laupäev, 28. veebruar 2015

Inno ja Irja kommenteerivad peaministrikandidaatide debatti!

Irja: Ma ütleks, et Mart Helmel on veider lips. Selline redelit meenutav. Mida sina selle kohta ütleksid?

Inno: See ei olegi nagu lips. Minu meelest see on nagu selline vöö. Või pael. Ta püüab ilmselt olla omanäoline. Või teine võimalus. Ta lihtsalt rikkus oma lipsu ära, mingi kaste läks peale ja siis ta võttis kodust mingi paela.

Irja: Aga Taavi Rõivasel on vist vuntsid ära ajamata korralikult?

Inno: See on vist hoopis tema habe. Tal ei kasva rohkem. Ta tahab moodne poiss olla, praegu on habe moes.

Irja: Samas Savisaarel on hästi seksikas ruuduline lips. Ma ütleks isegi kelmikas ruuduline lips. Savisaar on hoos! Ta võttis kohe ohjad enda kätte. Savisaar ei pööra üldse Partsi jutule tähelepanu.

Inno: Savisaar on heas vormis, ma ütleks. Talle ei sobi kuum ilm, nagu europarlamendi ajal, kui telemajas oli kuum. Savisaarele sobivad kõik valimised, mis on külmal ajal. Mäletad, sel suvel, kui me Savisaarega saidisime, ta oli ka haiglas? Kui me olime Selgemaal, siis Savisaar helistas ja oli hästi hädise häälega?

Irja: Mkm. Ta on ilmselt saanud kuumarabanduse.

Inno: Jah.

Irja: Tegelikult ma arvan, et Savisaar peaks elama suvel külmkapis. Stuudios annaks seda lahendada nii, et ta oleks külmkarbis…

Inno: Või miks mitte jääkuubikute sees? Nagu poodides kala on. Jää sisse pandud.

Irja: Siis ei oleks vaja teda jahutada vahepeal, saad aru.

Inno: Mhm. A minu meelest on ikkagi nõrk see Rõivas. Ta on ikka poisike, midagi ei ole teha. Ta ei ole nagu tõsiseltvõetav. Tegelikult oleks Reformierakond ikkagi pidanud panema juhiks Urmas Paeda. Ta oleks olnud tugev vastane Savisaarele.

Irja: Aga kas sa sellest saad aru, kas Mikseril on tukk või lihtsalt ette kammitud juuksesalgud.

Inno: Tal on selline omast arust hästi trendikas tukk. Ta on robot. Kui Mikserit vaadata, siis jääb mulje, et kusagil on tuhat veel täpselt samasugust mikserit. Kusagil laos. Et kui üks ära kukub, siis tuleb kohe teine asemele. Kui mõni Jaapani firma tahab luua roboti, siis ta võiks võtta eeskujuks Mikseri.

Irja: Aga siis peaks see Jaapani firma pöörduma Savisaare poole, sest tema on selle roboti autor.

Inno: Jah, ta on nagu papa Carlo. Põhimõtteliselt Kadri Simson on nagu uus Mikser.

Irja: mul on Herkeli kohta ka küsimus. Kas sa oled kunagi näinud Andres Herkelit naeratamas.

Inno: Kunagi ammu, kakskend aastat tagasi, ma mäletan, ta naeratas.

Irja: Aga Partsi oled näinud naeratamas?

Inno: Partsi ka ilmselt kunagi ammu olen näinud naeratamas.

Irja: Aga kes on sinu arvates kõige heatujulisem seal neist?

Inno: Tundub, et kõige paremini tunneb end seal Savisaar.

Irja: Vaata, Rõivas ja Parts läksid raginal kokku!

Inno: Parts naeratas praegu! Parts ajas Rõivase ummikusse. Rõivasel ei ole debati kogemust. On näha, et ta on läinud liiga uljalt sinna peale. Tal on natuke juhe kokku jooksnud.

Irja: Ohohh! Savisaar kaitseb Partsi! Kas koalitsioon on koos, mis sa arvad - IRL pluss Kesk?

Inno: Tundub jah, et on tekkinud uus tuumik IRLi ja Keskerakonna ümber. IRL ei ole ennast enam vastandanud Keskerakonnale.

Irja: Aga äkki tuleb siis selline valitsus, et peaminister Parts, majandusminister Savisaar?

Inno: Jaa, võib tulla küll. Savisaar juba oli majandusminister Kallase valitsuses. Parts oleks kindlasti parem peaminister kui Mikser. Ja Reform ei ole kindlasti nõus andma peaministrikohta IRLile. Kui Parts tahab saada peaministriks, siis on tal ainus võimalik liit Keskerakonnaga. Ja tõenäoliselt on neil võimalik võtta punti ka Vabaerakond või EKRE. Või siis sotsid. Rõivas ja Mikser võidakse jätta opositsiooni. Rõivale kuluks ära mõni aeg opositsioonis. Siis temast saaks väga hea poliitik. Opositsioon koolitab hea poliitiku. Savisaar on olnud kogu aeg opositsioonis olnud, ta on väga heaks saanud.

Irja: Mina arvan seda, et Eestile oleks praegu riigi etteotsa vaja kogenud poliitikuid.

Inno: Jah, praegu on nii keerulised ajad. Rõivas on alles õpipoiss.

Irja: Mikser samamoodi tegelikult. Ideaalne valitsus oleks minu arvates selline, kus oleksid ministrid Parts, Savisaar, Herkel ja Helme.

Inno: Jah! Helme võiks olla kaitseminister, Herkel siseminister, Savisaar majandusminister ja Parts peaminister. Välisministriks võiks võtta Ojulandi. Ja rahandusministriks võiks panna Sõerdi, kes oli maailma parim rahandusminister. Ma arvan, et ta oleks isegi nõus üle tulema. Võiks võtta ta IRLi ja teha temast rahandusminister.

Irja: Rõivas on natuke nagu uppumas.

Inno: Tegelikult seal saates ongi sündinud Reformi-vastane kambakas. Kõik tümitavad Reformi ja Rõivas ei suuda ennast kaitsta.

Irja: Nad võisid selles juba enne saadet kokku leppida. Aga Savisaar on kindlalt ohjad enda kätte võtnud. Ta valitseb seda saadet. Üllatavalt heas vormis on Savisaar. Ta tegi targa otsuse, et ei kulutanud ennast teistes debattides.

Inno: Rõivas ei tunne majandust. Ta vaidleb vastu teede ehitusele. Et see ei arenda majandust. Loomulikult arendab! Teede ehitus on üldse eeldus, et midagi areneks. Sama lugu tunneliga. See võimaldab soomlastel rohkem Eestis käia ja eestlastel niimoodi Soomes tööl käia, et nad ei peaks Eestist ära kolima. Aga Parts on väga tugev! Minu meelest Parts on isegi tugevam kui Savisaar. Savisaarel jumala õige kokkuvõte, et Rõivas räägib palju, aga ütleb vähe, ja Parts räägib vähe, aga ütleb palju!

Irja: Parts ei ründa üldse Savisaart. Lust on vaadata, kui hoos on Savisaar! Absoluutselt mitte mingit väsimuse märki! Viide Urve Palole ei ole hea Rõivase poolt. Palo on loll ja nii paistab ka Rõivas lollimana.

Inno: Jah, Paloga ei ole hea ennast võrrelda. Savisaar sai kohe aru, et Parts on tugev ja võrdles ennast Partsiga. Rõivas võrdles ennast Paloga, aga Palo on valitsuses üks nõrgemaid. Mikser on siis ainus, kes Rõivast kaitseb, aga sellega ta tõmbab ka endale vee peale. Rõivas on selle saate kõige nõrgem lüli ja Mikser siis seostab ennast selle kõige nõrgema lüliga. Kõige tugevam lüli on Parts...

Irja: …kelle külge on ennast oskuslikult haakinud Savisaar?

Inno: Jah. Kogenud poliitikuna.

Irja: Rõivas välistab täielikult head suhted Venemaaga. See on halb. Riigijuht peaks ikka mingit perspektiivi nägema. Nagu Soome. Savisaar paneb isegi saatejuhid paika! Mitte üht piuksu ei tule nende suust, kui Savisaar räägib.

Inno: Helme oleks väga tugev kaitseminister, ta tunneb asja. Kaitseministrina on praeguses olukorras Mikser selgelt nõrk. Savisaar näitas oma välispoliitilist võhiklikkust, tal ei tulnud Merkeli nimi meelde, ja Helme ütles talle selle ette.

