Pronkssõdur II ei õnnestunud

Väljavõte Äripäeva veebist.

Tundub, et katse korrata Pronkssõduri äraviimisel tekitatud hirmu ja paanikat seekord enam ei õnnestunud. Rahvas näikse olevat väsinud mitukümmend aastat väldanud vabadusvõitlusest ja ihkab lõpuks veidi hinge tõmmata, oma elu rahulikult üles ehitada.

Mäletate, millise hurraaga möödunud aasta kevadel Pronkssõdur Tallinna kesklinnast maha võeti. Või õigemini, maha võeti vaikselt, suureks üllatuseks isegi näiteks rahvastikuminister Urve Palole, kes vaid paar päeva varem ütles Postimehele, et salaja kujuga midagi ei tehta. Tekitades sellega kõigepealt pahameeletormi venekeelse elanikkonna hulgas, mis viis lõpuks mäsuni, mille käigus tekitati Tallinna poodidele 50 miljonit kahju. Ja mida pärast seostati katsega riigis võimu haarata. Huvitav, kus riigis? Alates 2004. aastast on Eesti Euroopa Liidu nimelise riigi nimi ja võim on Brüsselis, sinna on saadetud terve trobikond igasuguseid tegelasi. Samahästi või pidada katseks võimu haarata võim Euroopa Liidus mõne aasta taguseid mässuavaldusi Pariisi ja Londoni eeslinnades, kus tehti palju rohkem kurja.

Aga valitsuse passiivsus, või rumalus, mille käigus lasti üks kamp noorukeid Tallinna mässama, võimaldas tekitada midagi väga olulist. Ja see on HIRM. Hirm vanade aegade ees, kus tuli kuri vene karu, viis pereisad või terved pered Siberisse, lasi osa inimesi maha ja võttis inimestelt kogu vara käest. Ma ei tea, kui kaua veel annab sellist hirmu rahva seas õhutada, aga ma kujutan ette, et veel aastaid. Mis lõppeb ühel päeval ilmselt nõnda, et Euroopa Liit seab Eesti poliitikud ultimaatumi ette lõpetada Vene hirmu kasutamine oma sisepoliitiliste ambitsioonide rahuldamiseks. Sest, nagu olen aru saanud, tahab Euroopa Liit arendada Venemaaga rahulikke suhteid, vähemalt käib kahe riigi vahel hoogne kaubavahetus, ja see, kui üks osa sellest liidust, näiteks Eesti mõistes Värska linn ja selle võim haub Venemaaga pidevaid sõjaplaane, ei saa olla põhjuseks kogu selle riigi huvidele sülitamiseks.

Juba eelmisel aastal oli selge, et mitme miljardi krooni eest tagasi ostetud AS Eesti Raudtee, see on siis terve hunnik vaguneid ja vedureid jäävad seisma. Sest Venemaa oli valmis ehitanud uued sadamad, mille kaudu on oluliselt lihtsam oma kaupa eksportida. Nagu on kirjutatud, sündis otsus raudtee tagasiostuks seetõttu, et politikutele, Reformierakonna juhtfiguuridele anti miljon-poolteist eurot altkäemaksu, ehk 15-20 miljonit krooni. Et siis need poliitikud lükkaks Vene transiidi äralangemisest tekkiva kahju maksumaksja kraesse. Ja nii ka sündis. Vahetult pärast seda, kui riik oli raudteefirma tagasi ostnud, kukkus tagant ära transiit. Ja et oma rumalat otsust varjata, korraldati koheselt Pronkssõduri äraviimine, seda täiesti rohmakalt seejuures, ilmselt selleks, et kohalikke venelasi provotseerida. Ja et saaks rahva seas Vene hirmu külvata. Ning panna Vene pool vastutama transiidi äralangemise eest. Kas pole huvitav?! Ja ei tasu mainimata jätta sedagi, et veel enne otsust raudtee tagasiostmise kohta võtsid Reformi poliitikud kuuldavasti altkäemaksu Vene ärimeeste Maksim Liksutovi ja Sergei Glinka käest, kelle juhitud söeterminali projekti investeeris Eesti valitsus, samuti Reformi juhtimisel 800 miljonit krooni. See investeering läks samuti vett vedama. Nende eriliste "teenete" eest taotlesid Reformi poliitikud Liksutovile ja Glinkale Eesti kodakondsust, mille mehed ka said.

Ja mis kõige huvitavam, selliste rumalate otsusete peale, kus riik sai mitu miljardit krooni kahju, kerkis valitsuspartei Reformierakonna populaarsus taevani, ligi 50%ni. Reformierakonnal õnnestus end presenteerida kui vabastajat, kellele inimesed karjusid hurraa. Räägiti sellest, et nn pronksikriis liitis rahvast ja mida kõike veel. Ühelt poolt näitab see muidugi poliitikute osavust rahvaga manipuleerimisel, teiselt poolt rahva rumalust, ja kolmandaks ka ajakirjanduse võimetust sündmustel silma peal hoida. Ajakirjandus on sarnaselt nõuka ajaga jäänud võimu sülekoeraks, kes aitab õhutada kõikvõimelikke hirme, olles sama võimudele lojaalne. Ta on ainult näiliselt sõltumatu. Ilmselt võtab seegi aega aastakümneid, kuni Eesti saab omale tugeva ajakirjanduse.

Nüüd, seoses Gruusia kriisiga, oli märgata sarnast soovi külvata rahva sekka hirmu ja paanikat. Et Vene tankid on kohe-kohe Eestis, ja nüüd peab rahvas olema ühtne ja unustama selle, et riigi majandus on kriisis, et paljusid ametnikke ootab koondamine, et rahva elujärg halveneb, ja selle taga on jälle valitsuse lühinägelikkus, saamatus ja rumalad otsused. Rahvast kutsuti üles kõikvõimalikele kogunemistele ja miitingutele, püüti taaselustada 20 aasta vanust meeleolu. Ja tuleb valitsuse kui osava manipulaatori tunnustuseks öelda, et osalt see ka õnnestus, seda peamiselt tänu Eesti sportlaste medalivõitudele Pekingis. Aga möödunud aasta kevadele iseloomulikku eufooriat enam ei olnud. Tundub, et inimesed on väsinud. Väsinud juba mitukümmend aastat kestnud võitlusest. Inimesed on kurnatud ja ära ruunatud. Vaadake inimesi tänaval! Näod on kaamed, silmad auku vajunud. Sest kaua ikka üks inimene jaksab. Võitlus algas 20 aastat tagasi, eesti rahvas on näinud palju vaeva, et liituda Euroopa Liidu ja NATOga, pidanud selleks kõvasti tööd rabama, oma püksirihma pingutama ja kõhu kõrvalt kokku hoidma, oma põhimõtetest lahti ütlema, ennast ohverdama. Väga paljud pole puhata saanudki. Mistõttu inimesed on haiged, nii vaimselt kui füüsiliselt. Sellisest rahvast enam naljalt vett välja ei pigista.

Ja kui nüüd Reformi ja Isamaaliidu poliitikud kutsuvad rahvast taas võitlusele, sõtta, kauge Gruusia eest, siis pole märgata enam sellist eufooriat kui aasta aega tagasi. Ja paljudel inimestel pole selleks aega. Nemad ei saa hõljuda pilvedes, vaid peavad vaatama tõtt igapäevase reaalsusega, kus paljusid pereisasid, oma pere toitjaid ootab koondamine. Kus paljud pered on sunnitud oma kodudest välja kolima. Kus paljud lapsed peavad näljastena kooli minema ja sama näljastena sealt lahkuma. Kus ettevõtjad peavad vaatama, kuidas töötajatele palk välja maksta ja oma toodangule ostja leida. Märkamatult on saamatu valitsus toonud eestlaste õuele sarnase olukorra nagu tegi seda Vene karu 60 aastat tagasi. Ja seda õudust on üha raskem summutada. Pikaldane eestlane laseb end küll vahel kaua petta, aga kui sellest aru saab, siis lööb vastu, ja väga valusalt.

Reform rapsib tühja

Väljavõte Äripäeva veebist.

Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer ütles täna, et Tallinnaga peaks liidetama ka ümberkaudsed vallad, et siis kõik võidavad ja see aitab kokku hoida.

Huvitav, veel kuu aega tagasi ütles Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip, et Tallinn tuleks hoopis väiksemateks tükkideks jagada, et hoopis see aitab raha kokku hoida:


Väljavõte Delfist.

Mulle tundus see Ansipi idee kergelt sellise hullu lenduri oma. Kas te pole selle peale tulnud, et Ansipi võiks koos Saakašviliga punti siduda ja lasta allavett. Ok, ta on ilus mees ja tuleb heal ajal kõigega toime, aga kui ajad kehvad, siis tuleb tema suust ainult lollusi. Kriisiolukorras kaotab täielikult pea. Selline peaminister viib Eesti riigi lõpuks hukatusse, nagu tegi seda oma riigiga see Saakašvili-näss.

Lugegem kasvõi Ansipi viimase aja sõnavõtte. Selle asemel et tagasi astuda, oma saamatuse ja ogaruse tõttu (ta ei uskunud kuni viimase ajani, et majandust ootab langus, umbes nii nagu üks teine hull, Jossif Vissarionovitš Tšugašvili ei uskunud oma suures juhmuses, et Saksamaa võib NLiitu rünnata, ja tekitas sellega oma rahvale korvamatut kahju, ja mis ei seganud teda muidugi hiljem eestlasi fašistideks sõimamast, milline igand elab tänaseni- ja muideks tänases Gruusias on Stalin ikka au sees, ta on lausa ebajumal) taganeb ta järgemööda kõigist valimislubadustest ja lajatab kogu oma saamatuse rahvale kaela. Umbes nii nagu ta saatis koerad oma rahva kallale, ja see polnudki nii ammu, kõigest 20 aastat tagasi.

Ansip võiks endale tunnistada, et ta on liiga loll, et olla hea peaminister. Pakun, et talle sobiks hästi Tartus näiteks mänguasjamuuseumi raamatupidaja koht. Seal tunneks ta end piisavalt turvaliselt, ja oleks piisavalt kaugel tähtsatest otsustest. Kontrolli all, niiöelda. Ja Tartu linnapeaks ei tohi teda ka enam panna, muidu annab kõik oma kupjale Neinar Selile ära. See on: kingib poolmuidu. Tartu on juba niigi palju kahju saanud ja kannatanud sellest Ansipi-Seli sahmerdamisest, nende aset täitis vahepeal Jänes, nüüd on seal üks täielik kõlupea, kes kannab Kruuse nime ja on Tartule täielik häbiplekk.

