reede, 31. juuli 2015

Kuidas 2,5 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha tuuri pandi

Väljavõte .ee Bubble veebist.

Tahate lugeda sellest, millest meedia ei kirjuta: nagu paljastab Eesti parim tehnoloogiablogi .ee Bubble, on Eesti valitsus andnud EASi kaudu 2,5 miljonit eurot maksumaksja raha hämara taustaga firmale Meratel, mis tegelikult ei tegutsegi.

Ja siis räägitakse, et riigil pole raha ja tuleb makse tõsta. Otse loomulikult, raha on vaja selliste olematute projektide jaoks.

Euroopa Liit on klassikaline püramiidskeem

Eestlastele lubati enne ELiga liitumis pudrumägesid ja piimajõgesid, aga nüüd, pärast 10-aastast liikmeks olekut selgub, et midagi sellist kahjuks pole- on ainult üks rist ja viletsus ning järjest hullemaks läheb. Eesti rahva jaoks on Euroopa Liit olnud hullem kui sõda, nagu katk, mis suure osa rahvast minema pühkis.

Kui asju õigete nimedega nimetada, siis on tegemist klassikalise püramiidskeemiga, kus asutajad või esimesed olijad naudivad hüvesid, ja seda lõpuni välja, aga viimased liitujad jäävad kõigest ilma. Ent erinevalt tavalistest püramiidskeemidest, kus asutajad pannakse eluks ajaks trellide taha, makstakse Euroopa Liidus sulidele veel preemiat.

Tükike meediakriitikat Äripäevas

Väljavõte Äripäeva veebist.

Äripäev on viimastel aastatel olnud mitmes mõttes revolutsiooniline. Esiteks juleti välja tulla valitseva partei Reformierakonna alustalade vastu Autorollo afääriga, mis oli teada, aga millest muu meedia vaikis. Siis hiljuti avaldas Äripäeva särav täht, ajakirjanik Katariina Krjutškova kirjutise Afganistanis käinud Eesti sõdurite enesetappudest, mis oli ka ammu teada, aga millest muu meedia lihtsalt vaikis. Nüüd on Äripäev pannud üles küsitluse meedia sõltumatuse teemal ja nagu võib arvata, arvab ainult 17% vastanutest, et Eesti meedia on sõltumatu.

Nii ta on. Ideaalis peaks meedia kajastama elu Eestis sellisena nagu ta on, aga paraku seda ei tehta. Olukord meenutab nõukogude aega, mil meedia oli suukorvistatud ja ei kajastanud elu sellisena nagu ta oli. Praegu meedial enam suukorvi pole, aga ikka jätkatakse vanas vaimus. Millest on äraütlemata kahju ja mis oli ja on üks põhjuseid, miks ühiskond on stagneerunud ja miks Eestist tahetakse välja rännata isegi Soome, mille majanduskeskkond on võrreldav Kreekaga.

kolmapäev, 29. juuli 2015

ETV+ kolistab ämbreid juba enne eetrisse minekut

Väljavõte Postimehe veebist.

Nii nagu arvata võis, on ETV+ järjekordne läbikukkumine. Nagu Vene telekanali Vesti pühapäevasest saatest selgus, on tegemist paraja naljanumbriga, kus isegi peatoimetaja ei tea, mida ta teeb.

Ja see Russaare jutt, et ETV+ oli rünnakuks valmis, on samuti kergelt kohtlane. Kui oled valmis, siis oled valmis, mitte ei lase end lolliks teha. Jäi selgusetuks, milles see valmistumine seisnes: Ruussaar väitis, et tali oli endal Vestiga negatiivne kogemus, no aga milleks siis üldse intervjuusid anda enne eetrisse minekut. On ju teada, et Vene pool püüab seda kanalit võimalikult palju enne määrida, et keegi seda ei usuks, mis seal räägitakse. Nüüd on ETV ise sellele kaasa aidanud. Vägisi jääb mulje, et Ruussaar teeb ise venelastega koostööd, et pärast oleks hea öelda, et näe, me tegime kõik õigesti, aga nemad ei lasknud. Ja et seetõttu asi ebaõnnestus. Kummaline on ka see, et peatoimetaja Darja Saar ise  andis mõista, et asi läks untsu, kui soovitas pärast Vesti saadet, et hoiduge sellistest intervjuudest. No tule taevas appi!

No ja mida see Vesti ajakirjanik nüüd siis ikka nii imelikku tegi, mis rasked küsimused need olid: kas Ukrainas võitlevad separatistid või omakaitseväelased. Seda võiks iga ajakirjanik, ja veel kanali peatoimetaja une pealt teada. Vähemalt Vene omad teavad seda küll. Või et kellele kuulub Krimm- isegi seda uue kanali peatoimetaja ei tea. Tekib küsimus, mida ta üldse teab. Või siis on nii arg, et ei julge välja öelda, mida arvab. No aga mis ajakirjandus see on, mis ei julge arvamust avaldada?! Vene kanalite tugevus on just selles, et ajakirjanikud julgevad oma arvamust avaldada. Me võime sellega nõustuda või mitte, mida nad arvavad, aga arvamus peab olema. Vastasel juhul pole Eestil mingeid šansse Vene-vastases propagandasõjas- see on juba ette kaotatud. Rumal ja saamatu peatoimetaja on vastase jaoks suisa kingitus.

Kui peatoimetaja küsimustele vastata ei osanud, oleks võinud kasvõi midagi vaimukat vastu öelda. Näiteks seda, et kui vaatate ETV+ kanalit, siis saate teada, või midagi säärast. Näiteks Vesti saatejuht ütles Eestit puudutava saatelõigu peale naljaga pooleks, et kui on oht, et mustad tulevad sisse, siis tunduvad isegi venelased armsad. See võttis Eesti teema päris vaimukalt kokku. Vene poole pealt oli hea leid ka Tallinna korstnapühkija Leo, kel polnud hambaid suus. Võtab samuti hästi kokku praeguse elu Eestis, mis on rahvatervise seisukohalt katastroof. Riik laene ei võta, kuna see olevat tuleviku arvelt elamine, aga kui riigil pole raha, et inimestel hambad korda teha- kas see pole siis tuleviku arvelt elamine?!

Üks hea kommentaar Delfi veebist selle asja kohta:

Darja Saar ei teadnud et videot on võimalik monteerida? Kuidas ta saab nii nappide teadmistega juhtida telekanalit?

