neljapäev, 26. märts 2015

Kevad 2015

Eile õhtul kell kaheksa
hakkas moskvas sadama lund

ja punasele väljakule kerkinud kirikus
hakkasid kellad hüsteeriliselt lööma

kiriku kõrval seisis laibaauto
mis nägi välja nagu pulmaauto

ja mitte keegi ei teadnud
kas on oodata pulmi või matuseid

turistid jalutasid üle silla
läksid tagasi hotelli
vaatasid cnn-i uudiseid
arutasid isekeskis
kes võib olla mõrtsukas

narvas oli endiselt kõik väga rahulik
pärast vabariigi aastapäeva
ei olnud juhtunud mitte kui midagi

isegi kojamehed olid täpselt sama nägu
ja vanamutid kirikus

mitte kellelgi ei olnud kuhugile kiire
mitte keegi ei tahtnud mitte midagi öelda

kõik pidasid hinge kinni
ja vaatasid vaikselt

kuidas kiriku kõrval seisab laibaauto
mis näeb välja nagu pulmaauto

ja mitte kusagilt ei paista
kas tulevad pulmad
või hoopis matused.

pühapäev, 22. märts 2015

Edgarist

Minul oli Edgari haigestumisest väga kurb kuulda. Kuid mis seal salata, eks seda oligi oodata. Kui temaga lähedalt suhtlesime, siis soovitasime tal mitmeid kordi tervislikule menüüle üle minna, aga Edgar lihtsalt naeratas seepeale talle omasel trotslikul viisil ja ütles poisikeseliku uljusega, et temal on rauast magu. No mis sa oskad seepeale öelda? Ta on kange nagu mu isa ja eks see oli üks põhjus, mis ta mulle meeldis. Miks ma talle kaasa tundsin ja teda aidata tahtsin. Miks ma ka Inno Keskerakonna rüppe tirisin. Sest Edgar meenutas mulle mu isa ja oma isa armastasin ma üle kõige maailmas.

Nüüd lebab Edgar haiglavoodis ja tema seisund on "kriitiline". Mulle tuleb meelde üks suvi, kui me Innoga pikutasime Selgemaa rannas ja Edgar helistas meile. Olime just käinud Hundisilma jaanitulel ja Edgar oli seal väga reipalt tantsu löönud. Kuid nüüd oli ta haiglas ja rääkis nõrgal häälel. Päris, kas me vaatasime seda filmi John Lennonist ja Yoko Onost, mille DVD ta meile andis. See film läks talle millegipärast väga korda. Võib-olla seepärast, et oli armastusest ja armastust igatses Edgar - vähemasti mulle tundub nii - oma ellu kõige rohkem. Aga just armastust tema elus polnud. Vilja oli hakanud temast eemalduma, kuigi see veel kuskilt välja ei paistnud, ja ka tema suures kaaskonnas polnud neid, kes oleks temast päriselt hoolinud. Ma mõtlen PÄRISELT. Olen mõelnud, et võib-olla just seepärast tõmbas Edgarit meie poole. Kuna meie armastame üksteist ja nõnda sai Edgar armastusele vähemasti lähedal olla. Seda käega puudutada. Ja loota, et see hakkab temalegi külge.

Vahel mulle tundus, et Edgar on oma suure armastuse leidnud. Siis, kui ta tuli ühel sumedal suveõhtul koos valgesse riietatud Siret Kotkaga Rakverre ja me kohtusime Willa Theresa restoranis. Aga ei, Siret oli nii noor ja Edgar juba vana ning see ei olnud mitte armastus, vaid õpilase austus ja õpetaja imetlus. Jah, Edgari elus oli kõike - ilusaid noori nais, autosid, võimu ja raha - peale armastuse.

Ma ei tea, kui kriitilises seisus on praegu Edgar ja kas ta sellest välja tuleb, aga ma loodan siiralt, et kõik läheb hästi ja Eesti poliitika suur trickster Edgar Savisaar saab veel koos talle armsa inimesega John Lennoni ja Yoko Ono filmi vaadata.

Selleks, et olla õnnelik, ei pea tingimata olema John Lennon. Võib olla Edgar Savisaar. Aga see Edgar Savisaar võiks nüüd vahelduseks ka iseenda peale mõelda ja anda endale võimaluse olla õnnelik. 65 ei ole ju veel vana. Vahel 65-aastaselt elu alles algab! Ja armastuseks ei ole kunagi liiga hilja. Lihtsalt temale tuleb ruumi teha. Vahel on haigus vajalik, sest põdemise ajal saab selgeks, mis elus kõige olulisem. Soovin, et Edgarile äratundmist. Ja armastust.

Keskerakonna viimane musketär kukkus

Enne valimisi reklaamis Keskerakond end põhiliselt läbi nelja musketäri: Tarmo Kriis (endine tööandjate keskliidu juht), Peeter Ernits (endine ajakirja Luup, ajalehe Maaleht peatoimetaja), Oudekki Loone (aktiivne blogija ja kommentaator) ning Edgar Savisaar (Keskerakonna A&O).

Neist musketäridest ei saanud keegi valituks Riigikokku, võiks isegi öelda, et häältesaak jäi küllaltki napiks (Kriis-215, Loone- 354, Ernits- 824), kui tuhandete lemmik, Edgar 'D'Artagnan' Savisaar välja arvata.

Ehk siis, musketärid ebaõnnestusid kõik valimistel, välja arvatud üks. Kes, paraku, otsustas vaatamata oma hädisele tervisele, mis suvel, enne eurovalimisi prožektorite valguses peaaegu otsad andis, minna nüüd, vahetult pärast kurnavaid valimisi, viirushaiguse käes vaeveldes kaugele Taimaale 30-kraadisesse leitsakusse. Mis on mehe vanust ja tervislikku olukorda arvestades selge, kuidas nüüd öelda, enesetapp. Kas tõesti ei leidunud nendesamade musketäride või kümnete vihmavarju- jms hoidjate hulgas inimest, kes oleks mehel natist kinni võtnud ja ta tagasi tirinud. Või ei ole erakonnas enam kedagi, kes julgeks seda teha?! Aga siis pole ka midagi parata, kui erakond ilma liidrita jääb ning see ususekt kokku kukub. Võibolla ongi aeg.

neljapäev, 19. märts 2015

Prometheus ja LSD

Kui Prometheust
lapsporno valmistamises süüdistama hakati
ütles Prometheus: mul on ükskõik
sest ma teen LSD-d

tehke teie ka LSDd
kõik inimesed peaks LSDd tegema
vaesed ja rikkad
eestlased ja venelased
need kes sõjaks valmistuvad
ja need kes mitte

olge kõik LSD uimas
kui kotkas tuleb
siis on ta nokalöök
kui nõelapiste

ma olen kogenud
ma tean

laupäev, 14. märts 2015

Küsimustele vastab Kohviku agar kommentaator Stakan K. Butõlkin

1. Millised raamatud või filmid on sind kujundanud?

Lugemisvarast on mind mõjutanud eelkõige populaarteadus, poliitika, politoloogia, filosoofia, ilukirjandusest ajaloolised romaanid, science fiction.

Lapsepõlves Annie Scmidti "Viplala lood" Nossovi "Totu ja ta sõprade seiklused", eriline lemmik oli Totu Kuu...

Lindgreni Bullerby lapsed, Lutsu "Kevade"

Twaini Tom Sawyer Hucleberry Finn

Mexico 1968 olümpiaraamat,

Armenak Alatsatsjan "Mitte ainult korvpallist"

- H.Runnel "Punaste õhtute purpur"

- S.Zweig "Eilne maailm"

- K.Parts "Kas võit või surm"

hiljem

Nietzsche Rõõmus teadus, Nõnda kõneles Zarathustra (Also sprach Zarathustra),Teispool head ja kurja,

L.Meri Hõbevalge ja Hõbevalgem


Veel hiljem ulmekirjandusest Philip K.Dick "Mees kõrges lossis" Arthur C.Clarke "kohtumine Ramaga" , poliitikast H.Kissingeri Diplomaatia, Savisaare Peaminister,

F. Fukuyama Suur Vapustus, Ajaloo lõpp ja viimane inimene, Steven D.Levitt ja S.Dubneri "Freakonomics",

B.Bryson "kõiksuse lühiajalugu" Deborah Sicheli "Naiste tujud või või ka nt. S.Lotila- Lolluse entsüklopeedia:)


Filmikunstist on sügavaima elamuse jätnud Tarkovski Ivani lapsepõlv, Andrei Rubljov, Solaris

J.Fordi Vihakobarad (TPI filmiklubis sai nooruses nähtud praktiliselt kogu möödunud sajandi väärtfilmiparemik C.Chaplinist ja O.Wellesest või F.Fellinist kuni R.Polanskini).

Hiljem on mõjutanud Q. Tarantino, John Woo filmid, Aga ka P.Pärna multikad.


2. Nimeta kolm kohta maailmas, kus võiksid elada, kui ei elaks Eestis?

Elada võiksin

Taanis, Jamaikal, Sri Lankal, Canadas(Vancouver, British Columbia)


3. Mis on sulle püha?

Mulle on pühad

inimese elu

Minu pere, minu abielu.

