INNO JA IRJA HAKKAVAD KOHE LAIVIS EUROVISIOONI KOMMENTEERIMA!

Kes on homo, kes mitte? Määrame näo järgi. Stay tuned!

ALGAB

Irja: nonii, kuidas on lood homorindel?
Inno: Olav Osolin on homo mis homo.
Irja: a kust tead?
Inno: noo, sellest on olnud juba juttu meil ja see on ka üldiselt avalik saladus, et Olav Osolin on homo. A üldiselt Eurovisioon on ju homoparaad.
Irja: aga kommentaariumis kerkis üles küsimus, et ka sina ja Hans olite paar. Vasta nüüd ausalt, kuidas lood tegelikult olid?
Inno: Ingrid arvas ka nii. Et mina ja Hans oleme homopaar. Kui ta nägi pilti, kuidas me magasime üksteise kaisus. Aga mina ei tahaks selliseid asju lähemalt kommenteerida. Kui Hans kommenteerib, siis kommenteerib.

DIMA BILAN

Inno: Dima Bilan on ka homo.
Irja: kust tead?
Inno: möödund aastal Belgradis kõik homod kriiskasid tema laulu ajal. Eesti laul ei läinud homodele üldse peale. Sel aastal on Eestil palju homosõbralikum lugu. Eesti eelmise aasta lugu lausa irvitas homode üle. Selge, et see kuhugi ei jõudnud.
Irja: vaata, kui innukalt Osolin kommenteerib!
Inno: äkki tema ja Reikop on paar?

1. LEEDU



Irja: kergelt inisev hääl.
Inno: see on ka homolugu. Teadlikult kirjutatud, läheb homodele peale. Nagu Elton John. Siuke sile ja puhas mees.
Irja: homod vist karvu ei armasta.
Inno: kus sa sellega! Minu meelest Oja Pets oli eelmisel aastal homodele nagu punane rätik! Aga näe, nüüd tõusid homod lausa püsti. Paistab, et Reikopile ja Osolinile ka meeldis see lugu.

2. IISRAEL



Inno: see on ka homolugu. Ja rahvusvaheline veel. Juut ja araablane. Rahvusvaheline lesbiseks. Aga võib-olla homondus tagabki ülemaailmse rahu?
Irja: aga valitsus ju ka praegu kiskleb. Äkitselt nad peaks omavahel seksima, näiteks Pihl ja Ansip.
Inno: a võib-olla Ansipile meeldivad noored poisid nagu Karel Rüütli näiteks. Talle see vana vunts Pihl ei lähe hästi peale.

3. PRANTSUSMAA



Inno: no see laulja läheb kindlasti venelastele hästi peale. Ja homodele ka. Ta on selline lady domina. Tal on väga hea hääl ka muidugi. Edith Piafi tase. Edith Piaf on ka homode suur lemmik. Vaat see eesti laulja, kes teeb Edith Piafi järgi -
Irja: Erki Otsmann. A Susan Boyle on parem.
Inno: selle laulu peale on ka homod raskelt sillas.

4. ROOTSI



Irja: kas see ei ole äkki transseksuaal, nagu Viva la Diva?
Inno: a sellel ei ole eriti häält minu meelest. Aga selline ingli stiil läheb ka peale homodele.
Irja: Anu Saagimil olid ju ka inglitiivad vahepeal.
Inno: samas hääle ulatus on hea. Aga ta peab laulma jõulisemalt, siis tuleb paremini välja.

5. HORVAATIA



Inno: jälle sihuke homolugu.
Irja: mägede homo. Brokeback'i mägi!
Inno: nagu oleks Brokeback'i filmist välja astunud see mees.
Irja: huvitav, kas Horvaatias üldse on homosid.
Inno: kindlasti on. Igal pool on.

6. PORTUGAL



Inno: see on nagu eelmise aasta Šveitsi lugu. Pealegi homodele meeldivad ballaadid, mitte selline tilu-lilu. Homod ei saa sellest aru. See on ikka heterolugu, selline maa- ja rahvalähedane.
Irja: samas see kiilakas bändžomängija võib küll homo olla.
Inno: jaa, ja vikerkaarevärvid on kujunduses olemas! Samas väga suurt elevust ei olnud.

7. ISLAND



Inno: minu meelest see lugu võib võita.
Irja: aga mida pakub see homodele?
Inno: homodele meeldib ka selline nukulik tütarlaps.
Irja: kes ei ohusta neid.
Inno: jah. Hea hääl on ka sel tüdrukul.

8. KREEKA



Inno: jälle selline homolugu. Täitsa homo mis homo. See võib muidugi võita ka. Oh, näitab naba ka! See on veel hullem kui Dima Bilan.
Irja: karvad on ka ära aetud ilusti.
Inno: ma arvan, et tal on pepukarvad ka ära aetud.
Irja: Olav Osolin on igatahes väga erutatud.
Inno: ma arvan, et Osolinil läks kõvaks selle loo peale. Ja Reikopil läheb, ma arvan, Osolini peale kõvaks.

9. ARMEENIA



Irja: jälle üks lady domina.
Inno: jah, finaali on selekteeritud kõik sellised lood, mis ikka homodele peale lähevad. Midagi juhuslikku siin pole.

10. VENEMAA



Irja: mulle meeldib see lugu. Minu meelest kõige parem lugu siiamaani.
Inno: mulle meenutab natuke Tiid.
Irja: aga nüüd homod?
Inno: homodele läheb ema-teema väga peale. Seepärast nad naistega ei semmigi, et mitte emale pahameelt valmistada. Ema on homomeestele kõige tähtsam naine.

11. ASERBAIDŽAAN



Inno: oi-oi, jällegi homomees.
Irja: absoluutselt.
Inno: samas soomlaste Lordi oli täiesti mittehomolik lugu.
Irja: aga võitis ikkagi.
Inno: jaa, ilmselt oli nii võimas lugu, et lämmatas homohääled. Paljud homod olid pärast seda täitsa pisarais ja ütlesid, et nemad enam Eurovisioonile ei lähe.

12. BOSNIA JA HERTSEGOVIINA



Inno: homoelement on see sõjaväemunder.
Irja: kas homodele meeldivad siis mundrid?
Inno: paljud sõjaväelastest on homod.
Irja: aga mõtleme, kes eesti sõjaväelastest on homod.
Inno: minu meelest Einar Laigna. Ja siis võib vabalt homo olla veel see Juhan Partsi vend, Indrek Parts. Ja Indrek Kannik, kes on homo, pidi määrama sõjaväejuhtideks homosid.
Irja: aga Ants Laaneots?
Inno: Laaneots vist ei ole homo, ta on sellise vana vene kooliga, aga tema kõrvale sokutatakse palju homosid. Nii et Laaneotsal läheb raskeks.

13. MOLDOVA



Irja: jällegi mingi rahvamuusika
Inno: no see on nüüd küll täitsa mööda. See ei lähe kuidagi.
Irja: homosid ei koti mingi šailala-lailala.

14. MALTA



Irja: a mis värk homodel nende paksude naistega on?
Inno: no ma arvan, et see paks naine samuti ei ohusta neid. Võib-olla see meenutab neile lapsehoidjat. Homobaarides on jah need maadamid sellised paksud.
Irja: et need maadamid on siis nagu täiskasvanud homode lapsehoidjad?
Inno: jaa, homosid ilmselt erutab see. Ja sellisest paksust naisest ei ole ohtu, et ta võiks tahta homoga last saada. Ta on selline turvaline trulla.

15. EESTI



Irja: mis nüüd homodele võiks meeldida? Jälle nukulik tüdruk?
Inno: jaa. Minu meelest sel Eesti lool on väga hea esitus. Üks paremaid esitusi viimastel aastatel.

16. TAANI



Inno: no see on selline heterolugu vist.
Irja: kaelarätt, kaelarätt! Ma juhin su tähelepanu kaelarätile!
Inno: jaa, see on ikka homolugu.
Irja: samas äärmiselt igav homolugu.
Inno: täiesti maotu homolugu. Selliseid ma olen kuulnud tuhandeid.

17. SAKSAMAA



Inno: homolugu.
Irja: oot, aga Berliin on ju ka homode linn.
Inno: Berliin on homode pealinn. Enne oli Pariis, aga nüüd on Berliin.
Irja: see on siis see linn, kus käisid kudrutamas Lennart Meri ja Herman Simm. Kuna Lennart küsis Hermanilt, et kas Berliini mäletad.

18. TÜRGI



Irja: ok, mis kärab homodele?
Inno: inglitiivad on täitsa olemas. Ma arvan, et see paneb ikka homodel südame põksuma.
Irja: ja kleidiga mees on ka täitsa olemas.

19. ALBAANIA



Irja: see on väga sarnane Türgi looga minu meelest.
Inno: samas homodele see roheline limukas ei meeldi. Aga ma arvan, et kui sel limukal oleks olnud rind paljas, siis oleks Osolin öelnud braavo.

20. NORRA



Irja: nüüd tuleb Osolini lemmik.
Inno: ja Norra on ju homomaa.
Irja: jaa, Schibstedi homod, Kjell Aamot ja Sverre Munck! Huvitav, kas see uus Schibstedi juht on ka homo?
Inno: vot ei tea.
Irja: ta ei näe eriti homo moodi välja.
Inno: võib-olla Schibsted otsustas teha homondusele lõpu. See kajastub kindlasti ka Eesti Schibstedi kaadripoliitikas. Ma ei välista, et Kalle Muuli saab uueks Postimehe juhiks Kadastiku asemel.
Irja: a Kadastik on siis homo või?
Inno: ma arvan, et ta on hästi mõjutatav. Homod saavad teda tema KGB-mineviku tõttu santažeerida. Ma arvan, et Kjell Aamot ütles Kadale, et kui sa homodele eeliseid ei tee, siis me paneme su KGB-mineviku suure kella külge.



21. UKRAINA



Inno: no see on küll väga homolik lugu. Vaata neid paljaid mehi.

22. RUMEENIA



Inno: jälle haldjateema.

