laupäev, 5. juuli 2014

Rahvariided istuvad Savisaarele nagu sadul sea selga. Ja mis rõivaid kannab Kõlvart?

Väljavõte Delfi veebist.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar on üle pika aja ilmunud laulupeo rongkäiku ja selga ajanud rahvarõivad, mis istuvad talle... kuidas nüüd viisakalt öelda... nagu sadul sea selga. On näha, kuidas vahepeal selgeid venemeelseid avaldusi teinud ja sellega valimistel võrreldes eelmise korraga hulga hääli kaotanud Eedik üritab nüüd, enne otsustavaid Riigikogu valimisi suurt rahvameest mängida. Aga see kukub väga jube narr välja. Ning Batrakova, jummal, lilledest pärg ja seelik. Ta kannab ju alati pükse ja pintsakut, oleks võinud ju nüüdki püksid jalga ajada, ta tunneb end seelikus ebamugavalt ja paistab sama tobe kui Savisaar oleks Muhu kördis laulupeole ilmunud.

Pildilt on näha, kuidas Savisaar on ühel kõrvaloleval neiul käevarrest kinni haaranud ja pigistab tüdrukut. Tüdruku näoilmest on näha, et tal on valus. Huvitav, millega tüdruk sellise piinamise on ära teeninud?

Ning Kõlvart. APPI! Mis temal seljas on. Kasahstani rahvarõivad on ju hoopis sellised (väljavõte aboutkazakhstan.com veebist):



Savisaar oleks mõjunud palju veenvamalt, kui ta oleks tulnud peole vene rahvarõivastes, ma usun, et tema suurel sõbral, Vene raudtee juhil Vladimir Jakuninil oleks talle olnud ühte koma teist välja pakkuda.

laupäev, 28. juuni 2014

Mis mees siis ikkagi on Alexander Stubb?

Väljavõte Päevalehe veebist.

Eestis armastatakse Alexander Stubbi väga kiita, on selline sõbraliku olemisega, evib lennartmerilikku laia kõrvuni hobusenaeratust.

Ent kes ta siis on, see endine Soome välis- ja Euroopa asjade minister, kes pärast peaminister Jyrki Kataineni edutamist Euroopa Komisjoni võttis üle Soome peaministri tooli. Rohkem on teada, et ta on aktiivne spordimees. Vähem on ilmselt teada see, et mees on Soomes aktiivne homoabielude pooldaja (muide, Soome parlamendis on parasjagu samuti käimas aktiivne samasooliste abielude seadustamise arutelu, aga seal ei jõudnud eelnõu õiguskomisjonist edasi). Ilmselt hea teada IRLi valijatel, sest Stubbi partei Koonderakond (Kokoomus) on Euroopa parlamendis IRLi sõsarerakond, Stubb on korduvalt käinud enne valimisi Eestis IRLi kandidaate kiitmas.

Muide, Stubbiga samasse punti kuulub tugeva Euroopa keskvõimu pooldaja, Luksemburgi endine peaminister ja Euroopa Komisjoni tõenäoline uus president Jean-Claude Juncker. Tema ametisse nimetamine näib olevat otsustatud, ainus kes talle julgeb vastu vaielda on euroskeptilise Inglismaa peaminister David Cameron. Junckeri suur pooldaja on Saksamaa kantsler Angela Merkel. Euroopa jaoks muudab Junckeri valimise kurvaks asjaolu, et mees on sisuliselt Saksamaa käpiknukk, erinevalt komisjoni praegusest juhist, portugallasest Manuel Barrosost.

Eestis on Stubb kiitunud NATOt, Eesti otsust NATOga liituda ja rääkinud sellest, kuidas Soome kohe-kohe NATOga liitub. Soomes räägib ta hoopis teist juttu- seda, et Soome suudab end ise kaitsta ja mingit NATOt vaja pole. Ta ajab samasugust Venemaa-sõbralikku poliitikat nagu kõik eelnevad Soome juhid. Soome muudmoodi ei saagi, sest Soome heaoluühiskond toetub Venemaa-kaubandusele. Soomele on kasulik, kui Eesti ajab Vene-vaenulikku poliitikat, sest siis on tal hea mängida edasi Venemaa suurt sõpra ja Venemaaga äri ajada. Suur osa Eesti kaupadest liiguvad Venemaale läbi Soome ning Soome ettevõtted lõikavad sellest kasu. Kui Eesti ajaks Venemaaga sõbralikku poliitikat, siis Soome kaotaks oma eelise, seetõttu kiidavad Soome poliitikud Eestis takka kõigile neile, kes siin Venemaad vaenavad- see on neile ja nende kodumaale kasulik ning poliitiku kohus ongi oma kodumaad teenida.

esmaspäev, 23. juuni 2014

Ukraina kriisi põhjus: Nord Stream

Kohvik kirjutas juba aastaid tagasi, et Nord Stream, see nabanöör Vene- ja Saksamaa vahel pole lihtsalt gaasijuhe, vaid uus salajane pakt, uus Ida-Euroopa jagamise plaan. Eesti lasi sel läbi minna ja kahetseb ilmselt veel aastasadu.

Olgem ausad, mis "sanktsioonidest" me Venemaa vastu räägime, kui Lääne-Euroopa ostab Venemaalt lõbusalt gaasi edasi ja Venemaale voolavad jätkuvalt rahajõed, mille eest osta relvi, et Ukrainas sõda pidada. Nn sanktsioonid on praeguses olukorras lihtsalt ülim silmakirjalikkus. Mis sanktsioonidest me räägime, kui suurt Vene gaasifirmat Nord Stream juhib jätkuvalt Saksa endine valitsusjuht, liidukantsler Gerhard Schröder. Olgu lisatud, et Saksamaa on NATO liige ja oluline niiditõmbaja. Kas hakkab Saksamaa mingi Eesti iseseisvuse pärast rikkuma suhteid Venemaaga: nalja teete, sakslased on venelastele veel tuhat aastat tänulikud, et Saksamaadel lasti ühineda. Kui Eesti ja Venemaa vahel peaks puhkema sõjaline konflikt, siis teeb Saksamaa kõik selleks, et see Venemaa huvides lõppeks. Nii nagu vaatab Saksamaa praegu ükskõikselt pealt Ukraina okupeerimist.

Nord Stream võimaldab Venemaal Ida-Euroopas oma plaane ellu viia ilma, et kannataks gaasitarned Lääne-Euroopasse ja rahalaevade tulek sealt. Tulemused on käegakatsutavad: Ukraina kriis, mis suure tõenäosusega kandub edasi mujale Ida-Euroopasse. Ega asjata välisinvestorid Eestist ei põgene- kitsamas ringis on tõenäoliselt asi juba ära otsustatud. Nüüd on asi vaid vormistamise küsimus, kuidas seda rahvale serveerida. Järjekordselt on Ida-Euroopa maha müüdud.

