingrid Tähismaa (vasakul) koos oma teise sõbranna Urve "Pano" Palo'ga (Virgo Kruve veebist):

Sügisene tervitus Stenbocki maja ja ministeeriumide kollektiividele

Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=jP_ZqQ_kSog.

Ja te veel küsite, kuhu lähevad kõik need rahvalt kokku korjatud maksud...

Mis on ühist USAst tagasi saadetud Lõuna-Eesti tüdrukul ja Janek Lauri'l?

Väljavõte Delfi veebist.

Ma millegipärast ei üllatunud, kui Eesti esipsühhiaater Airi Värnik ütles Janek Lauri juhtumit kommenteerides, et "tragöödia oli vältimatu", ning et selle ärahoidmiseks poleks saanud midagi teha. No muidugi, kus siis muidu! Eksole.

Samas ütleb Janek Lauri sõber asja kommenteerides, et tragöödiat oleks saanud vältida, sest Janek oli juba mitu korda varem käe oma elu kallale pannud, ehk enesetapu sooritanud. Ent õnnekombel jäi ellu, valmistades lähedastele siiski palju peavalu.

Nõndaks. Ja nüüd paneme siia kõrvale selle Lõuna-Eesti tüdruku, kelle isa hiljuti avalikkuse ette tiris rääkima, kuidas täiesti terve tüdruk USAst ometi tagasi saadeti, väidetavate psüühiliste probleemide tõttu. Tüdruku "portfolio" sisaldas "kõigest": alkoholi tarvitamist juba 11aastaselt, eneselõikumist, depressiooni, anoreksiat ja buliimiat, kodust ära jooksmist, madala enesehinnangut ning kontrollimatuid tujukõikumisi. Nonii. Kas pole nagu noor Janek Lauri, või mis?! Mida kostate teie, lugupeetud tohtrid, kes te olete, nagu võib aru saada, paadunud fatalistid. Mhh, ahh?!

Ma ei taha siin küll hakata kuidagi kritiseerima Eesti psühhiaatriat, kuna olen sel alal täielik võhik, ent kõrvaltvaatajana tahaks ometi ära märkida seda, et Eestis pannakse nende tahte vastaselt hullarisse inimesi nende arvamuste avaldamise eest (mille eest demokraatlikes riikides jagatakse inimestele Nobeleid), nii nagu heal õndsal nõuka-ajal, ent vabalt lastakse ringi luusida tõsiste psüühiliste probleemide käes vaevlevatel inimestel (kes Läänes saavad kohest ravi), võimaldades neil teha haiget nii endale kui teistele, kuni Janek Lauri jms tragöödiateni välja.

See on mõttekoht, nagu ütleks Urve Palo.

P.S. Ja ma ei saa jätta lisamata, et ka Ingrid Tähismaa, Postimehe Arteri peatoimetaja on kontrollimatute äkkvihahoogudega, mis on kaasa toonud füüsilist vägivalda tema lähedaste peal, töö juures kolleegidega suheldes on Ingrid end suutnud tagasi hoida, ent sealgi, nagu on rääkinud tema endised töökaaslased, pole palju puudu olnud. Küsitakse, miks ma seda teen. Miks ma "mustan" oma endist abikaasat, laste ema. Aga ma tunnen, et pean seda tegema, et vältida Janek Lauri tüüpi juhtumeid. Ma tunnen, et sellest rääkimine on minu kohus, kuna ma olen ise sellist psüühilist ebastabiilsust väga lähedalt näinud. Ja tean, et sel võivad olla väga traagilised tagajärjed. Ma leian, et selliste asjade koha pealt ei saa vait olla. Ja isegi, kui ma oleks Janek Lauri sõber, ja ma oleks tema probleemist teadlik, kirjutaks ma samamoodi ka tema kohta, isegi siis, kui see võib tähendada sõbra kaotust, või ühiskondlikku hukkamõistu. Kusjuures, ma ei saa ka märkimata jätta, on Airi Värnik Ingridi korbiõde Amicitias.

IP-MAANIA: IP-aadressi blokeerimisest Delfis jms

Üks väike ülevaade Inno ja Irja kohviku külastajate statistikast, statcounter.com veebist.

Viimasel ajal on interneti kommentaariumides hakatud kasutama põnevaid viise kasutamise piiramiseks, kus siis näiteks registreeritakse IP-aadresse, millest igaühe taga nähakse unikaalset kasutajat ning siis teatud põhimõtete järgi pannakse neile aadressidele "bänne". Mille all ei mõelda internetis avaldatud reklaame, vaid teatud tähtajaga keeldu teatud IP-aadressi kasutavale kommentaatorile.

