Mida me täna tegime

Kui eile ei tulnud jalutamisest midagi välja, sest sadas vihma ja puhus vile tuul, siis täna paistis päike ja me ruttasime juba kella kaheteistkümne ajal, pärast hommikusööki välja. Roosi on meie pea igapäevaste jalutuskäikudega nii ära harjunud, et hakkab mulle kindlal kellaajal oma õueriideid kätte tooma, et ma nad talle selga paneks. Ja iga riie enam ei sobigi - Roosi tahab ise valida, mida selga panna!

Nii et kähku lapsed riidesse (meil on selline süsteem, et Inno paneb nad riidesse ja mina võtan pärast riidest lahti), kärud välja ja õue! Kõigepealt käisime Võru turul, kus olid mõned müüjad varju all kössitamas. Tädid kurtsid, et neil on külm ja tõesti - ka meil hakkas seal päris jahe. Oli nagu päris tuulekoridor kohe. Tädidel endal olid tutimütsid peas ja soojad vammused seljas. Ostsime õunu ja siis veel ühelt tuttavalt tädilt pudeli õunamahla. Tuttav tädi rääkis, et tuli just Soomest, kus oma pojal ja poja elukaaslasel külas käis. Kus kandis, ta enam ei mäletanud, aga Soome elu meeldis talle väga. Ta rääkis, et seal ehitatakse kogu aeg uusi maju ja et kui peres on kaks last, siis saab pere riigilt neljatoalise korteri. Meie riigijuhtide peale oli tädi väga kuri ja ütles, et siia oleks vaja Putinit, sest siis saadetaks praegused võimulolijad Siberisse.

Seejärel käisime poes ja hakkasime kodu poole tagasi jalutama. Aga poolel teel hakkas järsku vihma sadama ja me pidasime paremaks põigata sisse Rändurisse, mille juurde just jõudnud olime. Roosike oli ka just oma vankris üles ärganud ja avaldas soovi sealt välja tulla.

Ränduris tellis Inno endale küüslauguleibu ja frikadellisuppi ning mina ühe „Pariisi salati” kartulite, singi ja šampinjonidega. Lapsi söök eriti ei huvitanud. Roosi võttis paar ampsu ja suundus siis pubi põnevaid nurgataguseid avastama ning Juulike, meie pere kõige suurem magusasõber, eelistas soolasele Rimist ostetud „Mõnusat maiust”. Ilmselt oli kõht veel hommikusest hirsipudrust täis.

Meil vedas, sest kui söödud saime, oli vihm järgi jäänud. Jalutasime Võrumaa toidukeskusesse ja ostsime sealt veel gluteenivaba leiba ja kurki-tomatit. Siis hakkas uuesti sadama ja kiirustasime koju. Kodu juures trehvasime oma maja toredat tädi, kes meile ikka enda korjatud kukeseeni ja mustikaid toob. Roosi tundis tädi kohe ära, tõstis käe lehvituseks ja hõikas „Ajaa!”. Tal on veel see portugalikeelne tervitus „Olá!”, mida portugali üheaastased hääldavad „Ajaa!”. Kuigi paar päeva tagasi ütles üks meie maja mees Roosile „Tere!” ja Roosi ütles talle siis ilusti vastu „Eje!”. Aga vahva, et Portugal ja portugalikeelsed sõnad tal veel meeles on! Tädi oli igatahes Roosikese tervituse üle väga rõõmus ja lubas meile pärast keldrist kartulit ja porgandit tuua. Nii armas.

Selline päev siis. Innol oli hea meel, et ei pidanud süüa tegema :).

Selline nägi välja minu „Pariisi salat”, mnjah, pooleldi sööduna:

Kersti Kaljulaid - president ilma presidendi auta

Kohvik on olnud Marina Kaljuranna suhtes kriitiline, aga kui oleks valida, kas Marina Kaljurand või Kersti Kaljulaid, siis Marina Kaljurand on vähemasti eesti inimestele tuttav, ta on viimased aastad Eestis elanud ja töötanud ning presidendikampaania ajal terve Eestimaa läbi sõitnud, tavaliste eesti inimeste muresid kuulanud ja rõõme jaganud. Tema võitles ausalt.

Kersti Kaljulaid võitleb ebaausalt - tuleb mängu poole pealt ja kuulutab siis ennast võitjaks. Lihtsas keeles öelduna: Kersti Kaljulaid teeb sohki. Kersti Kaljulaid on valemängija. On äärmiselt irooniline, et sohitegija ja valemängija räägib eetikast ja eetilisest Eestist.

Ükskõik, kes presidendikampaaniast osa võtnust, piltlikult öeldes puhastustulest läbi käinust sobiks presidendiks. Siim Kallas, Allar Jõks, Mart Helme, Eiki Nestor, Marina Kaljurand, Mailis Reps. Nad kõik on selle ameti auga välja teeninud. Kersti Kaljulaid, kas sa tead, mida tähendab AU?

Kui Kersti Kaljulaiust saab president, siis ta ei ole mitte president, vaid valepresident. Sohipresident. Ilma presidendiauta president.

Kersti, kes siis on need „nõrgemad”?

Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid ütleb, et eetiline on selline Eesti, kes enesekindlalt aitab nõrgemaid eelarvest enne, kui hakkab kulutama neile, kes peaksid olema tugevad.

Okei, nõus. Aga kes siis on need niiütelda nõrgemad, Kersti?

Kõige nõrgemad on ühiskonnas puudega inimesed.

Aga just nende olukord on Eestis kõige kehvem.

Kui lastetoetused tõusid, siis puuetega inimeste toetused jäid samaks. Ei tõusnud sendi võrragi. Nn tööjõureform (rahvakeeli: sandid tööle) kärbib erivajadusega inimeste toetusi veelgi.

Kuidas käib see kokku mõttega, et kõige nõrgemaid tuleb aidata esimeses järjekorras?

Või tähendab Kaljulaiu jutt nõrgematest seda, et kõige nõrgem selgitatakse välja omavahelises võitluses nagu selles vene multikas, kus saabus kingitus „kõige nõrgemale”, millele pretendeerisid lisaks jänesele ka hunt, rebane ja metssiga? Eestis on see siiani nii olnud. Kõige nõrgemad on olnud need, kes on selle „nõrkuse” endale jõuga välja võidelnud. Ehk Riigikogu liikmed, pangad ja suurärimehed. Sest just neid on riigieelarvest kõige rohkem aidatud.

Kui Kaljulaid soovib senist kurssi muuta, siis tuleks täpselt selgitada, keda ta nende „nõrkade” all silmas peab. Ja mida konkreetselt ta nende nõrgemate heaks teha kavatseb.

Psühholoog: fitness-pildid ei pane inimesi end treenima

Väljavõte Helsingin Sanomate veebist.

Eestiski on tavaks avaldada pilte treenitud kehadega inimestest nn fitness-pilte, lootuses, et nõnda hakkavad kõik teised inimesed end treenima. Ent tegelikult, nagu kirjutab Tampere Ülikooli teadlane, sotsiaalpsühholoog Nelli Hankonen ajalehes Helsingin Sanomat, omab see vastupidist mõju: inimestel kaob huvi ja tekib rahulolematus oma kehaga.

Põhiprobleem on selles, et tervise seisukohalt on hea isegi vähene liikumine, aga fitness-pildid annavad mõista, et vähesest liikumisest pole mingit tolku. Lisandub veel inimeste jagamine sportlikeks ja mittesportlikeks. Ühed võivad end selle tulemusel üle treenida, teised loobuvad üldse treenimisest.

Fitness-kultuuri üks probleem on keskendumine välisele. Jääb mulje, et tervislike eluviiside ainus eesmärk on teatud välimuse saavutamine. Uuringud näitavad, et naistele fitness-piltide näitamine suurendas nende rahulolematust oma kehaga. Kui inimene hakkab mõtlema, et liigutades näeb ta parem välja, hakkab ta end pidama puudulikuks sellisena nagu ta on. Ta hakkab end süüdi tundma ja end teiste ees häbenema. Halvematel juhtudel viib see söömishäirete või dopinguainete tarvitamiseni.

Fitness-piltide avaldamisest paremaks meetodiks liikumisharrastuste propageerimisel peab psühholoog liikumise mõnu ja nautimise väljatoomist. Näiteks asjaolu, et inimese enesetunne on pärast väikest sörki või jalutamist parem ning öösel on parem uni. Samuti võib jooksurajal leida uusi sõpru ning perega saab aega veeta liikudes. Veel tasub leida omale sobiv ala, et hea enesetunne kaasneks meeldiva alaga.
-----

Inno kommentaar: sellele polegi nagu midagi lisada. Minu meelest on see telesaade, kus paksud poisid pannakse lihaselise treeneri juhendamisel end piinama, täiesti mööda. See ei pane kedagi liikuma, pigem alandab ja solvab inimesi, propageerib väga ebatervislikku enesepiitsutamist, mille tagajärjel võib süda üles öelda ja saabuda surm.

Lisaks ei saavutagi paljud inimesed lihaselist keha, treeni palju tahad. Välimus sõltub geenidest, ka toitumiseelistused sõltuvad geenidest. Osadele sobib taimetoit, teistele mitte. Osa inimesi võib end ogaraks treenida, ikka soovitud välimust ei saa - kui inimene sellest aru ei saa, tekivadki söömishäired, sest inimesed hakkavad end soovitud välimuse saavutamiseks näljutama. Või mingeid tablette neelama.