Müüme vana kodu tühjaks!- NB! Pakkumine lõppenud!

Müüme soodsalt oma Tartu kodust ära vaid aasta aeg kasutatud mööblit ja kodutehnikat, mis meie uude Rakvere koju lihtsalt ära ei mahu.

Hinnad on piisavalt soodsad, nii et kes ees, see mees! Kui mõne asja pärast kohe tõsiseks rebimiseks läheb, siis saab endale parim pakkuja.

Pakkumiste kulgu saab jälgida kommentaaride alt. Pärast parima pakkumise tegemist ootan ühe päeva, siis läheb ese lukku.

Nüüd uued pakkumised:


Tipp-topp korras Balteco mullivann Louisa, mõõdud 143x143 cm, materjal klaasplast, kaetud tugeva akrüüliga. Lihtne paigaldada. Voolutarve 1600 W. Kõrgus 68 cm (reguleeritav). Vee- ja õhumassaaž (kaks pumpa). Paras kahele inimesele, kindlasti suur rõõm lastele! Segisti ei kuulu hinna sisse. Ostetud otse Balteco esindusest Tartus. Hind uuena 21 000.-, meie pakkumine 5000.-


Dušinurk, vähe kasutatud, mõõdud 90x90 cm, klaasist liuguksed, akrüülist alus. Palju riiuleid šampoonipudelite ja nuustikute jaoks, peegel. Segisti ei kuulu hinna sisse. Ostetud Anttilast. Hind uuena 5000 krooni, meie pakkumine 1000.-


Varasemad pakkumised:

Seinakapid, 3 tk, IKEA toodang (vaata sama toodet Ikea kodulehelt), kapi konstruktsioon tugevast lakitud puitlaastplaadist, uksed klaasidega, kapinupud portselanist, sees klaasriiulid muudetava kõrgusega, mõõdud ühel kapil: pikkus 60cm, laius 37 cm, kõrgus 70 cm. Kappide all saab soovi korral kaasa IKEA pistiku- ja valgustikomplekti. Hind uuena kokku ca 5000 krooni. Meie pakkumine 1000.-.


IKEA roostevabast terasest sahtlipaneelidega kapp-kummut. Roostevabast terasest käepidemed. Mõõdud: pikkus 120 cm, laius 60 cm, kõrgus 87 cm (kõrgus on muudetav). Tööpind ja jalad, riiulite sisepinnad täispuidust. Küljed tugevast lakitud puitlaastplaadist. Hind uuena ca 6000 krooni. Meie pakkumine 1500.-


Külmkapp Samsung. Kõrgus 190 cm, laius 60 cm, pikkus 60 cm. Tavaline külm üleval, all sügavkülm, täisautomaatse sulatusega, klass A. Hind uuena 7000 krooni, meie pakkumine 1500.-


Nõudepesumsin Siemens, integreeritav, pikkus 60 cm, laius 60 cm, kõrgus 80 cm. Hind uuena 6000 krooni, meie pakkumine 1500.-


Diivanvoodi, ostetud Askost, kattematerjal kangas, hind uuena 5000 krooni, meie pakkumine 1000.-


Nurgadiivan, ostetud Askost, materjal nahk, hind uuena 23 000 krooni, meie pakkumine 6 000.-


Tumba nurgadiivani juurde, materjal nahk. Nurgadiivani ostjale kauba peale.


Reguleeritav nahast tugitool (saab lasta lamamisasendisse), ostetud Askost, hind uuena 4000, meie pakkumine 1000.-


Väike täispuidust kirjutuslaud, hind uuena 2000 krooni, meie pakkumine 500.-


Kaks riidekappi, kõrgus ca 200 cm, uksed täispuidust, seinad saepuruplaadist, riiulite seinad vineerist, ühe kapi laius ca 90 cm, ostetud Jyskist, hind uuena kokku 6000 krooni, meie pakkumine 1500.-


Voodi, mõõdud: 180x200 cm, all kaks kušetti, keskel madrats, peal kattemadrats, Tarmeli toode (Markiis). Kattemadrats naturaalne (vill/puuvill). Hind uuena 8000 krooni, meie pakkumine 2000.-


Diivan 1.


Diivan2.

Diivanikomplekt kahest diivanist. Materjal nahk. Ostetud Jyskist. Hind uuena 6000 krooni. Meie pakkumine 1500.-

Kas ilus blond naine on suli?

Uuest seksikast paarist Evelin ja Luukas Ilvesest Inno juba kirjutas. Aga ülejäänud leht on ka juba tiba seksim kui varasemad. Eelmisest lehest meenub Veiko Märka humoorikas analüüs meie kultuurikaksikute kohta ning tänasest väärib äramärkimist Madis Jürgeni "Superaferist Liis Haavel kiusab uut ohvrit".

Teadagi, blond naine esikaanel müüb. Ja kui ta veel suli on, no siis on pidu. Piisab, kui meenutada, mis juhtus Anna-Maria Galojaniga. Pööbel kisab seda vihasemalt, mida ilusam on süüdistatav.

Kui Henry VIII oma teise naise Anne Boleynil Prantsusmaalt tellitud mõõgaga pea otsast lasi raiuda, siis olid hukkamist vaatama kogunenud lihtsad inimesed rõõmust ogarad. Paras talle, sellele prantsuse litsile! Raisk, tema pärast jättis meie kuningas maha meie voorusliku ja jumalakartliku kuninganna Katariina!! Põle põrgus, nõid!!! Lihtrahva rõõmul ei olnud piire. Ilusal Anne'il, keda himustasid paljud mehed, löödi pea maha ning õiglus sai taastatud. Oot, mis õigus, küsite. Aga selline õiglus, et sel, kes teistest ilusam, lihtsalt ei tohi hästi minna. Muidu ta on liiga palju saanud. Anne oleks võinud saada millise mehe tahes, aga ta oli nii ülbe, et võttis ära kuninga. Ja mis on ülbuse palk? Loomulikult surm. Surm tapalaval. Moodsa aja tapalava on ajakirjandus.

Madis Jürgeni lugu on hea, seda on nauditav lugeda, aga ei eksi need, kes arvavad, et ta sobiks pigem kirjanikuks kui ajakirjanikuks. Minulgi hakkas vaest vanameest oma hoovi risu ja rämpsu keskel vaadates kahju. Vaene vanamees, armas oranž baretike peas. Ja tema selja taga heasoovlik Jürgen. Hea kirjanik suudabki kirjutada selliselt, et lugejal hakkab kahju just sellest inimesest, kellest kirjanik tahab, et tal kahju hakkaks. D. H. Lawrence'i "Poegi ja armastajaid" lugedes on ju kõigil kahju Mrs Morelist, mitte Mr Morelist, kes kannatab oma naise vaimse vägivalla all. Jürgeni lugu lugedes hakkab kahju vaesest vanamehest, mitte "suuraferist" Liis Haavelist, kes vastavalt kirjaniku nägemusele kogu taadikese varanatukese oma taskusse pistis. Aferistilt endalt kommentaari küsitud ei ole, aga seda ei ole vajagi, kirjanik ei küsi kunagi kelleltki kommentaari. Kirjaniku privileeg on tõsta pjedestaalile ning paisata põrmu nagu ta ise heaks arvab.

Mis võiks olla selle romaani pealkiri? Paneme midagi seksikat, sest üks peategelastest on noor blond daam. Näiteks "Noor naine ja rikas vanahärra"? Siit hakkaks juba looma küll. Aga Madisele järgmise peatüki kirjutamiseks pisut nõu. Nimelt meie, kirjanikud, teame, et elu ei ole kunagi must-valge, on ka hallid toonid ja just need hallid toonid on kõige olulisemad. Kas ei kooru sest loost veel üks huvitav kõrvaltegelane, nimelt vanamehe poeg Atso Kevade, kes pole, nagu romaani autor väidab, juba tükimat aega oma isa vaatamas käinud? Vaat siit nüüd võiks edasi arendada, et miks ei ole käinud ja kas temagi ei himusta vanataadi varandusest tükikest? Täiskasvanud poeg peaks oma vana, 80-aastast isa vaatamas käima. Teha oleks ju palju, hoov vajab koristamist, risust-räsust puhtaks kraamimist. Siis ei peaks vanataat ka võõraste heasoovlikkusele lootma. Ja kas ta ei ole mitte sellises olukorras, nagu ta on, just poja hoolimatuse tõttu? Romaanikirjanik Jürgenil on nüüd kõvasti mõtlemisainet.

P.S. Oih, aga mis siis, kui ilus blond naine on siiski suli? Kui "Anne" oli hukkamise ära teeninud, sest valetas süüdistajatel suud ja silmad täis? Ja lihtrahvas kisas asja eest, mis siis?

Siis, head sõbrad, väärib see romaan teist osa.

Kaks homoteemalist süžeed tänasest Ekspressist

Huvitav, et Pedeste mõisahärra Martin Breuer (vasakul) ja tema toyboy'st elukaaslane Imre Sooäär (paremal) teineteisest nõnda kaugel istuvad? Et siis keegi ei saa aru, et nad paar on ja üksteist perseauku topivad? Naljamehed.


Oi-oi! Mis siis nüüd lahti! Paistab, et Evelin miilustab noore Ilvesega (vahetult pärast seda, kui mees oli omale täis peaga Ärmal muhu pähe kukkunud), samal ajal kui vana paksmagu paneb viimasel ajal kõvasti tinunni ja käib oma sõpradel Pedestes külas. Paistab, et miskit on sündimas!

Toomas ja Mart ühel pildil

Väljavõte Postimehe veebist.

Mõni aeg tagasi kirjutasime Eesti esihomopaaridest. Sai mainitud ka Mart Laanemäed kui Toomas Hendrik Ilvese võimalikku homopartnerit. Siin on kaks meest ühel pildil koos, need kikilipsudega tegelased Merkeli selja taga. Umbes nagu lady domina ja tema korraldustele alluv pedepaar, millist varianti homode puhul päris palju esineb.

Ja Laanemäe on nagu Ilvese väike koopia. Kas pole?

Miks käis Merkel tegelikult Tallinnas

Väljavõte ajalehe Vzgljad veebist.