Darja Saar teadis ette milliseid küsimusi esitatakse ning vastas nii, et neid sai kasutada Eesti vastu. Vanasti oli sellise seltsimehe nimeks PROVOKAATOR.

Darja Saar ei oska intervjuusid anda - soovitab teistel mitte anda, aga ise annab... ja nii edukalt, et kogu venekeelne meedia naerab Eesti üle.

Arvan, et selliseid inimesi ongi meil vaja riiki, valitsust ja TV kanaleid juhtima.

Kes teeb Eesti uuesti suureks?!

Kunagi 25 aastat tagasi, kui poliitikas tegutsesid Meri, Laar ja Savisaar, siis oli kõigil tunne või usk, et kui Eesti ei lähe Soomest elatustasemelt paarikümne aastaga mööda, siis vähemalt samale tasemele jõuab küll. Räägiti, et enne sõda elasid eestlased isegi paremini kui soomlased ja et iseseisvumisega olid olemas kõik eeldused Soomest mööda minna. Inimesed tegid selle nimel tööd, et Eestit üles ehitada. Pingutati kõvasti, tervist säästmata.

Me võime Merist, Laarist ja Savisaarest mõelda mida tahes, aga nad suusid rahva uskuma panna, et Eesti võib saada suureks, samamoodi nagu kunagi rääkis pastor Jakob Hurt, et kui Eesti ei saa suureks arvult, siis vähemalt suudab seda vaimult.

Siis aga, kui poliitareenile tulid uued nimed, usk paremasse tulevikku vaikselt kadus. Hakati tegelema pisikeste asjadega ja üldine laiem pilt kadus ära kuni selleni välja, et praegune peaminister Taavi Rõvas ütles, et suurt plaani polegi vaja. Mis näitab tegelikult tema võimetust rahvast juhtida. See on paljude viimaste juhtide häda: nad juhivad edukalt valitsust, suudavad vabalt suhelda kolleegidega Brüsselis, aga ei suuda juhtida rahvast. Ei suuda panna rahvast uskuma, et tulevikus on parem, mistõttu on inimeste usk paremasse tulevikku kadunud ja usu kaotanud inimesed on hakanud Eestist lahkuma. Ja tõepoolest, paljudel inimestel pole selge, miks nad üldse peaks end hommikul voodist välja ajama, mille nimel peaks Eestis pingutama, miks makse maksma. Eriti puudutab see Eestis elavaid venekeelseid inimesi, nad oleks justkui ühiskonnast irdunud, ei ajagi Eesti asja, kui üksikud erandid välja arvata.

See pole ainult eestlaste probleem. Sama jama on ameeriklastel- nende usk helgesse tulevikku on hakanud samuti tuhmuma. Just seetõttu on praegu väga populaarne vabariiklaste presidendikandidaat, kinnisvaraärimees Donald Trump- ta lubab taastada ameeriklaste usu paremasse tulevikku, umbes nii nagu kunagi tegi Ronald Reagan. Trump ütleb, et teeb Ameerika uuesti suureks- I Will Make America Great Again! Nii nagu praegu Trump, polnud ka Reagan mingi suurem parteifunktsionär, ei jaganud kõiki poliitmaailma finesse, tundus rohkem selline naljanumber, aga see-eest pani ameeriklased ühise eesmärgi nimel tegutsema ja ennäe imet - kukutas sedasi maailma mõjuvõimsaima riigi, kurjuse impeeriumi- Nõukogude Liidu. See oli suur ime, mille saab kirjutada Reagani arvele. Millega aitas Reagan ühtlasi kaasa Eesti iseseisvumisele. Reagan vääriks Eestis ausammast kasvõi seetõttu, et tema ajal tugevnenud Ameerika Hääle ja raadiojaama Vabadus saated panid eestlasedki uskuma vabadusse ja helgesse tulevikku. Tähendusrikas on seegi, et Münchenis tegutsenud raadiojaama Vabadus endine toimetaja Toomas Hendrik Ilves on täna Eesti president.

Aga kes on eestlaste Trump? Kes suudab eestlased panna uuesti uskuma paremasse tulevikku? Kes juhiks Eesti praeguses olukorras mööda Soomest? Meri on surnud, Savisaar on juba vana, Laar on haige, Ansipil puudub võimekus, Mikser on küll arukas, aga ta on liiga kahvatu. Või ongi eestlaste saatus igavesti teistel sabas sörkida?!

laupäev, 25. juuli 2015

USAsse emigreerunud Eesti okupandi pihtimus

Väljavõte The Desert Sun veebist.

USA Kalifornia osariigi Palm Springsi linnakese 83-aastane elanik Nina Markos kirjeldab oma värskelt ilmunud raamatus „Nina’s Story: Surviving the German Occupation” (Nina lugu: Saksa okupatsiooni üleelamine), kuidas tema isa Andrei oli nõukogude lennuväe kapten ning kuidas ta pärast Molotov-Ribbentropi pakti koos oma õe Luisa, ema Raisa ja isaga 1940. aastal Eestisse elama asus. See oli siis aasta, mil Eestis toimus sõjaväeline riigipööre, kus siin viibinud nõukogude armeeüksused Eesti okupeerisid ja Eesti president reeturlikult ilma ühegi püssipauguta riigi käest ära andis.

Nina ei räägi sellest, kuidas tema isa organiseeris Tallinnast Soome pommitamist talvesõjas 1940. aastal, küll aga on tal hästi meeles, kuidas inimesed Kadrioru pargis oravaid toitsid ja neile „Miki-miki-miki” ütlesid ja kuidas 22. juunil, mil Saksa väed Nõukogude Liidu vastu sõda alustasid, oli väga soe ja päiksepaisteline ilm, nii et pere plaanis minna randa päikest võtma. Nina kirjeldab veel seda, kuidas neil oli Tallinnas korralik elamine ja kuidas eestlased olid nende juures teenijad.

Ent isa ei jõudnudki tol soojal päeval oma väeosast koju. Ta helistas koju ja ütles, et sakslased on sisse tunginud. Nina pere teadis, et Eestis suhtutakse venelastesse halvasti ning Eestisse jäädes oleks nad ära tapetud.Nõnda tuli perel nädal aega hiljem Eestist lahkuda. Isegi kassipoeg Murzikut ei saanud kaasa võtta. Põgenikud pandi kaubavagunitesse, kus polnud mingid tualetti ega pesemisvõimalusi- NLiit kohtles oma inimesi samamoodi nagu hiljem küüditatuid.