Ent kas IP-aadressi taga on ikka unikaalne kasutaja? Lugesin üht ülevaadet netist ja tuleb välja, et nõnda võib vägagi valedele jälgedele jõuda. Näiteks paljud asutused jagavad sama IP-aadressi väga paljudele kasutajatele. Ja et IP unikaalsus on juba ammu ajalugu. Kasvõi näiteks nn wifi-võrgud, mis kasutavad ühte ja sama IP-aadressi. Mis tähendab, et, piltlikult öeldes, Viru Keskuse Bestselleri kohvikus wifi võrku kasutava ühe sobimatuks tunnistatud kommentaari autori "bänn" tähendab samasugust "bänni" kõigile neile, kes sedasama võrku kasutavad. Ja see on ainult üks kohvik. Kujutagem vaid ette neid suuri tasuta wifi-võrke, mida kasutavad tuhanded kasutajad, ja mis võivad kõik saada ühel hetkel "bänni".

Arvutikasutaja, kes veebis sellel teemal peatus, läks näiteks tülli oma sõbraga, kelle IP-aadressilt olid tulnud solvavad kommentaarid. Ent hiljem selgus, et üks teine kasutaja oli kasutanud täpselt sama IP-aadressi. Kuidas see oli võimalik? Variante on mitmeid. Ma ei lasku siin tehnilistesse üksikasjadesse, kuna ma ei jaga neist suurt midagi, ent IP-aadress on vaid ÜKS võimalus kasutaja identifitseerimiseks. Sellele peavad kindlasti lisanduma muud meetmed, mida kahjuks Eesti veebimeedia ei kasuta. Kaevates sellega iseendale kokkuvõttes auku.

Ja erinevalt levinud juttudest EI OLE IP-aadress ka mingi tõend kommentaatori kohta, mille põhjal saaks või oleks saanud kasutaja identifitseerida näiteks Delfi-Leedo asjas. Mistõttu on sellisel juhul kahtlemata õigustatud nõude esitamine teenusepakkuja ehk siis Delfi vastu. Mis omakorda on Delfi ja teised teenusepakkujad närvi ajanud ja pannud neid iga vähegi krõbedamat kommentaari "bännima".

Ka kohvikule on tulnud, ma tunnistan ausalt, palveid, või lausa nõudmisi välja selgitada ühe või teise kommentaatori IP-aadress. Ning see ära "bännida"! Ma olen siis püüdnud võrrelda kommentaari aega Statcounteri kasutaja-statistikaga, ja olen ka mingid aadressid välja sõelunud, ent mis see teadmine mulle kokkuvõttes annaks?! See tähendab paratamatult umbropsu tulistamist. Ning, nagu aeg on näidanud, on need kommentaatorid varem või hiljem kuskilt ikka välja ujunud, oma õigete nimedega. Ja seda ka ilma IP-aadressideta.

Mis tähendab kokkuvõttes, et igasugune IP-põhine kasutajate identifitseerimine ON JAMA. Ja ei anna kokkuvõttes mingit tulemust, sest IP-sid, nagu aru saan, on võimalik lihtsalt muuta. Ning kasutaja ja IP-aadressi vahele EI SAA tõmmata võrdusmärki (nagu seda teeb näiteks Delfi, mistõttu on täpsem Postimehe käsitlus: Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka ...).

Samamoodi ei saa ainult IP-le tugineda ametiasutused oma töös. Näiteks andmekaitse inspektsioon, kui kevadel kohviku vastu elavat huvi tundis, kuulutas, et leiavad IP-de kaudu hõlpsasti kõik tõendid. Tundus, et nende jaoks on IP nagu mingi jumal. Ent praeguseks on nad oma tuvastamisprotsessis juba 7 kuu juures (selle aja peale on isegi spermatosoidi abil viljastatud munarakust sirgunud inimene), konfiskeeritud arvutid on endiselt tagastamata.

Kersna, seleta rahvale ära, mis värk on!

Saabus selline kommentaar/tagasiside:

Kersna võiks ikkagi lahti seletada rahva ees, mis kaalutlustel ta selle Urmase loo enda teha võttis. Ega Urmas ei otsinud saatetegijaid üles, vaid Kersna teadis mehe elulugu juba varasemast. See on tõsi, et Urmas tema juures töötas. Eetilisem oleks olnud jätta saatejuhiks Kilumets, kui tõepoolest Urmast südamest aidata tahtis.

