laupäev, 19. aprill 2014

USA kavandab sõjaväeõppust Eestis

Väljavõte New York Times'i veebist.

Eestit ei jäeta siiski päris üksi: nagu vahendasid asjaga kursis olevad ametnikud ajakirjanikele, avalikustab USA järgmisel nädalal sõjaväeõppused Eestis ja Poolas. Tegemist pole küll 5000-meheliste üksustega, millest unistab Poola välisminister Radoslaw Sikorski, vaid kompaniiga, mille suurus on ligi 150 meest.

reede, 18. aprill 2014

Kas Jeesus ikka tõusis üles?

Jeesuse väidetav haud Indias, väljavõte ibitimes.com veebist.

Kristlik maailm tähistab sel pühapäeval oma lunastaja, Jeesus Kristuse üles tõusmise päeva, see on siis 2014-33=1981 aastat tagasi. Legendi järgi oli Jeesus ristil hinge heitnud, misjärel viidi tema surnukeha mäe jalamil asuvasse koopasse, kust surnukeha hiljem ei leitud. Sellest tuleneb teooria, et Jeesuse keha tõusis salapärasel kombel taevasse, pilve peale, kus elab taevane isa.

Tahtmata kuidagi kahtluse alla seada vana testamenti, mis räägib maailma loomisest ja mis sarnaneb juutide pühakirjaga Toora, on Jeesuse Kristuse elu käsitletud põhiliselt nn uues testamendis, mis on kirja pandud nelja Kristuse jüngri poolt. Kus siis on kirjeldatud taevasse minekut. Küsimusi tekitab ainult asjaolu, et kui Jeesuse puhul läks taevasse nii hing kui keha, siis tema järglaste puhul peetakse normaalseks ainult hinge minemist taevasse. Olgu öeldud, et juudid ei usu siiamaani mingit Jeesuse nn ülestõusmist, mille eest on juute hiljem korduvalt peetud uskumatuteks ja neid taga kiusatud. On tõenäoline, et Jeesus küll tõusis üles, aga mitte taevasse, vaid jalgadele.

Mis siis sai Jeesusest? India allikad väidavad, et ta naasis pärast oma ristilöömist tagasi Indiasse, kus ta oli varem käinud. India perioodi peetakse Jeesuse elus nn kadunud aastateks vanuses 13-30, millest uus testament vaikib. Just sel perioodil olevat Jeesus omandanud oma vägivalla-vastase meelsuse.

Indiasse naasmine on üpris tõenäoline, sest paar tuhat aastat tagasi ei olnud inimesed veel võimelised korralikult surma diagnoosima, mistõttu maeti sageli lihtsalt teadvuse kaotanud või koomasse sattunud elusaid inimesi. Jeesus oli arvatavalt ristilt maha võetuna lihtsalt jõuetu, aga kosus ja on tõenäoline, et rändas hiljem mujale. Ta olevat olnud isegi abielus ja tal olid lapsed ning ta suri ligikaudu 80 aastaselt Kašmiiri mäestikus, mida kutsutaksegi taevaks maa peal. Kašmiiris on siiani inimesi, kes peavad end Iisraeli hõimude järeltulijateks, nende juures võis Jeesus leida pelgupaiga.

Rooma võimudel oli kasulik aga kuulutada Jeesus surnuks, kuna sellega loodeti temasse uskuvaid rahvamasse vaigistada. Nagu me ajaloost teame, ei õnnestunud see siiski kuigi hästi.

Jeesuse elust Indias on valminud 2008. aastal film Jesus in India. Filmis on huvitav info selle kohta, et Jeesuse ema Maarja haud asub Pakistanis.

neljapäev, 17. aprill 2014

Mida räägib meile (tulevane???) juht?

Kaader Vene 1. kanali saatest.

Olen viimastel päevadel jälginud Vene kanalite saateid. Tuleb ju kursis olla tulevase (võimaliku) uue kodumaa asjadega, juhul, kui Eesti peaks sarnaselt Krimmiga okupeeritama ja Venemaaga liidetama.

Täna oli kogu uudistesaade Vremja (algab kell 20) pühendatud president Vladimir Putinile, kus president vastas televaatajate küsimustele. Iseenesest oli huvitav jälgida, kuidas Vene president tegeleb kõigega, alates sõjast Ukrainas ja kohtumistest USA presidendiga kuni veemõõtjate paigaldamiseni Venemaa külakestes. Ühesõnaga, mees nagu orkester.

Krimmi puhul tulid välja mõned põnevad nüansid. Esiteks on Krimmi pensionärid jäänud ilma oma säästudest, sest pangad on tegevuse lõpetanud. Teisest küljest aga on võidus need, kes laenu võtnud või omale auto liisinud- Putin soovitas liisinguautodega rahulikult ilma selle eest maksmata ringi sõita. Pangandus paistab olevat Krimmi okupeerimise nõrk ja läbimõtlemata koht- pole siis ime, et Venemaaga liitumiseks valmistuv Savisaar Tallinnas oma panka loob.

Saade oli iseenesest põnev. Kiruti kõvasti USAd, kuigi stuudio laudadel olid halvasti varjatud Apple MacBook Pro arvutid. Isegi Edward Snowden oli kaasatud mängu. Putin meenutab väga Ansipit, suudab hästi udutada, nii et silm ka ei pilgu. Erinevalt Putinist polnud Ansipil võimalik võimu säilitamiseks korraldada edukat sõjakäiku. Eesti jaoks võib olla ohtlik asjaolu, et nii nagu Ansipit, ei suuda Putinit kohalt maha võtta keegi peale tema enda erakonna liikmete. Seetõttu suudab mees enne palju kurja korda saata, enne rahvas aru saab, mis tegelasega on tegu. Annaks jumal, et pärast Vene hokikoondise kaotust Soomele hulluks läinud mees võetakse maha enne kui ta väed Eestisse toob.


esmaspäev, 7. aprill 2014

Millal kuulutatakse välja Eesti rahvavabariik?