Irja: Samas kui ta on majandusminister, ei peagi ta Merkeli nime mäletama. See on Ojulandi asi.
Rõivas suutis end siiski saate lõpus koguda.

Inno: Rõivase trump on Venemaaga hirmutamine, selles vastast pole.

Irja: Samas jääb see lahjaks. Sa ei saa rajada Eesti valitsemist Putiniga hirmutamisele. Et sinu positiivne programm on Putiniga hirmutamine.

Inno: Mikseri jaoks paistab samuti Eesti positiivne programm olema Putiniga hirmutamine.

Irja: See ei saa olla sinu ainus slogan valitsusjuhina.

Inno: Savisaar vajus siiski saate lõpus ära. Aga alustas väga tublilt.

Irja: Samas ta võib ennast veel koguda.

Inno: Saade saigi läbi.

Inno ja Irja paremusjärjestus tänase debati põhjal:

Inno järjestus:

1. Juhan Parts- suur üllataja täna
2. Edgar Savisaar- vajus lõpus ära
3. Andres Herkel- oli asjalik
4. Mart Helme- oli samuti asjalik
5. Sven Mikser- ei jätnud veenvat mljet
6. Taavi Rõivas- suur pettumus täna

Irja järjestus:

1. Edgar Savisaar
2. Juhan Parts
3. Mart Helme
4. Sven Mikser
5. Andres Herkel
6. Taavi Rõivas

Eesti mahajäämuse põhjus: valimiste põhidebatt käib rahvuslikul pinnal, mitte sellest, kuidas Eestit edasi viia

Eesti areng on viimastel aastatel järsult pidurdunud ning riik on sügavas stagnatsioonis, nii nagu nõukogude aja lõpul, kus inimesed unistasid välismaale põgenemisest. Nüüd on olukord sama, ainus erinevus nõuka aja lõpuga on see, et kõik, kes tahavad, saavad jalga lasta ja kümned tuhanded on seda võimalust kasutanud ning kümned tuhanded teevad plaane lahkumiseks.

Väga kurb, et viimastel aastatel ei käi valimiste põhivaidlus mitte selle ümber, kuidas Eestit edasi viia, vaid rahvuslikul pinnal: kes on kelle sõber. Kaks suurt poliitilist hiiglast, kas suuremat erakonda- Reformierakond ja Keskerakond ei vaidle mitte Eesti arengu teemadel, vaid kes ja kui palju venelasi toetab. Reformierakonna põhisõnum on, et ärge valige venelasi toetavat Keskerakonda ja Keskerakonna põhisõnum on, et ärge valige venelastesse halvasti suhtuvat Reformierakonda. Eesti on sisepoliitiliselt sügavalt lõhestunud ning kuni selline olukord jätkub, ei saagi eeldada, et midagi muutuks või midagi paremaks läheks.

Väga kurb igatahes. Väga kurb. Eriti kurb on see, et lõhestumine on juba väga kaugele arenenud, nii et rahva ühtsuse sõnumit peetakse jaburaks, see ei leia enam kõlapinda. Ühiskond liigub kindlalt edasi kuristiku suunas ja seda ei näe või ei taha näha kohalikud inimesed ega välismaalased, kes millegipärast silma kinni pigistavad. Veel kurvem on see, et selline lõhestunud ühiskond on väga sobiv pinnas agressiooniks, nii nagu on juhtunud Eesti saatusekaaslastest Gruusias, Moldovas ja Ukrainas.

kolmapäev, 25. veebruar 2015

Inno ja Irja kommenteerivad majandusdebatti

Irja: Minu jaoks on debati kõige suuremateks üllatusteks, et maksisardellist on saanud minisardell ja et Kadri Simsonil on juuksepikendused.

Inno: Ahjaa. Aga miks naised üldse neid pikendusi panevad?

Irja: Ma arvan, et see on seotud sellega, et ta on Priit Simsonist lahku läinud ja otsib meest. Võimalik, et ta soovib meest leida isegi debatikaaslaste seast.

Inno: Ohhoo, väga huvitav. Kes võiks olla tema kaaslane?

Irja: Ma ei tea, kas Samostil on naine või?

Inno: Minu teada on küll.

Irja: Vaatame, kes seal üldse on.

Inno: Helme ilmselt ei tuleks kõne alla. Ausalt öeldes on Helme minu silmis natuke kahvatu pärast seda metsamatka. Oleks võind saata kellegi teise.

Irja: Näiteks Mart Helme, oma isa.

Inno: Just. Mart on vana kooli mees nagu Pomerants, oleks paremini esinenud. Aga Palo ilmselt Simsonile ei sobiks. Või kas ta on nüüd uuesti Must? Kadri Must? Praegu on trend oma nimed tagasi võtta, kui Vilja Savisaar välja arvata. Aga Enn Meri! Kas tema sobiks Kadrile?

Irja: Ta on natuke vana Kadri jaoks, ma arvan. Tegelikult ma arvan, et kõige parem kandidaat oleks saatejuhtide seast. See Andres Kuusk või siis see teine.

Inno: Lauri Hussar.

Irja: Vaene Urmas Paet peab nüüd Samostist kõrvale hoidma, sest tema on nüüd see paksem sardell.

Inno: Paet jääb ikka sardelliks, öeldagu mida tahes.

Irja: Mhmh, ainult et Samostist on saanud minisardell. Aga kui sa vaatad saatekülalisi, siis ikka on kõige paksem Samost. Teised on lihtsalt palju kõhnemad.

Inno: Aga äkki on Samost Simsoni jaoks liiga paks?

Irja: Võibolla aasta pärast, järgmisel majandusdebatil on Samost veel kõhnem, kuni temast saab päris kriipsujuku, et ta peab seisma...

Inno: Toe najal!

Irja: Jah, või et ta paistaks üldse silma.

Inno: See oht on kindlasti olemas. Samas Helme on selline tore poiss. Aga minu arust on Samostil lihtsalt lohvakamad riided. Ta paistab vähe kõhnem. Varem oli tal selline kitsas pintsak, nagu Paetil.

Irja: Jah, see võib küll olla, ta on lihtsalt ostnud suuremad riided.

Inno: Aga Ligi on hästi naksakas.

Irja: Praegu sa mõtled või?

Inno: Jah. tema sobiks Kadrile äkki?

Irja: Jah. Neil on ju omavahel see tõmme ka. Öeldakse ju, et kes kiusab, see armastab. Lasteaias ka, poistele meeldivad need tüdrukud, keda nad patsist sikutavad. Jürgen ka ütles Kadrile, et ära kaaguta. See on tegelikult flirt ju.

Inno: Nonii, hakkabki arenema. Varsti on Kadri ka Reformi ridades, nagu kunagi oli Katja Ljubobratets. Huvitav, mis Katjast on üldse saanud?

Irja: Tõesti ei tea. Huvitav, miks Urve Palo on nii tagasihoidlikult riides, sellises kooliõpetaja stiilis?

Inno: Ta tahab targem välja paista, mitte selline tibi. Aga Palo paistab kuidagi krampis olevat, ilmselt ikka mõjus see OÜ-tamise lugu.

Irja: Ma tahtsin just öelda, et see OÜ asi.

Inno: Ma kujutan ette, et seal on ikka sadades tuhandetes seda raha optimeeritud. Sotside oma Autorollo. Seda võiks ka uurima hakata. Ja Palo ise on firma osanik. Sotsid räägivad m,aksude tõstmisest, aga ise hiilivad maksude maksmisest kõrvale.

Irja: Täielikud silmakirjateenrid.

Inno: Muide, see iseloomustab sotse terves Euroopas. Kõik maksuparadiisid on sotside kontosid täis. Suhtumine on selline, et makse maksavad lollid. Aga rahvale ajavad puru silma, et makske aga rohkem. Aga Urvel on lausa nutt kurgus.

Irja: Aga Jürgen on jälle tatine. Pühib nina kogu aeg taskurätikuga. Ilmselt siis gripis. Huvitav, kes teda nakatas. savisaar on ka haige.

Inno: See on see, kui kõik Tallinna kokku kogunevad. Jäävad kõik korraga haigeks. Aga Jürgen võis käia linnavalitsuse luurel.

Irja : Jah, ja mingid Savisaare pisikud sealt üles korjata.

Inno: See on ikka üks kange pisik, mis Savisaare maha murrab. Ta vaeseke ilmselt jälle vaagub hinge debatil.

Irja: Ma ei usu. See on Savisaare kaval plaan. Ta meelega kogub jõudu selleks viimaseks debatiks, ta jättis kõik muud debatid ära. Ta varjutab kõik sellel viimasel debatil.