Eestlastel ehk õnnestub seekord lahkuda, paljud ongi seda juba teinud. Kahju on sellest, et nii nagu 1939. aastal, nii müüsid Eesti juhid 70 aasta hiljem uuesti oma riigi ja rahva maha. Ja seda väga tühise raha, kõigest mõne sooja ametikoha eest.

Mis seal Ukrainas siis õigupoolest toimub?

Kui vaadata Vene telekanaleid (näiteks eile RTR-Rossija nädala kokkuvõte), siis näidatakse seal veriseid kaadreid sündmustest Ukrainas, teateid hukkunute kohta, kelle seas naised ja lapsed, isegi mitu ajakirjanikku lasti maha, elumajade pommitamist, hirmunud ja nutvaid inimesi, kes oma kodudest massiliselt põgenevad, põgenikelaagreid Venemaal, kuhu on kogunenud tuhanded inimesed. Raske uskuda, et see kõik on lavastatud. Telekaadrite põhjal on Ukrainas ikka päris põrgu lahti, käib laiaulatuslik sõda, kus sadu hukkunuid ja teadmata kadunuid. Vene ajakirjanikud annavad mõnuga asjale vürtsi juurde, võrdlevad toimuvat teise ilmasõjaga, mis venelaste jaoks kannab nime Suur Isamaasõda.

Aga Eesti telekanalites pole sellest kippu ega kõppu. Null. Ainult Porošenkot näidatakse suures plaanis, kes juba mitmendat nädalat annab lubadusi, et konflikt kohe-kohe lõppeb. Aga tegelikkuses, nagu teada, ei lõppe midagi, asi läheb üha hullemaks. Aga miks pole Eesti kanalites informatsiooni selle kohta, mis Ukrainas tegelikult toimub? Eestis tahetakse luua oma kanalit venelastele, kulutada olemasolevale lisaks veel miljoneid eurosid maksumaksja raha, aga kes seda kõike vaatama hakkab, kui elementaarset infot ei suudeta isegi eesti keeles edasi anda?

Ma saan aru, et Vene propagandale pole vaja takka kiita, aga elementaarset infot toimuva kohta peaks ikka andma. Ukraina on Eestiga olnud väga tihedalt seotud, paljudel elavad seal sugulased ja tuttavad. Eesti meediatarbija on info Ukrainas toimuva kohta ära teeninud.

Veel üks point. Praeguses olukorras on veidi kummastav, et Vene kanalites nagu RTR-Rossija reklaamivad end aktiivselt tuntud Eesti ettevõtted nagu Rimi, Swedbank, Viasat, EMT, Elisa, Liviko, Saku, Tele2, Raha24, isegi Stockmann. Milleks soojendada madu rinnal?

pühapäev, 22. juuni 2014

Miks teevad Eesti poliitikud koostööd vaenulike meediakanalitega?

Peaminister Taavi Rõivas viskas küll Tallinna TV valitsuse pressikonverentsilt välja, aga samal ajal teeb ta ise ja teevad ülejäänud valitsuse liikmed koostööd samasuguste välismaiste meediaaganetuuridega.

Kes Vene kanaleid jälginud, need ilmselt teavad, et Eesti valitsuse liikmed annavad rahumeeli intervjuusid (seda isegi vene keeles- eriti kummastav oli kuulata endist kaitseministrit Jaak Aaviksood Vene kanalile vene keeles intervjuud andmas- milline lömitamine!!!) ja võimaldavad osaleda valitsuse pressikonverentsidel Vene meediakanalite esindajatel. Vene meedia ei erine oma olemuselt Tallinna TV-st: tegemist on samasuguse propagandahoovaga, mis pealegi levitab palju räigemat Eesti-vaenulikku infot kui seda eales teeb Tallinna TV. Seejuures on Tallinna TV-l mõned kümned tuhanded, Vene kanalitel kümned miljonid vaatajad.

Võrdse kohtlemise printsiibi põhjal peaks Rõivas kohe välja viskama kõik Vene ajakirjanikud valitsuse pressikonverentsilt, mitte andma neile intervjuusid ja kuivõrd Eest ajakirjanikke kiusatakse Venemaal (näiteks ETV reporter Igor Taro suisa vahistati Venemaal, kui intervjueeris inimesi), siis saatma Vene ajakirjanikud üldse Eestist välja. Tekib üldse küsimus, mis hea pärast hoitakse Vene ajakirjanikke Eestis- kas selleks, et valmistada ette Ukraina-stiilis riigi ülevõtmist vaenulike tegelaste poolt.

Kui Vene ajakirjanikud Eestist välja saata laheneb automaatselt ka Vene telekanali küsimus- kui venekeelsed inimesed enam Vene kanalitest Eesti kohta infot ei saa, siis on nad sunnitud vaatama ETV venekeelseid uudiseid või selgeks õppima eesti keele. Häda, nagu öeldakse, ajab ka härja kaevu. Pole vaja kulutada miljoneid eurosid maksumaksja raha, et pidada mõttetut võitlust Vene kanalite mitme miljardi euroste eelarvetega- nutikalt tegutsedes on võimalik saavutada soovitud tulemus täiesti tasuta.

reede, 20. juuni 2014

Legend olukorrale Ukrainas

Väljavõte texty.org.ua veebist.

Üks päris hea seletus praegusele olukorrale Ukrainas läbi graafika Texty veebist. Tegemist on 2012. aasta sügiseste parlamendivalimiste tulemustega, kus oranž värv tähistab läänemeelseid ja sinine venemeelseid hääli valimistel. Selgitab hästi praegust olukorda ja sündmusi Ukrainas.

kolmapäev, 11. juuni 2014

Savisaar astus Ukraina kriisiga kolinal ämbrisse

Kui Savisaart peetakse üldiselt targaks ja kavalaks poliitikuks, mida ta kahtlemata on olnud, siis viimaste Ukraina kriisi sündmustega astus ta haledalt ämbrisse. Kohe vägisi tekib tunne, et tema aeg on möödas ja ta on muutunud erakonna nö nõrgimaks lüliks.

Ukraina okupeerimist õigustates püüdis Savisaar meeldida oma alalisele trumpkaardile- vene valijale.  Tavaliselt on see kaart enne valimisi hästi töötanud ja Savisaarele konkurentidest mitu korda rohkem  hääli toonud. Samas on see kaart nüüd väga suur risk, sest nii võimsalt vene kaardile mängides oli oht kaotada eestlastest valijad. Tegelikult läks veel hullemini- vene valija ei valinudki Savisaart, vaid hoopis Jana Toomi. Eesti valija aga taandus üldse Keskerakonnast ja valis üle pika aja jälle Reformierakonda.