Kas tõesti selleks, et avaldada Eestile tunnustust ponnistuste eesti Gruusia kriisis?! Nagu kajastab seda Eesti ajakirjandus, keel suust väljas. Nalja teete! Miks peaks sakslasi kottima mingi Gruusia? Nad ei tea sellest midagi ega tahagi teada. Erinevalt Eesti poliitikutest, kelle jutu põhjal võib aimata, et Gruusia on nende teine kodumaa ja nad lakuks Saakašvili perse ka puhtaks, kui see võimalik oleks. Sakslased on ärimehed, ja insenerid. Kes mõtlevad välja, kuidas teha fotoaparaate, autosid, ning muud nasvärki, ja kuidas seda kõike müüa. Ning neil on vaja oma tööstuse ja elustandardi tagamiseks üha rohkem energiat. Venemaa on asunud vallutama Põhja-Jäämere hiiglaslikke gaasi- ja naftavarusid ning Saksamaa, kel puudub juurdepääs Põhjapoolusele, tahab sellest eldoraadost osa saada. Lisaks ka hollandlased, kes on samuti ärimehed. Ja muidugi on Saksamaa kõige suurem turg Euroopas, mis peaks peibutama Venemaad.

Merkeli visiit oli kavandatud juba tükk aega tagasi, pikalt enne Gruusia kriisi. Ja lisaks Eestile käis tähtis proua Leedus ning Rootsis, ehk riikides, mis on juhtmele häälekalt vastu seisnud. Nagu kirjutab ajaleht Vzgljad, on Läti ja Poola hakanud juba soojenema, ja nõus läbirääkimisi pidama.

Nagu kirjutab Vzgljad, pakutakse seni tõrksatele Balti riikidele NordStreami projektis gaasihoidlaid. Seda on pakutud juba lätlastele. Poolakatele on pakutud juurdepääsu gaasijuhtmele, ilmselt pakutakse seda ka ülejäänud Balti riikidele. Ja mis te arvate, millest siis käis Merkel Tallinnas rääkimas? Kui see juhe on nii tähtis, et selle vankri ette on rakendatud Merkeli eelkäija Gerhard Schröder ning Soome endine valitsusjuht Paavo Lipponen. Ikka selleks, et veenda Balti riike ja Poolat selle projektiga kaasa tulema. Veenda on vaja, sest üle peade asju ajada pole ELis viisakas. Ja vastutasuks on Saksamaa valmis sõimama Venemaad niipalju kui süda lustib, ütlema paar teravat sõna kommunismikuritegude kohta, kiruma otsust Abhaasia ja Osseetia tunnustamise kohta, sest NordStreamist saadav kasu katab kuhjaga selle ajutise tsirkuse, mida Vene- ja Saksamaa parasjagu etendavad. Need on vaid sõnad, ja kui leidub lollikesi, kes seda juttu usuvad, siis miks mitte.

Nii et vaatame, elame-näeme. Mina ennustan, et Eesti poliitikud hakkavad varsti rääkima selle gaasijuhtme olulisusest. Ja Venemaa konflikt Gruusiaga on varsti ununenud, nii nagu ununes sõda Tšetšeenias, seda viimast isegi ei mainita enam. Kuigi varem tehti ka sellest suur number. Ka siis, kui Venemaa Tšetšeenia küsimuse "lahendas", räägiti, et vanad NLiidu ajad on tagasi ja seal toimub genotsiid. Ent see genotsiidi-jutt ununes ruttu.

Kui Saksamaa oleks tõsiselt Venemaga tülis, siis katkestaks ta kõik NordStreami-sugused projektid. Nagu elu näitab, seda projekti ainult forsseeritakse. Sest seal on taga raha, väga suur raha. Ja raha eest ollakse tegema kõike. Nii on olnud tuhandeid aastaid ja on ka edaspidi.

Kuidas Eesti peaks talitama? Kui talle pakutakse soodsat diili: neid hoidlaid, juurdepääsu juhtmele. Siis miks mitte. Nagunii see juhe tehakse ära, stiilis, nagu Saakašvili ütles, et nagunii oleks Venemaa Abhaasia ja Osseetia enda kätte võtnud. Ilmselt olid suurriigid ka selle omavahel juba eelnevalt kokku leppinud, see oli Venemaale tasu toetuse eest USA eelseisvas sõjas Iraaniga. Ja väikeriigid lihtsalt siblivad kaasa ja lehvitavad lipukesi, tormavad sinna ja tänna, teevad kisa ja kära, selle asemel, et oma riiki üles ehitada. Aga eks see ole olnud juba aastatuhandeid väikeriikide, kaasa arvatud Eesti roll, hulpida tõmbetuultes. Ja on hea, kui hing sisse jääb.

Proua peatoimetaja annab kinga

Merike Taal, väljavõte viimasest Justist.

Tuli selline kiri:

Linna klatši- ja kõmukanalid teavad rääkida, et tädi Merike vallandas julmalt Just!-i tublid kirjutajad, väga head tööd teinud Sirje Rattuse ja Rando Toominga. Eriti nõme on, et Sirje lihtsalt sunniti lahkuma, kuna ta oli tädikesega teist meelt. Merike koostab endale lojaalset meeskonda, ja peatoimetajana on tal roheline tuli lahti saada kõigist, kes talle ei meeldi. Kusjuures juhtkonna motoks on mitte kedagi lahti lasta, vaid avaldatakse niikaua survet, kuni inimene ise ära läheb. Tädist endast ei oska muidu midagi arvata, peale selle, et oma viimasest töökohast, Viimsi valla lehest, sai ta mittemidagitegemise pärast kinga. Aga tõsine inimene on küll - lugege tema juhtkirju, kas enam igavamalt ei saa? Linnalegend räägib, et tädi on käinud ka mingil koolitusel, kus õpetatakse muuhulgas ka seda, kuidas oma allumatuid alluvaid maopilgul jõllitades ära süüa. Head isu!

Paistab, et Justi peatoimetaja Merike Taal vallandab inimesi johtuvalt sellest, et kes temaga ühte laulu laulab, see jääb, ning kes vastu vaidleb, see lendab. Täpselt nagu vallandati Kroonikast tugevad tegijad Margus Müil ja Tõnu Pedaru, kes praegu meediamaastikul ilma teevad. Ai-ai-ai, Merike. Vanasõna ütleb, et uhkus ajab upakile.

Ja Sirje ja Rando olid ju tugevad tegijad, kirjutasid hästi ja huvitavalt. Miks neid siis vallandada? Täiesti arusaamatu. Praegu ei soovita ma küll kellelgi Justi lugeda ning jumal tänatud, et on olemas Kroonika, millele Margus Müil ja tema dream team on andnud tagasi kunagise seksikuse.

Merikesele soovitaks praegu küll alandlikku meelt ning Sirje ja Rando ilusasti tagasi kutsuda. Kui nad seda muidugi üldse tulla tahavad. Sest tugev kirjutaja leiab alati tööd. Nõrga peatoimetaja kohta ei tea öelda.

Valitsus hakkab lapsi sööma?

Rahandusminister täna ETV ekraanil, ikka nagu tuppa sittund kass.

Sel aastal jääb "puudu" 2 miljardit, nagu kirjutab Delfi, tsiteerides Päevalehte. Mis omakorda toetub rahandusministeeriumi hinnangule. Mis iseenesest on huvitav, sest kevadel oli puudu 8 miljardit, ja 3 miljardit tõmbas valitsus kulusid kokku, järgi jääb 5 miljardit. Kuidas sellest 5 miljardist sai 2, on arusaamatu. Ehk keegi seletab lahti.

Ja kuivõrd pole kavas uut negatiivset lisaeelarvet teha, et kulutusi kokku tõmmata (oh-oh-hoo, eksole, sama Ansipi juhtimisel oli valitsus varemalt küll varmas positiivseid lisaeelarveid tegema, rohkem kulutama, kui raha laekus rohkem kui planeeritud, kus raudteevagunid ja vedurid said üles ostetud sama soojaga, needsamad vedurid ja vagunid, mis praegu jõude seisavad ja ainult kahju toodavad), ja Eesti riik raha juurde trükkida niisama lihtsalt ei saa, siis jääb üle ainult minna kas säästude kallale, või kui neid pole, siis hakata laenu võtma. Ehk elama tulevate põlvede, oma laste arvelt. Piltlikult öeldes lapsi sööma. Kas siis selleks oli vaja teha propagandat, et tehkem rohkem lapsi?! Et nad hakkaks vanemate laenusid tagasi maksma? Minu meelest on selline tegevus kuritegelik, kuivõrd sündivus pidevalt väheneb ja tulevatel põlvedel on niigi raskem, et suurt pensionäride armeed üleval pidada. Ja praegustel noortel on raske, et teha tagasi oma vanemate perssekukkunud kommunismi-ehitamist.

Järgmiseks aastaks ennustatakse juba 13 miljardi suurust miinust. Selle katmiseks kavandatakse uusi makse ja lubatud maksukärbete edasilükkamist. Ehk siis poliitikute möödapanekud veeretatakse rahva kaela. Aga eks Eesti rahvas on hullemaidki asju üle elanud, küüditamised ja muu, elab ka selle üle. Ja eks iga rahvas on oma valitsust väärt, nagu öeldakse, ja loll rahvas väärib oma lolli valitsust. Kes siis hea ilmaga lubab puud ja maad kokku, ning kehva ilmaga koorib sul kõik riided seljast. Portugali hoiatav eeskuju oli kõigile teada, aga sellest ei tehtud välja, seda ei peetud miskiks. Selle üle irvitati. Nüüd on tulemus käes. Minu arust peaks selline valitsus, või peaminister tagasi astuma, mitte higist nõretava näoga rahva säästude kallale minema. Juhmardid sellised. Eesotsas selle tolvani Ansipiga, kes näib olevat samasugune hull lendur nagu Saakašvili, kes süüdimatult oma rahvale vee peale tõmbas. Sellised aktiivsed lollid on väga ohtlikud.

Nii et kokku on puudu kahe aasta peale 15 miljardit. Stab reservis on vaid 6,5 miljardit. Seega tuleb leida kuskilt see puuduolev 8,5 miljardit. Ja kuivõrd valitsus jonnakalt oma privileegidest ei loobu, tahab kulutada endiselt palju rahva raha, siis peab rahvas selle raha omast taskust panema. Niipalju siis lubadustest maksukoormust langetada. Ja maksukoormuse tõus omakorda lööb majandust, alandab kasvu.