Pere sai kaasa võtta ainult kaks kohvrit ja sõit läks lahti Moskva poole. Ent Moskva külje alla Gavrilov Posadi jõudes selgus, et linn on suletud ning edasi oli kaks võimalust: kas sõita edasi Uurlaite taha Siberisse või Lõuna-Ukrainasse ema vanemate juurde. Kuivõrd sooje riideid polnud kaasas, otsustati Lõuna-Ukraina kasuks. Juuli keskel jõuti Dolguintsevosse. Augusti lõpus saabusid ka sinna sakslased, kes kohalikke ei puutunud ja lasid rahulikult põllulapikesi harida.  1943. aastal, kui sakslased said Stalingradi all lüüa, rüüstasid nad taganedes Ukraina kodusid, kaasa arvatud Nina vanavanemate maja.

Kuivõrd isa oli sõjaväelane, sai pere pärast sõda Lääne-Ukrainasse Lvovi linna korraliku elamise. Pärast keskkooli lõpetamist 1949. aastal läks Nina õppima Lvovi Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas kiituse ja inglise, hispaania ja ladina keele oskusegakuus aastat hiljem. Pärast seda õppis ta kaks aastat Moskvas ja asus tööle Patrice Lumumba Riikliku Ülikooli võõrkeelte osakonnas. Sel ajal taotlesid Nina ja ta abikaasa Vladimir Markovich Iisraeli viisat, et emigreeruda USAsse. Enne lahkumist jäi aga abikaasa ootamatult auto alla. NIna ja tema 25-aastane tütar jõudsid USAsse 7. augustil 1981. aastal. Ta õpetas 20 aastat Kalifornias Montereys sõjaväelastele võõrkeeli.

reede, 24. juuli 2015

Mitut venekeelset telekanalit on Eestisse vaja?

Tänavu sügisel plaanitakse eetrisse lasta venekeelne kanal ETV+. Väljavõte Lääne Elu veebist.

Ajal, kui ETVl pole raha, et teha lastesaateid, pidada üleval väliskorrespondente ja saata ajakirjanikke olulisematele spordivõistlustele ning isegi eurovisiooni laulukonkursile, on plaanis kulutada miljoneid selleks, hakata tootma Eestis maksumaksja raha eest eraldi venekeelset telekanalit. Kas tõesti paremat rahva raha põletamise viisi ei suudeta välja mõelda?

Meeldetuletuseks, pärast nn pronksiööd ja sellele järgnenud sõda Gruusias, see oli 8 aastat tagasi räägiti samuti vajadusest luua venekeelne telekanal ja sellele isegi mõeldi nimi välja- ETV2.

Väljavõte Postimehe veebist.

Mingid saated seal isegi tehti, mida loomulikult keegi ei vaadanud ning vaikselt kadus sellest kanalist vene keel ja see asendus ETV vanade saadete kordustega. ETV2-e kolisid lisaks ümber mõned marginaalsemad kultuurisaated nagu Jüri Üdi Klubi. Aeg-ajalt tuletati meelde vajadust ETV2-e venekeelset sisu toota, kuni selleni välja, et hakata Venemaalt saateid tellima:

Väljavõte Delfi veebist.

aga need jäid hüüdjaks hääleks kõrbes. Ansipki saab aru, et 150-miljonilise turuga Venemaa telekanalitega ei suuda 1-miljonilise turuga Eesti mitte kunagi võistelda. Televisiooni eelis ongi asjaolu, et seda on võimalik kerge vaevaga edastada tuhandete kilomeetrite taha, hea programmi tegemiseks on vaja ainult piisavalt suurt turgu. Venekeelne ETV suudaks Vene programmidega võistelda siis ja ainult siis, kui ETV siseneb Venemaa teleturule. Aga lapski saab aru, et Eesti oma kanaliga Vene turule minek on praeguses olukorras mõeldamatu.

Väga hästi on öelnud venekeelse ETV kohta praegune Eesti riigi propagandaminister Ilmar Raag: see jääks Tallinna TV tasemele:

Väljavõte w3.ee veebist.

Mis ei takista muidugi tarkpäid edaspidi veel üht venekeelset kanalit loomast. Selgitagem siis kohe välja: kui mitut venekeelset kanalit õigupoolest on Eestisse vaja?

Parim, mida Eesti antud olukorras teha saab, on saata Venemaale mitte mõni järjekordne ilukõneleja, vaid usin ajakirjanik, kes julgeb küsimusi esitada. Hea Vene-teemalise reporteritöö nimel õpiks vene inimene Eestis ära isegi eesti keele.

kolmapäev, 22. juuli 2015

Donald Trump presidendiks!

Kuigi Eestis sellest veel ei räägita, on CNNi Anderson Cooper'i saate üheks põhiteemaks Donald Trump ja tema pürgimine Ameerika presidendiks. Ta on hetkel teiste vabariiklastest kandidaatide ees suur edumaa ning põhjuseks arvatakse, et lõpuks ometi mees, kes mõtleb ja räägib nagu pärisinimene.   Kes ütleb ausalt välja, kuidas asjad tema arvates on ega vali seejuures sõnu. See tema poliitiliselt ebakorrektne toon on pinnuks silmas tema konkurentidel, kuid tema toetajatele see meeldib, kuna on värskendav.

Ja tõesti, surmani on ära tüüdanud need poliitik-poliitikud (näiteks Urmas Paet, Sven Mikser jne), kes räägivad ainult poliitiliselt korrekset juttu. Ütlemata sealjuures mitte midagi huvitavat. Tahaks ka Eestisse kedagi, kelle ninasõõrmetest tuleks päris hingeõhku, mitte sinist auru. No Eestis tegelikult Martin Helme on midagi sinnapoole. Kuigi ta võiks vähem vabandada - Jaak Madisoni pärast poleks olnud vaja vabandada. Vabandamine lörtsib poliitku ära. Donald Trump näiteks ei vabanda üldse. Vaid on veel vabam ja julgem oma väljaütlemistes. Pärast seda, kui teda John McCain'i tümitamise pärast (ta ütles, et McCain pole sõjakangelane, kuna ta võeti kinni) ta mitte ei vabandanud, vaid tegi uue tüki ja avalikustas oma konkurendi ja teda jackass'iks nimetanud Lindsey Graham'i telefoninumbri. Vot see on tase!