Inno: Pole võimatu kusjuures, sest ega tal konkurente ju pole erakonnaliidrite seas.

Irja: Minu jaoks kujuneb kõige huvitavavamaks Partsi ja savisaare vastasseis. Parts ikka suudab Savisaarele konkurentsi pakkuda.

Inno: No ma ei tea. Parts on ikka vähe teise kategooria poliitik. Kallas või Laar oleks Savisaarele paras vastane. Aga Parts. Tema on ikka üks tubli ametnik, aga kahjuks ei enamat. Palol on ka kuidagi lohvakas kostüüm.

Irja: Selles debatis paistab Palo isegi lollim kui Simson. Sest tavaliselt kuulub kõige lollima debateerija au Simsonile. Seekord Palo ületab teda lolluses.

Inno: Ma tahtsin just sama öelda. Minu arust võikski Simson saate lõpuni vait olla ja ta paistab üks targematest.

Irja: Absoluutselt! Palo teeb kõik lollina paistmise töö ära. Et isegi konservatiivse pintsaku selga panemine ei päästa Palot.

Inno: Ma ütleks, et Simson on isegi täitsa naksakas.

Irja: Ma kujutan ette, milline piin on seista Jürgen Ligil Palo kõrval. Et ta peab end tagasi hoidma, et mitte räuskama hakata. Jürgenilt ikkagi imetlusväärne enesevalitsemine, kui ausalt tunnistada.

Inno: Ja mis veel valitsuse istungitel võib toimuda. See võib päris kino olla, põnevam kindlasti kui Mandariinid või 1944. Palo rapsib suht tühja.

Irja: Mõtle nüüd ise, kui sotsid saadavad majandusdebatile Urve Palo, siis see ütleb kõik sotside majandusliku võimekuse kohta. See on null tegelikult. Isegi saatejuhtidele teeb Palo lollus nalja. Ma ütleks, et Urve Palo kohta võib öelda, et ta selgelt kaagutab. Aga Jürgen ilmselt ei julge öelda, et ära kaaguta. Kuna ta sai kõvasti sõimata, et ütles, et Simson kaagutab.

Inno: Sotsid on ise valitsuses ju praegu. Võiks siis tegutseda. Mis neid takistab? ja on ka varem olnud valitsuses. Ise on süüdi, et majandus kiratseb.

Irja: No aga kui nad ei jaga majandusest ööd ega mütsi, noh.

Inno: Võib siis öelda, et Eesti majandus kiratseb, kuna sotsid ei jaga majandusest ööd ega mütsi, ja varastavad veel maksumaksja tagant raha.

Irja: jah, just nii.

Inno: Minule teeb nalja, et kõik tahavad Soomele järgi jõuda. Soomet peetakse majandusringkondades uueks Kreekaks. Et siis tahame omale Kreekat või? Kui Soomes madinaks läheb, on eestlased sealt riburadapidi tagasi ja hakkavad Eestit uuesti üles ehitama. Eesti käis augus juba varem ära ja nüüd ootab sama saatus Soomet, aga palju hullemini.
Selles debatis meeldib mulle siiski kõige rohkem Helme.

Irja: Aga minule meeldib see vanamees, ta on hästi viisakas ja samas asjalik.

Inno: Jah, tema on ka suht tore.

Irja: Ligi on oodatust vagasem. See tuleb ilmselt sellest, et ta on haige. Võibolla naine ütles, et ära siis väga palju pinguta ja ta lubas naisele, et väga ei pinguta.

Inno: Sama Palo on selline, nagu poleks mitu kuud seksi saanud.

Irja: Minule meenutab ta seda Duracelli jänest.

Inno: Just!

Irja: tegelikult Simson ka, nad on nagu kaks Duracelli jänest.

Inno: Simson hoiab end mu meelst teadlikult tagasi.

Irja: Huvitav mikspärast?

Inno: Isegi tema saab aru, et Palo paistab sedasi lollim temast.

Irja: Oot, aga Simson ja Palo kuuluvad mõlemad Amicitiasse või? Kas nad on korbiõed või?

Inno: Jah, on küll nii.

Irja: Kuidas nad üksteist niimoodi rünnata saavad. Kas see keelatud pole või?

Inno: Ega ta ilus pole. Aga ega ma neist korbi asjadest pole lõpuni aru saanudki. See on nagu mingi abielu värk seal, aja eks abielus ka jageletakse omavahel, ja pärast jälle lepitakse.

Irja: Aga meestest on Samost EÜS või?

Inno: Minu teada ei kuulu Samost mitte kuhugi. Aga see Vabaerakonna vanamees on tõesti asjalik.

Irja: Ma ütlesin. Minu arvates selle vanamehe kõrval paistavad kõik ülejäänud lollina.

Inno: Ma imestan, et ainus, kes seal majandust on õppinud on Palo, aga ta paistab kõige lollim. Samas Ligi on geograaf, aga paistab väga asjalik. Simson on ajaloolane minu teada. Ja Helme peaks ka ajaloolane olema. Samost on ajakirjanik. Muide, see vanamees on Enn Meri, Rootsis pikalt elanud ja õppinud mees. Seda on tunda.

Irja: Oot, aga mis Samostil taskus on kogu aeg?

Inno: See on mõnest restoranist pännu pandud salfrätt. Aga muide, Enn Meri on ka majandust õppinud, seda on tunda.

Irja: Minu hinnangul oli kõige targem Enn Meri ja kõige lollim Urve Palo.

Inno: Mul ei jää muud üle kui nõustuda.

Irja: Oot, aga sulle meeldib Martin Helme ju. Kas sa võtad oma sõnad tagasi?

Inno: Ütleme siis nii, et mulle meeldisid Enn Meri ja Martin Helme.

Irja: Jürgen oli keskmine, ütleme nii, see polnud tema kõige parem saade.

Inno: Aga ta sai hakkama.

Irja: Jah, arvestades seda, et ta oli ikkagi haige. Isegi tubli.

teisipäev, 24. veebruar 2015

Inno ja Irja tähelepanekud pingiviinide paraadilt

Mis paistab Kärt Anvelti varrukast? Repro ETV ekraanilt.

Irja: Evelin selgelt flirtis Eiki Nestoriga, kui võttis talt õla pealt puru ära.

Inno: Jüri Ratas on väidetavalt uus peaminister!

Irja: kust tead?

Inno: Nägin unes. Aga Evelinil on hästi seksikad kõrvarõngad. Ja Pentusel ei ole mitte šamaani rõivad!!! Šamaan on ju sisuliselt nõid. Kuidas saavad olla nõia rahvarõivad? Huvitav, et Ivaril ei ole võru kuube, vaid ta on frakis. Ta tahab ilmselt presidendilikku imidžit tekitada. Samas Kruuse on tulnud oma tavalise tööülikonnaga. Kärt on ilmselt käinud operatsioonil, tal on põsed kuidagi trimmis. Ta on ilmselt lasknud ennast kosmeetiliselt kohendada. Ja mis tal sealt varruka vahelt paistab? Evelin flirtis Eiki Nestoriga, aga Kärt flirdib Toomas Hendrikuga.

Irja: Paistab, et ka Toomas Hendrikule meeldib Kärt. Ta võib tahta Evelinile tagasi teha selle truudusemurdmise eest. Aga kus on Meelis Kaldalu?

Inno: Meelis Kaldalud seekord ilmselt ei lastud. Kuna ta ei oleks ilmselt seekord ka Evelinile kätt andnud. Aga minu meelest on huvitav, et Eestis on üleaisalöömine täiesti aktsepteeritud. President oleks pidanud oma kõnes sellest ka rääkima. Ilmselt ta seepärast kiitiski ajakirjandust, et ajakirjandus on sellest teemast täiesti üle libisenud. Vaata, kuidas prantsuse meedia rääkis Hollande'i armukesest. Kadri on üksi! Priit ei tahtnud ilmselt enam tulla.

Irja: Priit pidi elama ju selle Manuela Pihlapiga… Oot, aga miks Evelin paneb kogu aeg käsi palveks kokku? Juba mitmendat korda??

Inno: Ta on ilmselt käinud selle guru juures seal saare peal… See söö, palveta ja armasta…

Irja: Ketut!

Inno: Jaa. Ta on ilmselt ka vaimustatud sellest Ketutist praegu.

Irja: Oot, aga miks Miša üksi on? Miša Korb?

Inno: Võib-olla naine saatis ta välja pärast metsas käimist? Võib-olla tal tekkis Kristiinaga suhe?

Irja: Aga miks president Langi näpuga torgata üritas?