Minu sõbrad.

Elusloodus: Maa Vesi, Õhk

see koht kus ma saan end vabaks lasta: nt. saun või magamistuba:)


4. Mis on sinu jaoks täiuslik õnn?

Täiuslik õnn oleks kui minu peres, kodumaal ja ka laias maailmas samaaegselt valitseksid üksteisemõistmine, harmoonia.

Et millalgi juhtuks-nagu ütles K.Marx "Otse vastupidiselt saksa filosoofiale, mis laskub taevast maa peale, tõuseme meie siin maa pealt taevasse..."


5. Mis on sinu jaoks suurim hirm?

Suurim hirm on, et inimlik rumalus ongi ehk juba lõplikult võitnud.


6. Millise ajaloolise tegelasega end kõige rohkem samastad?

Samastada meeldiks mulle end Kierkegaardiga kes ütles: "Mida ma tõesti vajan, on jõuda endas selgusele, mida ma pean tegema, mitte mida ma pean teadma- välja arvatud selles mõttes, et igale teole peab eelnema teadmine. Tähtis on mõista, mida saatus on mulle määranud, näha, mida Jumal (Loodus) soovib mind tegevat, oluline on leida tõde, mis on tõde minu jaoks, leida see idee, mille nimel ma elaksin ja oleksin valmis surema"


7. Milliseid elavaid inimesi kõige rohkem imetled?

Elavatest inimestest imetlen Dalai Laamat, Mark Knopflerit, Barutot, Tiit Sokku, Jüri Tarmakut, Jaak Uudmäed ja Edgar Savisaart.

neljapäev, 12. märts 2015

Kes meist on õige eestlane?

Eestluse essents, kui nii võib öelda, on ajast aega olnud küsimus, kes meist on õige eestlane. See kehtib nii mikrotasandil inimestevahelistes suhetes, näiteks siis, kui kolm meest on kamba peale liitri viina ära joonud, kui ka makrotasandil, näiteks Riigikogu valimistel.

Kui valimised kokku võtta, siis oli põhiküsimus taas: Kes on õige eestlane. Kui Eesti uuesti alustas, võitis selle tiitli ülekaalukalt Isamaa, siis varastas selle vaikselt Reformierakond ning mingi aeg võistlesid selle tiitli pärast Reform ja IRL. Viimastel valimistel nihkus jäme ots EKRE ja Vabaerakonna kätte, sest nemad muretsesid kõige rohkem Eesti ja eestlaste tuleviku pärast. Tuhast tõusnud Rahvaliidu järglases EKREs nähakse juba nii suurt ohtu, et erakonda on hakatud kollektiivselt ja süsteemselt maha tampima. Mis ennustab EKREle head tulemust järgmistel valimistel, sest seni on peksupoisi haletsushääled läinud Keskerakonnale.

Kuidas aga selgitada Keski head tulemust valimistel? Aga nendesamade haletsushäältega, lisaks venelaste ja nende sõprade hääled, mis on kõik koondunud Eestis ühe erakonna kätte.

Üks märkus veel. IRLile ei saanud saatuslikuks juhtide nõrkus, nagu püütakse väita. Pigem vastupidi, Juhan Parts oli oma elu parimas vormis. IRLile sai saatuslikuks ühelt poolt valitsusest väljajäämine, mis kahandas nende võimalusi rahva raha eest kampaaniat teha, aga põhiline põhjus on liit Reformierakonnaga, mis nende populaarsust kahandas ja millest IRL pole tänaseni toibunud. Ausalt öeldes ei teagi erakonda, mis oleks liidus Reformierakonnaga tõusnud. Kõik on langenud: Koonderakond, Rahvaliit, Kesk, IRL, nüüd sotsid. Reform on osanud kõigist liitudest võitjana välja tulla.

pühapäev, 8. märts 2015

Apdeit: Eesti 20 aastat hiljem. Hinnad on Soome tasemel, elatustase mitte. Mis läks nihu?

Kakskümmend aastat tagasi, Eesti taasiseseisvumise algusaastatel Mart Laari esimesel valitsusajal oli üleüldine arusaam, et Eesti jõuab Soomele järele paarikümne aastaga. Inimesed pingutasid sellest lähtuvalt ja ehitasid üles Eesti majandust. Selle nimel oldi valmis sööma kartulikoori, see on kannatama. Stiilis, et paarkümmend aastat kannatame ära ja siis elame nagu soomlased.

Nüüd on 20 või isegi rohkem aastat sellest ajast möödas. Eesti peaks olema elatustasemelt Soomega võrdne, ehk siis seal, millest unistas peaminister Andrus Ansip kümmekond aastat tagasi: Euroopa 5 rikkama riigi hulgas. Tegelikult leiame Eesti elatustaseme poolest vaesemate hulgast. Milles siis asi? Mis tehti valesti?

Esmapilgul tehti kõik õigesti, nii-öelda õpiku järgi. Maksud olid madalad, investeeringutele takistusi ei tehtud, bürokraatia oli väike ja see tõmbas majanduse käima. Inimesed tollal oma vaesust igapäevaselt ei tundnud. Kui Eesti alustas, olid inimeste sissetulekud ligi kümme korda madalamad kui Soomes, ent esmatarbekaupade nagu toiduainete hinnad olid samuti kümme korda madalamad. Vana vene träni sai poest suisa poolmuidu. Välismaa kaup oli küll eestlase rahakoti jaoks kallis, aga see ei tähendanud, et inimesed oleks pidanud nälgima. Praegu on olukord selline, et kaupade ja teenuste hinnad on jõudnud Soome tasemele, aga elatustase mitte. See tähendab, et üha enam inimesi, kaasa arvatud lapsed on sunnitud kannatama ja nälgima.

Miks siis elatustase pole jõudnud 20 aastaga Soome tasemele? Miks nüüd, 20 aastat hiljem peavad eestlased jätkuvalt sööma kartulikoori? Uurime järgi. Kui Eesti 1990ndate algul alustas, oli majanduskasv kiire, inimeste sissetulekud kasvasid kiiresti ja tulevik tundus väga roosiline. Sündivus küll kukkus, aga sellest ei tehtud suuremat numbrit: küll uuesti kasvama hakkab, kui elatustase tõuseb. Etteruttavalt olgu öeldud, et sündivus pole kerkinud tänaseni, kuigi lastesse pumbatakse riigieelarvest üha rohkem raha. Põhjuste juurde, miks sündivus kukub ja miks Austraalias sünnib täna rohkem väikseid eestlasi kui Võrumaal, selle juurde tuleme hiljem.

Laias laastus arenes Eesti väga kiireesti kuni Euroopa Liiduga liitumiseni. Paar aastat Euroopa Liidus kulges veel inertsist tormiliselt, aga siis tuli tagasilöök. Euroopa Liidu itta laienemist on võrreldud USA Marshalli plaaniga, mis käivitus pärast sõda 1940ndate aastate lõpus. Plaani eesmärk oli tõsta sõjast räsitud Lääne-Euroopa riikide majandused USA tasemele. USAst tulid toetused ja laenud, ning mis veelgi tähtsam, USA tagas paljudele Lääne-Euroopa kaupadele, näiteks Saksa autodele turu. Ameeriklased tarbisid toona Lääne-Euroopa kaupu nagu nüüd tarbitakse Hiina kaupu. Hiina majandus areneb USA tellimuste toel samuti tormiliselt, ligi 10% aastas, samas kui Eesti majandus seisab paigal.

Siit jõuame ühe olulise tõdemuseni: kui sõnades räägiti Euroopa Liiduga liitumisel Euroopa Liidu turu avanemisest, siis tegelikkuses see turg ei avanenud. Põhjuseid on siin mitu, üks kindlasti see, et erinevalt vaba majandust propageerivast USAst on Euroopa Liidu turg sisemiselt kaitstud, eelkõige tootjatele mõeldud otseste kui varjatud toetustega ja kõiksugu kvootidega. Selline süsteem kaitses sõjast räsitud Euroopat varem ja kaitseb ka nüüd, mistõttu on Euroopa vanade riikide turule väga raske pääseda. Ja ELi uute tulijate turul pole Eesti kaubad enam konkurentsivõimelised. Kuivõrd turg reaalselt Eesti kaupade jaoks ei avanenud, siis ei saanud ega saa jätkuvalt rääkida mingist kasvust ega järele jõudmisest.

Kui USAl oli pärast sõda kasulik, et Lääne-Euroopa areneks ja aitaks nõnda ära hoida kommunistliku süsteemi laienemist, siis täna pole Lääne-Euroopale jaoks kasulik, et Ida-Euroopa areneks. Euroopa on pealtnäha ühtne, aga sisemiselt käib jõhker konkurents. Nagu elu näitab, on Lääne-Euroopa nõus isegi Venemaaga diilitama Ida-Euroopa seljataga, et omale eelis saada. Saksamaa on taas ühendatud Suur-Saksamaaks ja muu sakslasi ei huvita, neile ei lähe korda Eesti, erinevalt USAst, millele läks väga korda Lääne-Saksa arendamine pärast sõda. Lääne-Euroopa pole nõus jagama neid hüvesid, mis nad ise said, edasi ida poole.