Ja nagu aru saan, on kavas ka võtta laenu, mistõttu langeb osa koormusest lastele. Aga pärast meid tulgu või veeuputus, eksole, see paistab olevat praeguse valitsuse lipukiri. Umbes nagu Gruusia president Saakašvili, kes elab samuti ainult tänases päevas.

Minu seksikolumn nüüd Publikus!

Jah, kolisin sinna üle ja mu esimene kolumn on juba üleval, nii et võite lahkesti lugeda. Ja saate teada, miks ma arvan, et Andrus Ansip on nagu herr Otto Flick Gestapost ning Mart Laar nagu karupoeg Puhh. Ja kes eesti poliitikutest on seksist kirjutanud ja mida poliitikud võiks oma seksapiili suurendamiseks ette võtta. Sest mujal maailmas, alates Bill Clintoni seksiskandaalist Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga, räägitakse poliitikute seksuaalelust üha enam. Vaadakem või prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy ümber käivat meediakära, mis algas juba siis, kui tal olid abieluprobleemid eksnaise Ceciliaga. Nüüd, kus ta on koos seksika supermodelli Carla Bruniga, kes kõigele lisaks veel ka meeldivalt laulu lõõritab, ei jää meedia tast sammugi maha.

Nojah, on muidugi ka poliitikuid, kes pole ABSOLUUTSELT seksikad, nagu näiteks ülekaalulised prouad Angela Merkel ja Tarja Halonen, või siis, et mitte olla šovinistlik, näiteks Poola peaminister Lech Kaczynski. Aga Ukraina president Viktor Juštšenko on samas vaatamata moondunud näole väga-väga seksikas ning omalaadset (hullu?) seksuaalsust immitseb ka Gruusia ärapööranud diktaatorist Mikheil Saakašvilist. Itaalia väidetavate maffiasidemetega peaminister Silvio Berlusconi on samuti väga seksikas ning me teame kahtlemata rohkem tema naisevahetusplaanidest kui poliitilistest suursaavutustest.

Selline see maailm paraku praegu on. Üha rohkem räägitakse poliitiku voodialasest võimekusest ning ses pole miskit imelikku, sest kes voodis võimekas, sel on palju energiat. Ja kel palju energiat, see suudab ka riigiasjades palju ära teha. Muidugi, võib juhtuda nii, et seksikas ja voodis võimekas poliitik võib oma energia suunata sinna, kuhu seda teps mitte suunata ei ole tarvis, mida võisime näha Gruusia hullu Mikheili puhul, aga kui läheb hästi, siis teeb seksikas poliitik ka oma riigi seksikaks. Just seda loodavalt ameeriklased oma demokraadist presidendikandidaadilt Barack Obamalt.

Nii et ei tasu karta oma seksikust rõhutada. Vean kihla, et järgmised valimised võidab meil just see erakond, kes suudab välja tulla kõige seksikamate valimisplakatitega - ja see on vihje! Mina igatahes kavatsen neid oma kullipilguga hinnata, hoiatan teid juba ses asjus ette.

P.S. Aga alustagem juba täna! Panen üles küsitluse, kes eesti parteiliidritest on seksikaim. Kas Andrus Ansip, Mart Laar, Edgar Savisaar, Ivari Padar, Jaanus Marrandi või Marek Strandberg?

Väikse Inno 2G iPhone hakkaski EMT võrgus ilma lahtimuukimata tööle!!!

Pildil väike Inno.

Mingi täielik müstika, või ime on sündinud. Mu kevadel Ameerikast ostetud nn 2G iPhone hakkaski täna hommikul EMT võrgus tööle. Ma ei teagi, keda selle eest tänama peab.

Eile õhtul proovisin, ei töötanud. Proovisin ka ühe tavalise Simpeli kaardiga, ikka ei miskit. Tegin iTunesis kõik "restore"-id ja puha, laadisin uuesti viimase 2.0.2 tarkvara, ikka ei midagi. Telefon oli lukus. Siis panin oma EMT sim-kaardi vana Nokia sisse ja läksin tudule.

Täna hommikul laadisin iClarified saidilt alla nn lahtimuukimise tarkvara, no teate, see on selline asi, mille abil saab suht lihtsa vaevaga iPhone'i ükskõik mis võrgus kasutada. Tuleb ainult mõned programmijupid veebist alla laadida ja täita TÄPSELT instruktsioone. 3G kohta on olemas samuti vastav õpetus. Selline lollikindel ja tasuta variant. Ja panin selle tarkvara käima. Kusjuures kasutasin veel seda varasemat, 2.0.1 varianti. Panin telefoni uuesti sim-kaardi sisse ja telefon hakkas tööle, nagu ikka pärast lahtimuukimist. Olen sarnast operatsiooni teinud viimase mõne kuu jooksul juba neli-viis korda. Ja kui siis uuesti iTunesi käima panin, teatas see, et ma peaks ikkagi seda va tarkvara uuendama. Noh, ma siis uuendasin jälle, ehk tegin telefonile restardi, laadisin uuesti viimase 2.0.2 tarkvara. Nii nagu eile. Misjärel oleks pidanud telefon uuesti lukku minema nagu eile. Ent minu suureks üllatuseks hakkas telefon ise EMT võrgus tööle. Ilma lahtimuukimata!!!

Väga kummaline igatahes. Aga, noh, ma olen rõõmsalt üllatunud.

Saakašvili pöördus lõpuks ka oma rahva poole

Väljavõte civil.ge veebist.

Nagu edastab civil.ge, pöördus Gruusia president Mihhail Saakašvili lõpuks ka oma rahva poole, pärast seda, kui oli mitme nädala vältel vaid välisajakirjanduses esinenud. Ta pidas eile õhtul televisioonis tunniajase kõne, kus siis ütles, et tekkinud olukorras on süüdi Venemaa ja Lääneriigid. Eks ta ole siis jah. Et Venemaa provotseeris, ja siis julges vastu rünnata ja Lääneriigid ei lasknud NATOsse ja ei tulnud appi. Paha lugu küll. Aga ta lisas ka optimismi, et kahe-kolme aastaga on riik taas üles ehitatud. Elame-näeme.

Kas Just või Eesti Kass?

Tänase ajakirja Just esikaas.

Istusime Innoga oma tagasihoidlikus hoovis, vihma sabistas, koerad järasid konte ja kiisu pikutas mu süles, ja leidsime, et ajakirja Just võiks ümber nimetada Eesti Kassiks. Küsisin Villylt ka, et mis tema asja kohta arvab, ja kass Villy lõi seepeale nurru. Sest esikaanel on uhkelt kass! Ning esikaanelugu on samuti kassidest, kes kipuvad modellideks!

Milleks enam kirjutada tobedatest inimestest, kui on võimalus kirjutada suurepärastest kassidest, kes ka moealal andekad!?

Merike Taali pilt juhtkirja juures on väga seksapiilne, just paslik seltskonnaajakirja. Õige, ei ole tarvis eputada nagu Saagim. Seltskonnaajakiri peabki olema tõsine ning mida tõsisem, seda parem! Järgmises numbris võiks Merike Taal poseerida riigikogusaalis, Sven Mikseri seltsis näiteks. Või vanadekodus vanuritele suppi jagamas. Ja juhtkiri võiks olla poliitikast. Või situatsioonist Lähis-Idas.

Are we having fun yet? Sadly not yet. Järgnevad mornid pildid selebrititest Ruja kontserdil (norrr...), Kuressaare golfiklubi avamisest, Tõrva Loitsust.

Kuumad poissmehed lk 26 on toredad, aga miks on neil püksid jalas? Briti Cosmo paljad mehed on värvilised ja seksikad.

Ja mis küsimus staaridele, et kui tähtis on teile rahvuslipp??? Keda see kotib, palun?

Loo Mikomäe kassidest luges Villy, mu kass, suure huviga läbi, aga mind jättis see külmaks. Mikomäelt oleks võinud sada muud asja küsida. Kus on Sverre?

Eda-Ines Barcelonas. Õukei, aga pealkiri "käis Barcelonas Miro ja Gaudi loomingut imetlemas" ajab une peale isegi kunstisõbrale. Artiklis on juttu sellest, et ta käis koos "kambaga". Aga kes sinna kampa kuulusid, mõni boifrend äkki? Ja pildid oleks kohe kindlasti võinud teha seksikamad.

Ja persoonilugu keskist Torsten Goodsist, tulevasest džässikuningast, võinuks ilmuda Sirbis.

Oleg Belokrõlovi intekas hakkaks nagu looma, aga jällegi, juures võinuks olla paremad, seksikamad pildid.

Ja miks keegi ei taibanud panna Playboy jänkut leheküljel 58 ajakirja esikaanele; meigi ja riietega oli ju tohutult vaeva nähtud? Kas tõesti kassid on kuumem uudis? (Villy palub siinkohal öelda, et ka järgmise ajakirja kaanel võiks olla kassid, ilmtingimata).

A ok, mis ma piinan teid, te panite ju meid esikaanele ja kõik, aga väike nõu kulub vast ikka marjaks. Kui eesmärgiks on teha head ajakirja. Kas on?

Miks sellest ei räägita, et hiinlased massiliselt suitsetavad?

Väljavõte Ekspressi veebist.

Viimases Ekspressis tegi ajakirjanik Raul Ranne intervjuu ühe Hiinas elava eestlasega, kes rääkis muu hulgas, et hiinlased muudkui rögistavad tatti ja sülitavad ja et see tuleb saastatud õhust.

Kamoon, see on nagu tule eile meile jutt. Kui mina paar aastat tagasi Hiinas käisin, muuhulgas Pekingis, siis see, mis seal silma torkas ja rögistama pani, oli mitte mingi abstraktne saastatus, vaid see, et hiinlased kole palju suitsetavad. Nagu korstnad. Tänaval, hotelli fuajeedes, kohvikutes ja restoranides. Isegi massaažisalongis oli masseerijal, kes oli naine, suits hambus. Ja minu enda tähelepanekute põhjal tuli suurem osa sellest tossust just suitsust. Hiinas suitsetab enamik mehi ja suur osa naistest. Pigem on kaduvväike osa neid, kes ei suitseta. Ja suitsetatakse sõna otseses mõttes igal pool: poes, bussis, büroodes. See olevat vana komme. Mao Zedong, sarnaselt Staliniga, oli kõva suitsumees, ja suitsetas põhiliselt Kuuba sigareid, Cohiba Esplendidos, või mis see nende lemmikmark oligi. Ja nagu edastab ka BBC:


olevat suitsetamine seotud sellega, et Mao, see kultuurirevolutsiooni isa, näitas eeskuju, ning lubanud hiina rahvale revolutsiooni käigus kolme asja: toitu, peavarju ning suitsu. Ja nüüd hiinlased tossavad nagu korstnad. Kusjuures suur osa neist on ahelsuitsetajad. Ja suitsud on igal pool vabalt saadaval.