Kokkuvõttes võib öelda, et Savisaar astus Ukraina kriisile mõlema jalaga korralikult ämbrisse ning vedas kaasa kogu erakonna. Ta ei võitnud mitte midagi ja kaotas sure hulga terve erakonna valijate hääli ning seda otsustaval hetkel enne Riigikogu valimisi. Pole midagi teha, Savisaar ise on parim Reformierakonna müügimees. Ma olen juba varem kahtlustanud, et Ansip ja Savisaar, vanad kamraadid kompartei päevilt mängivad teatud asjades lihtsalt kokku. Praegu oli Ansipile seoses eurovolinikuks pürgimisega toetust vaja ja nii ka läks.

neljapäev, 5. juuni 2014

Eesti astus Euroopa Liiduga ämbrisse

Kuigi need, kes ühtelugu maksumaksja raha eest Brüsseli vahet voorivad ja lisaks teatud seltskond kohalikke ametnikke peab Eesti liitumist ELiga suureks õnnestumiseks, saab iga vähegi mõtlev inimene aru, et see oli tegelikkuses suuremat sorti "ämber". Seda tunnistas täna ETV hommiku-teevees ka kogenud majandusmees Indrek Neivelt. Ta toob välja kaks olulist näitajat- autode müük ja majaehitus, mis on kukkunud ELis oldud aastate jooksul.

Palun siinkohal Euroopa Liitu mitte segi ajada NATOga- Eestile pakub ikkagi turvalisust NATO, mitte Euroopa Liit, kuigi mitmed ELi riigid kuuluvad NATOsse.

Täna tuli uudis, et Euroopa Keskpank langetas intressi negatiivseks. Seega liigub EL Jaapani kursil. Jaapani intressid on olnud viimased paarkümmend aastat negatiivsed ja Jaapani majandus on sel ajal sisuliselt seisnud, sama tulevik ootab ees Euroopa Liitu. Eesti häving on Euroopa Liidus seda suurem, et Eesti jääb ilma suurest hulgast noortest inimestest, kes Euroopa Liidu majanduskaosega seotud töökohtade kadumisega on sunnitud välismaale minema. See on väga kurb ja traagiline. Eesti jaoks muudab olukorra veel traagilisemaks asjaolu, et ELi kiirustamisega jäeti taotlemata erisused. ELiga liitumist võib võrrelda püksi pissimisega: algul tundus hea soe, aga mida aeg edasi, seda nirumaks olukord muutub. Praegu ei osata sellest veel aru saada, aga eks tulevikus tehakse sellest omad järeldused. Ma ei kujuta ette, mis näoga praegused juhid tulevikus rahvale või oma lastele otsa vaatavad.

esmaspäev, 2. juuni 2014

Eesti edestab mäekõrguselt kõiki teisi Euroopa riike narkosurmade arvu poolest

Väljavõte thejournal.ie veebist.

On üks valdkond, kus Eesti on Euroopas mitte viie esimese hulgas, vaid lausa kõige esimene ja seda mäekõrguselt. Tegemist on narkosurmade arvuga. Eestis pea 200 surma aastas, ülejäänud "juhtivates" riikides nagu Norras ja Iirimaal ligi 80 surma miljoni elaniku kohta.

Kuidas Eesti sellise "edu" saavutas? Põhjus on Eesti turule Venemaalt jõudnud kanges sünteetilises heroiinis, mis tavalisest kuni 1000 korda kangem. Sünteetilist heroiini tarvitatakse omakorda põhjusel, et see on odavam ja seda on kergem kätte saada.

laupäev, 31. mai 2014

Miks ainult seitse omavalitsust, Swedbankist võiks oma raha välja viia kõik omavalitsused ja keskvalitsus!

Väljavõte err-i veebist veebist.

Miks Swedbankist näotu käitumise pärast ainult 7 omavalitsust oma raha välja võtab? Ikka kõik Eesti omavalitsused peaks seda tegema ja keskvalitsus ka. Milleks Rootsi riigipanka nuumata, kui see vaid Eestist raha välja viib ja elanikele näkku sülitab?! Ning panna raha näiteks Eesti kapitalil LHV Panka. Ma usun, et siis hakkab huvitavaid asju juhtuma. Hullemaks ikka enam asi minna ei saa.

neljapäev, 29. mai 2014

Ukrainas läks kaduma Jaanus Tamkivi?

Väljavõte err-i veebist.

Nädalajagu päevi tagasi tuli uudis, et Eestist läheb Ukraina presidendivalimisi jälgima kaks OSCE vaatlejat- Väino Linde ja Jaanus Tamkivi. Paar päeva tagasi tuli uudis, et üks eestlasest vaatleja on kinni nabitud. Kadunud vaatleja isikut millegipärast ei avalikustatud. Kuivõrd Linde andis märku, et tema pole kinni nabitud, siis ei pea olema kõige teravam kriit karbis, et aru saada, et kadunud on Jaanus Tamkivi.

teisipäev, 27. mai 2014

Yana Toom Keskerakonna esinaiseks!

Minu meelest oleks igati aus, kui nüüd Savisaar kraapsu teeks, kõrvale astuks ja oma koha nende valimiste vaieldamatule superstaarile, oma nimekirja viimaselt kohalt valitute sekka tõusnud Yana Toomile loovutaks.

Nõnda oleks tal ka suurepärane võimalus näidata, et ta ei ole šovinistlik siga. Ja ühtlasi oma tervist parandada. Tal ju raha on; võtku kaasa oma ivanovad ja drjuginad ja sõitku Sajusaartele puhkama. Eelistatavalt sellisesse kohta, kus pakutakse kerget ja tervislikku toitu. Küll Yana juba hakkama saab. Selline krapsakas naisterahvas.

Reformierakonna tüüri võiks aga loovutada Kaja Kallasele, kes tegi Ansipi järel teise tulemuse.

esmaspäev, 26. mai 2014

Inno ja Irja kommentaar valimistulemustele

Irja: Juhhei! Kesk põrus! Nagu me ka oma feministlikus analüüsis märkisime, Keskerakonna ja IRLi poolt ei ole mõtet hääletada, sest nad ei eduta naisi. Soovitasime hääletada Reformi ja sotside poolt, kuna nemad edutavad naisi! Rõõm on näha, et nii valija tegigi. Kõige parema tulemuse (võrreldes eelmise korraga) tegidki Reform ja sotsid.

Eriti suur rõõm on näha, et valijad on esimest korda hakanud valima naisi. Europarlamenti saab lausa kolm naist: Kaja Kallas, meie Marju ja Yana Toom. Või mis sina arvad, Inno?

Inno: Mina arvan seda, et Yana Toomi edu näitab, et ka Keski valija on hakanud valima naist.

Irja: Sinu kommentaar Savisaare häältesaagile? Mis on selle taga???  Kas tõesti siis pintsak???

Inno: No kindlasti mõjutas äärmiselt kehv valimisdebatt. Teiseks protesteerisid Keskerakonna valijad nüüd just nimelt selle meeste eelistamise vastu, andes hääle demonstratiivselt Yana Toomile. Seega isegi vene valija on hakanud eelistama naist. Naised on aru saanud, et ainult naised suudavadki naiste eest seista.

Irja: Mhm.

Inno: Naised on sellest aru saanud.

Irja: Seega võib öelda, et Savisaar tegi naiste nimekirja lõppu lükkamisega saatusliku vea?