Inno: Ja Ligiga oli ka kuidagi väga jahe. Ta on ilmselt reformikatest distantseerunud. Kalev Lilloga oli ka jahe. Varem pikalt seletas kõigi reformikatega.

Irja: Ma ütlen sulle, et tuleb kesikute ja sotside valitsus.

Inno: Ilmselt küll. Ratasele tehakse ettepanek ja Reformile tehakse kambakas ära. Presidendi näost on näha.

Irja: Seepärast ta rääkis ülekriminaliseeritusest. Aga vaata nüüd, Marianne tuleb! Toomase vana armastus!

Inno: Marianne ja Evelin naeratasid üksteisele mõistvalt. Sotsidega on Ilves samas väga sõbralik.

Irja: Ilves ei oska näidelda, tema näost on alati näha, mis ta tegelikult mõtleb.

Inno: Jah, teda ei saa läbirääkimistele lasta. Tohutu muutus on toimunud suhtumises reformikatesse. Sven Sester on jälle paksuks läinud, ta vahepeal võttis alla. Ja miks Imre ei tulnud koos oma mõisahärraga, pärast homoseaduse vastuvõtmist? Oleks võinud demonstratiivselt ikkagi tulla. Kapist välja lõpuks.

Irja: Oot, kas Pentus on siis saami päritolu, et tal saami rahvarõivad olid?

Inno: See on tõesti huvitav.

Irja: Äkki tema isa Väino on hoopis Väinö, nagu minu vanaisa nimi oli? Siis ma saan küll aru, et saami rahvarõivad.

Inno: Oot, aga tal oli vist mingi tüli soomlastega. Kus ta soomlasi sõimas.

Irja: Jaa, õigus, see on nagu patukahetsus.

Inno: Aga kui hunt tõmbab lamba naha selga, kas ta siis on lammas?

Irja: Jaa.

Inno: No siis küll jah. Aga võibolla on need hoopis ukraina rahvarõivad, näevad sellised venelaslikud välja.

Irja: Jälle pani Evelin käed palveks kokku. Ta on astunud hindu usku siis?

Inno: Või buda usku.

Irja: Jah. Ma ei tea, mis usku, see Ketut on.

Inno: Ta on söö, palveta, armasta usku.

Irja: Ta nagu kogu aeg palvetab. Ta on lähtunud filosoofiast söö, palveta, armasta. Nüüd andis ta välja leivaraamatu. See on nagu söömine. Armastamine on nagu see Vincenti suudlemine, ma saan aru. Nüüd on palvetamine ka nagu check. Ta elab ilmselt jah selle filosoofia järgi.

Inno: Mis temalt siis edasi võiks oodata?

Irja: Luteriusu esindajale ei pannud käsi palvesse. Nojah, see ju pole see hindu.

Inno: Aga mis siis ikkagi edasi saab nüüd?

Irja: Edasi, mis seal filmis oli. See naine leidis omale tõelise armastuse, see Julia Roberts. ma arvan, et Evelin otsib ka omale tõelist armastust.

Inno: Aga mis saab siis Tomist?

Irja: Tomil on ju oma pruut, see Iivi-Anna Masso, aga sellest ei tohi rääkida tšššššš…, muidu ta blokib sind igalt poolt ära.

Inno: Ärme siis räägi. Aga vaikselt köögilaua taga, sosinal vast ikka võib?

Irja: Jah, aga hästi vaikselt.

Inno: Olgu siis. Aga torkab jälle silma, et metsik joomine käib presidendiballil. Kuigi president ise manitses, et Eesti on maailmas alkoholi tarbimise poolest esirinnas. Pole imestada, kui riigi eesotsas kõvasti juuakse, et eeskuju on nakkav.

Ilveselt üks parimaid kõnesid

Muidu väga rabedalt Toomas Hendrik Ilveselt seekord väga asjalik aastapäevakõne, kus peatutud sellistel olulistel võtmeteemadel nagu haridus ja vabadus.

NATO paraad Narvas oli viga

Tänane NATO sõjaväeparaad Narvas, paarisaja meetri kaugusel Vene piirist oli viga.

Ühelt poolt võib väita, et see oli vajalik, et tekitada Narva elanikes, kellest 95% on venelased patriootlikke tundeid Eesti suhtes. Ent on väga kahtlane, kas telekanali Rossija mõjuväljas olevad venelased sellest nii aru saavad. Kus USA on muutunud selle Rossija peamiseks vaenlaseks ning nüüd marsivad USA sõdurid otse Rossija piiri ääres. Seda mõistetakse kui ähvardust.

Kas Eesti julgeolekut arvestades on vaja praegu NATO sõjaväetehnikaga Venemaad ähvardada? Olukorras, kus Briti kõrged ametnikud räägivad, et järgmine löögiobjekt võib olla Baltimaad ja isegi Eesti ametnikud on hakanud rääkima kindlas kõneviisis Vene rünnakuohust, on sellise ähvarduse mõttekus kaheldav. Siin tasuks võtta õppust Soome seni edukast suhtumisest, kus ilmaasjata ei ärritata naabrit, aga kui vaja, ollakse valmis oma jõududega vastu hakkama. Soomel on Venemaaga asjade ajamisel palju pikemad ja põhjalikumad kogemused kui Eestil, kas need ei maksa enam midagi?

Eesti ühelt poolt ärritab, teiselt poolt pole veel valmis oma jõududega Venemaale vastu hakkama. Siin ei aita teise ilmasõja aegsete relvadega varustatud eesti poiste kahurilihaks rindele saatmine, mis on Eesti kaitsevõime alustala. Sellisel tasemel sõdurid on suurepärane ründeobjekt vaenlasele, seda näitab ilmekalt praegune konflikt Ida-Ukrainas, kus valitsusvägedelt ära võetud relvadega tehakse neile vägedele tuul alla. Eesti ei suuda isegi oma piiri kontrollida, mida näitab kaitsepolitsei ametniku häbiväärne kinninabimine piiri äärest, mis siin kaitsevõimest rääkida. See eksisteerib vaid kusagil paberil ja mõne süüdimatu ametniku suus.

kolmapäev, 11. veebruar 2015

Miks Lääs tegi vea, kui Venemaale sanktsioonid kehtestas?

Läänes on väga palju kiidetud Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone, kuna need aitavat saavutada Ukraina kriisi osas soovitud eesmärke. Selle peale võib küsida, mida siis on saavutatud?

Tegelikult on sanktsioonid paras ämber. Vaatame tõele näkku: kui enne sanktsioone oli veel mingi võimalus, et vene rahvas Putini vastu mässama hakkab ja mõne läänemeelse juhi, näiteks Navalnõi võimule upitab, siis nüüd on rahvas koondunud kõik Putini selja taha ja Navalnõid ei paista enam kusagil.

Võib koguni väita, et siin, nii imelik kui see ka pole, mängis Putin oma vastased üle. Üldteada on, et sõda konsolideerib venelasi. Seetõttu on Putinil vaja oma võimu kindlustamiseks sõda. Ise sõda alustada on riskantne- rahvas võib seda valesti mõista. Aga kes julgeks Venemaa vastu sõda alustada? Täie mõistusega inimene mitte. Aga oli üks, Gruusia liider, kes julges. Nagu näitas aeg, siis sõda Gruusia vastu venelasi eriti ei kottinud- neid jättis see külmaks, see oli maaslamaja löömine. Oli vaja midagi etemat. Ukraina sobis selleks väga hästi.

Kui jälgida sündmuste käiku, siis tekitas Putin ise Ukrainas kriisi, kui tõstis gaasi hinna mitmekordseks. See oli julm samm ukrainlaste suhtes, aga venelastele oli võlga lihtne maha müüa: see on meile maksmata raha. Oli selge, et Ukraina valitsus jääb hätta ja rahvas hakkab mässama. Mässu ajal senine juht Janukovitš põgenes ja võim lasti võtta oligarhidel, mis veelgi vähendas rahva silmis valitsuse usaldusväärsust. Selline olukord oli väga plahvatusohtlik ja piisas tõesti paarikümnest Venemaalt saabunud provokaatorist, et laiaulatuslik konflikt esile kutsuda. Umbes nii nagu Pronksiöö ajal Tallinnas.