Inno kommentaar:
Jah, Vahur, räägi ära, mis värk oli selle Urmasega. Kuidas sa teda tundma õppisid, mida ta sinu heaks tegi, palju talle maksid, miks ei jätkunud sellest pojale külla sõitmiseks või poja Eestisse toomiseks, miks pidi veel ETV raha selleks kaasama. Muidu võibki jääda mulje, et see "Sind otsides" ongi selline ETV töötajate ja nende tuttavate reisisaade. Maksumaksja kulul.

Mis pangas töötasid Dmitri ja Anton?

Väljavõte Äripäeva veebist.

Eesti avalikkust vapustas skandaal, kus kaks pangatöötajat, endist, Dmitri (27) ja Anton (28) vahistati seoses siseinfo kasutamisega aktsiaturul spekuleerides, teenides siis, nagu võib aru saada, kopsakat tulu.

USAs, selles kurjuse impeeriumis, kus inimesed on üksteise peale õelad ja kadedad, pannakse selliste asjade eest isegi eluks ajaks vangi, ent Eestis, kus elavad inglid ja inimestel on raha nii palju, et kellelgi pole kahju, et ligimene kah vähe teenib, on selliste asjade puhul näidatud näpuga ja öeldud: Häbi-häbi, püksis käbi, näiteks Indrek Neiveltile.

Ma ei usu, et ka Dmitri ja Anton mingit erilist karistust saavad, isegi kui nende süü leiab tõendamist. Sest, olgem ausad, kes meist poleks endale vähe vahelt võtnud, kui võimalus oleks olnud. Igaüks oleks vähe rehepappi teinud, onju! Näiteks Rakveres läks rahvasaadik Olev Puldre koguni ühest erakonnast üleöö teise, et pappi saada. Rääkimata siis tavalistest kodanikest, nagu Dmitri või Anton.

Ent oleks põnev teada, mis pangas need noormehed töötasid. Ega ometi investeerimispangas Lazard?

Ingrid käinud taas tasuta reisil

Väljavõte Postimehe veebist.

Mõned head aastad tagasi käis Ingrid "tippude tipp" Tähismaa tasuta (loe: reisikorraldaja poolt kinni makstud) reisil Egiptuses, mida kajastas ka Äripäev, ja siis ei jaksanud keegi seda seakisa ära kuulata, mis Ingridi suust pärast tuli. Kõiges jäin lõpuks süüdi loomulikult mina, sest olin: a) lekitanud selle info ajakirjandusse; ja b) ei hoiatanud teda, et lennujaamas on ajakirjanikud; ning c) ei teinud midagi, et tema mainet puhtaks pesta. Kuigi ma ise enda teada midagi sellist ei teinud. Aga see selleks.

Nüüd vaatan, et Ingrid käitub jälle põhimõttel: igas pulmas peig ja matusel kadunuke. Kus ta siis, ilmselt Postimehe Arterile tulnud tasuta reisi pakkumise ise lahkelt vastu võttis. Sest, kes teab millal uuesti saab, eksole. Ja teised Arteri töötajad vaatavad vesise suuga pealt, kuidas maadam mööda ilma ringi traavib. Aga noh, eks ta toob ju kommi ja küpsist ka kaasa, onju!

Ilmselt oli korraldatud taas mingi tasuta reis ajakirjanikele, millest siis lugusid siia-sinna tilgub. Hiljuti tegi ühe telesaate Krista Lensin, kes kah justkui juhuslikult sattus surnumere äärde ja mujale põnevatesse kohtadesse. Nagu ka Ingrid. Ning sellest reisist siis armsad mesilood ajakirjanduses. Märgistamata reklaam missugune, ja Postimees, kelle jaoks miski pole püha, avaldab kõik selle rõõmsalt ära. Lükka ainult pööblile, oi, sorri, mõtlevale inimesele, sitta ette, küll see kõik alla neelab. Onju!

Miks ma ütlen, et see oli tasuta reis? Sest Ingrid pole nii loll, et reisi eest ise maksma hakkaks.

Otsides Sind saadet ootab ka kileonni-Urmas

Väljavõte reporter.ee veebist.