Ok, võib küll öelda, et vana Euroopa on idapoolseid riike toetanud rahaliselt eri liiki toetustega. Aga kui vaatame, kuhu läheb toetustest saadud raha, näiteks põllumajanduses, siis näeme, et selle eest soetatakse vanast Euroopast tehnikat, traktoreid ja muid masinaid. Ehk siis tegelikkuses toetab vana Euroopa nende nn toetustega iseennast.

Kaasajal (veel valitsevas) tarbimisühiskonnas pole enam oluline, kelle omanduses on töövahendid, nii nagu oli siis, kui Karl Marx paarsada aastat tagasi oma kommunistliku teooria kokku kirjutas. Paljud tööprotsessid on automatiseeritud, inimesed ei pea enam tühise palga eest palehigis õlistes tehastes või põllul hommikust õhtuni tööd rügama, selle asemel on tõusnud juhtivateks majandusvaldkondadeks teenindus ja kaubandus. Inimestest on saanud tootjate asemel tarbijad. Tarbimisühiskonnas, mida Marx ei osanud ette näha on edukamad need majandused, kus on rohkem tarbijaid, see seletab Hiina edu. Olgu lisatud, et palja kommunismiga ei jõudnud Hiina kuigi kaugele ning kommunistlikule teooriale lõpuni truuks jäänud NSV Liit kukkus üldse kokku. Praegu on Hiina, kus poleks elanike arvu arvestades vaja ekspordi peale mõeldagi, maailma suurim eksportöör. Kui sa Hiinas läbi lööd, siis on tee valla kogu maailmas, samal põhimõttel kogunevad maailma juhtivad IT-ettevõtjad USA räniorgu, kuna USA 250-miljonilise turu edu annab eelduse kogu maailma vallutamiseks. Eestis edukad IT-ettevõtmised nagu näiteks kunagine populaarne suhtlusportaal Rate pole kuhugi jõudnud, sest Eesti turg on liiga väike. Euroopa 400-miljonile turg on aga uute teenuste jaoks liiga killustunud ja osariigiti liiga erinev, et seal ühte toodet või teenust katsetada. USAs oleks sama lugu, kui seal igas osariigis eri keelt räägitaks. Euroopa liigne killustatus on üks põhjuseid, miks Euroopa jääb majanduslikus arengus jätkuvalt USAst ja Hiinast maha.

Tarbimisühiskonnas on saanud kapitaliks mitte töövahendid, vaid tarbijate hulk- inimesed. Riigid võitlevad omavahel mitte maalapi, vaid inimeste pärast. Eriti jõhkraks on see võitlus läinud Euroopa Liidus, kus inimesi tõmmatakse lausa vägisi endale. Viimaste uuringute põhjal on mõne loetud aastaga Ida-Euroopast läände rännanud miljoneid inimesi, umbes nagu sõja ajal. Kahjuks puudutab see protsess Eestit, kuna siit rännatakse samuti massiliselt välja. Väljarändajateks on omakorda noored elujõulised inimesed, see on põhjus, miks väikseid eestlasi sünnib Austraalias rohkem kui eesti rahva ja kultuuri hällis Võrumaal. Sündivus kukub Eestis kivina, ja seda mitte enam väheste sünnitoetuste tõttu, vaid põhjusel, et noored inimesed on välja rännanud. Kui 1940-1950ndatel ehitasid noored sakslased üles Saksamaad, mitte ei rännanud kõrgema palga peale USAsse, siis tänapäeval ehitavad Saksamaad üles noored eestlased. Kerkib küsimus, kes siis Eestit üles ehitavad? Kas seda teevad ida poolt tulevad immigrandid? Nagu elu näitab, siis ei ole Eesti atraktiivne enam isegi immigrantide jaoks, kui paarisaja kilomeetri kaugusel on sissetulekud mitu korda kõrgemad.

Mida öelda kokkuvõtteks? Ilmselt seda, et Ida-Euroopa oma Marshalli plaan- ELi laienemine pole loodetud tulemust andnud. Need, kes vaesed, on jäänudki vaesteks, et aidata rikkaid püsida rikkana. On selge, et Lääne-Euroopa pole nõus enda heaolu turule tooma Ida-Euroopa nimel. Seda näitab vana Euroopa vana olija Kreeka abistamine, mis lükati osaliselt Kreekast palju vaesemate uute liikmete õlule. Eestis hõisatakse 5 aastaks mõeldud 4 miljardi eurose Euroopa Liidu abipaketi üle ja öeldakse, et seda on enam kui küllaga. Kreeka sai 5 aastaga Euroopa Liidult abi 240 miljardit eurot, seda on  60 korda enam, kuigi Kreeka rahvaarv on vaid 10 korda suurem kui Eesti oma.

Midagi ei muutu Eestis ega ülejäänud uutes ELi riikides kuni ettevõtjaid koheldakse ebavõrdselt ja ELi turg on siinsetele kaupadele suletud. Kuni Eesti piimatootjad peavad otsima turgu Hiinas ja Jaapanis, selle asemel, et müüa Berliini, Pariisi või Brüsselisse. Kurblooliseks muudab Eesti tuleviku asjaolu, et viimased 10 aastat ELis olemist on Eesti majanduse nii ära trööbanud, et ilma ELi abita ei suudetagi enam teha olulisi investeeringuid. Sellist asja poleks keegi osanud paarkümmend aastat tagasi ette aimata.

reede, 6. märts 2015

Mis tegi Reform õigesti ning IRL ja sotsid valesti

Valimised on läbi ning võitjaks võib nimetada uusi tulijaid EKRE-t (kellele üldse ei prognoositud kohta Riigikogus) ning Vabaerakonda (mis pandi kokku alles pool aastat enne valimisi), lisaks said rahuldava tulemuse Reform ning Kesk, kaotajad olid aga sotsid ja eriti IRL, viimane kaotas lausa 9 kohta võrreldes varasemaga.

Miks nii läks? Kui arvestada uute tulijate edu ning Reformi ja Keski suhtelist paremust, siis võib öelda, et rahvas tahtis muutusi ja seda tabasid vanadest kõige paremini Reform ja Kesk. Reform viis ellu muutused reaalselt: kandideerimas oli palju uusi nägusid ning peaministrikandidaat oli suhteliselt uus nägu Taavi Rõivas. Keskerakonnal oli eesotsas küll vana Savisaar, ent tema suutis läbi loosungite jätta mulje, et on muutusteks valmis. Teised, sotsid ja IRL mingitest muutustest ei rääkinud. Ja hävisid. Mikser, kes veel aasta aega tagasi rääkis, et järgmise valitsuse paneb kokku tema, pidi oma sõnu sööma. IRLi tulemust kirjeldas pikaaegne Riigikogu liige Erki Nool kui asja, mis läks täiesti p***e.

Nüüd arutavad sotsid ja IRL, et äkki peaks juhte vahetama. Kamoon, sõbrad, seda oleks pidanud tegema enne valimisi, mitte nüüd tagantjärele tarkusena. Kus te varem olite, võib küsida. Kuivõrd rahvas tahab muutusi, siis võib küll arvestada, et nii Partsi kui IRLi nn poistebändi aeg on ümber saanud ja aeg on teha ruumi uutele tulijatele, nii nagu õnnestus põlvkonnavahetus Reformis. See oli küll paljudele valus, aga kokkuvõttes jäi erakond püsima. Keskerakonna puhul pole liidri vahetus nii oluline, kuna tegemist on olemuselt ususektiga, kus juhi vahetus võib anda loodetule vastupidise tulemuse. Samas on ususekt väga tundlik juhi isiku suhtes- kui liidril läheb hästi, läheb hästi kogu sektil, kui liidriga midagi juhtub, tuleb sügav kriis.

esmaspäev, 2. märts 2015

Inno ja Irja kommentaar valimistulemustele

Irja: Noh, mis kostad? Sinu Vabaerakond sai sisse ja pääseb vist ka valitsusse??

Inno: Ma olen väga rahul. Minu meelest näitab see seda, et eesti rahvas ajas selja sirgu. Ja tegelikult toimus vasakpööre. Sest majanduslikus mõttes paremerakonnad on ju Reformierakond ja IRL ning need jäid ju vähemusse.

Irja: Samas Savisaar oli ka tubli.

Inno: Jah, Keskerakond oli ainus, kes ei kaotanud valijaid. Ta tegi väga hea tulemuse vaatamata hirmutamisele. Ja kaotajad olid kõik valitsusparlamendierakonnad. Mis tähendab, et rahvas avaldas viimase nelja aasta valitsustele umbusaldust.

Irja: Mina luban, et kui EKREst saab tragi opositsioon, siis valin järgmistel valimistel EKREt. Kas sa ei karda, et Vabaerakond lahustub Refi ja sotside koalitsioonis ära???

Inno: Vabaerakond küll mitte. Seal on väga palju kogenud poliitikuid. Kes on aatelised ja keda ei iseloomusta viimaste valitsuste krabajamentaliteet. Sellist aatelisust on praegu hädasti vaja. Sest vastasel korral sureb eesti rahvas lihtsalt välja. See on kõige suurem oht. Eesti rahva säilimise nimel on vaja teha vasakpoolseid otsuseid - näiteks toetada senisest märksa rohkem äärealasid ja lastega peresid.