Et lääs sellises olukorras mingil juhul külmaks ei jääks, võeti Krimm ka kohe ära. Kuigi Krimm oli sisuliselt varem juba Vene võimu all, tekitas see üleilmse hüsteeriahoo. Lõpuks tulistati veel üks hollandlastega reisilennuk alla, mis tõi kaasa sanktsioonid mitmete Vene ettevõtete vastu. Bingo! Seda just Putinil vaja oligi- et rahvas näeks, et majanduse kehvas olukorras on süüdi mitte valitsus, vaid pahad välismaalased, kes muudkui kiusavad. Ja on täiesti loogiline, et sellises olukorras järeldasid venelased, et kui Putin aitas Vene majanduse jalule aidata, siis püüavad lääneriigid seda nüüd hävitada. Loomulikult „aitab” Vene valitsuse kontrolli all olev meedia sellise järelduse tekkimisele igati kaasa.

Nüüd kuidas sobituvad sellesse konteksti ka Eesti poolt takka kiidetud veel karmimad sanktsioonid või isegi relva-abi andmine Ukrainale, mis veelgi sõjategevust eskaleerib? Et see soovitud mõju avaldaks, selleks tuleks, mis seal salata, teha 150 miljonile inimesele lobotoomia.

Mis saab pärast Putinit?

Praeguse tegevuse eesmärk on, nagu võib aru saada, Venemaal Putin maha võtta. Iga hinna eest, vahendeid valimata. Kõik see Putini-vastane propaganda ja Venemaa nõrgestamine- seda on isegi siin-seal välja öeldud, et Putinist tuleb lahti saada, kuna kõige taga on Putin.

Ok, mõtleme nüüd paar sammu ette, nagu males. Ma saan aru, et poliitikas pole see tavaks, siin reageeritakse tsiuh-tsäuh vastavalt hetkeolukorrale, enne tegutsetakse, siis mõeldakse, aga rahuneme veidi maha ja mõtleme. Venemaa nõrgeneb, riigis algab mäsu, Putin tõmmatakse maha. Asemele tuleb ... kes??? Kas tõesti Navalnõi?

Ajaloos on selline asi juba kord olnud. Esimese ilmasõja ajal, kui Saksamaal ja tema liitlastel oli vaja Venemaad nõrgestada. Lõpuks oli Venemaa tõesti nõrk ja me kõik teame, kes siis võimule tulid ja mis edasi sai. Iga eestlane mäletab seda oma seljaajuga. Ja kui aus olla, ega sakslasedki karistusest ilma jäänud. Selle kohta on hea ütlus: shit hit the fan.

Üks päris asjalik intervjuu

Telegrami veebis.

Ühe tsitaadi tooksin eraldi välja: „Eestil ei ole oma välispoliitikat, siin on lakkamatu blowjob, mida tehake USA-le.”

Eesti on kavas ära hävitada?

Eilses saates Olukorrast riigis andis julgeolekuasjatundja Merle Maigre mõista, et kui Venemaa peaks Eesti ära võtma, siis NATO võtab Eesti tagasi ja Venemaa kaotab. Mis siis tähendab, et valmistutakse selleks, et Eesti asemele jääb samasugune pommiauk kui praegu on Donetski ümbruses (seda kirjeldab küllalt hästi Jaanus Piirsalu artikkel eilses Postimehes).

Suursaadik Marina Kaljurand ütles, et rahvas ei tohi spekuleerida, et Eesti ala võidakse okupeerida. Samas tunnistasid nii Kaljurand kui teised saates, et Vene välisminister Lavrovi sõnavõtt Münchenis oli naeruväärne. Mis tähendab, et rahvas ei tohi spekuleerida, aga mingi seltskond võib Venemaa üle irvitada, ilma mõtlemata sellise tegevuse tagajärgedele.

Seejuures irvitati, kui Lavrov ütles, et rahval on õigus enesemääramisele.

Ohh, kuhu me oleme jõudnud!!!

esmaspäev, 9. veebruar 2015

Inno elu avameelseim intervjuu: "Mu suhe Edgariga lõppes juba enne selle sündimist"

Irja: Inno, oled lõpuks ometi valmis rääkima avameelselt sellest, mis sinu ja Edgari vahel tegelikult juhtus. Mis sind selleks ajendas?

Inno: Ma pean kohe ütlema, et see otsus ei tulnud kergelt. Ma kaalusin seda mitu aastat, vaagides kõiki poolt- ja vastuargumente. Lõpuks raske südamega langetasin siiski otsuse ja see on, et ma olen nõus üht-teist rääkima.

Irja: Nii, nii, inimesed põlevad juba uudishimust. Mis on kõige kurioossem asi, mida sa Edgar Savisaare kohta tead? Räägi välja!

Inno: Ma tean, et tal oli kapis midagi väga kahtlast.

Irja: Nägid sa seda oma silmaga? Mis see oli??

Inno: Ma ei tea, kas ma tohin seda öelda. Aga seal oli veel midagi lisaks viagra tablettidele ja kondoomidele. Või õigemini - seal oli keegi…

Irja: Inno, nüüd oled sa lausa kohustatud täpsustama. KES???

Inno: Ma arvasin algul, et see on Linnar.

Irja: Aga?

Inno: Aga siis, kui ma lähemalt uurisin, siis selgus, et siiski mitte.

Irja: Vaid -?

Inno: Ja ma oleksin kahtlustanud pigem, et see on Lauri.

Irja: Laasi?

Inno: Leesi.

Irja: Oot, ma ei saanud nüüd aru. Kas sa tead kindlalt või ainult kahtlustad?

Inno: Ma ei või päris surmkindlalt väita. Niiöelda pead ma pakule ei paneks.

Irja: Teeme nüüd ühe asja veel selgeks. Kas Savisaar siis kutsus sind Keskerakonda või mitte?

Inno: Mind mitte.

Irja: Mida sa sellega mõista üritad anda?

Inno: Tegelikult olid Savisaarel muud plaanid. Ja selles mängis oma osa seesama noormees, kes, ma arvan, oli kapis.

Irja: Siis Leesi?

Inno: Ei, ma arvasin, et see oli Leesi. Aga ei olnud Leesi.

Irja: Kes siis oli?

Inno: Ma ei tea, kas ma tohin seda öelda. Aga ma arvan, et see oli Priit.

Irja: Puutusid Savisaarega väga lähedalt kokku. Mis sina arvad, kui palju oli Savisaarel armukesi ja mis on nende nimed?

Inno: Mina pakun, et kaks.

Irja: Nii.

Inno: Mina pakun, et kaks. Ja nende nimed on Linnar ja Priit. Kui me räägime tegelikest armukestest. Mitte niiöelda vihmavarjuhoidjatest.

Irja: Appikene! Sa ei taha ometi väita, et -

Inno: Jah, just.

Irja: Nad tunduvad, tõsi küll, olevat rohkem abilise rollis.

Inno: No-noh.

Irja: Kas nägid Savisaarega suheldes ka midagi siivutut?

Inno: Ma usun, et seal oli nii abistamist kui kabistamist. Aga ma ütlen veel midagi. Ükski mees ei pane oma armukest vihmavarju hoidma.

Irja: Küsin nüüd midagi väga isiklikku. Kas Savisaar üritas ka sind kabistada?

Inno: Ma jätaks sellele küsimusele vastamata.

Irja: Ja ikkagi, miks sa Savisaarest kaugenenud oled?

Inno: Ma olen püüdnud talle helistada, aga ta ei võta telefoni vastu.

Irja: Kas teie kaugenemise põhjuseks oli Savisaare liiderlik käitumine?

Inno: Ma seda teemat ka ei kommenteeriks. Aga ühte võin ma küll öelda. Savisaar on rohkemaks võimeline kui välja paistab. Ta pole päris see, kellena teda presenteeritakse.

Irja: Oled sa solvunud? Kas sinu avameelsuse taga on kättemaks?

Inno: Jah, sest julgesin suhte lõpetada. Tema oli minu omanik. Ta pidas mind kui enda isiklikuks omandiks ja ma arvan, et ta mõtleb tänapäevani nii. Minu arvates võiks selle tunde nimi olla sügav mehelik solvumine.

Savisaare kommentaar: "Ma panen imeks, et te minu ja Inno suhte luhtunuks hindate. Sellest suhtest pärineb Panovi raamat, millele ma ennustan väga säravat tulevikku. Inno blogis on tänaseni Savisaare kiidulaul, mida üldjuhul ju ei tehta. See oli üks viljakas etapp kahe inimese elust, mida ei saa kuidagi luhtunuks pidada". 

pühapäev, 8. veebruar 2015

Presidendil närvid täitsa läbi



Tea, kas suhtekriisi või mõne muu asja pärast, aga meie president Ilvesel on närvid täitsa läbi. Täna hommikul taheti tema käest küsida olukorra kohta Venemaal, ent Ilves rebis omal prillid peast ja juhtme kõrvast ning pobises telejaama Sky News otsesaates midagi arusaamatut.