Mul on hea võrdlus tuua oma elust. Mu endine elukaaslane oli looduse poolt suhteliselt lahja kehaehitusega, mind see ei häirinud, aga ta ise oli endaga pidevalt rahulolematu. Vahtis end muudkui peeglist, käis trennides, või õigemini hakkas käima, aga lõpetas ruttu, sest tulemust ei olnud. Et end kaalus hoida, hakkas hoopis suitsetama ja veini jooma, see olevat olnud Posh Spice'i meetod. Kaal tuli küll alla, aga tselluliit jäi ning siis tuli hakata tselluliiti varjama. Mina soovitasin tal hakata koos jalutamas käia, aga seda ta ei soovinud, kuna olevat mõttetu ajaraiskamine. Ostsime kallid jalgrattad, rattasõit teda mõni aeg köitis, aga siis tüütas ära, sest tulemust polnud, lihaseid ei tulnud.

Mu praegune kaasa on looduse poolt lihaseline ning seda ilma mingi trennitagi. Võibolla on tal selles mõttes lihtsam, et ei pea tundma pidevalt häbi. Ei pea higistama umbsetes spordisaalides. Temaga saan mõnusalt väljas jalutamas käia, kasvõi iga päev.

Kaljulaid ise selgitab, miks ta presidendiks ei sobi tegelikult

Väljavõte Postimehe veebist.

Presidendi kandidaat Kersti Kaljulaid on saatnud kirja eesti rahvale (ta on ka varem öelnud, et inimesed võiks lugeda tema kirjutatud jutukesi, huvitav, kas rahvast ühendava presidendi suhtlus rahvaga hakkabki olema nüüd kusagilt eemalt ja kirja teel?!), kus ta ütleb ausalt välja, et rahvas teda ei tunne, kuna ta on veetnud 12 aastat välismaal. Ja et tema presidendiks oleku ajast suure osa võtab enda tuntumaks tegemine, eesti rahva soovide ja vajaduste tundma õppimine. Mis tähendab, et ta tegelikult presidendiks ei sobi, aga kui rahvas niiväga tahab, siis võib ta ju selle "vastutuse" võtta.

Ses mõttes sarnaneb eesti rahvas vene rahvaga, kes omale kunagi riigi algusajal ei suutnud juhti valida ning siis toodi juhid Rootsist. Eestil on juba üks negatiivne kogemus väljast toodud juhiga, kellele olid pandud samuti väga suured lootused, aga kes ei suvatsenudki rahvaga suhelda ega rahvast tundma õppida. Nüüd astutakse teist korda sama reha otsa.

Kaljulaiul on kodus oma Robinson?

Presidendi kandidaadi Kersti Kaljulaidi suhted meestega meenutavad ühe teise mõjuka naise, Kati Murutar-Vatmanni meeste-saagat, kus tal oli kodus teinekord päris mitu "robinsoni" ja kõik elasid seal pead-jalad koos: mehed, lapsed, muidu tuttavad. Üksvahe võeti kõvasti napsi ja käidi koguni autoga üle kaela, kus selgus, et roolis polnud mitte Kati ise, vaid üks neist robinsonidest.

Kaljulaiu elu jälgides on mulje umbes samasugune, et neid mehi tiirleb tema ümber päris mitu. Et tal on kodus oma robinsonid, kes pesu pesevad, lapsi kanseldavad ja muid kodutöid teevad. Ja põhjusega: kui naise sissetulek on ikka ühes kuus 17 tonni eurot neto, siis pole midagi imestada. Mehed lendavad kohale nagu kärbsed paberi peale. Pole ime, kui mõni neist elab vahepeal lausa puu otsas, nagu oli Murutaril.

Nii Kerstil kui Katil on raskusi, et täpselt aru saada, kui palju on neil mehi ja mis need mehed parasjagu teevad. Eks ta ole.

Kaljulaid sarnaneb Putiniga: mõlemil salaperekond

Nii nagu Georgi-Rene Maksimovski: Vene presidendi Vladimir Putini salanaine Alina Kabajeva, kes ilmus seltskonda koos abielusõrmuse ja kahe lapsega, väljavõte Daily Maili veebist.

Salaperekond pole ainult Eesti presidendi kandidaadi Kersti Kaljulaidi pärusmaa: sama stiili viljeleb Eesti suure naabri Venemaa president Vladimir Putin, kes eelistab samuti oma perekonnast mitte rääkida. Põhjus on selles, et temalgi on salaperekond. Ajakirjanikud on välja nuhkinud, et tal on suhe endise iluvõimleja Alina Kabajevaga, kellega Putinil on väidetavalt lausa kaks poega.

Priit Kutser Facebookis: Urmit mõnitati ja alandati

„See oli ikka räige, mis Keskerakonna juhatuse koosolekul täna toimus! Kadrisandid mõnitasid, alandasid Urmit 40 minutit, hea et näkku ei sülitanud ja peale ei urineerinud. Keskerakonna viimased päevad on käes, sest isegi Jürist pole enam ühendajat, Mailisest ja Kadrist rääkimata. Nad on täna juba täiesti ebastabiilsed inimesed. Täielik hullumaja, mis toimub. Kujutage ette märatsevat ahvikarja,” kirjutab Facebookis Priit Kutser.

Keskerakonna sisesõda läheb aina huvitavamaks. Tänases Nädal+ saates ütles Urmi Reinde, et tema on ikka Kesknädala peatoimetaja edasi, sest tal on tööleping hoopis MTÜ Vaba Ajakirjandusega ja selle juht Lauri Laasi oli talle kinnitanud, et ta on jätkuvalt Kesknädala peatoimetaja. Samas saates üles astunud Keskerakonna uus peasekretär Jaak Aab seevastu väitis, et Reinde tööandja on hoopis Keskerakonna juhatus, kes talle palka maksab, ja kuna juhatus lasi ta lahti, siis Reinde enam Kesknädala peatoimetaja ei ole.

Nii et ei saagi aru, on siis Reinde enam Kesknädala peatoimetaja või mitte. Selgusetu on ka, kas Kesknädal üldse järgmisel nädalal ilmub. Appi. 

Ojuland näeb väga hea välja

Kaader Tallinna TV uudistesaatest.

Kui ülejäänud meedia Kristiina Ojulandi presidendiks kandideerimise teadet suuresti ignoreeris, siis Tallinna TV kutsus ta oma saatesse Nädal+, kus Ojuland andis saatejuht Vambola Paavole lühikese intervjuu.

Ojulandile on Itaalia päike vist hästi mõjunud, sest ta näeb väga hea ja reibas välja. Tema esinemine oli vaba ja sundimatu, erinevalt Kersti Kaljulaiust, kes paistis kaamerate ees pinges ja närvis.

Ei jõua oodata Kersti Kaljulaiu ja Kristiina Ojulandi debatti! :)

Eeskuju ka Eesti meestele: 100 päeva ilma pornota

Väljavõte Helsingin Sanomate veebist.

Porno vaatamine oli hakanud elu segama ning 34-aastane soomlane Toni Jyvälä otsustas loobuda porno vaatamisest, kirjutab Helsingin Sanomat. Nüüd kavatseb ta olla sada päeva ilma pornota ja blogib sellest oma pornosõltlase päevikus:

Mees kirjutab, et on pornot vaadanud alates 2003. aastast, kui sai omale õpingute ajal arvuti ja kiire internetiühenduse. Ta lisab, et porno vaatamine on muutnud ta võimetuks looma suhteid vastassugupoolega. Ta on mõelnud juba enesetapumõtteid ja teda saadavad paanikahood.

Kuidas kohvikulistega lood on, kas vaatate regulaarselt pornot? Panin üles vastava küsitluse.

Vabaduse kooli õppetund: vahel tuleb olla julgust perse saata

Vabaduse kooli esimene õppetund: vahel tuleb olla julgust perse saata, et saavutada suuri asju.

Soomlased saatsid 1939. aastal venelased perse ja see tundus tollal äärmiselt rumal otsus. Mitte keegi polnud julgenud varem venelasi perse saata. Ent see pani liikuma teatud protsessid, julgustas näiteks sakslasi venelaste vastu astuma, mis tagas soomlastele lõpuks iseseisvuse ja andis Soomele lõpuks suure edumaa Eesti ees.

Irja saatis mõned nädalad tagasi perse Edgar Savisaare. Mitte keegi polnud varem julgenud Savisaart perse saata. See tundus algul päris rumal otsus, ent see pani liikuma teatud protsessid, julgustas teisi Savisaarele vastu astuma, mis päädib tõenäoliselt Savisaare võimu kaotamisega erakonnas. Väga suur muudatus, üks olulisemaid Eestis viimase paarikümne aasta jooksul, mis kindlasti mõjutab Eesti elu lähematel aastakümnetel. Loodetavasti saab nüüd Eestis mõelda rohkem riigi arendamisele, mitte sellele, kuidas Savisaart võimult eemal hoida.

Edgar, mis muned? Tee Savisaare erakond!

Edgar, miks Keskerakonnast kümne küünega kinni hoiad? Tee parem uus erakond. Mul on nimigi välja pakkuda - Savisaare erakond. Või Savisaare partei. Võib ka Edgari kamp*. Et oleks üheselt mõistetav, et selles erakonnas kamandab Edgar ja teised siis lihtsalt joonduvad tema järgi, kuna usuvad, et tema teab kõige paremini.