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Nüüd pole enam küsimus, et kas, vaid millal kuulutatakse välja Eesti rahvavabariik. Samuti on selge, et Nord Stream ehk gaasijuhe Vene- ja Saksamaa vahel on uus MRP, kus kaks suurt jagasid Euroopa taas omavahel ära nagu 1939. aastal. Nüüd on Venemaal vabad käed endise NLiidu taastamiseks ilma, et kannataksid Euroopa jaoks olulised gaasitarned. Ega asjata Eestist välisinvesteeringud ei põgene ja uut raha juurde ei anta- Eesti saatus on kõrgemal tasemel otsustatud. Eesti maksumaksja võib uusi soomusmasinaid julgelt osta, need kuluvad rahvavabariigil tulevikus marjaks ära.

Kuidas peaks käituma nüüd eestlane? Kel juured tähtsad ja vene keel suus, need loomulikult jäävad. Jäävad ka Ansipid ja Mikserid ning kõiksugu muud võimu sabarakud, kes nagu sitt iga võimu puhul pinnale ujuvad. Aga tavaline eestlane, nohh, tema jaoks on praegu kogu maailm valla. Küllap aitab rahvavabariigi loomine paljude jaoks raske otsuse ära teha.

pühapäev, 6. aprill 2014

Praeguse olukorra jätkudes jookseb Eesti rahvast tühjaks

Väljavõte Forbes.com veebist.

Eestit armastatakse üldiselt kiita, aga mis puudutab demograafilist olukorda, siis võib Eestit pidada, kuidas seda viisakalt öelda, demograafiliseks vetsupotiks. Eesti tühjeneb väga kiiresti, küll mitte nii kiiresti kui naabrid Läti ja Leedu viimastel aastatel, aga tühjenemine on märgatav.

Tühjenemine on ka loomulik, kui samas majanduskeskkonnas on võimalik sadakond kilomeetrit eemal teenida sama töö eest 3-4 korda kõrgemat tasu, seejuures on muud kulud enam-vähem samad. On selge, on aja küsimus, millal Eesti sellisel juhul tühjaks jookseb. Kujutame ette näiteks olukorda, kui Eestis oleks piirkond, kus kõigil ametkohtadel oleks palk 3-4 korda kõrgem- kas keegi jätaks seda võimalust kasutamata. Eriti veel olukorras, kus Eestis kehtiva sissetulekuga on võimalik kuidagimoodi tasuda kommunaalarvete ja toidu eest, aga raha ei jätku hobide tarbeks ning vaba aja veetmiseks.

Teisalt on ka selge, et Lääne-Euroopale on Ida-Euroopast, kaasa arvatud Eestit pärit tööjõudu hädasti vaja, et palgad Läänes enam ei kerkiks ja et firmadel oleks võimalik võistelda Hiina odava tööjõuga. Euroopa Liidu laienemise eesmärk oligi saada ligipääs odavale tööjõule ning selleks ollakse valmis eraldama natuke raha Ida-Euroopa infrastruktuuri parendamiseks. Et Eestist oleks võimalik ilma autot lõhkumata läbi sõita ja vahepeal peatuses tualetis käsi pesta.

Eestlased vaatavad praegu maa tühjenemist nõutult pealt ning üritavad kuidagi kohaneda olukorraga. Pidevad valitsuse poolt suure propagandakisa saatel välja käidavad nn reformid pole midagi muud kui kärpeprogrammid selleks, et maa tühjenemisega toime tulla. Terve riik on sattunud allakäiguspiraali ning on selge, et mingit Lennart Meri stiilis suurt mõtet pole võimalik praeguses olukorras välja käia. Sellega ei saaks hakkama praegu isegi Lennart, olgu muld talle kerge. Eesti põleb, tule lõppu pole võimalik ette näha ning inimesed peavad veel aastakümneid tegelema tulekahju kustutamisega. Selge on ka see, et need, kes saavad, noored ja energilisemad põgenevad põlevast majast nii kaugele kui jalad kannavad ning nagu elu näitab, läheb neil välismaal palju paremini kui neil oleks kodus eales võinud minna. Eesti edulood ei sünni enam Eestis, vaid välismaal. Kuivõrd neid üldse enam Eesti edulugudeks saab nimetada, aga see vähemalt hoiab hinge sooja, stiilis, et kui Eestis pole enam mingit lootust, siis on vähemalt lootus Inglismaal, Austraalias või USAs.

Eestist on saanud omamoodi anti-Iisrael. Kui juudid üle kogu maailma koguvad raha, et sõita ja asuda elama Iisraeli, siis eestlased koguvad raha, et sõita ja asuda elama Eestist väljapoole. Küllalt perversne olukord, mida ilmsed vanad eestlased poleks uneski näha osanud, et selline asi kunagi juhtub. Mõnes mõttes sarnaneb 1944. aastal toimunuga, ainukese vahega, et nüüd on võimalused suuremad ja piirid kõigile lahti. Kui siia lisada veel pidev Vene oht, mida poliitikud vanainimeste häälte saamiseks veelgi üles kütavad, siis pole ime, et põgenetakse juba massiliselt, et mitte jääda jalgu võimalikule Vene invasioonile.