Eestis küündib Donald Trumpi tasemeni ehk ainult Kaur Kender. Temasugust olekski Eesti poliitikasse vaja!

Miks on Eestis nii palju parlamendi liikmeid?

Eestis ollakse varmad pidevalt kärpima kohalike omavalitsuste tulusid, nii et omavalitsustel on üha raskem hakkama saada, et näiteks koole ülal pidada, mis kokkuvõttes on viinud paljude piirkondade tühjenemise ja inimeste lahkumiseni Eestist.

Ent miks on alustatud kärpimist nö rohujuure tasandilt, kui samas tipus käib meeletu priiskamine. Võtame näiteks Riigikogu liikmete arvu. Kui rikastes OECD riikides on keskmine parlamendi liikmete arv 2,8 inimest 100 000 elaniku kohta, siis Eestis on see number 3 korda suurem- 7,7. Milleks selline priiskamine Eestis, mille elanike elatustase on OECD riikide üks madalaim? Millega on selline priiskamine põhjendatud?

Kokku hoida annab mujaltki. Näiteks milleks on vaja Eestile välissaatkondi Euroopa Liidu riikides, kui seal on kõigi ELi kodanike õigused niigi kaitstud. Igas liikmesriigis on ELi esindused, kust saavad vajadusel abi kõigi liikmesriikide kodanikud. Isegi NSV Liidus polnud sellist priiskamist, et Eestil oleks olnud esindused kõigis liikmesriikides, milleks selline luksus nüüd ELis? ELi liikmena pole Eestil mingit vajadust ka muude saatkondade järele, sest EL ajab ühtset välispoliitikat ja Eesti esindustel pole mingit vajadust. Selle raha, mis saatkondade peale kulub, miljonid eurod aastas saaks suunata Eestis kohalike omavalitsuste edendamiseks.

pühapäev, 19. juuli 2015

Eesti valitsus ei järgi põhiseadust- lisatud põhjalikud tabelid

Paarkümmend aastat tagasi võttis Eesti rahvas rahvahääletusega vastu põhiseaduse, mille preambulas ehk eessõnas on öeldud järgmist:

tegelikkus, nagu me tabelitest näeme, on sootuks vastupidine. Võrdluseks olgu siin toodud Soome (vasakul) ja ja Eesti rahvaarvud viimase 100 aasta jooksul:




















Nagu me tabelitest näeme, siis on Soome rahvaarv saja aasta jooksul pea kahekordistunud, Eesti oma püsinud samal tasemel. Ja kui pärast taasiseseisvumist toimunud suurt kukkumist võib veel põhjendada muulaste lahkumisega, siis viimasel kümnel aastal toimunud ulatuslikku kukkumist enam muulaste kraesse veeretada ei saa. Soomes kasvas samal ajal rahvaarv 5%, kui Eestis samapalju kukkus. Eesti valitsus armastab oma otsuseid põhjendada exceli tabelitega, aga siin palun kaks väga ülevaatlikku tabelit, mis näitavad, et excelist pole mingit tolku olnud, rahvuse säilitamiseks pole juba paarkümmend aastat midagi tehtud. See on olnud puhtakujuline valitsejate saamatus, ehk siis pole valitsejad järginud Eesti põhiseadust, mille avasõnad nõuavad riigi kindlustamist ja arendamist nii, et rahvus säiliks. Soomes on seda suudetud, Eestis mitte. Ja kui Eesti valitsejad on ametisse asudes lubanud järgida Eesti põhiseadust, siis on nad tegelikult labaselt rahvast petnud. Piinlik tunnistada, aga Eesti valitsus on säilitamise asemel tegelenud vastupidi rahva hävitamisega. Teema on väga tõsine, aga millegipärast sellest kusagil ei räägita. Kaua peab rahvas seda laastamistööd kannatama?

laupäev, 18. juuli 2015

Eestis aastal 2050

18. juuli aastal 2050. Üle Eesti alade on tõusnud järjekordne suitsupilv. Tegemist on viimastel aastatel  tavaliseks saanud metsatulekahjuga, mille põhjuseid pole suudetud välja selgitada. Arvatakse, et tegemist on metsa elama kolinud üksikute sisserändajatega, kes on end sajandivanustes tühjaks jäänud majakestes sisse seadnud. Elektrit pole seal juba ammu, rääkimata muudest vajalikest kommunikatsioonidest, aga metsad on metsloomi täis, jõed kubisevad üle pika aja taas kaladest ning seetõttu nälga tundma ei pea. Inimesed on end sisse seadnud ammu tühjaks jäänud külades, kasvatavad majade ümber vilja ja juurvilju ning söövad isegi puulehti.

Eesti jäi inimestest päris tühjaks paarkümmend aastat tagasi, kui Euroopa parlament otsustas, et tühjaks jäänud piirkondades nagu Eesti ja Läti kaotatakse omavalitsused ära, elanikud koondatakse suurematesse keskustesse nagu Tallinn ja Riia ning valitsemine viiakse üle Helsingisse ja Stockholmi. Pärast nooremate inimeste massilist rännet Soome ja Rootsi on Eestisse jäänud vaid 50 tuhat ja Lätti 100 tuhat elanikku, peamisel raugad, kes lebavad hooldekodudes ja ei suuda pikemat reisi ette võtta. Eesti allesjäänud põllumaa müüdi kahele suurele Hollandi põllumajandusfirmale ning metsamaa on Soome ettevõtjate käes. Nagu kirjutas Helsingis ilmuv eestikeelne veebiajaleht Vaba Eestlane, pole eestlastel huvi oma ajaloolisele kodumaale naasta. Peamiseks põhjuseks tuuakse töökohtade puudust. Teisalt ei soovi inimesed üksi metsade ja soode keskel elada. Isegi kunagi kaunis Pärnu rand on täiesti võssa kasvanud. Tallinna puhul häirib inimesi, et kvartalite kaupa seisavad tühjad majad nagu tondilossid, kuhu on end sisse seadnud illegaalid. Viimastel aastatel on olnud juhtumeid, kus illegaalid tänaval inimesi ründavad. Nende vastu on raske midagi ette võtta, sest politsei- ja päästeasutused on Eestist vajaduse puudumise tõttu minema viidud ning kogu vastutus langeb üksikutele vabatahtlikele. Vabatahtlikud jälle alati igale poole kohe ei jõua, näiteks suvisel kiirel tööajal. Traktorid ja metsamasinad töötavad küll juba automaatselt, aga nende tegevuse jälgimiseks ja korraldamiseks on vaja kohapeale mõnda inimest.