„Putšistid” eesotsas Repsi, Ratta, Simsoni ja Karilaiuga võivad Keskerakonna omale saada ja vaadata, kui palju hääli saavad, kui Savisaar enam vägesid ei juhata. Ja Savisaare fännid eesotsas Priit Kutseri ja Mart Ummelasega saavad astuda sinna uude Savisaare erakonda. Olga Ivanova juba ütleski, et paljud vene noored on Keskist välja astunud. Nüüd oleks vaja luua neile koht, kuhu nad saaks sisse astuda.

Ehk Edgar, tee Savisaare erakond ära! Põnev oleks näha, kumb erakond järgmistel valimistel rohkem hääli saab - kas Keskerakond või Savisaare erakond.

*Veel võimalikke nimesid: Edgar and co, Edgari bande, Ühinenud savisaarlased/edgarlased, Püha Edgar ja tema jüngrid, Püha Edgari Vennaskond, Edgari haarem (Inno idee), Hundisilma hundud. Pakkuge teie ka!

Õiglus võidab!

Urmi Reinde on paremal, väljavõte Delfi veebist.

Urmi Reinde, kes oli üks neist, kes meie perele sitta keeras ning ülbitses, kui olime raskustes, lasti täna oma ametist lahti. Kus ta oli olnud, ohh, jumal teab kui kaua, mingi kümme aastat kindlasti.

Reindet iseloomustab see, et kui temal vaja oli, siis pidi oma tahtmise kohe saama, aga kui midagi temalt palusid, siis tuli alati mitu kuud oodata. Ta kasutas tihti Kohviku artikleid, milleks palus nõusolekut, ja meie tulime talle alati vastu, aga kui palusime temalt abi, siis vastas keeldumisega, öeldes, et tal pole aega.

Nüüd on sul aega tohhuijaa i bolše, Urmike! Kasuta seda hästi!

Kaljulaid juba valetas rahvale?

Kersti Kaljulaid jäi luiskamisega vahele? Väljavõte Ekspressi veebist.

Kersti Kaljulaidi nõrk koht on mehed. Esiteks on selgusetu, kui mitu meest tal siis õigupoolest on ja millised lapsed on tehtud mis mehega. Tal nagu oleks endal asjad sassis. Samuti on ta andnud väga vastukäivaid ütlusi meeste kohta.

Näiteks oma viimase mehe, Georgi-Rene Maksimovski kohta ütles Kaljulaid esialgu, et mees tegi mingit väga salajast tööd, millest ei saa rääkida. Siis aga tuli välja, et mees pole ikka teinud mingit salajast tööd, vaid esiteks alates 2009. aastast üldse kodune, algul lapsehoolduspuhkusel, siis lihtsalt palgata puhkusel ja tema ametikoht on üldse koondatud. Enne seda oli 1992-1993 tööl Tallinna Telefonivõrgus, 1993-2009 Valitsussides, uue nimega Riigi Infokommunikatsiooni SA. Ta polnud mingi luuraja, tema töö eeldas riigisaladuse loa olemasolu, aga seda luba on vaja paljudes riigiametites.

Rahvakeeli öelduna oli tegemist kõige pesuehtsama kaablivedaja ehk Juhtme-Jukuga. Miks Kersti seda ametit häbeneb ja varjab, no tont seda teab. Kõik ametid peaks olema head.

Ojuland presidendiks? Aga miks mitte!

Kristiina Ojuland, kujutis kristiinaojuland.ee veebist.

Täna selgus, et lisaks Kersti Kaljulaiule kavatseb Eesti Vabariigi presidendiks kandideerida ka Kristiina Ojuland.

Ja tõepoolest, miks mitte? Ojulandi teavad Eestis kõik, ta on olnud välisminister ja ajanud viimased aastad aktiivselt eesti asja. Sõitnud mööda maad ringi ja rääkinud inimestega. Okei, Reformist sai ta kinga ja oma Rahva Ühtsuse Erakonnaga Riigikokku ei pääsenud, aga võib-olla ongi just presidendiamet talle sobiv väljakutse? Välimust ja parketikõlblikkust tal ju on ning rumal naine ta ka ei ole.

Ojulandi pereasjadega on kõik selge - lapsi ei ole ja elukaaslaseks on aus eesti mees Raimo Kägu.

Kohvik igal juhul tervitab Ojulandi kandideerimist ja ohkab kergendatult, et esmaspäeval ei ole Riigikogus ainult üks kandidaat, kelle poolt olla. Loodetavasti tuleb kandidaate veel, aga isegi kaks tükki ajab asja ära. Peaasi, et ei oleks ainult üks.

Mingi kamm on Kaljulaiul meeste ja lastega

Üks kommentaator vihjas, et presidendiks pürgival Kersti Kaljulaiul on varasemast suhtest lapsed, kes kannavad perenime Talvik. Ja praegusest suhtest Georgi-Rene Maksimovskiga kannavad pojad perenime Tammik. Mis sunnib küsima, millest tuleb nimi Tammik? Kas Kaljulaid sai uue mehega lapsed, kui vana abielu veel kehtis? Et siis nagu sohilapsed või nii? Või pandi teine nimi millegi varjamiseks? Aga miks siis mitte Kaljulaid nimeks panna? Väga segane värk.

Ning veel jääb lahtiseks, kes oli Kaljulaiu esimene mees. Talvik kes? Ja väidetavalt oli Kersti kandnud siis ka teist nime. Mis ta nimi siis oli?

Ekspress kirjutab, et Kaljulaiu mees Georgi-Rene tegi koguni mingit salajast tööd ja töötas või töötab Teabeametis. Kas tõesti teeb kodune mees laste kõrvalt sellist tööd?!

Rene Maksimovski isa oli Punaarmees

Väljavõte memento kodukalt.

Memento kodukalt selgub, et Rene Maksimovski isa Nektari oli sõja ajal Punaarmees Eesti korpuses. Nektaril oli 7 klassi haridust, hiljem töötas Tallinna Tööstuskaubastu elektrikuna.

Rahvuseks on Nektaril märgitud eestlane.

Rene Maksimovski sportlaskarjäär lõppes pärast Kaljulaiuga kohtumist?

Väljavõte sportos.eu veebist.

Spordiportaali sportos.eu andmetel oli Rene Maksimovski aktiivne rahvasportlane, aga tema sportlaskarjäär katkes 2010. aastal. Ligikaudu sel ajal sai ta kokku Kersti Kaljulaidiga. Kaljulaidi väiksem laps oli siis just äsja sündinud.

Maksimovski nimi on pärit Petserimaalt

Väljavõte nimed.ee veebist.

Nagu selgub nimed.ee veebist, on Maksimovskid pärit Petserimaalt.

Geni.com andmetel on tulevase presidendiproua abikaasa Rene Maksimovski isa nimi Nektari Maksimovski ja sündinud 1920. aastal. Ta oli siis 45-aastane, kui Rene sündis. Nektari suri 2000. aastal 80-aastaselt.

Rene ema nimi on Valve Maksimovski (neiupõlvenimega Tammela), mehest 11 aastat noorem ja suri 1985. aastal 54-aastaselt.

Siin on põhjus, miks Kaljulaid oma perest rääkida ei taha - vene mees!

Esiplaanil Kersti Kaljulaidi mees Georgi-Rene, väljavõte Õhtulehe veebist.

Õhtuleht on teinud head tööd, leidnud üles abieluvararegistri, kust selgub, et 5 aastat tagasi on Kersti Kaljulaid sõlminud vara lahususe lepingu praegu 50-aastase Georgi-Rene Maksimovskiga. See on siis aasta pärast väiksema poisi sündi, kes kannab perenime Tammik.

Maksimovski on varem töötanud Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudis ja pidanud firmat Lokalone OÜ, mis pandi kinni 2000. aastal.

Nüüd on ka selge, miks Kaljulaid oma perel peatuda ei taha - vene mees.

Aga huvitav, kes ja millega tegelevad Kersti eelmised mehed, Talvik ja Tammik? Miks nad perega ei ole?

Kaljulaid - ELi raudne leedi

Väljavõte agra-net.com veebist.

Presidendi kandidaat Kersti Kaljulaid mängib Eestis malbekest, aga tuleb välja, et ta on Brüsselis omamoodi raudne leedi. Nimelt nagu tuleb välja põllumajandusportaali agra-net.com infost, siis kurtis Soome Europarlamendi saadik Petri Sarvamaa möödunud aasta kevadel parlamendi istungil, et põllumajandustoetuste uued reeglid, eriti nn rohealasid puudutavad nõuded on väga keerulised, mistõttu kardavad Soome põllumehed saada kaela hulgaliselt trahve. Sarvamaa palus lihtsustada ja leevendada toetuste üle tehtavat kontrolli.

Europarlamendi istungil sõdis Sarvamaale aga teravalt vastu Kersti Kaljulaid, öeldes, et kui toetustel pole peal piisavalt tõhusat kontrolli, läheb toetus raisku. Kaljulaid lisas, et põllumajandustoetuste üle peab olema range kontroll, et ei oleks odavam reeglite täitmisest kõrvale hiilida kui neid täita.

Kaljulaid peab vajalikuks, et põllumajandustoetused oleksid seatud sõltuvusse tulemustest. Ehk: kui tulemust pole, siis toetust ei saa.