Ükski südametunnistusega lapsevanem ei soovita praeguses olukorras oma võsukestele Eestisse jääda, räägitagu avalikult mida iganes. Elanikkonna kiire vähenemisega vähenevad võimalused ja huvi Eestist välisvaenlase eest kaitsta- olgem ausad, Eestisse on jäänudki vaid vanad ja väetid, noored on juba jalga lasknud- ja vanad pole võimelised vaenlasele vastu minema ja, nagu on kombeks öelda, surm siin või Siberis. Peaasi, et noored ellu jääksid. Ilmekas näide on asjaolu, et Eesti piiriäärsed alad on juba jäänud päris tühjaks, kui mõned üksikud vanainimesed ja neid teenindavad omavalitsuste töötajad välja arvata. Nii nagu eestlastele pole enam vaja Setumaad ja see niisama käest antakse, nii pole varsti Euroopale vaja enam Eestit, kus elavaid vanureid on vaja hakata Euroopa maksumaksjal ülal pidama. Pole ime, kui Eesti taas Venemaale kandikul üle antakse.

Mida selle kõige vastu ette võtta? Ega polegi midagi. Lätis ja Leedus, kus tehti haldusreform ära, on tühjenemine toimunud veel kiiremini. Eestis on kohalikud omavalitsused suutnud oma armetute palkade eest suutnud pooleldi heategevuslikus korras elu alal hoida. Kui kaovad omavalitsused, läheb Eestiski tühjenemine libedamalt.

Eesti eliit on suutnud kõik mis müüa annab maha müüa ning midagi käega katsutavat pole alles jäänud. Eks eliidil ongi juba välismaal elamised valmis vaadatud, Riigikogu liikmed ehitavad omale villasid lausa Taimaale. Inimestel Eestis enam suurt tööd pole ning nõnda polegi kellelgi lõpuks muud suurt mõtet kui Eestis veel kokku kraapida mis kraapida annab ning siis välismaale ära minna. Inimesi on viimase paarikümne aastaga õpetatud edu kummardama ja raha armastama ning juba sellest tulenevalt pole kellelgi mingit mõtet Eestisse virelema jääda. Ja ega Eestit enam suurt alles polegi, on jäänud üks vaene Euroopa Liidu tagahoov, kus varsti, piltlikult öeldes stepsel seinast välja tõmmatakse. Kuhu jääb üks kiire raudtee, mis aitab Soomest maad mööda Euroopasse jõuda ja ongi kogu lugu. USAs on selliseid tühje alasid küllaga, mis on sadade kilomeetrite viisi auto aknast põnevad vaadata, aga kus eriti peatust teha ei taha.

laupäev, 5. aprill 2014

Putini järgmine samm : eriolukord

Küllap taipavad needki, kes pole kõige teravamad kriidid karbis, et Putini sammud Krimmi hõivamisel pole kuidagi seotud probleemidega Ukrainas, vaid neil on sügavad, Venemaa sisepoliitilised põhjused. Teatavasti aitab üks edukas sõjakäik pikendada mitte üksnes diktaatori, vaid iga valitsuse võimulpüsimist ja seda Putin kasutabki.

Lisaks muule aitab sõjategevus kehtestada riigis eriolukorra, mida kasutas edukalt Gruusia ekspresident Mihhail Saakašvili ja milles oli väga efektiivne Eesti ekspresident Konstantin Päts, kel õnnestus enne riigi vaenlasele kandikul üle andmist eriolukorda pikendada tervelt 6 aasta vältel. Seejuures polnud Pätsile vaja isegi sõjategevuse alustamist. Mistõttu on Pätsi tegevus isegi Putini kõrval poliitilise manipulatsiooni meisterklass. Putin ja Saakašvili on olnud seni Pätsi usinad õpilased.

Putinile on praegu eriolukorda hädasti vaja, sest Venemaa majandus on seoses tooraine hindade langusega langemas kuristikku, nii nagu juhtus Nõukogude Liidu majandusega 1980ndate lõpus. Putin on Liidu lagunemisest õppinud ning tahab nüüd katastroofi - NLiidu ideelise järglase Venemaa lagunemist ennetada. Kas see tal sõjategevusega õnnestub, seda näitab aeg. Euroopas pole sõjad kellelegi oodatud õnne toonud, aga võibolla on Putin siin suur erand viimase paari tuhande aasta jooksul.

pühapäev, 30. märts 2014

Uus Ansip on sündinud

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Kohvik esitleb: Uus Ansip.

Huvitav, miks muidu normaalsed inimesed võimule saades peast lolliks lähevad?

Nüüd õige aeg vanad Eesti alad tagasi võtta

Kui juba vanade alade tagasivõtmiseks läks, siis tasuks nüüd vanad Eesti alad tagasi võtta, näiteks Peterburg ja selle ümbrus, kui elasid ja elavad siiani Eesti hõimurahvad. Kuigi räägivad olude sunnil vene keelt ja mõned neist arvavad, et on venelased.

Õigupoolest on vanad vene alad praeguse Ukraina kandis. Praegune Venemaa on vana eestlaste ala, mille vallutasid mongolid ja mille venelased hiljem endale haarasid. See ei tähenda, et see nõnda peaks jääma. USA eeskujul on eestlased neil aladel väärt vähemalt mõnda reservaati. Aga miks mitte mõni suurem appi kutsuda ja need alad üldse tagasi võtta. Et välistada pidev hala selle ümber, et Venemaa võiks Eesti valutada. Kes tahavad, võivad sealt emigreeruda, aga üldiselt võib arvata, et püssitorude all toimuval rahvahääletusel on kõik täie mõistusega venelased Eestiga liitumise poolt. Nii et Eestist saaks maailma kõige suurem riik.

neljapäev, 27. märts 2014

Hea näide, kuidas Islandi valitsus mõtleb oma rahva peale, erinevalt Eesti valitsusest, mis mõtleb kõigi teiste rahvaste peale

Väljavõte Postimehe veebist.