23. INGLISMAA



Irja: see naine võib küll homosid oma seksuaalsusega ohustada.
Inno: võib. See pole eriti homolik lugu.
Irja: aga kas Andrew Lloyd-Webber on homo?
Inno: on või? Võib-olla on. Ta näeb homo moodi välja küll. Ilmselt siis homode meelitamiseks toodi Webber lavale.
Irja: samas väga vaimustatud homod pole.
Inno: jah, vot oleks Webber endal võtnud rinna paljaks, võib-olla siis.

24. SOOME



Inno: ei ole eriti homolik lugu, aga palja, pöetud rinnaga tulekeerutaja päästab loo. Muidu selline räppar pole eriti homolik. Räpparid selgelt pole homod.
Irja: jah, kui homo hakkaks räppima, siis ta saaks teiste räpparite käest peksa.
Inno: jah, tal oleks silm sinine kogu aeg. Ja nagu näha, tal silm sinine pole!

25. HISPAANIA



Inno: see on rohkem selline araabiapärane.
Irja: aga homod?
Inno: no homodele on selline nukulik naine, kelle ümber tiirutavad homolikud mehed.

MEIE LEMMIKUD

Inno: minule meeldis Island
Irja: mulle Venemaa!

Mis vaevab Hans H Luike?

Väljavõte TV3 ekraanilt.

Tõepoolest, miski vaevab ikka väga Hans H(adniel) Luike, kui tema põhiväljaanne Eesti Ekspress materdab juba mitmendat nädalat järjest üht blogi, seejuures andmata sõna teisele poolele, astudes räigelt üle kõigist ajakirjanduseetika põhimõtetest. See peab olema ikka midagi väga hullu, mis sunnib selliseid samme ette võtma Luike, kes muidu on seisnud igasuguse ajakirjandus- ja sõnavabaduse eest. Pidas ta ju kunagi Delfi anonüümset kommentaariumi lausa kollektiivseks ajuks, ühiskonna auks, mõistuseks ja südametunnistuseks. Ning nüüd laseb sellele ajule, mõistusele ja südametunnistusele, tema enda definitsiooni järgi, kõrge kaarega pähe. Mis lahti?

Ja kui vaadata viimast Ekspressi, siis oleks ühe blogi puhul tegemist lausa rahvusliku katastroofiga, või midagi seesugust, kus siis on vaja sellele pühendada põhiuudis, juhtkiri ning siis veel lõviosa saatest "Õhtune Ekspress". Isegi see süütepudeli-asi, mis Luike isiklikult puudutas seoses Laferme vaidlusega ja mille ta suureks puhus, ei omandanud sedavõrd laia kõlapinda. Seda just Ekspressis. Sest teised väljaanded seda teemat isegi mitte ei puudutanud. Delfi küll viitas, aga sedagi Ekspressi enda uudiste all.

Mis siis pani Luige tegutsema? Enamasti käitub nõnda inimene, kes on hirmul. Mille pärast võiks olla Luigel hirm ühe blogi ees? Raske öelda. Tõsi on see, et Luik kontrollib Eestis enamikku meediat, praktiliselt kõike, välja arvatud Äripäev. Ja siis loomulikult blogisid ta ei kontrolli. Ja siis ta on hirmunud, kuna kardab, et blogisse võidakse üles panna tema kohta mingi info. Näiteks tema narkosidemete kohta. Võimalik.

Siis on võimalus, mis tundub ka kõige tõenäolisem, et keegi lihtsalt maksis talle. Lasi füüri, kui nii võib öelda. Ja Luik on füüri peale väga maias, eriti nüüd, kus ta firmadel läheb raskelt, isegi nii raskelt, et ta peab oma firma laenude käendamise eest kaasaktsionäride taskust ühe miljoni aastas sisse kasseerima. Tore kingitus, eksole, mehelt, kes lubas veel aastajagu päevi tagasi või nii, kuidas Ekspressist saab populaarne rahva-aktsia ning seda ostnud Ekspressi lugejad ei pea pettuma, saavad sisse korraliku võidu. Tegelikult, nagu aeg näitas, sai võidu vaid Luik ise ning lähem ring tema enda sõpru ja tuttavaid, nagu Rein Kilk, kes oma aktsiad õigel ajal maha müüsid. Kes võis nüüd Luigele maksta, raske öelda. Mõni erakond, ehk. Näiteks Reform, mis üritab iga hinna eest oma langevat populaarsust turgutada, ning nüüd ka lagunevat valitsust koos hoida. Sotsid vaevalt, sest neil pole raha ega mingit huvi Reformi toetada. Kui, siis vaid sotside uus juht Jüri Pihl, kes võis Luigele miskit "meelde tuletada", teda millegagi survestada, andes mõista, et kui Luik ühel teatud blogil silma peal hloiab, siis jääb kõige hullem olemata. Luige arvatav kokaiiniga varustaja juba võeti kinni, nagu Ekspress eile kirjutas. See võis olla hoiatus. Et kui Luik nüüd tõsiselt selle blogiga ei tegele, siis tabab teda sama saatus. Ja nii tiirlebki Luik nüüd selle ühe blogi ümber, nii et suu ja perse vahus.

Panin majale uue luku

Eile panin oma kodumajale Rakveres uue luku, selle asemele, mille andmekaitsjad lahti murdsid. Oli teine vana nõuka-aegne lukk, aga nende töökindlus pole teab mis hea. Muidu justkui töötab, aga kui vaja, siis ei tööta. Nagu ikka nende vanade vene asjadega.

Kuidas andmekaitsjad sisse said? Muukimisejälgi polnud. Ilmselt oli lukukeel jäänud pooleldi asendisse, nagu seda vana luku puhul vahel juhtus. Ja kui siis kõvemini tõmmata, tuli uks lahti.

Nüüd on ees ASSA 2000 turvalukk. Ma olen seda marki kasutanud nüüd juba enam kui 10 aastat ja võin soovitada Miks? Esiteks tema töökindlus. Ka peale 5-aastast kasutamist või nii pole mingeid märke kulumisest. Soovitan hankida see lühema ja kitsama võtmega variant, mugavam taskus kanda (kuigi õhem võti kulub kiiremini). Või siis suisa ASSA Twin, kus siis iga võti on veelgi turvalisem ning seda saab järgi teha ainult eritellimusel, kui esitad lukuga kaasas olnud spetsiaalse kaardi. Sobib hästi neile, kes oma võtmeid teistele kasutamiseks annavad, väldib võtmete järgitegemist.

Mis on ASSA puhul hea, et hea lihtne on lasta samale võtmele teha veel lukke, õigemini südamikke, nii et majas saab lõpuks kõiki lukke keerata ühe võtmega. Väga mugav variant.

Siis mis veel. Võrreldes Abloy süsteemiga meeldib mulle ASSA puhul see, et võti on traditsiooniline, lapik, mitte ei pea mingit pulka kuhugi sisse suruma. Pealegi võivad Abloy puhul keelekesed sassi minna ja võtit ei saa korralikult sisse. Näiteks siis, kui vaja kiiresti uks lahti saada, neid juhuseid ikka on, näiteks kui väljas hirmus raju ja torm, pime ka veel, ning vaja kiiresti võti sisse saada ning uks lahti teha.

ASSA 2000 turvalukk võimaldab seestpoolt ust sulgeda ja lahti teha kahel viisil: libliknupuga ning võtmega. Seejuures on võimalus, üks väike keeleke luku seljal, mida liigutades ja pärast seda ust sulgedes on võimalik ust ka seestpoolt avada üksnes võtmega. Hea moodus varguste raskendamiseks, sest varas ei saa seestpoolt ust lahti teha, isegi kui on kuidagi majja tunginud. Ja ei saa niisama lihtsalt asju välja tassida.

Ostsin lukukomplekti Rautakeskost, seal on sel nädalavahetusel 20% allahindlus. Link tuleb eraldi juurde osta, ja vajadusel ka katteplaat ukse välimisele küljele, neid on suurem valik lukupoodides. ASSA luku paigaldamine pole keeruline, ent kui endal tööriistu pole, on see mõistlik jätta spetsialisti hooleks.

NB! Selle artikli eest pole midagi makstud, kiidan seda firmat puhtast südamest, siiralt.

Kas Hans Hadnieli varustaja võeti vahi alla?

Väljavõte Ekspressi veebist.

Saabus selline vihje:

Eesti Ekspress avaldas ettevaatamatult ühe olulise uudise. Nimelt võeti Hadniele põhivarustaja koos kokaiiniga vahi alla.

Tõepoolest, mis värk on? Miks oli Hans eile nõnda närvis? Kas ta ise andis oma varustaja üles? Miks ta seda pidi tegema? Mis mäng käib?

Hakkame koguma inffi Hans Hadniel Luige kohta, väärt vihje eest tonn puhtalt kätte!

Väljavõte TV3 kohta.

Hakkame koguma inffi Hans Hadniel Luige kohta. Sellist põnevamat, millest Peeter Raidla raamatus ega ajakirjanduses ei kirjutata.

Esiteks tema naissuhted. Oli pikalt abielus Anne Luigega, neiupõlvenimega Milder, tuntud rõivatöösturi Meelis Milderi õde. Anne oli omakorda endise nõuka-aegse KGB polkovniku Milderi tütar. Siis Anne kõrvalt hakkas sebima 15-aastase kooliplika Kadri Kõusaarega, käis tüdrukul koolis vastas peale tunde ja õpetas nö elu. Samal ajal semmis ka ühe teise tšika Anneli Aleksiusega, kelle kohta kirjutab Kõusaar oma raamatus Ego, et Aleksius oli nii "truu", et oli Hansu palve peale nõus Mäo ristis autos suhu võtma ka Hansu sõpradel. Truuduse eest kinkis Hansuke talle hambaravikabineti, kus Anneli siiamaani töötab. Ja eks ta aeg-ajalt pakub ka oma mehikesele fellatiot. Kui vaja.

Siis pärast Annet oli Hansul esimene tõsisem suhe Selle Mõtsariga, kellega ta koguni abiellus ja tõi firmadesse juhtkonda. Sest Selle olevat olnud erakordse ärilise taiplikkusega. Millalgi aga polnud sellest taiplikkusest enam küllalt ja Hansuke hakkas taas kõrvalt vaatama, tema viimane "vallutus" on siis tema sõbra Peep Mühlsi elukaaslase Kersti Tänavsuu õde Kristiina (fotograaf.fie.ee veebist):


Siis mis veel huvitavat, sidemetest kolmetähelise organisatsiooniga. Väidetakse, et Hansul neid oli, siis ülikooliajal, et koputas oma koolivendade peale, aga midagi kindlat ei tea. Väidetavalt aitas just polkovnik Milder Hansul Eesti Ekspressi õigel ajal käima saada. Ehk siis toetas oma väimeest kuis oskas.