Eestis on mõni küla, kuhu on elama jäänud põliselanikud, kes vaatamata Helsingi piirkonnavalitsuse ettekirjutustele on keeldunud ära kolimast, väites, et seal elasid juba nende esivanemad mitusada aastat tagasi. Nende üksikute inimeste olukord meenutab elu üksikul saarel, sest pole poode ega elektrit, koole ega lasteaedu. Kaks poodi on ainult Tallinnas, aga needki kiratsevad. Tallinna inimestele tuuakse toit Helsingist mööda uut silda, mis sai valmis paarkümmend aastat tagasi ja mida mööda Soomest paljud inimesed otse mööda kiirteed Saksamaale tööle käivad. Rong, mis paarkümmend aastat tagasi Helsingi ja Berliini vahel käima pandi, ei leidnud kahjuks eriti kasutajaid ja pandi seisma. Rongitunnelitesse on end sisse seadnud illegaalid, sest tunnelis oli veel mõned aastad tagasi elekter. Nüüd võeti see välja ja inimesed on tunnelitest lahkumas ja asuvad elama tühjaks jäänud majadesse Tallinnas, kus mõnel pool teatakse olevat samuti elekter sees.

Väljaspool Tallinna on elu praktiliselt välja surnud. Pärast Euroopa projektiga toimunud Tartu ülikooli peahoone lahtivõtmist ja ülespanekut eestlaste uude keskusesse Salosse on ka Tartu praktiliselt tühjaks jäänud. Toomemäel kasvab jälle mets nagu tuhatkond aastat tagasi enne ristisõdijate tulekut. Aeg-ajalt korraldatakse Salos asuvast Tartu ülikoolist retki Eestisse, et uurida eestlaste põlvnemist. Viimaste avastuste kohaselt olevat eestlased geneetilised muistse Trooja järeltulijad, kes kodumaalt põgenesid ja uutesse elupaikadesse ümber kolisid. Seda teades oli paljudel eestlastel lihtsam oma kodudest lahkuda ja uutesse elupaikadesse ümber asuda. Paljud eestlased on läinud tagasi oma ajaloolisele kodumaale Türki. Türgi majandus on olnud üks edukamaid maailmas, juba aastaid tagasi möödus see Saksamaast ning pärast Euroopa Liiduga liitumist kümmekond aastat tagasi on Türgist saanud paljude eurooplaste uus kodumaa. Räägitakse, et Türgi päästis Euroopa Liidu kindlast hukust.

Eestlased Salos on õnnelikud ja kodumaale tagasi ei igatse. Pärast Nokia pankrotti lahkusid paljud soomlased Salost ja see linnake jäi pooltühjaks. Kinnisvara hinnad olid madalad ja see meelitas eestlasi, eriti noori Salosse ümber kolima. Salost on saanud tänu eestlastele üks Soome kõige kiiremini arenevaid piirkondi, eriti kiire on areng infotehnoloogia vallas. Salos on viimastel aastatel avatud mitu uut autotehast, kus valmistatakse iseliikuvaid fuusionmootoritega sõiduvahendeid. See on päris uus tehnoloogia, mis muutis oluliselt maailma: kadus sõltuvus naftast. Suured naftariigid nagu Venemaa ja Saudi Araabia kaotasid oma tähtsuse ning kukkusid suurde vaesusse. Paljud venelased on oma kodumaalt lahkunud ning leidnud uue elupaiga Hiinas, Austraalias ja Ameerikas. Venemaad pole palju aidanud Kaliningradi oblasti üleandmine võlgade katteks Euroopa Liidule. Naftarahal püsinud Vene turu ärakukkumine oli üks peamisi põhjuseid, miks Eesti majandus täielikult alla käis ning mistõttu otsustati Euroopa parlamendis haldusreformi kasuks, millega Eestisse jäänud ainus omavalitsus liideti Helsingi piirkonnaga. Eesti puhul on jäänud suurimaks kuluartikliks surnuaedade ja haudade hooldamine, aga uue projekti abil on kavas Eestisse maetud inimesed Soome ümber matta. Sellega kaob vajadus Eestis surnuaedadel käia, kuna need kohad on muutunud väga ohtlikuks. Näiteks mõned nädalad tagasi kandus Tartu ümbruses puhkenud metsatulekahju ühele sealsele kalmistule ning haudu külastamas käinud inimesed said raskeid põletushaavu ja hingamisteede kahjustusi.

reede, 17. juuli 2015

Kuni maja põleb, ei saa teha remonti

Eestis on alates 2008. aasta lõpust toimunud tulekahju kustutamine. Piltlikult öeldes maja põleb ning seda on asutud kustutama, kõigi võimalike vahenditega. Nagu ikka kustutustöödel, et säilitada seda, mida säilitada annab, paljudel juhtudel elu hinnaga.

Tulekahju on tänaseks lõõmanud juba 7 aastat, suur osa majast on maha põlenud, aga tuli on visa, levib edasi ja seda on väga raske kustutada. Kustutustöid raskendab asjaolu, et pikaajalisest tulekahjust tüdinud päästjad on põlevast majast osa kinni katnud, riputanud sinna sildi „remont” ja hakanud tegema kosmeetilisi parandusi. Remonditöödele on kaasatud kõik: vanurid, noored emad ja lapsed. Seetõttu ei saagi paljud väljastpoolt aru, et maja põleb tegelikult edasi ja ei tea aidata. Elanikele on põlenguga samaaegne remont ohtlik, sest kunagi ei tea, kust võib põlev tala kaela sadada. Paha lugu on ka see, et remont neelab ressursse, mida muidu saaks kasutada kustutustöödeks. See venitab kustutustöid muudkui edasi.