Eesti rahvas ja 4267

Kui teil on anda auhinda
arguse eest
siis andke see minule

mind ei ole süüdistatud võõra raha raiskamises
ja mõistetud selle eest viieks kuuks kongi
mina ei ole pidanud seepärast inglismaale põgenema
ja minu sealt helsingi lennuga ära toomine
ei ole läinud maksumaksjale maksma
4267 eurot

mina ei viibi hetkel
tallinna vangla üksikkambris

kuid just seda ma valima minnes
kõige rohkem kartsin

Eesti rahvas ja lapsporno

Kui teil on anda auhinda
arguse eest
siis andke see minule

mind ei kahtlustata lapsporno valmistamises
minu pärast ei ole koos käinud ühtegi komisjoni
mina ei ole pidanud enda nime guugeldama
ja saama vastuseks: lapsporno

kuid just seda ma valima minnes
kõige rohkem kartsin

Sõja eelõhtul

Kindlalt sõtta!
ütles taavi rõivas

sõjaplaanile võin ma alla kirjutada küll!
ütles jürgen ligi

parem sõjareform!
ütles juhan parts

inimeste sõda!
ütles sven mikser

on aeg minna sõtta!
ütles mart helme

arukalt sõtta!
ütles andres herkel

sõdime teisiti!
ütles savisaar.

pühapäev, 1. märts 2015

Käisin valimas 2

Mõtlesin täna pingsalt
kas ma julgen valida savisaart

küsisin innolt

aga mina olen kuulnud
et savisaar pole üldse savisaar
vaid hoopis john lennon
seletas inno

vali muidugi mind, soovitas savisaar
istudes õrrel
jah, millegipärast
istus ta siis just õrrel

teised ütlesid: ära vali savisaart
tal on auklikud aluspüksid

mina ei osanud savisaare aluspükse vaadata
ei tulnud selle pealegi et võiks vaadata aluspükse

sõin ära oma varrukad küünarnukkideni välja
aga ei jõudnud ikka otsusele

kabiini jõudes
panin silmad kõvasti kinni

kui need uuesti lahti tegin
vahtisid mulle vastu
kaur kender ja tõnu trubetsky

nemad olid juba valinud

laupäev, 28. veebruar 2015

Inno ja Irja kommenteerivad peaministrikandidaatide debatti!

Irja: Ma ütleks, et Mart Helmel on veider lips. Selline redelit meenutav. Mida sina selle kohta ütleksid?

Inno: See ei olegi nagu lips. Minu meelest see on nagu selline vöö. Või pael. Ta püüab ilmselt olla omanäoline. Või teine võimalus. Ta lihtsalt rikkus oma lipsu ära, mingi kaste läks peale ja siis ta võttis kodust mingi paela.

Irja: Aga Taavi Rõivasel on vist vuntsid ära ajamata korralikult?

Inno: See on vist hoopis tema habe. Tal ei kasva rohkem. Ta tahab moodne poiss olla, praegu on habe moes.

Irja: Samas Savisaarel on hästi seksikas ruuduline lips. Ma ütleks isegi kelmikas ruuduline lips. Savisaar on hoos! Ta võttis kohe ohjad enda kätte. Savisaar ei pööra üldse Partsi jutule tähelepanu.

Inno: Savisaar on heas vormis, ma ütleks. Talle ei sobi kuum ilm, nagu europarlamendi ajal, kui telemajas oli kuum. Savisaarele sobivad kõik valimised, mis on külmal ajal. Mäletad, sel suvel, kui me Savisaarega saidisime, ta oli ka haiglas? Kui me olime Selgemaal, siis Savisaar helistas ja oli hästi hädise häälega?

Irja: Mkm. Ta on ilmselt saanud kuumarabanduse.

Inno: Jah.

Irja: Tegelikult ma arvan, et Savisaar peaks elama suvel külmkapis. Stuudios annaks seda lahendada nii, et ta oleks külmkarbis…

Inno: Või miks mitte jääkuubikute sees? Nagu poodides kala on. Jää sisse pandud.

Irja: Siis ei oleks vaja teda jahutada vahepeal, saad aru.

Inno: Mhm. A minu meelest on ikkagi nõrk see Rõivas. Ta on ikka poisike, midagi ei ole teha. Ta ei ole nagu tõsiseltvõetav. Tegelikult oleks Reformierakond ikkagi pidanud panema juhiks Urmas Paeda. Ta oleks olnud tugev vastane Savisaarele.

Irja: Aga kas sa sellest saad aru, kas Mikseril on tukk või lihtsalt ette kammitud juuksesalgud.

Inno: Tal on selline omast arust hästi trendikas tukk. Ta on robot. Kui Mikserit vaadata, siis jääb mulje, et kusagil on tuhat veel täpselt samasugust mikserit. Kusagil laos. Et kui üks ära kukub, siis tuleb kohe teine asemele. Kui mõni Jaapani firma tahab luua roboti, siis ta võiks võtta eeskujuks Mikseri.

Irja: Aga siis peaks see Jaapani firma pöörduma Savisaare poole, sest tema on selle roboti autor.

Inno: Jah, ta on nagu papa Carlo. Põhimõtteliselt Kadri Simson on nagu uus Mikser.

Irja: mul on Herkeli kohta ka küsimus. Kas sa oled kunagi näinud Andres Herkelit naeratamas.

Inno: Kunagi ammu, kakskend aastat tagasi, ma mäletan, ta naeratas.

Irja: Aga Partsi oled näinud naeratamas?

Inno: Partsi ka ilmselt kunagi ammu olen näinud naeratamas.

Irja: Aga kes on sinu arvates kõige heatujulisem seal neist?

Inno: Tundub, et kõige paremini tunneb end seal Savisaar.

Irja: Vaata, Rõivas ja Parts läksid raginal kokku!

Inno: Parts naeratas praegu! Parts ajas Rõivase ummikusse. Rõivasel ei ole debati kogemust. On näha, et ta on läinud liiga uljalt sinna peale. Tal on natuke juhe kokku jooksnud.

Irja: Ohohh! Savisaar kaitseb Partsi! Kas koalitsioon on koos, mis sa arvad - IRL pluss Kesk?

Inno: Tundub jah, et on tekkinud uus tuumik IRLi ja Keskerakonna ümber. IRL ei ole ennast enam vastandanud Keskerakonnale.

Irja: Aga äkki tuleb siis selline valitsus, et peaminister Parts, majandusminister Savisaar?

Inno: Jaa, võib tulla küll. Savisaar juba oli majandusminister Kallase valitsuses. Parts oleks kindlasti parem peaminister kui Mikser. Ja Reform ei ole kindlasti nõus andma peaministrikohta IRLile. Kui Parts tahab saada peaministriks, siis on tal ainus võimalik liit Keskerakonnaga. Ja tõenäoliselt on neil võimalik võtta punti ka Vabaerakond või EKRE. Või siis sotsid. Rõivas ja Mikser võidakse jätta opositsiooni. Rõivale kuluks ära mõni aeg opositsioonis. Siis temast saaks väga hea poliitik. Opositsioon koolitab hea poliitiku. Savisaar on olnud kogu aeg opositsioonis olnud, ta on väga heaks saanud.

Irja: Mina arvan seda, et Eestile oleks praegu riigi etteotsa vaja kogenud poliitikuid.

Inno: Jah, praegu on nii keerulised ajad. Rõivas on alles õpipoiss.

Irja: Mikser samamoodi tegelikult. Ideaalne valitsus oleks minu arvates selline, kus oleksid ministrid Parts, Savisaar, Herkel ja Helme.

Inno: Jah! Helme võiks olla kaitseminister, Herkel siseminister, Savisaar majandusminister ja Parts peaminister. Välisministriks võiks võtta Ojulandi. Ja rahandusministriks võiks panna Sõerdi, kes oli maailma parim rahandusminister. Ma arvan, et ta oleks isegi nõus üle tulema. Võiks võtta ta IRLi ja teha temast rahandusminister.

Irja: Rõivas on natuke nagu uppumas.

Inno: Tegelikult seal saates ongi sündinud Reformi-vastane kambakas. Kõik tümitavad Reformi ja Rõivas ei suuda ennast kaitsta.

Irja: Nad võisid selles juba enne saadet kokku leppida. Aga Savisaar on kindlalt ohjad enda kätte võtnud. Ta valitseb seda saadet. Üllatavalt heas vormis on Savisaar. Ta tegi targa otsuse, et ei kulutanud ennast teistes debattides.

Inno: Rõivas ei tunne majandust. Ta vaidleb vastu teede ehitusele. Et see ei arenda majandust. Loomulikult arendab! Teede ehitus on üldse eeldus, et midagi areneks. Sama lugu tunneliga. See võimaldab soomlastel rohkem Eestis käia ja eestlastel niimoodi Soomes tööl käia, et nad ei peaks Eestist ära kolima. Aga Parts on väga tugev! Minu meelest Parts on isegi tugevam kui Savisaar. Savisaarel jumala õige kokkuvõte, et Rõivas räägib palju, aga ütleb vähe, ja Parts räägib vähe, aga ütleb palju!