Inno: Jah. Eriti veel seetõttu, et ta ise ei kavatsenudki Europarlamenti minna. Ta läks sinna ainult Ansipile ära tegema. Aga see tal ka ei õnnestunud. Ta jäi isegi Yana Toomile alla. Savisaar hakkab vanaks jääma. Ta ei suutnud tabada trendi, et valija, kes on põhiliselt naine, on hakanud eelistama naist. Ei ole enam nii, et naisvalijate massid valivad mehi. See on väga õige! Naistel on tegelikult kõik trumbid käes. Neid tuleb lihtsalt ära kasutada. Nüüd võiks oodata, et Riigikogu valimistel juhtub sama.

Irja: Eriti märkimisväärne on just Yana Toomi tulemus. Kõik teised, kes europarlamenti said, olid oma erakonna esinumbrid, aga Toom tõusis valitute sekka viimaselt kohalt.

Inno: Tema sai protestihääled. Protesteeriti sellega, et hääled anti kõige viimasele. See näitab, et Savisaarega ei olda enam rahul. Inimesed ei olnud rahul, et ta ennast kõige esimeseks toppis. Ühtlasi valetas Savisaar oma kõnes erakonna liikmetele, et erakond parandas tulemust. Keskerakond sai 5 aastat tagasi 26% häältest, nüüd ainult 22%. See on märkimisväärne kukkumine ja Keskerakond on ainus parlamendierakond, mille tulemus kukkus. Samuti valetas Savisaar, et Kesk sai Tallinnas rohkem hääli, kui Reform, IRL ja sotsid kokku. Kesk sai Tallinnas 36 tuhat häält, Reform, IRL ja sotsid kokku 54 tuhat häält.

pühapäev, 25. mai 2014

E-hääletuse tühiseks tunnistamise kaebuse projekt

Kohviku lugeja pani kokku kaebuse projekti e-hääletuse tulemuste tühiseks tunnistamiseks. Kaebusel on jumet, see praegune e-hääletuse süsteem põhineb tõesti ainult usul, kus usutakse, et kõik, kes parasjagu arvuti taga istuvad on need isikud, kes oma hääle annavad. Samamoodi põhineb ainult usul väide, et olemas on jumal, jõuluvana ja päkapikud. Isikusamasuse kontrolli, nagu see toimub jaoskonnas, kodudes arvutite taga keegi ei teosta. Olgu lisatud, et usk on tore asi, aga tänapäeva maailmas seisab usk riigi valitsemisest valdavalt eraldi, nii on see ka Eestis. Riigi valitsemine peaks põhinema faktipõhisel teadmisel, mitte usul.

Kõik, kes leiavad, et usupõhise e-hääletusega on nende põhiõigusi rikutud, võivad sellise kaebuse Vabariigi valimiskomisjoni poole teele saata.

Irja täiendus: kolmandik naisi kannatab Eestis (NB! uuringute, mitte usu või kõhutunde järgi) koduvägivalla all. Kuidas on neis peredes tagatud naiste salajane ja mehest sõltumatu hääletamine? Kui mees näiteks taob rusikaga lauale ja käratab, et hääletada tuleb Ansipi poolt, kas siis naine hääletab teisiti?

Vabariigi Valimiskomisjonile


Kaebuse esitaja:
Xxx Xxxxxx
Id.kood: ........................
Tel: .............


Kaebus

Palun tühistada Euroopa Parlamendi valimiste elektroonilise hääletamise tulemused
seoses elektroonilise hääletamise korraldamise mittevastavusega Eesti Põhiseadusele
ja teistele õigusaktidele




Põhjendus:

Eesti rahva ja kaebuse esitaja jaoks on Euroopa Parlament üheks Euroopa Liidu
kõrgeimaks võimuks. Seepärast on ülioluline, et Euroopa Parlamendi valimised oleksid
legitiimsed, et nende korralduses ei oleks moonutusi ja Eestist valitud saadikud oleksid
tõepoolest hääleõiguslike Eestis elavate Euroopa Liidu kodanike tahte esindajaks Euroopa
Parlamendis.

Selgitused:

Eesti Vabariigi Põhiseaduse /edaspidi PS/ § 56 sätestab: Kõrgeimat riigivõimu teostab
rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu. Euroopa Parlamendi valimise seadus /edaspidi
EPVS/ § 4 sätestab, et lisaks Eesti hääleõiguslikele kodanikele saavad nendel valimistel
hääletada ka hääletamisõiguslikud Euroopa Liidu kodanikud, kelle püsiv elukoht on Eestis,
see tähendab need, kelle elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ja
kellelt nende päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.

Euroopa Liidu Lepingu artikkel 20 p 2b sätestab, et õigus hääletada Euroopa
Parlamendi valimistel on Euroopa Liidu kodaniku üks põhiõigus.

Hääletamisõiguse teostamine on ühest küljest iga Euroopa Liidu kodaniku põhiõigus, mille
realiseerimine peab olema riigi poolt menetluslikult igakülgselt tagatud.
Teisest küljest realiseerub Euroopa Liidu demokraatlik ülesehitus tuvastatud hääleõiguslike
Euroopa Liidu kodanike tahte kaudu. Euroopa Liidu toimimine esindusdemokraatia alusel
eeldab, et Euroopa Parlamenti valitud saadikud esindaksid ühemõtteliselt tuvastatud
hääleõiguslike kodanike tahet.

Mistahes valimismoonutus riivab iga Euroopa Liidu kodaniku põhiõigust, mille eesmärgiks
on kodanike tegeliku tahte väljendamise tulemusena kodanike esindajate - parlamendi
saadikute - valimine. See tähendab, et mistahes rikkumine riivab mitte ainult abstraktselt
kõigi kodanike õigusi, vaid konkreetselt iga Euroopa Liidu kodaniku ühte põhiõigust.

Põhiseadus, Euroopa Parlamendi valimiste seadus ja Euroopa Liidu leping ei kirjuta lahti
hääletajate tuvastamise ja kodanike hääleõiguslikkuse tuvastamise menetluse korda.
Kodanike hääleõiguslikkuse tuvastamine toimub valimistel koos kodaniku tuvastamise
menetlusega kodaniku isikut tõendavate dokumentide abiga. Eestis kehtivad isikut
tõendavad dokumendid on reguleeritud isikut tõendavate dokumentide seadusega (ITDS).
Kodaniku ja tema hääleõiguslikkuse tuvastamine eeldab füüsilise kodaniku ja isikut
tõendavate kehtivate dokumentide olemasolu, millede abil isikusamasust ja õigusvõimet
tuvastatakse.

Kodaniku ja tema hääleõiguse tuvatamine ei ole kindlasti üks ja sama
kodaniku mistahes isikut tõendava dokumendi või andmekandja tuvastamisega.