Paar päeva tagasi postitas presidendi väidetav armuke Iivi Masso Twitterisse kogenud Soome teleajakirjanikku Risto Vuorineni laimava teksti, mis valas veelgi õli tulle Eesti-Soome niigi pingelistele suhetele. Kas see oli samuti presidendi poolt soovitatud?

Mingi kamm on Ilvesel ajakirjanikega, kuigi ta ise on elukutselt ajakirjanik. Samas peaks president jääma igas olukorras kindlaks, see on tema kohustus, eriti kriisiolukorras.

Mis maa see on?

Kus presidendi petetud seadusliku kaasa iga sammu jälgivad agentuurid ja pasundavad sellest meedia kaudu laiale ilmale, muutes inimese üleüldiseks naerualuseks. Kus presidendi väidetav armuke sõimab ajakirjanikke valimatute väljenditega ja midagi ei juhtu.

reede, 6. veebruar 2015

pühapäev, 1. veebruar 2015

Eesti jääb Kreeka abistamiseks antud 350 miljonist ilma

Nii see läheb, kui lähed endast mitu korda jõukamat abistama: jääd kõigest ilma. Praegust Kreeka olukorda arvestades, võib arvata, et Eesti jääb 350 miljonist ilma, mis Kreeka abistamiseks anti. Aga Eestil raha küllaga, et kõiki abistada.

reede, 30. jaanuar 2015

Teeme teed korda!!!

Väljavõte Äripäeva veebist.

Tekkinud on diskussioon, kuhu panna Euroopa Liidu poolt kingitusena pakutav raha. Kohvik soovitab ehitada valmis Tallinn-Tartu neljarealine tee ja investeerida teistesse teedesse, näiteks asendada kruusateed mustkattega. Oleks igati isamaaline tegu.

neljapäev, 29. jaanuar 2015

Kes paistis Valimisstuudios kõige lollimana? Inno ja Irja arutavad

Irja: mind üllatab, kui pruunid on osalejad. Nagu just lõunamaalt naasnud. Urve Tiidus on vist kõvasti plaažil lebotanud.

Inno: Kus on Urmet Koogi silmad? Nii pruuni tegelast ekraanile lubada! Nestor on ka pruun, aga temal tuleb see ilmselt maksakahjustusest.

Irja: Samas Krista Aru tundub mulle näost hoopis kollane.

Inno: Tal on ilmselt ka maksakahjustus.

Irja: Jälgi nüüd Mailis Repsi.

Inno: Mailis Reps on ka pruun. Võib-olla ta on oma mehega Lätis käinud? Läti on ka rohkem lõuna pool kui Eesti.

Irja: Samas saatejuhid, vaata, on jumala heledad!

Inno: Aaviksoo ka ei ole pruun.

Irja: Järelikult tema ei ole lõunamaal käinud.

Inno: Või tal on müts peas olnud. Selline laia äärega või sombreero.

Irja: Okei. Aga keskendume nüüd jutule. Kes tundub kõige asjalikum.

Inno: Oot, võib-olla Tiidusele on hoopis palju jumestuskreemi peale pandud. Tundub, et sellega on liiale mindud.

Irja: Eriti näo keskosas on sellega priisatud.

Inno: Võib-olla ta Saaremaalt tuli, nägu oli natuke loppis ja seda oli vaja parandada.

Irja: Aga kes tundub sulle kõige lollim esmapilgul?

Inno: Esmapilgul tundub, et Nestor on natuke purjus. Talle ei sobi hästi see teema.

Irja: Minu meelest jällegi see Krista Aru on natuke alkaši näoga.

Inno: Ta on kogu aeg selline olnud. Aaviksool ka lihtne ei ole, tal vend on pankrotis. Jaak on tal üks suuremaid võlausaldajaid.

Irja: Samas kohe on näha, kes on kommunist. Mailis Repsil on punane pintsak seljas. Ja punased huuled ka.

Inno: Reps on muidugi kenamaks muutunud. Kunagi nägi ta päris jube välja. See näitab, et laste saamine mõjub naisele hästi. Ei saa öelda, et laste saamine naisele halvasti mõjub. Vastupidi. Kõik teised on kuidagi loppis seal.

Irja: Aga mikspärast Aaviksool on prillid seal nina otsa peal. Kas ta häbeneb, et ta kannab prille või?

Inno: Ei, ta ei vaja tegelikult prille. Ta kannab neid selleks, et targemana paista. Rein Langil oli samamoodi.

Irja: Nestoril on ilusti prillid õige koha peal. Aga mind hämmastab, miks ei ole seal Rahva Ühtsuse erakonda, Ojulandi erakonda.

Inno: Ojuland on metsas. Ta igale poole ei jõua. Ja me ei tea üldse, kas ta on elus.

Irja: Aga siis oleks Ojuland ju võinud saata Kägu sinna.

Inno: No aga me ei tea üldse, mis Ojulandist on saanud. Neilt korjati ju telefonid ära. Ta ei saanud saata. Kujuta ette, erakonna juhilt võeti telefon ära! Võib-olla teda kutsuti sinna saatesse, aga tal oli telefon välja lülitatud. Tema tegi oma valiku. Ju ta siis lootis, et metsas on võimalik rohkem hääli korjata kui stuudios.

Irja: Targem oleks olnud saata metsa Kägu ja minna ise saatesse! Kägu oleks metsas võib-olla isegi paremini hakkama saanud kui see Lakkekrants… Ptüi, Pomerants!

Inno: Nad oleks moodustanud seal sellise dünaamilise duo. Võib-olla Kägu ei olnud nõus minema, kui ta sai teada, et vetsupaberit ei tohi kaasa võtta ja peab pühkima lumega.

Irja: No aga kuidas siis Kristiina sellega nõus oli?

Inno: No vot seda ma ei tea. Võib-olla tal oli meeltesegaduse hetk. Öeldakse, et uppuja haarab õlekõrrest. Ma arvan, et seal erakonnas on küll selliseid tegelasi, kes oleks võinud tema asemel metsa minna. Näiteks Piret Haljend, kes on Kagu-Eesti esinumber. Ja Martin Helme oleks võinud hoopis oma isa saata. Siis oleks olnud kolm indiaanlast lõkke ümber - Pomerants, Kägu ja Mart Helme. Aaa, aga tead, miks Ojuland ei tahtnud seda oma Kägu saata?

Irja: Noh???

Inno: Seepärast, et ta sai teada, et sinna tulevad Yoko ja Liina.

Irja: Nii???

Inno: Ojuland lihtsalt ei usaldanud Kägu nende naiste sekka. Seal oleks vabalt võinud juhtuda, et Kägu olekski Yoko või Liinaga sinna metsa jäänud. Me ei tea ju, mis seal telgis või autos öösel toimub, kaamerad on välja lülitatud.

Irja: Mhm. Nüüd saab Kristiina ise mõnusalt Markoga tiiba ripsutada.

Inno: Just!

Irja: Kuigi, ma ei tea, mida Yoko sel ajal teeb.

Inno: Yoko vaatab paljaste meeste pilte.

Irja: Aga nüüd veelkord, olles kuulanud saadet - kes tundub kõige lollim?

Inno: Parem oleks küsida, kes tundub kõige targem.

Irja: Noh?

Inno: Ma ütleks isegi, et Imre Mürk on hästi asjalik. Üldse tundub mulle, et EKREs on ajude kontsentratsioon kõige kõrgem. Võib-olla ongi hea, et broilerite kõrvale kasvavad tugeva baasiga erakonnad. Kui senised erakonnad alustasid, siis olid neil tugevad tegijad. Nüüd on ainult broilerid järgi jäänud. Hea oleks, kui Eesti elu viiksid ikka edasi tegijad, mitte broilerid. Seetõttu ma isegi kaalun, kas anda hääl valimistel EKREle. Seal, paistab, on broilerite kontsentratsioon kõige väiksem. Või seal polegi broilereid.

Irja: Samas Vabaerakonnas pole ka broilereid.

Inno. Vabaerakond peaks võib-olla veel natuke arenema. EKRE on juba küps.

esmaspäev, 26. jaanuar 2015

Inno ja Irja kommenteerivad Looduslikku valikut

Irja: Nii njummi! Mul läks kohe väga hinge see, kuidas Mišutka vaatamata haigele varbale võistlemist jätkas!!! Kui ma oleks Tallinnasse sisse kirjutatud, siis ma annaks talle kohe oma hääle. Või oota, kolm häält lausa!

Inno: Minu meelest on Mišutka lihtsalt loll.