Kommentaarid on siin vast liigsed. Eesti probleem on samuti üks võlapuntra-susa, mida lahti harutada keegi ei julge.

Paras Toobalile!

Kohvik juubeldab Priit Toobalilt saadikupuutumatuse äravõtmise üle. Sedavõrd tülgastavat inimlooma, selgrootut limukat ja ütlen otsesõnu välja, kretiini nagu Toobal ei ole mina oma elu jooksul veel kohanud. Ta suudab sulle silma vaadates valetada ega põe selle pärast poolt minutitki.

Kui ma olin temaga natuke aega tuttav olnud, siis ma mõtlesin, et inimene on noor ja kogenematu ning talle tuleb tema eksimused andeks anda. Aga mida aeg edasi, seda rohkem sain ma aru, et siin ei ole tegemist mitte mingi kõrvatagused-märjad-stsenaariumiga, vaid inimene on lihtsalt nii jultunud, et talle ei lähe teiste inimestega sõlmitud kokkulepped, au ja väärikus absoluutselt korda. Et ta lihtsalt vilistab neile lodevalt ja elab oma nälkjaelu edasi.

Teades ja tundes Toobalit, olen ma 100 % kindel, et ta neid erakirju mitte ainult ei lugenud, vaid ka nende kättesaamise korraldas. Olles näinud, millise mandunud inimesega tema puhul tegu, ei kahtle ma selles üldse.

Lauri Laasist on natuke kahju. Sest ta on tegelikult tore poiss. Teises erakonnas oleks ta võinud poliitikas suuri tegusid teha. Savisaarel on omadus ka head ja targad inimesed ära hävitada, kui nad just õigel ajal asjast aru ei saa ja tema sektist ära ei põgene (nagu Tõnu Trubetsky ja Henrik Normann seda teha taipasid).

laupäev, 22. märts 2014

Ukrainlased ei pidanud kinni ainult Hitleri sõjamasinat, nad pidasid kinni mongolite armee

Teatavasti takerdus Hitleri sõjamasin 1941. aastal Ukrainas, mistõttu ei suudetud sügiseks Moskvat vallutada nagu oli plaanis. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et ukrainlased pidasid tuhatkond aastat tagasi kinni võimsa mongolite armee. Kiiev oli tol ajal Venemaa keskus ja seal mongolite jõud rauges. Sellega päästsid ukrainlased suurte ohvrite hinnaga (Kiiev tehti maatasa ja peaaegu kõik 50 tuhat elanikku hukkusid) terve Euroopa, kaasa arvatud Eesti mongolite vallutustest ja ikkest. Muide, just mongolite võimu all arenes Venemaa alade uueks keskuseks Moskva linn.

Reformikomsomoli viimane võimalus

Palju on küsitud, miks Reformierakonna noored ehk nn broilerid, kelle põhiline tugevus seisneb kuulekuses juhile, et miks nad valitsusse lasti praegusel Eesti riigi jaoks raskel ja otsustaval ajal. Aga selles pole midagi imelikku- see on nende viimane võimalus.

Sama juhtus Andrus Ansipiga, kes noore tubli pioneeri, komnoore ja parteilasena unistas säravast komparteilisest tulevikust NSV Liidus, kuni Eesti iseseisvumine kõik ära rikkus. Parteilased olid aastateks mängust välja ja seda noore Andruse jaoks kõige magusamal ajal.

Nüüd on sama juhtumas uute komnoorte, Reformierakonna noortekogust välja kasvanud seltskonnaga, kelle unistused säravast ja mugavast parteilisest tulevikust tõotab ära rikkuda kodanikuaktiivsuse kasv. On üsna tõenäoline, et Reformierakond pärast kevadisi valimisi enam valitsusse ei pääse, sestap tuleb praegu võtta mis võtta annab. Sotsid on selles mõttes isegi mugav partner: enne kui nad arugi saavad, kuhu on sattunud ja mis üldse toimub, on selle valitsuse aeg juba läbi saanud.

Ajakirjandus peab jälgima, et praegusel murdelisel ajal muutuste sildi all riiki päris laiali ei tassitaks. Ummikusse jooksnud ja nurka aetud loom on kõigeks võimeline.

reede, 21. märts 2014

Palo-lapsesuu uus fopaa

Väljavõte Päevalehe veebist.

Sotside hulgas on palju tarku naisi, mistõttu tekib küsimus, miks neist kõige rumalamad alati ette lükatakse.

Urve Palo ei suutnud jälle kiusatusele vastu panna, jättes kasutamata võimaluse vait olla. Ta pole veel  ministrikski kinnitatud, kui seadis terve erakonna ja uue koalitsiooni piinlikku valgusse. Sama lugu juhtus vahetult enne Pronkssõduri teisaldamist, kui ta rahvastikuministrina vandus, et sõdurit ei teisaldata. See tekitas omakorda venelastes täiendavat pahameelt, sest valitsuse liige oli otse näkku valetanud. Pole võimatu, et Palo ütlused vallandasidki nn Pronksiöö.

Palo on samasugune lapsesuu nagu Jüri Mõis, ainult et Mõis ajab vahel ka asjalikku juttu. Kõige hullem asi on, kui lollile inimesele võim kätte anda. Ta võib väga-väga palju kurja teha. Lisaks tundub üha rohkem, et sotside eesmärk valitusse minnes on oma mark täielikult täis teha.

Lisaks. Palo väljaütlemine Estonian Airi pankroti kohta on rahas mõõdetav. Miljonites eurodes. Palo ei jõua seda summas eladeski tagasi teenida. Ta käitub riigi ja rahva varaga nagu Avo Viiol, täiesti süüdimatult.