Siis suhe narkotsiga on Luigel kindlasti positiivne, olen seda ise näinud. Tegeleb selle poisikeste värgiga ilmselt siiamaani, sest olemus tal selline ja narkots teatavasti mõjutab ka iseloomu. Ka mu eks Ingrid rääkis korra, kuidas Luik sadas korra sisse Kroonika mingile peole, koos Rein Kilgiga, oli end parasjagu ära "säädinud", aga lõhnu juures polnud. Ilmselt siis narkouimas. Luik olevat olnud hästi julge, nagu ta tavaliselt on, kui on narkotsi pannud. Aga narkots mõjutab närvisüsteemi, mõtlemist, seetõttu pole Luigelt viimasel ajal enam olnud teravaid arvamusi, mitte kusagil. Või, ok, nüüd see Irjo ja Inna blogi värk, millega ta nüüd tegeleb, aga mis eriline saavustus see ka on?!

Äriliselt on Luik osanud alati nihverdada ja teistel nahka üle kõrvade tõmmata. See ongi olnud tema äri kreedo. Ja see on talle palju pahandust kaela toonud, viimati see tüli Laferme keskuse pärast, kus ta valedel meestel tooli alt ära tõmbas ning nüüd peab hinge värinal edasi elama.

Maksude maksmisest on Luik alati kõrvale hoidnud. Kunagi oli tal firmas selline vend, õigemini tankist nagu Gunnar Kobin, kes siis aitas jälgi peita. Lõpuks leiti mingid päris tankistid, mingid Kapa-Kohila paadialused, kes siis võtsid kogu vastutusekoorma endale. Luik maksis töötajatele ümbrikupalka veel mõni hea aeg tagasi. Kõik olid sellega rahul. Praegused Ekspressi töötajad, näiteks. Ühtlasi kasutas Luik Ekspressi töötajaid oma äriprojektide raames, näiteks ühe Sulevimäe maja puhul käis sundüürnikke kottimas Ekspressi ajakirjanik Pekka Erelt. Ja muidugi kirjutavad Ekspressi ajakirjanikud kriitilisi lugusid Luige konkurentidest. Ja Luigel neid ärisid on, alates turva- ja inkassoteenusest, kinnisvarast, jäätmekäitlusärist kuni ajakirjanduse, kirjastamise ja trükitööstuseni välja. Mees nagu orkester. Huvid on seinast seina. Näiteks pikka aega varastas oma äripartneri Jaan Manitski tagant, kui tema trükikoda esitas Päevalehele (mis kuulub Luigel Manitskiga kahasse) hiigelsuuri arveid. Võibolla varastab nüüdki, pärast seda, kui ta Manitskile kuuluvas Kalev Spas paljaks varastati.

Niipalju praeguseks. Kes oskab või teab, võib siia lisada inffi. Võib saata ka meili peale, väärt info eest tonn puhtalt kätte!

Inno ja Irja kohviku kommenteerimine nüüd vaba!!!

Oleme kasvuraskustest üle saanud ja mis vabadusest me räägime, kui kommenteerida ka vabalt ei saa.

Nii et Inno ja Irja kohviku kommenteerimine nüüd vaba. Jõudu kommenteerimisel!

Kuidas ma Narko-Hansuga narkot panin

Hans Luik, TV3 ekraanilt.

Oi-jah, olen Hansuga nii palju koos olnud, et ei mäletagi enam, millist juhtumit siis kõigepealt kirjeldada. Vast üht pilti Selle, Hansu teise eksabikaasa sünnipäevalt 8-9 aastat tagasi. (Selle oli ülikoolis minu kursaõde ning üks mu töökaaslane, kes Sellega hästi läbi sai, kutsus mu kaasa.) Kus siis Hans end taaskord maani purju jõi ning hakkas praalima. Krabas omale sülle Selle sõbrannasid ja muidu tegelasi. Kohal oli ka üks nooruke prokurör või midagi seesugust, kellelt siis Hans ühtelugu päris, et millal siis saavad tema maksupettuse juhtumid kalevi alla pandud. Võttis taskust välja rulli 500seid (ta oli just mõni aeg enne seda Bonnieridele 50% Ekspressist maha müünud ja saanus mitusada miljonit) ja küsis, palju pappi vaja on. Siis hakkas ta manguma, et läheks Schlössle hotelli sauna. Et ta võib sinna orgunnida ka naisi, kui vaja on. Ma ütlesin, et tead, olen väsinud, pealegi on Selle sünnipäev. Hans siis ütles, et ahah, ja siis vaatas otsiva näoga ringi, silmad udused. Selle oli selleks ajaks juba ammu koju magama läinud. Ja läksin minagi koju, kuigi Hans mangus veel kuhugi edasi minema. Lõpuks jäi ta sinna üksi, või oli keegi veel, ei mäletagi. Jäi sinna Ühispanga, praeguse SEB peamaja teise korruse sööklasse, mida ta tookord rentis, magama.

Siis meenub üks teine juhtum, Rein Kilgi sünnipäev. See oli mingi 5-6 aastat tagasi. Kuhu Rein mind millegipärast kutsus, ma isegi ei saanud aru, miks. Oli uhke üritus, talle kuuluvas Tselluloosi klubis. Kus siis oli kohal kõiksugu karvaseid ja sulelisi. Ajakirjanikke, poliitikuid ja ettevõtjaid. Näiteks nn Pindi poisid, ehk Kilgi töömesilased Tartu päevilt, eesotsas Andres Männartiga, endise Hüvitusfondi juhiga, kes vahepeal ka vangis istus raha kõrvalepanemise eest. Ja oli kohal näiteks kirjanik Kerttu Rakke, kellel Ekspressi Investeeringute kunagine juht Margus Järv tegi otse baarileti ees keelekat, nii et Rakkel olid vaid püksinööbid eest lahti ja teksad veidi rebadel, tutt paistmas. Ja seda otse ülejäänud rahvamassi keskel. Ma olin, ütleme, üllatunud. Aga vaba maa ja vabad inimesed!

Sel peol tutvustas Hans Luik mulle oma ema, kes oli tema saatjaks seal. Isa kohal ei olnud. Hansu naist Sellet ka millegipärast mitte. Hans ütles, et Selle on kodus haige. Siis oli kohal Tallinna liiklusteenistuse juht Mati Songisepp, kellega Hans pikalt-laialt juttu puhus ja kellega koos siis Edgar Savisaart ja Urmas Sõõrumaad klatšisid. Hans veel ütles, et Mati on Savisaare mees, teeb kõik, mis Savisaar tahab. Songisepp veidi punastas ja lubas oma viga parandada.

Siis oli kohal üks advokaat, Maria Mägi, kes siis suhtles elavalt nn Pindi poistega ja ajas mulle peale, et ma Äripäevas eriti seda Pindi seltskonda ei tümitaks. Et seda pole vaja. Ma siis ütlesin, et kui sellest ei kirjuta mina, teeb seda keegi teine. Selle peale ütles Mägi, et ma võiks ikka teha nii, et ei kirjutataks. Ma ei öelnud selle peale midagi, mõtlesin, et mis ikka vaielda.

Kui pidu sai veidi suurema hoo, siis hakkas Luige juurde kogunema üks väiksem salk, kes siis omavahel jagasid selliseid sigarillo moodi suitse, mis pidi olema kokaiinisuits. Mulle pakuti ka, aga ma ei võtnud. Et mine tea, mis saab, kukun veel viimaks ära ja pärast suur artikkel Ekspressis, et Äripäeva ajakirjanik leiti kuskil tänavalt lääbakil. Püüdsin ikka kaine olla ja vaadata lihtsalt, mis saab. Jälgida kogu mängu. Aga see seltskond muutus üha lõbusamaks, seal oli see Mägi, siis Pindi punt, Hans ja veel mõned, vist see tema äripartner seal Julianuses, väike Juss. Mingil hetkel lõppes ka pidu ära, või siis jäi Rein sinna oma väiksema seltskonnaga ning Hans ja tema seltskond suundusid siis Hansu korterisse Toompeal. See on päris Stenbocki maja kõrval, mida Hans tahtvat nüüd valitsusele hea hinnaga maha müüa. Seal siis sisenesime ühte korterisse, kus tehti neidsamu suitse ja muidugi tõmmati triipu, nii et Hansul oli nina pulbrine. Ja joodi mingit naljakat jooki, mida ma ka proovisin ja mis tegi olemise väga uimaseks. Me Hansuga istusime diivanil ja ajasime juttu, tantsisime veel naistega, kes seal olid, ning siis kukkus Hans sinna diivanile ära. Mina veel üritasin pead püsti hoida, ent kukkusin samuti ära. Keegi oli veel meist niimoodi koos pilti teinud, mida Hans mulle ükskord näitas, kui koos Ingridiga tema pool käisime, ja ütles, et näe, siin on minu kohta kompra. Ma siis ütlesin, et pigem on see kompra tema kohta. Aga tal peaks need fotod alles olema, küll ta need ka kunagi Ekspressi üles paneb.

Niisiis, magasime seal teineteise kaisus vast mõne tunni, kuni keegi vist meid üles ajas ja Hans siis läks magamistuppa ja keeras linade vahele. Ning mina olin nii väsinud, ja keerasin tema kõrvale. Selle veel helistas ja Hans andis telefoni mulle. Ja palus mul öelda, et Hansu pole enam seal. Ma siis ütlesin Sellele, valetasin, et Hans just lahkus. Selle hakkas selle peale toru teises otsas nutma, ta ütles, et tal on üle 40 palavik ja ta ei oska midagi teha. Hans oli läinud apteeki rohtu tooma ja sinna jäänudki. Ma siis ütlesin Hansule, et Sellel on ikka väga halb olukord, et ta peaks koju minema. Siis ta ajas end voodist välja ja võttis takso. Ma võtsin ise ka takso ning sõitsin koju.