Mingi mõnu peab ju rahval olema, eksole. Nii nagu endises NLiidus, kus suits ja viin olid kogu aeg saada. Ja niipea kui Läänes paljuarmastatud Gorby kehtestas kuiva seaduse, kui viina enam saada ei olnud, niipea oli selle liidu ja impeeriumiga jokk. Mäletate, esimene asi, mis ka vastiseseisvunud Eesti riigis müügile tuli, oli 96% proof Royal piiritus. Maksis miski 11 krooni liiter. Hea Mehukattiga tinistada. See oli VABADUS!

Nagu kaks nässu-pässut

Ekspressi Hiina-korrespondent Raul Ranne, väljavõte viimasest Ekspressist, ja tegelane Valio zero-lactose reklaamist, väljavõte Valio kodukalt.

Väikse Inno tagasihoidlik küsimus EMTle

Pildil väike Inno emaga.

Aga kas need EMT kliendid, kellel on iPhone juba varasemast ajast olemas, saavad ka kuidagi oma kasutuse legaliseerida?

Nonii, Gruusia ise tunnistab ka valearvestuse tegemist

Väljavõte Äripäeva veebist.

Kasnäe, eksole! Gruusia tunnistab ise ka, et oli agressor, ründas, aga ei oodanud vasturünnakut. No on lambad! Sarnanevad, vähemalt mõistuse poolest nendesamade baranidega, keda nad toiduks tarvitavad.

Üks väga hea kommentaar ka Äripäeva veebist selle artikli juurest:

Oleks see USA olnud, kes oma kodanikke kaitsma asunuks, poleks Gruusia riiki enam olemas, ja sellel mitteolemasolevalgi oleks ka juba ammu uus valitsus.
Ajaloo näidete põhjal.

Kas vaidlete vastu?!

Ettevaatust: säilitusained!!!

Väljavõte Postimehe veebist.

Tahaks hoiatada taas säilitusainete eest, eriti selliste eest nagu naatriumbensoaat (E211) ja kaaliumsorbaat (E202). Neid leidub ohtralt kõiksugu jookides, mahlades, hoidistes, isegi piimatoodetes, mida on poelettidel terve trobikond. Ja mis, nagu ka uuringud tõestavad, kahjustavad olulisel määral inimese tervist.

Ja ma ei saa aru, miks neid on hakatud üha enam toiduainetesse toppima. Isegi leibade ja saiade sisse. Miks ei kõlba vanad head suhkur ja sool, või siis minu pärast kasvõi äädikas, näiteks riisi- või veiniäädikas, õli või siis sidrunhape. Selleks, et toidud säiliksid aastaid ja inimese laip kirstus ära ei laguneks?! Või mis?

Neid säilitusaineid sisaldavaid toite ei tohiks mingil juhul pakkuda lastele, kelle organism on eriti tundlik. Ja ma olen enam kui kindel, et just nende ainete kasutamine on suurendanud arenenud riikides olulisel määral kõiksugu allergiate teket ja muid tervisehädasid, nagu kasvõi kõõm peas, nahaprobleemid jms.

Ja kui nad tervist kahjustavad, siis miks ei näe me nende toodete etikettidel hoiatavaid silte, nagu on täis kleebitud kõik suitsupakid? Et inimene teaks hoiduda, sest mõne toote puhul ei oska aimata, et sinna võib olla lisatud säilitusaineid. Ja enamasti on need säilitusained nii peenikeses kirjas, et neid on raske etiketil märgatagi.

Ja kuritegelik on toppida säilitusaineid nn tervisetoodetesse. See on absurd! Nagu näiteks see:

Väljavõte Tere kodukalt.

Eesti vajab Venemaad nagu ka Venemaa vajab Eestit

Ma saan aru, et järgnev jutt pole populaarne, aga vähemalt pole see populistlik. Ma tunnen, lihtsalt, et pean selle loo ära kirjutama.

Venemaa ja Eesti on ajalooliselt kokku kasvanud. Kuigi kirjasõna mäletab viimast 1000 aastat, olen ma enam kui kindel, et need kaks rahvast on omavahel suhelnud aastatuhandeid. Kuni selle ajani, kui Rooma riik ajas oma kämblad nii Eesti kui Vene järele ja saatuse tahtel langes Eesti Lääne-Rooma mõjusfääri, ning Venemaa Ida-Rooma mõjusfääri. Seejuures ei antud eesti rahvale oma saatust otsustada, religioossest aspektist lähtudes, küll oli see võimalus venelastel, kes valisid Ida-Rooma usu (mäletatavasti kutsus Vladimir enda juurde kõigi uskude esindajad, nii Lääne- ja Ida-Rooma, kui judaismi ja islami esindajad ning valis Ida-Rooma usu, kuna see usk lubas juua, ja Vladimir ütles, et venelased tahavad ikka juua ja lõbutseda ja valivad selle usu, mis seda võimaldab) ja on sellele kindlaks jäänud tänase päevani. Ja vähemalt ametlikult on Venemaa siiani kristlik riik, kui panete tähele, erinevalt NLiidust, mis tunnistas ainult kommunismi-usku. Aga mis peamine, ma arvan, et kui eesti rahval oleks olnud võimalus valida, siis oleks ta valinud samuti selle Ida-Rooma ehk Bütsantsi usu. Või ma eksin?

Ehk siis, venelastel ja eestlastel on palju ühist. Juba vanade sugulussidemete kaudu, kuna suur hulk neist nö venelastest on eestlaste sugulasrahvad. Eestlased ja venelased on läbi käinud aastatuhandeid. Ja eestlased on venelaste jaoks alati etendanud sellist edumeelset rolli. Juba Luts kirjeldab, kuidas Joosep Toots käis Venemaal mõisavalitsejaks. Eestlased on seda siiani, võtame kasvõi meie esiärimehe Hillar Tederi, kes rajab Venemaal ühe äri teise järel, pärast seda, kui oli Tallinnas edukalt sommidele maha müünud Rocca al Mare kaubanduskeskuse projekti. Eestlased on paratamatult venelastele kõige lähemad, so lähedasemad mõtlevad ja arukad naabrid. Kellest on venelastel palju rohkem võita kui kaotada. Ok, Stalin, kes oli ka grusiin, ei saanud sellest aru. Aga ta oli samasugune hull lendur nagu Saakašvili. Venelased saavad. Mäletate, Jeltsin, see vana vene karu oli õnnejunn, kui sai Eesti kaudu Läänemaailmale oma uut riiki presenteerida. Jeltsin on tänaseks küll surnud, aga tema vaim elab Venemaal edasi. Ja venelased on temaga. Isegi Vene kindralid tulid 1991. aasta putši aegu Jeltsini poole üle.

Venemaa vajab Eestit nagu ka Eesti vajab Venemaad, või õigem oleks öelda, et eestlane vajab venelast nii nagu venelane vajab eestlast. Nii nagu ei saa käed ilma jalgadeta, ja vastupidi. Kui jätta kõrvale viimase saja aasta sündmused, siis saaks need kaks rahvast oma tuleviku üles ehitada sõbralikult käsikäes, üksteist toetades. Nii et kumbki ei peaks teineteist tümitama, ei verbaalselt ega füüsiliselt. Või mis? Eestlased on targemad, tunnevad paremini Lääne olusid, valdavad keeli, venelastel on seevastu suur turg ja ammendamatud maapõue- ja loodusvarad. Mis otsivad teed Lääne turule. Miks ei võiks eestlased venelasi ses osas aidata?! Ja ok, venelastel on suur soov ajada asju otse, ütleme siis sakslastega, kellele saaks kohe kiiresti ja hulgi müüa näiteks gaasi. Aga seda oleks palju mõistlikum teha üle Eesti? Või mitte? Sest ka Eesti, Läti, Leedu ja Poola on suured ja arenevad turud, kes vajaksid seda gaasi. Ma saan aru, et venelane tahab selle gaasitoruga ära osta sakslast, ja sakslane muretseb oma tuleviku pärast. Aga tühja sest. Eestlane saab venelasele meelde tuletada, kui palju on sakslane teda, venelast petnud. Eestlane teab ja tunneb sakslast, milleks sakslane võimeline on. Ja saab aidata rumalat ja heauskset venelast. Eestlane ja venelane saavad teineteisele vastastikku kasulikud olla, selle asemel, et vimma kiskuda ja üksteist peedistada. Eesti kaupadele on Venemaa sama hea turg nagu on eestlaste mõistus abiks Vene äride laiendamisel Läände. Miks ei võiks seda sünergiat ometi kord ära kasutada?! Venemaa ei kao Eesti kõrvalt kuhugi. Ja ma kordan veelkord, venelane pole eesti rahvast veel kordagi sõjaga alistanud. Jätkem seegi ükskord meelde.

Maksustada võiks hoopis paljulapselised

Paljulapselised pered on looduse seisukohalt kõige suuremad saastajad ning sestap tuleb paljulapselisus, alates näiteks 4ndast lapsest rängalt hukka mõista. Emake loodus ägab paljulapseliste tõttu, sest lapsed on oma mähkudega ühed suuremad saastajad. Et inimeste sigimist vähegi ohjeldada, tuleks kehtestada paljulapselisusmaks alates 4ndast lapsest. Näiteks Hiinas tuleb maksma hakata alates 2. lapsest juba. Ja see maks peaks olema võimalikult kõrge, et iga järgmise lapse tegemine muutuks võimalikult ebamugavaks.

Selline on minu vastus Delfis algatatud diskussioonile lastetusmaksu asjus. Sest lastetud inimesed on eesrindlikud maailmakodanikud. Neid ei tule mitte maksustada, vaid neile tuleks õlale patsutada. Samuti ühe- ja kahelapselistele, sest ka nemad ei unusta lastetegemisel keskkonda. Rohelised peaks siinkohal sõna võtma!