Lisaks loomulikult Palolt selline "patriootlik" avaldus ajal, mil Eesti vajab igakülgset kaitset ja poolehoidu, mil Eesti asutused elavad niigi pidevas ründe ja hirmu õhkkonnas. Lisaks ei suutnud Palo anda Aktuaalsele Kaamerale kommentaari, käitudes nagu mõmm. Ohhhhhhh...........

Liberaalid on valitsuses lõpuks kokku saanud

Uut valitsusliitu võib nii- ja naapidi kritiseerida, aga üks on kindel: liberaalid on lõpuks valitsuses kokku saanud. Õigupoolest pole sellist aega Eestis varem olnud, et võimul oleks liberaalide valitsus. Reform kannab teatavasti paremliberaalseid ja sotsid vasakliberaalseid ideid. Nüüd peaks olema päris lihtne selliste klassikaliselt liberaalsete algatuste läbisurumine nagu samasooliste abielude legaliseerimine.

Kohvik on liberaalide valitsust varem toetanud ning juhtinud tähelepanu, et ühes valitsuses ei saa olla koos konservatiive ja liberaale. Miks? Sest konservatiivil ja liberaalil on väga raske kokkuleppele jõuda. Lihtsam on parem- ja vasak skaalal kusagil keskel kokkuleppele jõuda, aga ei saa olla nii, et osaliselt legaliseerime homoabielud. Need kas on legaliseeritud või mitte.

Senist Eesti arengu pidurdumist võib osaliselt põhjendada asjaoluga, et valitsuses istusid vaadetelt kardinaalselt erinevad inimesed. Neid sidus küll üks ühine huvi: viha Edgar Savisaare vastu, aga sellest üksi ei piisa, et edukat Eestit üles ehitada. Koos tegutsemine muutis seni liberaalseid ideid kandnud Reformi konservatiivseks, mistõttu kaotas see erakond oma näo. Ansipi juhtlause oli lõpus „Vali kord!”, mis algselt kuulus Res Publicale ja mida järgides saadeti algul relvastatud üksused tänavale Lihulas ja hiljem Tallinnas. Sama stiili jätkates sõimas Ansip rahvast fooliumimütsiga seemnesööjateks. Loodetavasti tuleb praegusest valitsusest midagi enamat.

Ning konservatiivid, need on siis IRL ja Keskerakond saavad opositsioonis koondada jõud, et oma konservatiivseid ideid propageerida ja Riigikogus korda luua. Näiteks võiks Riigikogu puhvetis lõpetada alkoholi müümise, et ei juhtuks ebameeldivaid asju, et keegi purjakil parlamendi hoonsesse magama jääb või seina äärde urineerib.

kolmapäev, 19. märts 2014

Ausat juttu ei või enam rääkida?

Tundub, et Eestit on nakatanud Venemaa pisik, kus ausat juttu ei või enam rääkida ning vaba arvamust tsenseeritakse. Selline vana nõuka värk tagasi, nii Venemaal kui Eestis. Palju meil seda vabadust siis oli- mõnikümmend aastat. Aga hea seegi, kui arvestada, et otsustajad on saanud koolituse nõuka ajal ning nad on omale noore kuuleka "kaadri" peale kasvatanud.

Igal juhul respekt, Mehed Ei Nuta- mehed. Olete tõelised mehed!

teisipäev, 18. märts 2014

Ametisse asub laristajate valitsus

Selle asemel, et niigi suureks paisunud valitsemiskulusid otsustavalt kärpida, kavandab uus valitsusliit neid veelgi tõsta, luues juurde suisa kaks uut ministeeriumi. Vot see on tase!

esmaspäev, 17. märts 2014

Kus on Eesti sanktsioonid Venemaale?

Väljavõte New York Timesi veebist.

USA kehtestab Venemaale üksteise järel üha uusi sanktsioone, aga selle taustal tekib küsimus, kus on Eesti sanktsioonid Venemaale? Mis asja ajavad Eesti diplomaadid veel Venemaal, kui Venemaa on Eesti partnerile sõja kuulutanud? Kas Eesti on neutraalne riik?

Miks pole seisma pandud piirileppe sõlmimist? Miks lastakse Vene ametnikel jätkuvalt Eestis toimetada?

Kas Eesti on võtnud siin sama pragmaatilise hoiaku nagu Saksamaa, mis praegu koos Venemaaga Euroopat jagab ja valitseb?

Praegu tuleb Venemaad suruda nii palju kui võimalik, sest just nüüd on õige aeg. Venemaa peab tundma sõjalise okupeerimise mõju iga ihukarvaga. Kui venelased osa Eestist okupeerivad või Ukraina alla neelatakse, siis on juba hilja.

pühapäev, 16. märts 2014

Ansip ja Järvan ebaõnnestusid majanduslikus mõttes

Peaminister Andrus Ansip on korduvalt kiidelnud sellega, et Eestil pole võlga, mis praeguses Euroopas on kahtlemata tänuväärne, aga samas on majandus seiskunud, rahvas jookseb välja ja elatustase langeb.

Milles siis oli või on probleem? Ansipi majandusnõunik on pikka aega olnud Aare Järvan, mees, kes oma Tartu Ülikooli lõputöö kirjutas teemal, kuidas kiire hinnatõusu abil NLiidu ühes piirkonnas paksemat suppi keeta kui teises. Hiljem oli ta Eesti Panga juures ametis selle poliitika elluviimisel, mistõttu oli Eesti NLiidu lagunedes paremas positsioonis kui teised- tänu inflatsioonile voolas Eestisse rohkem raha, mis tõstis inimeste elatustaset, kuna kaubad olid jätkuvalt poodides vana hinnaga müügis.