Irja: Parts ei ründa üldse Savisaart. Lust on vaadata, kui hoos on Savisaar! Absoluutselt mitte mingit väsimuse märki! Viide Urve Palole ei ole hea Rõivase poolt. Palo on loll ja nii paistab ka Rõivas lollimana.

Inno: Jah, Paloga ei ole hea ennast võrrelda. Savisaar sai kohe aru, et Parts on tugev ja võrdles ennast Partsiga. Rõivas võrdles ennast Paloga, aga Palo on valitsuses üks nõrgemaid. Mikser on siis ainus, kes Rõivast kaitseb, aga sellega ta tõmbab ka endale vee peale. Rõivas on selle saate kõige nõrgem lüli ja Mikser siis seostab ennast selle kõige nõrgema lüliga. Kõige tugevam lüli on Parts...

Irja: …kelle külge on ennast oskuslikult haakinud Savisaar?

Inno: Jah. Kogenud poliitikuna.

Irja: Rõivas välistab täielikult head suhted Venemaaga. See on halb. Riigijuht peaks ikka mingit perspektiivi nägema. Nagu Soome. Savisaar paneb isegi saatejuhid paika! Mitte üht piuksu ei tule nende suust, kui Savisaar räägib.

Inno: Helme oleks väga tugev kaitseminister, ta tunneb asja. Kaitseministrina on praeguses olukorras Mikser selgelt nõrk. Savisaar näitas oma välispoliitilist võhiklikkust, tal ei tulnud Merkeli nimi meelde, ja Helme ütles talle selle ette.

Irja: Samas kui ta on majandusminister, ei peagi ta Merkeli nime mäletama. See on Ojulandi asi.
Rõivas suutis end siiski saate lõpus koguda.

Inno: Rõivase trump on Venemaaga hirmutamine, selles vastast pole.

Irja: Samas jääb see lahjaks. Sa ei saa rajada Eesti valitsemist Putiniga hirmutamisele. Et sinu positiivne programm on Putiniga hirmutamine.

Inno: Mikseri jaoks paistab samuti Eesti positiivne programm olema Putiniga hirmutamine.

Irja: See ei saa olla sinu ainus slogan valitsusjuhina.

Inno: Savisaar vajus siiski saate lõpus ära. Aga alustas väga tublilt.

Irja: Samas ta võib ennast veel koguda.

Inno: Saade saigi läbi.

Inno ja Irja paremusjärjestus tänase debati põhjal:

Inno järjestus:

1. Juhan Parts- suur üllataja täna
2. Edgar Savisaar- vajus lõpus ära
3. Andres Herkel- oli asjalik
4. Mart Helme- oli samuti asjalik
5. Sven Mikser- ei jätnud veenvat mljet
6. Taavi Rõivas- suur pettumus täna

Irja järjestus:

1. Edgar Savisaar
2. Juhan Parts
3. Mart Helme
4. Sven Mikser
5. Andres Herkel
6. Taavi Rõivas

Eesti mahajäämuse põhjus: valimiste põhidebatt käib rahvuslikul pinnal, mitte sellest, kuidas Eestit edasi viia

Eesti areng on viimastel aastatel järsult pidurdunud ning riik on sügavas stagnatsioonis, nii nagu nõukogude aja lõpul, kus inimesed unistasid välismaale põgenemisest. Nüüd on olukord sama, ainus erinevus nõuka aja lõpuga on see, et kõik, kes tahavad, saavad jalga lasta ja kümned tuhanded on seda võimalust kasutanud ning kümned tuhanded teevad plaane lahkumiseks.

Väga kurb, et viimastel aastatel ei käi valimiste põhivaidlus mitte selle ümber, kuidas Eestit edasi viia, vaid rahvuslikul pinnal: kes on kelle sõber. Kaks suurt poliitilist hiiglast, kas suuremat erakonda- Reformierakond ja Keskerakond ei vaidle mitte Eesti arengu teemadel, vaid kes ja kui palju venelasi toetab. Reformierakonna põhisõnum on, et ärge valige venelasi toetavat Keskerakonda ja Keskerakonna põhisõnum on, et ärge valige venelastesse halvasti suhtuvat Reformierakonda. Eesti on sisepoliitiliselt sügavalt lõhestunud ning kuni selline olukord jätkub, ei saagi eeldada, et midagi muutuks või midagi paremaks läheks.

Väga kurb igatahes. Väga kurb. Eriti kurb on see, et lõhestumine on juba väga kaugele arenenud, nii et rahva ühtsuse sõnumit peetakse jaburaks, see ei leia enam kõlapinda. Ühiskond liigub kindlalt edasi kuristiku suunas ja seda ei näe või ei taha näha kohalikud inimesed ega välismaalased, kes millegipärast silma kinni pigistavad. Veel kurvem on see, et selline lõhestunud ühiskond on väga sobiv pinnas agressiooniks, nii nagu on juhtunud Eesti saatusekaaslastest Gruusias, Moldovas ja Ukrainas.

kolmapäev, 25. veebruar 2015

Inno ja Irja kommenteerivad majandusdebatti

Irja: Minu jaoks on debati kõige suuremateks üllatusteks, et maksisardellist on saanud minisardell ja et Kadri Simsonil on juuksepikendused.

Inno: Ahjaa. Aga miks naised üldse neid pikendusi panevad?

Irja: Ma arvan, et see on seotud sellega, et ta on Priit Simsonist lahku läinud ja otsib meest. Võimalik, et ta soovib meest leida isegi debatikaaslaste seast.

Inno: Ohhoo, väga huvitav. Kes võiks olla tema kaaslane?

Irja: Ma ei tea, kas Samostil on naine või?

Inno: Minu teada on küll.

Irja: Vaatame, kes seal üldse on.

Inno: Helme ilmselt ei tuleks kõne alla. Ausalt öeldes on Helme minu silmis natuke kahvatu pärast seda metsamatka. Oleks võind saata kellegi teise.

Irja: Näiteks Mart Helme, oma isa.

Inno: Just. Mart on vana kooli mees nagu Pomerants, oleks paremini esinenud. Aga Palo ilmselt Simsonile ei sobiks. Või kas ta on nüüd uuesti Must? Kadri Must? Praegu on trend oma nimed tagasi võtta, kui Vilja Savisaar välja arvata. Aga Enn Meri! Kas tema sobiks Kadrile?

Irja: Ta on natuke vana Kadri jaoks, ma arvan. Tegelikult ma arvan, et kõige parem kandidaat oleks saatejuhtide seast. See Andres Kuusk või siis see teine.

Inno: Lauri Hussar.

Irja: Vaene Urmas Paet peab nüüd Samostist kõrvale hoidma, sest tema on nüüd see paksem sardell.

Inno: Paet jääb ikka sardelliks, öeldagu mida tahes.

Irja: Mhmh, ainult et Samostist on saanud minisardell. Aga kui sa vaatad saatekülalisi, siis ikka on kõige paksem Samost. Teised on lihtsalt palju kõhnemad.

Inno: Aga äkki on Samost Simsoni jaoks liiga paks?

Irja: Võibolla aasta pärast, järgmisel majandusdebatil on Samost veel kõhnem, kuni temast saab päris kriipsujuku, et ta peab seisma...

Inno: Toe najal!

Irja: Jah, või et ta paistaks üldse silma.

Inno: See oht on kindlasti olemas. Samas Helme on selline tore poiss. Aga minu arust on Samostil lihtsalt lohvakamad riided. Ta paistab vähe kõhnem. Varem oli tal selline kitsas pintsak, nagu Paetil.

Irja: Jah, see võib küll olla, ta on lihtsalt ostnud suuremad riided.

Inno: Aga Ligi on hästi naksakas.

Irja: Praegu sa mõtled või?

Inno: Jah. tema sobiks Kadrile äkki?

Irja: Jah. Neil on ju omavahel see tõmme ka. Öeldakse ju, et kes kiusab, see armastab. Lasteaias ka, poistele meeldivad need tüdrukud, keda nad patsist sikutavad. Jürgen ka ütles Kadrile, et ära kaaguta. See on tegelikult flirt ju.

Inno: Nonii, hakkabki arenema. Varsti on Kadri ka Reformi ridades, nagu kunagi oli Katja Ljubobratets. Huvitav, mis Katjast on üldse saanud?

Irja: Tõesti ei tea. Huvitav, miks Urve Palo on nii tagasihoidlikult riides, sellises kooliõpetaja stiilis?

Inno: Ta tahab targem välja paista, mitte selline tibi. Aga Palo paistab kuidagi krampis olevat, ilmselt ikka mõjus see OÜ-tamise lugu.

Irja: Ma tahtsin just öelda, et see OÜ asi.

Inno: Ma kujutan ette, et seal on ikka sadades tuhandetes seda raha optimeeritud. Sotside oma Autorollo. Seda võiks ka uurima hakata. Ja Palo ise on firma osanik. Sotsid räägivad m,aksude tõstmisest, aga ise hiilivad maksude maksmisest kõrvale.