Sarvamaa ütles selle peale, et ELis ei tohiks olla võitlust eduka põllumajanduspoliitika ja raha-asjade vahel. Kõik võiks võita, kui kontroll oleks paremini korraldatud. Nii näiteks pani Sarvamaa kahtluse alla praeguse lubatava 2%-lise eksimuste määra, mis on muudatusi arvestades liiga väike.
-------
Vaat siis. Ma kujutan ette, et kui see fuuria lasta Eestis võimu juurde, siis likvideerib ta üsna kähku ära selle, mis Eesti põllumajandusest on veel järgi jäänud. Sest põllumajandus ja maaelu üldse on ju ainult kulu ja riik peab efektiivne olema, kõik kulud ära kärpima.

Kaljulaid sõdis Kontrollikojas põllumajandustoetuste vastu

Väljavõte publicfinanceinternational.org veebist.

Eesti põllumehed on kimbatuses, miks toetusi kärbitakse või ei tule toetusi niipalju kui vaja. Aga nagu selgub, on Eestis nii palavalt armastatud Kersti Kaljulaid Euroopa Kontrollikojas sõdinud usinalt põllumajandustoetuste vastu, seistes vastu Euroopa Komisjoni kavale põllumajandustoetusi suurendada.

Kaljulaid ütleb Euroopa Liidu 2007-2013 eelarveperioodi Maaeluprogrammi kohta, et toetused pole loodetud tulemusi andnud ning soovitab 2014-2020 perioodil Euroopa Liidu toetusi vähendada. Selle asemel soovitatakse suurendada liikmesriikide endi toetusi, aga nagu Eesti näite varal on teada, pole riigid just eriti altid põllumehi toetama.

Vaat kus lugu! Ja siis küsitakse, miks põllumajandus välja sureb. Sellel poliitikal on oma tuline toetaja, nii-ütleda oma inimene Havannas. Tuleb välja, et Eesti põllumehed on madu rinnal soojendanud. Nüüd tahetakse põllumajanduse väljasuretajast teha lausa president!

Taustaks veel niipalju, et Euroopa Kontrollikoda, kus Kaljulaid on liige, tegeleb Euroopa Liidu eelarveraha kasutamise kontrollimisega, sealhulgas põllumajandustoetuste kontrollimisega.

Mis sai Kaljulaiu talust Läänemaal Pajumaa külas?

Väljavõte Euroopa Kontollikoja (European Court of Auditors) veebist.

Delfi on tuvastanud, et presidendi kandidaat Kersti Kaljulaiul on Tallinnas kolm korterit ja maja, lisaks veel suvila Väänas. Aga neli aastat tagasi on Kaljulaid oma huvide deklaratsioonis märkinud, et tal on veel talukoht Pajumaa külas, ilmselt siis Läänemaal. Mis sellest talukohast sai?

Kas nüüd läheb Kadriorus ärapanemiseks?

Juhin tähelepanu veel ühele nüansile: presidendi kandidaat Kersti Kaljulaid on korbiõde Filiae Patriae's endise presidendiproua Evelin Ilvesega. Nad on teineteisele truudust vandunud ja sinasõprust joonud, see truudusevanne on tugevam kui misiganes muu. Ehk siis: uues ametis läheb ärapanemiseks kõigile neile, kes Evelinile varem sitta keerasid, ehk siis päris lai seltskond Toomas Hendrik Ilvese endisi ja praeguseid poolehoidjaid. Igal juhul on Kadriorus oodata suuremat puhastust. See võib olla põhjus, miks Ilves soovitas Riigikogul teda mitte valida.

Girl power ruulib. Eks näis, kuidas see asi laheneb. Keskerakonnas sama lugu tegelikult. Ma arvan, et elu läheb päris huvitavaks.

Kaljulaid tegutseb oma sõnadele vastu?

Väljavõte pilguheit.ee veebist.

Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid soovitas enne kommenteerimis lugeda. Loeme. Kaljulaid ütles oma ettekandes tänavu arvamusfestivalil, et eetiline riik ei mängi oma rahvaga. Aga see mis praeguse seoses presidendi valimisega toimub - kas see pole kõige puhtam riigi mäng oma rahvaga? Ja kui Kaljulaid seda mängu rõõmsalt kaasa mängib, mis see siis on? Kuidas see oligi: käige minu sõnade, mitte tegude järgi, või kuidas?!

Keskerakonnas toimuv meenutab Inno ja Ingridi lahutust

Savisaarele on truuks jäänud veel vähemalt üks asutus - Tallinna Televisioon. TTV saates Meedia Keskpunkt ütles täna üks saates osalejatest Mart Ummelas, et Keskerakonna üks juhtfiguure Jaanus Karilaid "pööras ära". Täpselt sama ütles minu kohta avalikult pärast minu lahkumist minu eks Ingrid: et läks Tartusse magistriõpingutele ja siis pööras ära. :)))

Heimar Lenk ütles, et paljudel Keskerakonna liikmetel on keskea kriis. Sama rääkis minu kohta Ingrid. Siis ütles Yana Toom äsja Mailis Repsi kohta, et teda on väga halvasti kasvatatud, sama rääkis Ingrid minu kohta.

Vägisi jääb mulje, et Ingrid on asunud ametisse Etsi nõunikuna - tont seda teab, viimases Pealinnas oli ta pandud lausa esiküljele. Sellised asjad pole kunagi juhuslikud.

Keskerakonnas toimuv meenutab vägagi Inno ja Ingridi lahkuminekut, mis kiskus väga rajuks. Samas on see vajalik asi, et eluga edasi minna.

Nüüd peavad Keski noored vaatama, et nad ei laseks end haneks tõmmata, sest Ets on vana kaval šaakal, umbes nagu Ingrid. Mina lasin end lolli peaga haneks tõmmata ja lakun haavu siiani, kui lahutusest on kümme aastat möödas.

Kaljuland nagu Ilves II

Kersti Kaljulaid ütles täna Pealtnägijale, et ta tegelikult ei tahtnud presidendiks saada, aga selline asi lihtsalt juhtus nii. See on täpselt sama jutt, mida rääkis Toomas Hendrik Ilves enne presidendiks saamist: Ma ei tahtnud, aga kuna Rüütel tuli maha võtta, siis olen nõus tema vastu kandideerima. Nüüd Rüütlit enam silmapiiril pole, aga seis on laias laastus sama.

Väga mugav. Sisuliselt ei võta inimene mingit vastutust ja võib teha, mida tahab. Sest ta ise ei tahtnudki ju. Ning rahvale öeldakse jälle: Harjuge ära! (Tõlkes: Võtke mehu!)

Ok, Meri valiti samamoodi, pooleldi vastu tahtmist, et Rüütel ei saaks, aga Meril oli vähemalt sisu, ta oli loomeinimene, kirja- ja filmimees. Ilves ja Kaljulaid pole loomeinimesed, vaid tublid ametnikud, käsutäitjad, kellest mingit sisu pole mõtet kunagi oodata. Ametnik ei peagi olema looja, vastupidi, tema töö eeldab seaduste ja korralduste punktuaalset täitmist. Seega mingit oodatud muutust oodata ei ole.

Valime ise Eestile naispresidendi! Kõik kohvikulised hääletama!

Kohvik on seisukohal, et kui Eestile tahetakse naispresidenti, niiütelda rahva ema, siis on palju paremaid kandidaate kui Kersti Kaljulaid. Kasvõi näiteks Marju Lauristin! Või miks mitte ekspresidendiprouad Evelin Ilves ja Ingrid Rüütel?

Aga ei tee tühja juttu ja paneme kohe üles küsitluse. Kõik hääletama!

PS. Pakkuge teie ka, lisame teise vooru.

Mustkunstniku mütsist välja võetud Kaljulaidi presidendiks valimine solvaks eesti rahvast

Kui Brüsseli euroametnik Kersti Kaljulaid nüüd tõepoolest kiirkorras presidendiks peaks valitama, siis on see Eesti rahvale näkku sülitamine. Sellega antakse mõista, et president ei ole rahva isa ega ema, vaid lihtsalt üks suvaline ametnik. Ehk riigikogulased võivad ükskõik millise persooni riigipeaks upitada, kui nad selles ainult kokku lepivad. Sitta presidendi visioonist ja maailmavaatest! Neil pole mitte mingisugust tähtsust.

Sel juhul tekib küsimus, milleks kogu see presidendikampaania üldse. Mille käigus peeti maha hulgaliselt debatte ja hekseldati kandidaadid nii põhjalikult läbi kui üldse sai. Siim Kallas, Allar Jõks, Mailis Reps, Eiki Nestor, Marina Kaljurand ja Mart Helme pidid aru andma oma elu kõikide üksikasjade kohta, pilbast ei jäänud ka pilpa peale. Isegi nende abikaasad ja elukaaslased võeti läbi. Mis peamine - sellega, et nad niimoodi rahvale nii televiisori vahendusel kui igas Eesti nurgas aru andma pidid, sooritasid nad justkui küpsuseksami ja said sellest tegelikult ka kõik läbi. Üle hulga aja oli Eestil tervelt kuus väärikat presidendikandidaati ja kõik nad oleksid olnud presidendiks saamiseks valmis.