Selline oli siis see sünnipäev. Eks kui veel miskit meenub, siis panen kirja. Seniks lugemiseni!

Mida Narko-Hans kardab

Nagu annavad teada kirjasaatjad, kes naksid nagu traksid, kustutatakse Ekspressi veebis praegu hoogsalt kommentaare, mis vihjavad Ekspressi omaniku Hans H Luige narkosõltuvusele ja äraostetavusele.

Hans kardab. Ja see on ka põhjus, miks ta otsustas eile õhtul isiklikult oma narkourkast välja ronida ning Inno ja Irja kohviku suhtes sõna võtta. Sest mõelge, millal Hans viimati sedasi teleekraanil sõna võttis? Ei mäleta? Mina ka ei mäleta.

Pidi olema juhtunud midagi hirr-rrmsat, mis, nagu rünnakud Hans H Luige lähedaste pihta, ohustas Hansu "vaba ajakirjandust".

Ilmselt on kuskil välja ujunud pildid, kus Hans H Luik on ninapidi pulbris nagu Kate Moss. Ja ta kardab nende väljatulekut.

Sest olgu mis on, aga Hans H Luik valetas eile teleekraanil inimestele näkku. Nagu Bill Clinton, kes ütles, et I did not have sexual relations with that woman. Kuigi oli ikka küll.

Ja Hans H Luik on ikka küll narkomaan. Kokaiininarkomaan. Miks ta seda küll tunnistada ei julge?

Võtke seda blogi kui performance'it!

Kristen Michal ütles, et Ligi ropendamine oli performance!

Väga lahe! Sel juhul on ka siin blogis ropendamine performance! Või õigemini, kõik siin blogis toimuv on performance.

Kõikides blogides toimuv on performance, nii et blogide kohtusse kaebamisele ei maksa enam raha kulutada.

Sama sõnum Andmekaitsele - see siin on performance.

Näed siis, ma ise poleks nii nupuka defence'i peale tulnudki. Nüüd tean, mida kohtule ja Andmekaitsele kirjutada. Aitäh, Kristen!

Noorreformar materdab Õhtulehes erakonnakaaslase vaenlast

Noorreformar ja Õhtulehe ajakirjanik Eiris Teeveere, kujutis Orkutist.

Reformierakonna noortekogu liige, Õhtulehe nooruke ajakirjanik Eiris Teeveere on võtnud ühe esimese asjana oma töös ette oma erakonnakaaslase Indrek Sauli onupoja Juhan Sauli tümitamise. Tegemist on kahe mehe omavahelise tsiviilvaidlusega, mida siis Teeveere üritab omalt poolt erakonnakaaslase kasuks lahendada. Lugege ise Õhtulehest seda lugu:



Kus siis Juhan Saulile pole üldse sõna antud ja lugu on tema kahjuks pahupidi pööratud.

Teeveere on ilmselt kogu info saanudki oma erakonnakaaslase Indrek Sauli käest, ka põhiloos Õhtulehes pole Juhan Saulile sõna antud, vaid teda halastamatult materdatud. Mängu on toodud Juhani eksnaine ja laps.

Samas pole selline käitumine üllatav. Meedia, nagu näiteks Eesti Ekspress on viimasel ajal kaotanud igasugused ajakirjanduseetilised piirid ja pritsitakse valimatult tatti nagu viimased voorimehed või anonüümsed kommentaatorid. Õhtuleht hoiab palgal Reformi käepikendust. Huvitavad ajad.

Kas Eesti eurolugu on plagiaat?

Selline lugu, otselink on siin.

Hitt 1966. aastast, bändilt The Four Tops, lugu "Reach Out I'll Be There".

Võrdluseks Eesti eurolugu:
http://etv.err.ee/index.php?0552861

Tunduvad küll väga sarnased.

Jürgen Ligi, lahku poliitikast!

Inno siin spekuleeris, et Jürgen Ligi võib olla tabanud seagripp, aga mina arvan, et ta on aru kaotanud. Ma lugesin kümme korda üle, mis ta Kalle Muuli kohta ütles, ja ma ei suuda ikka uskuda, et üks Riigikogu liige on endale sellist sõnakasutust lubanud. Isegi meie, paljukirutud blogijad, ei ole kedagi sellisel viisil teotanud ja ühes lauses nii palju roppe sõnu kasutanud. Pohhui, nahhui ja kärbatanud pabul? Kas ma näen und?

Kohvik mõistab selle, kuidas üks poliitik ründab tavalist ajakirjanikku, rängalt hukka ja leiab, et Jürgen Ligi peaks pärast sellist avaldust poliitikast lahkuma. Igaveseks.

Sten Luigalt täna asjalik arvamus Päevalehes

Väljavõte Päevelehe veebist.

Hans Luige väljaanded ajavad sootuks eri poliitikat. Kui Eesti Ekspress, mida Luik ise omab, koos väikeaktsionäride lambakarjaga, kellele Luik ühtelugu liftinuppudel arvutamist õpetab, piltlikult öeldes, kui see Ekspress on võtnud võimude suhtes hästi lipitseva hoiaku, siis Luige teine väljaanne, mida ta omab kahasse Jaan Manitskiga, on võimude suhtes viimasel ajal olnud üllatavalt kriitiline, kui Kärt Anvelti mõningane Kapo-lembus välja arvata (aga teda enam õnneks selle teema juurde ei lasta). Tänases Päevalehes näiteks oli asjalik kommentaar nn kuldse pronkssõduri kohta advokaat Sten Luigalt. Kes ütleb muu hulgas: "Rii­givõim, mis üri­tab vää­na­ta õigust eesmär­gi­ga õigus­ta­da oma ebaõiguspä­rast te­gu­vii­si, on üks oht­li­ku­maid ten­dent­se tsi­viilühis­kon­nas, tu­le­ne­valt just eelkõige oma võimu­mo­no­po­list ja res­surs­si­dest."

Kas tuleb tuttav ette?! Täpselt sama keiss kui kohviku läbiotsimine. Kus siis andmekaitseametnikud väänasid omatahtsi seadust ning lausa valetasid kohtunikule, selleks et õigustada oma esialgset ebaõiguspärast teguviisi: esitatud ettekirjutust.

Ja Luiga jätkab: "Tei­si­timõtle­ja­te ahis­ta­mi­ne õigus­li­ke va­hen­di­te­ga on oma­ne eelkõige to­ta­li­taar­se­te­le režii­mi­de­le, kus va­hen­deid va­li­ma­ta proo­vi­tak­se mis ta­hes al­ter­na­tiiv­se maail­ma­vaa­te väl­jen­da­mist pii­ra­ta."

Jälle täpselt samad mõtted, mis kohvikus kõlanud.

Tublid, Päevaleht ja Sten Luiga, jätkake samas vaimus! Lõpetaks Luiga sõnadega: "Meie ka­ha­ne­vat jõudu saab kom­pen­see­ri­da to­le­rant­se ühis­kon­na­mu­de­li kau­du, kus iga-ühe­le jäe­tak­se te­ma tõde ja võima­lus se­da kuu­lu­ta­da."

Hans Luik põikles kõrvale küsimusest, kas ta paneb narkotsi

Väljavõte TV3 ekraanilt.

Hans Hadniel Luik põikles täna Õhtuse Ekspressi saates kõrvale Mihkel Raua esitatud televaataja küsimusest, kas ta paneb narkotsi või mitte. Selle asemel hakkas ta mingit joga ajama.

Samuti oli Luik väga närvis. Mis talle küll sisse on pugenud? Kas tulnukas, nagu Näksipile. Või seagripp nagu Ligile. Või veel miski muu asjandus. Igatahes mees higistas kõvasti, ja see oli üldse ime, et suur tähtis tuus oli ise oma paksu perse kodunt välja ajanud hilja õhtul mingisse saatesse. Et on nagu mingi aasta sündmus käsil või midagi seesugust. Väga kummaline igatahes. See põhjus ei saa olla lihtsalt mingi blogi.

Lahedad Reformi valimisreklaamid Vahuri veebis

Väljavõte Vahur Afanasjevi blogist.

Vahur Afanasjevi blogis lahedad Reformi valimisreklaamid. Näiteks vaata seda, Savisaare videot!

Kohvikul esimene peegeldus: innojairjavabaks.blogspot.com

Väljavõte innojairjavabaks.blogspot.com veebist.

Nagu võis juba kohviku kommentaaridest lugeda, on kohvikul tekkinud esimene peegeldus-sait: inno ja irja vabaks. Kuhu siis, nagu näib, kopeeritakse kõik kohviku tekstid.

Irja: ja juhin tähelepanu Inno pildile. Kas ta pole armsake?

Sõltumatu meediakuningas on surnud!

Le roi est mort, vive le roi! The King is Dead, Long Live the King!

Nüüd, kus meie kunagine meediakuningas on asunud teenima kirjanikele ja ajakirjanikele ettekirjutusi tegeva Andmekaitseinspektsiooni huve ning kaitsma presidenti ja teisi riiklikke institutsioone*, on aeg pühalikult kuulutada: Eesti Ekspress, Eesti meediataeva kuningas, on surnud. Le roi est mort.

Aga pisarad pühkida, meie oleme siin, et jääda. Et võtta endale sõltumatu ajakirjanduse raske roll. Seega, vive le roi! Elagu kuningas!

*Vanity Fair'i, Ameerika vaba ajakirjanduse lipulaeva peatoimetaja Craydon Carter, käitub sootuks vastupidiselt: ta kritiseeris absoluutselt igas oma möödunud aasta juhtkirjas Ameerika Ühendriikide presidenti George W Bushi, nimetades teda kordi karmimate väljenditega kui meie Eesti presidenti Toomas-Hendrik Ilvest.