Nõndaks. Kersna sulane-Urmas pole tõesti, 99% tõenäosusega kileonni-Urmas. Ent kahtlemata ootab Otsides Sind saadet ka teine Urmas ehk kileonni-Urmas, sest nagu tema jutust välja tuleb, on tal mitu last ja need on kõik kadunud nagu tina tuhka. Osa isegi välismaal. Kuigi, ma tuletan meelde perekonnaseadust, peavad lapsed hoolitsema oma isa eest. Aidakem siis lastel oma isa eest hoolitseda ja otsigem nad üles, et isake ei peaks elama kileonnis kuskil Tartu külje all metsas.

Või mis, kallid kohvikulised?!

Miks polnud Otsides Sind avasaates otsimist näidatud?

Paljud kommentaatorid on küsinud, miks polnud Otsides Sind saates otsimist näidatud, näiteks see Elu24 veebist:

no 15.11.2009 08:34

Saade on muidugi väga tänuväärne. Aga muidu olen küll veidi pettunud. Oleks tahtnud näha seda inimese otsimise protsessi, millest oleks kasu ka teistel, kes tulevikus oma lähedasi otsivad. Juba alguses oli tegelikult kõik valmis, otsitav leitud ja põnevust ei olnud. See on sama hea, kui kriminulli lugedes juba esimestel lehekülgedel on mõrvar teada. No ja ülejäänud saade oligi rohkem pisara väljakiskumine, mis lõpus läks minu meelest lausa ebaeetiliseks - see ei ole ju mehhiko seep, kus peab suures plaanis nägusid ja tundeid demonstreerima. Saade oleks pidanud lõppema sealt, kus poeg läheneb kodumajale ja näeb kaugemal oma isa seismas. Ei tohi inimesi näidata tervele vaatajaskonnale ehk siis võõrastele nende elu ühel dramaatilisemal ja samas intiimsemal hetkel. Las selline ilus moment jääb nende endi jaoks, teistel pole sellega enam asja. Emotsiooniotsijatel oli seda juba algusest peale niigi piisavalt.

Inno kommentaar:

tõepoolest, ka mind häiris see, et polnud otsimist, mis peakski olema saate idee: leida kadunud sugulane. Ning siis näidata seda otsimise protsessi. Kuidas inimest leida. Ent saates oli otsitava asukoht kohe teada: Komsomolsk-na-Amure, linn, mis kerkis nõuka ajal komsomoli lööktöö tulemusel. Ja seal kohe oli olemas ka Andrus. Mis annab alust arvata, et pooltel oli tegelikult teineteise asukoht teada. Nad polnud lihtsalt kohtunud. Ja Kersna viis pooled kokku. Ent siis peaks saate nimi olema: Reisides Sinu Juurde, või midagi seesugust. Ehk siis selline omamoodi turismisaade. Pisarad oleks niimoodi kah garanteeritud, sest liigutav hetk on ka see, kui pooled pole teineteist kaua aega näinud.

Skandaal: Sind Otsides Urmas on Kersna ammune tuttav ja töömees?

Väljavõte ETV veebist.

Saabus selline vihje:

Mida arvate asjast, et Urmas on Kersna ammune tuttav? Töömees tema Võrumaa maakodus. Kes keda otsis?

Inno kommentaar:
kas tõesti oli tegemist osava näitemänguga? Kus siis Urmas tegi Kersnale tööd (saates tegi Urmas tööd siis Kersna suvilas?!, nagu võis videolõigust näha) ja vastutasuks sõidutati poeg tema juurde. Kersna maksis oma töömehe sõidud kinni maksumaksja taskust. Ning televaatajatele etendati lihtsalt üks põnev show?

Urmas on pärit Antslast, Kersna on Antsla poiss. Paistab, et ring hakkab koomale tõmbuma.

Kas win-win a la БананиЯ: eesti rahvas sai omale uue kangelase ja Kersna omale vinks-vonks suvila. Või mis?

Sin veel mõned kaadrid, kuidas Urmas (Kersna suvilas?) tööd teeb:

 

Abdul Turay on moslem

Väljavõte seattlepi.com veebist.

Kuigi Abdul Turay, Postimehe kolumnist väidab intervjuus Postimehele, et ta ei ole moslem, oli ta moslem veel möödunud aastal, kui andis intervjuu USA ajalehele ning uhkustas veel sellega, et Eestis anti välja koraan ja sellel oli suur menu. Kas ta tõesti on aasta jooksul oma usust loobunud? Ja kas islami-usust saab üldse niisama lihtsalt loobuda? Tema vanemad on samuti moslemid.