NLiidus töötas Järvani mudel suurepäraselt, kuna see oli suletud süsteem- üks majanduse oluline komponent- tööjõud ei saanud vabalt liikuda. Teiselt poolt jagati NLiidus tänu plaanimajanduse süsteemile raha tsentraalselt vastavalt vajadusele ning hinnad olid samuti tsentraalselt paika pandud.

Ansipi valitsuses jätkas Järvan sama mudeliga- rahanduspoliitika ajamist läbi hinnakujunduse (aktiivset rahapoliitikat Eestis ajada ei saanud valuutakomitee süsteemi tõttu). Ning hinnad tõusid. Seoses sellega tõusid palgad ning kõik paistis väga ilus. Tundus, et isegi vaba turumajandusega Euroopa Liidu ühes osas on võimalik paksemat suppi keeta kui teises. Elu oli hea ja rahvas valis Ansipit pidevalt tagasi. Ettevõtete konkurentsivõime seoses kiire palgatõusuga küll kahanes, aga selle korvas sisetarbimise kiire kasv. Kiire inflatsiooni tõttu pandi löögi alla isegi Eesti liitumine eurotsooniga- Ansip ütles, et euroga liitumise nimel ei saa ohverdada kiiret majanduskasvu.

Hiljem maksis selline arutu kasvu poliitika Eestile valusalt kätte- mida kiirem oli olnud tõus, seda valusam oli kukkumine kriisi ajal. Eesti kroon oli tugeva surve all ja Eesti kaotas kiiresti oma atraktiivsuse investorite silmis. Olgu öeldud, et see atraktiivsus pole taastunud tänaseni- investorite kaotused olid sedavõrd valusad.

Aga mis peamine- kiire inflatsiooni ja hinnatõusu tõttu kaotas Eesti oma peamise konkurentsieelise- madala hinnataseme. Palgad olid küll kõrged, aga ettevõtted ei suutnud sellise palgaga inimestele tööd pakkuda. Tööpuudus kasvas kiiresti ning tööjõud, see on tarbijad ja maksumaksjad hakkasid kiiresti välja voolama. Inimeste kiire väljavoolu tõttu on sisetarbimine tammunud sama koha peal. Sellega lõppes siis paksema supi keetmine Euroopa Liidus.

Kriisi ajal sattus valitsus paanikasse. Selle asemel, et ettevõtjate olukorda leevendada, keerati kruvisid veel rohkem kinni ja tõsteti makse, et ülal pidada buumi ajal paisunud riigiaparaati. Sellega löödi ettevõtjatele kõige raskemal ajal nuga selga. Maksutõusuga hävitati nendegi ettevõtete konkurentsivõime, kes veel midagi eksportida suutsid. Ainus hea asi oli kriisi ajal see, et hinnad üle pika aja ajutiselt mõnevõrra kukkusid ja seda aega sai kasutada eurotsooniga liitumiseks. Aga oli juba hilja. Majandusele oli tekitatud korvamatu kahju. Ettevõtete raske olukorra ja maksulaekumise vähenemise tõttu on pidurdunud palgatõus.

Inimesed on praegu väga raskes olukorras, sest nii kaupade, teenuste ja energia hinnad on kergitatud Soome tasemele, aga palgad jäävad 3-4 korda maha. Seetõttu ei saa inimesed oma eluga Eestis enam hakkama. Jätkub tööjõu kiire väljavool, mis omakorda kahandab sisetarbimist, maksude laekumist ning ei lase majandusel ega riigil areneda. Eesti tõmbub kokku ning inimesed peavad pidevalt kohanema üha uute ja uute ettevõtete, koolide, haiglate ja asutuste sulgemisega.

reede, 14. märts 2014

Üks väga asjalik arvamus taas Postimehes, mis võtab kokku praeguse olukorra olemuse

Väljavõte Postimehe veebist.

Seekord ühenduse Parem Eesti juhi Mario Laasi sulest.

Tõepoolest, vaesust ei anna ümber jagada ja seeläbi rikkaks saada. Raha teatavasti puu otsas ei kasva. Kogu poliitjanti kõrvalt vaadates jääb mulje, et Eesti on leidnud kusagilt rahapaja. Mida ta kahtlemata pole. Kõigepealt tuleb Eestil ja selle juhtidel ausalt tunnistada, et Eesti on VÄGA VAENE riik. VÄGA VAENE. Sellises olukorras on esmane hakata rikkust kasvatama, mitte olematut raha ümber jagama.

Kogu ühiskond tuleb mobiliseerida rikkuse kasvatamisele, muidu ei tule rikkust ja pole midagi, mida ümber jagada.

Ilves jättis kasutamata võimaluse vait olla, sotsid lasid end ümber sõrme keerata

Väljavõte Postimehe veebist.

President Ilves, kes näis olevat vahepeal oma kaduma läinud aruraasu tagasi saanud, lasi selle nüüd taas lendu, kui jättis kasutamata võimaluse praeguses olukorras lihtsalt vait olla. Aga tal on vaja midagi öelda, sest ta vajab oravate abi pärast presidendiametit sooja ametikoha saamiseks kusagil Brüsselis. Business as usual, nagu öeldakse. Eesti niigi ära peedistatud ja trööbatud maksumaksja maksab kõik kinni ka kiidab veel takka, nagu alati.

Mis aga sotsidesse puutub, siis mängisid nad auga maha neile saatuse poolt ette antud võimaluse haarata ise valitsuses ohjad. Sotsid on praegu palju populaarsemad kui oravad, mistõttu peaks olema ausasi nii ennast kui rahvast silmas pidades ise valitsus moodustada. Miks nad seda ei teinud, selgub ilmselt kunagi tulevikus, aga tõenäoliselt on sellegi taga sotsist president Ilvese vajadus tulevase sooja ametikoha järele.