Ja nüüd võetakse justkui mustkunstniku mütsist välja euroametnik Kaljulaid. Ja öeldakse, et just tema on Eestile kõige parem president. Ilma et ta oleks pidanud vastama saatejuhtide küsimustele, suhtlema maainimestega Eesti kõige kaugemates nurkades, tutvustama oma abikaasat. Ab-surd-ne!!!

Kuna tegemist on sedavõrd kaua Eestist eemal olnud inimesega, keda rahvas ei tunne, siis on hädavajalik, et ta end rahvale lähemalt tutvustaks. Kas ta on üldse suuteline maainimestega ühist keelt leidma? Või vähemusrahvustega?

Praegu teame Kaljulaiu kohta ainult seda, et ta on tubli euroametnik. See, et teatud arv Riigikogu liikmeid teda otseselt ei vihka, ei anna talle presidendiametiks mitte mingisugust credibility't.

Vaja on rohkem kandidaate. Ja neid meil ju on - Ülle Madise, kes on õiguskantslerina väga hästi hakkama saanud. Legendaarne Marju Lauristin. Vahepeal kerkis üles Jaak Jõerüüt, aga miks mitte Jaan Kaplinski, Mihkel Mutt? Või Andrus Kivirähk? Kivirähk oleks minu meelest väga hea kandidaat ja te vaid kujutage ette, milliseid presidendikõnesid sealt tuleks!

Miks tulevane president oma perel peatuda ei taha?

Väljavõte Delfi veebist.

Kersti Kaljulaid ütleb intervjuus Päevalehele, et oma perel ta peatuda ei taha. Mida värki?! Kas jälle ostetakse nö põrsas kotis, nagu Ilvesega oli?! Kas keegi teab, miks tulevane president Kersti Kaljulaid oma perel peatuda ei taha?

Kui genist vaadata, siis selgub, et Kaljulaiu kahe lapse perenimi on Talvik ja kahe nimi Tammik. Päevalehe loos on märgitud mehe nimeks Rene, kas see on siis keegi kolmas juba?

Kui eeldada, et Rene on siiski nooremate laste isa, peaks ta olema Rene Tammik. Aga Rene Tammiku kohta eriti midagi veebis pole, ainult üks Vene suhtlussaidi Odnoklassniki profiil, kus on märgitud, et mees on Kohtla-Järvelt:

Ja siis on Kerstil poolvennad Mark Kaljulaid ja Raimond Kaljulaid. Esimene on ehitusettevõtja ja tsiklimees, viimane on samuti poliitik, Savisaare sabarakk. Kersti kannab siiani oma neiupõlvenime.

Isa on Jaak Kaljulaid ja ema Lindu Kaljulaid. Isa Jaak suri 51-aastaselt 1998. aastal.

Kersti Kaljulaid kuulub naiskorporatsiooni Filiae Patriae, samas korbis on ka Mart Laari abikaasa Katrin. Ilmselt haakis Laar sealt Kersti omale kunagi nõunikuks ning sellest sai alguse naise tähelend poliitikas, Isamaaliidus.

Kaljulaid tegeles Eesti geenivaramu projektiga, aga see jäi kummaliselt soiku. Enne Euroopa kontrollikotta saatmist juhatas ta Iru elektrijaama.

Tegelikult peaks Riigikogu Kallase ära valima

Selle asemel, et pakkuda välja selliseid jaburaid kandidaate nagu Kersti Kaljulaid, võiks Riigikogu 3. oktoobril Siim Kallase ära valida. Nii oleks aus. Kallas võitis valimiskogu teise vooru ja tal jäi presidendiks saamata ainuüksi seetõttu, et 60 valimiskogu liiget otsustasid presidendivalimised WC-potist alla lasta.

Kallas ja Jõks on küll öelnud, et nad Riigikogus enam ei kandideeri, aga minu meelest võiksid nad seda siiski teha. Samuti Reps ja miks mitte ka Nestor. Eestil oli üle hulga aja terve rivi asjalikke presidendikandidaate. Väga kahju, kui see potentsiaal nüüd raisku läheb.

Inno täiendus: Kui Riigikogu nüüd selle Kaljulaidi presidendiks teeb, hakkabki nii olema, et keegi ei julge presidendiks kandideerida, sest õige kandidaat selgub alles millalgi hiljem nende hulgast, kes ise ei kandideerigi. Kujutame nüüd ette, et kui Siim Kallas oleks otsustanud mitte kandideerida, oleks ilmselt teda nüüd presidendiks pakutud!

Ja kui Kaljulaid nii hea on, miks teda siis varem ei esitatud?! Vägisi tundub, et see oligi vandenõu: teha veidi tsirkust, et lõpuks Kaljulaid ära valida. Või mis?!

Kohvik presidendikandidaat Kaljulaiust: Aga miks mitte Vaino Väljas???

Irja: Nonii, mida me sellest uuest presidendikandidaadist Kersti Kaljusambast arvame?

Inno: Kaljulaidist. Mina küsiks selle peale, et aga miks mitte siis juba Vaino Väljas? Kaljulaid on nii kaua Eestist ära olnud, ei ole siinses poliitikas osalenud, ei tea üldse asju. Otsiti ju parimat presidenti, rahva ühendajat. Ja nüüd leitakse siis paari tunniga mingi Kaljuland.

Irja: Kaljulaid!!!

Inno: Siis oleks võib-olla juba mõistlik loosi tõmmata. Telefoniraamatust.

Irja: Hea mõte! Nii šänsud kõikidel Eesti inimestel.

Inno: Jah. Sealt võib tulla palju parem kandidaat kui Kaljurand.

Irja: Kaljulaid!!! Aga samas võib tulla ka Kükametsa Kusta.

Inno: Kaljuland ei ole siis või?

Irja: Aga ta on ju mingi see Euroopa selle Kontrollikoja, noh, liige?

Inno: Nojaa, aga ta on selline kuivik. Sinna taheti Partsi saata. Kaljuraid on seal üle aja olnud. Kuna Eesti ei ole suutnud leida temale sinna asendajat. Nüüd siis kavalalt, kuna talle asendajat ei ole leitud, siis tuuakse ta lihtsalt vägisi ära sealt.

Irja: Ja pannakse vägisi presidendiks.

Inno: Selleks, et Juhan Parts saaks minna Kontrollikotta. Kaljulinnust tehakse president seepärast, et Parts Eestist ära saata.

Irja: Kaljulaiust, Kaljulaiust... Mina olen kogu aeg rääkinud, et parim president oleks justnimelt Juhan Parts!

Inno: Igal juhul parem kui Kaljulaid!

Irja: Aga oled sa aru saanud, miks ta nüüd niimoodi välja kargas?

Inno: Sest ta tahab Eestisse tulla! Ta on juba ammu tahtnud Eestisse tulla. Aga ta ei saa Eestisse tulla, sest talle ei leita asendajat.

Irja: Ja siis tehakse presidendiks ja nii saabki tulla? Kuule, aga kas see Kopraonu, see Hololei, ei tahtnud ka Eestisse tulla? Siis võiks ju Hololeid ka presidendiks kaaluda.

Inno: Hololei ei ole Eesti määratav amet, saad aru. Aga Kaljulanna amet on Eestist määratud. Lihtsalt talle ei ole suudetud leida asendajat.

Irja: A mul on idee! Saatku selleks asendajaks Kaljurand, Marina Imantovna! Tal ei ole ju ametit.

Inno: Jah, hea lihtne ka. Isegi kui nimesilte vahetada, siis pole vaja palju tähti ära muuta.

Irja: Kuule, aga tõsiselt nüüd. Kas sa suudad Kersti Kaljulaidu presidendina ette kujutada. Mulle tundub ta kuidagi selline puine ja igav.

Inno: Nojah, kindlasti ta ei ole mingi rahva juht. Või rahva isa või rahva ema. Ega ka Eesti ühendaja.

Irja: Mhm.

Inno: No ütleme siis nii, et kui vaadata presidendi ametit kui pükse või seelikut, siis Kaljuland upub nendesse täiesti ära. Nii et juuksetutt ei paista ka välja.

Irja: Kui ma seda uudist esimest korda lugesin, siis ma mõtlesin, et keegi teeb nalja.

Inno: Temast saabki selline naljapresident. Veel naljakam kui see Ilves.

Keskerakonna sõda on jõudnud juba ka Facebooki!

Väljavõte Facebookist.

„Kinnitamata andmetel läks Mailis oma mehest lahku juba ammu enne presidendivalimisi, aga sellest ei räägitud, et rahvale jääks mulje, et nad saavad presidendipaari,” kirjutab Priit Kutser oma Facebooki kontol. „Seltsimees Jaak Aab sattus Vôhma rahva pôlu alla aastaid tagasi, kui ta oma vana naise 16 aastat noorema venelanna pärast hülgas ja oma laste emalt ka maja ära vôttis. Mees vôi asi!” kirjutab ta Jaak Aabi kohta. Need on vaid mõned „kuuma” info killud, mida savisaarlane Kutser Savisaare tooli kõigutajate kohta edastab. Lisaks sellele edastab ta ka palju delikaatsemat infot, mida Kohvik ei pea siinkohal õigeks üle korrata.

Kutserile sekundeerib Mart Ummelas, kes väidab, et Keskerakonna peakontori müüki Pettai garantiikirjade katteks soovib Jüri Ratas ja tal on seda vaja oma võimu kindlustamiseks. 