Id-kaarti ja mobiil-id omaniku isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine toimub
ainult vastava dokumendi väljaandmisel. Igapäevases elektroonilises kasutuses ei toimu
varem välja antud elektroonilise andmekandja tegeliku kasutaja tuvastamist. Igapäevaselt
tuvastatakse elektrooniliselt üheselt ainult andmekandajat, tuvastatakse isik, kelle nimele
see andmekandja välja anti, kuid mitte andmekandja tegelikku kasutajat.

Euroopa Parlamendi elektroonilise hääletamise korraldamist reguleerib EVPS seaduse
§ 472. Seal märgitakse, et elektrooniline hääletamine korraldatakse Riigikogu Valimise
Seaduse /RKVS/  71 peatükis sätestatud korras.

RKVS § 484 reguleerib elektroonilise hääletamise korda.  
Muuhulgas sätestatakse selles paragrahvis, et valija tõendab oma isikut digitaalset
tuvastamist võimaldava sertifikaadiga, mis on välja antud isikut tõendavate dokumentide
seaduse alusel. Edasi selgitatakse juba protseduurilisi küsimusi ja seejärel märgitakse, et
valija kinnitab hääletamist digitaalallkirja seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga.

Digitaalse andmekandaja kasutamine ongi menetluslikult alati seotud digitaalallkirja
andmisega.

Digitaalallkirja seadus /DAS/ reguleerib digitaalallkirjaga seonduvat. Selle seaduse § 2
lg 1 sätestab, et digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil
moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost
dokumendiga. Sama paragrahvi lg 3 p 1 sätestab ühemõtteliselt, et digitaalallkiri koos selle
kasutamise süsteemiga peab: võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on
antud.

Seaduse kohaselt digitaalallkirja andmise menetlus  ei seagi eesmärki tuvastada
allkirja tegelikult andnud isik, tuvastatakse ainult fakt,  kelle nimel allkiri anti.

Kui digitaalallkirja ei vormista elektroonilise andmekandja omanik, siis on selle
digitaalallkirja näol põhimõtteliselt tegemist omamoodi volituse alusel antud allkirjaga,
kus digitaalandmekandaja omanik tahtlikult või tahtmatult volitas tema andmekandja
kasutajat tegema tema nimel mingeid digiallkirjastatud õiguslikke tehinguid. Samas, kui
digitaalallkirja ei vormista elektroonilise andmekandja omanik, võib leida aset ka kuritegu.  

Kogu valimiste korralduse regulatsiooni tuumaks on aga nõue, et ühemõtteliselt
tuvastatakse tegeliku valija isik ja  menetluslikult tagatakse, et iga valija hääletab ise
ja hääleõiguslik valija ei või ega saa oma hääleõigust kellelegi teisele loovutada.

Eesti seadusandlusest tuleneb, et meil aset leidvatel elektroonilistel hääletamistel ei
taotletagi tegeliku hääletaja tuvastamist ja ka tema hääletamisõiguse tuvastamist, vaid
tuvastatakse ainult hääletamisel kasutatavat  elektroonilist andmekandjat ja selle isiku
hääletamisõigust, kellele kunagi andmekandja väljastati. Siin on selgelt tegemist
kuritegeliku olukorraga.

Eestis on elektroonilist hääletamist, enne käesolevaid valimisi kasutatud alates 2005
aastast kuuel korral ja kokku on Vabariigi Valimiskomisjoni andmetal antud nendel
valimistel 476883 e-häält. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel on esialgsetel
andmetel andnud elektrooniliselt hääle 103 151 valijat.

Võime konstateerida, et valijate isikut, kes need hääled andsid, ei tuvastatud.
Tuvastati ainult valimisnimekirja kantud isiku digitaalne andmekandja, aga mitte
seda andmekandjat kasutanud tegeliku hääletaja isik.
Siin ongi juriidiline küsimus - me ei tea, kes tegelikult valis, me üksnes usume, et
valijaks oli isik, kellele kunagi väljastati tema isikut tõendav andmekandja.

Mitte keegi ei saa täna öelda, kes istub arvuti taga või kasutab telefoni, see tähendab, kes
on andmekandja kasutaja. Me isegi ei tea, kas tegemist on andmekandja vahetu kasutajaga
või tarkvaralise kasutuslahendusega.
Eestis kasutatavad elektroonilised isikuandmete kandjad ei võimaldagi põhimõtteliselt
tehniliselt elektroonilise kandmekandja tegelikku kasutajat-hääletajat tuvastada.

Valimisi ei või korraldada usupõhiselt - uskudes, et tuvastamata elektrooniline hääletaja oli
elektroonilise andmekandja kunagine omanik. Kogu it-usu põhine valimissüsteem on
õigustühine. Tegeliku valija hääletamisõigus on vaja ühemõtteliselt ja vaieldamatult
tuvastada, siin ei ole naiivsel usupõhisel menetlemisel kohta.

Eesti it-usu põhine elektroonilise hääletamise menetluse korraldus muudab elektroonilise
hääletamise tulemused ebaseaduslikeks ja on selges vastuolus Eesti Põhiseadusega ja
Euroopa Liidu õigusaktidega

Võime konstateerida, et Eesti 2014. aasta Euroopa parlamendi valimiste korralduses on
elektrooniline hääletamine vastuolus Eesti Põhiseadusega ja Euroopa Liidu
õigusaktidega.



Lähtudes eeltoodust:


1) Palun jätta valimiste tulemused kinnitamata.

2) Palun tunnistada kehtetuks 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste elektrooniliselt
    antud hääled.

3) Arvestades elektrooniliselt antud häälte suurt osakaalu valimistel antud häälte üldarvus,
     palun tunnistada kehtetuks valimistulemused kogumis ja määrata valimiste toimumise
     uus aeg.

4) Palun pöörduda Riigikohtu ja Eesti Vabariigi Parlamendi poole õigusselguse
    saavutamiseks elektrooniliste valimiste korraldamises Eestis.


Lugupidamisega

X.Xxxxx

laupäev, 24. mai 2014

Inno ja Irja kommenteerivad esinumbrite debatti

Marju Lauristin (sotsid).

Irja: Minu arust sellel Marko Kaasikul on väga kahtlased vuntsid. Ma ei usaldaks nii paksude vuntsidega meest.

Marko Kaasik (rohelised).

Inno: Mina ütleks, et Lauristin näeb suht hea välja. Tahaks loota, et tal pole tehtud rasvaimu.

Irja: Aga kui selgub, et on, kas sa siis ka oleks tema poolt hääletanud?

Inno: No oleks, aga see on seotud teatud riskidega. Näiteks Silvi Vraidile tehti rasvaimu ja tal läksid neerud läbi.

Irja: Palun vabandust, aga Tunne Kelam näeb välja nagu muumia.

Tunne Kelam (IRL).

Inno: Ma ütleks, et ta näeb välja nagu kogenud ufo-uurija. Minu meelest ta võiks pensionile minna.

Irja: Vaata nüüd neid Marko Kaasiku vuntse!

Inno: Minu meelest pole need ehtsad. Ta oleks nad justkui kuskilt grimmilaost varastanud. Või on homo. Homodel on sellised vuntsid. Aga Savisaar on täitsa ära vajunud.