Õige peremees põlevale majale remonti ei tee, vaid kustutab maja kõigepealt ära.

esmaspäev, 13. juuli 2015

Kilplaste tegevus Kreekas

Euroala rahandusministrid, nende seas eestlane Sven Sester nõustusid Kreekale eraldama täiendavad ligi 85 miljardit eurot lisaks juba Kreekale viimase viie aasta jooksul antud ligi 250 miljardile eurole. See meenutab kilplaste tegevust, sest ühelt poolt nõutakse kreeklastelt kärpeid, mis majandust jahutab, teiselt poolt aga ollakse sunnitud kreeklastele need kärped kompenseerima. Nagu elu näitab, siis Kreeka rahavajadus üha kasvab ja sellel vajadusel lõppu ei paista. Euroala riikide, kaasa arvatud Eesti maksumaksja maksab selle pulli kokkuvõttes kinni.

Võib küsida, miks kärbete poliitika Eestis töötab, aga Kreekas mitte. Vastus on tegelikult lihtne: Eestis on kärbete tagajärjel tööst ja kodust ilma jäänud 10% elanikkonnast läinud Soome ja Rootsi 4-5 korda kõrgema palga peale, elab head elu ja ei koorma Eesti sotsiaalsüsteemi, Kreekas sellist võimalust pole ja need 10% ehk Kreeka puhul miljon inimest on kõik tänaval, koormavad sotsiaalsüsteemi ning nagu elu näitab, Euroopa Liidu maksumaksjat. Nagu rahvatarkus ütleb, raha puu otsas ei kasva ja välja päästetud džinni enam pudelisse tagasi ei topi. Lahendus saab olla nagu Saksamaa laenudega pärast teist ilmasõda: need tuleb kõik korstnasse kirjutada ja puhtalt lehelt alustada. Teist võimalust lihtsalt pole. Võib arvata, et sellega on juba arvestatud ja nüüd tuleb euroala riikides seda kuidagi maksumaksjatele selgeks teha, pärast ilusat juttu, et Kreekale antud raha tuleb kõik tagasi.

pühapäev, 12. juuli 2015

Kes on Eesti dr. Fata?

Väljavõte Yahoo veebist.

USAs on praegu suur skandaal, kuidas Michigani osariigi tunnustatud onkoloog ehk vähiarst Dr. Farid Fata määras sadadele patsientidele vale vähidiagnoosi ning ravis neid ohtliku keemiaraviga, mille tagajärjel on osa patsiente suremas. Valediagnooside hulgas olid haruldased verevähi juhtumid, kuigi patsiendid olid tegelikult terved. Asi tuli avalikuks, kui ühe dr. Fata alluvuses töötanud spetsialisti närvid ei pidanud vastu ja ta andis arsti üles. Patsiendid olid pärist seda loomulikult šokis, osa neist nõudsid arstile surmanuhtlust. Üks naine rääkis CNNile, et tundis end enne keemaravi algust hästi, aga pärast kolm aastat kestnud ravi on temast alles inimvare. Arstile mõisteti 45 aastat ehk eluaegne vanglakaristus.

Dr. Fata olevat saanud valediagnoosi panemise eest suuri summasid ravimifirmadelt, kelle ravimeid ta kasutas. Eestis on samuti olnud kõne all ravimifirmadelt arstidele makstavad boonused- kas ka valede vähidiagnooside eest? Vähiravi on teatavasti ravimifirmadele eriti tulus bisnis.

kolmapäev, 8. juuli 2015

Eesti mees tunnistas end USAs küberkuritegudes süüdi

Väljavõte startribune.com veebist.

Eesti mees Vladimir Tšaštšin tunnistas end täna New Yorgi kohtus süüdi rahvusvahelises küberpettuses. Tegemist oli enam kui 4 miljoni arvuti nakatamisega enam kui 100 riigis, selleks et kaotada arvutilt viirustõrje ja võimaldada arvutikasutajatel näha lehekülgi, mida nad nägema poleks pidanud. USAs oli nakatunud enam kui pool miljonit arvutit. Tšaštšin teenis sellise teenuse pealt raha.

Venemaa peaks loobuma Narva-tagusest alast ja Petserimaast

Väljavõte siapress.ru veebist.

Aleksandr Mazurin on siapress.ru veebis välja toonud huvitava pointi: nimelt kui Krimmi liitmine Ukrainaga 1954. aastal oli ebaseaduslik, nagu leiab Vene prokuratuur, siis sama loogika põhjal on ebaseaduslik Narva-taguse ala ja Petserimaa liitmine Venemaaga 1946. aastal.

Huvitav on aga see, et Eesti vabariik, mis kõiges nii täpselt ajaloolist õigust ja õiglust taga ajab, nii kergekäeliselt Narva-taguse ala ja Petserimaa Venemaale ära andis. Oleks võinud jätta kasvõi kauplemiseks millegi olulisema üle. Aga ei, anti niisama ära ja kõik, koos sellega hulga eestlastele kuulunud maad. Näiteks Jaapan, kes oli sõjas kaotajate poolel, pole siiani loobunud Kuriili saarte tagasinõudmisest, mis samuti pärast sõda ebaseaduslikult Venemaaga liideti.

Eesti peaks olema järjekindel ja oma alad tagasi nõudma. Eriti nüüd, kus Krimmi liitmine Ukrainaga on tunnistatud ebaseaduslikuks.

pühapäev, 5. juuli 2015

Kreeklased ütlesid kärbetele "ei". Millal ajab eesti rahvas selja sirgu?!

Väljavõte Postimehe veebist.

Kreeklased ütlesid rahvahääletusel Brüsselist peale surutud kärbetele selge "oxi" ehk "ei". Millal eesti rahvas kärbete osas seisukoha võtab? Või kas seda üldse lastakse teha?

laupäev, 4. juuli 2015

Palestiina ettevõtjad said ideele rakenduse Eestis

Väljavõte indiegogo veebist.

Kuigi võib tunduda, et telefoni tagavara-akusid ehk nn power-banke on loodud juba lugematul hulgal, näitab elu, et küll küllale liiga ei tee. Palestiina (see on see koht Vahemere idakalda ja Gaza jõe vahel, mis jäi Palestiinast alles pärast Iisraeli riigi loomist 1948. aastal) noored ettevõtjad leidsid aga Eestist Tartu teaduspargi juurest ärikiirendusfirma BuildIt, mille kaudu said 10 tuhat eurot, et asutada oma firma Bold Gadgets ja korraldada rahvarahastus ehk nn crowfunding firma Indiegogo kaudu.

Praegu on seis selline, et toote tegemiseks vajaliku 15 tuhat dollarit on nad kergesti kokku saanud ja praegu on juba kogunenud ligi 66 tuhat dollarit, mis võimaldaks juba toodet täiendada magnetpistikutega.