Lastetusmaks on jabur veel ühel põhjusel. Nimelt, lastetud, kes ei saa lapsi või kes on loobunud lapse saamisest tervislikel põhjustel, ei vaja igakuist meeldetuletust selle kohta, millest nad on pidanud ilma jääma. Sellise maksu kehtestamine on äraütlemata loll mõte. Kes see jopski selle mõtte välja käiski? Ahjaa, miski Peeter Mardna. Ei tea sest sägast midagi, aga parem on, kui ta edaspidi oma suu kinni hoiab.

Tasub meenutada ka seda, et Nõukogude Liidus oli kehtestatud lastetusmaks. Justkui saatuse irooniana, et toota juurde orje sellele kurjuse impeeriumile. Vähhh!

Kuhu on kadunud idee Eestist kui Põhjala Singapurist?

Kunagi, ma mäletan, kümmekond aastat tagasi oli sellest päris palju juttu. Et Eestist saagu Põhjamaade Singapur. Ja miks ta ei võiks olla. Kui kunagi oli Gotland Põhjamaade ärikeskus, hiljem võttis selle rolli üle Lübeck. Ja viimasel ajal on see Rotterdam. Aga miks mitte Eesti ja Tallinn?! Eestisse tehti ses lootuses päris palju investeeringuid. Kas see oli paljas sõnakõlks?!

Ma saan aru, et suures euro-vaimustuses loobuti sellest ideest. Lootuses saada ELilt palju raha. Aga nüüdseks on see raha suures osas kulutatud, peamiselt igasugu ninnu-nännu peale, ja oodatud roosamannat pole saabunud, eksole. Ja poliitikutel, vähemalt suurel osal neist, on mõtted selleks korraks otsas.

Aga miks see Singapuri idee paha on? Loomulikult, selleks on vaja KÕIGI naabritega arendada häid suhteid, ja juurida välja korruptsioon. Aga mis seal keerulist peaks olema? Või on?

Ma kujutan ette, et suure osa poliitringkondade jaoks, ma mõtlen siin Eestis, on Eesti juba maha kantud. Vaadatakse, kuis kiiresti saab Brüsselisse või mujale väljamaale põgeneda ja jätta rahvas omapäi nende lollide otsuste otsa, mida on viimasel ajal järjepanu tehtud. Kõik võimuerakonnad on oma lubadustest taganenud, sest "krokodill sõi need ära". Niipalju siis riigimehelikkusest. Kallis rahvas, teie poolt valitud saadikud on suures osa kõnts, ei muud. Kes vaatab vaid omakasu peale. Umbes nagu president Päts. Vaadakem või kasvõi seda tralli Riigikogu palkade ümber. Kuidas müüdi oma põhimõtted maha mingi hetkelise omakasu ajel. Mis näitas, miks TEGELIKULT sinna võimu juurde trügitakse. Häbi peaks olema! Selles osas pole viimase 100 aasstaga küll midagi muutunud. Ja ma olen enam kui kindel, et nad on võimaluse korral valmis Eestimaa maha müüma. Ükskõik kellele siis, js ükskõik mis hinna eest.

Ja veel, mis tahtsin lisada! Eesti areng on demokraatiast väga kaugel. Eesti on demokraatlik vaid paberil, nii nagu oli seda ka ENSV, ja on praegu näiteks Gruusia. Tegelikkuses on sõnavabadus piiratud, puudub vaba ajakirjandus. Seoses sellega puudub inimestel juurdepääs informatsioonile, mistõttu on väga raske teha otsuseid. Samuti puuduvad demokraatiale iseloomulikud valitsusvälised organisatsioonid, mistõttu rahva oma algatud ob pärsitud. Paljuski lauldakse seda laulu, mida ette öeldakse, nii nagu oli see ka nõuka ajal. Võib arvata, et demokraatia tekkeks läheb aega mingi 50 aastat. ja tahaks loota, et selle aja jooksul seda demokraatiat maha ei mängita, nii nagu mängis Päts Eesti riigi maha 1939. aastal. Ka siis oli asi demokraatiast väga kaugel.

Sõja loogikast

Parandage mind, kui ma eksin, aga kas sõja loogika pole selline, et kui pead sõda, eriti, kui teine sulle kallale tungib, ja kui sõda on juba alanud, siis püüad saavutada maksimumi. Mida siis tegi Eesti oma vabadussõjas, mida nii suurelt reklaamitakse, vabadussõja võidupäev 23. juuni on koguni Eesti rahvuspüha.

Ja mida siis Eesti tegi, näiteks, enne seda võitu. Ta oli peaaegu et vallutanud Venemaa pealinna Peterburi, eksole. Enne kui Venemaa oli nõus rahu sõlmima, selle kuulsa Tartu rahulepingu, mis allkirjastati 2. veebruaril 1920. Kas see siis polnud agressioon, või genotsiid, kaasaja Gruusia mõistes? Miks oli vaja Eesti vägedel tungida Peterburi alla? Ja kui ta poleks tunginud, teiselt poolt, kas ta oleks saavutanud selliseid tingimusi?

Sõda, eriti kui ta on juba alanud, on selline asi, kus kõik on lubatud. Ja võrrelda Gruusia-Vene konflikti 1968. aasta Praha kevadega on pehmelt öeldes liialdus. Ma näen siis taas katset ajalugu ringi kirjutada ja Läänel võimalust oma räpased käed puhtaks pesta. Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari, Balti riigid jms anti NLiidu mõjusfääri pärast teist ilmasõda ju Lääne suuriikide nagu USA ja Suurbritannia lahkel loal. "Tänuks" selle eest, et Stalin oli oma rahvast kahurilihana Saksa armee vastu kasutanud. Mis võimaldas säästa Läänes tuhandeid inimelusid ja venitada Teise rinde avamisega. Või polnud see nii?! Ja mis siis imestada oli, kui NLiit oma mõjusfääri kontrollis?! Kas see oli mingi üllatus? See oli asjade loomulik käik, mitte mingi sõda. Ja kui see Lääne jaoks tollal nii tähtis oli, miks siis USA ja teised Lääneriigid ei reageerinud nendele Praha kevadetele? Mis nad siis ootasid ja passisid? Miks nad oma vägesid NLiitu sisse ei viinud?

Minule tundub, et Eesti poliitikud on siin saatanaga mesti löönud. Suur osa Euroopast, kaasa arvatud Venemaa mäletab väga hästi, mis on sõda. Ja hoiavad sellest igal võimalusel eemale. Samas jänkid, USA, pole näinud oma pinnal sõda, tunnetanud sõda viimased 150 aastat. Paljude jaoks USAs on sõda vaid meelelahutus, mäng. Nagu arvutimäng. Mis kõige halvemal juhul tähendab vaid teatud rahalisi väljaminekuid, või mõne kauge sugulase surma kusagil eemal. Ja ei midagi enam. Mõelgem ka selle peale.

Mulle isiklikult tundub, et USAl on vaja oma väikeste käpiknukkude abil avaldada Venemaale survet (otse ta seda ei julge teha, argpüks nagu ta on!), et Venemaa unustaks oma ambitsioonid Põhja-Jäämere naftavarude vallutamisel. Ja see ongi kogu asja point. Kuhu on segatud nüüd ka eesti rahvas, kes võiks headest suhetest Venemaaga hoopis teenida, ja palju rohkem kui suhtlemisest sõjaka ja ihne USAga. Ja veelkord, see ei pea tähendama Eesti iseseisvuse kaotamist. Sest kas on Venemaa eesti rahvast veel sõjaga alistanud? Kui on, siis tuletagem seda mulle meelde, sõbrad!

Mis sõda?

Väljavõte Delfi veebist.

Ajal, kui rida Eesti natsionalistlikke fundamentaliste norib Venemaaga vägisi tüli, teevad teised sõbralikult koostööd. Ja miks ei peakski?! Lihtsad vene ja eesti inimesed ei pea mingite ära pööranud poliitikute pärast kannatama. Nii nagu ei pea USA rahvas kannatama oma ära pööranud presidendi pärast. Kahjuks pole ei Eestil, Venemaal, Gruusial ega USAl head hooba selleks puhuks, kui valitsus ära pöörab. Noh, hea küll, demokraatia on küll hea, parim, mis inimaju on välja mõelnud, aga võimaldab siiski äsja valitud hullumeelsel teha märkimisväärset kahju. Sest, olgem ausad, lihtsa inimese jaoks pole midagi meeldivamat kui rahu. Või ei ole? Kas lihtne vene inimene tahab sõda? Ei! Kas lihtne grusiin tahab sõda? Ei! Kas lihtne jänki tahab sõda? Ei! Kas lihtne eestlane tahab sõda? Ei! Need on vaid üksikud hullud, kes sõda tahavad, ja on hull lugu, kui nad võimule pääsevad. Praegu, tundub, on selliste hullude kontsentratsioon võimu juures eriti suur. Mistõttu on maailm haaratud arvukatesse sõdadesse. Ja sellest on kahju.

Minu soovitus, tehkem venelastega sõbralikult koostööd, arendagem heanaaberlikke suhteid. Et venelasel poleks tarvidust alustada mingit sõjategevust. Sest Venemaal pole praegu võimul ühtegi hullu grusiini nagu oli see 1930-ndatel aastatel. Seal on võimul siiski toredad pereinimesed, kes ei soovi sõda. Mäletate, Venemaa oli vastu USA invasioonile ja genotsiidile Iraagis. Kas Venemaa eksis?! Ja kes eksis?! Kas Iraagis oli massihävitusrelvi, nagu väitis USA luure? Kas Iraagi sõda on midagi muutnud? Ei, ja veelkord ei. Sõda Iraagis viis Kesk-Aasia tasakaalust välja, mistõttu tuleb alustada varsti sõda Iraaniga. Ja nii edasi. Kaua võib sedasi sõdida? Miks ei võiks maailmas valitseda rahu?! MIKS????

Kordan veelkord, ja nagu näitab ka meie blogi küsitlus, sõda toob kasu vaid sõjatööstusele, üksikutele tegelastele. Ja toob kahju väga paljudele. Ja ma ei saa kuidagi heaks kiita Gruusia vägede rünnakut Lõuna-Osseetiale olümpiamängude ajal. Olümpia, see on kui vanne rahule. Ja kes seda vannet murrab, see hävinegu! Ja nii see ka juhtus. See oli alatu temp ja kõik, kes sellele kaasa laulavad, seda õigustavad, olgu saatus nende vastu halastamatu.

Ilvese peaks saatma viinaravile!