Põnev, põnev... Savisaarlased on viinud võitlustandri Facebooki. Idee Facebookis vastulöök anda genereeris ilmselt Savisaar ise. Kui me tal viimati Hundisilmal külas käisime, siis kiitis ta Facebooki taevani ja ütles, et see on info edastamisks parim kanal. Nüüd on sellest saanud siis Keskerakonna poliitilise võitluse uus areen. Saab näha, millega vastavad Reps ja co. Kas asuvad ennast seal kaitsma või jäävad nö väärikaks?

Kas tusane kaasa teeb haigeks?

Tusane kaasa teeb haigeks, väljavõte Daily Maili veebist.

Küllap on paljud märganud, et koos olemine tusase inimesega on ebameeldiv. Nüüd on aga USA Michigani Ülikooli teadlane Bill Chopic jõudnud mitme tuhande kooselu jälgimise põhjal järeldusele, et tusane partner teeb lausa haigeks, vahendab Daily Mail.

Selgub, et tusane partner on väga suur terviserisk - isegi kui ise oled rõõmsameelne inimene. Ja vastupidi - kui partner oli rõõmsameelne, siis püsid ise tervem. Üks põhjusi võib olla selles, et rõõmsameelsem partner on sinu suhtes tähelepanelikum ja hoolivam.

Tusane abikaasa võib aga kaasa tuua mitmeid halbu harjumusi nagu suitsetamine ja joomine. Sealt edasi on tervise halvenemiseni juba väike samm. Teadlane leidis, et inimese haiguse põhjus võib olla partneri tusane meel.

Mulle on see teema eriti lähedane, sest ma olen seda oma nahal nö ära proovinud. Minu eelmises suhtes oli abikaasal kodus pidevalt kulm kipras, ma arvan sellest, et ma tegelikult ei meeldinud talle :), ning ma tundsin suurt vajadust suitsetamise ning alkoholi tarvitamise järele. Ma isegi proovisin juba narkootikume, kas te kujutate ette! Muutusin ise ka tusaseks ja tigedaks, hakkasin ennast lausa kartma ja ei suutnud enam millegagi oma pingeid maandada. Tervis hakkas jukerdama, kuigi olin 30-aastane noormees. Süda puperdas tihti ja vererõhk oli üle normi. Väliselt paistis kõik väga ilus, nagu see enamasti ongi, aga seesmiselt oli asi ikka täiesti mäda. Lapsed nägid seda kõike pealt. Mu abikaasa soovis küll suhet jätkata, lubades end parandada, aga ma sain aru, et see on võimatu: inimene ei muutu ja see asi oleks võinud terve pere jaoks väga kurvalt lõppeda.

Nüüd on mu kõrval lausa päikseline inimene ja mis huvitav, mul on kadunud igasugune soov suitsetada ja alkoholi tarvitada. Täielik müstika! Tervis on hakanud paranema ja ma ei ole ligi 10 aastat tarvitanud ühtegi tabletti. Olen 45 ja tunnen end paremini kui 30-selt. Vererõhk püsib normis. Lähisuhtest sõltub väga palju. Varem oli mul palju nö topsisõpru, kellega koos joomas käia, nüüd on igasugune vajadus kadunud. Nad ikka aeg-ajalt võtavad ühendust, aga kui saavad aru, et mul puudub alkoholi vastu igasugune huvi, siis jätavad rahule. Mulle piisab täiesti koos perega olemisest. Minu parimad sõbrad on minu naine ja lapsed, ma olen ülimalt õnnelik, et saan nendega koos olla ja see on minu jaoks kõige tähtsam.

Laste saamise põhiprobleem Soomes: ei leidu sobivat isa

Kui Eestis näikse olevat laste saamisel põhiprobleem raha, vähemalt nii paljud naised väidavad, et kui neil oleks rohkem raha, siis saaksid nad rohkem lapsi, siis Soomes on fookus hoopis mujal: nagu kirjutab Helsingin Sanomat, on laste saamisel on põhiprobleem, et ei leita sobivat meest. Nn heaoluühiskondades see nii ongi: laste saamisel ei ole põhiprobleem raha.

No Soome naiste nõudmised laste isale on väga kõrged - tean seda omast käest, mul on soomlane kodus. See pole nagu Eestis, et mees peab raha koju tooma. Soome naise jaoks pole raha mingi probleem, ta on võimeline seda vajadusel ise teenima. Soome naine tahab, et mees teda kodutöödes abistab. Kui ma 25 aastat tagasi esimest korda Soomes käisin, siis olin üllatunud, kui abivalmid on Soome mehed. Nad tegid ära kõik need tööd, mida Eestis peeti siis naistetöödeks: ostsid poest toitu, tegid süüa, pesid nõusid, pesid pesu, pesid väikse lapse peput, vahetasid mähkmeid, aitasid lapsi vannitada ja lugesid lastele unejuttu. Mul vajus sõna otseses mõttes karp lahti. Olin Soome meeste abivalmidust varem telekast näinud, aga et see päriselt ka nii on, see oli jahmatav.

Tekib küsimus, et naised, mida need naised siis tegid? Aga mitte midagi ei teinud. Istusid lihtsalt kodus, lugesid raamatuid ja ajakirju ning arutlesid päevapoliitiliste teemade üle. Kõik olid nagu Marju Lauristinid, sellised targad ja eneseteadlikud. Või käisid väljas, teatris ja kinos. Nautisid elu, nagu öeldakse. Soome naine on suur elunautija, tahab süüa head sööki ja palju reisida. Minu jaoks oli see täiesti uus maailm, aga see Soomes käimine jättis mulje sügava mulje: tahtsin ise olla oma naisele selline mees.

Ma saan ka aru, miks Soomes pole raha mingi probleem. Sest toetused on sedavõrd suured. Näiteks meie pere toetused oleks Soomes vähemalt kaks korda suuremad. Ainuüksi lastetoetus oleks Soomes ligi 2000 eurot ühes kuus. Soome riik peab sisuliselt väikeste lastega kodus olevaid vanemaid üleval, Eestis seda millegipärast ei tehta, kuigi Eestis väidetakse, et riik on lapsesõbralik. Aga see Eesti lapsesõbralikkus tähendab, et vanemad peavad lapse varakult lasteaeda panema, et ise tööle minna. Kuigi on teada, et lasteaiakohti napib ja vanemad peavad lapse järjekorda panema juba enne lapse sündi.

Teine laste saamise põhiprobleem Soomes on, et naised jätavad sünnitamise liiga hilisele ajale. Kui Eesti naine haarab lastega seoses kohe nö härjal sarvist, stiilis, et 22, viimane taks, siis Soome naine tahab enne koolid ära lõpetada, maailma näha ja elu nautida. Paljud Soome naised jätavad laste saamise 30ndatesse eluaastatesse - täpselt Irja näide - aga siis ei pruugi paljud naised enam lapsi saada. Loodus teeb oma töö. Soome arstid hoiatavad, et laps tuleks saada kõige hiljem 31-aastaselt, kui eesmärgiks on Soome naise ideaal kaks last.

Paljud Soome naised lükkavad lapse saamise edasi sooviga leida sobiv mees. Sobivat meest on aga väga raske leida, seda isegi Soomes. Mistõttu paljud Soome naised loovad kooselu sobimatu mehega, peaasi, et laps saada. See on samuti probleem, sest sobimatu mehega tuleb tihti lahutus, naine jääb üksikuks ja ei pruugi saadagi rohkem kui ühe lapse.

Mis on Eestis laste saamisel põhiprobleem? Panen üles vastava küsitluse.

Savisaare traagika. Mis juhtub siis, kui ustavad vihastavad

Savisaar väidab, et Keskerakonna juhatuse otsus tema lemmiklaps Oudekki Loone peasekretäri koha pealt tagandada on õigustühine. LOOMULIKULT on see Savisaare silmis õigustühine. Enne tähendas „juhatuse otsus” ju seda, mida Savisaar juhatusele dikteeris. Ehk juhatus oli sisuliselt Savisaar. Savisaar tähtsalt otsustas ja juhatus kinnitas Savisaare otsuse malbelt ära. Misiganes see siis ka oli.

Kuna Savisaar on harjunud mõtlema Päikesekuninga stiilis: Keskerakond, see olen mina, siis ongi tema silmis mõeldamatu, et juhatus otsustab midagi sellist, mida tema heaks ei kiida. Enne, kui teda veel kardeti, tõi see talle edu. Nüüd, kus teda enam ei kardeta, on see tema traagika.

Teiseks - see „putši” asi. No palun, mis putš. Peeter Ernits, arvasin sinust enamat! Putšistid olid vanameelsed, tagurlikud gerondid, kes ei tahtnud näha uuendusi. Ratas, Reps ja Simson just uuendusi näha tahavadki! Kui neid üldse kellegagi võrrelda, siis just Jeltsiniga, kes on otsustanud lammutada Nõukogude Liidu.

Rahvarinde aegu kerkis kommunist Savisaar, jah, ühel hetkel vabadusvõitlejaks ja tal on Eestile iseseisvuse toomisel vaieldamatuid teeneid, aga seejärel armus ta omaenda võimu sõgedalt ära ja sealt algas tema allakäigutee. Ta oli nõus selle võimu nimel tegema mida iganes ja nii sai kunagisest vallatute lokkidega vabadusvõitlejast vabadusvõitleja paroodia. See kõik ei juhtunud üleöö, vaid väga aeglaselt, ohverdades ühe aate teise järel, kuni ühel hetkel, ma arvan, ei tundnud Savisaar ennast isegi enam peeglist ära. Kunagisest õilsast jedi rüütlist oli saanud tige ja võimust kümne küünega kinni hoidev senaator Palpatine, kui piltlikult väljenduda.