Turay oli kuni tänavuse aasta suveni ajalehe Baltic Times peatoimetaja. Sellel kohal töötas ta ühe aasta. Enne seda, nagu ta väidab, elas Inglismaal, kus kirjutas 12 aastat liberaaldemokraatliku partei poliitikutele kõnesid.

Kurioosum: kui pole võimalust lapsega suhelda lühikest aega, ei aita ka peale maksmisest, kui aga pole võimalust 30 aastat suhelda, siis makstakse sul kõik kinni

Väljavõte Elu24 veebist.

Kas pole huvitav kurioosum: kui isa pole saanud lapsega suhelda lühikest aega, ütleme kuni paar aastat või nii, siis ei aita ka peale maksmisest, ikka isa oma lapsi ei näe, selliseid näiteid on Eestis sadu. Samas kui pole 30 aasta oma lapsega saanud kohtuda, siis makstakse selle eest veel peale, et ta seda teha saaks, Urmase näitel siis.

Teatud sarnasus pangast laenu võtmisega: kui oled pangale tuhat krooni võlgu, on see sinu probleem, kui oled 10 miljonit võlgu, on see panga probleem.

Ja siit moraal: isad võiks vana indiaanlase kombel rahulikult jõe kaldal istuda kuni lapsed ise nende juurde tuuakse.

Luik upitab Kobini abil Ekspressi aktsiat

Väljavõte Päevalehe veebist.

Kas pole põnev uudis? Et Luik müüs oma alluvale Gunnar Kobinile aktsiad üle turuhinna. Ja seda praegusel ajal, kus kõik Ekspressi aktsiat pigem müüvad kui ostavad. Kuna Ekspress on sisuliselt pankrotis.

Mis see siis tähendab? Päevaleht seda lahti ei seleta, mis on ka loomulik, sest 50% Päevalehest kuulub Luigele. Aga kohvik seletab: Luik upitab Kobini abil lihtsalt Ekspressi aktsiat. Stiilis, et kui juba Kobin ostis sellise hinnaga, siis tasub ka teistel osta.

Ma võin oma vana soki ära süüa, kui Kobin, see vana rebane, tegelikult ka mingi raha mängu pani. Ma arvan, et aktsiad tõsteti sisuliselt ühest Hans Hadniel Luige taskust teise. Mis oma olemuselt on samuti turumanipulatsioon, mille eest Toomas Tool täna vahele võeti.

Ingrid Tähismaa promob Arteris oma sõbranna tegemisi

Väljavõte viimasest Postimehe lisast Arter.

Ajakirjanduses on läinud lahti hullem sahkerdamine. Nii näiteks tundub, et Postimehe lisast Arter on saanud Ingrid Tähismaa ja tema hoolealuse, Reformierakonna väljaanne. Kus siis lisaks Reformi-teemalistele mesilugudele ja Reformi poliitiliste vastaste tümitamisele leiavad avaldamist PR-artiklid Ingridi sõbrannadest. Üks näiteks ilmus viimases Arteris ja rääkis pikalt-laialt kui tore on Ingridi sõbranna Sirle Karu juhitav MTÜ Audiere.

Egas muud kui jõudu! Ning tervisi minu poolt Mart Kadastikule ja tema silmarõõmule Ingrid Tähismaale.

Reformi salarev Eestis: must mees Abdul Turay

Väljavõte viimasest Postimehe lisast Arter.

Kas pole huvitav, et nn valged erakonnad Reform ja IRL on omale võtnud toetajaks musta mehe: Abdul Turay, kes siis laulab Postimehes kiidulaulu Reformile ja selle ustavale sabarakule IRLile. Ning Reformi meedianõunik Postimehes Ingrid Tähismaa avaldab selle jutu ära.

Turay jutust võib aru saada, et tema naine on eestlane ja töötab Eesti riigiametis. Kes see naine on?

Meedia-arvustus: Ingrid propageerib jälle kollast!

Väljavõte Postimehe lisast Arter.

Reformierakonna meedianõunik ja käepikendus Postimehes, Mart Kadastiku silmarõõm Ingrid Tähismaa, kes toimetas pikka aega ajakirja Kroonika, siis aga keeras 180 kraadi teise äärmusse ja hakkas kollast meediat sõimama, kuni keeras jälle 180 kraadi ning asutas pool-pornograafilise sisuga portaali "TopTop", mis läks pankrotti, ning asus siis juhtima Postimehe lisa Arter, kuhu ta on toomas kollast sisu, ja propageerib usinalt sedasama kollast.