Vaba ja sõltumatu ajakirjanduse ülesanne ongi halastamatult tugevate turjal tantsida, neile vähimagi eksimuse pärast nuuti anda, ning kaitsta nõrku, keda süsteem jalge alla tallab. Seepärast olemegi kaitsnud kõmuajakirjanduse ohvreid, Pronksöö nelikut (kes nüüd Ringkonnakohtust õiguse said), Öise Vahtkonna liikmeid, Reformierakonna tagakiusamise alla sattunud Kadri Kiilast (kes nüüd Riigikohtust õiguse sai), politseivägivalla all kannatanud pensionäri Ants Heina ja vabadusvõitleja Vello Väärtnõud, paljusid teisi. Oleme kaitsnud nõrku ja kaitsetuid inimesi, sest oleme näinud, et muu meedia seda ei tee. Meie arust see ajakirjanduse püha ülesanne ongi. Ka opositsiooni kaitsmine, muide. Kuna ei ole väljaannet, kel Keskerakond hambus ei oleks, siis oleme meie otsustanud Keskerakonda kaitsta. Ajakirjanduse ülesanne ei ole õigustada nende otsuseid, kes juba võimul, vaid toetada ja julgustada neid, kel võimu pole.

Tänud kõigile, kes on olnud meie ustavad lugejad. Tänu teile oleme jaksanud ning jaksame ka edaspidi. Koos räägime vähemasti siin, Inno ja Irja kohvikus, asjadest nii, nagu nad on.

Blog Wars: episood II: kloonide rünnak

Väljavõte TV3 ekraanilt.

Tundub, et Umberto Ecol on õigus, kui ta ütleb, et kriisi põhjus on kokaiin. Sest see hirmsalt paiste läinud tegelane, kes täna õhtul ilmestas TV3 saadet "Õhtune Ekspress", just selle kokaiini ohver ongi. Kes siis vehkis oma väikeste käekestega, mis turritasid välja suurest narko- ja alkotarbimisest üles pundunud kehast.

Aga sel tegelasel on käes hirmus võim. Või õigemini on ta küll võimu tööriist, ent kel sellele vaatamata on olemas head relvad. Ta on justkui kloon tähesõdade seriaalist. Sest temasuguseid on veelgi. Kes on alustanud rünnakut, mida siis võib nimetada kloonide rünnakuks kohviku vastu.

Eks see kloonide rünnak põhjustab kahtlemata kaotusi kohviku ridades. Näiteks jäi ära igaõhtune jalutuskäik ning tuli vaadata telekast üht saadet, mida muidu ei vaataks. Et mida siis kloonid veel plaanivad. Et siis teaks, kuidas rünnakule vastu seista. Lubati igatahes kõva pressingut, eks näis, mis sealt siis tulema hakkab. Raporteerime kõigist uudistest võitlusrindel 24/7. Püsige kohviku lainel!

Mida võib Hans H küll meie kohta rääkida?

Ärge siis unustage Õhtust Ekspressi vaadata. Seal pidi Hans H rääkima, kuidas meist lahti saada.

Mõned head aastad tagasi olin jällegi mina suures hädas ega teadnud, kuidas Hans H Luigest lahti saada. Oli Eesti Ekspressi jõulupidu ja üks hea sõber, tollane Ekspressi ajakirjanik, kutsus mind sinna kaasa.

Oli lõbus. Tantsisin Kalev Kesküla ja Paavo Kanguriga. Ajasin Raul Rannega juttu. Sergei Stadnikov tuli ja kutsus mu tantsima. Tantsisime. Mu kaaslane oli nii purjus, et kukkus tooli pealt maha, aga sest polnud midagi, sest mul jätkus vestluskaaslasi.

Millalgi saabus peole ka Hans H Luik koos Sellega. Aga niipea, kui ta oli kohale saabunud, jättis ta vaese Selle kus see ja teine ning hakkas mööda ruumi ringi käima. Millalgi jõudis ta minu ja Sergeini. Ning kui mind nägi, siis hakkas mind kättpidi Sergei juurest ära tirima, nagu tal oleks mulle ainuõigus.

Mida see mees mõtles? Kas seda, et ma jätan tantsu Sergeiga pooleli ja langen tema rinnale? Et ta on nii kõva mees, et võib seda teha?

Äärmiselt ebameeldiv oli sel peol olla, sest Hans käis mul kogu aeg järel ning andis igal sammul mõista, kui kõva mees ta on. Ja ma arvan, et mina polnud ainus, kel oli Hansu käitumise pärast piinlik. Piinlik oli ilmselt ka Sellel, kes oli jäetud nurka istuma. Kõigil Ekspressi inimestel oli ja ma arvan, et on jätkuvalt sellise ülemuse pärast piinlik.

Hansu isa, keda koolivennad Piiluks kutsuvad, on tore, ta oli mu isa sõber, aga ma kujutan ette, et ka temal on poja pärast häbi. Sest kes sa, Hans oled? Üks ülbe narkomaan. Oma sõltuvuse pärast sõltuv. Lõid "sõltumatu ajalehe", aga mis on sest tänaseks saadud? Üks armetu õukonnanarr. Sina, Hans, oled armetu õukonnanarr.

Ja Priit Hõbemägi ka. Kas sa annad endale aru, kui naeruväärne sa, Priit, oled, kirjutades oma juhtkirja sellest, et Inno ja Irja blogi on presidendile ohtlik? Kas sa üldse mõtlesid, hea Priit, enne, kui midagi niisugust kirjutasid? Ma ei ole sinu peale pahane. Aga kui naeruväärne sa, kunagine Õhtulehe peatoimetaja, oled, kui naeruväärsed te kõik seal olete. Tulete terve oma raskekahurväega ühe väikese blogi kallale. Väide, et oleme presidendile ohtlikud, on muidugi meelitav, aga kui naeruväärne. Ja kui väga teie eneste argpükslust ning nõrkust demonstreeriv.

Kui madalale te olete laskunud. Olete liitunud Andmekaitsega teiste kirjutajate vastu. Löönud käpad institutsiooniga, mis teeb ajakirjandusele ettekirjutusi. Seda häbi ei pese te millegagi maha, kolleegid.

Lõpetan positiivse noodiga. Ekspress on surnud. Meediamaailma kuningas on surnud. Elagu kuningas! Elagu Inno ja Irja kohvik!

Vihje: projekteerimisfirma SWCO Projekt vähendab palka 50%

Saabus selline tagasiside/kommentaar palgakärpe kohta:

SWECO Projektis tahtis/tahab juhtkond kõigi palka vähendada 50% ja isegi siis kui inimestel on reaalselt tööd ja osakond on omadega plussis. Juhatuse esimehel seda hea mõelda, sest ise müüs aktsiaid maha ja sai miljoneid selle eest. Praeguseks pole keegi palga nii drastilise vähendamisega nõus (samas tööaeg jääks samaks) ja on lootust, et see jama läbi ei lähe. Viga on ka see, et töötajatega asju eelnevalt läbi ei räägitud. Hiljuti oli uudis selle kohta, et juhatuse liikmed said eelmine aasta 80000 kuus palka, samas kui näiteks rendilepingu on sama juhatuse liige sõlminud sellise, mida ei saa kuidagimoodi katkestada või isegi vabanevaid pindu tagasi anda. Ühesõnaga mäda värk... :S

Ekspress on surnud

Väljavõte tänasest Eesti Ekspressist.

Loen siis mina tänaset Eesti Ekspressi. Ja ei jõua ära imestada, millal käis seletamatu krõks ja endisest entusiastlikust sõltumatust väljaandest sai valitsuse ja võimu suuvooder, mis meenutab pigem nõuka aja lõpu riiklikke väljaandeid.

Aga millalgi on see juhtunud ja sellega on Ekspress ametlikult surnud. Hüvasti, Eesti Ekspress!

Siin üks Ekspressist välja visatud kommentaar

Vello kirjutab:

Expressist välja visatud kommentaar


Väga hea et Kärmasele ära pandi. Mihkel Kärmase kirjanduslik alatus

on spetsialiseerunud sellele et teiste murede pealt endale kuulsust ja

raha teha.Nyyd kus tal pepu blogis löhki löödi on ta kärme kasutama

Expressi et Inna ja Irja peale kaevata.

Ilmus ju Madissoni lugu kus vana revolutsionäär seletas eesti rahvale

Inna ja Irjo vahendusel enda seisukohta neist poliitlistest syndmustest

,mis ajas aset leidnud,Kus seal laim ja vale olid?

Sel juhuyl peaks ju syydistama Tiit Madissoni et ta valetas intervjuus

,mis siia puutuvad Tähismaad.Nemad vaid vahendasi Madissoni juttu.
Lisaks ilmus Inna ja Irja blogis ERSP asutaja Väärtnöu lugu millest

Mihkel Kärmas tegi paskvilli " Budistlik narkotalu" mille suhtes isegi

Pärnu politsei söna vöttis öeldes et see oli kyll vale lähenemine.

Kas Kärmas vabandas?

Ei ta teenis "Budistliku narkotalu" loo pealt Expressile kasumit.

Endine vabadusvöitleja aastaid pärast paskvilli ilmumist esimest

korda rääkis blogis kuis politsei tegutses tema talu öuel ,millest

Kärmas tegi lausa mönitava ja alandava lookese

Milles kysimus Mihkel sina kes sa pidevalt moonutad fakte ja syzeed

,lood tellimuse peale stsenaariume ,said lihtsalt Tähismaade käest ära

nende blogis. Inna ja Irjo blogi pole ajaleht, mida rahvas ostab
Paras sulle nyyd tunned ise kuis maitseb sinu kirjanduslik vale.


Siin on toodud vaid kaks näidet viimasel ajal Inna ja irjo blogis

ilmunust ,kuid siia körvale vöiks panna veel ja veel materjali ,kus

inimesed keda ametlik press on lausa laimanud on otsinud abi Tähimaadel

käest nende blogis.
Inna ja Irja ruulivad pannes valitsevale klikile nende endi vahenditega

kymnesse.

Nyyd saab Express ja Kärmas kah sita maitse suhu ,see annab lausa

isikliku kogemise selles valdkonnas ja ka nende inimeste osas

kelle peale tellimuse alusel laimu on pai poiss Mihkel Kärmas kokku

soperdanud.

Tähismaad on edukad ja edumeelsed pekstes partokraatiat ja tema

kannupoisse samade vahenditega ,millega seesama seltskond pidevalt ise

vehib masside suunas

Ikkagi huvitav on vaadata et selle blogi peale nii reageeritakse .See

on ju nende kahe Tähismaa isikliku arvamuse peegeldaja,Neil ei ole ju

ajaleht.