Ma olen kaugel arvamast, et võim korrumpeerib kõiki. Aga seda arvan ma küll, et kes tahavad võimul olla ja teiste saatuse üle otsustada, peavad olema väga tugevad isiksused. Väga targad ja väga tugevad isiksused. Sest väga targad ja väga tugevad isiksused näevad enda kõrval ka teisi ja teavad, et nende edu siin ilmas ei sõltu mitte ainult teistest „senaatoritest”, vaid eelkõige nendest, kes on talle ustavad.

Sellest, mis juhtub siis, kui need, kes on ustavad, ühel hetkel vihastavad, sest sa oled neid aastaid halvasti kohelnud, räägib meile nüüd Savisaare lugu.

Tulge oma haigele lapsele järgi!

Harjun tasapidi mõttega, et pean lapse lasteaeda panema. Mis mind aga eelmises suhtes lasteaia puhul kõige rohkem häiris, isegi hirmutas, oli telefonikõne: „Teie laps on haige. Palun tulge oma haigele lapsele järele.”

Sageli tuli kõne poole päeva pealt, mil olin kas mõnel kohtumisel või koosolekul. Siis oli päris hirmutav, kui kõne tuli lasteaiast. Alati käis läbi hirmuvärin, et kas on lapsega midagi juhtunud? Enamasti helistati küll emale, aga kui teda kätte ei saadud või telefon oli kinni, siis helistati isale. Ja lasteaiast tulevad sõnumid olid alati negatiivsed. Mitte kunagi ei helistatud selleks, et öelda midagi positiivset, näiteks stiilis, et teie laps on täna eriti vahva. Ma ei mäleta, et laste kohta oleks kunagi öeldud, et nad olid vahvad.

Pärast sellist kõnet tuli loomulikult kõik tööd ja tegemised pooleli jätta ning lasteaeda kiirustada. Vahel juhtus nii, et sattusime emaga üheaegselt, siis oli tükk aega vaidlemist, kes lapse koju viib ja haige lapsega koju jääb. Võite ette kujutada seda olukorda: kaks high-achieverit ootamatult välja kutsutud, mõlemal tähtsad kohtumised ja koosolekud pooleli ja ootel, laps nutab kõrval, õpeteja nõutu näoga tunnistajana kõrval. Kes paneb lapse riidesse, kes temaga koju sõidab, kes koju jääb. Vahel oli nii, et kõigepealt sõitis ema koju ja siis vahetas isa ta hiljem välja. Ning siis tuli hakata otsima hoidjat, kes haige lapsega koju jääb. Kui hoidjat ei leidnud, tuli kõik plaanid ringi teha. Ühesõnaga, üks paras peavalu. Väga stressirohke. Ning selliseid olukordi tuli ette vähemalt üks kord kuus, vahel isegi sagedamini.

Ühelt poolt võib lasteaia tegevusest aru saada. Ega tegemist pole mingi heategevusasutusega. Teiselt poolt jälle võiks olla suhtumine veidi inimlikum. Ma ei mõtle siin ekstreemsusi, kus õpetaja lapsel suu kinni teibib. Vaid võiks olla veidi rohkem nagu perekonnas. Aga jälle, igas peres on asjad isemoodi. Mõnes peres süüakse ilusti ümber laua, käed põlvedel ja kõik toit tuleb viimseni ära süüa, enne ei või lauast tõusta. Teiselt poolt jälle on mõnes peres nii, et laps võib toiduga mängida, söömise ajal telekat vaadata ja osa toitu söömata jätta. Kuidas ja mismoodi leida lasteaias see kesktee?!

Lasteaed ja siis edasi kool on mõeldud eelkõige selleks, et lastest saaksid tulevikus igapidi korralikud ja kasulikud rahvamajanduse sisendid. See on see, kui öeldakse, et lapsed on meie tulevik. Ja ega neid siis eriti hellitada ei saa. Muidu hellitatakse ära ja lapsed ei taha sõna kuulata, lähevad õppima filosoofiat ja hakkavad mingeid arusaamatuid teooriaid välja mõtlema. Või mõtlevad välja mingi vidina, mis võtab miljonitelt inimestelt töö. Kas seda on siis vaja?!

Marina Imantovna jättis meie pere Portugali piinlema ja tal läks halvasti

Irja isa ütles, et kõik kes talle elus on halba teinud, neil on läinud halvasti. Tundub, et sama asi on Irjaga. Kõik, kes talle elus käkki keeravad, neil läheb millegipärast halvasti.

Võtame mõne hiljutise näite. Palusime Portugalis abi välisministeeriumilt, et saaksime lastega kiiresti koju sõita, kuna sealne kuumus mõjus halvasti laste tervisele - Juulikesel tekkisid kuumusest krambid. Eesti saatkond Portugalis oli põhimõtteliselt päri, sest alaealised lapsed on võimalik riigi abiga koju tuua ja kuivõrd neid poleks saanud lennuki peale ilma saatjata, siis oleks meid Irjaga vormistatud saatjateks. Saatkond küsis abi andmiseks luba välisministeeriumilt. Välisministeerium eesotsas minister Marina Imantovna Kaljurannaga (nimi venepäraselt, sest ta peab end ise uhkusega venelaseks) ütles aga abist ära, väites, et igaüks peab end õppima ise aitama. See oli loomulikult löök allapoole vööd. No õnneks jõudsime heade annetajate abiga ilusti tagasi Eestisse, aga Kaljurannal, kelle otsusega meid hätta jäeti, läks väga kehvasti. Ta on oma ministri kohast ilma, ei saanud temast presidenti ja ta on poliitiline laip.

Kas raha eest võib rasedana suitsetada?

Kohvikus on arenenud mitmed huvitavad diskussioonid. Eriti erutav on raha teema. Kus siis kerjamine ja toetustest elamine on üdini paha ning raha eest töötamine, ükskõik milline on hea. Stiilis, et saadav raha, tasu õigustab kõik. Eesmärk pühendab abinõu.

Vaatame edasi seda raha asja. Veebis on üleval küllalt palju pilte ja videoklippe sellest, kuidas rasedad naised suitsetavad. Need on salvestatud saitidelt, kus naised pakuvad end vaadata raha eest. Ehk siis rasedad naised suitsetavad paljalt kaamera ees selleks, et raha saada.

Siit minu küsimus: kas selline raha eest rasedana suitsetamine on õigustatud? Ma saan aru, et raha läheb nö asja ette: laste jaoks, et osta vastsündinule voodi, sipukad, või siis eluaseme pangamakse. Teine võimalus oleks nende naiste jaoks ilmselt kerjamine või siis toetustest elamine. Aga seda nad ju ometi ei taha!

Savisaare võim kõigubki

Väljavõte Postimehe veebist.

Alles see oli, kui Keskerakonna peasekretäriks sai Savisaare-meelne Oudekki Loone. Täna võeti ta ametist maha.

Mis edasi? Järgmise sammuna võetakse 5. novembril koguneval Keskerakonna erakorralisel kongressil erakonna juhi kohalt maha Edgar Savisaar. See on enam kui kindel.

Eestis pole ühtegi kiirteed

Väljavõte Google Maps'i veebist.

Eestis on üks asi, mis mind alati imestama paneb, eriti pärast välismaalt tulekut. Nimelt, et siin pole ühtegi kiirteed (kaardil jämedad oranžid jooned). Mitte ainumatki! Veidi kummaline, arvestades eestlaste suurt auto-armastust.

Kui kaarti vaadata, siis on lähimad kiirteed Soomes, lausa mitu, ja Leedus. Ning siis Peterburi ümbruses. Ja edasi Varssavist Berliini poole ning Gdanskisse. Rootsis on palju kiirteesid, samuti Taanis. Saksamaa on kiirteesid täis, seda tänu Adolf Hitlerile. Saksamaa majanduslikku edu seletatakse tihti korralike teedega - inimestel on lihtne kodust eemal tööl käia.

Aga Eestis. Mis põhjendab Eestis kiireede puudumist? Halb ilm? Eestil on kombeks end viimasel ajal võrrelda Lätiga, kus tõepoolest pole samuti ühtegi kiirteed. Aga näiteks Valgevenes on. Ja Ukrainas. Kui kaarti vaadata, siis Euroopa riikidest ainult Moldovas pole veel ühtegi kiirteed, peale Eesti ja Läti. Euroopa "kuldne" kolmik: Eesti, Läti ja Moldova. :)

Ahjaa, Maltal ka pole, aga see saareke on ainult veidi suurem kui Muhu.

Toimetulekutoetus tagab kindlustunde

Kui me Irjaga kaks kuud tagasi pärast 10 kuud äraolekut Portugalist naasime, siis olime täiesti rahatud ja meil puudus kindlustunne. Meile soovitati, et minge metsa marju ja seeni korjama. Või siis, et minge tööle. Hea soovitus, aga kus sa rahatuna ja väikeste lastega sinna metsa ikka lähed. Eriti, kui metsa ei tunne ja pole varem eriti metsas käinud. Ning kust sa seda tööd kohe päevapealt leiad. See oli selline küüniline soovitus.