Kokkuvõttes ei muutu midagi. Sotsid kaotavad oravate sülekoerana tõenäoliselt natuke populaarsust ja oravad võidavad natuke, aga Eestis jääb kõik endiseks: rahvas lahkub ja veel kiiremini kui varem.

Nad tegid seda jälle: venelased koos amide ja brittidega petsid ukrainlasi

Nii nagu venelased koos amide ja brittidega pärast teist ilmasõda eestlastele ja paljudele teistele rahvastele igavese vanglaelu organiseerisid, nii tehti seda nüüd. Nimelt garanteeris USA koos Suurbritannia ja Venemaaga 1994. aastal Ukrainale riigi terviklikkuse, saades Ukrainalt vastu otsuse tuumarelvast loobumise kohta. Nüüd on seda kokkulepet rikkunud nii venelased, kes Ukraina okupeerisid kui ameeriklased ja britid, kes ei suuda venelasi välja ajada. Kas oleks praegust janti, kui Ukrainal oleks jätkuvalt tuumarelv?! Ajalugu kordub ja küsimus on vaid selles, millal suured Eesti okupeerimises uuesti kokkuleppele jõuavad.

Venemaal saavutatud meediasõjas täiesti uus tase

Mida kõike minu silmad ei pea veel enne surma nägema? Nimelt on Venemaa poliitilise juhtkonna kriitikul ja blogijal Andrei Navalnõil keelatud interneti kasutamine. No kas annab enam kaugemale minna?!

Oli see Ansipi režiim mis ta oli, keelas Innol ja Irjal külastada valitsuse pressikonverentse, korraldas kodus läbiotsimise, võttis blogi maha ja viis ära arvutitehnika, algatas lambist väärteo- ja kriminaalmenetlusi, aga interneti kasutamist ... no seda tõesti ära ei keelatud. Olgu lisatud, et kõik need asjad, mis Kohvikuga, on ära tehtud Navalnõiga, aga nagu tänaseks selgub, siis kasutult. Küllap läheb ka Putin ükskord sama kaduviku teed nagu tema väike koopia Andrus Ansip.

Tõsi, Kohvik tõmbas pärast läbiotsimist ja menetluste alustamist tegevust tagasi, Navalnõi pani julgelt edasi. Aga. Ansip on ametist lahkumas, Putin jätkab endiselt.

Eesti haridusreform on haledalt läbi kukkunud

Kümmekond aastat tagasi, kui laulva revolutsiooni aegne viimane suur põlvkond hakkas põhikooli jõudma, oli palju juttu sellest, et Eestis on küllaga kõrgharitud spetsialiste, aga suur puudus töötegijatest. See tähendas tegelikkuses muidugi seda, et paljud noored tahtsid saada ärijuhtideks vms spetsialistideks, aga majandus vajas neid, kes oleks nõus miinimumpalga eest tehases masina taga tööd rügama.

Tehaseomanike soovidele vastu tulles- aga tehaseomanikud on poliitikute peamised sponsorid- neile vastu tulles muudeti põhjalikult hariduse suunda. Senine keskhariduse suund visati kõrvale ning toodi tagasi poole sajandi vanune põhikooli järgne kutsekooli suund. Keskharidus pidi olema vaid neile, kes tahavad ülikooli minna, ehk siis vähestele väljavalitutele.

Nüüd on kümme aastat talitatud nende tehasejuhtide diktaadi järgi, keda igal aastal presidendi vastuvõtule kutsutakse. Paslik on teha väike vahekokkuvõte. Kõigepealt olgu öeldud, et hariduse ümberkorralduse vallas on kõik käinud nagu planeeritud, ehk nagu öeldakse by the book. Kutsekoolid on viimase vindini uhkeks tuunitud, keskkoolid kinni pandud. Kas keegi on sellest õnnelikum? Aus vastus on: EI. Mis siis nässu läks?

Kõigepealt on probleem selles, et see mass noori, kellest loodeti täiendust Eesti hinge vaakuvatele manufaktuuridele, ei läinudki peale põhikooli ja kutseka lõpetamist kohe tehasesse tööle miinimumpalga eest nagu oodati, vaid lasi hoopis Eestist jalga. No miks ka mitte, üle mitmesaja aasta on piirid eesti noortele valla ja Euroopa Liidus on võimalik liidu kodanikel üsna lihtsalt tööd leida. Tõsi, mitte enam Eesti miinimumi 350 euro, vaid kümme korda suurema summa eest. Mille peale Eesti tehasejuhid ütlevad, et läheksid sellise palga juures kohe pankrotti. Ehk siis kokkuvõtes- tehasejuhtide avantüür läks Eestile maksma terve magusa laulva revolutsiooni järgse põlvkonna. Kes on Eesti jaoks kadunud. Nagu öeldakse: töö tellija materjalist.

Mis kõige kummalisem, nüüd on selgunud, et ettevõtted vajavad hoopis töötajaid keskhariduse baasil. Sest tehnoloogia on viimase kümne aastaga väga kiiresti uuenenud, nii et põhikooli baasil ei saa töötajad sellega hakkama. Isegi sõjaväe juhid kurdavad, et põhikooli järgselt ei saa noormehed kaasaegse tehnika käsitsemisega hakkama. Isegi Eesti sõjavägi vajab keskkooli lõpetanud noormehi! Neid aga ei ole. Ja need noored, kes jäid patriootideks ja otsustasid pärast põhikooli lõppu Eestisse jääda, ei saa enam tehastes hakkama, neid ei vajata sõjaväes, nii et nad on töötud. Mistõttu on hakatud kutsekoole jälle kinni panema, kuna on aru saadud, et nad toodavad kas töötuid või välismaale minejaid. Keskharidusega spetsialiste aga pole, kuna keskkoolid pandi kinni ning keskkoolinoortele öeldi, et nende tulevik on ülikoolid ja teadus. Täiesti absurdne olukord. Kümme aastat on asja eest teist taga tuult tallatud.