Irja: Kuidas sa võid niimoodi öelda?

Inno: Ta lõi endal kirvega varba pooleks. Mina oleks katkestand tema asemel. Mina eluga küll riskima ei hakka mingite valimiste nimel.

Irja: Aga vaata, kui kangelaslik ta on!

Inno: Esiteks on ta kobakäpp.

Irja: Miks kobakäpp?

Inno: Et ta omal kirvega lõi varbasse. Õnn, et ta varvast otsast ära ei löönud. Ilmselt tänu sellele, et saabas oli kõva. Mind huvitab, kas ta oleks ilma varbata ka jätkanud seda matka.

Irja: Ilmselt ta oleks enne konsulteerinud Savisaarega.

Inno: Savisaar oleks öelnud, et jätka kasvõi ilma jalata. Ilmselt ta helistaski Savisaarele ja kurtis, et kuule, mul öö otsa jooksis verd, et kas ma võin lõpetada…

Irja: Jaah?

Inno: Ja Savisaar ütles, et kas teed nalja, vaata, mida meie omad peavad üle elama Ukrainas, Donetskis. Meie omad seal surevad, aga sina räägid siin katkestamisest.

Irja: Aga meie omade all pead sa silmas keda?

Inno: Ühtset Venemaad. Ma saan aru, et Keskerakond on ikkagi Ühtse Venemaa käepikendus Eestis.

Irja: Mišutka jätkas siis solidaarsusest separatistidega?

Inno: Jaa, ta on ikka tõeline opaltšenets.

Irja: Miša Mišaks. Kuidas sa kommenteerid teisi osalejaid?

Inno: Minu meelest on ainuke tegija seal Marko. Ainuke, kes midagi jagab metsast ja matkamisest. Teised on naljanumbrid. Seal oleks ikka pidanud mingi eelvalik. Mitte et igaüks, kes tahab, läheb.
Teised on ikkagi lapsed. Ehk metsa on lahti lastud Marko ja lapsed.

Irja: Samas mina imestan seda, et Kristiina on veel elus.

Inno: Einoh, ega inimene ikka nii kergesti otsa ei anna. Aga näost on näha, et see üks päev on juba Kristiinale väga karmilt mõjunud. Samas võib olla, et mõnest saab ikkagi inimene pärast seda matka. Selles mõttes hea idee. Tegelikult oleks võinud saata ka erakondade peaministrikandidaadid sellele matkale.

Irja: Ära tee nalja! Kas sa kujutad ette sel matkal Savisaart???

Inno: Huumorisaateid ei ole kunagi palju. Siis oleks välja tulnud, mis mees see Savisaar on. Minu meelest üks Eestis peaminister peaks ikkagi olema võimeline sellise rännaku läbi tegema. Ma arvan, et Mikserit ja Rõivast oleks olnud sama huvitav vaadata kui Savisaart. Erakonnaliidritest on ju kohal ainult Ojuland ja Helme. Aus oleks olnud, kui teised oleks ka tulnud.

Irja: Seal võiski olla sedasi, et kutsutigi erakondade liidreid. Teised lihtsalt ei julgenud tulla. Aga vaata, Miša raiub vaatamata haigele varbale praegu kuuske maha!

Inno: Einoh, eriline naljanumber on muidugi see võrkkiik. Hakkab naerma, kui vaatab, kuidas poliitikud raba ületavad. Ma mõtlen, et jumala pull oleks praegu vaadata Savisaart. Ma ei taha midagi pahasti öelda, aga see oleks olnud võimalus lahendada Savisaare probleem igaveseks. No näiteks mõni pajupulk oleks Savisaare raskusele alla vandunud…

Irja: Jah, Marko ja Martin kui isamaalised mehed oleks võinud selle asja niiöelda korda ajada…

Inno: Jah.

Irja: Samas ma arvan, et Savisaar seda kartes saatest eemale jäigi…

Inno: Ja saatis enda asemel Miša. Kes nüüd võib-olla jääb varbast ilma. Ehk siis Miša ohverdas varba erakonna esimehe eest. Nüüd oleks huvitav teada, millise ihuliikme oleks nõus erakonna altarile tooma teised kesikud.

Irja: Mina läheks isegi nii kaugele, et ennustan Keskerakonnale võimsat valimisvõitu. Ja seda tänu Miša varbale. Ehket juba täna võib täie tõsikindlusega öelda, et Riigikogu valimised paneb kinni Mihhaili varvas.

Inno: Aga ikkagi mina Mihhailiga luurele ei läheks.

Irja: Ja kui nüüd teised erakonnad tahavad, et neil ka mingid tšäänssi oleks, siis Marko, Kristiina, Yoko ja teised peavad hakkama kiiresti mõtlema, mille löövad endal otsast ära nemad…

Inno: Minu meelest see võikski olla hea tava, et kõik Riigikogu liikme kandidaadid ohverdavad mõne ihuliikme. See näitab, et nad on valmis pühenduma täie tõsidusega. Näiteks varba või sõrme või midagi muud. Või kõrva. Võib ohverdada ka mõne organi. Näiteks neeru või kopsu.

Irja: See on hea mõte.

teisipäev, 20. jaanuar 2015

Pange vaim valmis: uut tüüpi roheline mehike on sündinud

Väljavõte Sputniku veebist.

Nagu edastab vene värske uudistekanal Sputnik (see on see kurikuulus uudistesait, mille vastu Eesti teeb uut mitu miljonit eurot neelavat venekeelset uudiskanalit), on sealsed tüübid valmis saanud uut tüüpi rohelise mehikese- robotsõduri. Meenutab kangesti ninja-kilpkonna ja tundub pisut koomiline, aga olevat teinud isegi paar lasku ja sõitnud polügoonil ATVga. Nujah.

neljapäev, 15. jaanuar 2015

Terror liigub Eestisse

Eile Eestisse saabunud Ahmed Abdul Qaderi kaust, väljavõte New York Timesi veebist.

Hiljutiste Pariisi sündmuste valguses on otse hirmuäratav, et Kuubal asuva USA sõjaväebaasi Guantanamo salavanglast saabus eile Eestisse üks kinnipeetutest, al-Qaida rühmitusega seotud Akmed Abdul Qadei (vanus 31-32). Ta nabiti Pakistani võimude poolt kinni 2002. aastal, kui ta oli 17-aastane ja teda on 12 aastat ja 7 kuud ilma süüdistust esitamata Guantanamol kinni hoitud.

Qaderi personaalsest toimikust võib välja lugeda, et ta on saanud Kalašnikovi automaadi AK-47 väljaõppe. Tema riski hinnatakse keskmiseks, kuna ta võib kujutada ohtu USAle ja liitlastele.

Eesti valitsus on lubanud mehele tagada elamise, esialgu on ta taotlenud varjupaika.

USA tahab Guantanamo kinnipeetutest lahti saada, sest igaühe peale kulub aastas ligi 3 miljonit dollarit. Esialgselt oli seal ilma kohtu otsuseta kinnipeetuid 670 ringis, praegu on jäänud 122.

esmaspäev, 12. jaanuar 2015

Kohvik soovitab: värske vene film, Kuldgloobuse võitja Leviathan


Suurepärane kirjeldus postsoveetliku ühiskonna argipäevast. On üllatav, et Venemaal on õnnestunud nii julge jutustus ära filmida, Eestis poleks selline asi veel võimalik. Samas on see tervendav vaatamine kõigile eestlastele, eriti poliitikutele, sest vastab hästi küsimusele, miks Eestist inimesed lahkuvad ja need, kes jäänud, on valdavas osas alkohoolikud. Filmis kirjeldatu käib Eesti kohta, kuigi võtted pole Eestis ehk nii toored, vaid pisut rafineeritumad.

Ühtlasi on see hea vaatamine kõigile neile, kes tahavad Eestisse või mõnda muusse postsoveetlikku riiki elama tulla: et ei oleks üllatusi.

Kahjuks jääb seni Eestis tehtud üks parimaid mängufilme, Mandariinid sellele vene filmile peajagu alla, aga Mandariinid on sellegipoolest tubli üritus, ületades mäekõrguselt teisi Eesti kaasaja mängufilme.

laupäev, 10. jaanuar 2015

Olukorrast riigis: poliitikutel mõtted otsas

Kakskümmend aastat iseseisvust on seljataga ja poliitikutel ideed otsas. Kuidagi muud moodi ei saa põhjendada praeguse aja valimislubadusi, mis kopeerivad populistlikku nišši, kus seni on istunud Keskerakond: lubada raha ja palju.