Meil oli juba mõte minna Soome, sest Eesti palgad on väga väiksed. Ja Soomes elavad Irja sugulased. Aga kuivõrd mulle oli elatise võlgnevuse pärast määratud karistuseks ÜKT tunnid, siis olime sunnitud vähemalt mõneks ajaks Eestisse jääma. Et vähemalt nende tundidega algust teha. Ning siis hakkasime otsima võimalusi toimetulekuks. Alustuseks käisime Toidupangas. Sealt saime küll hulga toitu, aga selgus, et seda saab ainult kaks korda kuus. Toidupangast oli suur abi, aga selle võimaluse peale ei saanud ka lootma jääda. See pole nagu Soomes, et käid Toidupangas kasvõi iga päev.

Edasi vormistasin end töötuks. Selleks tuli teha kulutusi, ligi 40 eurot, et end osaühingute juhatusest taandada ja FIE likvideerida. Aga see tasub ära, sest töötuna saab töötutoetust veidi üle 100 euro kuus, lisaks võimalusi koolituseks-ümberõppeks. CV-d õppisin ka vormistama. Ma pole elus kunagi varem pidanud CV-d koostama.

Töötuks olemine on oluline veel üheks asjaks, nimelt toimetuleku toetuse jaoks. Ja see on päris hea toetus. Arvestusega, et meie perele peab jääma kuus kätte ligi 500 eurot, makstakse kinni eluasemega seotud kulud ja veidi peale ka. Lisaks tuleb veel vajaduspõhine peretoetus ja lapse- ning puudetoetused, kokku ligi 1000 eurot kuus. Pole paha, eksole! Ma olen isegi üllatunud. Ma julgen küll öelda, et toimetulekutoetus tagab kindlustunde. Ning sellega saab hakkama. Mistõttu ma ei mõista neid, kes ütlevad, et ei saa hakkama. Kui alkoholi ei tarvita, suitsu ei tee, elada tagasihoidlikus korteris, osta kasutatud rõivaid ja toiduga mitte väga priisata, tuleb väga hästi toime. Vähemalt algul, et end sisse seada ja ringi hakata vaatama. Soome kolimise aktuaalsus on samuti kadunud. Ma julgen küll öelda, et ainult toetuste pärast pole mõtet küll Soome minna, Eestis on need juba päris korralikud. Kui sünnib kolmas laps, tuleb 300 eurot kuus veel toetust juurde. Kokku 1300 eurot kuus, see on juba peaaegu nagu Soomes. Eriti kui arvestada, et Eestis toetused pigem suurenevad, aga Soomes vähenevad.

Kas Marina Kaljuranna isa tõrjuti kõrvale, kuna oli Relva-SS-is?

Marina Kaljuranna isa Imants Uits, väljavõte Delfi veebist.

Päevaleht on avaldanud päris põneva loo selle kohta, kuidas Marina Kaljuranna isa Imants Uits oli sõja ajal Saksa sõjaväes, päris kõrge koha peal. Sai kaks raudristi, mis oli väga kõva sõna.

Päris põnev. Siin võib olla põhjus, miks väiksel Marinal polnud võimalik oma isaga koos aega veeta - tema karjäärikommunistist ema Veera võis saada teada isa mineviku kohta ja suhted lihtsalt katkestada. Tol ajal tähendas kooselu või ainuüksi suhtlus endise SS-mehega musta nimekirja sattumist. See oleks tõmmanud kriipsu peale nii Veera kui ilmselt ka Marina edasisele karjäärile. Tal poleks olnud võimalust astuda nõuka ajal ülikooli õigusteadust õppima.

Huvitav on ka see, et lätlasest isa Imants rääkis puhast eesti keelt, samas kui venelannast ema Veera ei õppinudki eesti keelt ära.

Naispresident võiks olla Ülle Madise!

Ülle Madise, väljavõte Õhtulehe veebist.

Kui Eestil oleks vaja naispresidenti, nagu räägitud, siis võiks see olla Ülle Madise, arutasime just Irjaga. Mitte mingi idioot nagu Mailis Reps või Marina Kaljurand, pardon our french.

Madisel on vanust piisavalt, ta on isegi vanem kui Mailis Reps, praegu õiguskantsleri ametis ja sobiks väga hästi presidendiks. Ja läheks ka läbi. Esitage Riigikogus Ülle Madise, palun!!!

P.S. Me pole siiski ainsad, kes Madiset pakub: Imre Sooäär on postitanud facebooki teate, kus samuti kutsub üles Madiset toetama. Väga õige!

Mulle meeldib rohkem Malluka saade :)

Mallukas (Mariann Treimann) teeb järgi Evelini saadet, juutuubi veebist.

Minu meelest teeb Mallukas väga hästi järgi Evelini saadet. Irja siin kirjutas, et Evelini saade on tipp-topp, aga minu meelest on see saade kergelt creepy. Selline surmavari käib justkui läbi saate. Ses mõttes ei tohiks värskelt lahutatud naist lasta kohe meelelahutussaadet tegema, et tal on endal masendusmeeleolu, surmamõtted ja see kumab kogu saatest läbi.

Konkreetselt viimane saade, mis oli erivajadusega lastest, oli kantud samasugusest negatiivsest meeleolust nagu Tiina Kangro tegi kunagi Puutepunkti saadet. Üks suur hala ja hädaldamine. Umbes nii, et kuidas küll vanemad saavad erivajadusega lapsega ise hakkama ja miks neid lapsi juba ruttu kuhugi ära ei anta. Või nagu Kangro saatest välja tuli - kui raha pole, siis ei saagi kuhugi anda ja vanematel pole muud teha kui nöör kaela panna. Või umbes nii.

No mida?! Miks peaks lapse kuhugi ära andma üldse?! Peaks hoopis toetama mõtet, et igaüks saab hakkama, nagu on meeleolu Margus Saare juhitavas uues saates erivajadusega inimestest. Just optimismi peaks süstima, mitte negatiivsust. Või pakkuma vähemalt mingeid lahendusi välja.

Mees peab tegema naisele süüa

Vanades kultuurides on tavaks, et süüa teevad mehed. Tänapäevalgi peetakse paremateks kokkadeks mehi. Miks? Sest neil on looduse poolt kaasa antud anne ja oskus süüa teha. Teha naisele süüa ajal, kui naine imetab lapsi ja ise süüa teha ei saa. See on mehe instinkt - perele süüa teha.

Laialt on levinud arvamus, et mees peab pere juurest tööl käima ja nõnda leiva lauale tooma. See on tööstusrevolutsiooni ajal tekkinud ilus müüt. Töö ei too mingit leiba lauale ja paljast leivast ei saa keegi söönuks. Mees peab olema pere juures, see on nii kogu aeg olnud. Mees peab peret kaitsma ja toitma. Vanad inimasumid olid jõgede ja järvede ääres, sest toit oli sealsamas käeulatuses. Mees astus paar sammu, püüdis kala ja tegi perele süüa. Vaadake kasvõi metsikuid gorillasid - pere on kogu aeg koos, keegi ei käi kuskil "ära". Kui pikemaks ära jäädakse, siis tuleb uus isane, võtab perekonna üle ja läheb oma teed.

Kui mees käib pikalt ära, siis võib imetav naine koos väikeste lastega hukkuda. Või lihtsalt kaduma minna. Kui mehed oleks niimoodi pere juurest ära käinud nagu seda praegu tehakse, siis oleks inimkond juba ammu hukkunud.

Inno: varsti on käes aeg, kus keegi ei taha enam olla minister, president, firmajuht ...

Jaapanis, mis on arenenuim ühiskond maailmas, on juba viimased 25 aastat kestnud stagnatsioon. See tuleb ühiskonna vananemisest ja vähesest sündivusest. Jaapanis on viimasel ajal üha raskem leida inimesi juhtivatele kohtadele, sest keegi ei taha neid kohti vastu võtta. Miks? Sest juhid peavad edastama ainult negatiivseid uudiseid. Neid sõimatakse ja vihatakse.

Sama on toimumas praegu igal pool arenenud maailmas, kaasa arvatud Eestis. Juhtidel pole juba viimased 5 aastat edastada muud kui negatiivseid sõnumeid. Juhte vihatakse, nende üle ilgutakse. Sündivus on madal ja ühiskond vananeb.

See, et presidenti ei suudetud valida on üks arengu ilming. Head kandidaadid lihtsalt ei taha sita sisse astuda. Ja kehvemad variandid ei lähe läbi ei riigi- aga valimiskogus.

Mis on lahendus? Ega head lahendust polegi. Nn häid aegu, kus kõik tõusis, kasvas ja õitses, ei saabu lähima paarisaja aasta jooksul. Toimumas on vastupidised protsessid, kus kõik tõmbub kokku. Sellises olukorras on kõige parem elada päev korraga, nautida hetke ja tunda rõõmu väikestest asjadest.

Ema on tiss ja isa on leib

Kust tulevad sõnad mamma ja papa? Sõna mamma tuleb kreeka keelest ja tähendab tissi, õigemini rinnanibu. Kusjuures, mis huvitav, Roosike ütleb rinnanibu kohta "emme".

Ja kui olime Portugalis, siis õpetati lapsi leiva kohta ütlema papa. Leib kirjutatakse pao, aga hääldatakse pa. Lapsed ütlevad leiva kohta "pa-pa".