Tegelikkuses oleks pidanud laskma presidendi vastuvõtule eluaegse pileti lunastanud tehasejuhtidel lihtsalt pankrotti minna ning päästma turule uue, haritud põlvkonna ning panustama eelkõige haridusele. Miks ei võiks olla kõik eestlased kõrgelt haritud? Kõrgharidus pidi ju tagama parema sissetuleku ja elujärje. Või pole see nii?! Lihtsamad tööd saab usaldada masinatele või robotitele nagu see on arenenud maailmas juba juhtunud ja juhtumas. Isegi sõjaväes on musta töö tegijateks saanud droonid, see on robotid, lahingusse ei pea enam inimesi surema saatma.

neljapäev, 13. märts 2014

Reformi vangerdusi ei saa võrrelda Putini Venemaaga

Reformi vangerdusi on võrreldud Vene juhtide käitumisega, aga need kaks asja pole üks ja seesama. Reformi juhivahetust ei saa võrrelda Vene kogemusega, kus Putin vahetas end vahepeal presidendi kohal Medvedjevi vastu välja. Miks?

Sest esiteks oli Putjal rahva toetus, Reformil seda enam pole. Teiseks pidi Putin ametist lahkuma, kuna ta ei saanud seaduse järgi enam jätkata. Ansipil ei keela keegi jätkamist, ta lihtsalt põgeneb vastutuse eest, sest tema erakonna toetus kukub tema juhtimisel kivina ja seetõttu on erakond sundviskes: kas kaduda üldse areenilt või teha mingi muutus.

Olgu vahemärkusena öeldud, et Putin on diktaator, aga ta veab välja, sest tal on rahva toetus. Ansip mängis Eestis samuti diktaatorit, aga tal pole enam rahva toetust ja erinevalt Putinist ei saa Ansip oma maine päästmiseks ja võimu kindlustamiseks korraldada edukat sõjakäiku mõne naaberriigi vastu. See poleks Euroopa Liidus lihtsalt võimalik.

Sundviskes olek on põhjus, miks Reform ei saa jätkata IRLiga- väiksest vennast on saanud aastatega suurem vend, kes Reformi varjutab ja asju ette dikteerib. Selliselt jätkates veavad Reform ja IRL end koos päris põhja. Läbirääkimised sotsidega näitavad, et Reform ei taha veel areenilt kaduda. Kuigi võiks. Sest sellest erakonnast pole peale Meikari ja Ojulandi väljaviskamist enam suurt midagi järgi jäänud- ärksamad liikmed põgenevad juba nagu rotid uppuvalt laevalt.

Praegune sundviskes olek on põhjus, miks Reform kardab erakorralisi valimisi nagu tuld. Erakond on praegu üle aastate kõige kehvemas seisus. Liit sotsidega aitaks reitingut järgmise aasta valimiste ajaks veidigi parandada.

Tõsi on muidugi ka see, et kui Reform valitsusest päris kõrvale jääb, siis uppub ta veel kiiremini. Sama juhtub IRLiga ja see on põhjus, miks IRL oma partnerist ja võimust nii kramplikult kinni hoiab. Selle võimu nimel polnud palju oma pikaajalise partneri peaministrikandidaadi Siim Kallase mutta tampimine, kasutades selleks paarikümne aasta taguseid salajasi pabereid, mida pole säilinud isegi Eesti Panga arhiivis, aga mis on ilmselt säilinud IRLi uue ninamehe ja endise Eesti julgeolekujuhi Eerik-Niiles Krossi isiklikus arhiivis. Ju ta oskas õigel ajal vajalikest paberitest koopiad teha, aga erinevalt Herman Simmist mõistis need "õigele" poolele maha müüa.

Reformi uus kandidaat, Taavi Rõivas on selline ilus lakutud poiss, kelle kohta isand Krossil tenäoliselt arhiivis pabereid pole. Sestap sobib ta praegusel juhul hädaga Reformi kandidaadiks peaministri kohale. Rõivasel on ainult üks suur puudus: tal on rahva hulgas veel väiksem toetus kui Ansipil ja tema tulek tähendab Reformile veel kiiremat lõppu. Mis ilmselt oleks jumalale meelepärane tegu.

Kas Pevkuril oli luukere kapis?

Kuivõrd Siim Kallasel on kapis nii palju luukeresid, et piisas sellest, kui ta nina korra Eestis ukse vahelt sisse pistis, niipea need luukered talle kohe selga kukkusid, siis on loomulik, et tuleb leida mõni uus, kobedam kandidaat.

Kuuldavasti käis Reform kõigepealt välja Pevkuri kandidatuuri, teda mainis näiteks Ansip. Aga siis maeti Pevkuri idee mõne tunni jooksul maha. Miks? Teadaolevalt on temalgi omad luukered kapis, nimelt liikusid väidetavalt tema kaudu 5 miljonit krooni, mille eest transiidiärimehed Sergei Glinka ja Maksim Liksutov ostsid omale Eesti kodakondsuse ja millest Pevkur 1,5 miljonit omale näpistas ja selle eest Tallinna maja ehitas. Kohvik on sellest varem kirjutanud. Teda ei saanud etteotsa upitada.

Rõivasel teadaolevalt suuremaid luukeresid kapis pole, ta on ses mõttes puhas poiss nagu Silver Meikar. Ainus patt on ehk mõne sularahakoti puhtaks pesemine, aga selle kohta mingeid dokumente ajakirjandusse lekitada pole, seda saab ta ainult ise tunnistada.