Toode ise on päris nunnu. Ja erineb teistest selle poolest, et võimaldab kiiremat laadimist. Asjast on kirjutanud lähemalt ajakiri Forbes.

reede, 3. juuli 2015

Tarbimisühiskonna lõpp. Kuhu edasi?

Pärast teist ilmasõda vedas maailma majandust ja sellega nn heaoluühiskonna teket tarbimine, mis üha suurenes. Nõukogude Liit ei suutnud kasvava tarbimisega kohaneda ja hävis, Hiina kommunistlik režiim lasi veidi varem ohjad vabaks ja säilis. Tänaseks on kommunistlikust Hiinast saanud maailma juhtiv majandus.

Ent märgid näitavad, et seoses tehnoloogia arenguga hakkab tarbimine kiiresti vähenema. Inimestele meeldivad rohkem vidinad kui lapsed, seetõttu kaob tarbimisühiskonna mootor- tarbija. Varem loodeti ühiskonna arengus robotite peale, aga jäeti tähelepanuta, et robot ei ole inimese kombel eriti tarbimisaldis. Tarbijate kadumise tagajärgi on eriti hästi näha Jaapanis, mis pärast sõda tormiliselt arenes, ent kus koos sündivuse vähenemisega on majandus viimased paarkümmend aastat paigal tammunud. Jaapanlased on kõik asjad ära proovinud, aga asi edasi ei lähe, tee mis tahad. Eesti on viimase aja eredam näide- sündivuse vähenemine ja inimeste väljaränne on viinud majanduse sügavasse stagnatsiooni, umbes nagu Nõukogude Liidu ajal.

Seoses tarbimise vähenemisega on sattunud löögi alla heaoluühiskond- seda on eriti hästi näha Kreekas, kus tahetakse hakata vägisi vähendama inimeste sissetulekuid- heaolu. Eestlased pole eriti heaolu maitsta saanud, seetõttu läheb Eesti kärpimine valutult, aga kreeklased ja ülejäänud Lääne-Euroopa rahvad on nautinud heaolu aastakümneid. Sündivus hakkas vähenema juba aastakümneid tagasi, aga seda oli võimalik korvata laenudega. Nüüd on laenud läinud juba liiga suureks ja ei usuta, et neid suudetakse tagasi maksta. Laenude all ägab kogu Lääne-Euroopa, alates Kreekast ja lõpetades Soomega. Kreeka saatus võib tabada tervet Euroopat.

Mis edasi? Kuidas hoida alles tarbimisühiskonda ja heaolu, kui tarbija on ära kadunud? Väga raske küsimus. Rein Taageperea on pakkunud välja, et loodus tühja kohta ei salli ja tarbijad tulevad asemele Aafrikast, kus sündivus püsib jätkuvalt kõrge. Euroopa aga näitab Aafrikale hambaid ja sealseid immigrante ei soovi keegi oma pinnal näha. Sest teatakse, et aafriklased ei tule siia mitte tööd tegema, vaid juba valmis hüvesid nautima. Ohh, kes meist ei tahaks hästi elada. Tegelikult ka.

kolmapäev, 1. juuli 2015

Rosimannused mängust väljas?

Pärast tänast Pentus-Rosimannuse taandumist peaministri järel tähtsuselt teiselt välisministri võtmekohalt valitsuses võib aimata, et Rosimannused on Reformierakonnas mängust väljas. Võibolla polegi see nii halb, seda nii Eesti kui Reformierakonna tulevikku silmas pidades. Midagi asjalikku pole Rosimannustelt viimasel ajal tulnud, ilmselt läheb kogu aur nende isikliku kohtuasjaga tegelemise peale.

Sellega on ühtlasi vana kaardivägi erakonnast lõplikult minema löödud ja üks, 2004. aastal Andrus Ansipi Tallinna tulemisest alguse saanud epohh Reformierakonna ajaloos läbi.

Kuidas USA kaubanduskoda võitleb Eestis suitsetamise eest

Väljavõte New York Times'i veebist.

Küllap on paljud mõelnud, miks Eestis suitsetatakse kaks korda rohkem kui Soomes või Rootsis või isegi Lätis või Leedus. Suitsetavad põhiliselt mehed ja suitsetamine on otseses sõltuvuses inimese tervisega- pole ime, et Eesti meeste tervis on kehv.

Nagu kirjutab New York Times, teeb Eestis aktiivset suitsetamist pooldavat kihutustööd USA kaubanduskoda, mille aupresident on suursaadik Jeffrey Levine. Kuigi kaubanduskoda on eraettevõte, on selle seotus saatkonnaga muutnud koja poliitiliseks asutuseks. Koja üks põhilisi tegevusi nii USAs kui välisriikides on tubakafirmade huvide esindamine ehk nn lobby.

Nagu kirjutab New York Times, on koda nii Eestis kui paljudes teistes riikides võtnud aktiivselt ette suitsetamise eest võitlemise. Paljudel juhtudel kaitstakse tubakafirmade õigusi intellektuaalse omandi sildi all. See tähendab, et kui näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO soovitab kasutada sigarettidel ilma märgistama pakendeid, siis võitleb koda sellele vastu, väites, et kaubamärk on intellektuaalne omand ja selle varjamine rikub intellektuaalse omandi kaitset. Eestis ongi tehtud nii, nagu kaubanduskoda on oma programmdokumendis ette kirjutanud, selle eest on Eesti seadusandjad lausa kiita saanud:


Seejuures on nimetatud programmdokumendi loomise juures osalenud juhtiva tubakafirma Philip Morrise esindaja Maris Leemets:

Eeltoodut arvestades pole ime, et sigarettidele on Eestis kehtestatud erinevalt muudest toodetest piirhind, mis häirib eriti väiksemaid kaupmehi, sest sigaretid on ainus kaup vaba turuga Eestis, mida pole võimalik teatud hinnast kallimalt müüa. Päris ilma suitsu müügita ära ei ela, aga sigarettide piirhinna tõttu on kaupmehed sunnitud müüma sigarette odavamalt teiste kaupade, näiteks puuviljade hinnatõusu arvelt. Eestis kehtestatud sigarettide piirhind on sama absurdne asi nagu juhtus hiljuti Ukrainas, kus sealne valitsus nõudis Austraalialt, et Austraalia tühistaks oma territooriumil suitsetamisvastased seadused. Seejuures pole Ukrainal Austraalias tubaka osas absoluutselt mingeid huvisid. Nagu hiljem selgus, võeti Ukrainas selline samm ette sealse USA kaubanduskoja eestvõttel. New York Times nimetab seda asja Ukraina eelmise korrumpeerunud valistuse musternäiteks.