Vähe sellest Kärmas ja Express teenisid raha inimeste mustamise pealt

nood kaks avaldavad vaid arvamust ja ei teeni kopikatki .

Miks töde nii valusalt vastu vöetakse seda enam et see on ikkagi

tasuta ja heas kirjanduslikus vormis rahvale pakutud.

Kui ei taha ära loe.

Vaadake Kärmase sugused - meil on ikkagi sönavabadus ja sellest peaks

esimesena Kärmas kirjutama ,kuid ta unustab selle kuldse reegli kohe kui

tema kohta paar rida sirgeldati.

Mihkel on lihtsalt hyperaktiivne poisikene,kes kohe jooksis leivaisade

abiga syydistama vaba arvamust ja sönavabadust.

Nii väike on Mihkel Kärmase maailm ja nii odavad tema kirjanduslikud

vötted -öka piinlik hakkab et sellised mehed julgevad Eesti meedias

asju korraldada.

Kui oled valinud lööva ja uuriva ajakirjaniku rolli ole ka vastupidav ja

lase humoorikalt edasi elus ära tömble nagu rase nunn ,kartuses et

nunna hölsti alt tuleb veel enam välja .

Pärnu linnapea Mart Viisitamm räägib kogu tõe selle kohta, kuidas Kapo temaga "tegeleb"

Otselink videole on siin!

Pärnu linnapea Mart Viisitamm kirjeldab, kuidas Kapo korraldas möödunud aasta oktoobri lõpus linnavalitsuses ja tema kodus läbiotsimise. Kuigi algul väideti, et on olemas kindlad tõendid ja aasta lõpuks saadakse uurimisega ühele poole, siis on läinud enam kui pool aastat ja midagi veel pole, süüdistustki pole esitatud.

Selle aja jooksul on võetud ette Viisitamme elu aastateni 2003-2004, mil ta polnud veel linnavalitsusega seotudki. Küsitletud ridamisi linnavalitsuse töötajaid, Viisitamme lähedasi inimesi ja koostööpartnereid. Tehtud mehe elu täielikuks põrguks.

On kuulda olnud, et Kapo töömeetodid on läinud nii karmiks, et nad on hakanud Viisitamme lähedasi suisa šantažeerima, stiilis, et kui Viisitamme vastu ei tunnista, siis algatatkse nende endi suhtes mingi menetlus, umbes nii, et küll põhjus leitakse.

Teine osa Viisitamme intervjuust on nähtav siin:

Väike Inno: kõik on seaduse ees võrdsed, aga mõned on võrdsemad

Väike Inno emaga.

Kuigi öeldakse, et seaduse ees on kõik võrdsed, aga mõned on võrdsemad.

Kui väike Inno saatis Narko-Hansu väljaande Eesti Ekspressi peale kaebuse Andmekaitseinspektsioonile, siis vastas inspektsioon, et enne peab väike Inno saatma Narko-Hansu väljaandele kirja ja ootama sealt ära vastuse. Ja alles siis inspektsioon hakkab asja üldse menetlema.

Kui Narko-Hansu palgasõdur Mihkel Kärmas saatis väikse Inno peale kaebuse Andmekaitseinspektsioonile, siis ei pidanud ta mingit kirja kirjutama ega vastust ootama, vaid inspektsiooni töötajad algatasid kohe väikse Inno suhtes menetluse ning tulid ja korraldasid väikse Inno kodus läbiotsimise ja võtsid kõik arvutid ja telefoni kaasa.

Hurrrraaaaaaaaaa! Meie suhtes alustatud väärteomenetlus kuulub lõpetamisele!

Head uudised, armsad kohvikukülalised!

Nimelt saime täna kirja Andmekaitseinspektsiooni peadirektorilt, lgp hr Viljar Peebult, kes teatas (saatsime sinna ka omapoolse kaebuse Eesti Ekspressi peale), et selleks, et Andmekaitseinspektsioon üldse alustaks järelevalvemenetlust isikandmete töötlemise kohta, peab isikul olema ette näidata need kirjad, mis ta on saatnud isikuandmete töötlejale, palvega lõpetada isikuandmete töötlemine. Et enne järelevalvemenetlust ei alustata, kui isik on tõendanud, et ta on andmete töötlemise lõpetamist nõudnud, aga seda nõuet on eiratud.

Kinnitame, et meie poole pole sellise palvega pöördunud mitte ükski inimene.

Eile käis Andmekaitseinspektsioonis ka üks meie sõber, kes soovis samuti anda sisse samasisulist kaebust. Ja talle öeldi, et tal peab enne seda, kui Andmekaitseinspektsioon üldse midagi tegema hakkab, olema ette näidata kolm tähitud kirja isikuandmete töötlejale. Meile ei ole mitte keegi selliseid tähitud kirju saatnud.

See tähendab siis seda, et meile on tehtud ettekirjutus ning me kodu on läbi otsitud ja asjad konfiskeeritud täiesti ebaseaduslikult ning Andmekaitseinspektsiooni järelevalve ja võrdse kohtlemise printsiipe jõhkralt eirates. Viljar Peep ise ütleb seda mustvalgel oma kirjas, lugege seda!

Tegime ka täna taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks ja äravõetud asjade koheseks tagastamiseks. Varsti saab šampust juua!

Kus hundist räägid ... Kärmas alustas uut rünnakut

Väljavõte Ekspressi veebist.

Alles kirjutasin Kärmase soojadest suhetest Kapoga, kui tänases Ekspressis ongi jälle Kärmaselt paskvill kohviku suhtes.

Ehh, Odessa.

Üks tervitus Reformierakonna aasta puhul

Seekord päevalehe veebist:

http://static.epl.ee/pildid/2009/normal/155137.jpg

Olukorrast riigis: ametnikud lämmatavad õigusriigi

Kuigi Eesti kohta armastatakse öelda õigusriik, ja seda ta justkui pealtnäha ka on, kuigi tegelikkuses nullivad saamatud ametnikud kogu mängu ilu. Eestis puudub haldus-suutlikkus ja see on suurim häda. Kuigi Eesti eeldused on väga head, geograafiline positsioon on parem kui Soomel, või ütleme Singapuril. Ent ametnike tase on sootuks erinev. Mulle meenub üks intervjuu Singapuri tähtsa võimukandjaga, kelle käest küsiti, milles peitub Singapuri edu, ja mees vastas, et Singapuris on iga ametniku kohus olla eelkõige teenindaja. Ja pole siis ime, et Singapuri välisreservid on nii suured, et neist saadav tulu ületab riigieelarve. Ja selleni jõuti paarikümne aastaga.

Ka Eestis oli kümmekond aastat juttu Singapuri mudelist ja seati Singapuri eeskujuks. Ent siis saabus uus prioriteet, Euroopa Liit ning võeti eeskujuks Iirimaa. Mis polnud tegelikkuses teab mis hea eeskuju, sest Iirimaa "edu" põhines ainult USA investeeringutel ja ELi toetustel. Ja nagu nüüd on selgunud, pole ELi teist Iirimaad vaja, USA pole Eestisse investeerinud, ning ka toetused pole uutele liitujatele enam need mis varem. Aga isegi neid väheseid ei suudeta Eestis korralikult manageerida.

Aga et mitte olla siin üldsõnaline, kirjeldan omaenda kogemusi viimase 3 aasta jooksul, mil olen püüdnud tegeleda ettevõtlusega Eesti vabariigis. Alustasin päris nullist. Kõigepealt otsustasime Irjaga, et hakkame Tartus pidama kohvikut, teeme sellise muheda kirjanduskohviku, mis oleks ka lapsesõbralik. Algus oli paljulubav, asutasime ettevõtte, käisime linnavalitsuses rääkimas, ja saime ilusti suusõnalise nõusoleku linnaarhitekti käest. Käisime ka ettevõtlustoetuse osas maad kuulamas, aga selgus, et see on nii keeruline protseduur, et ei tasu end ära. Ja ega me mingit abi ei lootnudki saada, sest tavaliselt sellised abiprojektid kaua ei kesta. Tahtsime ikka õiglaselt ja ausalt kõike ajada. Ja siis hakkasime asja ette valmistama. Ning heauskselt andsime ka intervjuu ajalehele selle kohviku kohta. Ja peale seda algas kohe kammajaa, linnaametnikud saatsid kohe ettekirjutuse, et oleme ebaseaduslikult remonti teinud, kuigi nad polnud isegi kohal käinud. Võtsid ajalehest mingi lõigu ja selle põhjal tegid otsuse. Me muidugi vaidlesime vastu, Irja saatis isegi kirja meie valitud saadikule Laine Jänesele, ning sinna see asi jäigi. Ametnikud rahunesid maha. Ent linnavalitsus oli võtnud ühendust maksuametiga, kust siis saadeti kraesse revisjon, et mis ja kuidas. Ja maksuamet, maksuametnik Sirje Põdramägi keevitas muidugi täie rauaga, sisuliselt väitis, et ma pole üldse ettevõtlusega tegelenud. Täiesti jabur käitumine. Helistas mulle veel õhtuti, seesama Põdramägi ja ähvardas. Ma olin hämmingus. Mõtlesin, et kaeban kohtusse, aga kohtu suhtes ma polnud ka väga kindel, sest minu lahutuse asjas ma kohtus mingit õigust ei saanud, pigem vastupidi, kohtunik Tiia Mõtsnik üritas mind veenda vastaspoole õiguses, et ma oma nõudest üldse loobuks. Olin samuti hämmingus, et kuidas ühe õigusriigi kohtunik saab nii erapoolik olla. Niipalju siis kohtust, nüüd olen kogenud, et kõik kohtunikud pole sellised kui Mõtsnik, aga ikkagi, üks tõrvatilk meepotis võib rikkuda kogu ilusa pildi. Pealegi oleks maksuametiga kohtu vahet käimine nõudnud jälle raha, et advokaadile maksta.