Nii näiteks kutsub ta staarihakatisi andma lahkelt intervjuusid vasakule ja paremale, eks ole ju sellised "ullikesed" või "murtud tiivaga linnud" nagu Ingrid neid nimetab, kollase meedia jaoks kõige kergem ja parem saak. Keda on hea siis nätsutada nii-ja naapidi, ning siis ajaloo prügikasti visata. See on teadlik protsess, suure raha teenimise nimel, milles osaleb ka nimetatud Ingrid ise. Hävitades iga päev kümneid ja kümneid elusaatusi, publitseerides kümnetes tuhandetes eksemplarides ajakirjanduslikku saasta, mida pööbel parema puudumisel sisse ahmib. Ning tehes selle juures veel head ja õiglast nägu.

"Ärge kunagi loobuge intervjuust!" ütleb Ingrid. Aga tema ise? Ta pole andnud viimasel ajal ühtegi intervjuud, põhjendades seda vajadusega jääda "väärikaks". Kas pole imelik kahepalgelisus: teistele soovitab lahkelt intervjuusid, ise neid ei anna. Miks ta ei anna intervjuusid? Sest see, kes intervuusid annab, tänapäeva Eestis, kui sul pole kõva seljatagust, on ülim lollus, kuna ajakirjanikud kasutavad iga su sõna sinu vastu. Ning see pole veel kõik. Artikli juures ilmunud kommentaatorid lasevad su sõelapõhjaks. Seda kõike tehakse selleks, et "müüa". Intervjuu andmine on kuritegu enda ja oma lähedaste suhtes. Miks siis Ingrid saatanlikult teistel soovitab intervjuusid anda, kui see inimeste huve kahjustab? Vastuse leiad eelnevast tekstist.

Koit siis ikka on Kaia Triisa lapse isa?

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Kui vaadata, kuidas noored kokku hoiavad, võib küll arvata, et tuntud laulumees Koit Toome on meikar Kaia Triisa lapse salapärane isa. Mida Koit on varem ise eitanud, umbes nii, et ta ei tunne isegi Triisat. Ja Triisa ütles, et lapse isa ei toeta teda. Aga nüüd miilustavad magusalt. Koit Toome tunnistas alles hiljuti, et tal on laps. Tea, kas nüüd tulemas veel lisa?

Siin Kaia Triisa peale lapse sündi möödunud aasta kevadel (kalev.ee veebist):

Ajakirjandusele päitsed pähe!

Väljavõte Päevelehe veebist.

Kas pole huvitav, et Eestis, kus ajakirjandust on seni reguleerinud ajakirjaniku eetikakoodeks ning üldine seadusandlus, on hakatud tegema eraldi seadusi ajakirjanduse jaoks. Ja seda valdkonnas, mis ajakirjanikke üldiselt ei morjenda: allika kaitse osas. Mis tähendab, et pole teada juhtumeid, kus ajakirjanikul või väljaandel oleks tekkinud probleeme allika kaitsega, näiteks kohtus.

Miks siis sellist seadust vaja on? Hea küsimus. Ma arvan, et Eestis, mis liigub üha autoritaarsema korra ehk NLiidu poole, on kavas panna päitsed ka ajakirjandusele pähe. Ja alustatakse siis sellisest asjast, mis ajakirjanikke eriti ei puuduta. Sellele on otsa juba kergem uusi asju laduda.

Miks on aga allikakaitse seadusega tagamine ajakirjanikule halb? Sest sellisel juhul on raske pettust avalikustada. Näiteks annab mõni allikas, oletame, et peaminister Ansip, või Pärnu linnapea Kivimägi ajakirjanikule, nö off-the record valeinfot oma poliitiliste konkurentide kohta. Ajakirjanik avaldab selle, ja kui tuleb välja, et see ostutub valeks, on ajakirjanik kahvlis: ta ei saa petise nime välja tuua. Mis loob omakorda soodsa pinnase ajakirjanduslikeks manipulatsioonideks. Neid on niigi palju.

Sestap peaks ja võiks ajakirjaniku tegevust reguleerima ikkagi aukoodeks, mis on olnud piisav. Mis tagab allika kaitse siis, kui see on tõesti õigustatud ja vajalik. Ja välistab manipulatsiooni võimalused.