Viimaste uudiste valguses, kus tuleb välja, et Ilvest ei vaevanud teps mitte viirus, keset suve, eksole! Ja veel pealegi pärast kuumast Gruusiast naasmist. Vaid hoopis viina-tõbi. Siis oleks paslik saata president viinaravile, ehk moodsas keeles rehabi'i. Umbes nagu Brit, kes näeb pärast rehab'i ja alkost loobumist päris kobe välja.

Aitab küll joomisest, Tom. Ja kuivõrd sa ise pole suuteline oma probleemidest jagu saama, siis tuleb sind veidi "aidata".

Vat nii.

Panen üles ka vastava küsitluse.

Andkem sõna asjatundjale!

Väljavõte ajalehe Helsingin Sanomat veebist.

Ajal, kui Eesti lehed avaldavad üksnes poliitikute halast nõretavaid sõnavõtte ja ajakirjanike endi diletantlikke arvamusi Gruusia kohta, annab Soome juhtiv ajaleht Helsingin Sanomat sõna asjatundjale. Nii näiteks kirjutab Helsingi Ülikooli Aleksandri-instutuudi uurija Arseni Svynarenko sellest, et järgmine Venelaste huviobjekt pole mitte Eesti, nagu räägivad ja kardavad Eesti poliitikud, vaid Ukrainas asuv Krimmi poolsaar, mida Venemaa ihaldab oma sõjaväebaaside pärast, ja Transnistria, mis on end Moldaaviast iseseisvaks kuulutanud, samamoodi nagu seda olid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia Gruusiast.

Samuti märgib Svynarenko tabavalt, et miks ei tõtanud Vene väed, kes olid end Gruusia piiri äärde valmis seadnud, kaitsma lõuna-osseete grusiinide rünnaku eest?! Hea küsimus, eksole! Miks lasti grusiinidel Tšinvalis möllata, inimesi tappa, ja alles siis alustati vastupealetungi?!

Svynarenko märgib, et Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on nüüdseks Gruusia jaoks igavesti kadunud. Venemaa juba plaanib eraldada raha nende piirkondade, eriti Lõuna-Osseetia ülesehitamiseks, suunates näiteks Lõuna-Osseetiasse 4,5 miljardit krooni. Selega seoses saavad häid lepinguid paljud Vene firmad.

Ja mis veel huvitav, Vene televisioon levitas seoses Gruusia sõjaga igal võimalikul juhul infot Ukraina osalemise kohta selles konfliktis. Et ete valmistada rahva negatiivset meelsust Ukraina suhtes. Ukrainat süüdistati sõjalise abi andmises Gruusiale, samuti Vene laevastiku tegevuse takistamises. Selles, et Ukraina müüs Gruusiale relvi, USA, Eesti, Läti, Ungari, Rumeenia ja Iisraeli kõrval. (Siin huvitav spekulatsioon: kas Eestil oli vaja selleks Soomelt uusi Pasi soomukeid osta, et need, mis müüdi edasi Gruusiasse, need pommitati seal lihtsalt puruks või võeti venelaste poolt ära. Ja Soome ei müünud enam Eestile, vaid oli nõus liisimisega ja sellega, et neid kasutatakse vaid Eestis. Et Eesti neid jälle kuhugi maha ei müüks. Millegipärast ei soovi Soome, et tema soomukid rändama lähevad. Võimalik, et need võisid venelaste kätte sattuda ja vanelased õpivad neid siis nüüd tundma. Mis on kahtlemata ohuks Soome julgeolekule.)

Svynarenko paneb Euroopa Liidule südamele, et Abhaasia- ja Lõuna-Osseetia-taoliste juhtumite vältimiseks on ainult Euroopa Liit võimeline lahendama Transnistria ja Krimmi küsimused.

Mis puutub siia Tallinn 1940?

Väljavõte Argo Ideoni ajaveebist.

Argo Ideon kirjutab muidu asjaliku loo, aga ei pääse demagoogiast temagi, kuigi ajakirjanikult võiks eeldada otsekohesemat stiili. Mis puutub siia Tallinn 1940? Mille Ideon toob paralleeliks 1968. aasta Praha, või siis 2008. aasta Tbilisiga. Kuigi isegi Tbilisisse ei jõudnud ükski Vene tank, aga noh, olgu, sümbolina ehk isegi kõlbab.

Häbi peaks olema tuua siia ritta Tallinn 1940! See aeg on eesti rahva ajaloos üks häbiväärsemaid, kus eestlased andsid omaenda maa ära ilma ühegi püssipauguta, nagu veidi enam kui 400 aastat tagasi andsid argpüksidest saksa parunid ära Eesti linnad Vene väele, esimest korda siis, samuti ilma püssipauguta. Kust siis venelased said nö maitse suhu. Kust venelased ründasid tatarlastest sõdalaste abil ka Soomet. Ja millel põhineb paljuski see Vene hirm Eestis. Eestlased toona sõna sekka ei öelnud, nemad olid lihtsalt orjad ja tegid seda, mis kästi. Ent miks ei tooda siia ritta Soomet 1939, nn Talvesõda?! Kus venelased tungisid suure väega sisse ja palju väiksearvulisem Soome armee pidas vapralt vastu. Ja see polnud naljasõda nagu praegu Gruusias, grusiinide endi provotseeritud, vaid päris sõda. Kus eesmärgiks oli alistada Soome riik ja rahvas. Soomlased olid sangarid, kes vaatama Balti riikide reeturlikkusele ja Poola kukkumisele läksid vapralt välja oma kodumaa eest. Ja mis huvitav, eksole, Soome, mis võitles sõjas vahepeal nn Jätkusõjas lausa Saksa poolel, nö valel poolel, ja pidi hiljem selle eest reparatsioone maksma, säilitas oma iseseisvuse. Ja Eesti hävis täiega.

Miks jäetakse varju see Soome ilmne edulugu, ja tuuakse esile ainult ebaõnnestumisi?! Mis sellest ebaõnnestumiste fetišeerimisest ja korrutamisest kasu on? Pigem tuleks õppida edulugudest, ja eeskuju võtta. Uurida, miks ja kuidas Soome suutis Venemaale vastu seista. Miks ei küsi Gruusia nõu Soomelt, soomlastelt? Mida oskavad grusiinidele soovitada nannipunnidest eestlased, kes oma vabaduse maha müüsid ja kes ei oska muud kui kõva häälega kisada.

Kas sellepärast ei mainita Soomet, et see riik esiteks ei topi oma nina sõjakolletesse muul moel kui rahuvalvajatena. Kes pole Venemaa suhtes nähtavalt agressiivne. Püüab kõigi naabritega hoida sõbralikke suhteid. Ja seetõttu ei kõlba?! Mh? Ahh? Või pole sommid piisavalt mehed, sest ajasid nõuka ajal venelastega sõbralikku poliitikat? Ja teevad seda nüüd edasi. Kuidagi nagu tuttav on see jutt. Ka 1930ndatel räägiti, et venelased on sead. Ja kui asjaks läks, siis olid kõigil Eestis püssid põõsas.

Või ei kõlba sommid seetõttu, et nad on piisavalt mehed. Kes ei kekuta, ei aja tühja loba, ja kui vaja, siis löövad, ja nii, et on löödud. Eesti riik käitub nagu mingi turueit, kes kisab iga kuramuse asja peale, aga kui teda veidi torkida, siis on temast järel ainult hunnik paha haisu.

Ja mis huvitav, Tbilisis ei näinud me lippudega lehvitamas ei soomlasi, tšehhe ega ka ungarlasi, kellel oleks juttude põhjal olnud selleks enam kui küllalt õigust. Vaid kõige suuremad luuserid: Eesti, Läti, Leedu, kes 1939. aastal oma iseseisvuse loovutasid. Ja sellega keerasid käru soomlastele. Poola ei pidanud vastu, sest ühelt poolt ründas Saksa- ja teiselt poolt Venemaa, kes tegi seda läbi Valgevene ja Ukraina. Soomet pommitas Venemaa reeturlikust Eestist, ent ernevalt Poolast polnud teisel pool suurt vaenlast. Ja Soome pidas vastu.

Bin Ladenil on vastaseks kes?

Obama ja Biden!
Aga vahetame Obama nimes b s-i vastu ning saame Osama.
Ja kirjutame bi ja den-i vahele nla ning saame bin Laden!
Kokku siis Osama bin Laden.
Kas ole huvitav?
Ja kas see on taotluslik või lihtsalt saatuse iroonia?

Veel Eestist kui mitme näoga Janusest

Väljavõte Postimehe veebist.

Kas pole huvitav uudis? Et Eesti tahtis Soomelt veel Pasi soomukeid osta, neid, mida Eesti sõjavägi kasutab...ülatus-üllatus...Afganistanis. Ja kui Soome pool ütles, et neid saab edaspidi kasutada vaid Eestis, ütles Eesti pool sellele pakkumisele ei. Et siis mis värk on?! Rahvale aetakse puru silma ja öeldakse, et relvastust on vaja juurde, kuna Eesti on Venemaa poolt ohustatud, aga tegelikkuses viiakse relvastus hoopis Eestist välja. Et siis niimoodi paanikat tekitades ja kavalusega maetakse rahva raha sõjategevusse Afganistanis?! Mis nagunii on läinud juba üle süütute inimeste hävitamiseks, ehk genotsiidiks, milles Gruusia süüdistas Venemaad. Aga, lubage küsida, millega tegelesid Iraagis 2000 Gruusia sõdurit?! Kas sõda Iraagis, kus nn liitlased on valinud kodusõjas ühe, sunniitide poole ja sellega välja vihastanud šiidid nii Iraagis kui Iraanis, kas see pole genotsiid?! Ja nende genotsiidide õigustamiseks, kauge sõjategevuse finantseerimiseks leitakse nüüd põhjuseid nagu Venemaa. Mis see siis olgu?! Kas see pole kuritegelik oma rahva suhtes, poliitikutel niimoodi talitada?!

Ja aitab küll Eestil sõdimisest kaugetel maadel! Mis kasu sai Gruusia sellest, et hoidis suurt armeed Iraagis? Vastupidi, kui abi vaja oli, siis polnud neid mehi kusagilt võtta. Kui oht on lähedane ja oma kodumaale, siis tuleb unustada kauged sõjad. Ja marss ka eesti poisid Afganistanist ja Iraagist koju! Kui juttude järgi võib Venemaa Eestit iga hetk rünnata, siis mida need poisid seal teevad, ja Eesti sõjatehnika? Kõik paluks koju tagasi tuua! Ja ruttu! Ja siis pole vaja ka neid soomukeid juurde osta.