Irja: Täielikud silmakirjateenrid.

Inno: Muide, see iseloomustab sotse terves Euroopas. Kõik maksuparadiisid on sotside kontosid täis. Suhtumine on selline, et makse maksavad lollid. Aga rahvale ajavad puru silma, et makske aga rohkem. Aga Urvel on lausa nutt kurgus.

Irja: Aga Jürgen on jälle tatine. Pühib nina kogu aeg taskurätikuga. Ilmselt siis gripis. Huvitav, kes teda nakatas. savisaar on ka haige.

Inno: See on see, kui kõik Tallinna kokku kogunevad. Jäävad kõik korraga haigeks. Aga Jürgen võis käia linnavalitsuse luurel.

Irja : Jah, ja mingid Savisaare pisikud sealt üles korjata.

Inno: See on ikka üks kange pisik, mis Savisaare maha murrab. Ta vaeseke ilmselt jälle vaagub hinge debatil.

Irja: Ma ei usu. See on Savisaare kaval plaan. Ta meelega kogub jõudu selleks viimaseks debatiks, ta jättis kõik muud debatid ära. Ta varjutab kõik sellel viimasel debatil.

Inno: Pole võimatu kusjuures, sest ega tal konkurente ju pole erakonnaliidrite seas.

Irja: Minu jaoks kujuneb kõige huvitavavamaks Partsi ja savisaare vastasseis. Parts ikka suudab Savisaarele konkurentsi pakkuda.

Inno: No ma ei tea. Parts on ikka vähe teise kategooria poliitik. Kallas või Laar oleks Savisaarele paras vastane. Aga Parts. Tema on ikka üks tubli ametnik, aga kahjuks ei enamat. Palol on ka kuidagi lohvakas kostüüm.

Irja: Selles debatis paistab Palo isegi lollim kui Simson. Sest tavaliselt kuulub kõige lollima debateerija au Simsonile. Seekord Palo ületab teda lolluses.

Inno: Ma tahtsin just sama öelda. Minu arust võikski Simson saate lõpuni vait olla ja ta paistab üks targematest.

Irja: Absoluutselt! Palo teeb kõik lollina paistmise töö ära. Et isegi konservatiivse pintsaku selga panemine ei päästa Palot.

Inno: Ma ütleks, et Simson on isegi täitsa naksakas.

Irja: Ma kujutan ette, milline piin on seista Jürgen Ligil Palo kõrval. Et ta peab end tagasi hoidma, et mitte räuskama hakata. Jürgenilt ikkagi imetlusväärne enesevalitsemine, kui ausalt tunnistada.

Inno: Ja mis veel valitsuse istungitel võib toimuda. See võib päris kino olla, põnevam kindlasti kui Mandariinid või 1944. Palo rapsib suht tühja.

Irja: Mõtle nüüd ise, kui sotsid saadavad majandusdebatile Urve Palo, siis see ütleb kõik sotside majandusliku võimekuse kohta. See on null tegelikult. Isegi saatejuhtidele teeb Palo lollus nalja. Ma ütleks, et Urve Palo kohta võib öelda, et ta selgelt kaagutab. Aga Jürgen ilmselt ei julge öelda, et ära kaaguta. Kuna ta sai kõvasti sõimata, et ütles, et Simson kaagutab.

Inno: Sotsid on ise valitsuses ju praegu. Võiks siis tegutseda. Mis neid takistab? ja on ka varem olnud valitsuses. Ise on süüdi, et majandus kiratseb.

Irja: No aga kui nad ei jaga majandusest ööd ega mütsi, noh.

Inno: Võib siis öelda, et Eesti majandus kiratseb, kuna sotsid ei jaga majandusest ööd ega mütsi, ja varastavad veel maksumaksja tagant raha.

Irja: jah, just nii.

Inno: Minule teeb nalja, et kõik tahavad Soomele järgi jõuda. Soomet peetakse majandusringkondades uueks Kreekaks. Et siis tahame omale Kreekat või? Kui Soomes madinaks läheb, on eestlased sealt riburadapidi tagasi ja hakkavad Eestit uuesti üles ehitama. Eesti käis augus juba varem ära ja nüüd ootab sama saatus Soomet, aga palju hullemini.
Selles debatis meeldib mulle siiski kõige rohkem Helme.

Irja: Aga minule meeldib see vanamees, ta on hästi viisakas ja samas asjalik.

Inno: Jah, tema on ka suht tore.

Irja: Ligi on oodatust vagasem. See tuleb ilmselt sellest, et ta on haige. Võibolla naine ütles, et ära siis väga palju pinguta ja ta lubas naisele, et väga ei pinguta.

Inno: Sama Palo on selline, nagu poleks mitu kuud seksi saanud.

Irja: Minule meenutab ta seda Duracelli jänest.

Inno: Just!

Irja: tegelikult Simson ka, nad on nagu kaks Duracelli jänest.

Inno: Simson hoiab end mu meelst teadlikult tagasi.

Irja: Huvitav mikspärast?

Inno: Isegi tema saab aru, et Palo paistab sedasi lollim temast.

Irja: Oot, aga Simson ja Palo kuuluvad mõlemad Amicitiasse või? Kas nad on korbiõed või?

Inno: Jah, on küll nii.

Irja: Kuidas nad üksteist niimoodi rünnata saavad. Kas see keelatud pole või?

Inno: Ega ta ilus pole. Aga ega ma neist korbi asjadest pole lõpuni aru saanudki. See on nagu mingi abielu värk seal, aja eks abielus ka jageletakse omavahel, ja pärast jälle lepitakse.

Irja: Aga meestest on Samost EÜS või?

Inno: Minu teada ei kuulu Samost mitte kuhugi. Aga see Vabaerakonna vanamees on tõesti asjalik.

Irja: Ma ütlesin. Minu arvates selle vanamehe kõrval paistavad kõik ülejäänud lollina.

Inno: Ma imestan, et ainus, kes seal majandust on õppinud on Palo, aga ta paistab kõige lollim. Samas Ligi on geograaf, aga paistab väga asjalik. Simson on ajaloolane minu teada. Ja Helme peaks ka ajaloolane olema. Samost on ajakirjanik. Muide, see vanamees on Enn Meri, Rootsis pikalt elanud ja õppinud mees. Seda on tunda.

Irja: Oot, aga mis Samostil taskus on kogu aeg?

Inno: See on mõnest restoranist pännu pandud salfrätt. Aga muide, Enn Meri on ka majandust õppinud, seda on tunda.

Irja: Minu hinnangul oli kõige targem Enn Meri ja kõige lollim Urve Palo.

Inno: Mul ei jää muud üle kui nõustuda.

Irja: Oot, aga sulle meeldib Martin Helme ju. Kas sa võtad oma sõnad tagasi?

Inno: Ütleme siis nii, et mulle meeldisid Enn Meri ja Martin Helme.

Irja: Jürgen oli keskmine, ütleme nii, see polnud tema kõige parem saade.

Inno: Aga ta sai hakkama.

Irja: Jah, arvestades seda, et ta oli ikkagi haige. Isegi tubli.

teisipäev, 24. veebruar 2015

Inno ja Irja tähelepanekud pingiviinide paraadilt

Mis paistab Kärt Anvelti varrukast? Repro ETV ekraanilt.

Irja: Evelin selgelt flirtis Eiki Nestoriga, kui võttis talt õla pealt puru ära.

Inno: Jüri Ratas on väidetavalt uus peaminister!

Irja: kust tead?

Inno: Nägin unes. Aga Evelinil on hästi seksikad kõrvarõngad. Ja Pentusel ei ole mitte šamaani rõivad!!! Šamaan on ju sisuliselt nõid. Kuidas saavad olla nõia rahvarõivad? Huvitav, et Ivaril ei ole võru kuube, vaid ta on frakis. Ta tahab ilmselt presidendilikku imidžit tekitada. Samas Kruuse on tulnud oma tavalise tööülikonnaga. Kärt on ilmselt käinud operatsioonil, tal on põsed kuidagi trimmis. Ta on ilmselt lasknud ennast kosmeetiliselt kohendada. Ja mis tal sealt varruka vahelt paistab? Evelin flirtis Eiki Nestoriga, aga Kärt flirdib Toomas Hendrikuga.

Irja: Paistab, et ka Toomas Hendrikule meeldib Kärt. Ta võib tahta Evelinile tagasi teha selle truudusemurdmise eest. Aga kus on Meelis Kaldalu?

Inno: Meelis Kaldalud seekord ilmselt ei lastud. Kuna ta ei oleks ilmselt seekord ka Evelinile kätt andnud. Aga minu meelest on huvitav, et Eestis on üleaisalöömine täiesti aktsepteeritud. President oleks pidanud oma kõnes sellest ka rääkima. Ilmselt ta seepärast kiitiski ajakirjandust, et ajakirjandus on sellest teemast täiesti üle libisenud. Vaata, kuidas prantsuse meedia rääkis Hollande'i armukesest. Kadri on üksi! Priit ei tahtnud ilmselt enam tulla.

Irja: Priit pidi elama ju selle Manuela Pihlapiga… Oot, aga miks Evelin paneb kogu aeg käsi palveks kokku? Juba mitmendat korda??