Praegune erakondade kampaania on sisuliselt laiendatud Keskerakonna kampaania, kus trumbatakse üksteist kõiksugu rahajagamise lubadustega üle. Pole siis ime, et Keskerakond valimised võidab: see erakond tunneb seda va rahajagamise kunsti kõige paremini.

Mitte keegi ei räägi aga asjast, ehk sellest, kuidas peatada rahva massiline väljavool, kuidas muuta Eesti taas atraktiivseks elamise kohaks nagu see oli veel kümmekond aastat tagasi.

Kui rääkida konkreetsetest loosungitest, siis Reformierakonna oma on äärmiselt nõrk. „Kindlalt edasi”- mis see tähendab? Kuhu edasi? Praegusse kuristikku? Oleks võinud oma armastuse asja edasi ajada, see oli vähemalt ilus.

Ega Keskerakonna oma „Teeme teisiti” parem pole. Mida teisiti? Kõik selle erakonna viimase aja loosungid on kantud muutustest või teisiti tegemistest, aga ikka on kõik jäänud samaks. Kui teisiti, peaks erakond alustama endast: korraldama vabad sisevalimised. See oleks esimene märk teisiti tegemisest.

Sotside loosung „Mina hoolin” jääb samuti õõnsaks. Kas see on „hoolimine” stiilis, kuidas sotside eestvõttel praegu erivajadustega inimestest teerulliga üle sõidetakse. Või mis? Elu on näidanud, et sotsid on hoolinud võimule saades ainult iseendast, oma soojast kohast, teiste inimeste saatusest pole neil sooja ega külma.

IRLi loosung „Parem maksureform” on tegelikult päris hea, aga keegi pole osanud lihtsalt ja arusaadavalt ära seletada, mida see reform konkreetselt tähendab. Ja kui tegemist on astmelise tulumaksu kehtestamisega, nagu võib aru saada, siis on see Keskerakonna vana idee. IRLi reformikavad on seni jäänud üldse õõnsaks- viimati tegeles see punt aastaid haldusreformiga, mis pidi kohe-kohe tulema, aga sinna see asi jäigi. Ehk siis: jutt on hea, aga tegusid sellele ei järgne. Paraku.

Väiksematest erakondadest-seltskondadest ma ei räägi, sest praeguse süsteemi juures, kus parlamendierakondi riigieelarvest toetatakse, pole väiksematel parlamendivalimistel mingeid šansse.

Kui üldse valimistel kellelegi või millelegi panustada, siis mina panustaks Varro Vooglaidile. Temal oli vähemalt konkreetne ja arusaadav idee, mille eest ta võitles, nagu üks poliitik tegema peab. Ja esindas sellega olulist osa ühiskonnast, mis jäi professionaalsete poliitikute poolt kahjuks katmata. Aga Vooglaid paraku valimistel ei kandideeri.

laupäev, 3. jaanuar 2015

Parim kaitse on rünnak

Väljavõte Postimehe veebist.

Hale on vaadata Eesti abituid tõmblusi olukorras, kus Venemaa on alustanud Eesti vastu massiivset ideoloogilist (mida Eestis kutsutakse millegipärast psühholoogiliseks) rünnakut. Kuigi ideoloogia on just see valdkond, kus väike võib olla suur, kasutades nn judo strateegiat, kus vaenlase enda jõudu kasutatakse tema vastu.

Parim kaitse on rünnak. Selle asemel, et Stenbocki maja koormata üha uute ja uute keskpärasel tasemel kommunikatsiooni spetsialistidega, tuleks saata Eesti ajakirjanike raskekahurvägi otse Mordori südamesse- Moskvasse. Ning teha seal iga päev samasugust tööd nagu tegi ERRi ajakirjanik Astrid Kannel ühel päeval oma elus, kui Vladimir Vladimirovitšile ühe terava küsimuse esitas.

neljapäev, 1. jaanuar 2015

Millal Eesti president vene keeles sõna võtab?

Huvitav on see, et Soome president pöördub oma uusaastakõnes rahva poole lisaks soome keelele ka rootsi keeles, kuigi rootsikeelseid on Soomes vaid 5%. Mõned üksikud, kellest enamus valdab täiesti vabalt soome keelt. Ometi on rootsi keel Soomes teine riigikeel. Soomlased on üllatavalt suuremeelsed, sest Rootsi kui suurem naaber on olnud Soome pikaaegne valitseja ja rõhuja: oluliselt kauem, kui Venemaa Eesti jaoks, seejuures olid rootslased soomlaste jaoks orjapidajad, mida venelased Eestis pole kunagi olnud. Rootslasi on vähe ja neist oleks praegu väga lihtne üle sõita, et ajaloolist ülekohut heastada, ometi seda ei tehta. Rootslaste ees lömitamist võib nimetada pugemiseks, aga mis selles kokkuvõttes halba on, kui kõik sellest võidavad??? Üks Eesti president rääkis Soomes samuti soome keelt, kas see oli kuritegu??? Usun, et see tõi Eestisse nii mõnegi uue investeeringu.

Soomlased oskavad olla suuremeelsed isegi venelaste suhtes: venelasi elab Soomes alla 1%, aga Soome TV teeb venekeelset uudisteprogrammi. Tee Helsingist Kotkasse on täis venekeelseid reklaamsilte, Soomes ilmuvad venekeelsed ajalehed. Mis seal imestada, Venemaal elab 30 korda rohkem inimesi kui Soomes, neist kõige jõukamad Soome piiri vahetus läheduses- loll on see, kes sellist olukorda ei mõista ära kasutada.

Eestis elab venekeelseid ligi 30%, aga sellele vaatamata president uusaastakõnes nende pole ei pöördu. Eesti on ehitanud ilusa nn potjomkini küla, kus vene keelt kusagil ei tunnistata, aga näiteks Narvas, kus kõik sildid on ilusti eestikeelsed, ei räägi tänaval eesti keelt mitte keegi, isegi mitte müüjad poes, rääkimata politseinikest, pääste- või turvatöötajatest. Tekib küsimus, kellele on selline tsirkus või paralleelmaailma loomine kasulik. Samas pole ime, et sellise põlisrahva ignorantsuse juures elab venekeelne elanikkond juba aastaid mingis muus kultuuriruumis ja kannab hoopis teistsuguseid väärtusi. Kui Hvostovi kombel ausalt öelda: Eestis elab ligi 30% inimesi, kes ootavad valget laeva, ja seda mitte lääne poolt.

Viimane aeg on Eesti presidendil hakata vene keeles rääkima. Võib küsida, kaui kaua peavad Eestis elavad venekeelsed inimesed kannatama ühe lolli venelase (kes tegelikult oli rahvuselt grusiin), kui kaua ja miks peavad venekeelsed kannatama ühe Venemaad valitsenud idioodi kuritegude pärast. Olgu öeldud, et venelased olid samasugused või isegi suuremad kannatajad kui eestlased. Ja mida on Eestil kaotada, kui venelastesse lugupidavalt suhtuda: kas Eesti visatakse selle pärast NATOst või EList välja?

Kui Eesti suur naaber ja kauaaegne valitseja oleks olnud USA, siis oleksime täna samas olukorras kui Kuuba. Eesti on samas seisus mis Kuuba. Mis kuubalased on sellest võitnud? Ja mida nad kaotavad, kui USAga sõbralikud suhted loovad?

kolmapäev, 31. detsember 2014

Luuremehed poliitikas: postsoveetlik omapära?

USA endine luurejuht Edgar Hoover oleks saanud kindlasti USA presidendiks, ja kui vaja, siis kümme ametiaega järjest, sest tal oleks olnud info kõigi oma poliitiliste vastaste kohta ja piisav võim. Ometi ta seda ei teinud, see poleks olnud eetiliselt vastuvõetav. On üldiselt hea tava, et luuretegelased ei kipu poliitikasse.

Endises NLiidus ei osalenud luurejuhid mitte ainult poliitikas, vaid valitsesid riiki: KGB eksjuhist Juri Andropovist sai NLiidu juht, nüüd valitseb NLiidu mantlipärijat Venemaad KGB ekstöötaja Vladimir Putin.

Eestis sai endisest luurejuhist Jüri Pihlist ühtäkki erakonna esimees ja peaministri kandidaat- pole raske arvata, kuidas. Nüüd jätkab sama teed endine luurejuht Eerik Kross- pole samuti raske arvata, mis võtetega.

Luurejuhid poliitikas, ilmselt siis postsoveetlik omapära.

Täiendus: lisaks Eestis veel endine luurejuht Raivo Aeg on poliitikasse trüginud.