Irja: Hääl on ka väga nõrk.

Inno: Tal on kohe näost näha, et olukord on pask. Ansip on nagu uppunud kukk. Kõige reipam on ikkagi Lauristin.

Andrus Ansip (Reform).

Irja: Samas ta on kõige vanem. Või hoopis Vello Leito?

Inno: Savisaar on ka vana.

Irja: Savisaar on noorem kui Lauristin!

Inno: Savisaarel võib see ka olla, et tal on kuumus pea sassi ajanud. Konkurendid võiks ajastada temavastased rünnakud kuumale ajale. Või kutsuda Savisaare sauna ja kütta selle hästi kuumaks, siis on Savisaar mängust väljas. Kuigi praegune ilm on ka nagu saun.

Irja: Jah, ma panin ka tähele, et kui Savisaarega suhtlesime, siis ta oli suviti rivist väljas.

Edgar Savisaar (Kesk).

Inno: Samost on seal ka hästi mõtlik. IRL oleks ikka pidanud panustama Marko Mihkelsonile. Samost ei ole enanast õigustanud. Tandem Samost-Kelam ei tööta.

Irja: Sa pead silmas seda, millest me enne rääkisime? Et Sink ja Maksisardell ei klapi kokku?

Inno: Ma ütleks, et nad meenutavad musta ja valget koera. Või õigemini Don Quijote'i ja Sancho Panzat. Mina ütleks, et number üks Lauristin ja number kaks Helme, selle debati põhjal. Mulle tundub, et see Savisaar seda debatti lõpuni vastu ei pea. Tal puudub täiesti entusiasm. See on üle aastate kõige sitem esinemine. Ilmselt tal on ikka mingi jama tervisega. Juuksed on ka natuke turris.
Ta on sellise surija häälega.

Irja: Ikkagi palavus, ma arvan.

Inno: Tal on selgelt paha olla. Vaata, kuidas ta laua kohal kummargil on! Ta peaks ära viidama sealt juba.

Irja: Nüüd mul hakkab juba Savisaarest kahju. Oot, aga kus Savisaar on!?

Inno: Ta istus sinna tooli peale maha.

Irja: Aga miks stuudios ei ole konditsioneeri???

Inno: Ma tean juba varasemast ajast, et see telemaja on hästi umbne. Keegi turgutab teda praegu millegagi, Batrakova vist. Nad oleks võinud selle Kadri Simsoni kasvõi saata sinna Savisaare asemel.

Irja: Samas Lauristini ei paista üldse palavus häirivat!

Inno: Tal on parem tervis lihtsalt. Savisaarele mõjub kindlasti ka Keskerakonna populaarsuse langus. Ma arvan, et nüüd on ka teistele keskerakondlastele selge, et Savisaar on Keskerakonna nõrgim lüli.

Irja: Nojaa, aga ikkagi on kahju Savisaarest. Vaene Savisaar. Ma arvan, et ta saab nüüd hästi palju sympathy vote'e.

Inno: Ma ei tea. Kujuta ette, kui ta Brüsselis kokku kukub!

Irja: Ta ei lähe Brüsselisse.

Inno: Ta peab vähemasti jätma mulje, et läheb. Poliitikul peab ikka olema raudne tervis. Aga see oleks kahju küll, kui Savisaar nüüd valimisi üle ei ela. Samas, kes käskis nendele venelastele nüüd nii kaasa tunda? Selge, et rahvas seda ei mõista. Aga nüüd ta on tagasi seal. Aga ta on ikka täiesti läbi. Konutab seal laua taga.

Irja: Mina arvan, et viga on stuudios. Seal peab ikka väga palav olema.

Inno: Praegu tal pea ka ei tööta. Ta loeb ainult paberi pealt maha, varem ta on olnud ikka väga spontaanne.

Irja: Tunne Kelam on ka vana, aga ta on väga reibas.

Inno: Ta on väga reibas jah! Ma ütleks nüüd, et esimene koht Lauristin, teine koht Helme ja kolmas koht Kelam.

Martin Helme (konservatiivid).

Irja: Ma ei saa aru, miks nad peavad seda debatti pidama seistes? Miks ei või istuda?

Inno: Ma arvan, et see on sellest, et kui sa lähed esindama riiki, siis sa pead ikka suutma püsti seista.

Irja: Teine asi - miks nad on ülikonnas? Miks mitte T-särgi või maika väel?

Inno: Just! Savisaar nüüd viskas pintsaku maha, aga ta võiks ka triiksärgi maha visata. Vot see oleks žest! Aga ta on ikka täitsa läbi, ta nagu ei saaks enam aru, mis seal toimub. Batrakova ka vaatab teda murelikult. Aga nüüd paistab, et tal tuli mõistus tagasi. Talle võib-olla anti mingit dopingut.

Irja: Või siis pandi konditsioneer tööle.

Inno: Jah! Ilmselt pandi mingid jahutused tööle. Nüüd on selge, et Savisaare löömiseks ei ole vaja muud kui tõsta temperatuuri. Tal tuleks teinekord tulla stuudiosse mulli sees, et ainult suu jääb välja.

Irja: Lauristinile teeb Ansipi jutt nalja, ma vaatan. Minu meelest oleks ülim aeg see Vello Leito Sven Kivisildniku vastu vahetada. Ta on palju teravam.

Inno: Minu meelest ka. Kivisildnik oskab vähemasti kildu panna, Leito on nagu teiselt planeedilt. Savisaar on nagu omas saates, selline kontekstiväline tegelane.

Irja: Lauristin on väga hea, nagu noor tudeng. Esineb oma vanusest 50 aastat nooremana.

Inno: Tal on tõesti nagu teine noorus.

Irja: Kas ta pole mingi 74 aastat vana.

Inno: On jah. Aga Tunne Kelam on 77.

Irja: Savisaar on siis poisike nende kõrval.

Inno: On jah, ta on kõigest 64.

Irja: Kas ta sellepärast nii vanaks jäänud, et teda on taga taga kiusatud. Et ta on nagu märter.

Inno: Mina arvan, et ta on endale ise sellise imago loonud. Talle meeldib olla märter. Aga praegu on ta selgelt nõrgim lüli, tänase debati põhjal.

Irja: Ma võtan sõnad tagasi, kelam ei peaks veel pensionile minema. Tal on selgelt veel torus püssirohtu.

Inno: Mulle tundub, et teised on kuidagi saanud jõudu sellest Savisaare jõuetusest. Kelam oli ka algul suht kahvatu. Aga kui Savisaar ära kukkus, siis läks Kelamil nägu naerule.

Irja: Nad on ju vanad rivaalid. Kelam seisab veel Savisaare kõrval, tal on selge ülevaade, mis seisus Savisaar on.

Inno: Jah.

Irja: Ma näen, et valisime õige inimese. Tänase debati põhjal.

Inno: Mhmh.