Inno: Ta on ilmselt käinud selle guru juures seal saare peal… See söö, palveta ja armasta…

Irja: Ketut!

Inno: Jaa. Ta on ilmselt ka vaimustatud sellest Ketutist praegu.

Irja: Oot, aga miks Miša üksi on? Miša Korb?

Inno: Võib-olla naine saatis ta välja pärast metsas käimist? Võib-olla tal tekkis Kristiinaga suhe?

Irja: Aga miks president Langi näpuga torgata üritas?

Inno: Ja Ligiga oli ka kuidagi väga jahe. Ta on ilmselt reformikatest distantseerunud. Kalev Lilloga oli ka jahe. Varem pikalt seletas kõigi reformikatega.

Irja: Ma ütlen sulle, et tuleb kesikute ja sotside valitsus.

Inno: Ilmselt küll. Ratasele tehakse ettepanek ja Reformile tehakse kambakas ära. Presidendi näost on näha.

Irja: Seepärast ta rääkis ülekriminaliseeritusest. Aga vaata nüüd, Marianne tuleb! Toomase vana armastus!

Inno: Marianne ja Evelin naeratasid üksteisele mõistvalt. Sotsidega on Ilves samas väga sõbralik.

Irja: Ilves ei oska näidelda, tema näost on alati näha, mis ta tegelikult mõtleb.

Inno: Jah, teda ei saa läbirääkimistele lasta. Tohutu muutus on toimunud suhtumises reformikatesse. Sven Sester on jälle paksuks läinud, ta vahepeal võttis alla. Ja miks Imre ei tulnud koos oma mõisahärraga, pärast homoseaduse vastuvõtmist? Oleks võinud demonstratiivselt ikkagi tulla. Kapist välja lõpuks.

Irja: Oot, kas Pentus on siis saami päritolu, et tal saami rahvarõivad olid?

Inno: See on tõesti huvitav.

Irja: Äkki tema isa Väino on hoopis Väinö, nagu minu vanaisa nimi oli? Siis ma saan küll aru, et saami rahvarõivad.

Inno: Oot, aga tal oli vist mingi tüli soomlastega. Kus ta soomlasi sõimas.

Irja: Jaa, õigus, see on nagu patukahetsus.

Inno: Aga kui hunt tõmbab lamba naha selga, kas ta siis on lammas?

Irja: Jaa.

Inno: No siis küll jah. Aga võibolla on need hoopis ukraina rahvarõivad, näevad sellised venelaslikud välja.

Irja: Jälle pani Evelin käed palveks kokku. Ta on astunud hindu usku siis?

Inno: Või buda usku.

Irja: Jah. Ma ei tea, mis usku, see Ketut on.

Inno: Ta on söö, palveta, armasta usku.

Irja: Ta nagu kogu aeg palvetab. Ta on lähtunud filosoofiast söö, palveta, armasta. Nüüd andis ta välja leivaraamatu. See on nagu söömine. Armastamine on nagu see Vincenti suudlemine, ma saan aru. Nüüd on palvetamine ka nagu check. Ta elab ilmselt jah selle filosoofia järgi.

Inno: Mis temalt siis edasi võiks oodata?

Irja: Luteriusu esindajale ei pannud käsi palvesse. Nojah, see ju pole see hindu.

Inno: Aga mis siis ikkagi edasi saab nüüd?

Irja: Edasi, mis seal filmis oli. See naine leidis omale tõelise armastuse, see Julia Roberts. ma arvan, et Evelin otsib ka omale tõelist armastust.

Inno: Aga mis saab siis Tomist?

Irja: Tomil on ju oma pruut, see Iivi-Anna Masso, aga sellest ei tohi rääkida tšššššš…, muidu ta blokib sind igalt poolt ära.

Inno: Ärme siis räägi. Aga vaikselt köögilaua taga, sosinal vast ikka võib?

Irja: Jah, aga hästi vaikselt.

Inno: Olgu siis. Aga torkab jälle silma, et metsik joomine käib presidendiballil. Kuigi president ise manitses, et Eesti on maailmas alkoholi tarbimise poolest esirinnas. Pole imestada, kui riigi eesotsas kõvasti juuakse, et eeskuju on nakkav.

Ilveselt üks parimaid kõnesid

Muidu väga rabedalt Toomas Hendrik Ilveselt seekord väga asjalik aastapäevakõne, kus peatutud sellistel olulistel võtmeteemadel nagu haridus ja vabadus.

NATO paraad Narvas oli viga

Tänane NATO sõjaväeparaad Narvas, paarisaja meetri kaugusel Vene piirist oli viga.

Ühelt poolt võib väita, et see oli vajalik, et tekitada Narva elanikes, kellest 95% on venelased patriootlikke tundeid Eesti suhtes. Ent on väga kahtlane, kas telekanali Rossija mõjuväljas olevad venelased sellest nii aru saavad. Kus USA on muutunud selle Rossija peamiseks vaenlaseks ning nüüd marsivad USA sõdurid otse Rossija piiri ääres. Seda mõistetakse kui ähvardust.

Kas Eesti julgeolekut arvestades on vaja praegu NATO sõjaväetehnikaga Venemaad ähvardada? Olukorras, kus Briti kõrged ametnikud räägivad, et järgmine löögiobjekt võib olla Baltimaad ja isegi Eesti ametnikud on hakanud rääkima kindlas kõneviisis Vene rünnakuohust, on sellise ähvarduse mõttekus kaheldav. Siin tasuks võtta õppust Soome seni edukast suhtumisest, kus ilmaasjata ei ärritata naabrit, aga kui vaja, ollakse valmis oma jõududega vastu hakkama. Soomel on Venemaaga asjade ajamisel palju pikemad ja põhjalikumad kogemused kui Eestil, kas need ei maksa enam midagi?

Eesti ühelt poolt ärritab, teiselt poolt pole veel valmis oma jõududega Venemaale vastu hakkama. Siin ei aita teise ilmasõja aegsete relvadega varustatud eesti poiste kahurilihaks rindele saatmine, mis on Eesti kaitsevõime alustala. Sellisel tasemel sõdurid on suurepärane ründeobjekt vaenlasele, seda näitab ilmekalt praegune konflikt Ida-Ukrainas, kus valitsusvägedelt ära võetud relvadega tehakse neile vägedele tuul alla. Eesti ei suuda isegi oma piiri kontrollida, mida näitab kaitsepolitsei ametniku häbiväärne kinninabimine piiri äärest, mis siin kaitsevõimest rääkida. See eksisteerib vaid kusagil paberil ja mõne süüdimatu ametniku suus.

kolmapäev, 11. veebruar 2015

Miks Lääs tegi vea, kui Venemaale sanktsioonid kehtestas?

Läänes on väga palju kiidetud Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone, kuna need aitavat saavutada Ukraina kriisi osas soovitud eesmärke. Selle peale võib küsida, mida siis on saavutatud?

Tegelikult on sanktsioonid paras ämber. Vaatame tõele näkku: kui enne sanktsioone oli veel mingi võimalus, et vene rahvas Putini vastu mässama hakkab ja mõne läänemeelse juhi, näiteks Navalnõi võimule upitab, siis nüüd on rahvas koondunud kõik Putini selja taha ja Navalnõid ei paista enam kusagil.

Võib koguni väita, et siin, nii imelik kui see ka pole, mängis Putin oma vastased üle. Üldteada on, et sõda konsolideerib venelasi. Seetõttu on Putinil vaja oma võimu kindlustamiseks sõda. Ise sõda alustada on riskantne- rahvas võib seda valesti mõista. Aga kes julgeks Venemaa vastu sõda alustada? Täie mõistusega inimene mitte. Aga oli üks, Gruusia liider, kes julges. Nagu näitas aeg, siis sõda Gruusia vastu venelasi eriti ei kottinud- neid jättis see külmaks, see oli maaslamaja löömine. Oli vaja midagi etemat. Ukraina sobis selleks väga hästi.

Kui jälgida sündmuste käiku, siis tekitas Putin ise Ukrainas kriisi, kui tõstis gaasi hinna mitmekordseks. See oli julm samm ukrainlaste suhtes, aga venelastele oli võlga lihtne maha müüa: see on meile maksmata raha. Oli selge, et Ukraina valitsus jääb hätta ja rahvas hakkab mässama. Mässu ajal senine juht Janukovitš põgenes ja võim lasti võtta oligarhidel, mis veelgi vähendas rahva silmis valitsuse usaldusväärsust. Selline olukord oli väga plahvatusohtlik ja piisas tõesti paarikümnest Venemaalt saabunud provokaatorist, et laiaulatuslik konflikt esile kutsuda. Umbes nii nagu Pronksiöö ajal Tallinnas.