Niisiis väitis üks maksuametnik, et ma polnud peale mitmeaastast vaevanägemist ja mitme miljoni krooni suuruseid investeeringuid üldse ettevõtlusega tegelenud. See lõi nii pahviks, et ma loobusin esimese hooga üldse mõttest sellesse kohvikusse investeerida. Milleks matta oma raha, kui sulle ainult näkku nussitakse. Pigem läksime Irjaga kuuajasele reisile USAsse. Viisime oma raha sinna, ameeriklastele, mis muidu oleks läinud Tartu linna heaks. Vähemalt pool miljonit krooni, mis oli muidu meil mõeldud sisseseadeks ja töötajate palkamiseks. Kulutasime mõnuga seda raha. Ja seda puhtalt mõne ametniku pärast. Näiteks Tartus oli see ehitusjärelvalve juht Andres Aint ja maksuametnik Sirje Põdramägi. Ma olen mitmel korral ka siin kohvikus kirjutanud, et ametnike ülesanne peaks olema inimesi aidata, neile nõu anda. Mingit abi ega nõu ma pole veel üheltki ametnikult saanud, ainsad kokkupuuted on seoses mingite trahvide või ettekirjutustega. Justkui ametnikud oleks selleks palgal, et trahve ja ettekirjutusi teha. Täpselt nagu see oli nõuka ajal. Midagi pole muutunud. Loomulikult on olemas ka tublisid ametnikke, aga nagu ikka, tilk tõrva rikub kogu meepoti.

No ja pärast reisilt naasmist jätkasime oma kohvikuga veebis. Ning kritiseerimise Reformierakonda, kelle juhitav Tartu linnavalitsus oli meile parasjagu sitta keeranud. Et vahetame Tartus võimu ja siis üritame oma kohvikuga uuesti. Ja polnudki vaja kaua oodata, kui olid uued ametnikud platsis: seekord andmekaitseinspektsioonist. Andmekaitse juht Viljar Peep kirjutas mulle kohe ettekirjutuse ja määras trahvi, ilma minuga kohtumata. Mingite "kaebuste" põhjal. Seekord otsustasin kaevata ametniku peale kohtusse. Ja mis oli tulemus?! Kohus (Tallinna halduskohus) küll tühistas ettekirjutuse esialgse õiguskaitse korras, ent veel enne lõpliku kohtuotsuse tegemist olid andmekaitse ametnikud mul magamistoa ukse taga. Paber näpu vahel (Harju maakohtust saadud order) ja täisrelvis politseiametnikud kaasas. Läbiotsimine! Jummal. Ma tänasin õnne, et ma polnud maksuameti peale kaevanud, mis siis veel oleks saanud! Ja need andmekaitsjad tuuslasid siis kogu elamise läbi ja võtsid kaasa töövahendid, need, millega siis sedasinast virtuaalset kohvikut ülal pidada. Kui andmekaitsjate tegevuse peale protesteerisime, siis nemad vaid ütlesid, irvitades: "Eks te siis kaevake!"

Nüüd siis kaebame, aga suur kahju on ametnike poolt tehtud. Kõik meie mitme aasta töö ja looming, ilukirjanduslik materjal on nende käes. Kümned tuhanded fotod Eestimaa loodusest, mis ma olen viimaste aastate jooksul enda tarbeks teinud. Samuti suur osa dokumentidest, raamatupidamise asjad, arved. Ja, NB!, ka menetluse dokumendid seoses halduskohtuga. Kõik läinud teadmata ajaks. Ja pole võimatu, et me saame sealt tagasi vaid tühjad arvutid ja kõvakettad. Ja isegi kui meie raamatu tiraaž poleks küündinud Mihkel Raua tasemele, tähendab see ikkagi kahju sadades tuhandetes kroonides. See on nende ametnike aastapalk. Mille nad mõne tunniga hävitasid. Moraalne kahju on loomulikult täiesti korvamatu. Kogu Irja viimaste aastate luulelooming läks kaduviku teed.

Siit moraal: ametnikke ei tohi ka kohtusse kaevata. Nendega pole üldse mõtet vaielda. Vaid lihtsalt Eestis ei tohi ettevõtlusega tegeleda, ei tohi midagi ette võtta. Ja ei saa uskuda neid, kes väidavad, et asuta oma ettevõte. Mina soovitan: vii oma raha pigem Soome. Ausõna. Ja ma olen rääkinud Eestis paljude ettevõtjatega, kõik kiruvad ametnikke. Kõigil on mingid jamad kaelas. Sa pead olema pururikas, et midagi ette võtta, et sellest ametnike müürist läbi murda. Sul peab olema palgal terve meeskond, et ametnikega tegeleda.

Nüüd on mul väike salajane lootus, et ehk see kriis muudab midagi, vähemalt vähendab ametnike arvu, et oleks võimalik ka Eestis midagi teha. 1990ndate algul, kui ametnikke oli mitu korda vähem, oli kuuldavasti palju lihtsam. Lootus sureb viimasena.

P.S. Justkui rasvane rosin kukli peal oli Irjale kui Tartu maja omanikule möödunud aasta suvel, meie USA reisi ajal tehtud ettekirjutus Tartu linnavalitsuselt, et meie hoovis on värava juures paar rohututti lubatust mõned sentimeetrid kõrgemad ja maas vedeleb 2 tühja suitsupakki. Ka selle eest taheti trahvi teha. Irja lasi asja menetleda Rakveres, asi jõudis Rakverre pool aastat hiljem, tänavu aasta algul, kohalik politseinik oli üllatunud, et Tartu ametnikud selliste asjadega tegelevad, ent kui juba ettekirjutus tehtud ja väärteoprotokoll koostatud, siis tuli määrata ka karistus, milleks oli hoiatus. Selliste asjadega tegelevad ametnikud maksumaksja raha eest, pärast käisme Tartu peal ringi, iga jumala maja juures oli rohi palju kõrgem ning suitsupakke vedeles igal pool. Selge, et selline ettekirjutus oli mõeldud kättemaksuks selle eest, et julgesime Irjaga Tartu linnavalitsust kritiseerida selle ehitusjärelvalve asja menetlemise puhul.

Hakkame koos paljastama Kapo võrgustikku: ETV saade Pealtnägija on Kapo käepikendus

Nonii, hakkame siis paljastama Kapo võrgustikku. Ja alustame meediast. Ma olen tähele pannud, et need teemad, millega Kapo tegeleb või on tegelema hakanud, käivad sageli läbi meediast. Ja esimeste seas just ETV telesaatest Pealtnägija. Ja, mis seal salata, just Mihkel Kärmase saatelõikudest. Ilmselt siis on Kapo omale "kodustanud" Kärmase seetõttu, et too töötab lisaks riigitelevisioonile ka ajalehes "Eesti Ekspress", saab ühe isiku puhul lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Teisalt võib arvata, et Kärmas on hästi maias raha peale, ja seetõttu suht kergesti äraostetav, mistõttu temaga on lihtne "koostööd" teha.

Ja siis Kärmas tegutseb. Ajakirjanikuna pole ta just suurem asi, peale Kersna lahkumist Pealtnägijast langes saate vaadatavus kolinal, aga eks tal on vaja ka teemasid ja end paremast küljest näidata, ja siis ta võtab ette ühe Kapo teema teise järel. Näiteks siis, kui Kapo huvitus Johan Bäckmanist, tegi Kärmas temaga intervjuu täpselt nii kuis vaja. Nüüd, kui Kapo võttis vahele politseinikud Tartus, tegi Kärmas saatelõigu politseinike tegemistest.

Ja siis ka meie kohviku asi. Et neil juhtumitel, mida Kapo tahab, et hakataks "tegelema", aga millega ise justkui tegeleda pole sünnis, siis lekitatakse info Kärmasele, kes siis teeb loo ja pärast algatatakse uurimine, kuna kui asi juba Pealtnägijast läbi käinud, siis on ikka väga tõsine asi. Või umbes nii. Kärmas võttis siis ühendust ka kohvikuga, helistas mulle ja ütles, et kohviku peale on saabunud kaebused, ja mis nüüd küll saab. Ma siis seletasin talle pikalt ja laialt, et niisama kaebusega lehvitamisest pole kasu. Kui on kaebus, tuleb pöörduda kohtusse. Kärmas siis, et nii ikka ei saa, et ikka kui on kaebus, siis on asi hull, ja tahtis ka seda, et me tele jaoks intervjuu annaksime. Loomulikult polnud ma nõus, sellega, et Kärmas saaks mingi järjekordse paskvilli kokku keerata. Ma polnud nõus, ja ilmselt saadi Kapos väga tigedaks selle peale, nii et keerati kohe kraesse läbiotsimine. Ebaseaduslik seejuures. Aga ametnikel on Eestis väga suur võim, nad ei vastuta millegi eest, eriti kui neil jookseb palk kuskilt mujalt. Kui Irja tahtis läbiotsimise käigus advokaati ja talle seda ei võimaldatud, ning kui ta ütles, et andmekaitse ületab oma võimupiire, öeldi talle lihtsalt: "Sa võid ju kaevata!" Nii ütleb Eesti ametnik. Ja tal jääb õigust veel ülegi. Teeb ebaseadusliku teo, keerab su elu tuksi, viib minema su vara, ja siis ütleb: "Sa võid ju kaevata!"

Jummal, Kapos ametis 5000 inimest!!!

Väljavõte Päevalehe veebist.

Jummal küll, ma polenud varem sellele tähelepanu pööranud. Aga Kapos on ametis 5000, te lugesite õigesti, viis tuhat inimest. Mida küll need inimesed seal kõik teevad?!

Ja ausalt öeldes, kui seda armeed ja neid numbreid vaadata, Kapo eelarve on aastas ligi 500 miljonit krooni, siis pole ausalt öeldes ime, et nii paljudel inimestel on olnud Kapoga kokkupuuteid. Ja Kapo topib oma nina praktiliselt igale poole. Kontrollib poliitikat, inimeste meelsust, loomingut, kõike. Sest mida muud neil inimestel seal Eesti-suguses pisikeses riigis teha.

Ja pole siis ime, et Kapo, või õigemini Jüri Pihl juhib sisuliselt kogu riiki.

Ja ilmselt on Kapo Hansapanga ja Eesti Energia järel suuruselt kolmas organisatsioon Eestis. Või mis?!