Teine asi, mis seadusesse sisse tahetakse susata, on ennetav trahv. Mis on minu meelest samuti mõttetu. Minu kogemus näitab, et kui väljaanne kohtusse kaevata, siis alusetu laimutegevus lõppeb.

Küll aga võiks riik luua sõltumatu kogu ajakirjanduse ohvrite huvide kaitseks. Kes aitaks näiteks koostada kaebusi pressinõukogule või kohtule. Ning esindaks vähem kindlustatud ohvreid kohtus. Nagu minu kogemus näitab, on ajakirjanduse vastu väga raske, et mitte öelda võimatu leida kaitsjat. Advokaadid kardavad ajakirjandusega seotud protsesse. Mida väljaanded ära kasutavad, sõites nö lihtsa inimese õigustest julmalt üle.

Sõnum Stenbocki maja tarkpeadele

Väljavõte Äripäeva veebist.

Praegune Stenbocki maja punt on jaganud viimased mitu aastat kohe-tuleb-kommunism-stiilis lubadusi, millest ükski pole täitunud. Vastupidi, asjad on läinud järjest rohkem perse.

Rahvast on hakatud hullutama ka euro-lubadustega. Et see leevendab kõik hädad. Minu meelest võiks need lubajad omale otsatte raiuda Euroopa Liidu rahandusvoliniku Joaquin Almunia sõnad:

"Euro käibelevõttu ei tohiks käsitleda kui kiiret lahendust majanduse probleemidele."

Stenbocki seltskond on seda viimast just teinud.

Repostimees materdab Savisaart: miks? ja kas see aitab?

Väljavõte tänasest Postimehest.

Reformierakonna häälekandja Postimees materdab täna peaminister Andrus Ansipi abil taas võimsalt Savisaart, sellele on pühendatud koguni kaks lehekülge. Ent kas see taktika töötab?

Seni on töötanud. Sest Savisaar on sõimurahe all lihtsalt selja küüru tõmmanud ja seda vaikselt kannatanud. Ent viimastel valimistel ajas ta selja sirgu nagu eesti talupoeg - ja võitis! Võimsalt. Seda võib võrrelda Jüriöö ülestõusuga. Viimane lõppes kaotusega ainult seetõttu, et Eesti kuningad lasid end lõksu meelitada ja maha nottida. Savisaar kui ajaloolane on varasematest kogemustest õppinud.

Miks Postimees tümitab Savisaart? Kui vaatame, kes on Postimehe seljataga, rahvusvaheline kapital, kes soovib Eestit poolmuidu kokku osta, siis ei pea olema raketiteadlane, et aru saada, mis mäng käib. Ja miks tahetakse Savisaar nurka suruda. Samamoodi nagu suruti nurka Eesti juhid 13. ja 14. sajandil. Võeti võim üle ning rahvas orjastati. Ma usun, et eesti rahva geenid mäletavad seda.

Kas see materdamine aitab? Ma ei usu seda. USAs võib mustanahaliste võitlust oma õiguste eest võrrelda eestlaste vabadusvõitlusega. Veel mõned aastakümned tagasi tundusid USA mustanahaliste võrdsed õigused valgetega utoopiana, rääkimata mustanahalisest presidendist ja presidendiprouast. Samamoodi oli eestlaste iseseisvus veel paar aastakümmet tagasi vaid ilus unistus. Ent see elas rahva seas edasi ja ootas oma võimalust. Ja nii nagu USAs ei aidanud Obama materdamine, ei aita see ka Eestis, nagu näitasid äsjased kohalikud valimised. Nii nagu oli Obama oma võimekuselt teistest peajagu üle, nii on seda ka Savisaar. Ebavõrdses võitluses on nii Obama kui Savisaar pidanud olema konkurentidest palju tublimad, ja see kannab vilju.

Veel idee, kuidas Eesti rikkaks saab: kehtestada 1000-kroonine kilekotimaks

Väljavõte Delfi veebist.

Kui jätta kõrvale Marek Strandbergi sõnad ja lähtuda tema tegudest (maksude tõstmine), siis saab Eesti rikkaks nõnda: tuleb kehtestada 1000-kroonine kilekotimaks.

Ja meelitada Eestisse "ostoksille" näiteks miljon hiinlast. Ongi Eesti rikas!

Selline mõte tekkis, mõeldes Strandbergile.