Et lääs sellises olukorras mingil juhul külmaks ei jääks, võeti Krimm ka kohe ära. Kuigi Krimm oli sisuliselt varem juba Vene võimu all, tekitas see üleilmse hüsteeriahoo. Lõpuks tulistati veel üks hollandlastega reisilennuk alla, mis tõi kaasa sanktsioonid mitmete Vene ettevõtete vastu. Bingo! Seda just Putinil vaja oligi- et rahvas näeks, et majanduse kehvas olukorras on süüdi mitte valitsus, vaid pahad välismaalased, kes muudkui kiusavad. Ja on täiesti loogiline, et sellises olukorras järeldasid venelased, et kui Putin aitas Vene majanduse jalule aidata, siis püüavad lääneriigid seda nüüd hävitada. Loomulikult „aitab” Vene valitsuse kontrolli all olev meedia sellise järelduse tekkimisele igati kaasa.

Nüüd kuidas sobituvad sellesse konteksti ka Eesti poolt takka kiidetud veel karmimad sanktsioonid või isegi relva-abi andmine Ukrainale, mis veelgi sõjategevust eskaleerib? Et see soovitud mõju avaldaks, selleks tuleks, mis seal salata, teha 150 miljonile inimesele lobotoomia.

Mis saab pärast Putinit?

Praeguse tegevuse eesmärk on, nagu võib aru saada, Venemaal Putin maha võtta. Iga hinna eest, vahendeid valimata. Kõik see Putini-vastane propaganda ja Venemaa nõrgestamine- seda on isegi siin-seal välja öeldud, et Putinist tuleb lahti saada, kuna kõige taga on Putin.

Ok, mõtleme nüüd paar sammu ette, nagu males. Ma saan aru, et poliitikas pole see tavaks, siin reageeritakse tsiuh-tsäuh vastavalt hetkeolukorrale, enne tegutsetakse, siis mõeldakse, aga rahuneme veidi maha ja mõtleme. Venemaa nõrgeneb, riigis algab mäsu, Putin tõmmatakse maha. Asemele tuleb ... kes??? Kas tõesti Navalnõi?

Ajaloos on selline asi juba kord olnud. Esimese ilmasõja ajal, kui Saksamaal ja tema liitlastel oli vaja Venemaad nõrgestada. Lõpuks oli Venemaa tõesti nõrk ja me kõik teame, kes siis võimule tulid ja mis edasi sai. Iga eestlane mäletab seda oma seljaajuga. Ja kui aus olla, ega sakslasedki karistusest ilma jäänud. Selle kohta on hea ütlus: shit hit the fan.

Üks päris asjalik intervjuu

Telegrami veebis.

Ühe tsitaadi tooksin eraldi välja: „Eestil ei ole oma välispoliitikat, siin on lakkamatu blowjob, mida tehake USA-le.”

Eesti on kavas ära hävitada?

Eilses saates Olukorrast riigis andis julgeolekuasjatundja Merle Maigre mõista, et kui Venemaa peaks Eesti ära võtma, siis NATO võtab Eesti tagasi ja Venemaa kaotab. Mis siis tähendab, et valmistutakse selleks, et Eesti asemele jääb samasugune pommiauk kui praegu on Donetski ümbruses (seda kirjeldab küllalt hästi Jaanus Piirsalu artikkel eilses Postimehes).

Suursaadik Marina Kaljurand ütles, et rahvas ei tohi spekuleerida, et Eesti ala võidakse okupeerida. Samas tunnistasid nii Kaljurand kui teised saates, et Vene välisminister Lavrovi sõnavõtt Münchenis oli naeruväärne. Mis tähendab, et rahvas ei tohi spekuleerida, aga mingi seltskond võib Venemaa üle irvitada, ilma mõtlemata sellise tegevuse tagajärgedele.

Seejuures irvitati, kui Lavrov ütles, et rahval on õigus enesemääramisele.

Ohh, kuhu me oleme jõudnud!!!

esmaspäev, 9. veebruar 2015

Inno elu avameelseim intervjuu: "Mu suhe Edgariga lõppes juba enne selle sündimist"

Irja: Inno, oled lõpuks ometi valmis rääkima avameelselt sellest, mis sinu ja Edgari vahel tegelikult juhtus. Mis sind selleks ajendas?

Inno: Ma pean kohe ütlema, et see otsus ei tulnud kergelt. Ma kaalusin seda mitu aastat, vaagides kõiki poolt- ja vastuargumente. Lõpuks raske südamega langetasin siiski otsuse ja see on, et ma olen nõus üht-teist rääkima.

Irja: Nii, nii, inimesed põlevad juba uudishimust. Mis on kõige kurioossem asi, mida sa Edgar Savisaare kohta tead? Räägi välja!

Inno: Ma tean, et tal oli kapis midagi väga kahtlast.

Irja: Nägid sa seda oma silmaga? Mis see oli??

Inno: Ma ei tea, kas ma tohin seda öelda. Aga seal oli veel midagi lisaks viagra tablettidele ja kondoomidele. Või õigemini - seal oli keegi…

Irja: Inno, nüüd oled sa lausa kohustatud täpsustama. KES???

Inno: Ma arvasin algul, et see on Linnar.

Irja: Aga?

Inno: Aga siis, kui ma lähemalt uurisin, siis selgus, et siiski mitte.

Irja: Vaid -?

Inno: Ja ma oleksin kahtlustanud pigem, et see on Lauri.

Irja: Laasi?

Inno: Leesi.

Irja: Oot, ma ei saanud nüüd aru. Kas sa tead kindlalt või ainult kahtlustad?

Inno: Ma ei või päris surmkindlalt väita. Niiöelda pead ma pakule ei paneks.

Irja: Teeme nüüd ühe asja veel selgeks. Kas Savisaar siis kutsus sind Keskerakonda või mitte?

Inno: Mind mitte.

Irja: Mida sa sellega mõista üritad anda?

Inno: Tegelikult olid Savisaarel muud plaanid. Ja selles mängis oma osa seesama noormees, kes, ma arvan, oli kapis.

Irja: Siis Leesi?

Inno: Ei, ma arvasin, et see oli Leesi. Aga ei olnud Leesi.

Irja: Kes siis oli?

Inno: Ma ei tea, kas ma tohin seda öelda. Aga ma arvan, et see oli Priit.

Irja: Puutusid Savisaarega väga lähedalt kokku. Mis sina arvad, kui palju oli Savisaarel armukesi ja mis on nende nimed?

Inno: Mina pakun, et kaks.

Irja: Nii.

Inno: Mina pakun, et kaks. Ja nende nimed on Linnar ja Priit. Kui me räägime tegelikest armukestest. Mitte niiöelda vihmavarjuhoidjatest.

Irja: Appikene! Sa ei taha ometi väita, et -

Inno: Jah, just.

Irja: Nad tunduvad, tõsi küll, olevat rohkem abilise rollis.

Inno: No-noh.

Irja: Kas nägid Savisaarega suheldes ka midagi siivutut?

Inno: Ma usun, et seal oli nii abistamist kui kabistamist. Aga ma ütlen veel midagi. Ükski mees ei pane oma armukest vihmavarju hoidma.

Irja: Küsin nüüd midagi väga isiklikku. Kas Savisaar üritas ka sind kabistada?

Inno: Ma jätaks sellele küsimusele vastamata.

Irja: Ja ikkagi, miks sa Savisaarest kaugenenud oled?

Inno: Ma olen püüdnud talle helistada, aga ta ei võta telefoni vastu.

Irja: Kas teie kaugenemise põhjuseks oli Savisaare liiderlik käitumine?

Inno: Ma seda teemat ka ei kommenteeriks. Aga ühte võin ma küll öelda. Savisaar on rohkemaks võimeline kui välja paistab. Ta pole päris see, kellena teda presenteeritakse.

Irja: Oled sa solvunud? Kas sinu avameelsuse taga on kättemaks?

Inno: Jah, sest julgesin suhte lõpetada. Tema oli minu omanik. Ta pidas mind kui enda isiklikuks omandiks ja ma arvan, et ta mõtleb tänapäevani nii. Minu arvates võiks selle tunde nimi olla sügav mehelik solvumine.

Savisaare kommentaar: "Ma panen imeks, et te minu ja Inno suhte luhtunuks hindate. Sellest suhtest pärineb Panovi raamat, millele ma ennustan väga säravat tulevikku. Inno blogis on tänaseni Savisaare kiidulaul, mida üldjuhul ju ei tehta. See oli üks viljakas etapp kahe inimese elust, mida ei saa kuidagi luhtunuks pidada". 

pühapäev, 8. veebruar 2015

Presidendil närvid täitsa läbi



Tea, kas suhtekriisi või mõne muu asja pärast, aga meie president Ilvesel on närvid täitsa läbi. Täna hommikul taheti tema käest küsida olukorra kohta Venemaal, ent Ilves rebis omal prillid peast ja juhtme kõrvast ning pobises telejaama Sky News otsesaates midagi arusaamatut.

Paar päeva tagasi postitas presidendi väidetav armuke Iivi Masso Twitterisse kogenud Soome teleajakirjanikku Risto Vuorineni laimava teksti, mis valas veelgi õli tulle Eesti-Soome niigi pingelistele suhetele. Kas see oli samuti presidendi poolt soovitatud?

Mingi kamm on Ilvesel ajakirjanikega, kuigi ta ise on elukutselt ajakirjanik. Samas peaks president jääma igas olukorras kindlaks, see on tema kohustus, eriti kriisiolukorras.