Ja palju meil tavalisi politseinikke on? Mingi 3000, või pole sedagi? Pole ime, et kuriteod kõik avastamata, aga on iilgama palju aega ja raha, et tegeleda Linterite ja Bäckmanite järgi luuramise ja nende jahtimisega, sellise tsirkusega, mis osutub hiljem ebaseaduslikuks ning maksta siis riigieelarvest miljonitesse ulatuvaid kahjustasusid. Midagi on ikka väga valesti.

Me kuulsime (Eesti on väike), et ka meie kodu läbiotsimise taga oli tegelikult Kapo. Et meil olevat mingid kontaktid Öise Vahtkonnaga (tõepoolest, me intervjueerisime neid, aga see pole ebaseaduslik) ning oleme ka liiga sõbralikud Keskerakonna suhtes (ka see ei tohiks olla ebaseaduslik), aga ilmselt Kapo otse ei söandanud turja karata, polnd nagu põhjust ka. Siis tuldi mingit teist teed pidi, aga eesmärk oli sama: tuuseldada kodu korralikult läbi ning võtta kõik kaasa, mis vaja. Saades kohtunikult loa kohtunikule valetades. Ja nagu oleme nüüd kuulnud, käib selline inimeste kottimine pidevalt, kui sa oled vähegi aktiivsem ja millegagi tegeled, siis oled peagi Kapo pihtide vahel. Ja kui sa ei tee, mis vaja, siis saadetakse sulle peale maksuamet ja muud ametkonnad. Pole siis ime, et paljud ettevõtlikud inimesed on Eestist jalga lasknud ja ma kujutan ette, et üks korralik lahkujate laine on veel ees. Pealekauba veel need, kes töö kaotanud ja seda Eestist ei leia. Luuraku siis üksteise järel seal Toompuiesteel.

Ja üks küsimus veel: kes seda Kapot üldse kontrollib ja kas kontrollib, seda monstrumit? Mis välistab, et Kapo ametnikud pole ise korrumpeerunud, ei täida mingeid tellimusi? Näiteks Simmi, seda riigi kõige tähtsamat saladuste hoidjat ei suutnud nad kontrollida. Miks? Kas Pihl pole ise see mees, kes Eesti saladusi välismaale müüb? Pihl ju andis Simmile riigisaladuse loa.

Kümme väikest pronkssõdurikest

KÜMME VÄIKEST PRONKSSÕDURIKEST

Kümme väikest pronkssõdurikest
Kerkisid eile öösel pärast vihma üles Tallinna linnas
Nagu lohe hammastest külvatud sõjamehed
Ja vaatasid pika pilguga Toompea poole

Esimene väike pronkssõdurike seisis peaministri akna all
Ja tahtis talle pilotkat pähe proovida, ikkagi üheksas mai
Ja puha - aga vaevalt viis minutit sai ta seal seista, kui tuli politsei
Ja lõi ta Eesti riigi vastase tegevuse pärast maha

Teine väike pronkssõdurike seisis kapo akna all
Ja tahtis jüri pihliga piipu teha, ikkagi üheksas mai
Ja puha - aga ta ei saanud seal kaua seista, kui tuli politsei
Ja lõi ta fsb kasuks luuramise pärast maha

Kolmas väike pronkssõdurike seisis presidendilossi akna all
Ja tahtis toomas-hendrikule zdrastvui öelda - ikkagi üheksas mai
Ja puha! - aga vaevalt viis minutit sai ta seal seista, kui tuli politsei
Ja lõi ta eesti keele mitteoskamise pärast maha

Neljas väike pronkssõdurike seisis okupatsioonimuuseumi akna all
Ja tahtis oma versiooni ära rääkida - ikkagi üheksas mai
Ja puha! - aga ta ei saand seal kaua seista, kui tuli politsei
Ja lõi ta okupatsiooni eitamise pärast maha

Viies väike pronkssõdurike seisis Rahvusraamatukogu akna all
Ja tahtis seal neiule lilli kinkida - ikkagi üheksas mai
Ja puha! - aga vaevalt viis minutit sai ta seal seista, kui tuli politsei
Ja lõi ta poliitilise provokatsiooni korraldamise pärast maha

Kuues väike pronkssõdurike seisis politsei akna all
Ja karjus, et tahab pronksöö kohta täit tõde teada - ikkagi üheksas mai
Ja puha! - aga ta ei saanud seal kaua seista, sest tuli politsei
Ja lõi ta massilise meeleavalduse organiseerimise pärast maha

Seitsmes väike pronkssõdurike seisis lavly lepa akna all
Ja tahtis talle jüri pihli elulugu jutustada - ikkagi üheksas mai
Ja puha! - aga vaevalt viis minutit sai ta seal seista, kui tuli politsei
Ja lõi ta Eesti riigi vastase õõnestustegevuse pärast maha

Kaheksas väike pronkssõdurike seisis arnold meri hauaplatsil
Ja tahtis langend sõdurile au anda - ikkagi üheksas mai
Ja puha - aga ta ei saanud seal kaua seista, kui tuli politsei
Ja lõi ta küüditamisele kaasaaitamise pärast maha

Üheksas väike pronkssõdurike seisis Raekoja platsil
Ja tahtis lihtsalt vene viina juua - ikkagi üheksas mai
Ja puha! - aga vaevalt viis minutit jõudis ta seal seista, kui tuli politsei
Ja lõi ta eestile vaenuliku riigi viina eelistamise pärast maha

Kümnes väike pronkssõdurike seisis Sinimäel
Ja tahtis saksa sõdurile suud anda - ikkagi üheksas mai
Ja puha! - aga ta ei saand seal kaua seista, sest tuli politsei
Ja lõi ta eesti ajaloo valesti tõlgendamise pärast maha

_

Tuhat väikest vihast pronkssõdurikest
Kerkisid seejärel enne hommikut üles Tallinna linnas
Ja nagu Trooja suunas astuvad kreeka sõjamehed
Vaatasid pika pilguga Toompea poole

Tartu politsei puistamisega tulevad üha huvitavamad asjad välja: ebaseaduslik karunahk kingiti Aivar Otsaltile?!

Väljavõte Delfi veebist.

Tartu politsei puistamisega on tulnud välja päris huvitavad asjad. Kõigepealt on huvitav muidugi see, et suurematest linnadest Tallinnas ja Pärnus puistas Kapo poliitikuid, samas kui Tartus võeti pihtide vahele hoopis politsei krimkavennad, seda vaatamata tõsiasjale, et Tartu abilinnapea Anto Ili oli lausa päise päeva ajal korrut pannud, ja astus isegi seetõttu tagasi. Ja teine abilinnapea Margus Hanson on oma tuttavatele uhkustanud, kuidas ta eri objektide, näiteks sillaehituse pealt raha taskusse pannud.

Aga see selleks. Tartus siis otsustati (või siis ütleme otse: Jüri Pihl otsustas) kõrvetada mitte Reformi ennast, vaid tema satelliite, Neinar Seli kontrolli alla olevaid poisse politseis. Seli kannupoisil Aivar Otsaltil lasti aasta lõpus Jõhvi ära minna ning siis algas madin. Kus Kapo vennad võtsid ridamisi Tartu krimka omad kinni, süüdistatuna siis mitmetes asjades, näiteks selles koputajetele mõeldud rahade kõrvalepanemises, millest oli Päevalehes juttu, ning siis karunaha laskmises. Ja kellele muule see karunahk möödunud aasta lõpus ikka ülemustest kingiti, kui lahkuvale politseijuhile Aivar Otsaltile. Miks sellest ei räägita ega kirjutata?! Mhh? Et mille eest Otsalt selle karunaha sai? Ebaseadusliku veel pealekauba. Ega ometi mitte ilusate silmade eest?!

Otsalt, kui mäletate, on see mees, kelle noor koer endal ise jalaluud ära murdis.

Igal juhul huvitavad asjad juhtumas ning kohvik hoiab neil jõudumööda silma peal.

Kui palju inimesi on Eesti poliitilise politsei Kapo palgal?

Siin suure ringi küsimus: kui palju inimesi on Eesti poliitilise politsei Kapo palgal?

Kohvikule on laekunud info, et 400. Aga see number võib olla ka suurem. Ja eelarve pidid Kapol olema sama suur kui politseil, kus töötab 10 korda rohkem inimesi, või isegi suurem. Kas keegi teab selle kohta täpsemalt infot anda?

Poliitiline politsei on Eestis üha olulisem, sest opositsiooni populaarsus on üha suurem ning valitsuse teenistuses oleva Kapo tegevus opositsiooni tasalülitamiseks üha mahukam. Selleks on vaja üha rohkem inimesi, et puistata opositsiooni tegevusega seotud kontoreid, teha kodudes läbiotsimisi ning küsitleda inimesi ja neid pealt kuulata, nende tegemisi jälgida. Kohati tundub, et poliitiline politsei on täiesti süüdimatuks läinud, teeb mis tahab, mingit kontrolli tegevuse üle ei ole. Eriti viimasel ajal, kus selle politsei endine ja väidetavalt ka praegune sisuline juht Jüri Pihl ihkab saada peaministriks ja siis presidendiks. Seejuures ilma, et tema poolt ükski valija ühtki häält kunagi annaks. Sest, olgem ausad, kes see annaks?!

Pihl näeb tonte

Väljavõte Delfi veebist.

Hei, meedikud, te peaks kiiremas korras valitsuse ja Riigikogu liikmeid kontrollima hakkama. Et kas on neid tabanud mingi tulnuka-haigus või seagripp, aga nad tunduvad olevat kõik ridamisi aru kaotanud. Ansipist pole enam mõtet rääkidagi, tema mõistus on juba pikemat aega pehme. Aga eile kaotas aru Jürgen Ligi, kes käis koos Ansipiga talvel koos pidevalt suusatamas. Ja kohe mingi tõbi kallal. Ja nüüd siis ka Pihl, kes näeb igal pool foobiaid. Mis haigus vaevab Eesti juhte?!

Priit 'hargivahe kipub külmuma' Pullerits

Väljavõte Priit Pulleritsu spordiblogist.

Suur ja legendaarne ajakirjanik Priit Pullerits on viimasel ajal üha vahvam killumees. Siin üks lugu, kus üks kild ajab teist lausa taga. Hirnu herneks. Kadunud Feliks Leet oli tema kõrval ikka poisike.

Nii et Maimik ja Tolk, järgmine film paluks Pulleritsust.