Vabatahtlikud või lihtsalt pätid

Väljavõte Postimehe veebist.

Tundub, et vabatahtlikena Gruusiasse läinud (see, kes lennu kinni maksis, on jäänud saladuseks, ilmselt siis Eesti riik ise, ehk maksumaksja, või siis Gruusia riik, sealne maksumaksja, kellel teisel sellisteks lollusteks raha, ja... võimalusi oleks, eks ole Eesti ja Gruusia ühed vägevamad tegijad maailmas, nende endi arvates, vähemalt nende tegude põhjal tuleb see välja?!) tegelased on kõige sulaselgemad pätid. Ja mida nad sinna tegema läksidki? Humanitaarabi jagama, vist oli nii. Aga tegelikult?! Nagu tuleb välja kippusid nad vägisi hoopis Gori linna, vaenlase tagalasse luurele. Ja esinesid kas siis Punase Risti töötajatena, või siis ajakirjanikena. Sest neid, sõjaväelise taustaga nn vabatahtlikke poleks keegi muidu niimoodi kuhugi minna lasknud. Mis on kokkuvõttes sulaselge pätitemp. Tehes sellega kahju nii Punasele Ristile kui ajakirjanikele. Selliste tõbraste tõttu saabki hukka palju süüta inimesi, kuna selliste kaabakate tõttu kahtlustatakse kõiki. Võib arvata, et sellised "instruktsioonid" andsid neile grusiinid ise. Ja võib arvata, et seda tegid ka grusiinid, või nende sõdalased, esinesid sõjategevuses, vaenlase tagalasse tungimiseks "sõbralike" ajakirjanikena, mistõttu sai surma mitu süütut päris ajakirjanikku, kuna Vene pool, kes ilmselt asjast aru sai, avas kõigile sellistele "ajakirjanikele" tule. Miks muidu oleks pidanud venelased ajakirjanikke tulistama?! Endale sellega hulga sitta kaela tõmbama.

Ja grusiinidest võib kõike uskuda. Sellel Saakašvilil on juba selline hullu pilk silmis. Selle mehe peaks grusiinid kiiremas korras maha võtma.

Veel veidi Venemaast

Nagu ma ühte eelmist sissekannet täiendasin, on Eesti poliitikute käitumine Venemaa suunal mõistetav: rahva raske tööga teenitud raha eest kallilt tagasi ostetud raudteevagunid ja vedurid seisavad jõude, kuna Venemaa tõmbas transiidile piduri peale. Aga see oleks nagunii juhtunud! Venemaa hakkas Ust-Luuga sadamat ehitama juba aastaid tagasi. Kus olid teie silmad?! Sellest rääkis isegi Raivo Vare, et transiit kukub ära. Ja on vastutustundetu nüüd sellepärast kogu Venemaa-suunalisele bisnisele käsi ette panna. Kes sellest võidab? Eestis? Ma mõtlen peale Jüri Böhmi ja teiste elukutseliste vabadusvõitlejate. Sellest võidavad vaid soomlased, või rootslased, või taanlased, või hollandlased, kes nagunii venelastega tihedat äri ajavad ja teevad pärast Eesti äralangemist seda veel suurema lustiga. Ei saa mõelda nii, et kui trumm läind, mingu pulgad ka. Nii või mõelda Jüri Böhm, aga ei saa mõelda peaminister.

Ja selle asemel, et öelda otse, et tegime vea, kui julgustasime Gruusial rünnata Vene vägesid, aetakse mingit kuradi pläma ning tiritakse veel rahvas ka kaasa, justkui terve eesti rahvas on süüdi selles, et mõned eestlastest nõuandjad, kes Gruusia riigi palgal, veidi mööda keppisid, kui piltlikult väljenduda. Ja selle asemel, et nüüd puru silma ajada ja paanikat külvata, võiks mõelda pigem sellele, miks kepiti mööda. Ilmselt tuli see sellest, et ei tunta piisavalt hästi Venemaad. Kas kes siis veel peaks tunda Venemaad, kui mitte eestlased?! Sest eestlaste arvamusele toetuvad paljuski ka Lääneriikide esindajad. Ja kui eestlased ütlevad nüüd, et venelased on muutunud täielikeks pättideks, kes tuleks maamunalt minema pühkida, siis kas see on tõsi?! Kas kust otsast?! Kuidas see venelane siis nüüd nii äkki muutus?! Seni oli suur sõber, kellega sai äri ajada ja oli suur kisa ja hala, kui transiit ära kukkus, aga nüüd selline vaenlane, et annab teist sellist otsida. Et isegi Osama bin-Laden kahvatub selle kõrval.

Ma tahaks teada, kes Eestist usub tõsimeeli, ma mõtlen tõsimeeli, mitte mingi järjekordse meelepuhangu ajel, usub, et Venemaa võiks Eestit sõjaliselt rünnata? Miks Venemaa seda tegema peaks? Venemaa on kapitalistlik riik, palju kapitalistlikum kui Eesti seejuures. (Jah, demokraatia ja kapitalism ei pea käima käsikäes. Ka Hiina on üha kapitalistlikum, kuigi seda juhib kommunistlik partei. Perverssus, eksole.) Paljud Vene ettevõtted ja eraisikud on investeerinud Eestisse. Ehk Eesti on venelaste jaoks nagunii hõivatud. Majanduslikult. Venelased on ostnud kokku kinnisvara, neile kuulb tööstus- ja põllumajandusettevõtteid. Miks nad peaks selle kõik ühel päeval hävitama?! Pigem on nad huvitatud, et see neile hästi sisse tooks, et investeering end tagasi teeniks.

Ja mida on Venemaa õigupoolest teinud, et tema suhtes järske avaldusi teha? Ok, allutas Tšetšeenia. Aga milline teine riik ei talitaks niimoodi?! Inglismaa ei loobu samuti Põhja-Iirimaast, ega Hispaania Baskimaast, kuigi seal vihisevad pommid ja surevad heausksed inimesed. Käib nö sõda. Ja see sünnib otse Euroopa Liidus, selles humaansuse ja demokraatia kantsis. Kus tegelikkuses demokraatia peale vilistatakse, kui vaja. Samuti nagu ka Venemaal. Või USAs. Isegi Eestis. Kas Eesti loobuks Setumaast, kui setud häälekalt iseseisvust nõuaksid ja pomme paneks ning inimesi tapaks?! Eesti ei suutnud ja ei suuda loobuda isegi Ida-Virumaast, kus elavad ainult venelased, kellest paljud Venemaa kodanikud ja mis on sisuliselt nagu Venemaa, kus eesti keelt ei kuule ja keegi sellest keelest arugi ei saa.

Ja mispoolest erineb Venemaa käitumine Gruusias USA käitumisest Afganistanis?! Nii nagu ründasid ühe kuritegeliku grupi liikmed New Yorgi kaksiktorne, kus hukkus mitu tuhat inimest, nii ründasid ka Gruusia KURITEGELIKU valitsuse käsilased Vene sõdureid ja nende kaitse all olnud süütuid osseedi tsiviilelanikke. Kas USA oleks sel puhul öelnud aitäh, ja teise põse ette keeranud, nagu Venemaa puhul oodati?! Kui kuubalased oleks mõnda USA kaitse all olevat Kariibi mere saart rünnanud, näiteks?! Afganistani ja Iraagi kogemus näitab, et USA oleks selle Kuuba teinud pihuks ja põrmuks, vahetanud seal valitsuse ja mida kõike veel. Nii nagu tehti Afganistanis, kus lisaks muule koheldi kohalikke väga alandavalt, eriti neid, kes viidi sinnasamasse Kuubale vangilaagrisse. Kus neid piinati ja neilt mingeid tunnistusi, ma julgeksin öelda, välja peksti. Selliseid kuritegelikke rühmitusi, olgu nad siis ameti poolest presidendid või miskid muud, ei kohelda kusagil siidikinnastes. Teise põse keerab ette ainult ori, kes on loll nagu saabas ja oskab ainult rasket füüsilist tööd teha.

Venemaa tegi, mida ta tegema pidi sellises olukorras, võttes eeskuju teistelt nn demokraatlikelt ja humanistlikelt riikidelt. Ja ongi kogu lugu. Miks selle puhul eeldada, et Venemaa tahab kogu maailma hävitada? Ma tean, et on ka selliseid ideelisi fundamentaliste, kes arvavad, et USA tahab kogu maailmale käppa peale panna ning et Afganistan ja Iraak on alles algus, ja neid on ka riigijuhtide hulgas. Ning on selliseid, kes arvavad pärast iga pommiplahvatust, et maailma lõpp on kohe-kohe käes, no isegi Eesti riigijuhtide seas oli neid, kes kuulutasid, mõni aasta tagasi, et terroristid on kohe-kohe Eestis ja terrorism on kõige suurem oht. Aga kas Eesti riigijuhid peavad selliste lollustega kaasa minema?! Käituma Jüri Böhmi kombel. Õhutama paniköörlust. Ja kui nad käituvad nagu Jüri Böhm, siis milleks hoida palgal tervet armeed ametnikke ministeeriumides, analüütikuid ja muid spetsialiste. Siis võiks nad kohe lahti lasta. Võtta üheks ja ainsaks nõunikuks Jüri Böhm ja kogu lugu!

Tulgem tagasi maa peale, sõbrad riigijuhid, Eesti riik on majanduslikus mõttes väga raskes seisus, tegelege praegu selle riigi asjadega, ja kui olete sellega valmis saanud, siis vaatame, mis edasi saab. Kui Jürgen Ligi valib kahe halva vahel: kas boikott või võidurelvastumine, siis mina ütlen, et lahendus pole kumbki. Lahendus on Venemaaga heanaaberlike ja sõbralike suhete arendamine. Ja Eesti omariikluse kaotamiseks pole lihtsamat teed, kui ajada venelane närvi, kas siis boikoti või võidurelvastumisega. Ja miks peaks Eesti olema see, kes Venemaa närve proovile paneb ja oma rahva saatuse ning eludega riskib. Kaukaasias on Saakašvili-taolisi ullikesi jalaga segada, võta üks ja viska teist. Ja kahuriliha on seal ka rohkem. Öelge oma sõjakatele jänki-sõpradele, et jätku eesti rahvas mängust välja, las leiavad kuskilt mujalt lolle.