Irja: Ansip ärkas ka üles nüüd, saate lõpus. Kasutas Savisaare nõrka kohta ära. Kelam magas maha selle, oleks võinud ka kohe reageerida. Ansip sai endale selle Vene karu hirmu.

Inno: Miks Mariann Kelamit pole?

Irja: Savisaar, tuleb märkida, on ärganud. Nüüd ta tõstis uljalt käe püsti, enne ta poleks jaksanudki kätt tõsta. Savisaar on end saate lõpul ikka kokku võtnud.

Inno: Aga ta andis ikkagi ohjad käest.

Irja: Nüüd ta suudab juba teravmeelseid märkusi öelda. Peaagu nagu vana Savisaar juba. Suutis ikka august välja tulla.

Inno: Aga ikkagi on saun Savisaare nõrk koht.

Irja: See võis olla saate tegijate kaval plaan, et Savisaart nõrgestada ja rivist välja lüüa. Sellepärast võeti konditsioneer välja. See võis olla kapo info Savisaare vastu. Savisaar juba pillub väga kildu, näiteks Tarandit ei lastud stuudiosse.
Midagi vahepeal juhtus. Kas pandi konditsioneer tööle või võttis Savisaar end kokku.

Inno: Tõsi, päris nulliring see saade Savisaare jaoks polnud. Ta tõi ikkagi mõned kastanid tulest välja.

Irja: Lõpus jah. Ja ma mainiksin, et niipea kui Savisaar elavnes, niipea kahvatus Kelam. Samas Lauristini see absoluutselt ei morjenda, mis seisus on Savisaar, ta on kogu aeg racy.
Minu järjestus oleks selline: Lauristin nr 1, nr 2 Kelam ja nr 3 Savisaar, et suutis sellisest august välja tulla. Ehk mida ma tahan öelda, et vanemad inimesed tegid noorematele ära.

Inno: Muideks, Vello Leito on 72.

Vello Leito (iseseisvuspartei).

Irja: Ja 4 koha annaks Vello Leitole. Leito oli ka väga reibas.

Inno: Mina paneks järjestuse nii: nr 1 Lauristin, nr 2 Helme, nr 3 Savisaar, nr 4 Kelam ja nr 5 Leito.

Irja: Nii et duellis Savisaar-Kelam tegi Savisaar Kelamile ära või?

Inno: Jah, lõpus tegi ära. Aga lõpp ju loebki.

Irja: Võibolla mõni hakkas just praegu saadet vaatama ja ei teagi seda, et Savisaar oli vahepeal poolsurnud.

Inno: Aga need, kes ainult algust vaatasid, võibolla mõtlevad, et Savisaar ongi juba surnud.

Irja: Nad ei suutnud vaadata edasi enam.

Inno: Kusjuures ma ka juba kaalusin, et ei taha edasi vaadata.

Irja: Jah, liiga depressiivseks muutus asi.

Inno: Nüüd Savisaar tõesti ärkas. Saade läks kohe huvitavaks.

Irja: Ta hakkaski toibuma pärast pintsaku äravõtmist. Mul on veel üks teooria, kas kapo ei sokutanud sinna pintsaku sisse mingit uimastavat ainet. Ma ütleks seda, et Savisaar peaks kriitilise pilguga üle vaatama kõik oma pintsakud ja võimalik, et ostma uued pintsakud. Kui ta pintsaku ära viskas, niipea hakkas toibuma. Ma usun, et asi pole konditsioneeris, vaid kapo kuri käsi on midagi teinud Savisaare pintsakuga. Lühidalt öeldes- asi on pintsakus. Savisaare ülejäänud pintsakud võivad ka olla saastatud või mürgitatud. Ta peaks laskma eritellimusel omale näiteks Venemaal teha pintsakud, mõnel Moskva rätsepal. Need peaks olema kusagil seifis, et nendega poleks võimalik midagi ette võtta. Kuidas sulle tundub, kas asi on pintsakus?

Inno: Jah, kusjuures ma ei saa aru, miks ta seda pintsakut kohe ära ei visanud.

Irja: Ta ei saanud kohe aru. Ilmselt kas Toobal, Batrakova või Oudekki Loone ütles või rebis tal pintsaku ära. Ta oli seisus, kus ta ise polnud võimeline seda pintsakut ära võtma.

Inno: Ta oli ikka täitsa läbi jah algul. Ma mõtlesin juba, et ta ei vea homseni välja.

Irja: Aga nagu sa nägid, oli asi pintsakus.

Inno: Seda jah.

Irja: Veel üks remark. Ainus inimene, kes ei kandnud debatis pintsakut, oli Marju Lauristin ja ta oli kõige parem. Mida me sellest võime järeldada?

Inno: Et kapo pani pintsakutesse uimastit?

Irja: Jah. Järelikult kapo valib ka Lauristini. Kapo on väljendanud oma eelistust. Nüüd pole enam mingit kahtlust, keda soovitab valida kapo.

Valev Kald (vasakpartei).

teisipäev, 20. mai 2014

Varguste vabariik

Eestit küll armastatakse kiita, aga moraal on nii käest ära, et anna olla. Võtame näiteks sellise asja nagu varastamise, mis on muutunud eestlase kõige levinumaks rahvus-harrastuseks. Vargused on muutunud nii hulluks, et midagi enam kuhugi jätta ei saa, rääkimata unustamisest. Kõik tuleb endaga koos ketiga kaasas kanda, muidu oled kõigest ilma.

Soetasin mõned aastad tagasi maakodu. Looduskaunisse kohta. Käisin vaatamas, tundus tipp-topp. Sõlmisin tehingu, kandsin raha üle. Kui oma valdusi vaatama läksin, olid majast põranda- ja seinalauad kadunud. Läbi akna ära viidud, aknad koos raamidega eest minema löödud. Nõnda pidin esimese öö olema väljas telgis.

Hiljem maakodus omanikuna pidin suurest hirmust kõik uksed sulgema, sest mine tea. Midagi ei julgenud pikaks ajaks jätta, kõike pidin kaasas kandma. Selleks tuli soetada võimas džiip, mis jaksaks pikka käru vedada. Ikka selleks, et kõik kaasa võtta.

Mu Soome sõber ostis Eestisse maakodu. Igal kevadel pidi kõik tööriistad uuesti ostma, sest talve jooksul oli kõik minema viidud. Viidi ka suvel, kui jäi pikemaks Soome. Kunagi ei teadnud, mis seisus on majapidamine, kui tagasi tuli. Hakkas temagi ühel hetkel asju kaasas kandma. Mõtles veel sellele, et lasta aknalaudadesse elektrivool sisse, aga ei julgenud seda teha kartuses, et viimaks varas elektrilöögist hinge heidab. Lõpuks ei soetanudki enam midagi maakoju ja viibis seal nii vähe kui võimalik.