Kokkuvõttes tähendab USA kaubanduskoja suitsetamist propageeriv lobby Eestis seda, et siin pole sigaretipakkidel suuri hoiatavaid silte, lapsed ja noored on altid suitsetamisele ning täiskasvanutel on raske suitsetamist maha jätta. Nagu selgub, on sellise rahva tervist laastava tegevuse taga Eesti valitsus, kes laseb end mõjutada USA kaubanduskoja tegevusest.

teisipäev, 30. juuni 2015

Kreeka väljaviskamine eurotsoonist- nagu laenuvõlglase väljaviskamine oma kodust

Kreeka väljaviskamine eurotsoonist sarnaneb laenuvõlglase väljaviskamisega oma kodust- mõlemal juhul käitutakse laenuandja diktaadi järgi eeldusel, et laenuandja ei võta mingit riski. Kogu risk on laenuvõtjal, nagu see kehtib Eestis, ja Euroopa Liidus üldisemalt.

Loomulikult, võib öelda, et Kreeka ise võttis laenu, nii nagu ka võttis kodulaenu võtja laenu- et omale kodu soetada, Kreeka puhul siis paremini elada. Kes ei tahaks paremini elada?! Kõik pole nagu eestlased, kes on valmis enne teistel kõhu täis söötma ja kõik laiali jagama, kuni endale jäävad vaid näpud. Eestlane on nõus elama paadi all, kreeklane mitte. Kas inimväärse elu taotlemises saab kreeklasi süüdistada?!

Samamoodi kui praegu süüdistatakse kreeklasi võib süüdistada kõiki kodulaenu võtjaid, kes töötuks jäämise puhul on jäänud laenumaksetega jänni. Sest olgem ausad, sellist kriisi, mis algas 7 aastat tagasi Lehman Brothersi pankrotiga, poleks osanud keegi ette näha. Tegemist on viimase 100 aasta kõige suurema kriisiga. Kas selles on süüdi kreeklased?!

Kreeka "abistamise" puhul räägitakse solidaarsusest. Aga kas see on solidaarsus, kui niigi hädas olev inimene kodust välja tõstetakse?! Pigem on see puhas nahaalsus, millega ELi juhid Kreekas tegelevad. Häbi peaks olema!

Ameeriklased padavai sõjaväkke!

Presidendi julgeolekunõuniku Merle Maigre poolt Kanada ajakirjanikule antud seletusest Quantanamo vangi kohta tuli välja, et Eesti võttis vangi vastu solidaarsusest USAga. Ühtlasi on Eesti solidaarsusest USAga saatnud oma poisse surema USA sõdadesse Iraaki ja Afganistani. Mis tähendab, et solidaarsus peaks olema vastastikune, umbes selline, nagu pagulaste puhul, kus ühte ELi osariiki tulnud pagulased jagatakse võrdselt kõigi vahel, või siis ühe osariigi raskuste puhul aitavad kõik teised, ka vaesemad, nagu see on toimunud Kreeka puhul.

Eesti maksab oma solidaarsusega kõva hinda- niigi vaene rahvas jääb veel vaesemaks, Eesti poisid on sunnitud õppima sõduriteks ja surema sõdades ajal, kui nende sõbrad USAs saavad hakata ilma takistusteta ülikoolide juures teadust tegema. Paljude Eesti poiste haridustee sõjaväega ka katkeb ja lõppeb ning edasi ootab lihtne ehitaja- või bussijuhi amet Soomes. Ent- kui on solidaarsus, siis olgu lõpuni! USA noormehed, kõik padavai kohustuslikus korras sõjaväkke, aitab ülikooli seinte vahel või muidu tööturul vedelemisest! Alles siis saame rääkida tõelisest solidaarsusest. USA sõjavägi muutuks mitu korda võimsamaks, Eestisse saaks saata mitte sadu, vaid tuhandeid võitlejaid ja kellelgi poleks vaja muretseda oma julgeoleku pärast. Valdav enamus noortest ameeriklastest on ülekaalulised- üldine sõjaväekohustus aitaks ka selle probleemiga efektiivselt tegeleda. Või mis?

esmaspäev, 29. juuni 2015

Kus siis ikkagi on Quantanamo vang?

Väljavõte The Globe and Mail veebist.

Kanada suurima üleriigilise päevalehe The Globe and Mail ajakirjanik Mark MacKinnon käis läbi terve Eesti ja otsis siin Quantanamo vanglast pärast 13-aastast vangistust vabaks lastud Akhmed Abdul Qader'it (Kohvikus oli temast aasta algul juttu), aga ei leidnud mitte kui midagi. Tundub pehmelt öeldes kummaline, arvestades Eesti väiksust, siin jääks sellise välimusega mees kindlasti silma.

Huvitav on ka see, et isegi Eesti juhtivate väljaannete ajakirjanikud pole seda meest veel üles leidnud. Siseministeeriumi jutt, et mees on Eestis, annab selleks justkui alust. Muidugi, kui mees pole Eestist juba putku pannud, ilma siseministeeriumi teadmata.

pühapäev, 28. juuni 2015

Miks ei saa Eesti kaarti Google Maps'is alla laadida?

Eesti on puudu. Väljavõte Google'i veebist.

Google Maps äpil on tore võimalus puhuks, kui telefoniühendus ära kaob. Selleks saab kaardi alla laadida ja salvestada. Korraga saab salvestada kaardi 50x50 km ulatuses ehk Eesti mõistes korraga terve maakonna. Hõlbustab kasutamist piirialadel, kus mobiililevi nõrk või puudub.

Proovimisel aga Eestis selline asi ei õnnestu. Uurimisel selgus, et Eestit pole nende riikide nimistus, mille kaarte saab alla laadida. Soome on seal ilusti olemas, samuti Rootsi, isegi Poola ja Valgevene. Õigupoolest on Eesti üks vähestest riikidest maailmas, koos Läti, Leedu ja Venemaaga, mille kaarte ei saa millegipärast Google Maps'ist alla laadida. Kas keegi oskab seletada, miks?!