Paigaldasin maakodusse valvesignalisatsiooni. Sellega oli samuti jama. Elekter käis tihti ära ja süsteem ei suutnud sellega kohaneda. Variant oleks olnud paigaldada aku, aga seda oleks pidanud ühtelugu laadimas käima. Nüüd on muidugi olemas uuemad süsteemid, kus kaamerad küljes ja puha. Aga selleks on vaja korralikku interneti või mobiilside ühendust, mida maal igal pool ei ole. Selleks ajaks kui keegi kohale jõuab, on kallid süsteemid ammu maha võetud ja needki minema viidud.

Ehitasin omale kodu juurde garaaži ja sauna. Garaažis olid tööriistad, saunas pesumasin. Ühel lumesajusel ööl oli garaaž tühjaks tehtud. Kõik tööriistad viidi minema, akutrellid, saed, lihvimismasinad. Isegi raske, mitukümmend kilo kaaluv pesumasin oli minema taritud, üle paari meetri kõrguse heki.

Ent see pole veel kõik. Ostsin hiljuti auto kütusepaagi kütust täis. Enne planeeritud pikemat sõitu. 70 liitrit. Ausalt, tanklast, kõik maksud makstud. Läksin mõned päevad hiljem sõitma, kütuseosuti näitas nulli. Vaatasin välja, kütuseluuk oli lahti murtud ja kütus välja võetud. Mul ei ole lihtsalt enam sõnu.

Ma unistan sellisest ajast, sellisest Eestist, kus ei pea kõiki uksi enda järel mitme lukuga lukustama, igale asjale ketti külge panema ja kõike endaga kogu aeg kaasas kandma. Kus saad rahuliku südamega magada. Selline aeg oli kuuldavasti vana Eesti aeg, selline aeg oli laias laastus nõukogude aeg, aga nüüd on asi täiesti käest ära läinud. Kas praegune hull aeg ükskord lõppeb, või läheb asi iga aastaga järjest hullemaks?

pühapäev, 18. mai 2014

Hüpoteetiline vestus enne valimisi vanaema ja lapselapse vahel. Nädal enne valimispäeva

Vanaema: Kuule, latseke. Ma mõtli, et ma hääletan Savisaarõ puult. Ma lähe siis jaoskonda.

Lapselaps: Mis sa hakkad nüüd sinna jaoskonda minema! Praegu saab ka arvutis hääletada.

Vanaema: Aga latseke, ma es mõista toda arvudit.

Lapselaps: Sina ei peagi midagi mõistma. Ma teen sul selle asja ära.

Vanaema: Aga sa valid sis iks Savisaare puult?

Lapselaps: No vaatame kõigepealt seda asja. Kas sul ID-kaart on?

Vanaema: Piäss olõma.

Lapselaps: No otsi siis välja.

Vanaema: Siin ta om.

Lapselaps: No nii! Paneme selle nüüd siia arvuti sisse. Näe, nüüd siin saabki häält anda. Näed, vanaema? Kelle poolt sa tahtsidki hääletada?

Vanaema: No ma olõ iks Savisaarõ puult. Ta om hää miis. Mõtleb meie, vanade inemeste pääle ka.

Lapselaps: Aga näed, siin on Ansip! Tema mõtleb ka vanade inimeste pääle!

Vanaema: Arvad?

Lapselaps: No muidugi! Näe, mina hääletasin Ansipi poolt. Ta mõtleb noorte peale ka. Savisaar ei mõtle üldse noorte peale. Kas sa tahad, et minu elu oleks parem, vanaema?

Vanaema: Iks tahan.

Lapselaps: No siis paneme Ansipi poolt!

Vanaema (kahtlevalt): No kui sa sedamuudu arvad…

Lapselaps: No teeme ära! Näe, see on nii lihtne! Klõps! Ja ongi Ansipi poolt hääletatud!

E-hääletus on Põhiseadusega vastuolus

Minu meelest tuleks e-hääletus lõpetada, sest ei ole tagatud Põhiseaduses nõutav hääletamise salajasus (§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane). Kui hääletamiskabiini tohib siseneda ainult üksinda, siis kodus võib sul ümber olla kasvõi kümme inimest, kes kõik vaatavad, kelle poolt sa hääletad ja jagavad sulle omapoolseid soovitusi. Või võtab arvutitundjast pereliige lihtsalt kõigi teiste ID-kaardid enda kätte ja hääletab kõigi eest. Sest vanaema-vanaisa võib-olla ei oska netis toimetada.

Või. Mis. Veel. Hullem. Hooldekodu omanik või juhataja võtab enda kätte kõikide hoolealuste ID-kaardid ja hääletab nende eest. Rakveres näiteks niimoodi juhtus. Ja keegi ei keela teda, sest keegi ei kontrolli. E-hääletuse salajasuse nõude rikkumine on avalik saladus, aga selle koha pealt pigistatakse lihtsalt silm kinni. Et Eesti "unikaalne" e-hääletus iga hinna eest alles jätta.

Minu meelest on kummaline, et keegi ei ole e-hääletuse salajasuse Põhiseaduse vastasuse küsimust tõstatanud. Juba Riigikogus istuvad juristid peaks seda tegema. Häbiväärne, et nad seda ei tee.

PS. Kuna valimisjaoskonnas hääletades ei ole lubatud kedagi kabiini kaasa võtta ja keegi ei või sinu sedelit sinu eest ära täita, erinevalt e-hääletusest, kus üks pereliige võib vabalt hääletada ka kõikide teiste eest, siis on rikutud ka valimiste ühetaolisuse põhimõtet. Selleks, et valimised oleks ühetaolised, peaks ka valimisjaoskonnas kõik pereliikmed ühte kabiini lubama ja peaks olema lubatud, et üks täidab teise eest tema hääletussedeli.

Inno: Jah. Kui jaoskondades käivad vaatlejad, kes jälgivad, et seadust piinliku täpsusega järgitakse, näiteks seda, et valijaid ei mõjutataks, siis kodudes ei käi millegipärast ühtegi vaatlejat valimisprotseduuri seaduslikkust kontrollimas. See, mis kodudes valitseb, on sõna otseses mõttes anarhia. Kommunism. Kus kommuun hääletab koos. Nagu käisid asjad kolhoosis. Kus mingit salajasust ei eksisteeri.

Mis ühetaolisusesse puutub, siis tuleks ühetaolisuse tagamiseks korraldada jaoskondades mitte sedelitega, vaid samasugune e-hääletus, kus terve pere või seltskond lastakse koos kabiini arvuti juurde ja kus kõik hääletavad kabiinis arvuti abil. Või siis- lõpetada e-hääletus, mille salajasust pole võimalik tagada ja saata kodudesse valimiskastid.

ID-kaardiga hääletamine tähendab sisuliselt allkirja andmist. Kui häält on võimalik valimistel tõendada digiallkirjaga, siis peaks olema võimalik, ühetaolisuse põhimõtet järgides saata oma valimissedel kodust jaoskonda tava-allkirjaga, näiteks tähitud kirja teel. Kui häält pole võimalik valimistel kinnitada tava-allkirjaga, siis ei tohiks see olla võimalik digi-allkirjaga.